| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/17562-1 |
| Registreeritud | 02.10.2026 |
| Sünkroonitud | 06.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Vastutaja | Ruth Koppel (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Kotka paisul kalade läbipääsu tagamise kavatsus
a) Kalade läbipääsu tagamise eesmärk
Kotka paisul (PAIS014610) kalade läbipääsu tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja
rändetingimusi Valgejões (VEE1079200) ning taastada vooluveekogu ökoloogiline sidusus.
Kotka pais paikneb veekogumil Valgejõgi Niinemäe kraavist suudmeni (1079200_2) ning on jõe
suudmest ülesvoolu esimene paisrajatis vooluveekogul. Nimetatud veekogumi seisund on hinnatud
halvaks. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine
kalade rändetingimuste parandamise teel1.
Valgejõgi kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse
vastavalt keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistu“.
RMK kavandab paisutuse likvideerimist vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2021. a otsusele
haldusasjas nr 3-17-25652. RMK täidab veeseadusest tulenevat kohustust paisutus likvideerida. Paisu
eemaldamine taastab vee-elustiku rändevõimalused, parandab jõe elupaigalist kvaliteeti ning
suurendab kalade sigimis- ning kasvualade kättesaadavust kogu Valgejõe ulatuses. Tööde kavatsuse
eesmärk on likvideerida Kotka pais vastavalt 2019. aastal koostatud eelprojekti variant 2-le (lisa 1).
Tegevuste kirjeldus: Kotka paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine vastavalt Kotka paisu
2019. aasta eelprojekti variant 2-le: pais likvideeritakse eemaldades paisukeha täielikult kaldasambast
kaldasambani (paekivist vahesammas ja kaldasambad, betoonlävi, raudbetoonist teenindussild) ning
mõlemal pool paisukeha ja konstruktsioonide asukohas ühtlustatakse jõe põhjalang. Täiendavalt
täidetakse pinnasega liigveelaskme kanal katastriüksuse Hüdrojaama pais (42301:004:0561) ulatuses.
1 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 15.09.2026) 2 Riigikohtu lahendeid saab otsida ja sirvida: Lahendid.
Asukoht
Kotka pais asub Valgejõel Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kotka külas. Paisu konstruktsioon paikneb
katastriüksusel Hüdrojaama pais (42301:004:0561).
Joonis 1. Kotka paisu paiknemise asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Kotka paisust allavoolu ületab jõge Võsu-Kotka tee, mille kaitsevööndi laius on 30 m tee teljest
arvestades.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Valgejõgi on 90 km pikkune vooluveekogu, mis saab alguse Porkuni järvest Lääne-Viru maakonnas, Tapa
vallas, Porkuni külas. Jõgi suubub Hara lahte Harju maakonnas, Loksa linnas. Valgejõe keskmine lang on
ca 1,16 m/km.
Valgejõgi voolab peaaegu kogu ulatuses looduslikus sängis, intensiivse maaparanduse tagajärjel
oluliselt õgvendatud jõesängi esineb vaid ülemjooksul. Jõgi omab olulist tähtsust siirdekalade
elupaigana ning kuulub ka kogu ulatuses lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Lisaks
on Valgejõe ca 60 km pikkune alam- ja keskjooksu lõik, Rauakõrve oja suudmest Loksa linnani Natura
2000 ala. Valgejõe puhul on Natura kaitseväärtusteks jõgi kui elupaik (EL Loodusdirektiivi tüüp 3260),
kaladest ja sõõrsuudest jõesilm, lõhe, võldas ja hink, vee selgrootutest paksukojaline jõekarp ja
rohevesihobu ning vee-eluviisiga imetajatest saarmas3.
Kotka paisu vare betoonastang on ületamatuks takistuseks kõikidele kaladele madala veeseisu korral.
Suuremate vooluhulkade puhul suudavad kõnealuse rändetõkke ületada parema ujumisvõimega kalad,
nagu nt lõhe ja forell. Eesti Loodushoiu Keskuse poolt 2017. aastal teostatud katsepüügid
silmutorbikutega näitasid, et jõesilmule on järsk betoonastang, olenemata jõe vooluhulgast,
tõenäoliselt ületamatu.
