ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Signe Riisalo

Riigikogu sotsiaalkomisjon

[email protected]

Teie 23.09.2026 nr 1-1/15-951/2

Meie 05.10.2026 nr 2.3-4/26/64-4

Arvamus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 951 SE kohta

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile täiendavate ettepanekute tegemiseks

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 951

SE.

Andmekaitse Inspektsioon on läbi vaadanud eelnõu 951 SE, selle seletuskirja ning rakendusaktide

kavandid. Esitasime eelnõu varasema versiooni kohta Sotsiaalministeeriumile 23.01.2026

arvamuse nr 2.3-4/26/64-2, kuid pärast arvamuse esitamist ei saadetud eelnõu muudetud versiooni

enne selle Riigikogule esitamist inspektsioonile uuesti arvamuse avaldamiseks. Märgime, et kuigi

varasemas arvamuses esitatud tähelepanekuid on antud eelnõus osaliselt arvestatud, on samas mitu

andmekaitse seisukohalt olulist küsimust endiselt lahendamata. Allpool käsitleme teemasid, mis

meie hinnangul vajavad täiendavat tähelepanu.

Isikuandmete säilitustähtajad

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava TTKS § 59¹ lõike 5 järgi säilitatakse tervise infosüsteemi

andmeid üldjuhul tähtajatult, kui samas lõikes ei ole sätestatud erandit. Juhtisime juba 23.01.2026

arvamuses tähelepanu sellele, et retsepti- ja ravimi väljastamise andmete, kiirabikaardi ning üld-

ja taustaandmete tähtajatu säilitamine ei ole andmeliikide kaupa põhjendatud. Ravi järjepidevus,

patsiendiohutus, statistika ja teadusuuringud võivad põhjendada osa andmete pikaajalist

säilitamist, kuid mitte automaatselt kogu andmestiku säilitamist isikustatud kujul. Näiteks ei ole

selgitatud, miks tuleb tähtajatult säilitada ravimi väljaostnud isiku, apteegitöötaja, patsiendi

kontaktisiku, kiirabibrigaadi liikme, töökoha, õppeasutuse või arvelduskonto andmeid. Selline

üldine tähtajatu säilitamine ei taga kooskõla IKÜM artikli 5 lõike 1 punktides c ja e sätestatud

võimalikult väheste andmete kogumise ja säilitamise piirangu põhimõtetega. Avaliku ülesande

täitmiseks ja eriliiki isikuandmete töötlemiseks kehtestatav riigisisene regulatsioon peab lisaks

vastama IKÜM artikli 6 lõikes 3 ning artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimustele, sh olema taotletava

eesmärgi suhtes vajalik ja proportsionaalne.

Sama probleem puudutab viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmeid. Päritolu, biovalvsuse ja

jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed tuleb eristada ravi tehnilistest, töökorralduslikest ja

statistilistest andmetest.

Teeme ettepaneku määrata säilitustähtajad andmekategooriate ja töötlemise eesmärkide kaupa

ning loobuda üldreeglist, mille järgi säilitatakse kõiki erandina nimetamata andmeid tähtajatult.

Kui andmeid soovitakse pärast esmase eesmärgi lõppemist kasutada teaduseks või statistikaks,

tuleb eelistada anonüümimist või, kui anonüümimine ei ole võimalik, pseudonüümimist koos

täiendavate kaitsemeetmetega.

2 (7)

Töötlejate ülesannete ja vastutuse jaotus

Käsitlesime oma 23.01.2026 arvamuses põhjalikult Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa

kaasvastutust. Rõhutasime vajadust eristada avaliku teabe seaduse tähenduses andmekogu

vastutavat töötlejat ehk haldajat ning isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses

isikuandmete vastutavat töötlejat. Arvamuses leidsime, et põhimäärusest peab nähtuma nii mitme

vastutava töötleja omavaheline tööjaotus kui ka vastutavate ja volitatud töötlejate ülesannete

jaotus.

