www.saarpoll.ee

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

TALLINN

Oktoober 2013

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

2

SISUKORD

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................. 4

UURINGU TAUST ..................................................................................................................................... 8

Uuringu metoodika ............................................................................................................................. 8

Sotsiaalpoliitiline taust ...................................................................................................................... 12

UURINGU PÕHITULEMUSED.................................................................................................................. 13

1. Hoiakud Eesti riigi suhtes.............................................................................................................. 13

2. Institutsioonide usaldusväärsus ................................................................................................... 15

2.1. Üldine taust ........................................................................................................................... 15

2.2. Kaitsestruktuurid ................................................................................................................... 18

3. Julgeolek ning ohud ...................................................................................................................... 20

3.1. Julgeolek maailmas ning Eestis .............................................................................................. 20

3.2. Ohud Eestile ........................................................................................................................... 21

3.3. Julgeoleku tagatised .............................................................................................................. 25

4. Eesti elanikkonna kaitsetahe ........................................................................................................ 28

4.1. Suhtumine aktiivsesse kaitsetegevusse ................................................................................. 28

4.2. Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ...................................................................................... 31

4.3. Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral .......................................................................... 33

5. Eesti kaitsevõime .......................................................................................................................... 34

5.1. Hinnang Eesti kaitsevõimele .................................................................................................. 34

5.2. Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ................................................................................. 35

5.3. Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ................................................................... 37

6. Eesti kaitsestruktuurid ................................................................................................................... 38

6.1. Kokkupuude kaitsestruktuuridega ........................................................................................ 38

6.2. Suhtumine ajateenistusse ...................................................................................................... 39

6.2.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks .................................................................... 39

6.2.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine .................................................................................. 42

6.2.3. Asendusteenistus ........................................................................................................... 44

6.2.4. Naiste ajateenistus ......................................................................................................... 45

6.3. Suhtumine kutselisse kaitseväkke ......................................................................................... 47

6.4. Elukutseliste sõjaväelaste maine ja motiivid elukutse valikul ............................................... 48

6.5. Kaitseliidu ülesanded ............................................................................................................. 51

7. NATO............................................................................................................................................. 54

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

3

7.1. Suhtumine NATO-sse kuulumisse .......................................................................................... 54

7.2. NATO abi võimaliku ohu korral .............................................................................................. 57

7.3. NATO ja Venemaa koostöö .................................................................................................... 58

8. Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ..................................................................................... 59

8.1. Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ........................................... 59

8.2. Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid .................................................... 62

8.3. Afganistani operatsiooni kuvand ........................................................................................... 65

8.4. Seosed sõnaga „veteran“ ...................................................................................................... 68

9. Riigikaitsealane teave ................................................................................................................... 69

9.1. Riigikaitseõpetus koolides ..................................................................................................... 69

9.2. Eesti Ekspressi lisaleht Riigikaitse.EE ..................................................................................... 71

LISAD: Lisa 1 – Eestikeelne küsitlusankeet

Lisa 2 – Andmetabelid

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

4

KOKKUVÕTE

 Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2013. aasta oktoobris Kaitseministeeriumi

tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1204 Eesti

elanikku vanuses 15-74 eluaastat.

 Uuringus kaardistati Eesti riigiga seotud hoiakuid kodanike ja mittekodanike seas. Tulemustest

ilmneb, et Eesti kodanikest 73% on kodanikuks olemise üle uhked. Mittekodanikest tahaks enda

sõnul saada Eesti Vabariigi kodakondsust 27%, keskmisest enam on kodakondsuse soovijaid

kõrgharitute seas. Euroopa Liitu kuulumise üle tunneb uhkust 71% ja NATO liikmelisuse üle 64%

elanikest. Pidevalt või sageli on EL-i kuulumise üle uhkust tundnud 28% ja NATO puhul 26%

vastajaist, mõlemad näitajad on poole aastaga mõne protsendipunkti võrra tõusnud.Eestikeelne

elanikkond on mitte-eestlastega võrreldes tunduvalt positiivsemalt meelestatud nii Eesti

kodanikuks olemise kui NATO-sse kuulumise suhtes.

 Uuringusse kaasatud kümne institutsiooni seast usaldatakse kõige enam Päästeteenistust (Eesti

15-74-aastasest elanikkonnast usaldab 96%). Päästeteenistusele järgnevad institutsioonide

usaldamise pingereas kaitsevägi (84%), politsei (83%), Kaitseliit (75%), NATO (66%), Euroopa Liit

(62%) ja president (62%). Enamikke institutsioone (v.a Euroopa Liit) usaldab eestikeelne

elanikkond rohkem kui mitte-eestlased.

 2013. aasta sügisel oli pool (50%) Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast arvamusel, et eeloleval

aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus. 15%

usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 32% arvab, et olukord püsib

muutumatuna. Eesti olukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana - 23% arvates

turvalisus siin paraneb. Võrreldes kevadise küsitlusega on 4 protsendipunkti võrra enam neid

inimesi, kes pelgavad suuremat sõjaliste konfliktide ohtu maailmas, samal ajal aga ei ole

muutunud nende vastajate hulk, kes kardab ebaturvalisemat olukorda Eestis.

 Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kõige sagedamini Eesti

riiklike infosüsteemide vastu suunatud nn küberrünnakuid (väga või küllaltki tõenäoliseks peab

lähemate aastate jooksul 65%), ulatuslikku merereostust (60%) või mõne välisriigi sekkumist Eesti

poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (55%). Poole aastaga on eeskätt vähenenud

nende inimeste hulk, kes peavad tõenäoliseks massilisi tänavarahutusi Eestis (8 protsendipunkti

võrra) ja kasvanud nende osakaal, kes kardavad ulatuslikku merereostust (7 protsendipunkti

võrra).

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (67% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (41%), sellele järgneb koostöö ja head suhted Venemaaga

(32%). Nagu ka eelmistes uuringulainetes, on eestikeelsete vastajate jaoks NATO-sse kuulumine

selgelt olulisim julgeolekugarantii (mainib 76% eesti- ja 45% muukeelsetest), muukeelsed

elanikud aga näevad peamise julgeolekugarantiina koostööd ja häid suhteid Venemaaga (51%;

eestikeelsetest 25%). Võrreldes eelmise uuringulainega on sel korral enim tõusnud nende

inimeste osakaal, kes peavad üheks suuremaks julgeolekugarantiiks Eesti koostööd ja häid

suhteid Ameerika Ühendriikidega.

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

5

 Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on endiselt madalam kui riigi tasandil

relvastatud kaitsetegevuse pooldamine. Võõrriigi rünnaku korral peab relvastatud vastupanu

osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79%, ise oleks aga valmis oma võimete ja oskuste

kohaselt kaitsetegevuses osalema 59% elanikest. Mitte-eestlaste toetus relvastatud

kaitsetegevusele püsib sama kõrgel kui eestlaste oma (80% vs 79%), samas aga nende inimeste

hulk, kes ise on valmis kaitsetegevuses osalema, on mitte-eestlaste seas märgatavalt madalam

kui eestlaste hulgas (46% vs 65%).

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga neljas inimene: 6% püüaks enda

hinnangul taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 18% teeks seda tõenäoliselt. 20-39-aastased

elanikud mõtlevad Eestist lahkumisele rohkem kui nooremad või vanemad inimesed. Kallaletungi

korral püüaks Eestist lahkuda 21% eestlastest ja 37% mitte-eestlastest. Võrreldes eelmise

uuringulainega on siiski 4 protsendipunkti vähem neid mitte-eestlasi, kes ohu korral riigist

lahkuks, ja viimaste uuringulainete jooksul on kahanev trend olnud valdav.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 22% teaks, mida ta saaks

teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Viies viimases

uuringulaines on ohuolukorras käitumisest teadlike elanike osakaal olnud varasemast väiksem,

jäädes 20 protsendi piirimaile. Samas nähakse vajadust inimesi riigikaitse teemadel harida, sest

riigikaitseõpetuse kuulumist kooli õppeprogrammi pooldab 81% Eesti elanikest (37% arvates

peaks see kindlasti ja 44% hinnangul arvatavasti õppeprogrammis olema).

 Eesti riigi kaitsevõimet hinnates jagunevad elanike arvamused laias laastus pooleks: 46%

elanikest leiab, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, 45% ei

pea seda võimalikuks. Eestikeelsed elanikud on riigi kaitsmise võimaluste suhtes mitte-eestlastest

märksa optimistlikumad – seda peab võimalikuks vastavalt 50% ja 38% vastanuist.

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiavad peaaegu pooled (46%) elanikest, et kaitsekulutused

tuleks säilitada praegusel tasemel. Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 26% ja vähendamist 20%

elanikest. Võrreldes kevadel läbi viidud uuringuga ei ole hinnangutes suuri muutusi toimunud,

kuigi need liiguvad vahepealse majanduskriisi-aegse languse järel tasapisi optimistlikumas

suunas.

 Riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel annab positiivse hinnangu 74% ja

negatiivse 12% elanikest. Võrreldes eelmise uuringulainega on hinnangud püsinud stabiilselt

kõrgel. Samal ajal ei oska 14% respondentidest küsimusele vastata, mis on kõrgem näitaja, kui

enamike teiste ankeedis sisaldunud riigikaitset puudutavate küsimuste puhul.

 Isiklikke kokkupuuteid Eesti riigi kaitsestruktuuridega taasiseseisvumise järgsel perioodil omab

16% ja kaudseid kokkupuuteid 64% Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast. Kõige enam

kokkupuuteid omatakse ajateenistusega (8% on ise osalenud ja 53%-l vastajaist on ajateenistuses

käinud sõpru või pereliikmeid), sellele järgneb Kaitseliidu tegevus (ise osalenud 4%, lähedaste

kaudu kokku puutunud 22%). Enim kokkupuuteid Eesti kaitsestruktuuridega on meessoost,

noorematel ja eesti keelt kõnelevatel vastajatel.

 Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes jätkuvalt väga soosivalt meelestatud: koguni 93% peab

ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 61% kindlasti vajalikuks. Valdav osa

inimestest (63%) arvab, et neile sobiva koormusega peaksid kaitseväeteenistuse läbima ka

väiksemate tervisehäiretega noormehed; 20% vastajate arvates ei peaks tervisehäiretega

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

6

noormehed aga ajateenistusse minema. 78% eestimaalastest peab vajalikuks, et usulistel või

kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud noormeestel oleks õigus minna

asendusteenistusse (nt töötades hoolekandeasutustes, erivajadustega laste koolides vms).

 Suurem osa inimestest (69%) suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 25% mõistab

sellise käitumise hukka ja 45% peab seda negatiivseks. Need elanikkonnagrupid, kes peavad

ajateenistust vajalikumaks (st ennekõike eestlased ja eakamad inimesed, samuti ajateenistusega

isiklikult kokku puutunud vastajad), taunivad ajateenistusest kõrvalehoidmist keskmisest enam.

 67% elanikest leiab, et naised võiksid soovi korral ajateenistuses osaleda – sealhulgas 45%

arvates peaksid nad sel juhul läbima ajateenistuse eraldi programmi järgi ja 21% arvates

noormeestega samadel tingimustel. 32% vastanute, eeskätt mitte-eestlaste (45%) hinnangul ei

peaks naised üldse ajateenistuses osalema.

 79% elanikkonnast eelistab praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 17% (sh 11%

eesti- ja 30% muukeelsetest inimestest).

 Eesti inimeste suhtumist elukutselistesse sõjaväelastesse peetakse valdavalt kas heaks (67%) või

neutraalseks (28%). Võrreldes eelmise uuringuga on pisut langenud positiivsete hinnangute

osakaal ning tõusnud neutraalsete oma (mõlemad 4 protsendipunkti võrra). Peamiseks

kaitseväelaste elukutsevalikut mõjutavaks teguriks peetakse huvi selle elukutse vastu (52%);

olulised mõjutegurid on elanike arvates ka võimalus teenida head palka (44%) ja saada

rahvusvahelisel tasemel koolitust (41%), samuti patriotism ja soov oma riiki kaitsta (35%).

Viimane on kevadisega võrreldes enim võrra kahanenud (7 protsendipunkti võrra).

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks päästetegevuses osalemist õnnetuste ja

katastroofide korral (60% mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest); sellele järgnevad

võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks (50%) ja valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordade

puhul (41%). Muukeelse elanikkonna seas domineerib tugevalt arvamus, et Kaitseliidu

ülesandeks on päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (66%), eestlased

nimetavad sellega pea võrdsel määral ka võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks (55-57%).

 Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 2013. aasta kevadel 76% elanikkonnast, sh 34% on kindlasti

selle poolt. 2011. aastal toimunud languse järel on toetus NATO liikmelisusele nüüd taas tõusule

pööranud. Viimase paari uuringulaine jooksul on ennekõike just muukeelsete elanike toetus

NATO-sse üles-alla kõikunud; praegu on vahe kahe keelegrupi toetuses NATO liikmelisusele 41

protsendipunkti, mis on sarnane 2010. aasta tasemele.

 44% eestimaalastest arvab, et ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi ning 23%

elanikest leiab, et NATO piirduks ainult poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 19% usub, et NATO

liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 10% arvates ei oleks NATO-lt mitte mingit abi

loota. Võrreldes möödunud korraga on nüüd veidi enam inimesi, kes usuvad, et NATO piirduks

vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega (5 protsendipunkti võrra). Eestlased ja need vastajad,

kes pooldavad kuulumist NATO-sse, panevad organisatsioonile märksa suuremaid lootuseid.

