Taotlusvorm

Tark tagasiside: AI-toega kliendikogemuse analüüs avalikus sektoris

Koostatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määruse nr 15 “Tulevikukindla andmemajanduse

ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks

ja väärindamiseks” põhjal.

1. Taotleja andmed

Taotleja asutuse nimi Transpordiamet

Taotleja esindaja nimi Priit Sauk

Taotleja esindaja ametikoht peadirektor

Esindaja telefoninumber +37253417569

Esindaja e-post [email protected];

[email protected]

2. Partneri andmed (vajadusel)

Partnerasutuse nimi -

Partneri esindaja nimi

Partneri esindaja ametikoht

Partneri esindaja telefoninumber

Partneri esindaja e-post

3. Projekti lühiülevaade

Projekti lühikirjeldus Tark tagasiside: AI-toega kliendikogemuse analüüs

avalikus sektoris

Tegu on AI‑toega klienditagasiside analüüsi

lahenduse piloteerimisega avalikus sektoris.

Projekti käigus luuakse prototüüp, mis suudab

koondada eri kanalitest tulevat klienditagasisidet, sh

ennekõike vabatekstina sisestatud kommentaare,

analüüsida saadud andmestikku automaatselt ning

pakkuda reaalajas ülevaateid peamistest

probleemidest, trendidest ja parendusvõimalustest,

mida klientide tagasisidest järeldada saab.

Lahendus asendab senise käsitöömahuka ja aeglase

klienditagasiside analüüsi skaleeritava ja

andmepõhise lähenemisega, mis võimaldab kiiret

probleemide tuvastamist, paremat otsustamist ning

süsteemset teenuste arendamist ning parendab

seeläbi nii avaliku sektori töö kvaliteeti kui klientide

rahulolu riigi pakutavate teenuste tagasisidele

reageerimise osas.

Projekti ajaraam 01.09.2026 – 31.10.2027

Omafinantseeringu suurus ja allikas 13 500 €; Transpordiameti eelarve

Taotletav toetuse summa [€] 76 500 €

4. Projekti detailsem kirjeldus

Probleemikirjeldus

Selgitage, miks on probleem

aktuaalne ning keda see puudutab.

Mida on probleemi lahendamiseks

Eestis juba tehtud või mis on

tegemisel?

Avalikus sektoris kogutakse suurel hulgal

klienditagasisidet (Transpordiametis kvartalis ~4000

kommentaari kvartalis), kuid selle analüüs toimub

valdavalt käsitsi.

Seetõttu:

- tagasiside töötlemine võtab palju aega;

- probleemid ei jõua õigel ajal otsustajateni;

- puudub terviklik ja süsteemne ülevaade

teenuste toimimisest;

- korduvate probleemide ja trendide

tuvastamine on piiratud.

See mõjutab otseselt avalike teenuste kvaliteeti,

kasutajate rahulolu ja organisatsiooni võimet

reageerida probleemidele õigel ajal.

Probleem ei puuduta üksnes taotlejat, vaid on

süsteemne kogu avalikus sektoris – eriti nendes

asutustes, kus on suur maht otseseid kliendikontakte

ja tagasisidet (nt loamenetlused, järelevalve,

teeninduskanalid, digiteenused).

Lisaks oleme riigi tasandil seadnud selge ootuse ja

võtnud kohustuse juhtida otseseid avalikke teenuseid

kasutajakeskselt.

Vastavalt määrusele „Teenuste korraldamise ja

teabehalduse alused“ tuleb asutustel korraldada ja

arendada otseseid avalikke teenuseid ning tagada

nende kvaliteedi hindamine ja parendamine, mis

eeldab ka kasutajate tagasiside kogumist ja

kasutamist teenuste juhtimisel ja arendamisel.

Praktikas ei ole see kohustus aga täies mahus

realiseerunud, kuna olemasolevad tööriistad ei

võimalda suurt hulka vaba tekstina kogutud

tagasisidet kiiresti ja süsteemselt analüüsida, eriti

arvestades selle tänast kõrget tööjõuvajadust.

Seetõttu jääb oluline osa kasutajakogemusest

andmepõhises juhtimises kasutamata.

AI‑põhise analüüsi lahendusi on Eestis katsetatud

üksikutes kasutusjuhtudes (sh erasektoris ja

eraldiseisvates projektides avalikus sektoris), kuid

meile teadaolevalt puudub terviklik, avaliku sektori

vajadustele vastav klienditagasiside analüüsi

lahendus, mis ühendaks automaatse analüüsi, kiire

reageerimise toe ning organisatsiooniülese vaate

4. Projekti detailsem kirjeldus

ning seeläbi klientide rahulolu tõusu nende

tagasisidele reageerimisele.

Projekti oodatav tulemus ja mõju

Kas projektil on selge ning

mõõdetav eesmärk, mille

saavutamist või mittesaavutamist

on võimalik hinnata?

Projekti tulemusena valmib töötav prototüüp, mis:

- struktureerib automaatselt klienditagasiside

(teemad, mustrid, meelsus);

- tuvastab kriitilised probleemid ja trendid;

- võimaldab teenuse- ja organisatsiooniüleseid

vaateid;

- toetab kiiret reageerimist (hoiatused,

teavitused);

- pakub andmepõhist sisendit juhtimisotsusteks

ja teenuste arendamiseks.

Eesmärk on vähendada käsitsi tehtava tagasiside

analüüsi mahtu pilootteenuses vähemalt 50% võrra.

Mõju:

- kiirem probleemide tuvastamine ja

lahendamine;

- tõhusam teenuste arendamine;

- parem otsustuskvaliteet;

- suurem kliendirahulolu;

- süsteemne ja järjepidev tagasiside

kasutamine pidevas parendustegevuses.

