ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 29.09.2026
Kehtib kuni: 29.09.2031
Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 6²
Teabevaldaja: Põllumajandus- ja Toiduamet







Loomataudi hädaolukorra ohule reageerimise
ja hädaolukorra lahendamise plaan
(HOLP)







Lisa
PTA peadirektori 29.09.2026 käskkirja nr 1.1-2/127 juurde

SISUKORD
MUUDATUSTE AJALUGU 3
SISSEJUHATUS 4
1. Hädaolukorra oht 4
1.1 Valmisolek ja hädaolukorra ohu haldamine 5
2. Hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP) 7
3. Hädaolukorra lahendamine 8
4. Hädaolukorra ohu haldamise ja hädaolukorra lahendamise juhtimiskorraldus 9
5. Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorras kaasatavad asutused ja kaasnevad ülesanded 13
6. Hädaolukorra lahendamise tegevuskirjeldus 17
6.1 Rahvusvahelise koostöö formaadid 17
6.2 Võime ja ressurss 17
7. Kõrgem toetusvajadus 19
8. Asutuste kontaktpunktid ja teabevahetus 19
9. Strateegiline kommunikatsioon 21
Lisa 1 PTA strateegilise kommunikatsioonikinnitamine loomataudi korral.

MUUDATUSTE AJALUGU

Versioon 
Kuupäev 
Koostaja
Kirjeldus, kommentaar 
1.0
29.09.2026
Kurmo Meister
algversioon
 


