 NATO ja Venemaa vahelist koostööd soosib 74% Eesti elanikest: 13% arvates võiks Venemaa olla

NATO liige, 31% arvates tuleks teha tihedat sõjalist ja poliitilist koostööd ning samuti 31% arvates

peaks piirduma koostööga ainult mittesõjalistes küsimustes. 16% elanike hinnangul ei peaks

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

7

NATO Venemaaga üldse koostööd tegema. Muukeelne elanikkond kaldub NATO ja Venemaa

vahelisse tihedasse koostöösse suhtuma pooldavamalt kui eestlased.

 58% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eesti kaitsejõudude

üldist osalemist missioonidel kipuvad eestlased suuremal määral toetama (61%; mitte-eestlastest

51%). Nagu varemgi, peetakse rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist vajalikuks ennekõike

seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (nimetas ühe põhjusena

kolmest 58%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (48%).

 Afganistani missioonil jätkamist toetab viimase kolme aasta jooksul ligikaudu 40% elanikkonnast;

toetus operatsioonis osalemisele Somaalia vetes on alates Euroopa Liidu piraatlusevastase

operatsiooniga liitumisest 2010. aasta septembris püsinud 60-70% kandis. Viimases kahes

uuringulaines on küsitud ka osalemise kohta väljaõppemissioonil Malis – seda toetab

hinnanguliselt pool elanikkonnast (51%). Toetus Afganistani missioonil jätkamisele on samuti

kõrgem eestlaste hulgas, Somaalia ja Mali missiooni seevastu toetavad mitte-eestlased pisut

rohkem.

 Afganistani missiooni kuvand on Eesti elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt

positiivne hoiak Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes, aga samas

tuntakse muret meie kaitseväelaste ohutuse pärast ega olda kindlad Afganistani missiooni

vajalikkuses ja tulemuslikkuses. Sõnaga „veteran“ seostuvad vaid vähestele vastajatele (9%) Eesti

kaitseväe missioonid Kosovos, Afganistanis ja Iraagis, eeskätt seostatakse selle sõnaga Teist

maailmasõda (67%).

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

8

UURINGU TAUST

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2013. aasta sügisel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi

üleriigilise avaliku arvamuse küsitluse, mille eesmärgiks oli anda ülevaade elanike suhtumisest ja

hoiakutest järgmistel teemadel:

- hoiakud Eesti riigi suhtes;

- institutsioonide (sh kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;

- hinnangud seoses võimalike ohtude ning julgeolekuriskidega Eestis ning maailmas;

- elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

- hinnangud Eesti kaitsevõimekusele ja riigi arengutegevusele selles valdkonnas;

- suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse;

- suhtumine NATO-sse ja sellega seonduvatesse arengutesse;

- hoiakud seoses rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega.

Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab

tulemuste kokkuvõtte. Aruande lisadena esitatakse elanikkonnaküsitluse eestikeelne ankeet ja

andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.

Aruandes on tulemusi võrreldud perioodil 2000-2012 läbi viidud samalaadsete avaliku arvamuse

uuringute tulemustega. Võrdluse alusena kasutatud andmed pärinevad Tellijalt saadud

andmefailidest ja nimetatud aastate uuringuaruannetest, mis on vabalt kättesaadavad

Kaitseministeeriumi kodulehelt.

Uuringu metoodika

Ajavahemikul 26. september kuni 17. oktoober 2013 viis uuringufirma SAAR POLL OÜ läbi üleriigilise

avaliku arvamuse küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1204 inimest

vanuses 15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud

viidi läbi Saar Polli kogenud küsitlejate poolt ning need toimusid eesti ja vene keeles.

Saadud küsitlustulemi ja statistilise mudeli võrdlemisel ilmnenud erisuste vähendamiseks kaaluti

saadud tulemit alljärgnevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes (Tabel 1). Sotsiaal-

demograafiliste tunnuste mudeli koostamisel on kasutatud rahvastikustatistika andmeid seisuga

01.01.2013. Täpsema ülevaate vastajate profiilist annab Joonis 1, usalduspiire saab näha Tabelist 2.

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

9

Tabel 1. Valimi iseloomustus sotsiaal-demograafiliste tunnuste alusel

Mudel (%)

Saadud

küsitlustulem (%)

Kaalutud

küsitlustulem (%)

SUGU

Mees 47,5 46,5 47,5

Naine 52,5 53,5 52,5

VANUS

15-19 6,5 6,6 6,5

20-29 18,8 18,0 18,8

30-39 18,1 14,2 18,1

40-49 17,7 16,9 17,7

50-59 18,2 19,4 18,2

60-74 20,8 24,9 20,8

RAHVUS *

Eestlane 68,8 66,4 68,8

Muu rahvus 31,2 33,6 31,2

ELUKOHT

Linn 68,3 71,8 68,3

Maa 31,7 28,2 31,7

REGIOON

Põhja-Eesti 43,5 39,6 43,5

Lääne-Eesti 11,1 11,7 11,1

Kesk-Eesti 9,5 10,5 9,5

Kirde-Eesti 11,4 12,7 11,4

Lõuna-Eesti 24,4 25,4 24,4

* Käesolevas aruandes ei ole tulemusi analüüsitud mitte rahvuse, vaid peamise suhtluskeele lõikes, et tagada võrreldavus

varasemate uuringutega. Kuigi eesti suhtluskeelega vastajatele viidates kasutatakse lühiduse huvides kohati ka terminit

„eestlased“ ja muukeelsete vastajate kohta „mitte-eestlased“, siis tuleb aruannet lugedes silmas pidada, et tegelikult on

läbivalt tegemist võrdlusega suhtluskeele alusel. Tulemustega rahvuse lõikes on võimalik tutvuda andmetabelite põhjal (Lisa

2).

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

10

Joonis 1. Vastajate profiil (%; N1=1204)

1 Siin ja edaspidi tähistab N vastajate hulka.

48

52

6

19

18

18

18

21

70

30

85

14

20

54

25

9

18

14

21

19

11

10

11

19

16

21

15

19

57

11

8

24

33

36

32

44

11

10

11

24

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-19 aastat

20-29 aastat

30-39 aastat

40-49 aastat

50-59 aastat

60-74 aastat

PEAMINE SUHTLUSKEEL

Eesti keel

Muu keel

KODAKONDSUS

Eesti kodanik

Ei ole Eesti kodanik

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

PÕHITEGEVUS

Juht, ettevõtja

Spetsialist

Kontoritöötaja, teenindaja

Reatöötaja (füüsiline töö)

Pensionär

Kodune, töötu

Õpilane, üliõpilane

NETOSISSETULEK ÜHE LIIKME KOHTA KUUS

Kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-650 €

Üle 650 €

Raske öelda/ Keeldus

PEREKONNASEIS

Abielus, vabaabielus

Lahutatud, lahus elav

Lesk

Vallaline

ELUKOHT

Tallinn

Muu linn

Maapiirkond

REGIOON

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Lõuna-Eesti

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

11

Käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad Eesti elanikkonnale vanuses 15-74 aastat; sealjuures

jääb maksimaalse valimivea suurus 95-protsendilisel usaldusnivool 2,83% piiridesse (väiksemate

alagruppide vaatlemisel võib viga olla suurem). Tabel 2 annab täpsema ülevaate, millises sõltuvuses

on valimi suurus (st vastanute arv), valimist arvutatud osakaal (st vastuste %) ja võimalik statistiline

viga (ehk võimalik eksimine %-des).

Tabel 2. Valimivea piirid

Vastuste osakaal/ Valimi suurus

50% 48% või

52%

40% või

60%

35% või

65%

30% või

70%

25% või

75%

20% või

80%

15% või

85%

10% või

90%

5% või

95%

3% või

97%

2% või

98%

10 30,99 30,97 30,36 29,56 28,40 26,84 24,79 22,13 18,59 13,51 10,57 8,68

20 21,91 21,90 21,47 20,90 20,08 18,98 17,53 15,65 13,15 9,55 7,48 6,14

30 17,89 17,88 17,53 17,07 16,40 15,49 14,31 12,78 10,74 7,80 6,10 5,01

40 15,49 15,49 15,18 14,78 14,20 13,42 12,40 11,07 9,30 6,75 5,29 4,34

50 13,86 13,85 13,58 13,22 12,70 12,00 11,09 9,90 8,32 6,04 4,73 3,88

60 12,65 12,65 12,40 12,07 11,60 10,96 10,12 9,03 7,59 5,51 4,32 3,54

70 11,71 11,71 11,48 11,17 10,74 10,14 9,37 8,36 7,03 5,11 4,00 3,28

80 10,96 10,95 10,73 10,45 10,04 9,49 8,77 7,82 6,57 4,78 3,74 3,07

90 10,33 10,32 10,12 9,85 9,47 8,95 8,26 7,38 6,20 4,50 3,52 2,89

100 9,80 9,79 9,60 9,35 8,98 8,49 7,84 7,00 5,88 4,27 3,34 2,74

110 9,34 9,34 9,15 8,91 8,56 8,09 7,47 6,67 5,61 4,07 3,19 2,62

120 8,95 8,94 8,76 8,53 8,20 7,75 7,16 6,39 5,37 3,90 3,05 2,50

130 8,59 8,59 8,42 8,20 7,88 7,44 6,88 6,14 5,16 3,75 2,93 2,41

150 8,00 8,00 7,84 7,63 7,33 6,93 6,40 5,71 4,80 3,49 2,73 2,24

200 6,93 6,93 6,79 6,61 6,35 6,00 5,54 4,95 4,16 3,02 2,36 1,94

300 5,66 5,65 5,54 5,40 5,18 4,90 4,53 4,04 3,39 2,47 1,93 1,58

500 4,38 4,38 4,29 4,18 4,02 3,79 3,51 3,13 2,63 1,91 1,49 1,23

800 3,46 3,46 3,39 3,30 3,17 3,00 2,77 2,47 2,08 1,51 1,18 0,97

1000 3,10 3,10 3,03 2,95 2,84 2,68 2,48 2,21 1,86 1,35 1,06 0,87

1200 2,83 2,83 2,77 2,70 2,59 2,45 2,26 2,02 1,70 1,23 0,96 0,79

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

12

Sotsiaalpoliitiline taust

Käesolev alapeatükk annab ülevaate küsitlusperioodi aegsetest ja eelsetest sündmustest ning

arengutendentsidest Eesti ühiskonnas ja maailmas laiemalt. Septembris-oktoobris 2013 toimunud

küsitluse puhul võiks mainida järgmisi nähtuseid, millel võis olla oma roll avaliku arvamuse

kujunemisel. Nende mõju suunda uuringu tulemustele ei saa üheselt määratleda – mõnikord esineb

mõjufaktor üksiksündmusena, mõnikord mitmete tegurite koosmõjus, ent need asjaolud võisid

muuta avaliku arvamuse üldist fooni ja seeläbi suhtumist mõningatesse kindlatesse

uuringuküsimustesse.

Laias laastus kinnitasid seekordsed tulemused kevadises raportis ära toodud tendentse ning viitasid

asjaolule, et sotsiaalpoliitiline kontekst Eestis on peaasjalikult stabiliseerunud ja elanikkonna üldine

meelsus vahepealse madalseisu järel paranenud. Siiski võisid käesoleva uuringulaine tulemustele

siseriiklikul tasandil teatud mõju avaldada sügisesed kohalike omavalitsuste valimised, kuivõrd

valimiskampaania kõrghetk langes suuresti kokku küsitlusperioodiga. Kuigi valimiste eelõhtuks, kui

meedia fookusesse kerkis skandaal Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutamisest Interpolis, oli

küsitlustöö juba lõppenud, ilmestas seekordne agressiivne kampaania kahtlemata tugevasti

päevapoliitilist pilti muuhulgas kasvõi seeläbi, et Krossi isikut seostatakse paljuski

julgeolekutemaatikaga. Kampaania keskendus suuresti ka rahvusgruppide vastandamisele ning

rõhutas eestlaste ja mitte-eestlaste seisukohtade erisusi riiklikult olulistes küsimustes.

Globaalsel tasandil oli sel sügisel läbivaks teemaks jätkuv ebastabiilsus Lähis-Idas ning lääneriikide

kavandatav sõjaline sekkumine Süüria kodusõtta, mis kõrgendas ohutunnet ja tekitas küsimusi

rünnaku võimalike tagajärgede osas. Riikidevaheline jõuvahekord taandus taas kord kahe suure

osapoole, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa omavahelistele läbirääkimistele. Küsitlusperioodi

langes ka terrorirünnak Keenias, mille sihtmärgiks olid välisriikide kodanikud. Samal ajal oli Euroopa

endiselt hõivatud võlakriisist toibumisega ning majandusküsimused asetusid jätkuvalt tähtsale kohale

nii euroalariikide sise- kui välispoliitikas. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhetesse külvas

pingeid jälgimis- ja luureskandaal. Eesti ja Venemaa suhetes kerkis taas päevakorrale piirileping, mille

Venemaa valitsus septembris heaks kiitis, samas aga tekitasid Eesti poolel emotsionaalseid

reaktsioone Venemaa ja Valgevene ühised läänevastase alatooniga sõjalised õppused Zapad-2013.

