Taotlus

10-11_1691-1_14072026_362228.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HERDIS FRIDOLIN PNOEE-47003142747 2026-07-14 11:34:13

Kiri_10-11__14072026_141109.rtf

2

Harju 13

10130 Tallinn+372 645 7191

[email protected]Rg-kood

75014913tallinn.ee

Terviseamet

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]Meie 14.07.2026 nr 10-11/1691 - 1

Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 küsime Teie seisukohta Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16. veebruari 2026 käskkirjaga number T-11-1/26/10 Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu algatamine Haabersti linnaosas.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Moonalao tn 13 kinnistu jagamine üheksas krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramine korruselamute, liiklusmaade ning rohealade kavandamiseks. Lisaks määratakse juurdepääsuteede võimalikud asukohad, ehitiste ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning antakse liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava maa-ala suurus on 5,89 ha.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on kaalunud Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõigete 3-5 alusel ning leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik. Vastavad põhjendused on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti käskkirja eelnõus (Lisa 1) ning Alkranel OÜ poolt koostatud Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (Lisa 2).

Detailplaneeringu algatamisettepaneku materjalid on leitavad Tallinna planeeringute registrist aadressil https://tpr.tallinn.ee/menetlus/DP047700/yld

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herdis Fridolin

looduskaitse spetsialist

osakonna juhataja ülesannetes

Lisad:1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti käskkirja „Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas“ eelnõu.

2. Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kärt Talimaa-Eelmaa

640 4771 [email protected]

Lisa 1. TLPA käskkiri DP KSH algatamata jätmiseks.docx

Tallinna Linnaplaneerimise Amet
KÄSKKIRI

[kuupäev] nr [number]
Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas

Planeerimisseaduse § 142 lg 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1 , Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 2 p 2 ja § 22 lg 1 alusel ning arvestades Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16. veebruari 2026 käskkirja number T-11-1/26/10 „Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu algatamine, Haabersti linnaosas“, Keskkonnaameti … ja Terviseameti … esitatud seisukohti
1. Mitte algatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16. veebruari 2026 käskkirjaga nr T-11-1/26/10 algatatud Moonalao tn 13 kinnistu detailplaneeringu (Tallinna planeeringute registris nr DP047700, edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Moonalao tänav 13 kinnistu (5,89 ha) jagamine üheksaks krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramine korruselamute, liiklusmaade ning rohealade kavandamiseks. Lisaks määratakse juurdepääsuteede võimalikud asukohad, ehitiste ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning antakse liikluskorralduse, parkimise, haljastuse, heakorrastuse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
2. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
3. Tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta KSH eelhinnang juhul, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) nimetatud tegevust. Määruse nr 224 § 13 punktis 2 on infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevustena nimetatud muu hulgas elurajooni arendamist.
4. Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang, koostamisel lähtuti keskkonnaministri 16. augusti 2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, Keskkonnaministeeriumi juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ning KeHJS § 33 lg-test 4 ja 5.
5. KSH eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
5.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus seisneb Moonalao tn 13 kinnistu jagamises üheksaks krundiks ning ehitusõiguse määramises kuni neljakorruseliste korterelamute, transpordimaa ja üldkasutatavate maade kavandamiseks. Tegemist ei ole keskkonnaohtliku tootmise, suuremahulise infrastruktuuriobjekti ega muu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Kavandatav maakasutus ja hoonestus vastavad Haabersti linnaosa üldplaneeringule, mille kohaselt on alale ette nähtud korterelamute ala ning roheala funktsioonid ning lubatud kuni neljakorruseline hoonestus.
5.2 Planeeringuala ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega riikliku kaitse all oleval kaitsealal. Planeeringuala piirneb Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaigaga ning jääb projekteeritava Astangu–Mäeküla kaitseala (PLO1001482) koosseisu. Planeeringuala läheduses esineb kaitsealuste liikide leiukohti, sealhulgas nahkhiiri, kahepaikseid, roomajaid, samblikke ja linde. Kavandatav hoonestus paikneb väljaspool püsielupaika ning projekteeritava kaitseala hoonestamisest välistatud aladel. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, mahtu, asukohta ning detailplaneeringus kavandatavaid leevendusmeetmeid, sealhulgas olemasoleva kõrghaljastuse ja rohevõrgustiku võimalikult suures ulatuses säilitamist, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kaitsealustele liikidele ega Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele
5.3 Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju kultuuripärandile.
5.4 Planeeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju haljastusele ega rohevõrgustikule, kui detailplaneeringus säilitatakse võimalikult suures ulatuses olemasolev kõrghaljastus ning kavandatakse kvaliteetne rohetaristu. Hoonestatavad alad paiknevad valdavalt varasemalt kujundatud vallidel ning suur osa planeeringualast jääb üldkasutatavaks haljasalaks, kus olemasolev kõrghaljastus säilib. Detailplaneeringu koostamisel tuleb rakendada Tallinna rohefaktori põhimõtteid ning kavandada haljastus, mis toetab sademevee looduslähedast käitlemist, säilitab piirkonna ökoloogilise sidususe ning tugevdab rohevõrgustiku toimimist.
5.5 Planeeringuala vahetus läheduses paikneb Astangu nahkhiirte püsielupaik ning mitme nahkhiireliigi toitumis- ja liikumisala. Detailplaneeringu koostamisel tuleb välisvalgustus kavandada selliselt, et vältida põhjendamatut valgushäiringut püsielupaiga ning nahkhiirte liikumiskoridoride suunas. Vajaduse korral tuleb kasutada suunatud, varjestatud ja piiratud valgusvooga valgusteid ning vältida püsivat öist valgustamist loodusväärtuslike alade suunas.
5.6 Planeeringuala haljastuse rajamisel ja ehitustööde käigus tuleb vältida invasiivsete võõrliikide levikut ning vajaduse korral rakendada meetmeid nende tõrjumiseks. Haljastuse kavandamisel tuleb eelistada kohalikke kasvutingimusi toetavaid taimeliike.
5.7 Planeeringuala veevarustus ja reovee ärajuhtimine lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Planeeringuala pinnase ja põhjavee seisund ei sea kavandatavale tegevusele olulisi piiranguid ning nõuetekohaste ehitusaegsete keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel ei kaasne olulist negatiivset mõju ka pinna- ega põhjaveele. Ehitustöödel tuleb kasutada tehnoloogiaid ja mehhanisme, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse ja põhjavette.
5.8 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele müra ega vibratsiooni tõttu. Ehitusaegsed müra- ja vibratsioonihäiringud on ajutised ning piirduvad peamiselt ehitusperioodiga. Detailplaneeringu koostamisel ja ehitustööde kavandamisel tuleb rakendada töökorralduslikke meetmeid, mis vähendavad ehitusest tulenevaid häiringuid, sealhulgas kavandada mürarikkad ehitustööd võimaluse korral päevasele ajale ning tagada kehtivate müra- ja vibratsiooninõuete täitmine. Nõuete järgimisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju inimese tervisele ega heaolule.
5.9 Planeeringuala paikneb loodusväärtuslikus piirkonnas, kus on registreeritud hariliku rästiku ning teiste kaitsealuste liikide leiukohti. Detailplaneeringu koostamisel tuleb kavandada lahendused, mis vähendavad inimese ja roomajate vaheliste konfliktide tekkimise võimalust. Selleks tuleb hoonete ventilatsiooniavad ja muud tehnilised avad, mis võimaldavad ligipääsu hoonete maa-alustesse osadesse, varustada kaitsevõrkudega ning tagada nende regulaarne hooldus. Samuti on soovitatav tulevasi elanikke teavitada piirkonna looduslikest eripäradest ning kavandada õuealade hooldus viisil, mis vähendab roomajatele sobivate varjevõimaluste tekkimist hoonete vahetus läheduses. Nende meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju kaitsealustele liikidele ega inimese heaolule.
5.10 Keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt liigitub Tallinn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Tagamaks hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele, tuleb hoonete projekteerimisel kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõendavad mõõtmised.
5.11 Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmetekke suurenemist ega jäätmekäitlusest tulenevat olulist negatiivset keskkonnamõju. Suurem jäätmeteke on seotud peamiselt ehitusperioodiga ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele, eelistades võimaluse korral materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu. Detailplaneeringus tuleb ette näha jäätmete liigiti kogumine ning nõuetekohased jäätmekogumiskohad, vältides jäätmete sattumist ümbritsevatele loodus- ja haljasaladele ning tagades jäätmete nõuetekohase käitlemise.
5.12 Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajaduse. Samuti ei ole ette näha olulist kumulatiivset ega piiriülest keskkonnamõju.
6. KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt.
6.1 Keskkonnaamet …
6.2 Terviseamet …
7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell 14-18 ja neljapäeviti kell 9-12 ning Tallinna õigusaktide registris aadressil teele.tallinn.ee.
8. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid ning asutusi, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
9. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teha korraldus teatavaks detailplaneeringust huvitatud isikule Aktsiaselts Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ja detailplaneeringu koostajale Osaühing Rein Murula Arhitektuuribüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Karro
Ameti juhataja