Edu mõõdetakse järgmiste tunnuste kaudu:

1) Analüüsi automatiseerituse tase:

- vähemalt üks pilootteenus(t)el kasutatav

lahendus suudab automaatselt kategoriseerida

ja struktureerida klienditagasisidet (teemad,

meelsus, probleemitüübid)

- käsitöömaht tagasiside esmasel analüüsil

väheneb oluliselt (kvalitatiivne hinnang

võrreldes algtasemega)

2) Kiirem probleemide tuvastamine:

- kriitiliste probleemide tuvastamise aeg

väheneb võrreldes senise praktikaga (nt

reaktsioon mitte kvartalite lõikes, vaid

jooksvalt / lühikese ajasammuga)

- süsteem suudab tuvastada korduvaid

probleeme ja mustreid automaatselt

3) Lahenduse kasutatavus ja väärtus:

- pilootkasutajad (nt teenusejuhid) hindavad

lahenduse kasutatavust ja praktilist väärtust

positiivselt

- lahendust kasutatakse pilootperioodil reaalses

töös (mitte ainult testkeskkonnas)

4) Juhtimisotsuste toetamine

4. Projekti detailsem kirjeldus

- lahendus annab selgelt eristatavat sisendit

vähemalt mõne parendustegevuse või otsuse

tegemiseks

tekib teenuse- või organisatsiooniülene vaade,

mida varem ei olnud võimalik saada

5) Skaleeritavuse tõestus

- hinnatakse ja kirjeldatakse võimalus

rakendada lahendust teistel teenustel või

teistes asutustes

- tuvastatakse peamised eeldused ja piirangud

laiemaks kasutuselevõtuks

Projekti meeskond ja

töökorraldus

Kirjeldage rollide ja töö jaotust

projektimeeskonnas. Missugust

täiendavat ekspertiisi tuleb juurde

kaasata (nt tehniline ekspertiis,

andmekaitse)?

Projekt viiakse ellu Transpordiameti eestvedamisel,

tuginedes olemasolevale teenuste arenduse ja

andmehalduse kompetentsile ning kaasates vajadusel

väliseid partnereid.

Projekti juhtimise ja koordineerimise eest vastutab

teenuste ja kliendikogemuse arendusjuht, kes tagab

projekti eesmärkide saavutamise, seose

organisatsiooni strateegiliste prioriteetidega ning

sidususe teenusejuhtimise praktikatega.

Projekti meeskond koosneb järgmistest rollidest:

 projekti koordinaator (teenuste ja

kliendikogemuse arendusjuht) – vastutab

projekti üldjuhtimise, eesmärkide seadmise,

prioriteetide kujundamise ning sidusrühmade

kaasamise eest;

 teenusejuhid – määratlevad kasutusjuhtumid,

annavad sisendi analüüsi vajadustele ning

valideerivad lahenduse praktilise

kasutatavuse;

 analüütikud – kaardistavad andmeallikad,

analüüsivad olemasolevat tagasisidet ning

osalevad mudelite ja loogikate

valideerimisel;

 IT- ja andmehalduse spetsialistid –

vastutavad andmevoogude, andmete

töötlemise ja tehnilise arhitektuuri

realiseerimise eest ning tagavad lahenduse

kooskõla olemasolevate süsteemidega.

Projekti elluviimisel kasutatakse vajaduspõhiselt ka

väliseid partnereid, eelkõige järgmises mahus:

 AI‑lahenduste arendus ja mudelite loomine;

4. Projekti detailsem kirjeldus

 tekstianalüüsi ja keele­tehnoloogia

kompetents;

 andmetöötluse ja tarkvaraarenduse

spetsialiseeritud oskused.

Täiendavalt kaasatakse projekti:

 andmekaitse ekspertiis, et tagada lahenduse

vastavus andmekaitse nõuetele (sh

pseudonümiseerimine ja turvaline töötlus);

 tehniline AI‑kompetents, et valida sobivad

meetodid ja tagada lahenduse toimivus;

 vajadusel akadeemilised partnerid, et toetada

metoodikat ja tulemuste valideerimist.

Töökorraldus põhineb selgel rollijaotusel ja tihedal

koostööl erinevate osapoolte vahel. Projekt viiakse

läbi etapiviisiliselt, alustades probleemide ja

andmete täpsustamisest ning liikudes edasi arenduse,

piloteerimise ja valideerimise suunas.

Arendus viiakse läbi iteratiivse lähenemisena, kus

lahendust arendatakse, testitakse ja täiendatakse

järjestikustes tsüklites. Iga iteratsiooni käigus

hinnatakse tulemusi, kaasatakse kasutajate

tagasisidet ning tehakse vajalikud parandused. See

võimaldab vähendada innovatsiooniriski ning

tagada, et valmiv lahendus vastab reaalsele

kasutusvajadusele.

Selline töökorraldus tagab, et projekt ei jää

tehniliseks arenduseks, vaid toob kaasa ka reaalse

muutuse teenuste juhtimises ja klienditagasiside

süstemaatilises kasutamises.

Jätkutegevused

Kirjeldage planeeritud

jätkutegevusi pärast

rahastusperioodi lõppu.

Pärast pilootprojekti lõppu keskendub

Transpordiamet lahenduse edasiarendamisele,

praktilisele kasutuselevõtule ning laiemale

rakendamisele organisatsioonis ja võimalusel ka

avalikus sektoris tervikuna.

Transpordiameti tegevused pärast projekti lõppu:

 hinnatakse piloodi tulemusi (kasutatavus,

täpsus, mõju juhtimisotsustele);

 otsustatakse lahenduse edasiarenduse ja

püsilähenduseks kujundamise osas;

 integreeritakse lahendus olemasolevate

tagasiside- ja aruandluskeskkondadega;

 laiendatakse lahenduse kasutust teistele

teenustele;

4. Projekti detailsem kirjeldus

 kujundatakse ühtne praktika klienditagasiside

süsteemseks kasutamiseks teenuste

juhtimisel.