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava TTKS § 59¹ lõike 2 järgi on tervise infosüsteemi

kaasvastutavad töötlejad Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa. Samas põhimääruse kavandi §-des

5 ja 6 ei ole nende tegelikku vastutuse jaotust siiski piisavalt selgelt sätestatud, vaid oluline osa

tööjaotusest jäetakse asutustevahelise kokkuleppe määrata. Leiame, et IKÜM artikli 26 kohane

kokkulepe võib küll täpsustada sisemist töökorraldust, kuid õigusaktist peab olema arusaadav, kes

vastutab andmesubjekti taotluste lahendamise, andmete parandamise, juurdepääsude, andmete

väljastamise, mõjuhinnangute, turvameetmete, rikkumistest teatamise ja volitatud töötlejate

kasutamise eest. Ebaselge vastutuse jaotus ei taga IKÜM artikli 26 lõigete 1 ja 2 nõuete täitmist

ega artikli 5 lõikes 2 sätestatud vastutuse põhimõtte rakendamist.

Ühtlasi tuleb üle vaadata ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK) ja Tervise

Arengu Instituudile (TAI) antud ülesanded. AvTS § 43⁴ lõike 2 kohaselt võib andmekogu vastutav

töötleja volitada teisele asutusele või isikule edasi nii andmete töötlemise kui ka andmekogu

majutamise vastutava töötleja määratud ulatuses. Töötlemise edasivolitamine ei tohi aga muuta

ebaselgeks, kes vastutab AvTS § 43⁴ lõike 1 kohaselt andmekogu haldamise seaduslikkuse eest

ning kes määrab IKÜM-i tähenduses töötlemise eesmärgid ja olulised vahendid.

Seega peab põhimäärusest selgelt nähtuma edasivolitatud töötlemise ulatus ning see, millised

otsused jäävad andmekogu vastutavale töötlejale ja IKÜM-i tähenduses vastutavatele töötlejatele.

Eelkõige tuleb täpsustada, kas TEHIK ja TAI täidavad andmete väljastamise, taotluste

menetlemise ja teadusuuringuteks andmete kasutamisega seotud ülesandeid ette määratud

tingimustel või otsustavad iseseisvalt töötlemise eesmärgi, õigusliku aluse, andmesaaja või

andmekoosseisu üle. Viimasel juhul ei pruugi nende roll vastata IKÜM artikli 28 tähenduses

volitatud töötleja rollile. Lisaks märgime, et põhimääruse § 6 lõike 3 viide on ebaõige, kuna § 3

lõiked 2–4 käsitlevad andmestikke, mitte volitatud töötlejaid.

Samuti on probleemsed põhimääruse kavandi § 6 lõike 2 punkt 1 ja lõige 9, mis võimaldavad

määrata põhimääruses nimetamata volitatud töötleja ja anda talle põhimääruses nimetamata

ülesande. Leiame, et selline regulatsioon muudab õigusaktis sätestatud rollijaotuse sisuliselt

avatud loeteluks.

Teeme ettepaneku sätestada põhimääruses selgelt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa ülesanded

nii AvTS § 43⁴ tähenduses andmekogu haldamisel kui ka IKÜM artikli 26 tähenduses

kaasvastutavate töötlejatena. TEHIK-u, TAI ja teiste töötlejate roll tuleb määrata nende tegelike

ülesannete ja otsustuspädevuse järgi. Põhimääruse § 6 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 9 sätestatud

üldvolitusi tuleb piirata nii, et nende alusel ei oleks võimalik väljaspool õigusakti muuta

andmekogu haldamise põhimõttelist tööjaotust ega anda volitatud töötlejale iseseisvat

otsustusõigust töötlemise eesmärkide või oluliste vahendite üle. Kui volitatud töötleja määrab

konkreetse töötlemise eesmärgid ja vahendid ise, tuleb teda käsitada IKÜM artikli 28 lõike 10 järgi

selle töötlemise suhtes vastutava töötlejana. Lisaks tuleb andmesubjekti õiguste teostamiseks

määrata selge kontaktpunkt, piiramata seejuures inimese õigust pöörduda IKÜM artikli 26 lõike 3

kohaselt iga kaasvastutava töötleja poole.

Andmekoosseisude ammendav määratlemine

Andmekaitse Inspektsioon juhtis juba 23.01.2026 arvamuses tähelepanu sellele, et tervise

infosüsteemi põhimäärus ei sisalda kõigi andmestike täpset ja ammendavat andmekoosseisu.

