Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-1/25-075/17487-1 |
| Registreeritud | 01.10.2026 |
| Sünkroonitud | 06.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
| Toimik | 8-1/25-075 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | GRK Eesti AS |
| Saabumis/saatmisviis | GRK Eesti AS |
| Vastutaja | Alo Kippar (Users, Teehoiuteenistus, Põhja osakond, Ehituse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
From: Sepp Silver <[email protected]>
Sent: Thursday, October 1, 2026 4:27 PM
To: Alo Kippar <[email protected]>; Elle Tamm <[email protected]>; 'Priit Hainoja' <[email protected]>
Cc: Veikko Vapper - ELDI <[email protected]>; Tiit-Uku Audova | K-Projekt <[email protected]>; 'Ilmar Link' <[email protected]>; margus <[email protected]>; Kanarbik Lauri <[email protected]>; Robert Peterson | K-Projekt <[email protected]>
Subject: GRK Ko-Pä ehitusprojekt kiri 040_Töövõtja vastused geotehniline ekspertiis I
Tere
Kaaskiri manuses.
Lugupidamisega/Best Regards
Silver Sepp
Objektiinsener
+372 5800 5164
[email protected]
GRK Eesti AS
Sära tee 7, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harju maakond
www.grk.ee
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LAURI KANARBIK
PNOEE-39307035223
2026-10-01 13:19:18
Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 78,8-85,3 Konuvere-Päärdu lõigu 2+2 sõidurajaga maantee projekteerimine ja ehitamine
Teema: Töövõtja vastused geotehnilise ekspertiisi I etapi Lisa 1 tegevuste registrile
TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-3/26/291-1
Esitame geotehniliste uuringute aruande ekspertiisile etapp I v.1 (08.09.26) Lisas 1 Puuduste ja tegevuste register esitatud märkustele ja tähelepanekutele Töövõtja vastused ning selgitused. Lisas 1 on esitatud ülevaade tähelepanekutest, nende võimalikust mõjust ning kavandatud tegevustest või põhjendustest.
Lugupidamisega
Lauri Kanarbik
Töövõtja projektijuht
GRK Eesti AS
Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 78,8-85,3 Konuvere-Päärdu lõigu 2+2 sõidurajaga maantee projekteerimine ja ehitamine
Teema: Töövõtja vastused geotehnilise ekspertiisi I etapi Lisa 1 tegevuste registrile
TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-3/26/291-1
Esitame geotehniliste uuringute aruande ekspertiisile etapp I v.1 (08.09.26) Lisas 1 Puuduste ja tegevuste register esitatud märkustele ja tähelepanekutele Töövõtja vastused ning selgitused. Lisas 1 on esitatud ülevaade tähelepanekutest, nende võimalikust mõjust ning kavandatud tegevustest või põhjendustest.
Lugupidamisega
Lauri Kanarbik
Töövõtja projektijuht
GRK Eesti AS
LISA 1. PUUDUSTE JA TEGEVUSTE REGISTER
• Prioriteet A tähendab küsimust, mis tuleb valitud lahenduse ulatuses lahendada või põhjendada enne vastava geotehnilise arvutuse või projektlahenduse lõplikku kinnitamist. See ei takista projekteerimise jätkamist.
• Prioriteet B tähendab lähteandmete või projekteerimisparameetrite täpsustust. Selle võib lahendada geotehnilise projekteerimise käigus kasutatava parameetri põhjenduse, mõju kontrolli või mittekohaldumise selgitusega; uuringuaruande terviklik ümberkoostamine ei ole nõutav.
• Prioriteet C tähendab projekteerimis- või ehitusetapi kontrollitingimust.
Registri tegevused kohalduvad valitud projektlahendusele. Küsimuse võib lahendada ka projektis määratud ehitusaegse kontrolli või geotehnilise monitooringuga peatüki 9.2 tingimustel. Lõpliku projektiosa juurde tuleb esitada viide lahendusele või põhjendus, miks küsimus sellele ei kohaldu.
ID / prioriteet
Tähelepanek
Mõju suund
Nõutav tegevus
Viide peatükile
Töövõtja vastused
A1 / A
Geolite 3199 algallikas puudub, kuid selle alusel on üle kantud kihtide 2 ja 5 parameetreid.
Sõltub parameetrist; liiga suur cv võib konsolidatsiooni kestust alahinnata.
Märkida projektis kasutatavate väärtuste kontrollimata päritolu; põhjendada kasutamist kohalike andmete, kogemuse või tundlikkusanalüüsiga.
2; 6.1; 6.3; 9.1
Konsolidatsioon toimub peamiselt kihtides 3 ja 4. Kiht 2 (savi kuivamiskoorik) on suhteliselt õhuke, kihipaksusega 0,6-0,7 m. Kohati veel õhem või puudub üldse. Survel 100 kPa on määratud cv = 1,6 m2/a. Võrdluseks, kihil 3 on cv = 1,4 m2/a ja kihil 4 on cv = 2,2 m2/a. Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes. Vt ka kommentaari A8/A.
A2 / A
Kihi 2 σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja OCR = 1,66 ei ole kohaliku σ′v0-ga kooskõlaline komplekt.
Tõenäoliselt ebasoodne: liiga suur σ′p/OCR võib vajumit alahinnata.
Valida põhjendatud σ′p või POP; OCR-i kasutamisel tuletada see kohaliku σ′v0 ja arvutustes eeldatud veetaseme järgi.
3.4; 6.1; 9.1
Vajumisarvutused Soft Soil pinnasemudeliga on ületihenemise surve (POP) põhjal. Vaatleme igat rajatise piirkonna eraldi, arvestades σ′p ja σ′v0. Kihi 2 ületihenemise surve on pigem alahinnatud.
Pinnaseveetaseme valiku kriteeriumid on kirjeldatud arvutuste aruandes.
(Aruande täpsustatud versioonis kihile 2 praeguse seisuga: POP = 27 kPa; σ′v0 ≈ 22 kPa ja σ′p ≈ 49 kPa ja OCR ≈ 2.2 (ümberarvutatult). Tabelid 12 ja 12.1.) Vt ka kommentaari A8/A.
A3 / A
Kihi S moodul on tekstis E = 21 MPa ja koondtabelis E0 = 28 MPa; märkuses nimetatakse viimast Ev1-ks.
Sõltub kasutusest; vajum võib olla üle- või alahinnatud.
Määrata projektis kasutatav väärtus, mooduli liik, korrelatsioon, pingetase ning sobivus arvutusmudeliga.
6.4; 9.1
Parandame aruandes (v6) — E′ = 28 MPa tekstis ja tabelites 12.1/12.2. Endine "Ev1" asendatud E′-ga.
A4 / A
Kihi S c′ = 6 kPa ei ole kohalike katsetega piisavalt tõendatud.
Ebasoodne: püsivus võib olla ülehinnatud.
Kasutada põhivariandis c′ = 0 kPa või esitada katse- ja meetodipõhine tõendus.
6.4; 9.1
Teeme arvutuses tundlikkusanalüüsi ja määrame c’ = 1 kPa Päärdu liiklussõlme stabiilsusarvutustes. Kommentaarina: senini tehtud stabiilsusarvutused näitavad, et purunemisjoon on reeglina põhilises savi kihis 3.
A5 / A
Puurvaiade qsk ja qbk arvutusahel, vaiatüübi eeldused ning normväärtuse moodustamine ei ole sõltumatult kontrollitavad.
Ebasoodne: ühikvastupanud võivad olla ülehinnatud.
Esitada koos vaiarvutustega korrelatsioon, lähteandmed, piirväärtused, vaiatehnoloogia ning ehitusaegne kontroll.
8; 9.1
Vaia takistuse hinnangud qs,k ja qb,k on EN 1997-1 §2.4.5.2 mõttes puurvaiade ettevaatlikud normsuurused.
Need tuletati CPT-profiilidest LCPC meetodiga (Bustamante & Gianeselli 1982) ning
ristkontrolliti kolmel sõltumatul viisil: võrreldes neid mõõdetud CPT külghõõrdega, sidusates kihtides α·cu väärtusega (α ≈ 0,4–0,5) ning varasemates uuringutes (sh GE-2210, GE-2371, GE-3238, GE-3356, GE-3424) esitatud andmetega.
Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.
A6 / A
Lubjakivi Rc katsetingimus ja 54/56 MPa statistika on vastuolulised; qbk = Rc,k = 40 MPa ei ole iseseisev põhjendus.
Ebasoodne: kivimimassi otsatakistus võib olla ülehinnatud.
Lähtuda veeküllastunud katsetingimusest ja 19 lubjakiviproovist. Põhjendada qbk kivimimassi, geomeetria ja meetodi järgi; kontrollida vaia konstruktiivset kandevõimet eraldi.
6.6; 8; 9.1
Südamikpuuraukudest võetud üheksateistkümnel laboriproovil saadi Rc = 26–136 MPa, keskmine ≈ 54 MPa (rajatiste piirkondades 46–65 MPa).
Kivimi tihedus on ρ = 2,51–2,84 Mg/m³ (keskmine ≈ 2,69 Mg/m³, γ ≈ 26 kN/m³). Rc mõõdeti loodusliku veesisalduse juures; veeküllastunud väärtused oleksid mõnevõrra väiksemad, mis on kaetud konservatiivsema normsuurusega Rc ≈ 40 MPa.
Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.
Tekstis ebatäpsuse korrigeerimine: 56,4.
A7 / A
Kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′ tõendus on ebaühtlane.
Ebasoodne: pikaajaline püsivus võib olla ülehinnatud.
Kontrollida pikaajalisi arvutusi ka c′ = 0 kPa variandiga või esitada projektikohane tõendus.
6; 9.1; 9.2
Nõustume, et c' on üsna kõrges vahemikus, kuid varasema kogemuse järgi selliste savidel (viirsavi kihid 2-4) on suurusjärk c' ~5 kPa.