Lisa 2. Moonaloa tn 13 DP KSH eelhinnang Alkranel OÜ.pdf

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu

detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: Rand ja Tuulberg AS

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 30.09.2025. a.

Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 17

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 18

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 18

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 19

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 19

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 20

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 22

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 24

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 24

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 26

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 28

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 29

KSH eelhinnangu lisad:

KSHEH lisa 1. DP kava alal või selle ümbruses asuvad II kaitsekategooria liigid

(asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisa; EELIS 22.09.2025).

KSHEH lisa 2. DP kava alal või selle ümbruses asuvad III kaitsekategooria liigid

(EELIS 22.09.2025).

4

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Harju

maakonnas, Tallinnas, Haabersti linnaosas, Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu

detailplaneeringu kava (vt ka ptk 1). DP kava eesmärk on Moonalao tänav 13 kinnistu (5,89

ha) jagamine üheksas krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramine korruselamute,

liiklusmaade ning rohealade kavandamiseks.

Tegevuse arendaja on Rand ja Tuulberg AS ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud muuhulgas OÜ Rein Murula Arhitektuuribüroo poolt

koostatud planeeringulahenduse illustratiivsest materjalist ning Keskkonnabüroo Grün-E OÜ

poolt koostatud haljastuse inventeerimise aruandest. Vaadeldava ala kohta on varasemalt (mh

mastaapsema elamuehituse kavadele) koostatud ka nt haudelinnustiku ja nahkhiirte

ekspertuuring (vt ptk 2.2).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu

asumis, Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu detailplaneeringu kava, vt ka joonist 1.1.

Moonalao tn 13 kinnistu pindala on 58878,0 m², millest looduslik rohumaa on 1440,0 m²,

metsamaa 48790,0 m² ja muu maa 8648,0 m². Kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100%

sihtotstarbeta maa.

Joonis 1.1. Moonalao tn 13 kinnistu asukoht Tallinnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha

tähisega). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

DP kava eesmärk on Moonalao tänav 13 kinnistu jagamine üheksas krundiks ehk DP kava

järgselt soovitakse asjakohaseid tingimusi määrata kokku üheksale katastripositsioonile (vt ka

joonis 1.2 ja 1.3):

 POS 1 (Tagala tn 12; elamumaa) - 5724 m², hoonealune pind 720 m²;

 POS 2 (Tagala tn 14; elamumaa) - 6081 m², hoonealune pind 720 m²;

 POS 3 (Tagala tn 16; elamumaa) - 5790 m², hoonealune pind 720 m²;

 POS 4 (Tagala tn 18; elamumaa) - 5771 m², hoonealune pind 720 m²;

 POS 5 (Tagala tn 17; elamumaa) - 1580 m², hoonealune pind 364 m²;

 POS 6 (transpordimaa, kavandatavate elamute ligipääsuks) - 2475 m²;

 POS 7 (üldkasutatav maa) – 24315 m²;

 POS 8 (transpordimaa, sh ligipääsuks üldkasutatavatele maadele) - 4436 m²;

 POS 9 (üldkasutatav maa) - 2669 m².

Maa-ala teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja juurdepääsude ning krundi heakorrastuse

põhimõtete lahendamise tingimuste seadmine toimub DP menetluse käigus. Hoonestus on

kavandatud seostatuna krundil paiknevate vallidega, mis tehisrajatistena määratud võimalike

ehitusaladena. Elamumaa sihtotstarbega kruntidele taotletaks ehitusõigust kuni 4 maapealse

6

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

korruse- ja 1 maa-aluse (soklikorrus) korrusega korterelamute tarbeks. Hoonete lubatud kõrgus

maapinnast on 16 m (24,30 m abs), st hoonete katused peavad jääma paikkonnas asuva klindi

nõlvast madalamale. Hoonetel POS 1 ja 2 ning 3 ja 4 oleksid ühised maa-alused korrused.

Planeeritud kruntide hoonestustihedus on vahemikus 0,46 kuni 0,50.

Joonistel 1.2. ja 1.3. näidatud hoonete vahele on kavandatud hoovialad jalgteedega. Ligipääs

võimalikele hoonetele lahendataks senise Tagala tn pikendamise kaudu. Tagala tänav viib

Paldiski maanteele (põhimaantee nr. 8 Tallinna-Paldiski tee), mis asub hoonestus alast ca 300

m kaugusel läänes. Sõidukite ja jalakäijate liiklus ja juurdepääsud planeeritud hoonestatavatele

kruntidele on üksteisest eraldatud. Sõidutee on ettenähtud eraldada kergliiklusteest haljastatud

ribaga. DP kava näeb ette territooriumi ja tänavate-teede valgustamise.