Suhtumist kaitseväkke võis mõjutada teave sellest, et Eestist asus teele viimane Afganistani

kontingent ning sellega saabub lõpp suuremahulisele ja pikka aega kestnud välismissioonile. Kui

kevadises uuringulaines tõusid hoiakud kaitsejõudude ning kaitsepoliitika suhtes Eesti Vabariigi 95.

aastapäeva suurejoonelise tähistamise järel kõrgele, siis nüüdseks on need suuresti taandunud

pidustuste-eelsele tasemele.

Tasub märkimist, et küsitlustöö hetkeks ei olnud veel toimunud Eesti kaitsmist harjutanud NATO

suurõppus Steadfast Jazz ega ka näiteks aset leidnud küberrünnak Kaitseministeeriumi kodulehele.

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

13

UURINGU PÕHITULEMUSED

1. Hoiakud Eesti riigi suhtes

Viimases neljas uuringulaines mõõdeti hoiakuid Eesti riigi suhtes varasemast erineval viisil. Eesti

kodakondsusega vastajail (N=1033) paluti hinnata, kui uhked nad on selle üle, et on Eesti Vabariigi

kodanikud. Neilt vastajailt aga, kes ei ole Eesti kodanikud (N=171), küsiti, kas nad tahaksid saada Eesti

Vabariigi kodakondsust.

Tulemustest nähtub, et 73% Eesti kodanikest on kodanikuks olemise üle uhked, seejuures iga neljas

inimene (25%) on oma kodanikustaatuse üle väga uhke (Joonis 2). 19% kodanikest ei tunne Eesti

kodanikuks olemise üle erilisel määral uhkust ja 4% ei tunne seda üldse. Võrreldes möödunud

uuringuga käesoleva aasta märtsis, ei ole proportsioonid suurel määral muutunud. Eesti keelt

kõnelevad kodanikud tunnevad oma kodakondsuse üle märksa enam uhkust kui muukeelsed – väga

või üsnagi palju uhkust tundvaid kodanikke leidub eestikeelsete kodanike seas 77%, muukeelsete

hulgas aga vaid 53%. Enim tunnevad kodanikuks olemise üle uhkust 15-19-aastased vastajad, samuti

keskmisel või paremal majanduslikul järjel olevad inimesed ning Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud.

Joonis 2. Uhkus Eesti Vabariigi kodanikuks olemise üle (%; N = Eesti Vabariigi kodanikud)2

Eesti kodakondsust mitteomavaist inimestest enam kui neljandik (27%) tahaks enda sõnul saada Eesti

Vabariigi kodakondsust. Seda ei soovi 63% ning seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 10%

vastanuist. Eesti kodakondsusest on huvitatud ennekõike kõrgharitud vastajad, ent täpsemate

protsentjaotuste väljatoomiseks rühmade lõikes on vaadeldavad grupid liialt väikesed. Võrreldes

2013. aasta märtsis läbi viidud uuringuga ei ole kodakondsuse soovijate osakaal olulisel määral

muutunud.

2 Siin ja edaspidi on mitme alamgrupi (nt „väga uhke“ ja „üsnagi uhke“) näitajaid kokku liites võetud aluseks ümardamata

andmed, sest see tagab andmete täpsema esitamise. Viimane võib aga tingida olukorra, kus kokku liidetud koondarv ja graafikul olevate täisarvuni ümardatud alamgruppide summa erinevad protsendi võrra.

25

26

25

25

30

3

48

48

44

45

48

50

4

3

3

4

4

5

19

18

21

21

16

33

4

4

6

5

3

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Väga uhke Üsnagi uhke Ei oska öelda Mitte eriti uhke Üldse mitte uhke

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

14

Sarnaselt eelmistele uuringutele paluti ka sel korral kõigil vastajail hinnata, kas ja kui sageli nad on

tundnud uhkust Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu ja NATO-sse. Võrreldes 2013. aasta märtsiga on

eestimaalaste uhkusetunne Euroopa Liitu kuulumise üle mõne protsendipunkti võrra tõusnud,

suhtumine NATO-sse kuulumisse ei ole oluliselt muutunud: pidevalt või küllalt sageli on Euroopa

Liitu kuulumise üle uhke olnud 28% ning NATO liikmelisuse üle 26% elanikest (Joonis 3). Mitte

kunagi ei ole oma sõnutsi Euroopa Liitu kuulumise üle uhkust tundnud 25% ja NATO puhul 30%

inimestest.

Joonis 3. Eesti riigi kuuluvuse üle uhkuse tundmine (%; N = kõik vastajad)

Suhtluskeele alusel ilmnevad suhtumises Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusesse üsna olulised

erinevused. Kui Eesti Euroopa Liitu kuulumise osas on erinevused väiksemad (muukeelsete vastajate

seas esineb uhkustunnet 9 protsendipunkti võrra vähem), siis NATO liikmeks oleku üle tunnevad

eestikeelsed elanikud traditsiooniliselt märksa enam uhkust kui mitte-eestlased. Koguni 58%

muukeelsetest vastajatest ütleb, et nad ei ole mitte kunagi tundnud uhkust selle üle, et Eesti on

NATO liige (mittekodakondsete seas on sama näitaja lausa 68%). Eestikeelsetest vastajatest jagab

sama arvamust aga vaid 18%.

Meeste ja naiste hoiakud seoses Euroopa Liitu kuulumisega on sarnased (28% nii meestest kui

naistest on liikmelisuse üle uhkust tundnud pidevalt või küllalt sageli); erinevused ei ole suured ka

suhtumises NATO liikmelisusesse (28% meestest ja 24% naistest on selle üle pidevalt või küllalt sageli

uhkust tundnud). Euroliitu kuulumise üle tunnevad pisut enam uhkust kõrgharitud, mõlemasse

organisatsiooni kuulumise üle aga ka nooremad inimesed. Uhkusetunne nii Euroopa Liitu kui NATO-

sse kuulumise üle on kõrgeim Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis.

8

4

4

4

9

5

7

6

6

6

10

1

20

19

15

15

22

17

18

19

16

18

23

8

4

4

5

4

5

2

7

7

8

6

7

6

43

47

48

48

44

41

38

36

36

36

42

27

25

25

27

29

20

35

30

33

34

34

18

58

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Pidevalt Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Tundnud uhkust, et Eesti

kuulub Euroopa Liitu

Tundnud uhkust, et Eesti

on NATO liige

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

15

2. Institutsioonide usaldusväärsus

Teine peatükk käsitleb elanike usaldust riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Esmalt

antakse üldpilt kõigi uuringusse hõlmatud institutsioonide usaldusväärsusest ning seejärel

vaadeldakse kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusnäitajate muutumist viimase kümnekonna aasta jooksul.

2.1. Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan,

pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist

usaldatakse kõige enam Päästeteenistust – seda usaldab 96% Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast

(Joonis 4). Institutsioonide usaldamise pingereas on kaitsevägi Päästeteenistuse järel teisel kohal

(84%), järgnevad politsei (83%), Kaitseliit (75%), NATO (66%), Euroopa Liit (62%) ja president (62%).

Kõige vähem usaldavad inimesed aga peaministrit, valitsust ja Riigikogu – neid institutsioone usaldab

vähem kui pool Eesti elanikkonnast. Pea kõigi kümne riigiinstitutsiooni usaldatavus on kevadega

võrreldes veidi tõusnud, NATO usaldatavus on ainsana jäänud samale tasemele.

Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Saldo

92

69

66

55

38

27

27

-8

-6

-22

Päästeteenistus 96

Kaitsevägi 84

Politsei 83

Kaitseliit 75

NATO 66

Euroopa Liit 62

President 62

Valitsus 46

Riigikogu 45

Peaminister 38

-4

-14

-17

-19

-29

-34

-35

-52

-53

-60

-80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Täielikult/pigem usaldab Üldse/pigem ei usalda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

16

Enamikke institutsioone (v.a Euroopa Liit) usaldab eestikeelne elanikkond märksa rohkem kui

mitte-eestlased (Joonis 5). Suurimad erinevused ilmnevad presidendi (eestikeelsetest elanikest

usaldab täielikult või pigem 77%, muukeelsetest 28%), Kaitseliidu (85% vs 51%), NATO (76% vs 44%),

peaministri (45% vs 21%) ning kaitseväe (90% vs 67%) puhul.

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Joonis 6 kajastab institutsioonide usaldussaldosid ehk seda, milline on olnud usaldajate ja

mitteusaldajate osakaalu vahe viimase kolme aasta jooksul. Võrreldes 2013. aasta märtsiga on

paranenud enamike siseriiklike poliitiliste institutsioonide usaldussaldod: peaministril 9, valitsusel 7

ja Riigikogul 5 saldopunkti võrra. Samuti on tõusnud usaldus Euroopa Liidu vastu (7 saldopunkti

võrra). Ühtlasi on poole aasta taguse olukorraga võrreldes pisut paranenud Eesti kaitsestruktuuride

usaldussaldod: kaitseväel 3 ning Kaitseliidul 1 saldopunkti võrra. Kõige enam tõusis poole aastaga

politsei usaldussaldo (11 saldopunkti võrra), NATO usaldatavus on aga ainsana jäänud kevadisega

võrreldes samale tasemele.

Pikemaajalises võrdluses on viimaste aastate jooksul palju muutunud usaldus Euroopa Liidu vastu:

olles vahepeal pikalt languses olnud, näitab see nüüd majanduskriisist väljumise taustal taas

järjepidevat tõusutrendi. Ka NATO usaldatavuse määr näib Euroopa Liidu omaga võrdlemisi sarnast

rada liikuvat, olles viimasel poolaastal pikema languse järel stabiilsuse saavutanud. Samuti on

vahepealse usalduskriisi järel positiivse suuna võtnud peaministri, valitsuse ja parlamendi

usaldusväärsus. Kõige stabiilsemana on viimaste aastate jooksul püsinud usaldus Päästeteenistuse ja

politsei vastu.

98

90

86

85

77

76

60

51

49

45

91

67

76

51

28

44

64

34

35

21

0 20 40 60 80 100

Päästeteenistus

Kaitsevägi

Politsei

Kaitseliit

President

NATO

Euroopa Liit

Valitsus

Riigikogu

Peaminister

Eestlased

Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

17

Joonis 6. Institutsioonide usaldussaldod 2011-2013 (usaldajate ja mitteusaldajate saldo; N = kõik vastajad)

* 2011/10 uuringulaines küsiti esmakordselt Päästeteenistuse kohta (varasemates uuringutes Päästeamet). ** Uuringulaines 2011/08 küsiti Politsei- ja Piirivalveameti kohta.

92

69

66

55

38

27

27

-8

-6

-22

89

66

55

54

38

21

20

-15

-11

-31

86

53

55

38

24

22

8

-22

-23

-36

87

61

55

44

28

25

11

-16

-22

-33

86

56

57

44

26

32

8

5

-6

-8

73

55

40

38

24

17

15

9

-40 -20 0 20 40 60 80 100

Päästeteenistus*

Kaitsevägi

Politsei**

Kaitseliit

NATO

President

Euroopa Liit

Valitsus

Riigikogu

Peaminister

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03 2011/10 2011/08

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

18

2.2. Kaitsestruktuurid

Kaitseväge, mis on Päästeteenistuse järel usaldusväärsuse pingereas 2. kohal, usaldas 2013. aasta

oktoobris 84% Eesti elanikest (Joonis 7). Nagu eelnevatelgi aastatel, püsib eestikeelse elanikkonna

seas usaldusmäär märksa kõrgemal kui muukeelsete hulgas – kaitseväge usaldab täielikult või pigem

usaldab 90% eestlastest ja 67% mitte-eestlastest.

Kui 2011. aasta sügisest kuni möödunud aasta sügiseni võis täheldada kaitseväe usaldusväärsuse

langust, siis nüüd on usaldajate osakaal püsinud kõrge paari uuringulaine jooksul, seda nii

eestikeelse, aga eeskätt muukeelse elanikkonna seas. Kuivõrd enamike riigiinstitutsioonide

usaldatavus kõigub nimetatud ajavahemikul sarnasel moel, siis võib tegemist olla üldise meelestatuse

ja optimismitaseme muutumisega Eesti elanikkonnas laiemast poliitilisest ja sotsiaalmajanduslikust

kontekstist tulenevalt.

Vaadeldes kogu möödunud kümnendit, on eestlaste usaldus kaitseväe vastu olnud külaltki stabiilsel

tõusulainel, tõustes 2000. aasta algusest kokku enam kui 30 protsendipunkti võrra ja püsides alates

2009. aastast 90% ligidal. Muukeelsete elanike seas valitses 2006. aasta lõpuni samuti tõusev trend,

aga pärast seda on usaldusmäär olnud hüplik. Viimane suurem usalduse langus ilmnes mitte-

eestlaste seas 2011. aasta oktoobris ja usaldusmäär püsis võrdlemisi madalana järgmise kahe

uuringulaine vältel. Samasuunaline muutus, kuigi märksa väiksemas mahus, toimus samal ajal ka

eestlaste seas.