Stabiilsusarvutused savipinnastes on cu väärtuste järgi, mis reeglina on kriitilisemad. Kontrollarvutused on dreenitud tingimustes c’ ja φ’ järgi. Tüüpiliselt on purunemisolukord savi kihtides (2-4). Peamiselt määrava kiht 3 omadused c’ ja φ’ on määratud laborikatsetel (nihketeimid ja kolmetelgsed surveteimid). Arvestame tähelepanekuga kriitiliste ristlõigete kontrollarvutustel.
A8 / A
Uuringu kogumaht ei taga kõigi parameetrite lokaalset piisavust, eelkõige Velise kogujatee silla ja puurvaiade kandekihtide kohal.
Potentsiaalselt ebasoodne, kui tugevamat või paksemat kihti üldistatakse.
Siduda piisavus valitud lahenduse ja mõjutsooniga; teha sihitud lisauuring, kui arvutused või vundamendivalik seda nõuavad.
3.1–3.2; 7; 9.1
Velise jõe piirkonnas tehakse täiendavaid tiivikkatseid kogujatee silla piirkonnas ja kontrolliks ka põhitee vasaku silla piirkonnas. Kavandatud välitöö sept. lõpus.
A9 / A
FVT parandustegur μ = 0,8 ei ole proovipõhiselt põhjendatud.
Ebasoodne, kui tegelik μ on väiksem: cu ja püsivus on ülehinnatud.
Põhjendada μ = 0,8 sobivust või kontrollida asjakohast μ = 0,7 varianti; arvestada kohalikke väiksemaid nihketugevusi ja etapilist koormamist.
5.3; 6.2; 9.1; 9.2
Eestis on pikaajaline kogemus viirsavide tiivikkatsetel teguri väärtusega μ = 0,8. Kontroll
EVS-EN 1997-2 Lisa I järgi:
• μ ≈ 0,77 kiht 3 (wL ≈ 77 %)
• μ ≈ 0,85 kiht 4 (wL ≈ 60 %),
Keskmine μ = 0,8 on kasutatud TK nihketugevuse tulemuste korrektsiooniks.
Täiendavalt arvestame, et Eurokoodeks 7 Tabel A.4 „Pinnase parameetrite (γM) osavarutegurid“ järgi on arvutustes dreenimata nihketugevusele cu,d rakendatav osavarutegur γM = 1,4 , mis on piisava varuga μ = 0,7 … 0,9 väärtuste piirkonnas.
Projekteerimisel nähakse ette kriitilisematel ehitusaladel etapiviisilist koormamist, s.t mullete üles ehitamist järkjärguliselt.
A10 / A
Projekteerivat põhjavee- ja poorirõhuprofiili ei ole määratud; GL-3150 hooajalised väited on vastuolulised.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui kasutatud veetase on liiga madal; mõju sõltub arvutusliigist.
Määrata piirseisundite ja ehitusetappide veetasemed ning poorirõhuprofiilid; siduda need efektiivpingete, OCR-i, vajumi ja püsivusega.
3.4; 9.1; 9.2
Seletuskirja sõnastust täpsustame.
Pinnaseveenivoo asjus vt. A2 / A kommentaari.
A11 / A
Kihi S paksus ei ole kõigis vaiaasukohtades teada ning küllastunud liivmöll võib puurimisel häiruda.
Ebasoodne: otsakandevõime ja läbisurumiskindlus võivad olla ülehinnatud.
Kihti S toetumisel tõendada piisav paksus, aluskiht, läbisurumiskindlus ja tehnoloogia sobivus. Läbiva vaia korral S-i otsakandevõimet ei arvestata.
6.4; 7.3; 8; 9.1
Kiht S on tuvastatud Päärdu viadukti juures (PA.7–PA.8), viirsavi ja aluspõhja vahel, paksusega 2,2–3,2 m.
Tähelepanekut arvestatakse rajatiste projekteerimisel.
B1 / B
OCR > 2 proovide väljajätmine on GL-3150 v5-s sisuliselt põhjendatud, kuid proovipõhine arvutusahel ei ole lähtefailidest täielikult taastatav.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui väljajätmine tõstab esinduslikku σ′p/OCR-i.
Kui OCR-statistika on määrav, täpsustada proovipõhist arvutust või arvestada jälgitavuse piirangut parameetrivalikus ja tundlikkusanalüüsis.
6.2; 9.1
OCR valikuid on põhjalikult selgitatud aruande p. 3.4.
B2 / B
Dissipatsioonis kasutatud u0 erineb puuraukudes mõõdetud veetasemest.
Sõltub u0 valikust; ch võib muutuda mõlemas suunas.
Kui ch mõjutab lahendust, põhjendada u0 eeldust või kontrollida mõõdetud veetasemele vastavat tundlikkusvarianti.
3.4; 4.1; 9.1
u0 = γw·z maapinnast võeti kasutusele, kuna täielikult hajunud poorirõhud tasakaalustuvad sellel tasemel (CPTU-01, 2,0 m: 21 vs 20 kPa; 3,5 m: 41 vs 34 kPa; CPTU-02, 7,5 m: 88 vs 74 kPa), samas kui savi puuraukudes loetud veetasemed ei ole piesomeetrilised.
Puuraukude veetaseme järgi oleksid ch väärtused u. 10% väiksemad (Kiht 3: 20,0, Kiht 4: 17,2 m²/a) — meetodi ebakindluse ±2× piires; see on märgitud aruande (v6) tabelis 4.
B3 / B
Nihke- ja kolmetelgsete surveteimide lisades on pinge-, kiirus- ja terminivastuolud.
Sõltub; võimalik tugevuse ülehindamine.
Määrava katsetulemuse kasutamisel küsida labori selgitus; muul juhul kasutada muud põhjendatud lähtehinnangut.
4.2; 9.1
(a) Lisa B.9 — kokkuvõtvad tabelid, graafikud ja φ′/c′ hindamine kirjeldavad tegelikke normaalpingeid (nt proov 2-17: 29/87/218 kPa); ainult andmetabeli päis iga katse lehel 4 säilitab kirjablanketi väärtused (45/90/180 kPa).
Laborist on palutud parandatud dokumendid.
(b) Test PA.1-14, etapp 3 — nihkekiirus 0,050 mm/min on trükiviga; salvestatud andmed (20 % suhteline deformatsioon pärast 3762 minutit) annab tulemuseks 0,005 mm/min; on palutud parandatud lehekülg.
B4 / B
Aritmeetiline keskmine on mitmel juhul võetud normväärtuseks ilma täieliku valikupõhjenduseta.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui keskmine varjab nõrka osa.
Dokumenteerida valik sõltumatute profiilide, hajuvuse, mõjutsooni ja piirseisundi alusel.
5.1; 9.1
Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.
B5 / B
Ödomeetrikatsetes ei ole eraldi taaskoormamisharu; cα ei ole taaskoormamisjäikus.
Sõltub mudelist; vajum võib muutuda mõlemas suunas.
Kui mudel vajab taaskoormamisjäikust, põhjendada seda tegeliku katseskeemi või muu asjakohase hinnangu alusel.
4.2; 9.1
Sekundaarne kompressioonitegur Cα leitakse ödomeeterkatse (OED) andmetest deformatsiooni ja aja logaritmi graafikult δε – log(t) vahetult pärast primaarse konsolidatsiooni lõppu (t100), kus deformatsiooni kulg ajas muutub sirgjoonelisemaks.
OED aruannetes on olemas mahalaadimisharu 300 kPa kuni 0 kPa ning selle põhjal on labor määranud paisumisindeksi Cs.
6 / B
Horisontaalset filtratsioonimoodulit kh ei ole otseselt määratud; ch ei asenda seda.
Sõltub; radiaalse drenaaži ja konsolidatsiooniaja hinnang võib muutuda.
Põhjendada kh või kh/kv eeldus juhul, kui valitud arvutusmudel seda vajab.
5.2; 9.1
Vajumisarvutustes on vaja programmi sisestada kh ja kv väärtused. Need on arvutatud mahukokkusurutavuse kordaja mv põhjal.
c = k/(mv γw) ning kh/kv=ch/cv ja järelikult
kh = ch mv γw ning kv = cv mv γw
Konsolidatsiooniaja hinnangud esitame geotehniliste arvutuste aruandes koormusetappide kaupa. Tuleb arvestada asjaoluga, et need on suurusjärkude prognoosväärtused.
B7 / B
Kihis 5 annavad cv = 28,5 ja ch ≈ 15,2 m²/a suhte ≈ 0,53; katsed ja allikad ei ole võrreldava alusega.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui cv on liiga suur; põhjus ei ole tõendatud.
Kontrollida tundlikkust, kui konsolidatsiooniaeg või ehitusgraafik sõltub kihist 5.
5.2; 6.3; 9.2
Geolite: nõus — cv = 28,5 m²/aastas pärineb ühest töö nr 3199 Shelby proovist (kolm proovi, 16–47 m²/aasta) ja ch = 15,2 m²/aastas ühest CPTU dissipatsioonitestist, kus Ir = 100. Seega ei ole need kaks väärtust võrreldavad. Aruande korrigeeritud versioonis (v6) ja tabelis 12.1 on kihi 5 iseloomulik cv = 15 m²/aastas (kohalik CPTU väärtus).
Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes.
B8 / B
E, Eoed, E50, Ev1/Ev2 ja taaskoormamisjäikus ei ole automaatselt samaväärsed.
Sõltub; valesti samastamine võib vajumit üle- või alahinnata.
Esitada iga mooduli nimetus, katse/korrelatsioon, drenaažitingimus, pingetase ja arvutusmudeli kasutus.
Lühendid; 4.2; 6; 9.1
Aruande korrigeeritud versiooni (v6) tehakse täpsustused.