Skaleeritavus ja laiem rakendus:

 lahendust kavandatakse modulaarse ja

skaleeritavana, et seda oleks võimalik

rakendada erinevates teenustes ja

andmeallikates;

 projekti käigus dokumenteeritakse metoodika

(andmete töötlemine, klassifitseerimine,

töövood), mis võimaldab lahendust üle kanda

teistele avaliku sektori asutustele;

 tulemusi ja õppetunde jagatakse teiste

asutustega (nt kogukonnad, töövõrgustikud),

et soodustada ühtsete lähenemiste

kujunemist;

 hinnatakse võimalust pakkuda lahendust või

selle komponente korduvkasutatava

teenusena (nt keskne teenus või raamistik).

Intellektuaalomand ja kasutusõigused:

 eesmärk on tagada, et Transpordiametil oleks

vähemalt piisavad kasutusõigused arendatud

lahenduse kasutamiseks, edasiarendamiseks

ja rakendamiseks oma teenustes;

 arenduse tellimisel sätestatakse lepingus

selgelt intellektuaalomandi ja kasutusõiguste

tingimused;

 eelistatud on lähenemine, kus lahenduse

põhikomponendid ja metoodika on

kasutatavad ka teiste avaliku sektori asutuste

poolt (nt avatud standardid, võimalik

korduvkasutus);

 sõltuvalt arendusmudelist võib tehniline

teostus (nt kood) jääda arenduspartnerile,

kuid Transpordiamet tagab enda jaoks

vajalikud laiad kasutus- ja edasiarenduse

õigused.

Lisaks tutvustatakse projekti lõpus Transpordiameti

kogemust huvitatud avaliku sektori

organisatsioonidele.

Selline lähenemine tagab, et projekt ei lõpe

4. Projekti detailsem kirjeldus

prototüübiga, vaid loob aluse püsivaks muutuseks

klienditagasiside kasutamises ning toetab

andmepõhise ja kasutajakeskse teenusejuhtimise

arengut nii Transpordiametis kui laiemalt avalikus

sektoris.

Riskid ja maandamismeetmed

Kirjeldage peamisi riske, mis

võivad takistada projekti elluviimist

või eesmärkide saavutamist,

millised maandamismeetmed

kasutusele võetakse?

1) Andmete kvaliteet ja ühtlustatus

Klienditagasiside pärineb erinevatest kanalitest ja

vormidest (vaba tekst, erinevad küsimustikud),

mistõttu andmed võivad olla ebaühtlased, puuduliku

kvaliteediga või raskesti võrreldavad. See võib

mõjutada analüüsi täpsust ja vähendada automaatse

klassifitseerimise usaldusväärsust.

→ Maandamine:

Andmete kaardistamine, puhastamine ja

struktureerimine viiakse läbi projekti varases etapis

ning rakendatakse ühtseid klassifitseerimise ja

andmetöötluse põhimõtteid. Kasutatakse

pseudonümiseerimist ja andmete standardiseerimist,

et tagada analüüsi kvaliteet ja võrreldavus.

2) Andmekaitse ja privaatsuse nõuded

Klienditagasiside võib sisaldada isikuandmeid või

kaudset tuvastamist võimaldavat infot, mistõttu tuleb

tagada vastavus andmekaitse nõuetele (sh GDPR).

Ebapiisav tähelepanu andmekaitsele võib takistada

lahenduse kasutuselevõttu või tekitada õigusriske.

→ Maandamine:

Andmekaitse ekspertiis kaasatakse projekti algfaasis

ning viiakse läbi vajalikud mõjuhinnangud. Andmed

pseudonümiseeritakse ning rakendatakse

minimaalsuse ja turvalise töötlemise põhimõtteid

kogu lahenduse elutsükli vältel.

3) AI‑lahenduse täpsus ja usaldusväärsus

AI‑põhise analüüsi tulemused (nt teemade

tuvastamine või meelsuse analüüs) ei pruugi esialgu

olla piisava täpsusega, eriti keerukate või

kontekstipõhiste tagasiside kommentaaride puhul.

See võib vähendada kasutajate usaldust ja takistada

lahenduse igapäevast kasutamist.

→ Maandamine:

Lahendust arendatakse iteratiivselt, testitakse

pärisandmetega ja täiendatakse kasutajate tagasiside

põhjal. Pilootfaasis valideeritakse tulemusi koos

teenusejuhtide ja analüütikutega, et tõsta mudelite

täpsust ja praktilist kasutatavust.

4. Projekti detailsem kirjeldus

4) Kasutajate vähene omaksvõtt

Kui lahendus ei sobitu olemasolevatesse

tööprotsessidesse või ei loo kasutajatele selget

lisaväärtust, võib selle kasutuselevõtt jääda piiratud.

See vähendab otsest mõju teenuste juhtimisele ja

projekt ei saavuta oma eesmärke.

→ Maandamine:

Teenusejuhid ja lõppkasutajad kaasatakse

arendusprotsessi alates algusest ning lahendust

testitakse reaalses töökontekstis. Keskendutakse

kasutusmugavusele ja selge väärtuse loomisele, et

tagada lahenduse praktiline kasutus ja integreerimine

igapäevatöösse.

