Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse

[email protected]

Teie 21.09.2026

Meie 05.10.2026 nr 7-15/26/1731-18

Vastus taotlusele seoses kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega

Austatud MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse esindaja

Esitasite Kliimaministeeriumile täiendava pöördumise seoses kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Taotlete järelevalvemenetluse

algatamist kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH I etapi õiguspärasuse kohta ning ühtlasi esitasite selgitustaotluse ja teabenõude. Teie teabenõudele on vastatud 24.09.2026 e-kirjaga.

Teie taotluses tõstatatud järelevalvemenetluse algatamise küsimusele oleme vastanud 17.09.2026 kirjaga nr 7-15/26/1731-14, milles selgitasime, et õigusaktides ei ole ette nähtud

Kliimaministeeriumi poolt läbiviidavat eraldiseisvat järelevalvemenetlust KSH aruande üle. Samuti selgitati Kliimaministeeriumi rolli ja pädevust kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ning selle KSH menetluses ja anti hinnang KSH I etapi aruande nõuetele vastavusele. Seetõttu ei korrata

käesolevas kirjas järelevalvemenetluse osa kohta varem antud selgitusi. Alljärgnevalt vastame Teie kirjas esitatud selgitustaotluse punktidele 1–4.

1. Alternatiivide hindamine KSH I etapis

Palute selgitada, miks mitme eelvalikuala samaaegne kasutamine ei ole eraldi alternatiiv.

KSH I etapi eesmärk oli anda teavet riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemiseks. Aruandes käsitleti ja võrreldi eelvalikualasid (viit ala) ühtsete kriteeriumide alusel ning iga ala puhul hinnati kavandatava tegevusega kaasneda võivaid mõjusid. Selgitame, et KSH-s käsitleti eelvalikualasid

võimalike ruumiliste asukohaalternatiividena, kuid neid ei käsitletud tingimata üksteist välistavate lahendustena. Rohkem kui ühe ala kasutamise võimalus oli ette nähtud juba riigi eriplaneeringu

lähteseisukohtades ja KSH programmis. Kõigi eelvalikualade puhul hinnati, kas ja millistel tingimustel on neil võimalik planeeringu eesmärgile vastavat tegevust ellu viia. Eelvalikualade kombineerimine ei loo uusi asukohaalternatiive, vaid see tähendab, et juba hinnatud alasid

võidakse kasutusele võtta koos või eri etappides.

I etapi aruande koostamise ajal ei olnud veel teada planeeringualale asuvad konkreetsed ettevõtted, nende täpsed tootmisprotsessid ega ettevõtete jaotus eelvalikualade vahel. Samuti ei olnud

lõplikult otsustatud, mitu ala ja millises järjekorras kasutusele võetakse. Hindamisel lähtuti kavandatavate tegevuste üldisest iseloomust ja hinnangulistest parameetritest, sealhulgas laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmisest, ladustamisest ja katsetamisest

ning arvestati vähemalt viie ettevõtte tegevusega. Ettevõtete täpne arv ja tegevused pidid selguma edasise valikpakkumise ja projekteerimise käigus. Seetõttu ei olnud võimalik ega vajalik

moodustada alternatiive kõigist eelvalikualade võimalikest kombinatsioonidest. Iga eelvalikuala puhul hinnati, kas ja millistel tingimustel on sellel võimalik planeeringu eesmärgile vastavat tegevust ellu viia.

Lisaks, eelvalikualad paiknevad eri piirkondades ning sellised mõjud nagu müra, vibratsioon,

õhusaaste, mõju veekeskkonnale ja elustikule on valdavalt asukohapõhised. Nende mõjualad üldjuhul eri eelvalikualade vahel ei kattu, mistõttu ei teki üksnes alade samaaegse kasutamise tõttu uut ruumilist koosmõju, mis eeldaks eraldi uue alternatiivi hindamist.

See ei tähenda siiski, et mitme ala kasutamisega seotud kumulatiivsed mõjud võiks jätta edaspidi

tähelepanuta. Kui ettevõtete, tegevuste ja nende aladevahelise jaotuse täpsustumisel selgub, et tegevuse kogumaht, liikluskoormus, heide, ressursikasutus või muu mõju ületab I etapi KSH-s hinnatud eeldusi või tekib seni hindamata kumulatiivne mõju, tuleb seda hinnata edasises

planeerimis-, projekteerimis- või tegevusloa menetluses ning vajaduse korral korraldada täiendav keskkonnamõju hindamine. Märgime, et I etapi aruannet on juba täiendatud Aidu ja Piirsalu eelvalikualade osas. Samas ei ole täiendavates KSH materjalides tehtud enam „eelvalikut Piirsalu

ja Aidu vahel“, nagu Teie kirjas viidatud, vaid valik oli tehtud juba põhiaruandes, kus mõlemad, nii Piirsalu kui Aidu hinnati põhimõtteliselt sobivaks (vt põhiaruande ptk 7.1.3 „Eelistatud

asukohtade valiku otsus“). Viimati avalikustatud materjalides seega enam ei tehtud valikut, vaid vajalikke täpsustusi planeeringulahenduses ja mõjuhindamises.