Kotka pais Valgejõel rajati hüdroelektrijaama teenindamiseks olles samal ajal oluline rändetõke
kaladele. Amortiseerunud pais purunes 2016. aasta augusti tulvavee tagajärjel. Pärast lagunemist
puhkes kohtuvaidlus, mis kestis ligi kümnendi. 2025. aastal saavutati kokkulepe paisu lõplikuks
eemaldamiseks.
Paisude olemasolu killustab vooluveekogusid ning piirab kalade juurdepääsu sigimis- ja kasvualadele.
Kotka paisu likvideerimine loob eeldused loodusliku voolurežiimi taastumiseks ning parandab kalade
juurdepääsu ülesvoolu paiknevatele sigimis- ja elupaikadele.
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Paisu likvideerimisel avaldub ajutine mõju eramaadele ehitustööde ajal. Tegevus
kooskõlastatakse seotud maaomanikega.
3 Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnang. Taal, I., Kesler, M., Svirgsden, R., Karvak, J. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. 2019. Tartu.
Joonis 2. Kotka pais.
Mõju infrastruktuurile:
Kotka paisust allavoolu ületab jõge Võsu-Kotka tee, mille kaitsevööndi laius on 30 m tee teljest
arvestades. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.
Mõju kaitseväärtustele:
Kotka pais asub Lahemaa rahvuspargis (KLO1000511) Lahemaa piiranguvööndis (KLO1100359).
Valgejões on registreeritud Kotka paisu asukohas kahe III kategooria kaitsealuse liigi elupaik:
• rohe-vesihobu (Ophiogmophus cecilia) (KLO9200076);
• võldas (Cottus gobio).
Valgejões on registreeritud Kotka paisu asukohas II kategooria kaitsealuse liigi elupaik:
• paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine parandab veekogu ökoloogilist sidusust ning loob
paremad tingimused ligipääsuks kaladele ja muule vee-elustikule olulistele sigimis- ja elupaikadele.
Valgejõe kuulumine lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse annab
kavandatavale tegevusele olulise looduskaitselise põhjenduse.
Mõju ettevõtete tegevusele:
Ettevõte Kotka Forell on ajalooliselt olnud seotud Kotka paisuga. Kotka hüdrosõlme derivatsioonikanali
lõpus paikneb veehaarderajatis, mille kaudu on varustatud veega kalatiike. Keskkonnaportaali registrist
nähtub, et kalakasvatusel on olemas alternatiivne veevõtt nimetusega „Kotka kalakasvatus“, mille
pinnaveehaarde veekoguks on märgitud Valgejõgi4.
Lisad
Lisa 1. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 1.1: Kotka pais. Eelprojekt.
IB Urmas Nugin OÜ. 2019. Tartu. (Kotka_eelprojekt.zip)
4 Keskkonnaportaal. 2026. Andmed & kaart | Keskkonnaportaal.
Riigimetsa Majandamise Keskus
Toompuiestee 24, Tallinn 10149 Harju maakond Registrikood 70004459
Tel 676 7500 [email protected] www.rmk.ee
Transpordiamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/5841
Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Kotka pais)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil
ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel
paisudel või rändetakistustel.
RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kuusalu
vallas, Kotka külas asuval Kotka paisul, mis paikneb Valgejõel katastriüksusel Hüdrojaama pais
(42301:004:0561).
Kavandatud tegevus on Kotka paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine vastavalt
Kotka paisu 2019. aasta eelprojekti variant 2-le: pais likvideeritakse eemaldades paisukeha
täielikult kaldasambast kaldasambani (paekivist vahesammas ja kaldasambad, betoonlävi,
raudbetoonist teenindussild) ning mõlemal pool paisukeha ja konstruktsioonide asukohas
ühtlustatakse jõe põhjalang. Juhime tähelepanu, et lisaks eelprojekti tegevustele näeb RMK
kavatsus ette liigveelaskme kanali pinnasega täitmist katastriüksuse Hüdrojaama pais
(42301:004:0561) piires.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud kirjale lisatud tööde kavatsuse dokumendis ja
selle lisas.