B9 / B
Nkt = 20 on üldiseks ristkontrolliks piisavalt põhjendatud, kuid Velise savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa tugineb sellele otseselt.
Määramatus võib olla mõlemas suunas.
Kui CPT-põhine cu on määrav, esitada Nkt põhjendus või tundlikkusvahemik; muul juhul märkida CPT suurusjärgu kontrolliks.
5.3; 7.2; 9.1
Vt kommentaari A8 / A.
C1 / C
Ristlõigetel ei ole näidatud kõiki tõlgenduses kasutatud CPT/CPTU-punkte ega piiride staatust.
Neutraalne; vähendab mudeli valesti üldistamist.
Näidata projekti arvutusristlõigetel asjakohased uuringupunktid ja eristada mõõdetud, interpoleeritud ning projitseeritud kihipiirid.
3.3; 9.1
Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.
C2 / C
Lubjakivipind, RQD, murenemine ja karst võivad muutuda lühikese vahemaa jooksul.
Ebasoodne, kui nõrk või karstunud tsoon jääb tuvastamata.
Määrata projektis iga vaia kandva kihi kontroll: puurimisparameetrid, põhja puhastus ning vajaduse korral kontrollpuurimine ja vajalik süvistus kandvasse kihti.
3.2; 6.6; 8
Tegevused esitatakse rajatiste projektide kirjelduses. (Kommentaar: üldiselt tuvastavad vaiade puurmeistrid üsnagi hästi puurmasina pardakompuutri info järgi kihtide 7a, 7b ja 7c lasuvused ja vastupanud (sh väändemoment), sest tugevusomadused erinevad kuni 10 korda. Samuti toimub väljapuuritava pinnase visuaalne kontroll.)
• Prioriteet A tähendab küsimust, mis tuleb valitud lahenduse ulatuses lahendada või põhjendada enne vastava geotehnilise arvutuse või projektlahenduse lõplikku kinnitamist. See ei takista projekteerimise jätkamist.
• Prioriteet B tähendab lähteandmete või projekteerimisparameetrite täpsustust. Selle võib lahendada geotehnilise projekteerimise käigus kasutatava parameetri põhjenduse, mõju kontrolli või mittekohaldumise selgitusega; uuringuaruande terviklik ümberkoostamine ei ole nõutav.
• Prioriteet C tähendab projekteerimis- või ehitusetapi kontrollitingimust.
Registri tegevused kohalduvad valitud projektlahendusele. Küsimuse võib lahendada ka projektis määratud ehitusaegse kontrolli või geotehnilise monitooringuga peatüki 9.2 tingimustel. Lõpliku projektiosa juurde tuleb esitada viide lahendusele või põhjendus, miks küsimus sellele ei kohaldu.
ID / prioriteet
Tähelepanek
Mõju suund
Nõutav tegevus
Viide peatükile
Töövõtja vastused
A1 / A
Geolite 3199 algallikas puudub, kuid selle alusel on üle kantud kihtide 2 ja 5 parameetreid.
Sõltub parameetrist; liiga suur cv võib konsolidatsiooni kestust alahinnata.
Märkida projektis kasutatavate väärtuste kontrollimata päritolu; põhjendada kasutamist kohalike andmete, kogemuse või tundlikkusanalüüsiga.
2; 6.1; 6.3; 9.1
Konsolidatsioon toimub peamiselt kihtides 3 ja 4. Kiht 2 (savi kuivamiskoorik) on suhteliselt õhuke, kihipaksusega 0,6-0,7 m. Kohati veel õhem või puudub üldse. Survel 100 kPa on määratud cv = 1,6 m2/a. Võrdluseks, kihil 3 on cv = 1,4 m2/a ja kihil 4 on cv = 2,2 m2/a. Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes. Vt ka kommentaari A8/A.
A2 / A
Kihi 2 σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja OCR = 1,66 ei ole kohaliku σ′v0-ga kooskõlaline komplekt.
Tõenäoliselt ebasoodne: liiga suur σ′p/OCR võib vajumit alahinnata.
Valida põhjendatud σ′p või POP; OCR-i kasutamisel tuletada see kohaliku σ′v0 ja arvutustes eeldatud veetaseme järgi.
3.4; 6.1; 9.1
Vajumisarvutused Soft Soil pinnasemudeliga on ületihenemise surve (POP) põhjal. Vaatleme igat rajatise piirkonna eraldi, arvestades σ′p ja σ′v0. Kihi 2 ületihenemise surve on pigem alahinnatud.
Pinnaseveetaseme valiku kriteeriumid on kirjeldatud arvutuste aruandes.
(Aruande täpsustatud versioonis kihile 2 praeguse seisuga: POP = 27 kPa; σ′v0 ≈ 22 kPa ja σ′p ≈ 49 kPa ja OCR ≈ 2.2 (ümberarvutatult). Tabelid 12 ja 12.1.) Vt ka kommentaari A8/A.
A3 / A
Kihi S moodul on tekstis E = 21 MPa ja koondtabelis E0 = 28 MPa; märkuses nimetatakse viimast Ev1-ks.
Sõltub kasutusest; vajum võib olla üle- või alahinnatud.
Määrata projektis kasutatav väärtus, mooduli liik, korrelatsioon, pingetase ning sobivus arvutusmudeliga.
6.4; 9.1
Parandame aruandes (v6) — E′ = 28 MPa tekstis ja tabelites 12.1/12.2. Endine "Ev1" asendatud E′-ga.
A4 / A
Kihi S c′ = 6 kPa ei ole kohalike katsetega piisavalt tõendatud.
Ebasoodne: püsivus võib olla ülehinnatud.
Kasutada põhivariandis c′ = 0 kPa või esitada katse- ja meetodipõhine tõendus.
6.4; 9.1
Teeme arvutuses tundlikkusanalüüsi ja määrame c’ = 1 kPa Päärdu liiklussõlme stabiilsusarvutustes. Kommentaarina: senini tehtud stabiilsusarvutused näitavad, et purunemisjoon on reeglina põhilises savi kihis 3.
A5 / A
Puurvaiade qsk ja qbk arvutusahel, vaiatüübi eeldused ning normväärtuse moodustamine ei ole sõltumatult kontrollitavad.
Ebasoodne: ühikvastupanud võivad olla ülehinnatud.
Esitada koos vaiarvutustega korrelatsioon, lähteandmed, piirväärtused, vaiatehnoloogia ning ehitusaegne kontroll.
8; 9.1
Vaia takistuse hinnangud qs,k ja qb,k on EN 1997-1 §2.4.5.2 mõttes puurvaiade ettevaatlikud normsuurused.
Need tuletati CPT-profiilidest LCPC meetodiga (Bustamante & Gianeselli 1982) ning
ristkontrolliti kolmel sõltumatul viisil: võrreldes neid mõõdetud CPT külghõõrdega, sidusates kihtides α·cu väärtusega (α ≈ 0,4–0,5) ning varasemates uuringutes (sh GE-2210, GE-2371, GE-3238, GE-3356, GE-3424) esitatud andmetega.
Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.
A6 / A
Lubjakivi Rc katsetingimus ja 54/56 MPa statistika on vastuolulised; qbk = Rc,k = 40 MPa ei ole iseseisev põhjendus.
Ebasoodne: kivimimassi otsatakistus võib olla ülehinnatud.
Lähtuda veeküllastunud katsetingimusest ja 19 lubjakiviproovist. Põhjendada qbk kivimimassi, geomeetria ja meetodi järgi; kontrollida vaia konstruktiivset kandevõimet eraldi.
6.6; 8; 9.1
Südamikpuuraukudest võetud üheksateistkümnel laboriproovil saadi Rc = 26–136 MPa, keskmine ≈ 54 MPa (rajatiste piirkondades 46–65 MPa).
Kivimi tihedus on ρ = 2,51–2,84 Mg/m³ (keskmine ≈ 2,69 Mg/m³, γ ≈ 26 kN/m³). Rc mõõdeti loodusliku veesisalduse juures; veeküllastunud väärtused oleksid mõnevõrra väiksemad, mis on kaetud konservatiivsema normsuurusega Rc ≈ 40 MPa.
Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.
Tekstis ebatäpsuse korrigeerimine: 56,4.
A7 / A
Kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′ tõendus on ebaühtlane.
Ebasoodne: pikaajaline püsivus võib olla ülehinnatud.
Kontrollida pikaajalisi arvutusi ka c′ = 0 kPa variandiga või esitada projektikohane tõendus.
6; 9.1; 9.2
Nõustume, et c' on üsna kõrges vahemikus, kuid varasema kogemuse järgi selliste savidel (viirsavi kihid 2-4) on suurusjärk c' ~5 kPa.
Stabiilsusarvutused savipinnastes on cu väärtuste järgi, mis reeglina on kriitilisemad. Kontrollarvutused on dreenitud tingimustes c’ ja φ’ järgi. Tüüpiliselt on purunemisolukord savi kihtides (2-4). Peamiselt määrava kiht 3 omadused c’ ja φ’ on määratud laborikatsetel (nihketeimid ja kolmetelgsed surveteimid). Arvestame tähelepanekuga kriitiliste ristlõigete kontrollarvutustel.
A8 / A
Uuringu kogumaht ei taga kõigi parameetrite lokaalset piisavust, eelkõige Velise kogujatee silla ja puurvaiade kandekihtide kohal.
Potentsiaalselt ebasoodne, kui tugevamat või paksemat kihti üldistatakse.
Siduda piisavus valitud lahenduse ja mõjutsooniga; teha sihitud lisauuring, kui arvutused või vundamendivalik seda nõuavad.
3.1–3.2; 7; 9.1
Velise jõe piirkonnas tehakse täiendavaid tiivikkatseid kogujatee silla piirkonnas ja kontrolliks ka põhitee vasaku silla piirkonnas. Kavandatud välitöö sept. lõpus.