Joonis 1.2. Planeeringu kava illustratiivne materjal – ülemine lääne suunast itta vaade (POS 5 ja 1) ning

alumine põhja suunast lõunasse vaade (POS 1, 2, 3, ja 4). OÜ Rein Murula Arhitektuuribüroo, 2025.

Hoonestus on planeeritud kompaktselt tänavate poolsele krundipiirile. Võimalikult palju

kõrghaljastusest on ette nähtud säilitada ja hooldada (sarnaselt 2025. a kevadisele sanitaarraie

korraldamisele). Kavandatud tegevuse maa-alal on 2 krunti, mille sihtotstarve oleks üldmaa,

kus säilib kõrghaljastus terves mahus. Kinni vajunud ja -kasvanud kuivenduskraavid on

kavandatud puhastada, tagades takistusteta veevool ja planeeritud maa-alade funktsionaalseks

kasutamiseks sobiva niiskusrežiimi (mh hoonestatavas põhjaosas ehitatakse välja vajalikus

mahus sadeveekanalisatsioon (vajadusel ka drenaaž)).

7

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.3. Moonalao tn 13 kinnistu eskiis visiooni (OÜ Rein Murula Arhitektuuribüroo, 2025) joonise tõmmis.

8

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (08.09. ja

22.09.2025 a.)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on

käsitletud võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni hoonestusaladest, igas suunas.

Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas, Tallinnas, Haabersti linnaosas, kus oli

kohaliku omavalitsuse andmetel 2025. a augusti seisuga 51949 elanikku. Moonalao tn 13

(78406:604:0100) kinnistust lääne poole jäävad elamualad ja transpordimaad, põhjas on

üldkasutatav maa, idas on sihtotstarbeta maa ja lõunas on maatulundusmaa (vt ka tabel 2.1 ja

joonis 2.1). Seega ümbritseb kinnistut kolmest suunast rohealade tsoon. Kavandatud tegevuse

maa-ala külgneb lääne ja loode suunas veel Moonalao tn 7, Moonalao tn 11 ja Tagala tn 10

kruntidega, kus paiknevad 4-korruselised korterelamud. Ümbruskonna osas võib avalike

andmete alusel (Maa- ja Ruumiameti, 2025; antud kaugused linnulennult ja hoonestus alast pos

1 suhtes) välja tuua veel järgnevat:

 ca 200 m kaugusel edela suunal on Alexela AS hallatav laadimispunkt;

 ca 270 m kaugusel loode suunal on Astangu Rimi ja pakiautomaatide teenused;

 ca 300 m kaugusel nii edela kui ka loode suunal on bussipeatused Moonalao ja

Kotermaa (mõlemad tagavad kahesuunalise bussiliikluse võimaluse).

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1) alaga piirnevad katastriüksused (Maa- ja Ruumiameti, 2025).

Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

1 Paldiski mnt 233a 78406:604:0750 Üldkasutatav maa 100% 34147,0

2 Astangu tn 6 78401:101:3393 Sihtotstarbeta maa 100% 154662,0

3 Moonalao tn 6 78406:605:0040 Maatulundusmaa 100% 108523,0

4 Moonalao tn 8 78401:101:0834 Üldkasutatav maa 100% 2066,0

5 Moonalao tänav T1 78401:101:0832 Transpordimaa 100% 4499,0

6 Moonalao tn 11 78401:101:0822 Elamumaa 100% 3158,0

7 Moonalao tn 5 / Tagala tn 8 78401:101:0833 Üldkasutatav maa 100% 17056,0

8 Tagala tänav T2 78401:101:0835 Transpordimaa 100% 3761,0

9 Tagala tn 15 78401:101:0824 Üldkasutatav maa 100% 2944,0

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

9

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.1. DP kava ala (Moonalao tn 13) kinnistu ja piirnevad (vt ka tabel 2.1) ning ka ümbruskonna

lähimad kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Moonalao tn 13 kinnistu

jääb rohelisest võrgustikust välja, linnalise asustusega alale, kuid kinnistule ja selle vahetuse

lähedusse jääb mitmeid kaitsealuseid liike (vt. joonis 2.2 ja ptk 2.2), kuid ei jää Natura 2000

võrgustiku alasid. Linnalise keskkonna arendamise tingimustest nähtub, et hoonemaht

ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks

inimmõõtmeline (soovituslikult kuni neli korrust, üldjuhul orienteeritud tänavajoonele). On

antud ka tingimus, et hoonete projekteerimisel ja ehitamisel radooniohtlikes piirkondades tuleb

järgida asjakohaseid suuniseid ja standardeid, vastava ohu minimeerimiseks.

Joonis 2.2. Harju maakonnaplaneering teemakaardi „Ruumilised väärtused“ suhestumine Moonalao tn

13 alaga. Alus: Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018; väljavõte veebikaardist).

10

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) lähtub mh Tallinna üldplaneeringust (2001),

kus Moonalao tn 13 kinnistu asetseb juba olemasolevate korruselamute ala ääres ja roheala

piirkonnas. Linnaosa paikneb Tallinna lääneosas ning DP kava ala Astangu asumis. Joonisel

2.3 toodu järgi asub Moonalao tn 13 kinnistu korterelamute alal ning rohealal, jäädes

rohevõrgustiku arengualale. Haabersti linnaosa üldplaneering jaotab Haabersti 45

ehituspiirkonnaks, millest piirkond nr 44 seostub kavandatava tegevusega. Moonalao tn 13

kinnistul on lubatud hoonestustihedus kuni 0,5 ja hoonete korruselisus 4 (maapealne) ning

haljastuse osakaal minimaalselt 40%.

Joonis 2.3. Haabersti ÜP maakasutuse suhestumine Moonalao tn 13 arendusalaga (hoonestusalade

indikatsioon – violetne ring). Alus: Haabersti linnaosa ÜP, 2017 (Põhikaardid 1. Maakasutusplaan)).

Linnaosa ÜP-s on potentsiaalselt arendatavat maa-ala käsitletud kui radooniohtlikku ala, kus

tuleb võtta standardi EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine” kohaselt

kasutusele abinõud, et vältida radooni sattumist hoonetesse. Lisaks on kava ümbruskond

märgitud, kui suur tulekahju ohuga ala (suurematel teedel ohtlikud ja rasked veosed).

11

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Haabersti linnaosa ÜP koostamise ajal jäi DP kava ala kaugkütte piirkonnast välja, kuigi naaber

elamud on üksikult kaugkütte arendusala piirkonda arvatud. ÜP dokumentatsiooni ning selle

koostamisele järgnenud arenduste järgselt on DP kava arenduspaikkonnas olemas nii ühisvee,

-kanali kui ka elektri, side võrgud, st asjakohase tarisuga liitumistingimused on eeldatavalt

soodsad, kuivõrd ka strateegilise dokumendi seletuskirjast nähtuvad mh ka infrastruktuuri

toimet/haldust ning arengut (asustuse tihendamisel) toetavad tegevused.

Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja

arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendi

Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 (2012) eesmärki - kavandada terviklik

sademevee käsitlus Tallinnas. Sadeveesüsteemid (kas lahkvoolne või ühisvoolne) sõltuvad

kohalikest tingimustest ja eelvooludele kehtestatud nõuetest. Haabersti linnaosas on

sademeveekanalisatsioon üldiselt lahkvoolne. Uute asumite planeeringute koostamise ja

kehtestamise eeltingimuseks on planeeritava ala valgalamudeli koostamine ja sidumine

süsteemiga, kuhu planeeritakse juhtida sademevesi. Soositakse sademevee kogumist

kastmisveeks. Kastmise eesmärkidel tuleks koguda ainult katustelt tulevat sademevett.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht 50

m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu

rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust. Sademevesi puhastatakse vajadusel

enne suublatesse juhtimist. Uute hoonete projekteerimisel lähtutakse energiasäästlike hoonete

kontseptsioonist. Elanikele on tagatud mugavad võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks.

Dokumentatsioon soosib kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste

parkimiskorrustega. Eelistatult tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude

ja muude kergliiklusvahendite hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas

haljastuse kujundamise põhimõtete reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a

väljatöötatud planeerimistööriista - https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). See on

tööriist, mille eesmärgiks on toetada planeeritaval alal kõrge kvaliteedilise rohetaristu

kavandamist. Esmalt on vajalik rohefaktori taotlusväärtusele vastavus tõendada

detailplaneeringus. Ehitusprojekti staadiumis tuleb taotlusväärtuse saavutamiseks vajalikud

lahendused esitada.

12

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 või 2.1-s ei

käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada ka ptk 1 ja 2.1

esitatut).

DP kava alast lõuna-edela suunal asub klindiastang ehk ala on astangu all (Maa- ja Ruumiameti,

1:50000 geoloogilised kaardid, 2025). Arendusala asub aluskihilt Kallavere kihistul ja Tiskre

kihistul. Pinnakatte moodustavad limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus,

liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda), vastavas asukohas eelkõige levinud peenliiv

(aluspõhjaline põhjavesi nõrgalt kaitstud). Mullastikku vastavas linnalises keskkonnas otseselt

kirjeldatud ei ole, kuid alast loodes, klindi all levivad leetjad glei- (GI), loestunud (Ko) ja

gleistunud leostunud (Kog) mullad. Alal endal esineb ka tehnogeenset pinnakatet. Eesti

pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2025) kohaselt on piirkonnas pinnase

õhu interpoleeritud Rn-risk klass kõrge või väga kõrgest 100-150 kBq/m³ (mõõtmiste arv 5-10

ja viimane 2010. a).

Potentsiaalse arendusala ümbruses (ca 100 m) ei asu soid ega märgalasid ning

maaparandussüsteeme, maaparandusehitisi ega ka maardlaid ning suurõnnetuse ohuga

ettevõtteid. DP kava alal või selle vahetus läheduses ei ole ka kultuurimälestisi ega ka

pärandkultuuri objekte.

2018 a. oli käsitletaval alal menetluses DP protsess, kus oli hooneid kavandatud alale, mis

tänase seisuga kavandatakse jätta looduslikuks. Vastava protsessi raames koostati 2021. a

ka uuringuid. Täpsemalt:

 „Moonalao tn 13 haudelinnustiku ekspertuuring“, kus alalt ei leitud pesitsemas

ühtegi kaitsealust linnuliiki (T. Valker ja E. Soomets, 2021). Vaatlusalalt leiti

pesitsemast ühtekokku 10 liiki haudelinde. Toodi välja järgnevad nõuded;

 Vältimaks negatiivset mõju haudelinnustikule, peavad kõikvõimalikud puude ja

põõsaste mahavõtmised olema tehtud väljaspool pesitsusperioodi (1. aprillist - 31.

juulini).

 Moonalao 13 kinnistu paikneb kõrghaljastusega roheala servas. Seega on oluline

pöörata tähelepanu lindude kokkupõrkeriski vähendamisele hoonete

klaaspindadega.

 „Moonalao tn 13 nahkhiirte ekspertuuring“ (R. Kalda, jt 2021). Juuli kuus kohati

alal lendamas kahte isendit liigist põhja-nahkhiir. Ala olulisust nahkhiirtele võib

poegimisperioodil pidada madalaks. Augustis kohati alal lendamas kolme nahkhiireliiki

(vähemalt 10 isendit) – põhja-nahkhiir, tiigilendlane ning liigirühm

tõmmu/habelendlane. Liigid kasutasid uuringuala toitumiseks. Toitumiseks sobivad

alad, kus säilib kõrghaljastus ning mis ei ole valgustatud. Toonaseid arendusmahtusid

peeti nahkhiiri häirivaks.

DP kava idee (käesolevad arendusmahud vt eelhinnangu ptk 1) arendusega seonduvalt

viidi 2024. ja 2025. a läbi maa-ala haljastuse inventeerimine Keskkonnabüroo Grün-E

OÜ poolt. Vastava töö raames hinnati kõrghaljastuse väärtuslikkust ning siinkohal saab esile

tuua, et ei tuvastatud ühtegi II klassi (väärtusliku) ega I klassi (väga väärtusliku) puud, millede

puhul on tavapäraseks nende säilitamise kohustus. Protsessis ei tuvastatud ka suurte lindude

(nt kodukakk, toonekurg) pesapuid või ohualdiste liikidega asustatud puid. Tegemist on

13

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

liigniiskele metsaalale omaste tingimustega kinnistuga. Puud olid kehvas seisukorras ja

ohtlikud puud tuleks likvideerida (ptk 1 alusel läbi viidud ka sanitaarraie 2025. a). Kinnistu

idapoolse piiriga paralleelselt kulgeb vana, u 75 m pikkune, kiviaed, mis on kaetud

sammaltaimedega, samuti esineb sammaltaimi ka sama ala puudel. Esineb levinumaid sambla

ja samblike perekonna liike, nagu prk Ulmikulised (Hypnaceae), prk Lehiksammal

(Plagiomnium) ja prk Tutik (Orthotrichum). Täpsete liikide tuvastamine vajab

erialaspetsialisti.