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

Tegevuse liik (alusuuring,

rakendusuuring või

eksperimentaalarendus)

Eksperimentaalarendus

Uudsus AI‑põhine klienditagasiside terviklahendus avalikus

sektoris

Loomingulisus Erinevate andmeallikate, tekstianalüüsi ja

AI‑meetodite kombineerimine

Ettemääramatu tulemus Pole ette teada, milline AI lähenemine annab parima

tulemuse

Süsteemsus Struktureeritud arendus, piloteerimine, valideerimine

ja iteratiivne täiustamine

Ülekantavus või korratavus Lahendus on rakendatav teistes avaliku sektori

asutustes ja miks mitte ka erasektoris

6. Projekti eelarve ja ajakava

Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.

Eelarve on koostatud lähtudes projekti ajakavast, vajaminevast töökulust ning

hinnangulistest turuhindadest sarnaste AI‑ ja andmeanalüüsi projektide puhul. Arvestus

sisaldab kõiki makse ning kajastab projekti kogumaksumust.

I etapp Analüüs ja disain

Periood: 01.09.2026 – 31.12.2026

Etapi eelarve kokku: 20 000 €

Tegevus 1 Probleemi täpsustamine - täpsustatakse

kasutusjuhtumid, eesmärgid, ootused lahendusele

koostöös teenusejuhtidega.

Periood: 01.09.2026-15.10.2026

Eelarve: 6000 €

Tegevus 2 Andmete kaardistus - kaardistatakse olemasolevad

andmeallikad, hinnatakse andmete kvaliteeti ja

kättesaadavust.

Periood: 01.10.2026-15.11.2026

6. Projekti eelarve ja ajakava

Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.

Eelarve: 7000 €

Tegevus 3 Lahenduse arhitektuur - disainitakse süsteemi

arhitektuur, töövood ja AI-lahenduse kontseptsioon

Periood: 15.11.2026-31.12.2026

Eelarve: 7000€

II etapp Arendus ja piloteerimine

Periood: 01.01.2027 – 31.08.2027

Etapi eelarve kokku: 55 000 €

Tegevus 1 AI mudelite loomine - arendatakse ja treenitakse

mudelid (tekstianalüüs, klassifitseerimine, mustrite

tuvastus).

Periood: 01.01.2027-30.04.2027

Eelarve: 20 000 €

Tegevus 2 Andmete töötlemine - andmete puhastamine,

pseudonümiseerimine, struktureerimine ja

andmetoited.

Periood: 01.02.2027-30.06.2027

Eelarve: 18 000 €

Tegevus 3 Töövoogude loomine - luua töövood, dashboardid ja

automatiseeritud analüütika väljundid

Periood: 01.05.2027-31.08.2027

Eelarve: 17 000 €

III etapp Testimine ja hindamine

Periood: 01.09.2027 – 31.10.2027

Etapi eelarve kokku: 15 000 €

Tegevus 1 Piloot - lahenduse piloteerimine valitud teenustega,

kasutajatega testimine

Periood: 01.09.2027-30.09.2027

Eelarve: 7000 €

Tegevus 2 Tulemuste valideerimine - hindamine: täpsus,

kasutatavus, mõju otsuste tegemisele.

Periood: 01.09.2027-15.10.2027

Eelarve: 4000 €

Tegevus 3 Parendusettepanekud – kasutajate tagasiside

küsimine, lõplikud järeldused, soovitused ja

skaleerimisplaan

Periood: 15.10.2027-31.10.2027

Eelarve: 4000 €

KOKKU etapid I-III 90 000 €

7. Kasutatavate andmete ülevaade

Ülevaade projekti käigus

töödeldavatest andmetest

Töödeldakse

- klienditagasiside tekstandmed

- teenustega seotud metaandmed

Andmed pseudonümiseeritakse ja töödeldakse

kooskõlas andmekaitse nõuetega.

7. Kasutatavate andmete ülevaade

Kas vajalik on läbi viia

andmekaitsealane mõjuhinnang?

Jah

Kas projekti käigus rakendatakse

andmejälgijat?

Kaalumisel

Kas vajalik on täita algoritmi

kasutatavuse vorm?1

Jah

Kas projekti käigus avalikustatakse

avaandmeid?

Hinnatakse projekti käigus

8. Muu vajalik teave vabas vormis

Avaliku sektori asutustel on kohustus pakkuda otseseid avalikke teenuseid ning neid

süsteemselt arendada ja juhtida, sealhulgas tuginedes nende kasutamisele ja kvaliteedile.

Samal ajal on riigi tasandil kirjeldatud vajadus hinnata teenuste kvaliteeti, kasutusmahtu ja

kasutajate rahulolu, et teenuseid saaks järjepidevalt parandada ja võrreldavalt juhtida.

Praktikas jääb see kohustus aga sageli täitmata või poolikuks, sest klienditagasiside analüüs

on käsitöömahukas, aeglane ja killustatud. See tähendab, et kõige väärtuslikum sisend –

kasutajate vahetu kogemus – ei jõua õigel ajal otsustajateni ega toeta süsteemset teenuste

arendamist.

See projekt lahendaks selle lõhe. AI‑toega klienditagasiside analüüsi lahendus muudab

tagasiside kogumise reaalselt kasutatavaks juhtimistööriistaks – võimaldades tuvastada

probleeme, mustreid ja trende peaaegu reaalajas ning suunata parendustegevusi sinna, kus

mõju on suurim.

Projekt ei loo pelgalt uut tehnoloogiat, vaid aitab täita riigi seatud ootust juhtida otseseid

teenuseid andmepõhiselt ja kasutajakeskselt. Lahendus on piloteeritav, mõõdetav ja

skaleeritav ning seda on võimalik rakendada laiemalt kogu avalikus sektoris.

Projekt loob eelduse, et klienditagasiside ei ole lihtsalt aruandlus, vaid operatiivne

juhtimisvõimekus – ning see on kriitiline samm paremate avalike teenuste suunas.