Põhimääruse kavandit on küll täiendatud, kuid puudus ei ole täielikult kõrvaldatud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava TTKS § 59¹ lõike 3 punkti 2 kohaselt sätestatakse tervise

3 (7)

infosüsteemi põhimääruses infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende edastamise

kord. Põhimääruse kavandi §-s 3 on nimetatud tervise infosüsteemi kuuluvad andmestikud ja

andmelaod, kuid keskandmekogu alamandmestike, keskandmekogu andmelao ning Tervisekassa

andmelao andmekoosseis ei ole põhimäärusest ega selle lisadest tervikuna üheselt tuvastatav.

Eelkõige ei selgu, millised lähteandmestike andmed kantakse andmelattu, kas andmelattu kantakse

kogu lähteandmestiku koosseis või üksnes valitud andmeväljad ning kas andmed on andmelaos

isikustatud, pseudonüümitud või koondatud kujul. Lisaks ei selgu praegusest sõnastusest, kas

tervishoiuteenuse osutajad edastavad andmelattu keskandmekogusse juba kantud andmete

pseudonüümitud koopia või eraldiseisva täiendava andmekoosseisu, mida keskandmekogu

koosseisus põhimäärus ei nimeta. Kui tervishoiuteenuse osutajad või muud andmeandjad

edastavad andmelattu täiendavaid andmeid, peab ka nende andmete koosseis, andmeandjad,

edastamise eesmärk ja õiguslik alus olema põhimääruses määratud. Andmelao andmekoosseis ei

saa olla keskandmekogu andmekoosseisust laiem üksnes tehnilise spetsifikatsiooni või

andmevahetuse kokkuleppe alusel.

Leiame, et selline ebaselgus andmekoosseisus ei võimalda hinnata, kas andmete töötlemine vastab

IKÜM artikli 5 lõike 1 punktides b ja c sätestatud eesmärgi piirangu ja võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõtetele. Samuti peab avaliku ülesande täitmiseks toimuvat töötlemist

reguleeriv riigisisene õigus olema IKÜM artikli 6 lõike 3 kohaselt piisavalt selge ning töötlemise

eesmärgi suhtes vajalik ja proportsionaalne.

Eraldi tuleb täpsustada viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmestikku. Rakendusakti lisa 31

hõlmab andmeid, mida kogutakse tervishoiuteenuse osutamiseks, biovalvsuse ja jälgitavuse

tagamiseks, statistika tegemiseks ning teadusuuringuteks. Tegemist on erineva iseloomuga

eesmärkidega. Samas ei selgu aga lisast piisavalt, milliseid andmeid on vaja iga nimetatud

eesmärgi saavutamiseks ning millistele kasutajatele neid andmeid avaldatakse. Lisaks nähakse

kavandis ette, et kogutavate andmete täpsustatud loetelu kirjeldab TAI. Leiame, et TAI võib küll

kehtestada andmete tehnilise vormingu, klassifikaatorid ja edastamise tehnilised nõuded, kuid

andmekogusse kantavate isikuandmete sisuline koosseis peab olema määratud õigustloovas aktis.

Teeme ettepaneku täiendada põhimäärust ja selle lisasid nii, et õigusaktide koosmõjust oleks

ammendavalt ja üheselt tuvastatav iga andmestiku ja andmelao andmekoosseis, asjaomaste

andmesubjektide kategooriad ning andmete töötlemise eesmärk. Andmekoosseisud tuleb määrata

andmeväljade või piisavalt täpsete andmekategooriate kaupa ning siduda konkreetse ülesande ja

kasutajate ringiga. Tehnilise standardi või volitatud töötleja pädevusse võib jääda andmete

vormingu, kodeeringu, klassifikaatorite ja edastamisviisi määramine, kuid mitte kogutavate

isikuandmete sisulise koosseisu laiendamine. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmestikus

tuleb eristada ravi, biovalvsuse, jälgitavuse, statistika ja teadusuuringute jaoks vajalikud andmed

ning seletuskirjas põhjendada iga andmekategooria vajalikkust vastava eesmärgi saavutamiseks.