SISSEJUHATUS
Kriisiolukordadeks teevad riik ja ühiskond süsteemseid ettevalmistusi, tagamaks nii laiem toimetulek kui ka konkreetse ohuolukorra lahendamine. Tegevused hõlmavad nii riskide ja valmisoleku hindamist, varude loomist, koolituste ja õppuste korraldamist kui ka riski- ja kriisikommunikatsiooni ning tehniliste võimekuste arendamist, aga ka erinevate tegevuskavade ning kriisiolukorra lahendamist hõlmavate plaanide koostamist. Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine ongi valmistumine selleks, et tagada reageerivate osaliste ühine tegutsemine olukordades, kus tavapäraselt kasutatav tegevus enam ei toimi, ühendades tervikuks kõik varasema planeerimise ja koostöö elemendid. HOLP on kokkulepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja kaasatud asutused lepivad kokku, kuidas nad hädaolukorra olemasolevaid võimeid kasutades lahendavad.
1. Hädaolukorra oht
Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) loomataudi hädaolukorra ohule reageerimise ja hädaolukorra lahendamise plaan (edaspidi HOLP) kirjeldab kahte omavahel sidususes olevat tegevussuunda – hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist. Hädaolukorra ohu määratlevad PTA jaoks järgmised faktorid ja nendevahelised seosed:
1. taudiolukorra arengu prognoos;
2. kasutada olevad ressursid;
3. ebapiisav otsustusõigus.
Hädaolukorra oht tekib kui nimetatud faktorite koosmõjuna ei ole võimalik välistada taudiolukorra eskalatsiooni hädaolukorraks ning sellega kaasnevaks negatiivseks mõjuks riigi toidujulgeolekule1.
Hädaolukorra ohu vastu suunatud PTA tegevuste planeerimise ja meetmete rakendamise eesmärk on:
1. vältida nii ohu realiseerumist (hädaolukorra seisundi teket) ning sellega kaasnevat otsest või kaudset kahju;
2. anda puutumuses olevatele osapooltele vajalikku eelhoiatust ja aega riiklikuks hädaolukorraks valmistumiseks.
Ohu ohjamise (tõrjumise) tegevuste keskmes on taudiolukorrast ülevaate loomine, riskiprofiilil põhineva arengu prognoosimine ning esmaste levikut tõkestavate ja olukorda stabiliseerivate meetmete rakendamine. Ohutõrje meetmete ulatuses ja valikul lähtutakse mõjuhinnangust2 sektorile ja tema taastevõimele ning laiemalt riigi toidujulgeolekule. Mõjuhinnangust ning olukorra arengu prognoosist3 tulenevalt otsustatakse rakendatavate meetmete ulatus, asutuste (kiire) kaasamine ja tegevuste koordinatsioon. Samuti võetakse hädaolukorra ohu seisundi otsustamisel aluseks asutuse võimekus potentsiaalse olukorra eskalatsiooniga toime tulla ilma juhtimiskorralduse ja ressursikasutuse olulise muutmiseta ning partnerite suuremahulise kaasamiseta.
1.1 Valmisolek ja hädaolukorra ohu haldamine
Hädaolukorra ohu haldamine- objektiivse taudi leviku prognoosi ja sellest lähtuva mõjuhinnangu põhjal tõenäoliseks peetud sündmuse või sündmuste ahela, mis võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks, ohjamine. Hädaolukorra ohu haldamise ettevalmistamiseks ja ohu haldamiseks rakendatakse järgnevaid peamisi tegevusliine:
Eelhoiatus4 – taudileviku (sh välise ohu) indikaatorite välja töötamine/uuendamine, seire korraldamine, prognoosandmete koondamine ja edastus pädevale riskihindamisüksusele5. Andmete ning olukorra analüüsi baasilt koostab pädev asutus (riskihindamisüksus) riskihinnangu ja prognoosmudeli ning loetelu asjakohastest riskimaandamismeetmetest. Olukorrapildi loomine ja ajakohasena hoidmine ning kokku lepitud indikaatorsüsteemi-põhine teavitus;
Olukorrateadlikkus (seisundi määratlemine) – kriisideks valmisoleku grupi (KVG) kokku kutsumine, esmase olukorrapildi loomine, riskihinnangu ja prognoosmudeli ning mõjuhinnangu tellimine, ettepaneku esitamine PTA peadirektorile (edaspidi PD) HO ohu välja kuulutamiseks, partnerite informeerimiseks ning vajadusel esmaste tegevuste initsieerimiseks, lähiperioodi tegevuskava koostamiseks.
Asutuse valmidus – valmidusastme tõstmine6, ohu tõrjumiseks vajalike sihtstruktuuride7 moodustamise planeerimine, isikkoosseisu varajane teavitus, töökorralduse määratlemine, varustuse ülevaatus ja komplekteerimine, varude täiendamine, olukorrateabe vahetus. Partnerite informeerimine ja olukorrapildi ning võimalike ootuste edastus. Lepitakse kokku koostöö ja teabevahetuse täpsem kord (sh kontaktpunktid);
Taudi leviku esmane tõkestamine
1. täiendava(te) kontrolli(de) korraldamine (kahtluste tuvastamine) loomakasvatus- ja ümbertöötlemisettevõtetes;
2. kitsenduste ja piirangute (sh vajadusel viibimiskeeld, drooni lennukeeluala jm) seadmine ja järelevalve korraldamine;
3. tõhustatud bioturvameetmete välja töötamine, kehtestamine ja rakendamine:
a. piirangud ja liikumiskorraldus piiriületuskohtades, piirkondades, piirangualadel, loomapidamisüksustes vm;
b. piirangud ja suunised loomade ja/või kodulindude pidamisele ja liikumisele;
c. piirangud ja/või nõuded jahipidamisele;
d. piirangud transpordivahenditele ja/või veostele.
4. taudikollete ajatatud likvideerimine (samaaegse mitme kolde korral);
5. operatiivne loomade hukkamise korraldamine (sh transpordi ja kahjutustamise korraldus);
6. pesu ning desinfitseerimise korraldamine;
7. kolmandate asutuste kaasamine ja infovahetus hädaolukorraks ettevalmistuseks;
8. täiendavate tegevusvariantide välja töötamine, vajalike ressursside planeerimine ja taotlemine.
Eelpool nimetatud tegevuste täpsem korraldus on kirjeldatud dokumentides Reageerimisplaan loomataudide korral, Loomatauditõrje situatsiooniplaan ning tauditõrje tegevusjuhendites. Reageerimisplaan sätestab tauditõrje toimingud ja nende ajalise järjestuse, samuti otsuseid vastu võtvad tegevustasandid. Loomatauditõrje situatsioonplaan on eriti ohtlike (A-kategooria) loomataudide  puhkemisel rakendatav üldine tõrjemeetmete kava loomataudi kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks. Situatsioonplaanis on kirjeldatud üldised standardsed töökorrad (sh loomade uimastamine, hukkamine ja kõrvaldamine jms). A-kategooria taudide jaoks on koostatud tauditõrje tegevusjuhendid, mis kirjeldavad täpsemalt tegevusi taudikahtluse ja taudi kinnitamise korral. Juhistes käsitletakse muu hulgas loomade hukkamist, käitlemiskohtade ja -vahendite puhastamist ning desinfitseerimist ning tegevusi kaitse- ja järelevalvetsoonides.
2. Hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP)
HOLP on koostatud eriti ohtlikust või esilekerkivast loomataudist (edaspidi koos taud) tingitud hädaolukorra ohule operatiivseks reageerimiseks ja hädaolukorra lahendamiseks. A-kategooria taudide, millega seotud hädaolukorra lahendamist HOLP reguleerib, hulka kuuluvad (maismaaloomadel): sigade aafrika katk, sigade klassikaline katk, kõrge patogeensusega lindude gripp, Newcastle’i haigus e lindude aasia katk, suu- ja sõrataud, lammaste ja kitsede rõuged, Rift Valley palavik, nodulaarne dermatiit, veiste katk, veiste kontagioosne pleuropneumoonia, väikemäletsejaliste katk ja hobuste aafrika katk, kitsede kontagioosne pleuropneumoonia, Malleus ning episootiline vereloomeelundite nekroos (veeloomadel) (kokku 15 taudi).