1 AI ülevaade | Kratid

Volitused

Kontrollige e-äriregistrist2, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja esindamiseks. Juhul,

kui Teil puudub e-äriregistris taotleja esindusõigus, saate oma esindusõigust tõendada, lisades

taotlusele digiallkirjastatud volituse.

Kinnitused

Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:

Annan nõusoleku:

- teha õiguspädevale organile järelpärimisi;

- teostada taotleja suhtes toetuse andmise tingimustest tulenevaid õigusi;

- edasise infovahetuse toimumiseks elektroonilisel teel.

Kinnitan järgnevat:

- kõik taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad;

- taotluses sisalduv projekt vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud

eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele;

- taotlejal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;

- taotleja kohustub väljastama andmeid ja osutama igakülgselt kaasabi Justiits- ja

Digiministeeriumile ning teistele asutustele, kelle kohustus on teha taotluses sisalduva projekti

elluviimise üle järelevalvet;

- taotleja kohustub viima projekti ellu taotluses esitatud teabe ja tingimuste alusel;

- taotleja kohustub Justiits- ja Digiministeeriumi viivitamata teavitama taotluses esitatud

andmetes toimunud muudatusest ja ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta

otsuse tegemist;

- taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks;

- taotleja on teadlik, et toetuse saamise info ja toetuse summa avalikustatakse.

☒ Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud

tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.

2 Juriidilise isiku otsing | e-Äriregister

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Transpordiamet*/

Kaarel Sepp

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

/*Teie 03.07.2026*/ /*nr 1-17/4722-

10*/

Meie 06.07.2026 nr 5.2-2/26-

037/10554-3

Tehisarulahenduste toetusmeede –

parandatud taotlus.

Austatud hr Kaarel Sepp

Täname võimaluse eest täiendada esitatud taotlust. Lisatud taotlusvormis on ebatäpsus parandatud.

Soovitud toetuse summa on 76 500 eurot, mis moodustab 85% projekti planeeritud kogueelarvest

90 000 eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Lisa: Täiendatud_Taotluse vorm_Tark tagasiside_Transpordiamet_JDM_07.07.26

Kaido Sipelgas

53417569, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Transpordiamet*/

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1

10122, Tallinn, Harju maakond

/*Teie 22.07.2026*/ /*nr 1-17/4722-

23*/

Meie nr

Vastused täiendavatele küsimustele

projektis „Tark tagasiside: AI-toega

kliendikogemuse analüüs avalikus sektoris“

Austatud pr Keaty Siivelt

Saadame vastused Teie täiendavatele küsimustele meie „Tehisarulahenduste ja privaatsust

tagavate tehnoloogiate kasutuselevõtu toetus“ esitatud taotluse „Tark tagasiside: AI-toega

kliendikogemuse analüüs avalikus sektoris“ projekti eelarve, kavandatud tegevuste ja oodatava

mõju kohta.

1. Palume täpsustada kavandatud kulude kujunemise põhimõtteid ning kirjeldada, millised tegevused viiakse ellu asutusesiseselt ja millised hangitakse sisse.

Kuna projektiga lahendatav probleem on pikaajaline ning püsiv, oleme Transpordiametis teinud enne toetusvõimaluste avanemist analüüsi probleemi lahendamiseks vajalikest tegevustest ning küsinud selle kohta ka hinnapakkumise. Projekti eelarve on koostatud lähtuvalt selle analüüsi abil kaardisataud vajalikest tegevustest, hinnangulisest töömahust ning sarnaste tehisintellekti ja andmeanalüüsi projektide turuhindadest. Eelarve katab projekti kõik põhietapid alates analüüsist ja lahenduse kavandamisest kuni piloteerimise, testimise ja mõju hindamiseni. Eelarve koostamisel on võetud aluseks varasemad hinnapäringud ja hinnangud samalaadsete lahenduste arendamiseks ning arvestatud asjaolu, et projekti elluviimine toimub hilisemal perioodil kui esialgne hinnastamine. Tulenevalt meie töö ja töötajate profiilist, viib Transpordiamet asutuse enda töötajate poolt ellu vaid need tegevused, mis eeldavad organisatsiooni sisuliste vajaduste tundmist ja teenusejuhtimise kompetentsi. Nende hulka kuuluvad:

 kasutusjuhtumite täpsustamine,  klienditagasiside protsesside ja andmeallikate kaardistamine,  pilootteenuste valik,  nõuete määratlemine  hankimine  projekti juhtimine  lahenduse testimine ning mõju hindamine.

2 (5)

Samuti tagab Transpordiamet lõppkasutajate kaasamise ja lahenduse praktilise valideerimise reaalses töökeskkonnas. Seejuures on need kaasnevad tegevused antud juhul jäätud väljaspoole projekti eelarvet, need tagatakse Transpordiameti sisemise töökorralduse abil. Sisse ostetakse tegevused, mis eeldavad spetsiifilist tehnilist kompetentsi või arendusvõimekust. Nende hulka kuuluvad:

 tehisintellekti alustarkvara analüüs, valik ja kohandamine;  tehisintellekti ja tekstianalüüsi ekspertiis;  klienditagasiside automaatse analüüsi mudelite seadistamine ja kohandamine,  andmete töötlemise ning klassifitseerimise lahenduste loomine,  tehnilise arhitektuuri ja integratsioonide väljatöötamine;  infoturbe ja andmekaitse ekspertiis;  pilootlahenduse arendus- ja juurutusteenused.