Isiku õigus keelata juurdepääs oma terviseandmetele

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava TTKS § 59³ lõike 3 järgi võib isik keelata juurdepääsu oma

terviseandmetele, kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Juhtisime juba

varasemas arvamuses tähelepanu sellele, et selline volitus ei määra piisavalt selgelt ministri

otsustusruumi eesmärki, sisu ega ulatust.

Teeme ettepaneku jätta TTKS § 59³ lõikest 3 välja sõnad „kui tervise infosüsteemi põhimääruses

ei ole sätestatud teisiti. Põhimäärusega võib reguleerida õiguse kasutamise tehnilist korda, kuid

kõik sisulised piirangud tuleb sätestada seaduses. Piiritlemata volitus ei vasta IKÜM artikli 6

lõikest 3 tulenevale nõudele, et avaliku ülesande alusel toimuvat töötlemist reguleeriv õigusnorm

peab olema eesmärgi suhtes proportsionaalne ja sisaldama vajalikke tagatisi. Kui põhimäärusega

piiratakse ühtlasi IKÜM-ist tulenevaid andmesubjekti õigusi, peab piirang vastama ka IKÜM

artikli 23 tingimustele.

Tervisekassa andmeladu

Põhimääruse kavandi § 19 järgi sisaldab Tervisekassa andmeladu isikustatud tervise-, retsepti-,

4 (7)

raviarve-, ravikindlustus- ja hüvitiste andmeid. Andmeladu kasutatakse muu hulgas

tervishoiuteenuste eest tasumiseks, lepinguliseks järelevalveks, andmepäringutele vastamiseks,

äriprotsesside toetamiseks, statistika tegemiseks, teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse hindamiseks

ja parendamiseks ning Tervisekassa eelarve efektiivse kasutamise tagamiseks. Nimetatud

eesmärgid on aga kõik erineva iseloomuga. Konkreetse raviarve kontrollimine, hüvitise

menetlemine või lepingulise järelevalve tegemine võib sõltuvalt menetluse asjaoludest eeldada

isikustatud andmete kasutamist. Samas statistika tegemine, teenuste üldise kvaliteedi ja

efektiivsuse hindamine ning eelarve kasutamise analüüsimine ei eelda seevastu üldjuhul, et

kasutajale oleksid andmed vahetult isikustatud kujul nähtavad. Kavand aga ei erista piisavalt

menetluse, kontrolli, analüüsi ja statistika andmekihte ega sätesta, milliste ülesannete täitmisel ja

millistel tingimustel võib andmelao kasutaja pääseda ligi vahetult isikustatud andmetele.

Samuti leiame, et selline mõiste nagu äriprotsesside toetamine on liiga üldine ega võimalda

hinnata, milliseid konkreetseid töötlemistoiminguid selle eesmärgi all tehakse ning millised

andmed on nende toimingute jaoks vajalikud. Nii avar eesmärgikirjeldus ei taga kooskõla IKÜM

artikli 5 lõike 1 punktides b ja c sätestatud eesmärgi piirangu ja andmete minimaalsuse

põhimõtetega. Isikustatud andmete vaikimisi kasutamine analüüsiks ja statistikaks vajab hindamist

ka IKÜM artiklis 25 sätestatud lõimitud ja vaikimisi andmekaitse nõuete alusel.

Teeme ettepaneku siduda andmelao eesmärgid konkreetsete seadusest tulenevate ülesannetega

ning eristada menetluse, kontrolli, analüüsi ja statistika andmekasutus. Isikustatud andmeid tohib

kasutada üksnes siis, kui eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada pseudonüümitud või

koondatud andmetega. Pseudonüümimise ja andmekihtide eristamise kasutamata jätmine

olukorras, kus eesmärk on saavutatav väiksema riivega, ei oleks aga kooskõlas IKÜM artikli 5

lõike 1 punktiga c ega artikli 25 lõikega 2.

Uued ja laiendatud juurdepääsud

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava TTKS § 59³ lõike 4 punktid 3 ja 4 annavad apteegiteenuse

osutajale ning meditsiiniseadme väljastajale juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele.