A9 / A
FVT parandustegur μ = 0,8 ei ole proovipõhiselt põhjendatud.
Ebasoodne, kui tegelik μ on väiksem: cu ja püsivus on ülehinnatud.
Põhjendada μ = 0,8 sobivust või kontrollida asjakohast μ = 0,7 varianti; arvestada kohalikke väiksemaid nihketugevusi ja etapilist koormamist.
5.3; 6.2; 9.1; 9.2
Eestis on pikaajaline kogemus viirsavide tiivikkatsetel teguri väärtusega μ = 0,8. Kontroll
EVS-EN 1997-2 Lisa I järgi:
• μ ≈ 0,77 kiht 3 (wL ≈ 77 %)
• μ ≈ 0,85 kiht 4 (wL ≈ 60 %),
Keskmine μ = 0,8 on kasutatud TK nihketugevuse tulemuste korrektsiooniks.
Täiendavalt arvestame, et Eurokoodeks 7 Tabel A.4 „Pinnase parameetrite (γM) osavarutegurid“ järgi on arvutustes dreenimata nihketugevusele cu,d rakendatav osavarutegur γM = 1,4 , mis on piisava varuga μ = 0,7 … 0,9 väärtuste piirkonnas.
Projekteerimisel nähakse ette kriitilisematel ehitusaladel etapiviisilist koormamist, s.t mullete üles ehitamist järkjärguliselt.
A10 / A
Projekteerivat põhjavee- ja poorirõhuprofiili ei ole määratud; GL-3150 hooajalised väited on vastuolulised.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui kasutatud veetase on liiga madal; mõju sõltub arvutusliigist.
Määrata piirseisundite ja ehitusetappide veetasemed ning poorirõhuprofiilid; siduda need efektiivpingete, OCR-i, vajumi ja püsivusega.
3.4; 9.1; 9.2
Seletuskirja sõnastust täpsustame.
Pinnaseveenivoo asjus vt. A2 / A kommentaari.
A11 / A
Kihi S paksus ei ole kõigis vaiaasukohtades teada ning küllastunud liivmöll võib puurimisel häiruda.
Ebasoodne: otsakandevõime ja läbisurumiskindlus võivad olla ülehinnatud.
Kihti S toetumisel tõendada piisav paksus, aluskiht, läbisurumiskindlus ja tehnoloogia sobivus. Läbiva vaia korral S-i otsakandevõimet ei arvestata.
6.4; 7.3; 8; 9.1
Kiht S on tuvastatud Päärdu viadukti juures (PA.7–PA.8), viirsavi ja aluspõhja vahel, paksusega 2,2–3,2 m.
Tähelepanekut arvestatakse rajatiste projekteerimisel.
B1 / B
OCR > 2 proovide väljajätmine on GL-3150 v5-s sisuliselt põhjendatud, kuid proovipõhine arvutusahel ei ole lähtefailidest täielikult taastatav.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui väljajätmine tõstab esinduslikku σ′p/OCR-i.
Kui OCR-statistika on määrav, täpsustada proovipõhist arvutust või arvestada jälgitavuse piirangut parameetrivalikus ja tundlikkusanalüüsis.
6.2; 9.1
OCR valikuid on põhjalikult selgitatud aruande p. 3.4.
B2 / B
Dissipatsioonis kasutatud u0 erineb puuraukudes mõõdetud veetasemest.
Sõltub u0 valikust; ch võib muutuda mõlemas suunas.
Kui ch mõjutab lahendust, põhjendada u0 eeldust või kontrollida mõõdetud veetasemele vastavat tundlikkusvarianti.
3.4; 4.1; 9.1
u0 = γw·z maapinnast võeti kasutusele, kuna täielikult hajunud poorirõhud tasakaalustuvad sellel tasemel (CPTU-01, 2,0 m: 21 vs 20 kPa; 3,5 m: 41 vs 34 kPa; CPTU-02, 7,5 m: 88 vs 74 kPa), samas kui savi puuraukudes loetud veetasemed ei ole piesomeetrilised.
Puuraukude veetaseme järgi oleksid ch väärtused u. 10% väiksemad (Kiht 3: 20,0, Kiht 4: 17,2 m²/a) — meetodi ebakindluse ±2× piires; see on märgitud aruande (v6) tabelis 4.
B3 / B
Nihke- ja kolmetelgsete surveteimide lisades on pinge-, kiirus- ja terminivastuolud.
Sõltub; võimalik tugevuse ülehindamine.
Määrava katsetulemuse kasutamisel küsida labori selgitus; muul juhul kasutada muud põhjendatud lähtehinnangut.
4.2; 9.1
(a) Lisa B.9 — kokkuvõtvad tabelid, graafikud ja φ′/c′ hindamine kirjeldavad tegelikke normaalpingeid (nt proov 2-17: 29/87/218 kPa); ainult andmetabeli päis iga katse lehel 4 säilitab kirjablanketi väärtused (45/90/180 kPa).
Laborist on palutud parandatud dokumendid.
(b) Test PA.1-14, etapp 3 — nihkekiirus 0,050 mm/min on trükiviga; salvestatud andmed (20 % suhteline deformatsioon pärast 3762 minutit) annab tulemuseks 0,005 mm/min; on palutud parandatud lehekülg.
B4 / B
Aritmeetiline keskmine on mitmel juhul võetud normväärtuseks ilma täieliku valikupõhjenduseta.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui keskmine varjab nõrka osa.
Dokumenteerida valik sõltumatute profiilide, hajuvuse, mõjutsooni ja piirseisundi alusel.
5.1; 9.1
Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.
B5 / B
Ödomeetrikatsetes ei ole eraldi taaskoormamisharu; cα ei ole taaskoormamisjäikus.
Sõltub mudelist; vajum võib muutuda mõlemas suunas.
Kui mudel vajab taaskoormamisjäikust, põhjendada seda tegeliku katseskeemi või muu asjakohase hinnangu alusel.
4.2; 9.1
Sekundaarne kompressioonitegur Cα leitakse ödomeeterkatse (OED) andmetest deformatsiooni ja aja logaritmi graafikult δε – log(t) vahetult pärast primaarse konsolidatsiooni lõppu (t100), kus deformatsiooni kulg ajas muutub sirgjoonelisemaks.
OED aruannetes on olemas mahalaadimisharu 300 kPa kuni 0 kPa ning selle põhjal on labor määranud paisumisindeksi Cs.
6 / B
Horisontaalset filtratsioonimoodulit kh ei ole otseselt määratud; ch ei asenda seda.
Sõltub; radiaalse drenaaži ja konsolidatsiooniaja hinnang võib muutuda.
Põhjendada kh või kh/kv eeldus juhul, kui valitud arvutusmudel seda vajab.
5.2; 9.1
Vajumisarvutustes on vaja programmi sisestada kh ja kv väärtused. Need on arvutatud mahukokkusurutavuse kordaja mv põhjal.
c = k/(mv γw) ning kh/kv=ch/cv ja järelikult
kh = ch mv γw ning kv = cv mv γw
Konsolidatsiooniaja hinnangud esitame geotehniliste arvutuste aruandes koormusetappide kaupa. Tuleb arvestada asjaoluga, et need on suurusjärkude prognoosväärtused.
B7 / B
Kihis 5 annavad cv = 28,5 ja ch ≈ 15,2 m²/a suhte ≈ 0,53; katsed ja allikad ei ole võrreldava alusega.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui cv on liiga suur; põhjus ei ole tõendatud.
Kontrollida tundlikkust, kui konsolidatsiooniaeg või ehitusgraafik sõltub kihist 5.
5.2; 6.3; 9.2
Geolite: nõus — cv = 28,5 m²/aastas pärineb ühest töö nr 3199 Shelby proovist (kolm proovi, 16–47 m²/aasta) ja ch = 15,2 m²/aastas ühest CPTU dissipatsioonitestist, kus Ir = 100. Seega ei ole need kaks väärtust võrreldavad. Aruande korrigeeritud versioonis (v6) ja tabelis 12.1 on kihi 5 iseloomulik cv = 15 m²/aastas (kohalik CPTU väärtus).
Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes.
B8 / B
E, Eoed, E50, Ev1/Ev2 ja taaskoormamisjäikus ei ole automaatselt samaväärsed.
Sõltub; valesti samastamine võib vajumit üle- või alahinnata.
Esitada iga mooduli nimetus, katse/korrelatsioon, drenaažitingimus, pingetase ja arvutusmudeli kasutus.
Lühendid; 4.2; 6; 9.1
Aruande korrigeeritud versiooni (v6) tehakse täpsustused.
B9 / B
Nkt = 20 on üldiseks ristkontrolliks piisavalt põhjendatud, kuid Velise savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa tugineb sellele otseselt.
Määramatus võib olla mõlemas suunas.
Kui CPT-põhine cu on määrav, esitada Nkt põhjendus või tundlikkusvahemik; muul juhul märkida CPT suurusjärgu kontrolliks.
5.3; 7.2; 9.1
Vt kommentaari A8 / A.
C1 / C
Ristlõigetel ei ole näidatud kõiki tõlgenduses kasutatud CPT/CPTU-punkte ega piiride staatust.
Neutraalne; vähendab mudeli valesti üldistamist.
Näidata projekti arvutusristlõigetel asjakohased uuringupunktid ja eristada mõõdetud, interpoleeritud ning projitseeritud kihipiirid.
3.3; 9.1
Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.
C2 / C
Lubjakivipind, RQD, murenemine ja karst võivad muutuda lühikese vahemaa jooksul.
Ebasoodne, kui nõrk või karstunud tsoon jääb tuvastamata.
Määrata projektis iga vaia kandva kihi kontroll: puurimisparameetrid, põhja puhastus ning vajaduse korral kontrollpuurimine ja vajalik süvistus kandvasse kihti.
