Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Keila Linnavalitsus

[email protected]

Teie 11.09.2026 nr 7-4/1622-1

Meie 30.09.2026 nr 9.3-1/26/7097-2

Haapsalu mnt 64, Tammiku tee 1,

Tammiku tee 2 ja selle lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Haapsalu mnt 64, Tammiku tee 1,

Tammiku tee 2 ja selle lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Detailplaneeringuga kavandatakse alale elamu- ja ärifunktsiooniga hoonestust. Planeeringuala

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada Haapsalu mnt 64 (POS 1a, POS 1b, POS 2, POS 3,

POS 4, POS 5 ja POS 6), Tammiku tee 1 (POS 10 ja POS 11) ning Tammiku tee 2 (POS 7, POS

8 ja POS 9) kinnistutele ja nende lähialale üldplaneeringu ning planeeringuvõistluse võidutöö

alusel elamu- ja ärimaa krundid, määrata kuni 12 m kõrguste hoonete ehitusõigus, hoonestus- ja

arhitektuurilised tingimused ning lahendada juurdepääsud, tänavavõrk, kitsendused,

servituudid, parkimis- ja liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning muud

planeeringu elluviimiseks vajalikud keskkonnatingimused. Keila linna üldplaneeringu kohaselt

jääb detailplaneeringu ala nelja erineva juhtotstarbega alale. Haapsalu mnt 64 paikneb

segaotstarbelisel alal, kuhu on lubatud kavandada mitmekülgse kasutusotstarbega ehitisi ja neid

teenindavat taristut, sealhulgas äri-, teenindus-, väiketootmis- ja elamisfunktsiooniga hooneid.

Tammiku tee 2 katastriüksus jääb osaliselt elamute arendusalale ning osaliselt pargi- ja haljasala

alale: elamute arendusala on ette nähtud elamute ja neid teenindavate funktsioonide

kavandamiseks tervikliku ruumilise lahenduse alusel, park ja haljasala aga avaliku haljasalana

pargiteede, haljastuse ja linnamööbli rajamiseks.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja märgib järgmist:

1. Esitatud materjalides ei ole käsitletud raudteeliiklusest põhjustatud maksimaalseid

müratasemeid. Arvestades planeeringuala paiknemist Keila–Paldiski raudtee mõjualas

ning kavandatavate hoonete müratundlikku kasutusotstarvet, peab mürahinnang sisaldama

hinnangut rongide möödumisega kaasnevatele maksimaalsetele müratasemetele, sealhulgas

öisel ajal. Maksimaalsete müratasemete hindamine on vajalik, et määrata kavandatavate

hoonete välispiiretele piisavad heliisolatsiooninõuded ning tagada siseruumides

nõuetekohased müratasemed.

2. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Ala piirneb põhja ja ida poolt

väikeelamutega. Haapsalu maanteest lõunapool asub ehituskauplus, sõidukeid teenindavad

ettevõtted ja Rõõmu Kaubamaja. Edela pool kulgeb Keila-Paldiski raudteeharu, mis ristub

Haapsalu maanteega ning mida Keila üldplaneering kirjeldab kui olulist sisenemissuunda

2(2)

Keila linna. Idas, Rõõmu tänava ja Haapsalu maantee vahelisel alal, paiknevad kütuse

automaattankla ning lao- ja büroohoone.“. Detailplaneeringu materjalides ei ole piisavalt

käsitletud detailplaneeringu läheduses paiknevate äri- ja tootmisobjektide tegevusest,

välialade kasutamisest ning tehnoseadmetest lähtuvat müra ega erinevate müraallikate

koosmõju. Vajadusel tuleb hinnata ja kirjeldada ka leevendavaid meetmeid.

3. Liiklusmüra ja vibratsiooni hinnangus (Kajaja Acoustics OÜ, 21.04.2026, töö nr 24366-

02.2) on käsitletud peamiselt Haapsalu maanteelt ja Keila–Paldiski raudteelt lähtuvat

liiklusmüra. Perspektiivse olukorra modelleerimisel on arvestatud nelja ligikaudu 45–51

meetri pikkuse ja kolme meetri kõrguse müravalliga. Detailplaneeringu seletuskirjas on

samas märgitud, et rajada tohib 1–1,5 meetri kõrguse haljastatud valli. Seega ei ole

mürahinnangus käsitletud lahendus kooskõlas planeeringuga tegelikult lubatud lahendusega

ning planeeringust ei selgu üheselt, kas müravall rajatakse, milliste mõõtmetega see

kavandatakse ega millises planeeringu elluviimise etapis see välja ehitatakse.

Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne müra-

, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine. Detailplaneering peab sisaldama piisavalt konkreetseid

tingimusi, mille alusel on võimalik planeeringu elluviimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada tervisekaitsenõuetele vastav elukeskkond. Esitatud materjalides ei ole piisavalt

hinnatud planeeringuala müraolukorda ega kavandatava müratundliku maakasutuse

sobivust.

Eeltoodust tulenevalt ei kooskõlasta amet esitatud detailplaneering lahendust, kuna

olemasoleva informatsiooni alusel ei ole võimalik anda piisavalt põhjendatud hinnangut

planeeringuala tegelikule müraolukorrale ning kavandatava müratundliku maakasutuse

sobivusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]