Apteegiteenuse osutaja juurdepääs ei ole aga piisavalt seotud konkreetse patsiendi pöördumise,

retsepti, ravimi väljastamise või dokumenteeritud raviminõustamisega. Üksnes apteegi tegevusloa

kontroll ei tõenda, et konkreetse inimese andmete vaatamine on talle apteegiteenuse osutamiseks

vajalik. Samuti vajab mõiste nagu ravimi annustamist ja toimet mõjutavad näitajad

ammendavamat piiritlemist. Sündmuse- või ravisuhtepõhise piirangu puudumine aga ei taga

IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud andmete minimaalsuse põhimõtte ega artikli 25 lõikes

2 sätestatud vaikimisi andmekaitse nõude täitmist.

Eelnõu § 4 punktiga 1 kavandatav liikluskindlustuse seaduse § 75 lõige 7³ ning eelnõu §-ga 8

kavandatav tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 21 lõige 3¹

annavad kindlustusandjale juurdepääsu raviarve, töövõimetuslehe, retsepti ja meditsiiniseadme

kaardi andmetele. Need on laiad andmekategooriad ning eelnõu ei piira päringut piisavalt

konkreetse kindlustusjuhtumi, ajavahemiku, kahju liigi ega vajalike andmeväljadega.

Samuti jääb selgusetuks see, millisest kuupäevast millise kuupäevani tekkinud andmeid võib

konkreetse kahjujuhtumi puhul pärida. Seletuskiri seob juurdepääsu küll hüvitatava kahju

olemasolu ja ulatuse kindlakstegemisega. Liikluskindlustuse puhul märgitakse ka, et

liikluskindlustuse registri vahendusel saab kontrollida kindlustusjuhtumi olemasolu. Seletuskirjas

ei ole aga nõuet, et päring peab piirduma kindlustusjuhtumi toimumise ajast lähtuva põhjendatud

ajavahemikuga. Seetõttu ei ole välistatud, et tehniline juurdepääs võimaldab küsida ka varasemate

või hilisemate, konkreetse kindlustusjuhtumiga seostamata ravijuhtumite andmeid.

Ühtlasi on küsitav kogu töövõimetuslehe andmekoosseisu kättesaadavaks tegemine.

Töövõimetusleht sisaldab muu hulgas diagnoosikoodi, töövabastuse põhjust, hooldatava isiku

andmeid ning teavet hüvitamise piirangute kohta. Samas on küsitav, kas kõik need andmed on ikka

iga kindlustusjuhtumi lahendamiseks vajalikud. Kogu nimetatud andmekategooriale juurdepääsu

andmine ilma juhtumi- ja andmeväljapõhise piiranguta ei ole kooskõlas IKÜM artikli 5 lõike 1

punktis c sätestatud andmete minimaalsuse põhimõttega.

5 (7)

Samuti annab eelnõu §-ga 8 kavandatav § 21 lõige 3² patsiendikindlustuse kindlustusandjale

juurdepääsu töövõime hindamise taotluse, eksperdiarvamuse, otsuse ja toetuse andmetele. Ka

eksperdiarvamus võib sisaldada väga ulatuslikku tervise- ja funktsioneerimisalast teavet. Asjaolu,

et selle andmeid võib § 21 lõike 3³ järgi töödelda arstiõppe läbinud isik, ei asenda andmete

minimaalsuse nõuet ega põhjenda eksperdiarvamuse kogu sisu edastamist. Eksperdiarvamuse

kogu sisu edastamine ilma konkreetse vajaduse kontrollita ei ole samuti kooskõlas IKÜM artikli

5 lõike 1 punktiga c ja artikli 25 lõikega 2.

Eelnõu § 1 punktiga 6 kavandatav TTKS § 59³ lõige 2⁴ annab viljatusraviteenuse osutajale

juurdepääsu ka teise teenuseosutaja juures kogutud doonori, patsiendi ja lapse andmetele.