EELIS (08.09. ja 22.09.2025 a) põhjal jäävad DP kava alast ja selle ümbruskonnast (ca 100

m) välja vääriselupaigad. Käesoleval arendusala ja selle lähiala tegevus ei ulatu Natura 2000

aladele ja ei seostu nendega. Järgnevalt on esitatud nimekiri paikkonna liikide osas (vt ka

KSHEH lisad 1 ja 2). EELIS alusel on DP kava alal (kavandatud hoonetega pos) ja selle

ümbruskonnast (kui ca 100 m hoonestus aladest) tuvastatud järgnevaid liike (rasvases kirjas,

nii ümbruses kui ka hoonestatavate POS juures / alla joonitud – vaid hoonestatavate POS

juures):

 II kaitsekategooria;

o rohe-tilksamblik (Biatoridium monasteriense; KLO9702143; leiukoht).

o valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos; KLO9108863; leiukoht 2009. a).

o nahkhiired – talvituspaik, toitumisala - põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii;

KLO9110109), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9110107), tiigilendlane

(Myotis dasycneme; KLO9110108), tõmmulendlane (Myotis brandtii;

KLO9110106) ja pruun-suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9110110).

o nahkhiired – toitumisala - habelendlane (Myotis mystacinus; KLO9124787),

nattereri lendlane (Myotis nattereri; KLO9124788).

 III kaitsekategooria;

o sulgjas õhik (Neckera pennata; KLO9403924; leiukoht).

o harilik rästik (Vipera berus; KLO9126179; leiukoht).

o rabakonn ning rohukonn (Rana arvalis (KLO9126157; leiukoht, sigimispaik),

Rana temporaria (KLO9126154 / KLO9126158; leiukohad / sigimispaigad)).

o väänkael (Jynx torquilla; KLO9108908; leiukoht).

o tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris; KLO9126162, KLO9126171; leiukohad,

sigimispaigad).

Kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistu lõuna-edela piiril (st väljaspool hoonestusalasid

jms) on Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaik

(KLO3002377 (2021. a); edaspidi püsielupaik). Püsielupaiga pindala 32,63 ha, sh

siseveekogud 1,27 ha. Vastav maa-ala kuulub Astangu sihtkaitsevööndisse ning Moonalao ja

Astangu piiranguvööndisse. Püsielupaiga valitseja on Keskkonnaamet (vt ka määrus „Astangu

nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaiga kaitse alla võtmine ja

kaitse-eeskiri“).

Kavandatava tegevuse kinnistul on seos kohaliku omavalitsuse tasandil projekteeritava

kaitseobjektiga „Astangu-Mäeküla kaitseala“ (PLO1001482; eeldatav valitseja Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet), kuid hoonestada soovitud alad on sellest välja jäetud (joonis

2.4). Potentsiaalse kaitseala kaitse-eesmärk oleks (töös olev versioon 26.08.2025):

1) tagada piirkonnale omaste looduskoosluste, pärandmaastike ja

pärandkultuuriobjektide pikaajaline säilimine;

2) tagada piirkonnas rohevõrgustiku ökoloogiline toimimine ja hea funktsioneerimine;

3) tagada ala roll erinevate looduse hüvede pakkujana piirkonnas.

14

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Keelatud on rajada uusi maaparandussüsteeme, kaevandada maavara, kujundada puhtpuistuid

ja rajada energiapuistuid, teha uuendusraiet, teostada puidu kokku- ja väljavedu külmumata

pinnaselt ning kasutada biotsiidi, taimekaitsevahendit ja väetist. Kaitsealal on lubatud

majandustegevus, arvestades erisusi (sätestatakse lõplikult kaitseala moodustamisel, kaitse-

eeskirjas). Lubatud oleks nt:

1) korjata marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi;

2) püüda kala ühe lihtkäsiõngega;

3) telkida, lõket teha ja grillida kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks

ette valmistatud ja tähistatud;

4) korraldada kuni 50 osalejaga rahvaüritusi selleks ettevalmistamata ja kaitseala

valitseja nõusolekul tähistamata kohas;

5) sõita jalgrattaga teedel ja radadel;

6) sõita mootor- või maastikusõidukiga teedel, järgides kehtivat liikluskorraldust;

7) sõita mootor- või maastikusõidukiga väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel,

kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seoses, teadustegevusega seoses ning

kaitse-eeskirjas lubatud töödel, sh metsatöödel.

Joonis 2.4. Projekteeritav kaitseobjekt „Astangu-Mäeküla kaitseala “ (hallid mummud) ja kavandatav

tegevuse kinnistu (helesinine joon ja oranž asukohatähis). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Projekteeritava kaitseala piiride ja eesmärkide määratlemise (kohaliku omavalitsuse poolt)

aluseks on olnud mitmed uuringud. Neist ühe hiliseima dokumendi „Astangu-Mäeküla

kaitseala välispiiride muutmise analüüs“ ja selle lisa kohaselt on kavanda DP kava

hoonestatavad alad halvas ja kesises väärtusklassis (OÜ Nordic Botanical, 2023). Täidetud

alade juures on tuvastatud võõrliik vooljas pargitatar, mis tuleb hävitada. Astangu-Mäeküla

kaitseala projekteeritaval kaitseobjektil on mitmeid rästiku leiukohti (joonis 2.5). Dokumendist

„Astangu kahepaiksete ja roomajate rohevõrgustiku sidususe analüüs“ (MTÜ Põhjakonn,

2019) nähtub, et talvitumiseks, mis meie kliimavööndis kestab kuni 6 kuud, vajab enamus

15

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kahepaikseid varjepaiku, kus temperatuur ei langeks alla +4°C (nt koopad, urud ja

kännualused, aga ka kiviaiad ja -kuhilad, keldrid ning vundamendipraod. Roomajad, kes

sarnaselt kahepaiksetele, on kõigusoojased loomad, vajavad lisaks kvaliteetsetele toitumis- ja

talvituspaikadele, ka päikesele avatud tuulevarjulisi peesitamiskohti (nt metsaservad,

lõunapäikesele avatud nõlvad, teetammid, kiviaiad- ja kangrud).

Joonis 2.5. Astangu kahepaiksete ja roomajate rohevõrgustiku sidususe analüüsi käigus registreeritud

kahepaiksete ja roomajate leiukohad jm asjakohane (punane punkt/viirutus – rohu- ja/või rabakonn;

kollane punkt – harilik kärnkonn; roheline punkt – tähnikvesilik; kollane tärn – arusisalik; punane tärn

– rästik; tumesinine tärn – vaskuss; helesinine tärn – nastik; tumerohelise viirutusega ala – tuumala;

kollased nooled – põhilised liikumisteed; punased sõõrid – konfliktkohad teede ületamisel). Allikas:

OÜ Nordic Botanical, 2023.

Suur- ja väikeimetajate elupaikade levik Tallinnas on toodud OÜ Rewild 2025 a. töös. Antud

juhul huvi pakkuva piirkonna kaart on toodud joonisel 2.6. Astangu-Mäeküla rohealasid

asustab mitmekesine imetajate fauna alates pisiimetajatest ja lõpetades põdra ja ilvesega.

Dokument annab soovitusi säilitada asustuse vahel rohekoridore, fookuskohtades (OÜ Rewild,

2025), vt joonis 2.6. Kavandatav tegevus ei sea ohtu nimetatud eesmärkide täitmist.

16

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.6. Astangu-Mäeküla piirkonna ulukid (OÜ Rewild, 2025).