Selline tööjaotus võimaldab kasutada väliste partnerite tehnilist kompetentsi ning keskendada Transpordiameti panuse sisuliste vajaduste määratlemisele ja tulemuste rakendamisele. Eelarve kujundamisel vaatlesime ka samalaadsete projektide näideteid ning võtsime arvesse valdkonna tööde püsivat hinnakasvu. Näited:

Hange/projekt Tellija Sisu Maksumus

TTJA pöördumiste märgendaja Texta toolkiti arendamine

TTJA

TTJA 2018–2021 pöördumiste põhjal märgendaja edasiarendus, mudelite treenimine, e- postisüsteemiga liidestamine ja töötajate väljaõpe. See on sinu ideele väga lähedane, sest käsitleb kliendipöördumiste automaatset märgendamist.

41 760 € (ttja.ee)

Keelatud reklaami tuvastamise lahenduse prototüüp

TTJA koostöös MKMiga

Analüüsiti, kas sotsiaalmeediast saab automaatselt tuvastada õigusvastast reklaami, sh teksti ja pilti; loodi PoC ühe sotsiaalmeediakanali näitel.

Projekti kogumaksumus 66 924 €; hanke lepingu maksumus 55 770 € (ttja.ee)

Kodaniku pöördumiste klassifitseerija analüüs ja pilootprojekt

MKM

Avaliku sektori kliendipöördumiste automaatse klassifitseerimise analüüs ja PoC; käsitleti e-kirju, vestlusaknaid, kliendikõnesid jm kanaleid. TTJA oli kaasatud asutuste hulgas.

59 520 €

Riigi keskse juturoboti Bürokratt eelanalüüs ja prototüüp

RIA

Riigiülese juturoboti eelanalüüs ja prototüüp kahe asutuse vahel; eesmärk oli parandada riigiasutuste vahelist teenindust ja pakkuda kliendile ühte kontaktpinda.

Eeldatav 80 000 €, lõplik 72 655 € (mercell.com)

Bürokrati RIA Bürokrati baastarkvara ja Raamlepingu maksumus 350

3 (5)

haldustööde tellimine

keeletehnoloogia lahenduste haldus, turvauuendused, seadistamise/paigaldamise tugi.

000 € KM-ta (ee.openprocurements.com)

Bürokrati keeletehnoloogia ressurss

RIA

Ressursid Bürokrati edasiarenduseks; AI-inseneri osa kirjelduses olid RAG-lahendused, AI-agentide ehitamine, API- päringud ja guardrails’id.

Kogu hange 853 560 €, AI- inseneri osa 96 000 € (mercell.com)

2. Selgitada, kas projekti kavandamise käigus on hinnatud olemasolevate

kommertslahenduste kasutamise, kohandamise või edasiarendamise võimalusi. Arvestades, et turul on kättesaadavad mitmed tehisarul põhinevad klienditagasiside, tekstianalüüsi, meelsusanalüüsi ja kliendikogemuse juhtimise lahendused, palume põhjendada, miks ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks võimalik kasutada või edasi arendada olemasolevaid tootepõhiseid lahendusi, sealhulgas koostöös erasektori partneritega.

Projekti kavandamisel on arvestatud, et turul on olemas mitmed klienditagasiside, tekstianalüüsi ja kliendikogemuse juhtimise lahendused ning erinevad tehisintellekti platvormid (nt Qualtrics, Medallia ja teised). Samas ei ole Transpordiametil vajalikku spetsialiseeritud tehnoloogilist kompetentsi, et hinnata erinevate lahenduste sobivust, võrrelda nende kasutamise ja kohandamise võimalusi ning teha teadlik valik organisatsiooni vajadustele kõige paremini vastava lahenduse osas. Seetõttu kaasatakse projekti erasektori partner, kelle ülesandeks on olemasolevate lahenduste analüüs, sobiva alustarkvara valik ning selle vajaduspõhine kohandamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata avaliku sektori kontekstis olulistele riskikohtadele, nagu andmekaitse- ja infoturbenõuetele vastavus, eesti keele ning avaliku sektori terminoloogia piisav tugi, võimalik sõltuvus konkreetsest tootjast ning lahenduse kohandamise vajadus avalike teenuste juhtimise eripäradele. Juhul kui analüüsi tulemusel selgub, et projekti eesmärke on võimalik saavutada olemasoleva kommertslahenduse kasutuselevõtu ja kohandamisega, eelistatakse seda lähenemist täiendava arenduse tegemisele. Projekti ettevalmistamisel hinnati põhimõtteliselt erinevaid võimalikke lähenemisi ning lähtuti eeldusest, et võimalusel kasutatakse olemasolevaid tehnoloogiaid ja teenuseid ning kaalutakse nende kohandamise võimalusi enne täiendava arenduse tegemist. Kavandatavas projektis on üheks oluliseks tegevuseks sobiva tehisintellektil põhineva alustarkvara või platvormi hindamine, valik ja organisatsiooni vajadustele vastav kohandamine koostöös erasektori partneriga. Alles pärast olemasolevate lahenduste ja nende kohandamisvõimaluste põhjalikku analüüsi hinnatakse, millises ulatuses on vajalik täiendavate komponentide või funktsionaalsuste loomine. Saadaolevate kommertslahenduste puhul pole teada, millises ulatuses suudavad need toetada Eesti avaliku sektori vajadusi. Avaliku sektori kontekst erineb oluliselt tavapärasest kliendikogemuse juhtimisest erasektoris, sest arvestada tuleb nii andmekaitse, eesti keele eripärade, avalike teenuste juhtimise loogika kui ka võimaliku andmete korduvkasutatavusega erinevate asutuste vahel. Projekti eesmärkide saavutamine olemasolevate tootepõhiste lahendustega võib olla võimalik, kuid selle teostatavus, mõistlikkus ja kulutõhusus vajab lahendamist projekti käigus.

4 (5)

3. Juhul kui projekti eesmärkide saavutamiseks on vajalik uue lahenduse väljatöötamine, palume kirjeldada selle vajadust ning selgitada, kuidas on hinnatud erinevate lahendusvariantide mõju projekti eelarvele ja millest tuleneb kavandatud eelarvevajadus.