Seletuskirjas kirjeldatud tingimus, et juurdepääs avaneb isiku konkreetse pöördumise korral, peab

sisalduma ka normis, mitte ainult seletuskirjas. Samuti tuleb TAI statistikaülesande puhul seaduses

sätestada pseudonüümitud andmete kasutamise nõue ning piiritleda erandjuhud, mil isikustatud

andmete kasutamine on vältimatult vajalik. Kui normis puudub juhtumipõhine piirang, siis ei ole

tagatud kooskõla IKÜM artikli 5 lõike 1 punktidega b ja c ning artikli 25 lõikega 2. Statistika

eesmärgil eriliiki isikuandmete töötlemisel tuleb arvestada ka IKÜM artikli 9 lõike 2 punktiga j ja

artikli 89 lõikes 1 nõutud kaitsemeetmetega.

Teeme ettepaneku määrata iga andmesaaja puhul juurdepääsu või andmete väljastamise

konkreetne eesmärk, andmekoosseis, viis ja eeldused ning siduda juurdepääs konkreetse teenuse,

menetluse või juhtumiga. Kindlustusandja päring peab olema seotud konkreetse

kindlustusjuhtumiga ja avatud kahjutoimikuga ning piirduma juhtumi liiki ja asjaolusid arvestades

põhjendatud ajavahemiku ning konkreetse nõude lahendamiseks vajalike andmetega.

Kindlustusandjale ei tule võimaldada juurdepääsu inimese kõigile ravijuhtumitele ega kogu

töövõimetuslehe või eksperdiarvamuse andmekoosseisule, vaid üksnes asjaomase

kindlustusjuhtumiga seotud andmeväljadele või struktureeritud vastusele. Päringu tegemisel peab

olema määratud selle õiguslik alus, kindlustusjuhtum, nõude liik ja ajavahemik. Kõik päringud

peavad olema logitud ja järelkontrollitavad ning võimaluse korral andmesubjektile andmejälgijas

nähtavad.

Ühtlasi juhime täiendavalt tähelepanu ka eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatava TTKS § 59³ lõike 5

punktile 4, mis võimaldab tervise infosüsteemist isikuandmeid väljastada süüteo- või

kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. Kuigi sama alus sisaldub kehtivas seaduses, on sõnastus

siiski väga avar ja jätab eksliku mulje, nagu annaks TTKS ise juba laia juurdepääsuõiguse. Üldine

viide tõe väljaselgitamise eesmärgile ei anna iseenesest menetlejale piiramatut juurdepääsu tervise

infosüsteemile ega alust kogu andmesubjekti terviseandmestiku väljastamiseks. Andmete

nõudmise pädevus, nõude esitamise tingimused ja väljastatavate andmete ulatus peavad tulenema

vastavast menetlusseadustikust või muust seadusest. Iga nõude puhul tuleb hinnata taotletavate

andmete seost konkreetse menetluse eseme ja tõendamisesemesse kuuluvate asjaoludega ning

piirduda nende andmetega, mille nõudmine ja väljastamine on konkreetsel juhul vajalik ja

proportsionaalne. Seetõttu tuleb täpsustada, et tegemist ei ole menetlusasutuse püsiva või

piiritlemata otsejuurdepääsuga, vaid andmete väljastamisega pädeva menetlusasutuse seaduses

sätestatud nõude alusel. Samuti tuleb ette näha nõude, selle õigusliku aluse, väljastatud andmete

koosseisu ja väljastamise otsustuse dokumenteerimine.

Andmesubjekti õigused

Põhimääruse kavandi § 24 lõike 1 järgi on andmesubjektil õigus nõuda ebaõiged andmed

edastanud isikult õigete andmete edastamist. Selline sõnastus võib jätta mulje, et andmesubjekt

peab ebaõigete andmete parandamist nõudma eelkõige andmed esitanud isikult. IKÜM-i järgi

vastutab andmesubjekti õiguste tagamise eest vastutav töötleja ning sisemine tööjaotus

andmeandjaga ei tohi muuta õiguse teostamist isiku jaoks keerulisemaks. Lisaks ei ole piisavalt

reguleeritud vaidlustatud andmete märgistamine ja nende töötlemise piiramine parandamise ajal,

samuti see, kuidas dokumenteeritakse parandamistaotluse lahendamine, andmetes tehtud

muudatused ja nende alus ning kas ja kuidas teavitatakse parandusest varasemaid andmesaajaid.