17

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tallinnas, Haabersti linnaosas, Astangu asumis,

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistul. Moonalao tn 13 kinnistust lääne poole jäävad

elamualad ja transpordimaad, põhjas on üldkasutatav maa, idas on sihtotstarbeta maa ja lõunas

on maatulundusmaa (vt ka ptk 2). Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) kohaselt ei

jää Moonalao tn 13 kinnistu rohevõrgustikku (vt ptk 2.1), kuid kinnistule ja selle vahetuse

lähedusse jääb mitmeid kaitsealuseid liike (vt ptk 2.2 ja 3.5.4). Haabersti linnaosa

üldplaneeringu (2017) järgi jääb Moonalao tn 13 kinnistu korterelamute alale ning rohealale,

jäädes rohevõrgustiku arengualale (sobivatel aladel lubatud elamuarendus). Haabersti ÜP

rohealale, mis seostub Moonalao tn 13 kinnistuga on kavandatud üldmaa (üle 2,65 ha),

transpordimaad ja elamumaad. ÜP-ga on lubatud hoonestustihedus kuni 0,5 ja hoonete

18

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

korruselisus 4 (maapealne), mis läheb kokku ptk. 1 kirjeldatud tegevusega. Kuni

neljakorruseliste eluhoonete kavandamist koos maa-aluste parkimiskorrustega soosib ka

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025 ), mis tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013). DP kava ala hoonestatavad osad asuvad väljaspool

ka projekteeritavat kaitseala „Astangu-Mäeküla kaitseala“ (vt ptk 2.2 ja 3.5.4).

Eelnevaid asjaolusid koondavalt - DP kavaga kavandatava (ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja 2 ning

3) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma

iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks

elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa ÜP

põhimõttelisi arengusuundi, toetades nii linna terviklikku ja mitte nö laiali valguvat arengut.

Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna

kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (üldplaneeringu järgse DP

menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, sh ptk 3.1). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised

seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati

nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel ka käesoleva eelhinnangu ptk 3.5.

19

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisega. Küll

aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi)

edasine võimalik DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud

tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja

raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (sihtotstarbeta maa) tehisrajatised (vallid). Arvestades arendusala ümbritsevat

maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda (sh naabruskonna

elamuid) mitte sobivaks. Sh planeeritavat maakasutust on ette näinud ehk võimaldanud ka

Haabersti linnaosa üldplaneering. Toetudes ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.2, siis elufunktsioone kandvata

hoonete kavandamine vastavas asukohas ja viisil (maa-aluse parklaga, maksimeerides

haljastatavat pinda) on soositud. Silmas tasuks pidada ka seda, et hetkel on kavandatud

hoonestusalad halvas ja kesises loodusliku väärtusklassisiga aladele (OÜ Nordic Botanical,

2023; vt eelhinnangu ptk 2.2).

Ala on sobiv vastavasisulise arendustegevuse elluviimiseks ning ökosüsteemi (muld/pinnas)

lokaalne häirimine (esmajärjekorras ehitus) ei põhjusta tegevuse ümbruskonnas pöördumatuid

muutusi. Muuhulgas tuleb esile tuua, et vastavas asupaigas säilitatakse haljastatud aladena

märkimisväärne osa planeeritavast maaüksusest. St POS 7 ja 9 jäävad üldkasutatavaks maaks,

kokku 26984 m² (vt ka ptk 1). Arendustegevuse asetust (sh reljeefi osas), seniseid rajatisi (mh

kraavide võrgustik) ja mahte (sh tegevused, vt ptk 1) arvestades, ei seata ohtu ka paikkonna

ökosüsteemide soodsust toetavat mullastiku niiskusrežiimi (st ei tekitata olulist negatiivset

mõju). Rakendatav on ka meede, kus ehitustööde käigus kasutatakse mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Töödeks ei

ole lubatud kasutada tehnikat, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlilekked. Maa-alal

esinevat radooniohu temaatikat on puudutatud ptk 3.5.2.

DP kava alale loodavate elamute juurde kavatsetakse rajada vajalik taristu ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumiseks. Veevarustamise tagamise ning reovee ärajuhtimise tehnilised

parameetrid annab sellistel puhkudel tavapäraselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise

eest hea seisev vee-ettevõte. Vastav sisendinfo aitab omakorda suunata planeerimisprotsessiga

20

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ette nähtud tegevusi, kui ptk 1 esitatud DP kava alusel alustatakse detailplaneeringu menetlust.

St puuduvad ka riskid nt pinna- ja põhjavee halvendamise osas.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Siiski saab soovitusliku meetmena esile tuua hoonestatavatele kruntidel

rohefaktori määrade (vt 2022. a väljatöötatud planeerimistööriist ̶

https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) arvutamist. Rohefaktori metoodika rakendamine

loob eeldused kõrge kvaliteedilise ja funktsionaalse (sh sadevee puhverdamise potentsiaal)

rohetaristu kavandamiseks (sh majade vahelistel aladel ning võimalusel ka katustel) ja muu

hulgas minimeerida soojasaarte tekke väheseid (vastavas asupaigas) ohte. Tiheasustuse ala

maakasutuse efektiivsemaks muutmisega seotud ja transpordiga haakuvat meedet, vt ptk 3.5.2.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Hoonestatavatele kruntidel on soovitatav teostada DP-s (selle algatamisel) rohefaktori

(planeerimistööriist ̶ https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) määrade arvutamist

ja rakendamist;

 DP menetluses sätestada, et ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse.

Töödeks ei ole lubatud kasutada tehnikat, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatavad

õlilekked.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Astangu asumis (Tallinn, Haabersti, ca

50000 elanikuga tiheasustuse linnaosa) oleva maaüksusega. Kavandatav tegevuse lähistel asub

nii elamuid kui ka haljasalasid. Piirkonna eripärasid arvestavalt on tegemist pigem rahulikuma

(keskmisest väiksem mürafoon jms) linnalise elukeskkonnaga. Võimalikud uued elamud

paikneksid loodusväärtuste (vt ptk 2.2 ja 3.5.4) naabruses. Need loodusväärtuslikud alad

pakuvad elupaika ka rästikule (vt ptk 2.2 ja KSHEH lisa 2), kelledega seonduvaid konflikte on

võimalik minimeerida (vt ka ptk 3.5.4). Siinkohal järgnevad soovitused:

 DP-sse on soovitatav seada kohustus jälgimaks, et hoonete ventilatsiooniavad vms

tehnoavavused, mis võimaldavad ligipääsu keldritesse, varustataks võrkudega ja neid

regulaarselt ka hooldataks.

 DP-sse on soovitatav seada kohustus elamute arenduse ja valminud elamuasemete

müükide puhul informeerida ostjaid piirkonnas esineda võivatest rästikutest.