RMK soovib Transpordiametilt Kotka paisu likvideerimise tööde kavatsuse dokumendile
kooskõlastust ning tingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti ehitusel.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Rooni - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Rooni
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Tööde kavatsuse dokument, Tööde kavatsus_Kotka pais.pdf
Lisa 1, Kotka_eelprojekt.zip
56287678 [email protected]
Kotka paisul kalade läbipääsu tagamise kavatsus
a) Kalade läbipääsu tagamise eesmärk
Kotka paisul (PAIS014610) kalade läbipääsu tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja
rändetingimusi Valgejões (VEE1079200) ning taastada vooluveekogu ökoloogiline sidusus.
Kotka pais paikneb veekogumil Valgejõgi Niinemäe kraavist suudmeni (1079200_2) ning on jõe
suudmest ülesvoolu esimene paisrajatis vooluveekogul. Nimetatud veekogumi seisund on hinnatud
halvaks. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine
kalade rändetingimuste parandamise teel1.
Valgejõgi kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse
vastavalt keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistu“.
RMK kavandab paisutuse likvideerimist vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2021. a otsusele
haldusasjas nr 3-17-25652. RMK täidab veeseadusest tulenevat kohustust paisutus likvideerida. Paisu
eemaldamine taastab vee-elustiku rändevõimalused, parandab jõe elupaigalist kvaliteeti ning
suurendab kalade sigimis- ning kasvualade kättesaadavust kogu Valgejõe ulatuses. Tööde kavatsuse
eesmärk on likvideerida Kotka pais vastavalt 2019. aastal koostatud eelprojekti variant 2-le (lisa 1).
Tegevuste kirjeldus: Kotka paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine vastavalt Kotka paisu
2019. aasta eelprojekti variant 2-le: pais likvideeritakse eemaldades paisukeha täielikult kaldasambast
kaldasambani (paekivist vahesammas ja kaldasambad, betoonlävi, raudbetoonist teenindussild) ning
mõlemal pool paisukeha ja konstruktsioonide asukohas ühtlustatakse jõe põhjalang. Täiendavalt
täidetakse pinnasega liigveelaskme kanal katastriüksuse Hüdrojaama pais (42301:004:0561) ulatuses.
1 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 15.09.2026) 2 Riigikohtu lahendeid saab otsida ja sirvida: Lahendid.
Asukoht
Kotka pais asub Valgejõel Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kotka külas. Paisu konstruktsioon paikneb
katastriüksusel Hüdrojaama pais (42301:004:0561).
Joonis 1. Kotka paisu paiknemise asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Kotka paisust allavoolu ületab jõge Võsu-Kotka tee, mille kaitsevööndi laius on 30 m tee teljest
arvestades.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Valgejõgi on 90 km pikkune vooluveekogu, mis saab alguse Porkuni järvest Lääne-Viru maakonnas, Tapa
vallas, Porkuni külas. Jõgi suubub Hara lahte Harju maakonnas, Loksa linnas. Valgejõe keskmine lang on
ca 1,16 m/km.
Valgejõgi voolab peaaegu kogu ulatuses looduslikus sängis, intensiivse maaparanduse tagajärjel
oluliselt õgvendatud jõesängi esineb vaid ülemjooksul. Jõgi omab olulist tähtsust siirdekalade
elupaigana ning kuulub ka kogu ulatuses lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Lisaks
on Valgejõe ca 60 km pikkune alam- ja keskjooksu lõik, Rauakõrve oja suudmest Loksa linnani Natura
2000 ala. Valgejõe puhul on Natura kaitseväärtusteks jõgi kui elupaik (EL Loodusdirektiivi tüüp 3260),
kaladest ja sõõrsuudest jõesilm, lõhe, võldas ja hink, vee selgrootutest paksukojaline jõekarp ja
rohevesihobu ning vee-eluviisiga imetajatest saarmas3.
Kotka paisu vare betoonastang on ületamatuks takistuseks kõikidele kaladele madala veeseisu korral.
Suuremate vooluhulkade puhul suudavad kõnealuse rändetõkke ületada parema ujumisvõimega kalad,
nagu nt lõhe ja forell. Eesti Loodushoiu Keskuse poolt 2017. aastal teostatud katsepüügid
silmutorbikutega näitasid, et jõesilmule on järsk betoonastang, olenemata jõe vooluhulgast,
tõenäoliselt ületamatu.