Projekti keskne eesmärk ei ole uue tehisintellektil põhineva lahenduse väljatöötamine vaid klienditagasiside kiires töötlemises peituva potentsiaali avamine AI abil. Tõenäoliselt võib siiski osutuda vajalikuks olemasolevate kommertslahenduste täiendav kohandamine või piiratud ulatuses täiendava funktsionaalsuse loomine, arvestades et need lahendused pole loodud avaliku sektori kasutusjuhtumite nõuetele vastama. Selline vajadus tuleneb eesti keele eripärast, avaliku sektori terminoloogiast, andmekaitsenõuetest, teenusejuhtimise protsessidest või vajadusest kasutada lahendust erinevates asutustes ühtsetel alustel. Erinevate lahendusvariantide hindamisel on lähtutud põhimõttest, et esmalt analüüsitakse olemasolevate lahenduste kasutusvõimalusi ning alles seejärel kaalutakse kohanduste või täiendava arenduse vajadust. Projekti eelarve ei ole kavandatud uue tehisintellekti mudeli väljatöötamiseks, vaid võimalike kohanduste, integratsioonide, klassifitseerimisloogika, kasutajavaadete ning avaliku sektori vajadusi toetavate töövoogude loomiseks ja testimiseks. Eelarvevajadus tuleneb eelkõige kasutusjuhtumite analüüsist, lahendusvariantide võrdlemisest, pilootlahenduse seadistamisest või kohandamisest, vajalike integratsioonide loomisest, lahenduse testimisest ning selle mõju hindamisest. Projekti raames ei ole kavandatud Transpordiameti tavapärase töökorraldusega seotud võimalikke täiendavaid sisekulusid, kuna nende tekkimise ulatus sõltub pilootprojekti tulemustest ning ei ole käesoleva taotluse raames usaldusväärselt hinnatav. Projekti maksumus ei tulene uue tehisintellekti mudeli väljatöötamisest, vaid olemasolevate lahenduste hindamisest, sobiva tehnoloogilise aluse valikust, avaliku sektori vajadustele vastavate kohanduste tegemisest, vajalike integratsioonide loomisest, piloteerimisest ning mõju hindamisest. Projekti eesmärk on välja selgitada avaliku sektori vajadustele sobivaim lahendus ja vähendada riski, et kasutusele võetakse lahendus, mille tegelik sobivus, mõju ja korduvkasutatavus ei ole eelnevalt valideeritud.

4. Taotluses on eesmärgina välja toodud käsitöö mahu vähenemine 50%. Palume täiendada taotlust, tuues välja selle näitaja algtaseme, mille suhtes kavandatud vähendamist mõõdetakse, ning kirjeldada, kuidas käsitöö mahtu mõõdetakse.

Praegu toimub klienditagasiside analüüs valdavalt käsitsi. Transpordiamet saab ligikaudu 4000 vabatekstilist klienditagasiside kommentaari kvartalis, mis tuleb enne analüüsimist töödelda. Käsitöö mahu algtasemeks on hinnanguliselt ligikaudu 80 töötundi kvartalis. Hinnang põhineb senisel klienditagasiside analüüsi praktikal ning teenusejuhtide tööaja hinnangul. Sellest umbes 24 töötundi kulub andmete ettevalmistamisele ja pseudonümiseerimisele ning ligikaudu 40 töötundi kommentaaride teenusepõhisele analüüsile, teemade tuvastamisele, probleemide koondamisele ning kokkuvõtete koostamisele. Ülejäänud aeg kulub tulemuste edastamisele teenusejuhtidele, parendusettepanekute koondamisele ning tehtud tegevuste seirele.

Tegevus Praegune ajakulu kvartalis

Tagasiside pseudonümiseerimine ja ettevalmistamine 24 h

Kommentaaride analüüs ja kategoriseerimine 40 h

Tulemuste koondamine ja teenusejuhtidele edastamine 8 h

5 (5)

Parendustegevuste seire ja järelanalüüs 8 h

Kokku 80 h

Projekti eesmärk on vähendada käsitsi tehtava esmase analüüsi mahtu vähemalt 50% võrra ehk ligikaudu 40 töötunnini kvartalis. Mõõtmine toimub enne-pärast võrdluse alusel, lähtudes tegelikust tööajakulust ning dokumenteeritud tegevustest. Lisaks hinnatakse mõju probleemide tuvastamise kiirusele, analüüsi regulaarsusele ja juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku info kättesaadavusele.

5. Samuti palume kirjeldada, millised projekti tulemused on kavandatud laiemalt taaskasutatavaks ning kuidas on kavandatud nende kasutuselevõtu toetamine teistes avaliku sektori asutustes.