Teeme ettepaneku määrata üks kontaktpunkt, mille kaudu saab inimene taotluse esitada sõltumata

sellest, millises andmestikus tema andmeid töödeldakse ning täpsustada parandamise menetlust ja

6 (7)

parandusest andmesaajatele teatamist. Leiame, et pakutud lahendus ei taga selgelt IKÜM artiklites

12, 16, 18 ja 19 sätestatud taotluste menetlemise, parandamise, töötlemise piiramise ja

andmesaajate teavitamise nõuete täitmist. Kaasvastutuse korral peab kontaktkorraldus olema

kooskõlas IKÜM artikli 26 lõigetega 1–3.

Avaandmed

Põhimääruse kavandi § 18 lõike 3 ja § 19 lõike 2 järgi avaldatakse keskandmekogu andmelao ja

Tervisekassa andmelao avaandmed veebilehel masinloetaval kujul. Kavand ei määra, milliste

reeglite järgi andmed anonüümitakse ega seda, kuidas hinnatakse isiku kaudse tuvastamise

võimalust. Tervise- ja viljatusravi andmete puhul võib isik olla tuvastatav ka pärast otseste

tunnuste, näiteks nime ja isikukoodi eemaldamist, kui avaldatavaid andmeid on võimalik

omavahel või muu teabega seostada.

Teeme ettepaneku sätestada, et avaandmetena võib avaldada üksnes anonüümseid andmeid, kus

isiku kaudse tuvastamise riski on läbi dokumenteerimise (nt andmekaitsealase mõjuhinnangu

koostamise) hinnatud. Lisaks tuleks kehtestada väikeste arvude, haruldaste kombinatsioonide,

geograafilise detailsuse ja ajaperioodide avaldamise piirangud.

Patsiendiohutusjuhtumi andmetega tutvumine

Andmekaitse Inspektsioon on alates 2024. aastast juhtinud tähelepanu TTKS § 3² lõike 4

sõnastusele, mida on praktikas tõlgendatud nii, et patsiendil puudub õigus tutvuda

patsiendiohutusjuhtumi raames tema kohta kogutud andmetega. Oleme selgitanud, et IKÜM

artiklist 15 tulenevat õigust saab piirata üksnes seaduses ja IKÜM artikli 23 tingimustel. Eelnõu

seda küsimust ei lahenda ning TTKS § 59³ lõikes 1 sätestatud üldine õigus pääseda ligi oma tervise

infosüsteemis olevatele andmetele ei kõrvalda TTKS § 3² lõike 4 sõnastusest tulenevat

tõlgendusprobleemi.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu TTKS § 3² lõiget 4 muudatusega, millest nähtuks üheselt, et

säte ei piira patsiendi õigust tutvuda patsiendiohutusjuhtumi raames tema kohta töödeldavate

isikuandmetega. Kui seadusandja peab mõnes erandlikus olukorras juurdepääsu piiramist siiski

vajalikuks, tuleb seaduses sätestada IKÜM artikli 23 nõuetele vastav piirang koos selle eesmärgi,

ulatuse, tingimuste, kestuse ja õiguskaitsevahenditega. Patsiendi üldine välistamine teda

puudutavate andmetega tutvumisest on vastuolus IKÜM artikli 15 lõigetega 1 ja 3.

Automatiseeritud töötlemine, terviseriskide hindamine ja soovitused

Põhimääruse kavandi § 17 järgi kasutatakse tervise infosüsteemi andmeid kutsete, soovituste ja

teavituste koostamiseks ning terviseseisundi hindamiseks ja ravisoovituste andmiseks. Paragrahvi

17 lõige 2 näeb küll ette, et ravisoovituse sobivust hindab tervishoiuteenuse osutaja, kuid

regulatsioonist ei selgu piisavalt, milliseid andmeid ja kriteeriume hindamisel kasutatakse, kuidas

inimene saab tulemuse alusest teada ning kuidas saab ebaõiget tulemust vaidlustada.

