Pärnu Haigla nõukogu esimehe hinnang
1. Haigla jätkusuutlikkus
Pärnu Haigla jätkusuutlikkust tuleb vaadata kogu Pärnumaa ja Lääne-Eesti vajaduste kontekstis. Pärnu maakonnal ei ole tulevikku ilma tugeva ja usaldusväärse keskhaiglata.
Haigla patsientide ravimahud on mõnedel arstlike erialade osas viimastel aastatel vähenenud, kõige nähtavamalt sünnitusabis – Pärnu Haiglas on 1980. aastate ligi 1500 sünnitusest jäänud tänaseks ca 500. Samal ajal kasvab pideval ja progresseeruvas mahus haigla ülesannete ning kvaliteedinõuete hulk. Juurde on tulnud dokumenteerimise, patsiendiohutuse, toimepidevuse, digiteenuste ja küberturvalisuse nõudeid. On ka erialasid, kus teenuste maht on pidevalt kasvanud ja haigla positsioon teenuseosutajana oluliselt tõusnud. Näiteks psühhiaatria, kus oleme esimesena Eestis kasutusele võtnud integratiivse psühhiaatria mudeli. Haiglana oleme ennetavalt alustanud süsteemset õenduse- ja sotsiaalteenuste arendamist juba üheksakümnendate lõpust, ammu enne Sihtasutus Pärnu Haigla asutamist.
Kestlikkuse suurim küsimus on seetõttu ühelt poolt rahastus ja teiselt poolt inimesed. Me räägime vajalike spetsialistide leidmisest ja hoidmisest. Tervishoiutöötajaid lahkub tööturult rohkem, kui neid juurde tuleb. Eriti suur väljakutse on ööpäevaringsete valveringide ja seeläbi elutähtsate teenuste kindlustamine. „Kool haiglas“ õdede õppe, residentide ja tudengite kaasamine ning uute rollide arendamine õendus- ja tugipersonalile on meie jaoks olulised lahendused, et saaksime tagada erioskustega spetsialistide kohapealse olemasolu ka tulevikus.
2. Kriitilised teenused ja järgmise viie aasta vaade
Kõige kriitilisemad on Pärnu Haiglas 24/7 elutähtsat vältimatut abi tagavad teenused. Need ei ole üksikud erialad, vaid omavahel seotud tervik – erakorraline meditsiin, anestesioloogia ja intensiivravi, kirurgia, ortopeedia, naiste- ja lastearstiabi, radioloogia, labor ning teised erialad. Haigla peab tegutsema teenuseid kompleksselt pakkuva toimiva tervikuna.
Meil on juba praegu mitmel erialal spetsialistide puudus. Selline on olnud loogiline trend väljaspool Tartut ja Tallinna asuvates haiglates. Kirjeldatu tingib täiendava pingutuse vajadust raviasutustelt ja toetavat panust riigilt. Järgmise viie aasta eesmärk peab olema tagada nende teenuste toimepidevus ja vajalik kompetents Pärnus. Selleks teeme haiglatevahelist koostööd, mis võimaldaks spetsialistide paindlikumat kasutamist, õendusabi ja teiste seonduvate teenuste suuremat rolli ning mõistlikku digitaliseerimise ja AI kasutamist.
Samas ei tohi kriitiliste teenuste puhul vaadata ainult majanduslikku efektiivsust. Kui 24/7 valmisolek kaob, kaob tegelikult ka haigla võimekus endale üleriigilise kriisivalmiduse tagamiseks vajalikke ülesandeid täita. Oleme võrgustiku oluline lüli.
3. Koostöö teiste haiglavõrgu haiglatega
Pärnu Haiglal on koostöölepped PERH-iga invasiivse kardioloogia ning onkoloogilise ja hematoloogilise süsteemravi valdkonnas. Koostöölepe on Tallinna Lastehaiglaga lastehaiguste kõigil erialadel. Lisaks toimub koostöö PERH-i ja TÜK-iga laborimeditsiinis ning radioloogia ja patoloogia valdkonnas.
Tulevikus näeme koostöö arengut eelkõige sisulise võrgustumisena – spetsialistide ja kompetentsi ühise kasutamisena. Eesmärk ei peaks olema haiglate administratiivne ühendamine, vaid see, et suurem haigla aitaks väiksemal tagada vajalikku kompetentsi ja vastupidi.
4. Muu oluline
Pärnu Haigla on ainus haigla Tallinna ja Riia vahelisel Via Baltica lõigul. Tallinn asub Pärnust 130 kilomeetri, Tartu ja Riia vastavalt 180 ning 190 kilomeetri kaugusel. Asume oluliste ja arenevate magistraalide logistilises sõlmpunktis. See tõstab veelgi Pärnu Haigla rolli Eesti tervishoiuvõrgustiku olulise lülina.
Eluohtliku terviseseisundi korral on kõige olulisem, et vajalik kompetents oleks kohapeal olemas: patsiendi seisund tuleb õigesti määratleda, stabiliseerida ja seejärel vajadusel kõrgemasse ravietappi transportida.
Nõukogu vaates on Pärnu Haigla jätkusuutlikkuse põhiküsimus seega väga lihtne: me peame suutma tagada Pärnus kvaliteetse ja ööpäevaringse keskhaigla tasemel meditsiiniabi täna ja tulevikus. Selle eelduseks on adekvaatne rahastus, pädevad inimesed, sisuline koostöö teiste haiglatega ja selge arusaam Pärnu Haigla rollist Eesti haiglavõrgus. Regionaalselt oleme oluline kompetentsi- ja juhtimiskeskus kogu tervishoiuvaldkonna jaoks.