Joonis 7. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2013; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58

64 59

68

74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75

82 84

53 58 56

67

73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84 81

85 84 87 89 88 87

91 90 90 91 92 88

91 86

90 90

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50

58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60

67

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 5

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

19

Sarnaselt varasematele aastatele on Kaitseliidu usaldusmäär kaitseväe omast madalam – Kaitseliitu

usaldas 2013. aasta oktoobris 75% Eesti elanikest (Joonis 8). Viimase paari aasta jooksul on

Kaitseliitu usaldavate elanike osakaal jäänud 64-75% piiresse, seejuures on sarnaselt kaitseväele ja ka

enamikele teistele riigiinstitutsioonidele Kaitseliidu usaldusväärsus nüüd mõningase tagasilöögi järel

taas kõrgena püsinud. Viimati mõõdetud tulemus on kõrgeim usaldusmäär viimase enam kui kümne

aasta jooksul.

Siingi on usaldusväärsusele antud hinnangud eestlaste seas järjekindlalt kõrgemad kui muukeelsel

elanikkonnal: käesolevas uuringus usaldab Kaitseliitu 85% eestlastest, muukeelsest elanikkonna seas

on sama näitaja 51%. Võrreldes eelmise uuringulaine tulemustega on Kaitseliidu usaldusmäär

eestikeelsete vastajate seas jäänud samaks ning muukeelsete vastajate hulgas tõusnud 3

protsendipunkti võrra.

Pikemas perspektiivis on eestlaste usaldus Kaitseliidu vastu küllaltki stabiilselt tõusnud, kümnekonna

aasta jooksul kokku rohkem kui 40 protsendipunkti võrra. Mitte-eestlaste usaldusnäitajad on

üldjoontes samuti paranenud (tõustes 20% juurest 40-50% ligi), aga see aegrida sisaldab märksa

enam kõikumisi.

Joonis 8. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2013; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

39

45 42

48 53

57 58 58 56 59

56 54 58 59 57

68 65 66

62 65 64

68 64

68 71

68 67 69 64

74 75

39 41 39

48

54 50

55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74

77 79 77 79 75

80 82 82 79

84

76

85 85

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38

32 31 34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 5

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

20

3. Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse

eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate

aastate jooksul Eestis tõenäoliseks ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut.

3.1. Julgeolek maailmas ning Eestis

2013. aasta sügisel oli pool (50%) Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast arvamusel, et eeloleval

aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus (Joonis 9).

15% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 32% arvab, et olukord püsib

muutumatuna. Eesti olukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui situatsiooni

maailmas: 23% arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates

tingimustes, 44% hinnangul olukord ei muutu ja 28% kardab, et tingimused muutuvad

ebaturvalisemaks. Võrreldes käesoleva aasta kevadel toimunud küsitlusega on 4 protsendipunkti

võrra enam neid inimesi, kes pelgavad suuremat sõjaliste konfliktide ohtu maailmas, samal ajal on

aga ei ole muutunud nende vastajate hulk, kes kardab ebaturvalisemat olukorda Eestis.

Joonis 9. Olukord maailmas ja Eestis eeloleval aastakümnel*, 2011-2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Maailma ja Eesti olukorra kohta küsiti erinevas sõnastuses:

- Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

- Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates [enne 2011/10: konfliktiohtlikumates] tingimustes?

15

15

12

13

14

9

23

27

22

23

24

19

32

35

29

26

30

22

44

42

41

38

35

42

50

46

56

57

49

63

28

28

30

34

29

32

3

3

4

3

8

6

5

4

7

5

13

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Olukord maailmas 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03 2011/10 2011/08

Olukord Eestis 2013/10 2013/03 2012/10

2012/03 2011/10 2011/08

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

21

Kohalikku olukorda hinnates usuvad eestlased muukeelsest elanikkonnast pisut enam turvalisemasse

ühiskonda: praegusest turvalisemaid tingimusi prognoosib Eestile 24% eesti- ja 20% muukeelsetest

vastajatest, ebaturvalisemaid tingimusi aga vastavalt 29 ja 28 protsenti. Maailma olukorda hinnates

on eestikeelsed vastajad muukeelsetest veidi pessimistlikumalt meelestatud: pool (53%)

eestikeelsest elanikkonnast usub, et maailmas suureneb sõjaliste konfliktide oht, samas kui

muukeelsete elanikke seas on vastav näitaja 43%.

Maailma olukorra turvalisusele antud hinnangute pikemaajalisest võrdlusest ilmneb, et suuremat

sõjaliste konfliktide ohtu kajastav näitaja on olnud kogu eelneva kümnendi vältel hüplik, kõikudes 25-

65 protsendi vahel (Joonis 10). Käesoleva uuringu tulemus, mille põhjal 50% elanikest prognoosib

eelolevaks aastakümneks sõjaliste konfliktide ohu suurenemist maailmas, näitab, et Eesti elanike

turvatunne on pisut kõrgem kui möödunud aastatel. Samas on ohutunne pisut suurem kui käesoleva

aasta kevadel, mis võib olla tingitud asjaolust, et vahetult enne küsitlusperioodi oli teravalt

meediatähelepanu keskmesse tõusnud lääneriikide kavandatav rünnak Süüriale.

Joonis 10. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3.2. Ohud Eestile

Saamaks ülevaadet, millised on elanike arvates kõige tõenäolisemad ohud Eesti riigile, paluti vastajail

hinnata 12 erineva võimaliku ohu esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul. Valdava osa

ohtude puhul leidus ohte ebatõenäoliseks pidavaid inimesi rohkem kui neid, kelle arvates võivad

need Eestit lähiaastail ähvardada (Joonis 11). Siiski on kolm aspekti, mille puhul enam kui pooled

vastanuist pidasid seda Eestis lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks ohuks: 65%

elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn

küberrünnak), 60% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus ning 55% hinnangul võib mõni

välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.

25

23 12 14 15 13

17 17 18 13

20

12 13 15 12 12 14 12

15 11

7 11

14 18

15 9

14 13 12 15 15

40

25

53

43 41 47

50

41 34

43 40

51 49 47 44

50 56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

22

Teiste võimalike ohtude esinemistõenäosust peetakse väiksemaks: rünnak Eesti kodanike vastu

välisriigis on väga või küllaltki tõenäoline 41%, Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 31%,

rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel 30%, massilised

tänavarahutused 29%, Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus 28%, tuumakatastroof

Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 25% ning terroriakt 23% elanike arvates. Kõige

ebatõenäolisemad on vastajate hinnangul sõjalised rünnakud: nii piiratud sõjaline rünnak mõne

strateegilise objekti vastu kui ka ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt on tõenäoline 11-13%

inimeste sõnul.

Suurim muutus elanike hinnangutes võrreldes eelmise uuringulainega puudutab massiliste

tänavarahutuste puhkemise, küberrünnakute ja merereostuse ohtu. Poole aastaga on nende

inimeste hulk, kes peavad tõenäoliseks massilisi tänavarahutusi Eestis, vähenenud 8 protsendipunkti

võrra (2013. aasta märtsis 37%, oktoobris 29%). Neid inimesi aga, kelle meelest võib Eestit tabada

küberrünnak, on nüüd 5 protsendipunkti võrra vähem (2013. aasta märtsis 70%, oktoobris 65%).

Samal ajal on kevadega võrreldes tõusnud elanike hirm ulatusliku merereostuse ees (2013. aasta

märtsis 53%, oktoobris 60%). Muudatused suhtumises teiste ohtude esinemise tõenäosusesse jäävad

mõne protsendipunkti piiresse.

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

23

Joonis 11. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2012-2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

15

17

19

18

11

10

10

10

15

12

17

15

9

8

8

8

7

8

10

11

5

5

8

7

6

6

7

10

4

5

4

4

3

2

2

3

4

3

3

5

1

1

1

1

1

1

1

2

50

52

52

46

49

43

47

50

39

41

43

41

32

31

31

33

24

24

30

29

25

24

26

29

24

31

31

37

23

24

24

27

22

22

21

28

19

21

22

23

12

12

12

12

9

10

11

11

3

4

4

3

2

1

3

2

4

3

4

4

4

3

4

3

3

3

5

3

2

2

2

2

2

1

2

2

3

4

4

3

4

4

5

5

2

2

3

1

4

4

5

4

2

2

3

3

25

22

20

25

33

39

33

33

33

36

29

32

42

45

43

44

52

50

44

44

47

50

47

48

53

50

47

43

51

53

54

54

51

55

54

50

56

59

58

56

55

54

52

53

54

57

54

53

7

5

6

7

6

7

7

6

8

8

8

9

13

13

14

11

14

16

11

13

20

19

16

14

17

13

12

9

18

14

14

12

20

18

18

14

18

15

14

15

28

29

30

30

33

31

31

31

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms)

Ulatuslik merereostus

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

majanduse mõjutamiseks oma huvides

Massilised tänavarahutused

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

Terroriakt

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Eestit läbiva naftarongi või

kütuseterminali plahvatus

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas

aatomielektrijaamas

Piiratud sõjaline rünnak mõne

strateegilise objekti vastu

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne

välisriigi poolt

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

24

Tulemusi vastajate peamise suhtluskeele alusel vaadeldes ilmnevad suurimad erinevused selles,

kuidas tajutakse nn küberrünnakute ja riigi majandusliku kokkuvarisemise ohtu (Joonis 12).

Küberrünnakute ohtu peavad eestikeelsed vastajad märksa tõenäolisemaks kui muukeelsed

(vastavalt 74% ja 45%). Samal ajal peab eestlastega võrreldes oluliselt suurem osa muukeelsetest

vastajatest tõenäoliseks Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist (46%; eestikeelsetest 25%).

Joonis 12. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

19

7

11

11

15

17

10

8

5

13

4

7

6

5

5

3

3

2

4

4

1

1

0

55

38

51

44

41

36

31

35

20

33

24

28

23

24

24

20

23

20

18

21

11

14

10

9

3

3

2

2

4

2

4

3

3

2

3

1

2

1

3

4

4

4

2

2

5

2

2

1

20

36

31

36

32

37

42

42

55

45

46

52

50

59

50

54

50

54

56

57

55

54

55

53

3

15

5

7

8

8

13

13

17

7

24

12

19

10

17

19

20

20

19

17

28

29

32

36

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Eesti

Muu

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda

Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms)

Ulatuslik merereostus

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

majanduse mõjutamiseks oma huvides

Massilised tänavarahutused

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

Terroriakt

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Eestit läbiva naftarongi või

kütuseterminali plahvatus

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas

aatomielektrijaamas

Piiratud sõjaline rünnak mõne

strateegilise objekti vastu

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne

välisriigi poolt

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

25

Lisaks peavad mitte-eestlased eestlastest tõenäolisemaks rahvuslikel või usulistel motiividel

toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel (35% vs 28%). Eestikeelsed elanikud seevastu

peavad mitte-eestlastest veidi sagedamini tõenäoliseks ulatuslikku merereostust (62% vs 54%), Eestit

läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust (29% vs 23%) või tuumakatastroofi Eesti lähistel

asuvas aatomielektrijaamas (26% vs 22%). Ülejäänud ohtude tõenäosuse hindamisel jäävad

erinevused mõne protsendi piiresse.

3.3. Julgeoleku tagatised

Järgmiseks paluti vastajail nimetada kuni kolm olulisemat tegurit, mis tagavad nende arvates Eesti

riigile suurima julgeoleku. Nagu ka varasemates uuringulainetes, peavad Eesti elanikud riigi

peamiseks julgeolekutagatiseks NATO-sse kuulumist – seda nimetab ühe olulise tegurina enam kui

2/3 vastajaist (67%) (Joonis 13). Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva

kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 41% eestimaalastest.

Sellele järgnevad koostöö ja head suhted Venemaaga (32%), Balti riikide kaitsealane koostöö (27%),

Euroopa Liitu kuulumine (27%), kaitsealane koostöö Põhjamaadega (24%), koostöö ja head suhted

Ameerika Ühendriikidega (20%), kuulumine ÜRO-sse (19%) ja Euroopa Julgeoleku- ja

Koostööorganisatsiooni (19%) ning viimaks osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

(13%).

Siingi lähevad eesti- ja muukeelsete elanike arvamused selgelt lahku. Eestikeelsete vastajate jaoks

on NATO-sse kuulumine selgelt olulisim tegur (76% mainib seda ühena kolmest olulisest julgeoleku

tagatisest; muukeelsetest elanikest vaid 45%), muukeelsed elanikud aga näevad peamise

julgeolekugarantiina koostööd ja häid suhteid Venemaaga (51%; eestikeelsetest 25%). Olulisuselt

teiseks julgeolekut tagavaks teguriks peavad eestikeelsed elanikud Eesti iseseisva kaitsevõime

arendamist (44%; muukeelsetest 33%); mitte-eestlaste jaoks asetub teisele kohale kuulumine NATO-

sse. Eestlastega võrreldes märksa sagedamini peavad muukeelsed elanikud julgeoleku tagamisel

oluliseks Eesti kuulumist Euroopa Liitu (37% vs 23%), aga ka Euroopa Julgeoleku- ja

Koostööorganisatsiooni (28% vs 15%) ja ÜRO-sse (29% vs 15%). Eestlased seevastu tähtsustavad

muukeelsetest enam kaitsealast koostööd Balti riikidega (30% vs 22%) ja Põhjamaadega (27% vs

16%). Muukeelsete elanikega võrreldes pisut enam peavad eestlased oluliseks ka koostööd Ameerika

Ühendriikidega (21% vs 17%) ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist (14% vs 9%).