2. Kumulatiivsete mõjude hindamine KSH I etapis

Palute selgitada, miks KSH I etapis ei ole hinnatud kumulatiivseid mõjusid kõigi keskkonnakomponentide lõikes.

KSH aruande metoodikaosas (ptk 5) on märgitud, et mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi seoseid, sh koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ning

kavandatud tegevustega. Sellist koosmõju ja kumulatiivset mõju on asjakohasel juhul mõjude hinnangus läbivalt kirjeldatud (sealhulgas rohevõrgustiku, loomastiku, kogukondade ja müra puhul). Aruanne käsitleb näiteks iga eelvalikuala puhul eraldi kumulatiivset müra ja määrab

vajaduse korral meetmed kohalike müraallikatega koosmõju vältimiseks.

Selgitame, et Euroopa Liidu (EL) õigusest tuleneb kohustus hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevat tõenäoliselt olulist kumulatiivset mõju. Sellest ei tulene siiski nõuet esitada iga keskkonnakomponendi kohta eraldiseisev kumulatiivse mõju analüüs sõltumata sellest, kas

vastava mõju kuhjumine on konkreetsel juhul võimalik. Koosmõju ja kumulatiivse mõju täpsem hindamine on vajalik eelkõige siis, kui eri tegevused mõjutavad sama keskkonnaelementi, nende

mõjualad kattuvad või mõjud võivad ajas või ruumis kuhjuda. Kui tegevused paiknevad üksteisest kaugel, mõjutavad erinevaid keskkonnaelemente või nende lokaalsed mõjualad ei kattu, ei teki üksnes tegevuste samaaegsusest kumulatiivset mõju. Kõigi keskkonnakomponentide kohta ei

koostatud aruandes eraldi kumulatiivse mõju hinnangut, sest eelvalikualad paiknevad eri piirkondades ning näiteks müra, vibratsiooni, õhusaaste, pinna- ja põhjavee ning elustiku mõjud

on valdavalt lokaalsed. Nende mõjualad eri eelvalikualade vahel üldjuhul ei kattu. Hindamise täpsusastet mõjutas ka asjaolu, et KSH I etapi aruande koostamise ajal ei olnud teada

konkreetsed ettevõtted, nende jaotus eelvalikualade vahel, täpsed tootmisprotsessid ega see, mitu

ala võetakse samaaegselt kasutusele. Strateegilisel tasandil hinnati seetõttu kavandatavate tegevuste üldist iseloomu ja teadaolevaid hinnangulisi parameetreid ning määrati tingimused

olulise ebasoodsa mõju vältimiseks. Mõju täpsem hindamine tuleb vajaduse korral teha tegevuste täpsustumisel tegevuslubade menetlustes.

Mitme ala võimalikku kasutamist ei jäetud seega hindamisest välja, kuid kumulatiivset mõju käsitleti üksikasjalikumalt nendes mõjuvaldkondades, kus selle tekkimine oli olemasoleva teabe

põhjal põhjendatult võimalik. 3. Alternatiivide sisuline võrdlus ja vastavus KeHJS § 40 nõuetele

Palute selgitada, kuidas Kliimaministeerium jõudis järeldusele, et alternatiivide käsitlus vastab

KeHJS § 40 nõuetele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lõike 4 punkti 3

järgi peab KSH aruanne kirjeldama planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju ja käsitlema alternatiivseid arengustsenaariume. Kliimaministeerium hindas

alternatiivide käsitlust KSH aruande kui terviku, mitte üksnes koondtabeli põhjal. Mõjude hindamise meetodi valib ekspert ning koondtabel aitab mõjusid esitada lühidalt ja ülevaatlikult.

Aruandes on kõiki eelvalikualasid hinnatud samade mõjuvaldkondade ja kriteeriumide järgi. Samuti on välja toodud alade erinevused, piirangud, võimalikud olulised mõjud ja leevendusmeetmed. Koondtabel võtab aruande peatükis 6 esitatud analüüsi kokku ning

asukohavalikut põhjendatakse peatükis 7.1. Seega on aruandes olemas nii alternatiivide sisuline võrdlus kui ka nende elluviidavuse käsitlus.