Pärnu Haigla nõukogu esimehe hinnang
1. Haigla jätkusuutlikkus
Pärnu Haigla jätkusuutlikkust tuleb vaadata kogu Pärnumaa ja Lääne-Eesti vajaduste kontekstis. Pärnu maakonnal ei ole tulevikku ilma tugeva ja usaldusväärse keskhaiglata.
Haigla patsientide ravimahud on mõnedel arstlike erialade osas viimastel aastatel vähenenud, kõige nähtavamalt sünnitusabis – Pärnu Haiglas on 1980. aastate ligi 1500 sünnitusest jäänud tänaseks ca 500. Samal ajal kasvab pideval ja progresseeruvas mahus haigla ülesannete ning kvaliteedinõuete hulk. Juurde on tulnud dokumenteerimise, patsiendiohutuse, toimepidevuse, digiteenuste ja küberturvalisuse nõudeid. On ka erialasid, kus teenuste maht on pidevalt kasvanud ja haigla positsioon teenuseosutajana oluliselt tõusnud. Näiteks psühhiaatria, kus oleme esimesena Eestis kasutusele võtnud integratiivse psühhiaatria mudeli. Haiglana oleme ennetavalt alustanud süsteemset õenduse- ja sotsiaalteenuste arendamist juba üheksakümnendate lõpust, ammu enne Sihtasutus Pärnu Haigla asutamist.
Kestlikkuse suurim küsimus on seetõttu ühelt poolt rahastus ja teiselt poolt inimesed. Me räägime vajalike spetsialistide leidmisest ja hoidmisest. Tervishoiutöötajaid lahkub tööturult rohkem, kui neid juurde tuleb. Eriti suur väljakutse on ööpäevaringsete valveringide ja seeläbi elutähtsate teenuste kindlustamine. „Kool haiglas“ õdede õppe, residentide ja tudengite kaasamine ning uute rollide arendamine õendus- ja tugipersonalile on meie jaoks olulised lahendused, et saaksime tagada erioskustega spetsialistide kohapealse olemasolu ka tulevikus.
2. Kriitilised teenused ja järgmise viie aasta vaade
Kõige kriitilisemad on Pärnu Haiglas 24/7 elutähtsat vältimatut abi tagavad teenused. Need ei ole üksikud erialad, vaid omavahel seotud tervik – erakorraline meditsiin, anestesioloogia ja intensiivravi, kirurgia, ortopeedia, naiste- ja lastearstiabi, radioloogia, labor ning teised erialad. Haigla peab tegutsema teenuseid kompleksselt pakkuva toimiva tervikuna.
Meil on juba praegu mitmel erialal spetsialistide puudus. Selline on olnud loogiline trend väljaspool Tartut ja Tallinna asuvates haiglates. Kirjeldatu tingib täiendava pingutuse vajadust raviasutustelt ja toetavat panust riigilt. Järgmise viie aasta eesmärk peab olema tagada nende teenuste toimepidevus ja vajalik kompetents Pärnus. Selleks teeme haiglatevahelist koostööd, mis võimaldaks spetsialistide paindlikumat kasutamist, õendusabi ja teiste seonduvate teenuste suuremat rolli ning mõistlikku digitaliseerimise ja AI kasutamist.
Samas ei tohi kriitiliste teenuste puhul vaadata ainult majanduslikku efektiivsust. Kui 24/7 valmisolek kaob, kaob tegelikult ka haigla võimekus endale üleriigilise kriisivalmiduse tagamiseks vajalikke ülesandeid täita. Oleme võrgustiku oluline lüli.
3. Koostöö teiste haiglavõrgu haiglatega
Pärnu Haiglal on koostöölepped PERH-iga invasiivse kardioloogia ning onkoloogilise ja hematoloogilise süsteemravi valdkonnas. Koostöölepe on Tallinna Lastehaiglaga lastehaiguste kõigil erialadel. Lisaks toimub koostöö PERH-i ja TÜK-iga laborimeditsiinis ning radioloogia ja patoloogia valdkonnas.
Tulevikus näeme koostöö arengut eelkõige sisulise võrgustumisena – spetsialistide ja kompetentsi ühise kasutamisena. Eesmärk ei peaks olema haiglate administratiivne ühendamine, vaid see, et suurem haigla aitaks väiksemal tagada vajalikku kompetentsi ja vastupidi.
4. Muu oluline
Pärnu Haigla on ainus haigla Tallinna ja Riia vahelisel Via Baltica lõigul. Tallinn asub Pärnust 130 kilomeetri, Tartu ja Riia vastavalt 180 ning 190 kilomeetri kaugusel. Asume oluliste ja arenevate magistraalide logistilises sõlmpunktis. See tõstab veelgi Pärnu Haigla rolli Eesti tervishoiuvõrgustiku olulise lülina.
Eluohtliku terviseseisundi korral on kõige olulisem, et vajalik kompetents oleks kohapeal olemas: patsiendi seisund tuleb õigesti määratleda, stabiliseerida ja seejärel vajadusel kõrgemasse ravietappi transportida.
Nõukogu vaates on Pärnu Haigla jätkusuutlikkuse põhiküsimus seega väga lihtne: me peame suutma tagada Pärnus kvaliteetse ja ööpäevaringse keskhaigla tasemel meditsiiniabi täna ja tulevikus. Selle eelduseks on adekvaatne rahastus, pädevad inimesed, sisuline koostöö teiste haiglatega ja selge arusaam Pärnu Haigla rollist Eesti haiglavõrgus. Regionaalselt oleme oluline kompetentsi- ja juhtimiskeskus kogu tervishoiuvaldkonna jaoks.