3.2; 6.6; 8
Tegevused esitatakse rajatiste projektide kirjelduses. (Kommentaar: üldiselt tuvastavad vaiade puurmeistrid üsnagi hästi puurmasina pardakompuutri info järgi kihtide 7a, 7b ja 7c lasuvused ja vastupanud (sh väändemoment), sest tugevusomadused erinevad kuni 10 korda. Samuti toimub väljapuuritava pinnase visuaalne kontroll.)
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LAURI KANARBIK
PNOEE-39307035223
2026-10-01 13:19:18
Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 78,8-85,3 Konuvere-Päärdu lõigu 2+2 sõidurajaga maantee projekteerimine ja ehitamine
Teema: Töövõtja vastused geotehnilise ekspertiisi I etapi Lisa 1 tegevuste registrile
TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-3/26/291-1
Esitame geotehniliste uuringute aruande ekspertiisile etapp I v.1 (08.09.26) Lisas 1 Puuduste ja tegevuste register esitatud märkustele ja tähelepanekutele Töövõtja vastused ning selgitused. Lisas 1 on esitatud ülevaade tähelepanekutest, nende võimalikust mõjust ning kavandatud tegevustest või põhjendustest.
Lugupidamisega
Lauri Kanarbik
Töövõtja projektijuht
GRK Eesti AS
Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 78,8-85,3 Konuvere-Päärdu lõigu 2+2 sõidurajaga maantee projekteerimine ja ehitamine
Teema: Töövõtja vastused geotehnilise ekspertiisi I etapi Lisa 1 tegevuste registrile
TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-3/26/291-1
Esitame geotehniliste uuringute aruande ekspertiisile etapp I v.1 (08.09.26) Lisas 1 Puuduste ja tegevuste register esitatud märkustele ja tähelepanekutele Töövõtja vastused ning selgitused. Lisas 1 on esitatud ülevaade tähelepanekutest, nende võimalikust mõjust ning kavandatud tegevustest või põhjendustest.
Lugupidamisega
Lauri Kanarbik
Töövõtja projektijuht
GRK Eesti AS
LISA 1. PUUDUSTE JA TEGEVUSTE REGISTER
• Prioriteet A tähendab küsimust, mis tuleb valitud lahenduse ulatuses lahendada või põhjendada enne vastava geotehnilise arvutuse või projektlahenduse lõplikku kinnitamist. See ei takista projekteerimise jätkamist.
• Prioriteet B tähendab lähteandmete või projekteerimisparameetrite täpsustust. Selle võib lahendada geotehnilise projekteerimise käigus kasutatava parameetri põhjenduse, mõju kontrolli või mittekohaldumise selgitusega; uuringuaruande terviklik ümberkoostamine ei ole nõutav.
• Prioriteet C tähendab projekteerimis- või ehitusetapi kontrollitingimust.
Registri tegevused kohalduvad valitud projektlahendusele. Küsimuse võib lahendada ka projektis määratud ehitusaegse kontrolli või geotehnilise monitooringuga peatüki 9.2 tingimustel. Lõpliku projektiosa juurde tuleb esitada viide lahendusele või põhjendus, miks küsimus sellele ei kohaldu.
ID / prioriteet
Tähelepanek
Mõju suund
Nõutav tegevus
Viide peatükile
Töövõtja vastused
A1 / A
Geolite 3199 algallikas puudub, kuid selle alusel on üle kantud kihtide 2 ja 5 parameetreid.
Sõltub parameetrist; liiga suur cv võib konsolidatsiooni kestust alahinnata.
Märkida projektis kasutatavate väärtuste kontrollimata päritolu; põhjendada kasutamist kohalike andmete, kogemuse või tundlikkusanalüüsiga.
2; 6.1; 6.3; 9.1
Konsolidatsioon toimub peamiselt kihtides 3 ja 4. Kiht 2 (savi kuivamiskoorik) on suhteliselt õhuke, kihipaksusega 0,6-0,7 m. Kohati veel õhem või puudub üldse. Survel 100 kPa on määratud cv = 1,6 m2/a. Võrdluseks, kihil 3 on cv = 1,4 m2/a ja kihil 4 on cv = 2,2 m2/a. Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes. Vt ka kommentaari A8/A.
A2 / A
Kihi 2 σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja OCR = 1,66 ei ole kohaliku σ′v0-ga kooskõlaline komplekt.
Tõenäoliselt ebasoodne: liiga suur σ′p/OCR võib vajumit alahinnata.
Valida põhjendatud σ′p või POP; OCR-i kasutamisel tuletada see kohaliku σ′v0 ja arvutustes eeldatud veetaseme järgi.
3.4; 6.1; 9.1
Vajumisarvutused Soft Soil pinnasemudeliga on ületihenemise surve (POP) põhjal. Vaatleme igat rajatise piirkonna eraldi, arvestades σ′p ja σ′v0. Kihi 2 ületihenemise surve on pigem alahinnatud.
Pinnaseveetaseme valiku kriteeriumid on kirjeldatud arvutuste aruandes.
(Aruande täpsustatud versioonis kihile 2 praeguse seisuga: POP = 27 kPa; σ′v0 ≈ 22 kPa ja σ′p ≈ 49 kPa ja OCR ≈ 2.2 (ümberarvutatult). Tabelid 12 ja 12.1.) Vt ka kommentaari A8/A.
A3 / A
Kihi S moodul on tekstis E = 21 MPa ja koondtabelis E0 = 28 MPa; märkuses nimetatakse viimast Ev1-ks.
Sõltub kasutusest; vajum võib olla üle- või alahinnatud.
Määrata projektis kasutatav väärtus, mooduli liik, korrelatsioon, pingetase ning sobivus arvutusmudeliga.
6.4; 9.1
Parandame aruandes (v6) — E′ = 28 MPa tekstis ja tabelites 12.1/12.2. Endine "Ev1" asendatud E′-ga.
A4 / A
Kihi S c′ = 6 kPa ei ole kohalike katsetega piisavalt tõendatud.
Ebasoodne: püsivus võib olla ülehinnatud.
Kasutada põhivariandis c′ = 0 kPa või esitada katse- ja meetodipõhine tõendus.
6.4; 9.1
Teeme arvutuses tundlikkusanalüüsi ja määrame c’ = 1 kPa Päärdu liiklussõlme stabiilsusarvutustes. Kommentaarina: senini tehtud stabiilsusarvutused näitavad, et purunemisjoon on reeglina põhilises savi kihis 3.
A5 / A
Puurvaiade qsk ja qbk arvutusahel, vaiatüübi eeldused ning normväärtuse moodustamine ei ole sõltumatult kontrollitavad.
Ebasoodne: ühikvastupanud võivad olla ülehinnatud.
Esitada koos vaiarvutustega korrelatsioon, lähteandmed, piirväärtused, vaiatehnoloogia ning ehitusaegne kontroll.
8; 9.1
Vaia takistuse hinnangud qs,k ja qb,k on EN 1997-1 §2.4.5.2 mõttes puurvaiade ettevaatlikud normsuurused.
Need tuletati CPT-profiilidest LCPC meetodiga (Bustamante & Gianeselli 1982) ning
ristkontrolliti kolmel sõltumatul viisil: võrreldes neid mõõdetud CPT külghõõrdega, sidusates kihtides α·cu väärtusega (α ≈ 0,4–0,5) ning varasemates uuringutes (sh GE-2210, GE-2371, GE-3238, GE-3356, GE-3424) esitatud andmetega.
Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.
A6 / A
Lubjakivi Rc katsetingimus ja 54/56 MPa statistika on vastuolulised; qbk = Rc,k = 40 MPa ei ole iseseisev põhjendus.
Ebasoodne: kivimimassi otsatakistus võib olla ülehinnatud.
Lähtuda veeküllastunud katsetingimusest ja 19 lubjakiviproovist. Põhjendada qbk kivimimassi, geomeetria ja meetodi järgi; kontrollida vaia konstruktiivset kandevõimet eraldi.
6.6; 8; 9.1
Südamikpuuraukudest võetud üheksateistkümnel laboriproovil saadi Rc = 26–136 MPa, keskmine ≈ 54 MPa (rajatiste piirkondades 46–65 MPa).
Kivimi tihedus on ρ = 2,51–2,84 Mg/m³ (keskmine ≈ 2,69 Mg/m³, γ ≈ 26 kN/m³). Rc mõõdeti loodusliku veesisalduse juures; veeküllastunud väärtused oleksid mõnevõrra väiksemad, mis on kaetud konservatiivsema normsuurusega Rc ≈ 40 MPa.
Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.
Tekstis ebatäpsuse korrigeerimine: 56,4.
A7 / A
Kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′ tõendus on ebaühtlane.
Ebasoodne: pikaajaline püsivus võib olla ülehinnatud.
Kontrollida pikaajalisi arvutusi ka c′ = 0 kPa variandiga või esitada projektikohane tõendus.
6; 9.1; 9.2
Nõustume, et c' on üsna kõrges vahemikus, kuid varasema kogemuse järgi selliste savidel (viirsavi kihid 2-4) on suurusjärk c' ~5 kPa.
Stabiilsusarvutused savipinnastes on cu väärtuste järgi, mis reeglina on kriitilisemad. Kontrollarvutused on dreenitud tingimustes c’ ja φ’ järgi. Tüüpiliselt on purunemisolukord savi kihtides (2-4). Peamiselt määrava kiht 3 omadused c’ ja φ’ on määratud laborikatsetel (nihketeimid ja kolmetelgsed surveteimid). Arvestame tähelepanekuga kriitiliste ristlõigete kontrollarvutustel.
A8 / A
Uuringu kogumaht ei taga kõigi parameetrite lokaalset piisavust, eelkõige Velise kogujatee silla ja puurvaiade kandekihtide kohal.