 DP-sse on soovitav seada järgnevad õuemaa-ala hooldustingimused - muru hoida

madalana, ladusta aiajäätmeid, nagu oksad jms, majast võimalikult kaugel, hoia

biojäätmeid kinnises komposteris. Ohuolukorras jääda rahulikuks ning küsi vajaduse

korral nõu Riigiinfo telefonilt 1247 (https://keskkonnaamet.ee/kasiraamat-kohaliku-

omavalitsuse-keskkonnaspetsialistile/madu-koduaias, 2025).

Kavandatavatest hoonetest jäävad lähimad elamud ca 80 m kaugusele. Ehitusaeg võib esile

kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures kui töid teostatakse õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel

tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

21

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas)

täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada.

Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul

kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik,

siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

DP kava ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 300 m).

Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode kasutamise

vajadust. Vastavalt Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 (2017) soovitatakse rajada elamutes 1

ratta parkimiskoht 50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta).

Eelnevast tulenevalt esitatakse allpool (alamptk lõpus) ka asjakohane suunis eraldi

tingimusena.

Ptk 2.2 nähtuva andmestiku põhjalt ei asu alal maardlaid, ohtlikke ettevõtteid ning pole ka

maaparandussüsteeme ja maaparandusehitisi. DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi

algatamisel) on tõenäoliselt teada, et on vajadus teostada radooni mõõtmised või seada juba

asjakohased suunised radooniohu (vt ka ptk 2.2) minimeerimiseks. Siiski esitatakse allpool

(alamptk lõpus) ka asjakohased suunised eraldi tingimusena.

Inimeste heaolu võib vastava arenduse puhul muuhulgas seostada veel nt jäätmete, vibratsiooni

ja valgusreostuse valdkondadega. Planeeritav arendusala liidetaks tulevikus Tallinna linna

korraldatud jäätmeveoga, alal tekkivad jäätmed kogutakse kokku vastavalt normidele (tagatav

ka ehitusajal). Seega ei ole põhjust eeldada ebasoodsaid mõjusid seoses jäätmetekkega.

Kavandatava tegevuse korral ei ole ei ehitusperioodil ega ka ala võimalikul kasutusajal ette

näha vibratsiooni või valgusreostuse tegureid inimestele, mis võiksid kaasa tuua olulist ehk

leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP-sse on soovitatav seada kohustus jälgimaks, et hoonete ventilatsiooniavad vms

tehnoavavused, mis võimaldavad ligipääsu keldritesse, varustataks võrkudega ja neid

regulaarselt ka hooldataks.

 DP-sse on soovitatav seada kohustus elamute arenduse ja valminud elamuasemete

müükide puhul informeerida ostjaid piirkonnas esineda võivatest rästikutest.

 DP-sse on soovitav seada järgnevad õuemaa-ala hooldustingimused - muru hoida

madalana, ladusta aiajäätmeid, nagu oksad jms, majast võimalikult kaugel, hoia

biojäätmeid kinnises komposteris. Ohuolukorras jääda rahulikuks ning küsi vajaduse

korral nõu Riigiinfo telefonilt 1247 (https://keskkonnaamet.ee/kasiraamat-kohaliku-

omavalitsuse-keskkonnaspetsialistile/madu-koduaias, 2025).

 Radooni hoonesse sattumise vältimiseks sätestada tegevusi võimaldavas

dokumentatsioonis ajakohase ning asjakohase standardi juhised – tagamaks pinnase

radooniohtu arvestav ehituskvaliteedi ning nõuetekohased ventilatsiooni lahendused;

 DP menetluses (DP algatamisel) ̶ rattaparklad paigutada hoonete sissepääsude

lähedale, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal);

 Ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas

(elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida

õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

22

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine kultuuripärandit või sellega seotud tsoone, mis kavandatavat tegevust võiks

mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. Mõju maastikule, veele ning õhule on

kirjeldatud ka ptk 3.5.1. Loodusväärtuste osa, sh looduslikud iseärasused, on kirjeldatud ptk

3.5.4. Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita,

et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, 3.1 – 3.4 ja 3.5.1-3.5.3 ning lisades 1 ja 2 toodud

teavet. Kavandatud tegevuse alast jäävad välja Natura 2000 alad. Kavandatava tegevuse

kinnistul on projekteeritav kaitseobjekt „Astangu-Mäeküla kaitseala“ (PLO1001482), kuid

hoonestada soovitud alad on sellest välja jäetud (ptk 2.2, joonis 2.4). Arvestatud on, et

varasemal on alasid hinnatud looduskaitseväärtuste osas halba ja kesisesse väärtusklassis (OÜ

Nordic Botanical, 2023) kuuluvaks. Loomade liikumisega seotud koridor (vt ptk 2.2, joonis 2.6

ning joonis 3.1) on toodud töös „Suur- ja väikeimetajate elupaikade sidususe parandamine

Tallinnas“ (OÜ Rewild, 2025). Nimetatud töös toodud lähimale liikumisfookusalale

kavandatav tegevus negatiivselt ei mõju, kuna see fookusala on ühenduses kavandatava

üldmaaga (joonis 3.1 tumerohelisega tähistatud (indikatiivne)), mis jääb looduslikuks ning

sinna hooneid kavandatud pole. Töös „Ekspertarvamus Astangu 2b detailplaneeringuala kohta“

(Elustik OÜ, 2021) toodud lõuna-põhja suunaline nahkhiirete liikumiskoridor on kavandatud

tegevuse puhul samuti tagatud, st ei tekitata kavandatav hoonestus täiendavaid takistusi.

Joonis 3.1. Loomade liikumisega seotud fookusalad (väljavõte joonisest, mis esitatud ptk 2.2, joonisel

2.6). Alus: OÜ Rewild, 2025.

23

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Täidetud alade juures on tuvastatud võõrliik vooljas pargitatar, mis tuleb hävitada. Pargitatrad

kuuluvad saja maailma kõige agressiivsema võõrliigi hulka ja ohustavad kohalikku loodust

Euroopas. Eestis on pargitatrad keelatud võõrliigid ja neid ei tohi kasvatada, istutada ega

levitada. Keskkonnaameti soovitustel tuleb tõrjumiseks alustada tegevust kogu kasvukohas ja

jätkata nii palju aastaid, kuni taime varsi tärkab. See võib võtta väga kaua aega.

Tõrjevõimalused (Keskkonnaamet, 2025):

 Pidev niitmine - juurestiku kurnamine võib võtta aastaid.

 Välja kaevamine - võimalikult suure hulga juurestikust välja kaevamine, kuivatamine

ja põletamine. Järgnema peab kas pidev niitmine, tärkavate võrsete väljakaevamine või

sikutamine. Väljakaevatud pinnas tuleb panna tagasi, sest see sisaldab kindlasti

pargitatra juureosasid ja need hakkavad uuesti kasvama.