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

26

Joonis 13. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Jooniselt 14 ilmneb, et viies viimases uuringus on peetud varasemast enam oluliseks Eesti iseseisva

kaitsevõime arendamist ning stabiilselt on tõusnud ka Balti riikide kaitsealase koostöö mainimine.

Võrreldes eelmise uuringulainega on sel korral enim tõusnud nende inimeste osakaal, kes peavad

üheks suuremaks julgeolekugarantiiks Eesti koostööd ja häid suhteid Ameerika Ühendriikidega (5

protsendipunkti võrra), seda eeskätt eestlaste suhtumise muutumise tõttu (2013. aasta märtsis

nimetas ühena olulistest julgeolekutagatistest 15%, nüüd 21% eestlastest).

67

41

32

27

27

24

20

19

19

13

0,5

2

76

44

25

30

23

27

21

15

15

14

0,4

2

45

33

51

22

37

16

17

29

28

9

1

1

0 15 30 45 60 75 90

Kuulumine NATO-sse

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine Euroopa Liitu

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Kuulumine ÜRO-sse

Kuulumine OSCE-sse

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Midagi muud

Ei oska öelda

KÕIK

Eestlased

Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

27

Joonis 14. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); 2011-2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Enne 2012/03 oli sõnastus: „Koostöö ja heanaaberlikud suhted Venemaaga“.

** Enne 2012/03 oli sõnastus: „Head suhted Ameerika Ühendriikidega“.

67

41

32

27

27

24

20

19

19

13

0

68

40

33

27

26

26

15

17

21

15

0,2

63

39

35

26

26

22

19

16

18

12

1

64

41

33

26

28

23

17

17

22

12

0,6

65

30

30

24

31

23

16

16

21

12

0,3

68

21

37

24

39

22

15

20

21

11

1

0 15 30 45 60 75

Kuulumine NATO-sse

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Koostöö ja head suhted Venemaaga*

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine Euroopa Liitu

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega**

Kuulumine ÜRO-sse

Kuulumine OSCE-sse

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Midagi muud

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

28

4. Eesti elanikkonna kaitsetahe

Neljas peatükk käsitleb Eesti elanikkonna kaitsetahet: esmalt kajastatakse suhtumist aktiivsesse

kaitsetegevusse nii riigi kui indiviidi tasandil, seejärel soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda ning

viimaks elanike informeeritust sellest, kuidas võimaliku kallaletungi korral Eestit kaitsta.

4.1. Suhtumine aktiivsesse kaitsetegevusse

Elanike suhtumist aktiivsesse kaitsetegevusse kaardistati sarnaselt varasemale läbi kahe erineva

küsimuse: “Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast,

osutama relvastatud vastupanu?“ ja „Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja

oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”. Neist esimene mõõdab hoiakuid Eesti relvastatud

kaitsevajaduse suhtes ja teine elanike endi valmisolekut kaitsetegevusse panustada.

Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 37% ja

tõenäoliselt vajalikuks 42% elanikest (Joonis 15). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist

79%, mittevajalikuks peab seda aga 17% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad

relvastatud vastupanu endiselt enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalik 41% eesti- ja

29% muukeelsete elanike arvates). Lisaks peavad relvastatud vastupanu osutamist keskmisest

sagedamini kindlasti vajalikuks meessoost (43%, naistest 31%), suurema sissetulekuga (45%

kõrgeimast sissetulekugrupist), linnades elavad (40%) ja kõrgharitud (41%) vastajad, ootuspäraselt ka

need inimesed, kellel ei ole alla 18-aastaseid lapsi (39%).

Joonis 15. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad)

Võrreldes käesoleva aasta kevadel toimunud uuringuga ei ole relvastatud vastupanu osutamist

vajalikuks pidavate inimeste osakaal tõusnud (Joonis 16). Kogu kümneaastast uuringuperioodi

vaadeldes võib täheldada, et relvastatud vastupanu soosivate elanike osakaal on pikkamööda, ent

järjekindlalt tõusnud.

37

40

29

42

38

51

4

4

2

14

14

13

3

3

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

29

Joonis 16. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2013 võrdlus* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?

Joonis 17. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2013* (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?

68

56 59

66 61

64 65 59

69 69 64 64

71 68

64 66 67 66 69 69

78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79

19

26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20

24

16 12

17 19

15 14 17 18 19 17 17

22 17 17

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 5

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77

80 77

73 79 79 80 79 80

75 81

74 78

79

69

80

70 63

66

77 73

68 62 63

68 70 71

83

80

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

Eestlased Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

30

Joonis 17 kajastab relvastatud vastupanu osutamist pooldavate hoiakute osakaalu eesti- ja

muukeelsete elanike seas perioodil 2006-2013. Viimase paari aasta jooksul on eesti- ja muukeelsete

elanike hinnangud antud küsimuses üksteisele üha enam lähemale nihkunud ning viimase paari

uuringulaine jooksul lausa ühele pulgale asetunud (sel korral 79% eestlastest ja 80% mitte-

eestlastest; erinevus jääb valimivea piirimaile). Samas on mitte-eestlaste seas eestlastest vähem

neid, kelle meelest Eesti kindlasti peaks relvastatud vastupanu osutama (29% vs 41%) ja enam neid,

kes leiavad, et seda peaks tõenäoliselt tegema (51% vs 38%). Siiski kinnitab nüüdne uuring kevadisi

tulemusi, mille kohaselt on eesti- ja muukeelsete elanike hoiakud antud küsimuses hetkel väga

sarnased, nagu need on olnud ka näiteks 2006. aastal ja 2009. aasta alguses. See dünaamika näib

käsikäes käivat muukeelsete usaldusmääraga kaitseväe suhtes, mis on nimetatud ajahetkedel samuti

ülespoole hüpanud.

Jätkuvalt on elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda madalam kui riigi tasandil

relvastatud kaitsetegevust soosivate inimeste osakaal. Kui riigi tasandil peab relvastatud vastupanu

osutamist vajalikuks 79%, siis ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses

osalema 59% elanikest (Joonis 18). Täpsemalt oleks 25% Eesti elanikkonnast kindlasti ja 35%

tõenäoliselt valmis kaitsetegevuses osalema. Vastupidisel seisukohal on veidi üle kolmandiku

vastanuist – 14% ei oleks kindlasti ja 24% tõenäoliselt ei oleks valmis kaitsetegevusse panustama.

Oma valmisolekut ei oska hinnata 4% elanikest.

Siin näeme märkimisväärset erinevust eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes. Kui riiklikul tasandil

peavad muukeelsed elanikud relvastatud kaitsetegevust vägagi vajalikuks (80%), siis valmisolek oma

võimete ja oskuste kohaselt ise kaitsetegevuses osaleda on muukeelsel elanikkonnal tunduvalt

madalam – eestlastest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 65%, mitte-eestlastest aga ainult 46%.

Ühtlasi on muukeelsete seas enam neid, kes kindlasti ei oleks nõus ise kaitsetegevuses osalema (18%

vs 12%). Kaitsevalmidus on kõrgem ka meeste (71%; naistest 48%), suurema sissetulekuga inimeste

(75% kõrgeimast sissetulekugrupist) ning kõrgharitute (62%) seas.

Joonis 18. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

25

29

13

33

17

35

35

33

38

31

4

3

5

3

4

24

20

31

17

30

14

12

17

9

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUGU

Mees

Naine

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

31

Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal

2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste

kaitsetahtega, aga pärast Pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka

määratlemata kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 19). Hiljutisi

muutusi ilmestab kõige enam see, et käesoleva aasta algul leidis aset mitte-eestlastest kodanike

kaitsevalmiduse märkimisväärne paranemine, mis vahepealse languse järel on taas tõusnud 2010.

aasta tasemele. Sama kõrge on see näitaja ka viimases uuringulaines. Jätkuvalt madal on samas

mitte-eestlastest mittekodanike valmidus kaitsetegevuses osalemiseks.

Joonis 19. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2013 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

4.2. Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Uuringu tulemustest selgub, et juhul, kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist neljandik

eestimaalastest: 6% püüaks enda hinnangul taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 18% teeks seda

tõenäoliselt (Joonis 20). Vastupidisel arvamusel on enam kui 2/3 elanikest: 40% kindlasti ei püüaks ja

31% tõenäoliselt ei püüaks ohuolukorras Eestist lahkuda. Seisukohta ei oska selles küsimuses võtta

5% vastajaist. Kahe viimase uuringulaine võrdlusest selgub, et poole aasta jooksul antud küsimuses

olulisi muutusi toimunud ei ole.

Vaadeldes tulemusi vanusegruppide lõikes ilmneb, et 20-39-aastased elanikud lahkuksid Eestist

kallaletungi korral märksa tõenäolisemalt kui nooremad või vanemad inimesed (35% 20-29-

aastastest ja 34% 30-39-aastastest). Ohuolukorras lahkuksid riigist suurema tõenäosusega need

67

60 63

61

67

61

68 67 69

73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64

69 66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65

53

40

52 54 51

50

59 57

66 71

74

66

65 64 63 58

64 63

57 64 65

60 48

46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54

43

33

44

52

44

61 59

49

66 63

61 57

59 63

56 58 59

63

51 51

56

49

43 41 44

52 52 52

46

36 35 38 39 38

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 5

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

32

inimesed, kellel on lapsed (22% neist, kel ei ole lapsi ja 29% neist, kel on lapsed), kõrgharitud (28%

kõrgharitutest ja 23% keskharidusega inimestest), samuti naised (30% naistest ja 19% meestest) ja

linnades elavad inimesed (27% linnaelanikest ja 20% maaelanikest).

Joonis 20. Eestist lahkumise tõenäosus, juhul kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

Muukeelsete elanike soov sõjaohu korral Eestist lahkuda on valdavalt olnud suurem kui eestlastel

(Joonis 21) ja seda ka sel korral. Kallaletungi korral püüaks enda hinnangul Eestist lahkuda 21%

eestlastest ja 37% mitte-eestlastest. Muukeelsete vastajate suuremat lahkumissoovi võivad

mõjutada nõrgemad sidemed Eesti riigiga ja ka praktilised põhjused – näiteks on välisriigis sugulasi,

kelle juurde on vajadusel võimalik minna.

Võrreldes eelmise uuringulainega on nende mitte-eestlaste hulk, kes oma sõnutsi ohu korral riigist

lahkuks, siiski mõnevõrra väiksem (märtsis 37%, nüüd 33%) ja viimaste uuringulainete jooksul on

kahanev trend olnud valdav. Eestlaste suhtumises suuri muutusi pole toimunud.

6

9

9

7

6

7

8

8

12

3

5

4

7

4

10

3

3

5

18

15

18

17

18

17

18

27

22

15

19

9

11

21

19

14

10

6

5

7

8

4

11

8

5

5

4

8

5

3

2

4

4

3

3

2

39

37

38

41

35

32

46

37

34

44

45

36

52

44

31

43

50

35

31

32

28

31

30

37

23

22

28

29

27

48

27

28

37

37

33

52

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

VANUS (MEHED)

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

33

Joonis 21. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2013 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

4.3. Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi

hinnangul piisavalt informeeritud sellest, mida teha juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase

kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral

käituda küllaltki madalalt: vaid 22% teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha,

75% aga ei ole sellest informeeritud (30% kindlasti ei teaks ja 45% pigem ei teaks, mida teha) (Joonis

22).

Joonis 22. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad)

12 13 17 16

13 15 12 12

15 11 11 10 15 13 13 13 15 15 13 13 13 10 12

16 15 14 20 17

21 18 19 20 19 21

19 22

25 23 18

21 14

18 21

15 16 19

24 20 22 24 25 24

16

24

13 16 21 23 24 26 25 27 27

36 38 42

37 33

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

Eestlased Mitte-eestlased

5

4

3

4

4

8

6

4

8

2

17

16

13

16

15

19

20

10

26

9

3

2

3

3

6

6

3

2

2

3

45

47

48

47

42

40

44

48

44

47

30

31

33

31

33

27

28

36

20

39

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUGU

Mees

Naine

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

34

Sarnaselt varasemale hindavad mehed oma informeeritust paremaks kui naised (34% vs 11%) ja

eestlased paremaks kui muukeelsed vastajad (25% vs 14%). Hinnang oma teadlikkusele ohuolukorras

käitumisest kahaneb vastaja vanuse tõustes (26% 15-19-aastastest ja 16% 60-74-aastastest); hariduse

lõikes olulisi erinevusi ei ilmne.

5. Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel, samuti suhtumist riigikaitse uude arengukavasse.

5.1. Hinnang Eesti kaitsevõimele

Hindamaks elanike usku Eesti riigi kaitsevõimesse, paluti vastajail öelda, kas nende arvates oleks

võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Vastused

jagunevad laias laastus pooleks: 46% elanikest leiab, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud

kallaletungi korral võimalik, 45% ei pea seda võimalikuks. 9% ei oska küsimuses seisukohta võtta

(Joonis 23).

Joonis 23. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „kuni liitlaste abi saabumiseni“: Kuidas Teile tundub, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni?