Mitme ala võimalik kasutamine ei ole automaatselt eraldi alternatiiv, sest sellega ei lisandu uut asukohta. Kui mitme ala samaaegne kasutamine võib siiski põhjustada täiendavaid koos- või

kumulatiivseid mõjusid, tuleb neid hinnata koosmõju käsitluses ning vajaduse korral hindamist edasistes menetlusetappides täiendada (vt ka vastus punktis 1).

Kuna planeeringu eesmärk on kaitsetööstuspargile sobivaima asukoha valimine, ei ole tegevuse elluviimata jätmine (ehk nullalternatiiv) planeeringu eesmärki täitev asukohaalternatiiv ning seda

ei pea käsitlema eelvalikualadega samas mahus. Ebarealistlike ja planeeringu eesmärgile mitte vastavate alternatiivide põhjalik hindamine ei vasta KSH metoodilistele alustele ega ka parimale

praktikale. KeHJS-i järgi tuleb KSH programmist lähtudes käsitleda muuhulgas „tõenäolist arengut juhul, kui

strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida“ ning seda „mõjutatava keskkonna kirjelduse“ kontekstis. KSH programm ei toonud välja „tõenäolisi arenguid“ juhul, kui planeeringut ellu ei

viida, seega pole aruandes sellele ka eraldi peatükina tähelepanu pööratud. Küll aga on seda „tõenäolist arengut“ vastavalt nõuetele arvesse võetud ning asjakohastel juhtudel aruandes ka läbivalt vajadusel käsitletud keskkonnakirjelduste ja mõjuhindamise käigus (nt Pärnu 1 alal

rohevõrgustiku teema; Piirsalu alal Metsise teema; põhja- ja pinnavee hinnangutes arvestatud läbivalt – st et kuhu suunas tingimused ka ilma planeeringuta arenemas on).

Asjaolu, et aruandes ei kasutata mõistet „nullalternatiiv“, ei tähenda see, et aruanne ei vasta KeHJS § 40 lõike 4 punkti 3 nõuetele, kui olemasoleva olukorra ja selle tõenäolise arengu kirjeldus annab

mõju hindamiseks piisava võrdlusaluse.

4. Euroopa Liidu õiguse sisuliste nõuete kohaldamine

Palute selgitada, kuidas Kliimaministeerium tagab, et KSH I etapi hindamine vastab Euroopa

Liidu õiguse sisulistele nõuetele, mitte ainult Eesti seaduse miinimumnõuetele.

EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et vastuolu korral tuleb tagada EL õiguse tõhus

kohaldamine. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud vastuolu direktiivi 2001/42/EÜ (KSH direktiiv) ja Eesti õiguse vahel. Direktiivi nõuded on Eesti õigusesse üle võetud eelkõige KeHJS-i ja PlanS- i sätetega ning neid sätteid tuleb kohaldada direktiivi eesmärke arvestades.

Direktiiv ei nõua kõigi teoreetiliselt võimalike alternatiivide hindamist. Hinnata tuleb mõistlikke

alternatiive, arvestades planeeringu eesmärki ja geograafilist ulatust. KSH aruandes võrreldi viit eelvalikuala keskkonna-, sotsiaal-majanduslike, tehniliste ja muude asjakohaste kriteeriumide alusel, kirjeldati nende keskkonnatingimusi, olulisi mõjusid, piiranguid ja leevendusmeetmeid

ning põhjendati alade eelistamist ja välistamist. Mitme ala võimalik kasutamine ei ole eraldi alternatiiv, kuid selle võimalikku koosmõju tuleb hinnata juhul, kui alade samaaegne kasutamine

võib põhjustada täiendavat olulist mõju. Samuti näeb aruanne ette, et tegevuse täpsustumisel hinnatakse järgmistes planeerimis- ja loamenetlustes mõjusid vajaduse korral detailsemalt. Kliimaministeeriumi hinnangul tagab selline käsitlus direktiivi eesmärgi – keskkonnakaalutluste

lõimimise planeeringu koostamisse enne kehtestamise otsuse tegemist.

Arvestades eelnevaid vastuseid, ei anna selgitustaotluses esitatud asjaolud kokkuvõttes alust muuta Kliimaministeeriumi 17.09.2026 kirjas nr 7-15/26/1731-14 esitatud seisukohta, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu KSH I etapi aruanne vastab asukoha eelvaliku etapis

kohaldatavatele nõuetele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Koopia: Kaitseministeerium

Ülle Luiks, 623 1220

[email protected]