HOLPi rakendamine otsustatakse juhul kui:
1. on saabunud hädaolukorra ohu seisund;
2. taud levib kiiresti8 ja laiaulatuslikult peetavate loomade, kodulindude ja ka metsloomade populatsioonis ning:
a) nõuab laiaulatuslikke meetmeid taudi eskalatsiooni vältimiseks;
b) taud levib ulatuslikult, mis haarab mitmeid loomakasvatusettevõtteid üle Eesti, tuues kaasa olulise potentsiaalse negatiivse mõju sektorile (riigi toidujulgeolekule);
c) PTA-l ei jätku ressurssi ja/või volitusi taudi ohjamiseks ja likvideerimiseks;
d) vajab metsloomade populatsiooni kiiret ohjamist taudi leviku tõkestamiseks9.
3. taud võib põhjustada ulatuslikku inimeste nakatumist, võib tekkida oht epideemiaks.
4. ilmnenud muudele asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks.

Plaani kasutamine lõpetatakse kui:
1. hädaolukorra ohu haldamise tulemusena on ära langenud oht taudi ulatuslikuks levikuks ja/või hädaolukorra tekkeks;
2. taudi levik on saadud kontrolli alla ja puudub vajadus lahendada sündmust koostöös teiste asutustega (kolded on nii väikesed ja/või nii vähe, et PTA saab hakkama oma ressurssidega).
3. Hädaolukorra lahendamine
Hädaolukorra määratleb PTA jaoks taudiolukorra ning sellest lähtuva mõju ulatus10, mille ohjamine eeldab asutuse tavapärase juhtimiskorralduse muutmist ja kiireloomulise struktuuriüksusi (keskus) ühendava koostöö ja/või väliste koostööpartnerite kaasamise rakendamist, suuremahulist täiendavate ressursside kaasamist, vähendamaks riske suure varalise- ja keskkonnakahju tekkimiseks. Hädaolukorra seisundiga väheneb PTA võime teenuste osutamisele tavapärases korras.