11

9

8

9

9

20

12

8

36

41

37

37

35

36

38

30

9

7

9

8

14

8

9

8

37

34

35

36

34

29

35

43

7

9

12

10

10

7

5

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta)

Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda

Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

35

Kuna alates 2011/10 uuringulainest on hakatud kasutama täiendatud sõnastuses küsimust (st lisatud

juurde fraas „kuni liitlaste abi saabumiseni“), siis peab ajalisi muutuseid jälgides silmas pidama, et viie

viimase uuringulaine tulemused ei ole enam varasemaga päris otseselt võrreldavad ja hinnangutes

toimunud muutused võivad olla seotud küsimuse sõnastuse muutmisega. Viimastes uuringulainetes

on riigi kaitsevõimesse uskujate osakaal küllalt stabiilselt 45-50% juures püsinud.

Eestikeelsed vastajad on riigi kaitsmise võimaluste suhtes optimistlikumalt meelestatud kui mitte-

eestlased – vastavalt 50% ja 38% vastanuist leiab, et Eestit oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi

korral võimalik kuni liitlaste saabumiseni kaitsta. Lisaks ilmneb, et noored inimesed kalduvad olema

Eesti vastupanuvõime suhtes keskmisest optimistlikumad (58% 15-19-aastastest usub Eesti võimesse

ennast kaitsta), pisut enam ka mehed (50%) ja maaelanikud (49%).

5.2. Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab pea pool elanikkonnast (46%), et kaitsekulutused tuleks

säilitada praegusel tasemel (Joonis 24). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 26% ja vähendamist 20%

elanikest. Võrreldes kevadel läbi viidud uuringuga ei ole hinnangutes suuri muutusi toimunud, kuigi

need liiguvad vahepealse majanduskriisi-aegse languse järel tasapisi optimistlikumas suunas.

Joonis 24. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; 2000-2013 võrdlus* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 on küsimuse sõnastus muudetud. Viimastes uuringulainetes küsiti „Milline on Teie seisukoht

Eesti kaitsekulutuste mahu kohta? Kas kaitsekulutusi tuleks...?“, varem aga „Milline on Teie seisukoht Eesti

riigikaitse tagamiseks tehtavate kulutuste kohta? Kas riigikaitsekulutusi tuleks...?“

9 9 7 7 5 8 6 6 8 7 8 8 5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6

34

19 27 24 29 26 29 30 25 25 27 27 25 23 21

26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18 20

27

28

31 34 38 35 37 36 44 45

44 44 45 50 53

45 46 44

37 45 40

39 45 43

47 52

51 48

48 35 45 44 48 45

14

23

19 19 12 16

15 14 8 8 10 7

11 10 9 10 10 12 8 9 10 13 12

9

10 10

9 10 13

18 8 10 10 9

8 11

10 10 9 8 8 7 10 9 7 8 9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12

8 10 6 6 7 7 5 7 5 6 4 5 5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel

Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

36

Pikemas perspektiivis tulemusi vaadeldes ilmneb, et poolehoid kaitsekulutuste suurendamisele või

vähendamisele näib käivat käsikäes riigi majandusolukorra ja elanike toimetulekutasemega. Kui veel

2008. aastal pooldas enam kui kolmandik elanikest kaitsekulutuste tõstmist, siis majanduslangus

häälestas inimesed säästlikumaks: 2009. aasta alguses vähenes kaitsekulutuste suurendamist

pooldavate elanike osakaal seniselt 34-40 protsendilt 26%-ni ja on sest peale püsinud umbes sarnasel

tasemel. Võrreldes sellele eelnenud perioodiga suurenes 2009. aastast alates ka poolehoid

kaitsekulutuste kärpimisele. Nüüd, kui nii makromajandusolukord kui indiviidide heaolutase on

stabiliseerumas, on elanike hinnangud samuti paranenud, ent siiski veel ettevaatlikud: selge enamik

toetab kaitsekulutuste säilitamist praegusel tasemel.

Sarnaselt varasemale on eestlaste seas enam kaitsekulutuste tõstmist ning muukeelsete elanike

hulgas rohkem kulutuste kärpimist pooldavad vastajad (Joonis 25). 2013. aasta oktoobris oli 33%

eesti- ja 9% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste

vähendamist aga pooldas 13% eesti- ja 35% muukeelsetest vastajatest. Kulutuste kärpimist soosivate

inimeste osakaal püsis eestlaste seas perioodil 2009-2011 stabiilselt 9-12% tasemel, tõusis

möödunud aastal 15%-ni ja on nüüd taas langenud, asendudes seisukohaga, et kulutused peaks

praegu säilitama olemasoleval tasemel (45%). Muukeelsete elanike seas on viimaste uuringulainete

vältel eeskätt vähenenud kaitsekulutuste kärpimist pooldavate inimeste osakaal ja suurenenud

nende hulk, kelle meelest kaitsekulutuste suurust hetkel muutma ei peaks (46%).

Joonis 25. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2013* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 on küsimuse sõnastus muudetud. Viimastes uuringulainetes küsiti „Milline on Teie seisukoht

Eesti kaitsekulutuste mahu kohta? Kas kaitsekulutusi tuleks...?“, varem aga „Milline on Teie seisukoht Eesti

riigikaitse tagamiseks tehtavate kulutuste kohta? Kas riigikaitsekulutusi tuleks...?“

41 47 47

42 49

32 24

30 33

27

35 29 28 29

33

23

18 15 15

19 11

4 17

13

7

11

4

10 7 9

9 7 6 4 4 10

12

9 9 11

9

15 15 11 13 15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45 52

42 39 35

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

37

Muude sotsiaaldemograafiliste tunnuste võrdluses ilmneb, et enim soosivad kaitsekulutuste tõstmist

noored (41% 15-19-aastastest), samuti madalamalt haritud (32% põhiharitutest), maapiirkondade

elanikud (34%) ja mehed (31%). Üle 50-aastaste, tallinlaste ja keskmise või kõrgema haridusega

inimeste hulgas on seevastu kõige rohkem neid inimesi, kelle hinnangul kulutuste taset hetkel

muutma ei peaks (vastavalt 51%, 48% ja 46%).

5.3. Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

74% elanikest annab positiivse hinnangu riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse

arendamisel (Joonis 26). Valdav osa (65%) leiab seejuures, et riigikaitset on arendatud küllaltki hästi

ja 8%, et väga hästi. 12% vastanute meelest on viimastel aastatel riigikaitset arendatud pigem või

väga halvasti. Võrreldes eelmise uuringulainega on hinnangud püsinud stabiilselt kõrgel. Samal ajal ei

oska 14% respondentidest küsimusele vastata, mis on kõrgem näitaja, kui enamike teiste ankeedis

sisaldunud riigikaitset puudutavate küsimuste puhul.

Nagu varasemalt, hindavad ka sel korral eestikeelsed elanikud riigikaitse arendamise alast tegevust

kõrgemalt kui mitte-eestlased (vastavalt 76% ja 67% peab riigikaitse arendustegevust heaks).

Võrreldes kevadega on muukeelse elanikkonna seas siiski 7 protsendipunkti võrra rohkem neid, kes

riigikaitse arendustöö heaks kiidavad; eestlaste hinnangud muutunud ei ole.

Joonis 26. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad)

8

6

5

7

3

6

8

8

65

66

60

61

54

55

68

60

14

13

16

14

24

24

14

16

11

13

16

15

16

13

9

15

2

2

2

3

2

2

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

38

6. Eesti kaitsestruktuurid

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti kaitsestruktuuridega seotud aspekte: milliseid kokkupuuteid

on inimestel olnud kaitsestruktuuridega, kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh selle vajalikkus,

ajateenistusest kõrvalehoidmine, asendusteenistus, naiste osalemine ajateenistuses), kas Eesti jaoks

peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, milline

on elukutseliste sõjaväelaste maine ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1. Kokkupuude kaitsestruktuuridega

Saamaks ülevaadet inimeste otsestest ja kaudsetest kokkupuudetest Eesti riigi kaitsestruktuuridega

(s.h ajateenistus, Kaitseliidu tegevus jms) paluti vastajail etteantud loetelu põhjal öelda, millistes

tegevustes on nad ise ja millistes on nende sõbrad või pereliikmed osalenud. Täpsustuseks oli

öeldud, et silmas peetakse ainult neid kokkupuuteid, mis on toimunud taasiseseisvunud Eesti riigis

ehk alates 1991. aastast.

Isiklikke kokkupuuteid Eesti riigi kaitsestruktuuridega omab 16% Eesti 15-74-aastasest

elanikkonnast, lähedaste kaudu on kaitsestruktuuridega kokku puutunud 64% (Joonis 27). Kõige

enam kokkupuuteid omatakse ajateenistusega – enam kui pooltel vastajaist (53%) on sõpru või

pereliikmeid, kes on käinud ajateenistuses, ja 8% on seda ise teinud (sh 16% kõigist meestest ja 41%

20-39-aastastest meestest). Ajateenistusele järgnevad kokkupuutesageduse poolest Kaitseliidu

tegevus (lähedaste kaudu kokku puutunud 22% ja isiklikult 4%), Eesti kaitseväe õppekogunemised,

kordusõppused ja vabatahtlikud reservohvitseride kursused (lähedaste kaudu 16% ja ise 2%),

riigikaitseõpetus koolides (lähedaste kaudu 11% ja ise 6%) ning kaadrikaitseväelasena

tegevteenistuses osalemine (lähedaste kaudu 12% ja ise 1%).

Joonis 27. Otsesed ja kaudsed kokkupuuted Eesti riigi kaitsestruktuuridega (%; N = kõik vastajad)

8

4

2

6

1

84

53

22

16

11

12

36

0 20 40 60 80 100

Ajateenistus Eesti kaitseväes

Kaitseliidu tegevus

Õppekogunemised / Kordusõppused / Vabatahtlikud reservohvitseride kursused Eesti kaitseväes

Riigikaitseõpetus koolides

Tegevteenistuses osalemine Eesti kaitseväes (kaadrikaitseväelasena)

Ei oma kokkupuuteid

On ise osalenud

Sõbrad või pereliikmed on osalenud

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

39

Kaitsestruktuuridega kokku puutumise määr on ennekõike seotud vastajate soo ning vanusega.

Meessoost ja noorematel vastajatel on märksa rohkem kokkupuuteid Eesti kaitsestruktuuridega

kui naistel ja vanematel inimestel. Isiklikke kokkupuuteid omab 29% meestest ja vaid 5% naistest.

Kaudsete kokkupuudete puhul on pilt ühtlasem, aga neidki on meestel olnud rohkem (69%; naistest

59%). Kaitsestruktuuridega on taasiseseisvumise järel peamiselt puutunud kokku alla 40-aastased

elanikud: isiklikke kokkupuuteid omab 24% 15-19-aastastest, 35% 20-29-aastastest ja 30% 30-39-

aastastest. Koguni 73 protsendil 15-39-aastastest elanikest on sugulasi või sõpru, kes on osalenud

mõne kaitsestruktuuri tegevuses. Eestlastel on samuti olnud mõnevõrra rohkem kokkupuuteid riigi

kaitsestruktuuridega kui muukeelsetel elanikel: isiklikke kokkupuuteid omab 20% eesti- ja 8%

muukeelsetest inimestest ning kaudseid kokkupuuteid vastavalt 71% ja 48%.

6.2. Suhtumine ajateenistusse

6.2.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes jätkuvalt väga soosivalt meelestatud. Koguni 93% 15-74-

aastasest elanikkonnast peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 61% kindlasti

ja 32% pigem vajalikuks (Joonis 28). 6% elanikkonnast leiab, et ajateenistus ei ole vajalik.

Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks märksa suurem osa kui

mitte-eestlastest (71% vs 37%); ka üldine pooldav suhtumine on eestlaste seas kõrgem (95% vs 89%).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on 40-aastased ja vanemad inimesed (kindlasti peab

vajalikuks 69%). Mehed kalduvad ajateenistuse kohustust pisut tugevamalt toetama kui naised

(kindlasti peab vajalikuks 64% meestest ja 59% naistest); toetus ajateenistusele on suurem ka

maapiirkondades (71% peab kindlasti vajalikuks). Vähem on ajateenistuse kindlas vajalikkuses

veendunud kõrgharitud vastajad (56% peab kindlasti vajalikuks). Ajateenistust täiesti/pigem

mittevajalikuks pidavate inimeste osakaal on suurim 15-29-aastaste vanusegrupis (11%).

Nii siin kui mõnedes järgnevates alapeatükkides on eraldi vaadeldud, kuidas otsene või kaudne

kokkupuude Eesti kaitseväega (st osalemine ajateenistuses, õppekogunemistel, kordusõppustel või

tegevteenistuses) on seotud inimeste hoiakutega ajateenistuse suhtes. Joonis 29 näitab üheselt, et

kaitseväega kokku puutunud vastajad kalduvad sagedamini arvama, et ajateenistuse läbimine on

noormeeste jaoks kindlasti vajalik (67% neist, kes on ise kaitseväega kokku puutunud ja 63% neist,

kes on sellega lähedaste kaudu kokku puutunud).

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

40

Joonis 28. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

61

71

37

50

49

52

71

64

73

64

58

61

63

56

67

63

58

32

24

52

38

40

39

26

31

24

27

37

32

31

37

27

32

33

1

1

1

1

1

1

1

0

1

1

0

1

1

1

0

1

4

3

8

11

8

3

2

4

3

6

3

5

5

4

4

4

6

1

1

2

2

4

1

2

1

1

1

2

1

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

SUGU

Mees

Naine

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk(eri)

Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

41

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal

on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast vahemikus 85-

95%) (Joonis 29). Kuigi muutused ei ole olnud suured, siis võib täheldada, et alates 2008. aastast on

toetus ajateenistusele tasapisi kasvanud ja olnud valdavalt üle 90 protsendi.