Potentsiaalselt ebasoodne, kui tugevamat või paksemat kihti üldistatakse.
Siduda piisavus valitud lahenduse ja mõjutsooniga; teha sihitud lisauuring, kui arvutused või vundamendivalik seda nõuavad.
3.1–3.2; 7; 9.1
Velise jõe piirkonnas tehakse täiendavaid tiivikkatseid kogujatee silla piirkonnas ja kontrolliks ka põhitee vasaku silla piirkonnas. Kavandatud välitöö sept. lõpus.
A9 / A
FVT parandustegur μ = 0,8 ei ole proovipõhiselt põhjendatud.
Ebasoodne, kui tegelik μ on väiksem: cu ja püsivus on ülehinnatud.
Põhjendada μ = 0,8 sobivust või kontrollida asjakohast μ = 0,7 varianti; arvestada kohalikke väiksemaid nihketugevusi ja etapilist koormamist.
5.3; 6.2; 9.1; 9.2
Eestis on pikaajaline kogemus viirsavide tiivikkatsetel teguri väärtusega μ = 0,8. Kontroll
EVS-EN 1997-2 Lisa I järgi:
• μ ≈ 0,77 kiht 3 (wL ≈ 77 %)
• μ ≈ 0,85 kiht 4 (wL ≈ 60 %),
Keskmine μ = 0,8 on kasutatud TK nihketugevuse tulemuste korrektsiooniks.
Täiendavalt arvestame, et Eurokoodeks 7 Tabel A.4 „Pinnase parameetrite (γM) osavarutegurid“ järgi on arvutustes dreenimata nihketugevusele cu,d rakendatav osavarutegur γM = 1,4 , mis on piisava varuga μ = 0,7 … 0,9 väärtuste piirkonnas.
Projekteerimisel nähakse ette kriitilisematel ehitusaladel etapiviisilist koormamist, s.t mullete üles ehitamist järkjärguliselt.
A10 / A
Projekteerivat põhjavee- ja poorirõhuprofiili ei ole määratud; GL-3150 hooajalised väited on vastuolulised.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui kasutatud veetase on liiga madal; mõju sõltub arvutusliigist.
Määrata piirseisundite ja ehitusetappide veetasemed ning poorirõhuprofiilid; siduda need efektiivpingete, OCR-i, vajumi ja püsivusega.
3.4; 9.1; 9.2
Seletuskirja sõnastust täpsustame.
Pinnaseveenivoo asjus vt. A2 / A kommentaari.
A11 / A
Kihi S paksus ei ole kõigis vaiaasukohtades teada ning küllastunud liivmöll võib puurimisel häiruda.
Ebasoodne: otsakandevõime ja läbisurumiskindlus võivad olla ülehinnatud.
Kihti S toetumisel tõendada piisav paksus, aluskiht, läbisurumiskindlus ja tehnoloogia sobivus. Läbiva vaia korral S-i otsakandevõimet ei arvestata.
6.4; 7.3; 8; 9.1
Kiht S on tuvastatud Päärdu viadukti juures (PA.7–PA.8), viirsavi ja aluspõhja vahel, paksusega 2,2–3,2 m.
Tähelepanekut arvestatakse rajatiste projekteerimisel.
B1 / B
OCR > 2 proovide väljajätmine on GL-3150 v5-s sisuliselt põhjendatud, kuid proovipõhine arvutusahel ei ole lähtefailidest täielikult taastatav.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui väljajätmine tõstab esinduslikku σ′p/OCR-i.
Kui OCR-statistika on määrav, täpsustada proovipõhist arvutust või arvestada jälgitavuse piirangut parameetrivalikus ja tundlikkusanalüüsis.
6.2; 9.1
OCR valikuid on põhjalikult selgitatud aruande p. 3.4.
B2 / B
Dissipatsioonis kasutatud u0 erineb puuraukudes mõõdetud veetasemest.
Sõltub u0 valikust; ch võib muutuda mõlemas suunas.
Kui ch mõjutab lahendust, põhjendada u0 eeldust või kontrollida mõõdetud veetasemele vastavat tundlikkusvarianti.
3.4; 4.1; 9.1
u0 = γw·z maapinnast võeti kasutusele, kuna täielikult hajunud poorirõhud tasakaalustuvad sellel tasemel (CPTU-01, 2,0 m: 21 vs 20 kPa; 3,5 m: 41 vs 34 kPa; CPTU-02, 7,5 m: 88 vs 74 kPa), samas kui savi puuraukudes loetud veetasemed ei ole piesomeetrilised.
Puuraukude veetaseme järgi oleksid ch väärtused u. 10% väiksemad (Kiht 3: 20,0, Kiht 4: 17,2 m²/a) — meetodi ebakindluse ±2× piires; see on märgitud aruande (v6) tabelis 4.
B3 / B
Nihke- ja kolmetelgsete surveteimide lisades on pinge-, kiirus- ja terminivastuolud.
Sõltub; võimalik tugevuse ülehindamine.
Määrava katsetulemuse kasutamisel küsida labori selgitus; muul juhul kasutada muud põhjendatud lähtehinnangut.
4.2; 9.1
(a) Lisa B.9 — kokkuvõtvad tabelid, graafikud ja φ′/c′ hindamine kirjeldavad tegelikke normaalpingeid (nt proov 2-17: 29/87/218 kPa); ainult andmetabeli päis iga katse lehel 4 säilitab kirjablanketi väärtused (45/90/180 kPa).
Laborist on palutud parandatud dokumendid.
(b) Test PA.1-14, etapp 3 — nihkekiirus 0,050 mm/min on trükiviga; salvestatud andmed (20 % suhteline deformatsioon pärast 3762 minutit) annab tulemuseks 0,005 mm/min; on palutud parandatud lehekülg.
B4 / B
Aritmeetiline keskmine on mitmel juhul võetud normväärtuseks ilma täieliku valikupõhjenduseta.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui keskmine varjab nõrka osa.
Dokumenteerida valik sõltumatute profiilide, hajuvuse, mõjutsooni ja piirseisundi alusel.
5.1; 9.1
Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.
B5 / B
Ödomeetrikatsetes ei ole eraldi taaskoormamisharu; cα ei ole taaskoormamisjäikus.
Sõltub mudelist; vajum võib muutuda mõlemas suunas.
Kui mudel vajab taaskoormamisjäikust, põhjendada seda tegeliku katseskeemi või muu asjakohase hinnangu alusel.
4.2; 9.1
Sekundaarne kompressioonitegur Cα leitakse ödomeeterkatse (OED) andmetest deformatsiooni ja aja logaritmi graafikult δε – log(t) vahetult pärast primaarse konsolidatsiooni lõppu (t100), kus deformatsiooni kulg ajas muutub sirgjoonelisemaks.
OED aruannetes on olemas mahalaadimisharu 300 kPa kuni 0 kPa ning selle põhjal on labor määranud paisumisindeksi Cs.
6 / B
Horisontaalset filtratsioonimoodulit kh ei ole otseselt määratud; ch ei asenda seda.
Sõltub; radiaalse drenaaži ja konsolidatsiooniaja hinnang võib muutuda.
Põhjendada kh või kh/kv eeldus juhul, kui valitud arvutusmudel seda vajab.
5.2; 9.1
Vajumisarvutustes on vaja programmi sisestada kh ja kv väärtused. Need on arvutatud mahukokkusurutavuse kordaja mv põhjal.
c = k/(mv γw) ning kh/kv=ch/cv ja järelikult
kh = ch mv γw ning kv = cv mv γw
Konsolidatsiooniaja hinnangud esitame geotehniliste arvutuste aruandes koormusetappide kaupa. Tuleb arvestada asjaoluga, et need on suurusjärkude prognoosväärtused.
B7 / B
Kihis 5 annavad cv = 28,5 ja ch ≈ 15,2 m²/a suhte ≈ 0,53; katsed ja allikad ei ole võrreldava alusega.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui cv on liiga suur; põhjus ei ole tõendatud.
Kontrollida tundlikkust, kui konsolidatsiooniaeg või ehitusgraafik sõltub kihist 5.
5.2; 6.3; 9.2
Geolite: nõus — cv = 28,5 m²/aastas pärineb ühest töö nr 3199 Shelby proovist (kolm proovi, 16–47 m²/aasta) ja ch = 15,2 m²/aastas ühest CPTU dissipatsioonitestist, kus Ir = 100. Seega ei ole need kaks väärtust võrreldavad. Aruande korrigeeritud versioonis (v6) ja tabelis 12.1 on kihi 5 iseloomulik cv = 15 m²/aastas (kohalik CPTU väärtus).
Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes.
B8 / B
E, Eoed, E50, Ev1/Ev2 ja taaskoormamisjäikus ei ole automaatselt samaväärsed.
Sõltub; valesti samastamine võib vajumit üle- või alahinnata.
Esitada iga mooduli nimetus, katse/korrelatsioon, drenaažitingimus, pingetase ja arvutusmudeli kasutus.
Lühendid; 4.2; 6; 9.1
Aruande korrigeeritud versiooni (v6) tehakse täpsustused.
B9 / B
Nkt = 20 on üldiseks ristkontrolliks piisavalt põhjendatud, kuid Velise savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa tugineb sellele otseselt.
Määramatus võib olla mõlemas suunas.
Kui CPT-põhine cu on määrav, esitada Nkt põhjendus või tundlikkusvahemik; muul juhul märkida CPT suurusjärgu kontrolliks.
5.3; 7.2; 9.1
Vt kommentaari A8 / A.
C1 / C
Ristlõigetel ei ole näidatud kõiki tõlgenduses kasutatud CPT/CPTU-punkte ega piiride staatust.
Neutraalne; vähendab mudeli valesti üldistamist.
Näidata projekti arvutusristlõigetel asjakohased uuringupunktid ja eristada mõõdetud, interpoleeritud ning projitseeritud kihipiirid.