PTA lahendab hädaolukorda, kaasates kõiki vajalikke seotud asutusi, rakendades asjakohaseid meetmeid ja piiranguid taudi edasise leviku tõkestamiseks, taudikollete likvideerimiseks eesmärgiga luua eeldused sektori tavapärase majandustegevuse ja toidu varustuskindluse taastamiseks.

Hädaolukorra lahendamine koosneb järgnevates peamistest etappidest ja saavutatavast tulemist:
1. Hädaolukorra seisundi otsustamine
Ettepanek PTA PD-le hädaolukorra seisundi välja kuulutamiseks on esitatud KVG või kriisistaabi poolt, kaasajastatud olukorrapildi alusel. Hädaolukorra seisundi otsustab PTA PD. Hädaolukorra välja kuulutamisest informeeritakse nii seotud asutusi kui ka avalikkust;
2. Hädaolukorra lahendamiseks võime saavutamine/hoidmine (valmidus)
PTA valmidustase on tõstetud. Tagatud on vajaliku isikkoosseisu varajane teavitus, sihtstruktuuride11 moodustamine ja tööle rakendamine, asutuse töökorralduse määratlemine, varustus ja vahendid, olukorrateabe hoidmine ja infovahetus, tegevuste jätkusuutlikkus. On kaasatud seotud asutused, koostöö kokku lepitud ja vajadusel läbi harjutatud, teabevahetuse kord määratletud ja testitud;
3. Taudi leviku tõkestamine
Staabid, rakendusüksused ja seotud asutused on saavutanud koostöövõime ning olukorra lahendamine leiab aset vastavalt HOLP-ile. On tagatud taudikollete varajane tuvastamine, leviku ära hoidmiseks piirangute seadmine ja nende täitmise järelevalve ning kollete kiire likvideerimine;
4. Hädaolukorra üleminekul eriolukorraks
On esitatud argumenteeritud ettepanek valdkonna ministrile eriolukorra välja kuulutamiseks. Eriolukorra juhile, eriolukorra tööde juhile ning eriolukorra juhi poolt määratud koosseisule (juhtimiselement) on antud olukorraülevaade hädaolukorra lahendamisest ja eriolukorra tekkepõhjustest. On ette valmistatud hädaolukorra juhtimise üle andmine. Saavutatud/säilitatud valmidus jätkata tegevusi eriolukorra tööde teostamiseks.
5. Hädaolukorra lõpetamine
Hädaolukorra välja kuulutamise aluste ära langemisest tulenevalt on esitatud ettepanek12 hädaolukorra juhile hädaolukorra lõpetamiseks.

4. Hädaolukorra ohu haldamise ja hädaolukorra lahendamise juhtimiskorraldus
Põllumajandus- ja Toiduamet on loomataudi hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus (edaspidi juhtasutus) riigis. Juhtasutus juhib taudiolukorra ohu või hädaolukorra lahendamist õigusaktides ning käesolevas plaanis sätestatu kohaselt.
Hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist juhib PTA PD (hädaolukorra juht). Hädaolukorra juhti asendab teenuste keskuse juht või riski- ja kriisijuht. Hädaolukorra juhi vahetuks tööorganiks on PTA kriisistaap. Hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist korraldatakse tervikuna läbi PTA kriisistaabi, vajadusel regioonis moodustatud juhtgrupi toetusel. Sündmuspaigas teostavad töid meeskonnad, kelle seast on määratud vastutav ametnik (sündmuspaiga juht).
Hädaolukorra ohu haldamiseks või hädaolukorra lahendamise juhtimiseks initsieerib hädaolukorra juht järgnevad esmased tegevused:
1. kuulutab välja hädaolukorra ohu või hädaolukorra;
2. informeerib olukorrast vastutustasandi koostööpartnereid;
3. kehtestab asutuse valmidusastme;
4. sõnastab asutuse eesmärgi ja soovitud lõpptulemi olukorra lahendamisel.