Joonis 29. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast on avaliku arvamuse ja riigikaitse uuringus vastajatelt täiendavalt küsitud, kas

kaitseväeteenistuse peaksid nende hinnangul läbima ka need noormehed, kel on väiksemaid

tervisehäireid. Sarnaselt kolmele eelmisele uuringulainele leidis ka käesoleva aasta oktoobris 15%

vastajaist, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima (Joonis

30). Valdav osa inimestest (63%) arvab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid läbima

kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega. 20% vastajate arvates ei peaks tervisehäiretega

noormehed ajateenistust üldse läbima ja 2% ei oska antud küsimuses seisukohta võtta.

Kõige suuremad erisused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Muukeelsetest vastajatest

on koguni 38% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima,

samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta 12%. Neid, kes peavad väikese tervisehäirega

noormeeste ajateenistust kindlasti vajalikuks, on enim eesti keelt kõnelevate (19%), 40-49-aastaste

(19%), meesterahvaste (18%) ja madalama haridustasemega inimeste seas (19%). Ka kaitseväega

isiklikult kokku puutunud inimesed on teistest märksa sagedamini seda meelt, et tervisehäiretega

noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima (26%). Kaitseväega üldse mitte kokku puutunud

vastajad see-eest leiavad ülejäänutest enam, et tervisehäirega noormehed ei peaks ajateenistust

läbima (27%).

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6

0

20

40

60

80

100

0 6

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

42

Joonis 30. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad)

6.2.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Äsjakirjeldatud soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti

elanikest (69%) suhtub taunivalt inimestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale – 25% mõistab

taolise käitumise hukka ja 45% peab seda negatiivseks (Joonis 31). Mõistvalt suhtub ajateenistusest

kõrvalehoidmisse iga neljas eestimaalane (27%), heakskiitvalt aga alla 1% vastanuist.

Sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes ilmnevad sarnased tendentsid nagu suhtumises ajateenistuse

vajalikkusesse – need elanikkonnagrupid, kes peavad ajateenistust vajalikuks, taunivad enam ka

ajateenistusest kõrvale hoidmist ning vastupidi. Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist

73%, muukeelsetest aga 62%. Vanemad vastajad suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse

nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt (taunib 81% vanimast vanusegrupist), samas kui

umbkaudu iga kolmas 15-39-aastane väljendab selles küsimuses mõistvat suhtumist (39%). Teistest

15

14

14

14

19

8

10

13

14

19

16

17

18

13

19

15

14

26

16

12

63

66

62

61

67

54

67

62

62

67

61

62

61

64

59

64

64

60

66

60

20

18

22

24

12

37

21

21

21

13

23

20

19

21

19

20

21

9

16

27

2

1

2

1

2

1

1

4

3

1

0

1

2

2

3

2

1

5

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

SUGU

Mees

Naine

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk, keskeri

Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

43

enam mõistavad teenistusest eemale hoidmise hukka ka mehed (73%) ja kaitseväega isiklikult kokku

puutunud vastajad (74%).

Joonis 31. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad)

25

28

17

14

15

22

29

28

34

30

20

24

25

25

27

26

23

44

44

45

36

40

40

54

45

47

44

45

42

46

43

47

44

45

3

3

1

6

5

1

1

4

2

3

3

4

3

2

4

3

2

27

23

36

42

40

35

16

22

16

23

31

28

25

29

20

27

29

1

1

1

1

1

2

1

0

1

1

1

1

1

2

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

SUGU

Mees

Naine

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk, keskeri

Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

44

Võrreldes eelmise uuringulainega on nüüd mõne protsendipunkti võrra enam neid inimesi, kes

teenistusest viilimisse negatiivselt suhtuvad, ent see vahe jääb statistilise vea piirimaile (Joonis 32).

Joonis 32. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2006-2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6.2.3. Asendusteenistus

Alates 2012. aasta märtsist on asendusteenistuse temaatikat käsitletud varasemast erinevalt. Kui

varem uuriti, kuidas suhtutakse ettepanekusse kutsuda sõjaväkke mittesobivad noormehed

asendusteenistusse, rakendades neid päästetöödel, keskkonnakaitses vms, siis nüüd esitatav küsimus

on järgmine: „Seadus võimaldab usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud

noormeestel minna asendusteenistusse, töötades hoolekandeasutustes, erivajadusega laste koolides

jm. Kas Teie arvates on see õigus täiesti vajalik, pigem vajalik, pigem mittevajalik või täiesti

mittevajalik?“

Usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud noormeeste õigust minna

asendusteenistusse peab vajalikuks 78% elanikest, sh täiesti vajalikuks 32% (Joonis 33). Võrreldes

eelmise uuringulainega on antud näitaja laias laastus samale tasemele jäänud (kevadel 80%).

Mittevajalikuks peab asendusteenistuse valimise õigust 18% vastajaist. Teistest enam on

asendusteenistuse õiguse vajalikkuses veendunud eestikeelsed elanikud (81%, muukeelsetest 72%) ja

kõrgharitud vastajad (86%). Vanusegruppide lõikes eristuvad teistest 40-aastased ja vanemad, kelle

seast keskmiselt 83% leiab, et asendusteenistus on taolises olukorras vajalik. Pisut enam toetavad

asendusteenistust ka naised (80%, meestest 76%) ja need, kes on ise või lähedaste kaudu kaitseväega

kokku puutunud (80%, ülejäänutest 75%).

25

25

24

28

27

24

23

25

25

25

18

19

24

22

44

47

41

44

41

39

41

41

40

44

40

39

40

41

3

2

4

3

5

6

5

6

6

10

7

7

6

5

27

25

30

25

26

31

30

27

27

20

34

32

30

31

1

1

1

1

1

1

1

1

2

1

1

2

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

2010/01

2009/05

2009/01

2008/08

2008/01

2007/06

2006/12

2006/09

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

45

Joonis 33. Hinnangud asendusteenistusse minemise õiguse vajalikkusele, kui noormees on usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud (%; N = kõik vastajad)

6.2.4. Naiste ajateenistus

Viimased kolm uuringulainet on paariaastase vahe järel taas sisaldanud küsimust selle kohta, kas ja

millistel tingimustel naised peaksid elanike arvates ajateenistuses osalema. Tulemused on

võrreldavad ainult omavahel ning 2010. aasta sügisel läbi viidud uuringuga, sest varasemates

uuringulainetes oli küsimuse rõhuasetus teistsugune.

67% elanikest on seda meelt, et naised võiksid soovi korral ajateenistuses osaleda – sealhulgas 45%

arvates peaksid nad sel juhul ajateenistuse läbima eraldi programmi järgi ja 21% arvates

noormeestega samadel tingimustel (Joonis 34). Ligikaudu kolmandik elanikkonnast (32%) leiab, et

naised ei peaks üldse ajateenistuses osalema. Naiste kohustusliku ajateenistuse pooldajaid leidub

Eestis vaid 1%. Viimastel aastatel ei ole suhtumises naiste ajateenistusse drastilisi muutusi toimunud.

32

36

30

37

19

23

25

25

34

39

38

29

34

26

32

36

31

33

30

46

45

44

44

52

49

47

47

48

46

43

47

46

47

45

49

48

47

44

4

3

4

4

3

8

3

4

2

3

4

4

3

6

4

1

5

3

4

13

12

14

10

19

15

17

17

11

8

9

14

12

14

14

9

7

12

15

6

5

8

5

7

5

7

8

4

4

5

7

5

7

6

5

9

4

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

SUGU

Mees

Naine

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk, keskeri

Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Täiesti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

46

Joonis 34. Suhtumine naiste ajateenistusse (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja muukeelsete inimeste suhtumine naiste ajateenistuse küsimusse on väga erinev. Valdav osa

eestlastest leiab, et naised võiksid soovi korral osaleda ajateenistuses: 46% arvates peaksid soovijad

läbima ajateenistuse eraldi programmi alusel ja 25% arvates noormeestega samadel tingimustel.

Muukeelsete vastajate seas, kes pooldavad rohkem traditsioonilisemaid soorolle, on valdav

seisukoht, et naised ei peaks üldse ajateenistuses osalema (45%, eestikeelsetest vaid 26%).

Vanusegruppide lõikes näeme, et mida vanemate inimestega on tegemist, seda vähem naiste

ajateenistust soositakse (keskmiselt 48% 50-aastastest ja vanematest usub, et naised ei peaks

ajateenistuses osalema). Naised ise kalduvad meestega võrreldes veidi enam toetama ajateenistust

eraldi programmi alusel (46%, meestest 43%). Kaitseväega kokku puutunud inimesed on teistest

enam arvamusel, et ajateenistusest huvitatud naised peaksid selle läbima tavatingimustel (29%,

ülejäänutest 20%).

1

1

3

1

1

2

1

0

3

1

1

2

0

2

1

1

3

1

1

21

22

22

20

25

12

28

26

23

20

19

16

23

20

23

21

21

29

22

18

44

47

43

46

46

41

45

43

48

47

40

44

43

46

38

47

45

43

48

40

32

29

29

32

26

45

25

28

25

31

38

38

31

32

37

30

31

22

26

40

1

1

2

1

2

0

2

1

0

3

1

2

1

2

1

2

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

SUGU

Mees

Naine

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk, keskeri

Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Ajateenistus võiks olla naistele kohustuslik Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima noormeestega samadel tingimustel Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima eraldi programmi järgi Naised ei peaks osalema ajateenistuses Ei oska öelda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

47

6.3. Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Saamaks ülevaadet Eesti riigi kaitsekontseptsiooniga seotud eelistustest, paluti vastajail öelda, kas

nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise

kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse

läbinutest moodustatava reservarmeega. Selgus, et 79% elanikkonnast eelistab praeguse ehk

reservarmeed hõlmava süsteemi säilitamist (Joonis 35). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja

üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 17% Eesti elanikkonnast.

Joonis 35. Eelistatud variandid Eesti riigi kaitsekontseptsiooni arendamisel (%; N = kõik vastajad)

Muukeelsete elanike seas on ajateenistusest loobumise ja üksnes kutselisele kaitseväele ülemineku

pooldajaid oluliselt rohkem kui eestlaste hulgas (vastavalt 31% ja 11%), seejuures poole aastaga on

mitte-eestlaste toetus kutselisele kaitseväele üleminekule tõusnud 4 protsendipunkti võrra. Vanuse

lõikes ilmneb tendents, et nooremad vastajad pooldavad enam kutselisele kaitseväele üleminekut,

15-39-aastastest toetab seda ligikaudu iga viies (keskmiselt 20%). Meeste ja naiste hoiakutes

märkimisväärseid erinevusi ei esine. Need vastajad, kes on kaitseväega kokku puutunud lähedaste

kaudu, pooldavad keskmisest veidi enam senise süsteemi alles jätmist (82%, ülejäänutest 75%).

17

11

30

18

20

21

14

17

13

17

21

19

12

21

12

5

5

4

6

6

2

5

6

3

4

7

1

2

6

3

78

84

65

76

74

77

81

77

84

79

72

80

86

73

85

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

VANUS (MEHED)

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Ei oska öelda

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

48

Joonis 36 kajastab Eesti riigi kaitsekontseptsiooniga seotud eelistuste muutumist perioodil 2006-

2013. Siinkohal tuleb meeles pidada, et aastal 2011 oli kasutusel tavapärasest erinev küsimuse

sõnastus, kus vastusevariantideks olid „Jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse

juurde“ ning „Minema üle palgaarmeele“. Sellest muudatusest võis tuleneda asjaolu, et neis kahes

uuringulaines suurenes palgaarmee pooldajate osakaal (aastal 2011 oli palgaarmeele ülemineku

poolt 22-25% vastanuist). Võrreldes varasemate uuringutega ei ole eestimaalaste suhtumises aga

suuri muutuseid toimunud: senise süsteemi säilitamist pooldab viimaste uuringulainete andmetel

stabiilselt 78-81% ning kutselisele kaitseväele üleminekut 14-17% Eesti elanikkonnast.

Joonis 36. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

6.4. Elukutseliste sõjaväelaste maine ja motiivid elukutse valikul

Neljas viimases uuringulaines on eraldi teemana käsitletud elukutselisi sõjaväelasi – kuidas Eesti

inimesed neisse suhtuvad ja millised tegurid elanike arvates mõjutavad mehi valima elukutselise

kaitseväelase elukutset.

95% vastajatest usub, et eestimaalaste suhtumine elukutselistesse sõjaväelastesse on üldjuhul kas

hea või neutraalne: 67% vastajaist hindab suhtumist heaks (sh 18% väga heaks ja 49% üldiselt heaks)

63

77 78

71 77 75

83 81

72

63

79 80 81 78

32

19 19 23

16 19

12 14

22 25

17 14 15 17

0

20

40

60

80

100

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

*

1 0

/2 0

1 1

*

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

49

ning 28% neutraalseks (Joonis 37). Seda, et elukutselistesse sõjaväelastesse suhtutakse Eestis

halvasti, usub vaid 2% vastanutest. Võrreldes eelmise uuringuga on pisut langenud positiivsete

hinnangute osakaal (4 protsendipunkti võrra) ning tõusnud neutraalsete oma (4 protsendipunkti

võrra). Jooniselt nähtub, et hinnangud kalduvad olema veidi optimistlikumad kevadistes

uuringulainetes, võimalik, et vahetult enne küsitlusi toimunud vabariigi aastapäeva pidustuste tõttu.