Kotka pais Valgejõel rajati hüdroelektrijaama teenindamiseks olles samal ajal oluline rändetõke
kaladele. Amortiseerunud pais purunes 2016. aasta augusti tulvavee tagajärjel. Pärast lagunemist
puhkes kohtuvaidlus, mis kestis ligi kümnendi. 2025. aastal saavutati kokkulepe paisu lõplikuks
eemaldamiseks.
Paisude olemasolu killustab vooluveekogusid ning piirab kalade juurdepääsu sigimis- ja kasvualadele.
Kotka paisu likvideerimine loob eeldused loodusliku voolurežiimi taastumiseks ning parandab kalade
juurdepääsu ülesvoolu paiknevatele sigimis- ja elupaikadele.
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Paisu likvideerimisel avaldub ajutine mõju eramaadele ehitustööde ajal. Tegevus
kooskõlastatakse seotud maaomanikega.
3 Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnang. Taal, I., Kesler, M., Svirgsden, R., Karvak, J. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. 2019. Tartu.
Joonis 2. Kotka pais.
Mõju infrastruktuurile:
Kotka paisust allavoolu ületab jõge Võsu-Kotka tee, mille kaitsevööndi laius on 30 m tee teljest
arvestades. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.
Mõju kaitseväärtustele:
Kotka pais asub Lahemaa rahvuspargis (KLO1000511) Lahemaa piiranguvööndis (KLO1100359).
Valgejões on registreeritud Kotka paisu asukohas kahe III kategooria kaitsealuse liigi elupaik:
• rohe-vesihobu (Ophiogmophus cecilia) (KLO9200076);
• võldas (Cottus gobio).
Valgejões on registreeritud Kotka paisu asukohas II kategooria kaitsealuse liigi elupaik:
• paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine parandab veekogu ökoloogilist sidusust ning loob
paremad tingimused ligipääsuks kaladele ja muule vee-elustikule olulistele sigimis- ja elupaikadele.
Valgejõe kuulumine lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse annab
kavandatavale tegevusele olulise looduskaitselise põhjenduse.
Mõju ettevõtete tegevusele:
Ettevõte Kotka Forell on ajalooliselt olnud seotud Kotka paisuga. Kotka hüdrosõlme derivatsioonikanali
lõpus paikneb veehaarderajatis, mille kaudu on varustatud veega kalatiike. Keskkonnaportaali registrist
nähtub, et kalakasvatusel on olemas alternatiivne veevõtt nimetusega „Kotka kalakasvatus“, mille
pinnaveehaarde veekoguks on märgitud Valgejõgi4.
Lisad
Lisa 1. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 1.1: Kotka pais. Eelprojekt.
IB Urmas Nugin OÜ. 2019. Tartu. (Kotka_eelprojekt.zip)
4 Keskkonnaportaal. 2026. Andmed & kaart | Keskkonnaportaal.
Riigimetsa Majandamise Keskus
Toompuiestee 24, Tallinn 10149 Harju maakond Registrikood 70004459
Tel 676 7500 [email protected] www.rmk.ee
Transpordiamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/5841
Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Kotka pais)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil
ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel
paisudel või rändetakistustel.
RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kuusalu
vallas, Kotka külas asuval Kotka paisul, mis paikneb Valgejõel katastriüksusel Hüdrojaama pais
(42301:004:0561).
Kavandatud tegevus on Kotka paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine vastavalt
Kotka paisu 2019. aasta eelprojekti variant 2-le: pais likvideeritakse eemaldades paisukeha
täielikult kaldasambast kaldasambani (paekivist vahesammas ja kaldasambad, betoonlävi,
raudbetoonist teenindussild) ning mõlemal pool paisukeha ja konstruktsioonide asukohas
ühtlustatakse jõe põhjalang. Juhime tähelepanu, et lisaks eelprojekti tegevustele näeb RMK
kavatsus ette liigveelaskme kanali pinnasega täitmist katastriüksuse Hüdrojaama pais
(42301:004:0561) piires.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud kirjale lisatud tööde kavatsuse dokumendis ja
selle lisas.
RMK soovib Transpordiametilt Kotka paisu likvideerimise tööde kavatsuse dokumendile
kooskõlastust ning tingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti ehitusel.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Rooni - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Rooni
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Tööde kavatsuse dokument, Tööde kavatsus_Kotka pais.pdf
Lisa 1, Kotka_eelprojekt.zip
56287678 [email protected]