Projekt on kavandatud selliselt, et selle tulemused oleksid võimalikult laialdaselt kasutatavad ka teistele avaliku sektori organisatsioonidele. Projekti käigus ei hinnata ainult pilootlahenduse toimivust, vaid ka selle korduvkasutatavust ja laiendatavust. Taaskasutatavad tulemused hõlmavad eelkõige klienditagasiside analüüsi metoodikat, klassifitseerimis- ja kategoriseerimisloogikaid, korduvkasutatavaid analüüsikomponente, tehnilise lahenduse arhitektuurilist raamistikku ning piloteerimise käigus valmivaid rakendus- ja kasutussoovitusi. Lisaks hinnatakse vähemalt ühe teise avaliku sektori kasutusjuhtumi sobivust ning kaardistatakse lahenduse ülekantavus teistesse organisatsioonidesse. Lahenduse kavandamisel eelistatakse võimalusel selliseid tehnoloogilisi valikuid ja arhitektuurseid põhimõtteid, mis võimaldavad tulemusi kasutada ka teistes avaliku sektori organisatsioonides ilma ulatusliku täiendava arenduseta. Transpordiamet kavandab teha projekti tulemused ja kogemused avalikule sektorile vabalt kättesaadavaks. Selleks koostatakse dokumenteeritud metoodika ja rakendussoovitused ning korraldatakse projekti tulemusi tutvustav kogemusüritus, kuhu kutsutakse teiste avaliku sektori organisatsioonide esindajad. Projekti käigus valminud teadmised, õppetunnid ja võimalikud korduvkasutatavad komponendid tehakse huvilistele kättesaadavaks, et toetada lahenduse laiemat kasutuselevõttu ning vähendada teiste asutuste vajadust alustada sarnaste katsetustega algusest peale. Projekti üheks oluliseks eesmärgiks on luua eeldused avaliku sektori üleseks õppimiseks ja tehisintellekti võimekuste laiemaks rakendamiseks teenuste arendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Salumäe direktor peadirektori kt. Kaido Sipelgas 53417569, [email protected]

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 1-15/131 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsleri volituse alusel digiriigi asekantsler Lauri Luht (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Transpordiamet, registrikood 70001490, asukoht Valge 4, 11413 Tallinn, keda esindab peadirektor Priit Sauk (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning toetuse saaja poolt 6.07.2026. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline projektitoetus on summas 76 500 eurot, mis sisaldab käibemaksu (edaspidi

„toetus“). Toetuse saaja kohustub tagama projekti elluviimiseks taotluses kavandatud vähemalt 15% omafinantseeringu.

1.2. Toetuse saaja kasutab toetust tehisaru kasutava eksperimentaalarenduse loomiseks, mille käigus analüüsitakse ja võrreldakse olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, valitakse sobiv tehnoloogiline alus ning luuakse selle seadistamise, kohandamise, vajalike integratsioonide ja muude vajalike tööde tulemusena töötav pilootlahendusena kasutatav prototüüp. Lahendust piloteeritakse valitud teenuste näitel reaalses töökeskkonnas, et hinnata selle sobivust, kasutatavust, täpsust, mõju ning edasise kasutuselevõtu ja laiendamise võimalusi. Pilootlahendus koondab eri kanalitest tulevat klienditagasisidet, sealhulgas eelkõige vabatekstina esitatud kommentaare, struktureerib ja analüüsib saadud andmestikku automaatselt ning pakub ajakohaseid ülevaateid peamistest probleemidest, teemadest, mustritest, trendidest ja parendusvõimalustest. Eksperimentaalarendus hõlmab muu hulgas kasutusjuhtumite analüüsi, lahendusvariantide võrdlemist, pilootlahenduse seadistamist või kohandamist, integratsioonide ja vajaduspõhiste funktsionaalsuste loomist, testimist, praktilist valideerimist ning mõju hindamist. Kui projekti eesmärke on võimalik saavutada olemasoleva kommertslahenduse kasutuselevõtu ja kohandamisega, eelistatakse seda täiendava arenduse tegemisele. Täpsem projekti kirjeldus, tegevuste ajakava ja eelarvejaotus on esitatud lepingu lisas 2.

1.3. Toetus antakse justiits- ja digiministri 18.05.2026 määrusega nr 15 „Tulevikukindla

andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ kehtestatud korras.

1.4. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.10.2027.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse saajale toetuse järgmistele pangarekvisiitidele: Saaja: Rahandusministeerium; SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X); Viitenumber: 2800049395 Selgitusse märkida: “Transpordiametile, lepingu nr.......” 3. Aruannete esitamine 3.1. Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse

andjale ühe kuu jooksul alates projekti lõpptähtpäevast. 3.2. Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande

esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva.

3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil.

2

4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise.

4.3. Kui toetuse saaja on taotlenud toetuse arvelt toetatavale projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses/lepingus olema esitatud sellekohane teave.

4.4. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest.

4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punktides 3.1.5 ja 4.4-4.6 kohaldatakse toetuse tagasimaksmise ja tagasinõudmise sätete osas üldtingimuste asemel riigieelarve seaduse paragrahve 55 ja 551.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kaarel Sepp, tel. +372 5384

6976, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Martina Rihkrand, tel. +372

5598 0921, e-post [email protected], või teda asendav isik. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse kasutamise aruande vorm 6.2. Lisa 2 – esitatud taotlus 6.3. Lisa 3 – toetuse taotlemisega seotud kirjavahetus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 6 208 100 Tel: +372 620 1200 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

3

LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 1-15/131

Toetuse kasutamise aruande vorm

I osa: Tegevusaruanne Kirjeldada lühidalt, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk anda ülevaade läbiviidud tegevustest. Selgitada, kas tegevuste tulemustes oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Toetuse kasutamine loetakse eesmärgipäraseks kui vahendid on kasutatud projekti taotluses esitatud tegevuste teostamiseks vastavalt esitatud eelarvele ja ajakavale. Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud.

Tegevus Periood Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Tegevus 4

Tegevus 5

Tegevus 6

II osa: Finantsaruanne Esitada finantsaruanne vastavalt järgnevale tabelile. Selgitada, kas planeeritud eelarves ning tegeliku kulu vahel oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Tabel 1. Projekti vahendid kokku

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Aruandeperioodil laekunud toetus

Planeeritud omafinantseering

Projekti vahendid kokku

Tegelikud kulud toetuse vahenditest

Tegelikud kulud omafinantseeringu vahenditest

Projekti tegelik kulu kokku

Toetuse jääk

Toetuse jääk kuulub tagastamisele EI/JAH

Tabel 2. Tegelik kulu toetuse vahenditest aruandeperioodil

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Kokku

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/