Eestikeelsed elanikud peavad suhtumist elukutselistesse sõjaväelastesse jätkuvalt paremaks kui

mitte-eestlased (vastavalt 69% ja 63% arvates on üldsuse suhtumine väga hea või üldiselt hea).

Joonis 37. Eesti inimeste suhtumine elukutselistesse sõjaväelastesse (%; N = kõik vastajad)

Järgmisena nimetati vastajaile üheksa erinevat asjaolu ja paluti hinnata, mil määral need tegurid

võiksid mõjutada mehi valima elukutselise kaitseväelase elukutset. Hindamiseks kasutati 5-pallilist

skaalat, kus „1“ tähendas „see küll mitte“ ja „5“ tähendas „see kindlasti“.

Peamiseks kaitseväelaste elukutsevalikut mõjutavaks teguriks peetakse huvi selle elukutse vastu

(52% arvates mõjutab see kindlasti) (Joonis 38). Olulised mõjutegurid on elanike arvates ka võimalus

teenida head palka(44%) ja saada rahvusvahelisel tasemel koolitust (41%), samuti patriotism ja soov

oma riiki kaitsta (35%). Vähem leidsid mainimist võimalus end heas füüsilises vormis hoida (28%),

muu töö puudumine (22%) ning soov osaleda maailmas rahu säilitamises (20%). Seiklushimu ja pikka

puhkust nähakse elukutsevalikut mõjutava tegurina mõnevõrra harvemini (mõlemad 17%).

Võrreldes varasemate uuringulainetega on tasapisi vähenenud majanduslike põhjuste osakaal –

võimalus saada head palka ja muu töö puudumine. Samas leiab järjest enam inimesi, et sõjaväelase

elukutse valiku põhjusteks on huvi vastava elukutse vastu, võimalus saada hea koolitus, osaleda rahu

tagamisel jne. Siiski on kevadisega võrreldes nüüd 7 protsendipunkti võrra vähem inimesi, kelle

meelest võivad kaitseväelase elukutsevalikut motiveerida patriotism ja soov oma riiki kaitsta (kevadel

42%, nüüd 35%). Muukeelne elanikkond seostab kaitseväelase elukutsevalikut eestlastest märksa

enam hea palga teenimise võimalusega (56%, eestikeelsetest 38%) või muu töö puudumisega (27%,

eestikeelsetest 20%), aga ka näiteks võimalusega võtta pikk puhkus (31%, eestikeelsetest 12%).

Eestlased leiavad seevastu sagedamini, et kaitseväelase elukutsevalikut võib põhjendada huviga selle

ameti vastu (55%; muukeelsetest 47%) või sooviga kaitsta oma riiki (37%, muukeelsetest 32%).

18

18

14

14

18

18

49

53

49

51

51

45

28

24

31

29

25

34

3

2

3

2

4

2

1

2

2

2

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

SUHTLUSKEEL Eesti Muu

Väga hea

Üldiselt hea

Ei hea ega halb, neutraalne

Ei oska öelda

Pigem halb

Väga halb

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

50

Joonis 38. Asjaolud, mis võiksid mõjutada mehi valima elukutselise kaitseväelase elukutset, 2012- 2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

52

55

53

52

44

44

45

48

41

43

41

39

35

42

37

35

28

27

26

25

22

25

26

30

20

24

20

20

17

17

14

17

17

17

17

16

24

24

24

23

30

31

29

30

35

34

34

35

29

29

27

28

29

32

31

33

23

22

26

25

29

31

28

31

29

32

28

26

22

22

23

22

16

15

15

17

17

17

15

14

18

15

17

18

23

19

24

22

22

20

26

24

23

22

20

20

32

29

31

30

29

26

32

30

23

25

24

29

5

3

5

6

5

4

6

5

3

4

5

5

9

7

8

10

11

11

10

9

14

15

15

13

12

10

12

11

13

14

14

15

17

16

15

13

2

1

2

2

2

2

2

2

1

2

2

1

2

2

3

4

8

8

6

7

15

13

10

11

5

4

5

5

10

9

9

9

13

15

12

13

1

1

1

1

2

2

2

1

2

2

2

1

2

1

2

2

1

1

2

1

3

2

3

2

2

2

3

2

2

2

2

2

8

6

8

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Huvi kaitseväelase elukutse vastu

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Võimalus teenida head palka

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Võimalus saada rahvusvahelisel tasemel koolitust

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Patriotism, soov oma riiki kaitsta

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Võimalus hoida end heas füüsilises vormis

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Muu töö puudumine

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Soov osaleda rahu säilitamises maailmas

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Soov tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Pikk puhkus

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

5 - see kindlasti 4 3 2 1 - see küll mitte Ei oska öelda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

51

6.5. Kaitseliidu ülesanded

Järgmiseks paluti vastajail etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat Kaitseliidu ülesannet.

Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas

ülesanne.

Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks päästetegevuses osalemist õnnetuste ja

katastroofide korral – 60% vastanuist mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest (Joonis 39).

Teiseks Kaitseliidu peamiseks ülesandeks on vastajate hinnangul võimekuse loomine riigi sõjaliseks

kaitseks (50%). Seda ülesannet nimetati kõige sagedamini esimesena kolmest ülesandest (33%), mis

on küll ilmselt tingitud asjaolust, et see asus vastajaile antud nimekirjas esimesel kohal. Oluliste

ülesannetena järgnevad kahele mainitule valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (41%),

osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (37%), noorte sõjalise kasvatuse korraldamine

(36%) ning kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas (36%). Harvemini leitakse, et

Kaitseliidu ülesandeks on kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine (21%) ja väljaspool

Eestit toimuvatel sõjalistel missioonidel osalemine (11%).

Joonis 39. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

17

33

8

9

7

14

6

3

2

24

9

11

16

11

14

9

4

3

18

8

22

11

19

9

6

3

4

0 10 20 30 40 50 60 70

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda

Esimene ülesanne Teine ülesanne Kolmas ülesanne

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

52

Võrreldes kahe eelmise uuringulainega ei ole arvamused oluliselt muutunud – vastuste

esinemissageduses esineb mõneprotsendiseid kõikumisi, aga nägemus Kaitseliidu peamistest

ülesannetest on jäänud samaks (Joonis 40). Arvamusi Kaitseliidu ülesannete kohta on sarnasel viisil

kaardistatud ka varasemates uuringulainetes, kuid kuna 2012. aastal muudeti uuest Kaitseliidu

seadusest lähtuvalt vastajaile esitatud ülesannete loetelu, siis ei ole tulemused varasemaga

võrreldavad.

Joonis 40. Kaitseliidu peamised ülesanded (3 kõige olulisemat), võrdlus 2012-2013 (%; N = kõik vastajad)

Järgnevalt on vaadeldud hinnanguid lähtuvalt sellest, kas vastajal on kokkupuuteid Kaitseliiduga, st

kas tema ise või ta sõbrad-pereliikmed on osalenud Kaitseliidu tegevuses (Joonis 41). Peamise

erinevusena ilmneb, et Kaitseliiduga kokku puutunud inimesed nimetavad liidu ülesandena teisest

sagedamini elanike kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist (46%, ülejäänutest 33%). Need, kes ei

oma Kaitseliiduga kokkupuuteid, peavad seevastu sagedamini Kaitseliidu oluliseks ülesandeks

õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemist (62%, ülejäänutest 50%).

60

50

41

37

36

36

21

11

2

56

49

44

33

37

38

24

12

2

56

47

42

38

37

37

20

11

3

61

49

42

35

31

35

21

13

2

0 15 30 45 60 75

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

53

Joonis 41. Kaitseliidu peamised ülesanded (3 kõige olulisemat), võrdlus lähtuvalt Kaitseliiduga kokkupuudete omamisest (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja muukeelsete elanike arvamustes esineb samuti mitmeid erinevusi (Joonis 42). Muukeelse

elanikkonna seas domineerib väga tugevalt arvamus, et Kaitseliidu oluliseks ülesandeks on õnnetuste

ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine (66% mainib seda ühena kolmest olulisest

ülesandest). Eestlased nimetavad päästetegevuses osalemisega pea võrdsel määral (55-57%

vastanuist) ka võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks (mitte-eestlaste seas viimane vaid 38%).

Eestikeelsed vastajad peavad keskmisest sagedamini samuti Kaitseliidu rolliks veel elanike kaitsetahte

ja -valmiduse tõstmist (41% eestlastest, 25% mitte-eestlastest). Samuti on eestlaste seas enam neid

inimesi, kelle meelest peaks Kaitseliit tegelema noorte sõjalise kasvatusega (40%, mitte-eestlastest

28%) ja siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisega (38%, mitte-eestlastest 34%). Mitte-eestlased

peavad eestlastega võrreldes aga olulisemaks Kaitseliidu ülesandeks tsiviilkaitset (48%, eestlastest

38%) ja kaitseväele tsiviilühiskonnas toetuspinna loomist (30%, eestlastest 17%).

50

56

41

37

38

46

19

10

1

62

48

41

37

36

33

21

12

3

0 20 40 60 80

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda

Ise või lähedased on osalenud Kaitseliidu tegevuses

Pole kokkupuuteid Kaitseliiduga

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

54

Joonis 42. Kaitseliidu peamised ülesanded (3 kõige olulisemat), eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

7. NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATO liikmesriikide hulka, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ja kuidas

elanikkonna arvates peaks toimuma koostöö NATO ja Venemaa vahel.

7.1. Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2013. aasta sügisel 76% elanikest, sh 34% on kindlasti ja 42%

pigem NATO-sse kuulumise poolt (Joonis 43). NATO liikmelisuse vastu on 17% eestimaalastest;

seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 7% elanikkonnast.

Eestikeelsed elanikud suhtuvad NATO-sse oluliselt paremini kui mitte-eestlased. Kui eestikeelsetest

vastajatest pooldab NATO-sse kuulumist 88% ja vastu on vaid 5%, siis mitte-eestlastest on Eesti

NATO-sse kuulumise poolt 47% ja vastu 44%. Lisaks ei oma 9% muukeelsest elanikkonnast antud

57

55

38

38

40

41

17

10

1

66

38

48

34

28

25

30

14

5

0 20 40 60 80

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda Eestlased

Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

55

küsimuses kindlat seisukohta (eestlastest 7%). Võrdlus vanuse lõikes näitab, et NATO pooldajate

osakaal on kõrgem alla 50-aastaste elanike seas (76-86%). Keskmisest rohkem toetavad Eesti NATO-

sse kuulumist ka kõrgema sissetulekuga vastajad (86% üle 650-eurose netosissetulekuga inimestest)

ja maapiirkondade elanikud (84%).

Joonis 43. Hoiakud NATO-sse kuulumise suhtes (%; N = kõik vastajad)

Eesti elanike toetus NATO-sse kuulumisele on pärast 2004. aastal aset leidnud liitumist püsinud

küllaltki stabiilsena – pooldajate osakaal on kõigis uuringulainetes jäänud vahemikku 71-80%

(Joonis 44). Suurem muutus ilmnes 2010. aasta alguses, mil toetus NATO-le tõusis kümnekonna

protsendipunkti võrra (71%-lt 80%-le). Sellele tõusule järgnes tasapisi toimunud langus (2011. aasta

sügiseks toetusmäär taas 71%), ent nüüd on toetus taas 76-79%-ni tõusnud.

Viimase paari uuringulaine jooksul on ennekõike just muukeelsete elanike toetus NATO-sse üles-alla

kõikunud (Joonis 45). Viimaste aastate madalpunktid on leidnud aset erineval ajahetkel –

muukeelsete toetus NATO-sse kuulumisele langes märgatavalt 2011. aasta teises pooles, eestlaste

suhtumises leidis sarnane tendents aset juba aasta varem. Ka toetusemäära tõus algas eestikeelses

elanikkonnagrupis veidi varem, ent nüüdseks on sama suunamuutus toimunud ka muukeelsete seas.

Praegu on vahe kahe keelegrupi toetuses NATO liikmelisusele 41 protsendipunkti, mis on sarnane

2010. aasta tasemele.

34

45

8

37

36

34

38

30

33

42

43

39

49

44

42

43

41

35

7

7

9

7

7

7

7

6

8

11

4

30

6

9

12

6

17

15

6

2

15

1

3

6

5

6

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

Kindlasti poolt Pigem poolt Ei oska öelda Pigem vastu Kindlasti vastu

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, oktoober 2013

56

Joonis 44. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2013 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 45. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2013 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

48 49 54 53

58 54

63 69

66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79

76

32 31 26 25

22

32 28

23 26

21 16 18 18

14 18 19 17 17 17 15 17 18 20

13 13 14 19 20 19

15 17

0

20

40

60

80

100

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

Kindlasti/pigem poolt

Kindlasti/pigem vastu

57 54 56

63 61 66 65

69 65

73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89

93 89

83 87

93 86

89 88

25

35

24 20 20

31 27 29

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48

43

51

44

33 37 39

35 31

50 48 44

34 34 40

52 47

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

Eestlased Mitte-eestlased