 Käsitsi mürgitamine - septembris (õitsemise ajal) lõigata vars ca 20 cm kõrguselt maha

ja õõnsusesse süstida ca 2 ml herbitsiidi (toimeaineglüfosaat). NB! Taimekaitsevahendi

kasutamisel järgida kõiki reegleid, järgi kasutusjuhendit.

 Geotekstiiliga katmine - spetsiaalse tugeva geotekstiiliga (nt DuPont) kogu kasvukoha

katmine nii, et tekstiil ulatub ka külgedelt 1 m sügavuseni. Jätta kaetuks umbes 10 a.

Kavandatava tegevuse DP kava kinnistu lõuna piiril on Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala,

püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaik (KLO3002377; edaspidi püsielupaik), mis jääb

hoonestus aladest välja ja eemale. Kuna DP alal on fikseeritud nahkhiirte toitumisalasid, siis

valgustite valikul vältida piirkonna ja puude võrade üle valgustamist (eelistada madalat

tänavavalgustust ja pollarvalgusteid). Spetsiifiliselt nahkhiirte tõttu määratakse ka järgneva

meede - nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole

ehitatavasse hoonesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus

avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit

riigiinfo telefonil 1247.

EELIS (08.09.2025. a ja 22.09.2025 a.) põhjal on alal valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos; KLO9108863) leiukoht 2009 a. seisuga. Kuid „Moonalao tn 13 haudelinnustiku

ekspertuuring“, ei leitud alalt pesitsemas ühtegi kaitsealust linnuliiki (T. Valker ja E. Soomets,

2021). Samas tuvastati haudelinde. Seetõttu esitatakse allpool (alamptk lõpus) ka asjakohased

suunised eraldi tingimusena. Linnustiku osas on hoonestusalade kõrvale jäetud piisavalt suur

roheala (vt pkt 1) ehk suur osa Moonalao tn 13 kinnistust jääb üldmaaks, kus puittaimestiku ei

eemaldata ning see on positiivne nii ehitus- kui ka hilisema kasutusperioodi ajal.

Ptk 1 esitatud arendustegevuse ja ptk 2.2 kirjeldatud liikide osas saab siinkohal esile tuua veel

rästikut, kelle liikumisareaal on enamjaolt kavandatud hoonestusaladest eemal, kuid kes võib

siiski esineda ka DP kava hoonestusalade lähistel. Vastava liigi ja inimeste vaheliste konfliktide

esinemise eeldusi vähendavaid suuniseid on kirjeldatud juba ka ptk 3.5.2. Siinkohal saab esile

tuua, et roomajad vajavad päikesele avatud tuulevarjulisi peesitamiskohti (nt. metsaservad,

lõunapäikesele avatud nõlvad, teetammid, kiviaiad- ja kangrud). DP kavaga määratavate

üldmaade puhul saab eelkõige POS 7 lõunaosasse kujundada roomajatele sobivaid alasid. St

planeeringu algatamisel ja läbiviimisel kaaluda meetmeid, mille raames kujundatakse

roomajatele sobivaid alasid (koostöös erialaspetsialistidega) tulevaste üldkasutatavate maade

aladele. Lisaks võib kaaluda vastavate alade juurde ka märgistuse loomist, mis võimaldab tõsta

paikkonna inimeste teadlikust looduslikust mitmekesisusest ja selle hoidmisest.

24

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Võõrliik vooljas pargitatar - liigi tõrjumise vajaduse ulatus määrata ja tegevustega

alustada sõltumatult DP menetlusprotsessist. Tõrjumise viisid - niitmine, välja

kaevamine, käsitsi mürgitamine ja/või geotekstiiliga katmine (vt

https://www.keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/voorliigid/pargitatar#iseseisvalt-torjumin, 2025).

 Nahkhiired piirkonnas - valgustite valikul vältida piirkonna ja puude võrade üle

valgustamist (eelistada madalat tänavavalgustust ja pollarvalgusteid). Ehitustööde ajal

jälgida, et nahkhiired ei oleks ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele

end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub

isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole

lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247;

 Linnud piirkonnas - hoonete klaaspindades kasutades nn Ornilux tüüpi (lindudele

tuvastatav) aknaklaase (sh tulevikus renoveerimistel). LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või

pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind

väljaspool pesitsusperioodi, siis ei ole lubatud teda häirida. Raierahu periood 1. aprillist

- 31. juulini (T. Valker ja E. Soomets, 2021), mis kehtib ka hiljem arenduse järgsesse

kasutusfaasis.

 Rästikud piirkonnas (vt ka ptk 3.5.2 meetmeid) - roomajad vajavad päikesele avatud

tuulevarjulisi peesitamiskohti (nt. lõunapäikesele avatud nõlvad, kivikuhilad jms). DP

kavaga määratavate üldmaade puhul saab eelkõige POS 7 lõunaosasse kujundada

roomajatele sobivaid alasid. St planeeringu algatamisel ja läbiviimisel kaaluda

meetmeid, mille raames kujundatakse roomajatele sobivaid alasid (koostöös

erialaspetsialistidega) tulevaste üldkasutatavate maade aladele. Lisaks võib kaaluda

vastavate alade juurde ka märgistuse loomist, mis võimaldab tõsta paikkonna inimeste

teadlikust looduslikust mitmekesisusest ja selle hoidmisest.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

25

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.4

seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – ptk-des 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega (EELIS

registris) seosed puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad,

et seosed jõesuudmetega, randade ja/või kallastega puuduvad. Ebasoodsate mõjude eeldus

vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud

alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Kogutud teabe põhjal puudub olulise

negatiivse mõju eeldus veestiku osas. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist, väheste

mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – vastavaid teemasid on kajastatud

ptk 3.1, 3.5.1-3.5.3. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski

järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

26

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – kavandatav

tegevus ei mõjuta eelnevalt nimetatud teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt

(tulenevalt mh ptk-st 1, 2 ja 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.4 teabest). Muuhulgas on juba arvesse

võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on põhjalikult kajastatud

juba nt ptk 2.2, 3.1, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 3.5.2 ja 3.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste minimeerimiseks/vältimiseks (tagamaks

mh loodusliku mitmekesisuse võimalikult vähest mõjutamist arendusalal, sh tulevases

võimalikus kasutusfaasis).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Kogutud teabe põhjal ei esine olulisi negatiivseid mõjusid elanikkonnale, mh müra,

vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna kontekstis. Siiski järgida ptk 3.5.1, 3.5.2 ja

3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, negatiivsete mõjutuste eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste

osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

27

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

28

Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu objektiks oli Harju maakonnas,

Tallinnas, Haabersti linnaosas, Moonalao tn 13 (78406:604:0100) kinnistu detailplaneeringu

kava (vt ka ptk 1). DP kava eesmärk on Moonalao tänav 13 kinnistu (5,89 ha) jagamine üheksas

krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramine korruselamute, liiklusmaade ning rohealade

kavandamiseks.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3.7) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.