Juhime tähelepanu sellele, et läbipaistvuse tagamiseks tuleb arvestada IKÜM artikli 5 lõike 1

punktiga a ning artikli 13 lõike 2 punktiga f, artikli 14 lõike 2 punktiga g ja artikli 15 lõike 1

punktiga h, kui toimub neis sätetes nimetatud automatiseeritud otsustamine või profiilianalüüs.

Kui töötluse tulemusel tehakse üksnes automatiseeritud otsus, millel on inimesele õiguslik või

samaväärselt oluline mõju, kohaldub lisaks IKÜM artikkel 22.

Teeme ettepaneku täpsustada põhimääruse §-s 17 automatiseeritud töötlemise eesmärke,

kasutatavate andmete kategooriaid ning automatiseeritud hindamise või soovituse üldiseid aluseid.

Regulatsioonist peab selguma, kas infosüsteem üksnes toetab tervishoiutöötaja otsust või võib

töötlemise tulemus vahetult mõjutada inimese ravi, tervishoiuteenusele suunamist või muid tema

õigusi ja huve. Samuti tuleb sätestada, et automatiseeritud tulemuse põhjal ei tehta inimese suhtes

otsust ilma pädeva tervishoiutöötaja sisulise hinnanguta ning tagada inimesele võimalus saada

teavet tulemuse aluseks olnud andmete kohta, juhtida tähelepanu ebaõigetele või puudulikele

andmetele ning taotleda tulemuse uut hindamist.

7 (7)

Lisaks tuleks seletuskirjas iga kasutusjuhtumi puhul eraldi hinnata profiilianalüüsi ja IKÜM artikli

22 kohaldumist. Kui tehakse artikli 22 lõike 1 tähenduses üksnes automatiseeritud otsus, tuleb

seaduses sätestada selle õiguslik alus ja artikli 22 lõigetes 2–4 nõutud kaitsemeetmed.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Juhtisime varasemas arvamuses tähelepanu sellele, et kolme suure andmekogu ühendamise riske

on hinnatud liiga üldiselt ning Tervisekassa andmelao mõjuhinnangut ei saa lükata aega, mil

andmelao loomise põhivalikud on juba tehtud. Praegust seletuskirja on turvameetmete osas küll

täiendatud, kuid detailne mõjuhinnang ja IT-riskianalüüs on jätkuvalt koostamisel. Siinjuures

peame vajalikuks rõhutada, et mõjuhinnang peab olema sisend andmelao eesmärkide,

andmekoosseisu, arhitektuuri ja juurdepääsude valikusse, mitte aga üksnes kontroll enne

kasutuselevõttu. Mõjuhinnangu edasilükkamine ei ole kooskõlas IKÜM artikli 35 lõikega 1, mille

järgi tuleb suure riskiga töötlemise mõjuhinnang teha enne töötlemist.

Teeme ettepaneku esitada enne eelnõu menetlemise lõpetamist piisav hinnang vähemalt

Tervisekassa andmelao, viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi, apteekide laiendatud

juurdepääsu ning kindlustusandjate automatiseeritud andmevahetuse eesmärkide, andmevoogude,

juurdepääsude, riskide ja kaitsemeetmete kohta. Rakendustasandi detailne mõjuhinnang võib

tehnilise lahenduse täpsustumisel veel täieneda, kuid see peab olema lõpetatud enne töötlemise

alustamist. Kui kaitsemeetmetest hoolimata jääb alles suur risk, tuleb hinnata IKÜM artikli 36

kohase eelneva konsulteerimise vajadust.

Rakendusaktide puudused

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et rakendusaktide kavandites esineb endiselt viitevigu ja

vastuolusid. Näiteks viitab põhimääruse § 6 lõige 3 volitatud töötlejate asemel § 3 lõigetes 2–4

kirjeldatud andmestikele, § 32 viitab ekslikult § 5 lõike 1 punktile 8, kuigi patsiendi üldandmete

edastamine on reguleeritud § 7 lõike 1 punktis 8, § 201 viitab §-s 6 nimetatud andmeandjatele, kuid

§ 6 reguleerib töötlejate ülesandeid, mitte andmeandjaid. Samuti vajab kontrollimist viljatusravi

regulatsiooni kohaldamisajad ning seaduse, põhimääruse ja teiste rakendusaktide omavaheline

kooskõla.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144