3.3; 9.1
Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.
C2 / C
Lubjakivipind, RQD, murenemine ja karst võivad muutuda lühikese vahemaa jooksul.
Ebasoodne, kui nõrk või karstunud tsoon jääb tuvastamata.
Määrata projektis iga vaia kandva kihi kontroll: puurimisparameetrid, põhja puhastus ning vajaduse korral kontrollpuurimine ja vajalik süvistus kandvasse kihti.
3.2; 6.6; 8
Tegevused esitatakse rajatiste projektide kirjelduses. (Kommentaar: üldiselt tuvastavad vaiade puurmeistrid üsnagi hästi puurmasina pardakompuutri info järgi kihtide 7a, 7b ja 7c lasuvused ja vastupanud (sh väändemoment), sest tugevusomadused erinevad kuni 10 korda. Samuti toimub väljapuuritava pinnase visuaalne kontroll.)
• Prioriteet A tähendab küsimust, mis tuleb valitud lahenduse ulatuses lahendada või põhjendada enne vastava geotehnilise arvutuse või projektlahenduse lõplikku kinnitamist. See ei takista projekteerimise jätkamist.
• Prioriteet B tähendab lähteandmete või projekteerimisparameetrite täpsustust. Selle võib lahendada geotehnilise projekteerimise käigus kasutatava parameetri põhjenduse, mõju kontrolli või mittekohaldumise selgitusega; uuringuaruande terviklik ümberkoostamine ei ole nõutav.
• Prioriteet C tähendab projekteerimis- või ehitusetapi kontrollitingimust.
Registri tegevused kohalduvad valitud projektlahendusele. Küsimuse võib lahendada ka projektis määratud ehitusaegse kontrolli või geotehnilise monitooringuga peatüki 9.2 tingimustel. Lõpliku projektiosa juurde tuleb esitada viide lahendusele või põhjendus, miks küsimus sellele ei kohaldu.
ID / prioriteet
Tähelepanek
Mõju suund
Nõutav tegevus
Viide peatükile
Töövõtja vastused
A1 / A
Geolite 3199 algallikas puudub, kuid selle alusel on üle kantud kihtide 2 ja 5 parameetreid.
Sõltub parameetrist; liiga suur cv võib konsolidatsiooni kestust alahinnata.
Märkida projektis kasutatavate väärtuste kontrollimata päritolu; põhjendada kasutamist kohalike andmete, kogemuse või tundlikkusanalüüsiga.
2; 6.1; 6.3; 9.1
Konsolidatsioon toimub peamiselt kihtides 3 ja 4. Kiht 2 (savi kuivamiskoorik) on suhteliselt õhuke, kihipaksusega 0,6-0,7 m. Kohati veel õhem või puudub üldse. Survel 100 kPa on määratud cv = 1,6 m2/a. Võrdluseks, kihil 3 on cv = 1,4 m2/a ja kihil 4 on cv = 2,2 m2/a. Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes. Vt ka kommentaari A8/A.
A2 / A
Kihi 2 σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja OCR = 1,66 ei ole kohaliku σ′v0-ga kooskõlaline komplekt.
Tõenäoliselt ebasoodne: liiga suur σ′p/OCR võib vajumit alahinnata.
Valida põhjendatud σ′p või POP; OCR-i kasutamisel tuletada see kohaliku σ′v0 ja arvutustes eeldatud veetaseme järgi.
3.4; 6.1; 9.1
Vajumisarvutused Soft Soil pinnasemudeliga on ületihenemise surve (POP) põhjal. Vaatleme igat rajatise piirkonna eraldi, arvestades σ′p ja σ′v0. Kihi 2 ületihenemise surve on pigem alahinnatud.
Pinnaseveetaseme valiku kriteeriumid on kirjeldatud arvutuste aruandes.
(Aruande täpsustatud versioonis kihile 2 praeguse seisuga: POP = 27 kPa; σ′v0 ≈ 22 kPa ja σ′p ≈ 49 kPa ja OCR ≈ 2.2 (ümberarvutatult). Tabelid 12 ja 12.1.) Vt ka kommentaari A8/A.
A3 / A
Kihi S moodul on tekstis E = 21 MPa ja koondtabelis E0 = 28 MPa; märkuses nimetatakse viimast Ev1-ks.
Sõltub kasutusest; vajum võib olla üle- või alahinnatud.
Määrata projektis kasutatav väärtus, mooduli liik, korrelatsioon, pingetase ning sobivus arvutusmudeliga.
6.4; 9.1
Parandame aruandes (v6) — E′ = 28 MPa tekstis ja tabelites 12.1/12.2. Endine "Ev1" asendatud E′-ga.
A4 / A
Kihi S c′ = 6 kPa ei ole kohalike katsetega piisavalt tõendatud.
Ebasoodne: püsivus võib olla ülehinnatud.
Kasutada põhivariandis c′ = 0 kPa või esitada katse- ja meetodipõhine tõendus.
6.4; 9.1
Teeme arvutuses tundlikkusanalüüsi ja määrame c’ = 1 kPa Päärdu liiklussõlme stabiilsusarvutustes. Kommentaarina: senini tehtud stabiilsusarvutused näitavad, et purunemisjoon on reeglina põhilises savi kihis 3.
A5 / A
Puurvaiade qsk ja qbk arvutusahel, vaiatüübi eeldused ning normväärtuse moodustamine ei ole sõltumatult kontrollitavad.
Ebasoodne: ühikvastupanud võivad olla ülehinnatud.
Esitada koos vaiarvutustega korrelatsioon, lähteandmed, piirväärtused, vaiatehnoloogia ning ehitusaegne kontroll.
8; 9.1
Vaia takistuse hinnangud qs,k ja qb,k on EN 1997-1 §2.4.5.2 mõttes puurvaiade ettevaatlikud normsuurused.
Need tuletati CPT-profiilidest LCPC meetodiga (Bustamante & Gianeselli 1982) ning
ristkontrolliti kolmel sõltumatul viisil: võrreldes neid mõõdetud CPT külghõõrdega, sidusates kihtides α·cu väärtusega (α ≈ 0,4–0,5) ning varasemates uuringutes (sh GE-2210, GE-2371, GE-3238, GE-3356, GE-3424) esitatud andmetega.
Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.
A6 / A
Lubjakivi Rc katsetingimus ja 54/56 MPa statistika on vastuolulised; qbk = Rc,k = 40 MPa ei ole iseseisev põhjendus.
Ebasoodne: kivimimassi otsatakistus võib olla ülehinnatud.
Lähtuda veeküllastunud katsetingimusest ja 19 lubjakiviproovist. Põhjendada qbk kivimimassi, geomeetria ja meetodi järgi; kontrollida vaia konstruktiivset kandevõimet eraldi.
6.6; 8; 9.1
Südamikpuuraukudest võetud üheksateistkümnel laboriproovil saadi Rc = 26–136 MPa, keskmine ≈ 54 MPa (rajatiste piirkondades 46–65 MPa).
Kivimi tihedus on ρ = 2,51–2,84 Mg/m³ (keskmine ≈ 2,69 Mg/m³, γ ≈ 26 kN/m³). Rc mõõdeti loodusliku veesisalduse juures; veeküllastunud väärtused oleksid mõnevõrra väiksemad, mis on kaetud konservatiivsema normsuurusega Rc ≈ 40 MPa.
Vaiatööde tehnoloogia ja ehitusaegne kontroll määratakse ära rajatise projektis.
Tekstis ebatäpsuse korrigeerimine: 56,4.
A7 / A
Kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′ tõendus on ebaühtlane.
Ebasoodne: pikaajaline püsivus võib olla ülehinnatud.
Kontrollida pikaajalisi arvutusi ka c′ = 0 kPa variandiga või esitada projektikohane tõendus.
6; 9.1; 9.2
Nõustume, et c' on üsna kõrges vahemikus, kuid varasema kogemuse järgi selliste savidel (viirsavi kihid 2-4) on suurusjärk c' ~5 kPa.
Stabiilsusarvutused savipinnastes on cu väärtuste järgi, mis reeglina on kriitilisemad. Kontrollarvutused on dreenitud tingimustes c’ ja φ’ järgi. Tüüpiliselt on purunemisolukord savi kihtides (2-4). Peamiselt määrava kiht 3 omadused c’ ja φ’ on määratud laborikatsetel (nihketeimid ja kolmetelgsed surveteimid). Arvestame tähelepanekuga kriitiliste ristlõigete kontrollarvutustel.
A8 / A
Uuringu kogumaht ei taga kõigi parameetrite lokaalset piisavust, eelkõige Velise kogujatee silla ja puurvaiade kandekihtide kohal.
Potentsiaalselt ebasoodne, kui tugevamat või paksemat kihti üldistatakse.
Siduda piisavus valitud lahenduse ja mõjutsooniga; teha sihitud lisauuring, kui arvutused või vundamendivalik seda nõuavad.
3.1–3.2; 7; 9.1
Velise jõe piirkonnas tehakse täiendavaid tiivikkatseid kogujatee silla piirkonnas ja kontrolliks ka põhitee vasaku silla piirkonnas. Kavandatud välitöö sept. lõpus.
A9 / A
FVT parandustegur μ = 0,8 ei ole proovipõhiselt põhjendatud.
Ebasoodne, kui tegelik μ on väiksem: cu ja püsivus on ülehinnatud.
Põhjendada μ = 0,8 sobivust või kontrollida asjakohast μ = 0,7 varianti; arvestada kohalikke väiksemaid nihketugevusi ja etapilist koormamist.
5.3; 6.2; 9.1; 9.2
Eestis on pikaajaline kogemus viirsavide tiivikkatsetel teguri väärtusega μ = 0,8. Kontroll
EVS-EN 1997-2 Lisa I järgi:
• μ ≈ 0,77 kiht 3 (wL ≈ 77 %)
• μ ≈ 0,85 kiht 4 (wL ≈ 60 %),
Keskmine μ = 0,8 on kasutatud TK nihketugevuse tulemuste korrektsiooniks.
Täiendavalt arvestame, et Eurokoodeks 7 Tabel A.4 „Pinnase parameetrite (γM) osavarutegurid“ järgi on arvutustes dreenimata nihketugevusele cu,d rakendatav osavarutegur γM = 1,4 , mis on piisava varuga μ = 0,7 … 0,9 väärtuste piirkonnas.
Projekteerimisel nähakse ette kriitilisematel ehitusaladel etapiviisilist koormamist, s.t mullete üles ehitamist järkjärguliselt.
A10 / A
Projekteerivat põhjavee- ja poorirõhuprofiili ei ole määratud; GL-3150 hooajalised väited on vastuolulised.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui kasutatud veetase on liiga madal; mõju sõltub arvutusliigist.
Määrata piirseisundite ja ehitusetappide veetasemed ning poorirõhuprofiilid; siduda need efektiivpingete, OCR-i, vajumi ja püsivusega.
3.4; 9.1; 9.2
Seletuskirja sõnastust täpsustame.
Pinnaseveenivoo asjus vt. A2 / A kommentaari.
A11 / A
Kihi S paksus ei ole kõigis vaiaasukohtades teada ning küllastunud liivmöll võib puurimisel häiruda.
Ebasoodne: otsakandevõime ja läbisurumiskindlus võivad olla ülehinnatud.
Kihti S toetumisel tõendada piisav paksus, aluskiht, läbisurumiskindlus ja tehnoloogia sobivus. Läbiva vaia korral S-i otsakandevõimet ei arvestata.
6.4; 7.3; 8; 9.1
Kiht S on tuvastatud Päärdu viadukti juures (PA.7–PA.8), viirsavi ja aluspõhja vahel, paksusega 2,2–3,2 m.
Tähelepanekut arvestatakse rajatiste projekteerimisel.
B1 / B
OCR > 2 proovide väljajätmine on GL-3150 v5-s sisuliselt põhjendatud, kuid proovipõhine arvutusahel ei ole lähtefailidest täielikult taastatav.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui väljajätmine tõstab esinduslikku σ′p/OCR-i.
Kui OCR-statistika on määrav, täpsustada proovipõhist arvutust või arvestada jälgitavuse piirangut parameetrivalikus ja tundlikkusanalüüsis.
6.2; 9.1
OCR valikuid on põhjalikult selgitatud aruande p. 3.4.
B2 / B
Dissipatsioonis kasutatud u0 erineb puuraukudes mõõdetud veetasemest.
Sõltub u0 valikust; ch võib muutuda mõlemas suunas.
Kui ch mõjutab lahendust, põhjendada u0 eeldust või kontrollida mõõdetud veetasemele vastavat tundlikkusvarianti.
3.4; 4.1; 9.1
u0 = γw·z maapinnast võeti kasutusele, kuna täielikult hajunud poorirõhud tasakaalustuvad sellel tasemel (CPTU-01, 2,0 m: 21 vs 20 kPa; 3,5 m: 41 vs 34 kPa; CPTU-02, 7,5 m: 88 vs 74 kPa), samas kui savi puuraukudes loetud veetasemed ei ole piesomeetrilised.
Puuraukude veetaseme järgi oleksid ch väärtused u. 10% väiksemad (Kiht 3: 20,0, Kiht 4: 17,2 m²/a) — meetodi ebakindluse ±2× piires; see on märgitud aruande (v6) tabelis 4.
B3 / B
Nihke- ja kolmetelgsete surveteimide lisades on pinge-, kiirus- ja terminivastuolud.
Sõltub; võimalik tugevuse ülehindamine.
Määrava katsetulemuse kasutamisel küsida labori selgitus; muul juhul kasutada muud põhjendatud lähtehinnangut.
4.2; 9.1
(a) Lisa B.9 — kokkuvõtvad tabelid, graafikud ja φ′/c′ hindamine kirjeldavad tegelikke normaalpingeid (nt proov 2-17: 29/87/218 kPa); ainult andmetabeli päis iga katse lehel 4 säilitab kirjablanketi väärtused (45/90/180 kPa).
Laborist on palutud parandatud dokumendid.
(b) Test PA.1-14, etapp 3 — nihkekiirus 0,050 mm/min on trükiviga; salvestatud andmed (20 % suhteline deformatsioon pärast 3762 minutit) annab tulemuseks 0,005 mm/min; on palutud parandatud lehekülg.
B4 / B
Aritmeetiline keskmine on mitmel juhul võetud normväärtuseks ilma täieliku valikupõhjenduseta.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui keskmine varjab nõrka osa.
Dokumenteerida valik sõltumatute profiilide, hajuvuse, mõjutsooni ja piirseisundi alusel.
5.1; 9.1
Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.
B5 / B
Ödomeetrikatsetes ei ole eraldi taaskoormamisharu; cα ei ole taaskoormamisjäikus.
Sõltub mudelist; vajum võib muutuda mõlemas suunas.
Kui mudel vajab taaskoormamisjäikust, põhjendada seda tegeliku katseskeemi või muu asjakohase hinnangu alusel.
4.2; 9.1
Sekundaarne kompressioonitegur Cα leitakse ödomeeterkatse (OED) andmetest deformatsiooni ja aja logaritmi graafikult δε – log(t) vahetult pärast primaarse konsolidatsiooni lõppu (t100), kus deformatsiooni kulg ajas muutub sirgjoonelisemaks.
OED aruannetes on olemas mahalaadimisharu 300 kPa kuni 0 kPa ning selle põhjal on labor määranud paisumisindeksi Cs.
6 / B
Horisontaalset filtratsioonimoodulit kh ei ole otseselt määratud; ch ei asenda seda.
Sõltub; radiaalse drenaaži ja konsolidatsiooniaja hinnang võib muutuda.
Põhjendada kh või kh/kv eeldus juhul, kui valitud arvutusmudel seda vajab.
5.2; 9.1
Vajumisarvutustes on vaja programmi sisestada kh ja kv väärtused. Need on arvutatud mahukokkusurutavuse kordaja mv põhjal.
c = k/(mv γw) ning kh/kv=ch/cv ja järelikult
kh = ch mv γw ning kv = cv mv γw
Konsolidatsiooniaja hinnangud esitame geotehniliste arvutuste aruandes koormusetappide kaupa. Tuleb arvestada asjaoluga, et need on suurusjärkude prognoosväärtused.
B7 / B
Kihis 5 annavad cv = 28,5 ja ch ≈ 15,2 m²/a suhte ≈ 0,53; katsed ja allikad ei ole võrreldava alusega.
Tõenäoliselt ebasoodne, kui cv on liiga suur; põhjus ei ole tõendatud.
Kontrollida tundlikkust, kui konsolidatsiooniaeg või ehitusgraafik sõltub kihist 5.
5.2; 6.3; 9.2
Geolite: nõus — cv = 28,5 m²/aastas pärineb ühest töö nr 3199 Shelby proovist (kolm proovi, 16–47 m²/aasta) ja ch = 15,2 m²/aastas ühest CPTU dissipatsioonitestist, kus Ir = 100. Seega ei ole need kaks väärtust võrreldavad. Aruande korrigeeritud versioonis (v6) ja tabelis 12.1 on kihi 5 iseloomulik cv = 15 m²/aastas (kohalik CPTU väärtus).
Kiht 5 on samuti õhuke ja sügaval lasumise tõttu on kokkusurutavus minimaalne antud projekti survevahemikes.
B8 / B
E, Eoed, E50, Ev1/Ev2 ja taaskoormamisjäikus ei ole automaatselt samaväärsed.
Sõltub; valesti samastamine võib vajumit üle- või alahinnata.
Esitada iga mooduli nimetus, katse/korrelatsioon, drenaažitingimus, pingetase ja arvutusmudeli kasutus.
Lühendid; 4.2; 6; 9.1
Aruande korrigeeritud versiooni (v6) tehakse täpsustused.
B9 / B
Nkt = 20 on üldiseks ristkontrolliks piisavalt põhjendatud, kuid Velise savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa tugineb sellele otseselt.
Määramatus võib olla mõlemas suunas.
Kui CPT-põhine cu on määrav, esitada Nkt põhjendus või tundlikkusvahemik; muul juhul märkida CPT suurusjärgu kontrolliks.
5.3; 7.2; 9.1
Vt kommentaari A8 / A.
C1 / C
Ristlõigetel ei ole näidatud kõiki tõlgenduses kasutatud CPT/CPTU-punkte ega piiride staatust.
Neutraalne; vähendab mudeli valesti üldistamist.
Näidata projekti arvutusristlõigetel asjakohased uuringupunktid ja eristada mõõdetud, interpoleeritud ning projitseeritud kihipiirid.
3.3; 9.1
Andmeid analüüsitakse samuti geotehniliste arvutuste koostamisel.
C2 / C
Lubjakivipind, RQD, murenemine ja karst võivad muutuda lühikese vahemaa jooksul.
Ebasoodne, kui nõrk või karstunud tsoon jääb tuvastamata.
Määrata projektis iga vaia kandva kihi kontroll: puurimisparameetrid, põhja puhastus ning vajaduse korral kontrollpuurimine ja vajalik süvistus kandvasse kihti.
3.2; 6.6; 8
Tegevused esitatakse rajatiste projektide kirjelduses. (Kommentaar: üldiselt tuvastavad vaiade puurmeistrid üsnagi hästi puurmasina pardakompuutri info järgi kihtide 7a, 7b ja 7c lasuvused ja vastupanud (sh väändemoment), sest tugevusomadused erinevad kuni 10 korda. Samuti toimub väljapuuritava pinnase visuaalne kontroll.)