Lähtudes hädaolukorra juhilt saadud sisenditest, PTA kriisistaabi juht:
1. moodustab kriisistaabi13;
2. kehtestab kriisistaabi täpsema töökorralduse ning staapide aruandluse põhimõtted;
3. informeerib vastutustasandi partnereid olukorrast ning võimalikust toetusvajadusest;
4. määratleb tööliinid, sõnastab tauditõrje lahendamise tegevuskäigud.
PTA kriisistaabi moodustamisel tõstetakse tavapäraselt ka asutuse valmidustaset14 ning rakendatakse (osaliselt või täielikult) vastavaid meetmeid.
Kui hädaolukorra ohu haldamine läheb üle hädaolukorraks, siis jätkab olukorra lahendamist moodustatud PTA kriisistaap.
Regionaalset juhtgruppi juhib määratud teenistuja. Juhtgrupi koosseis ning juhi asendamise kord kehtestatakse eraldiseisvalt. Regiooni juhtgrupp allub PTA kriisistaabile hädaolukorra ohu haldamisel ja hädaolukorra lahendamisel ning haldab regionaalset olukorrapilti ja juhib sündmuse lahendamist sündmuspaigal.
Sündmuspaigas/taudipunktis tegutsevat meeskonda juhib sündmuspaiga juht, kes koordineerib välitöid (taudipunktis, toidukäitlemise ettevõttes, maastikul jm) ning korraldab teabevahetust regiooni juhtgrupiga. Sündmuspaiga väljapaneku otsustab juhtgrupp.
Kui käesolevas plaanis esitatud hädaolukorra ohu haldamiseks ja hädaolukorra lahendamiseks moodustatud PTA staabi ja regiooni juhtimiselementide funktsionaalsus, ülesehitus ja kontaktandmed muutuvad, edastatakse kaasajastatud teave koostööpartneritele. PTA kriisistaabi ja muude juhtimiselementide ülesanded ning juhtimine on täpsemalt sõnastatud dokumendis "Staabitöö kord". PTA kriisistaabi tüüpkoosseis vajalik varustus kinnitatakse ameti peadirektori poolt.
Juhtimine ja funktsionaalne jaotus
Hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra ja hädaolukorra ning hädaolukorra ohu haldamiseks moodustatud staabid ning nende esmane funktsionaalne jaotus on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Kriisijuhtimise elementide funktsionaalne jaotus.
PTA kriisistaabi juhtimine ja staabigrupid kannavad järgmisi baasfunktsioone:
1. Hädaolukorra juht – Vabariigi Valitsuse-, Riigikantselei-, ministeeriumide- ja sektori-ülene koordinatsioon;
2. PTA kriisistaabi juht – kriisistaabi juhtimine hädaolukorra lahendamiseks, koordinatsioon partnerasutuste ning teiste koostööpartneritega, tegevussuunised regionaalsele juhtgrupile, hädaolukorra juhi nõustamine;
3. Olukorrateadlikkuse grupp – tauditõrje olukorrapildi hoidmine, ettekanded, ülevaade partnerasutuste toetusest, staabi asjaajamise korraldamine;
4. Analüüsi- ja planeerimisgrupp – tauditõrje tegevuste planeerimine (alusandmete tellimine ja analüüs, prognoosi ja tegevuskäikude koostamine);
5. Ressursi- ja toetusgrupp – tauditõrje tegevuste toetuse korraldamine kõikidel tegevustasanditel;
6. Kommunikatsioonigrupp – tauditõrje tegevusi toetav strateegiline (sh riski- ja kriisi) kommunikatsioon.

Joonis 2. staabigruppide funktsionaalsus.

PTA kriisistaabi staabigruppide põhiülesanded on kajastatud järgmises loetelus15.
Tabel 1.
STAABIGRUPP
PÕHIÜLESANNE
Olukorrateadlikkuse grupp
Tauditõrje olukorrapildi hoidmine, ettekanded, ülevaade partnerasutuste toetusest, staabi asjaajamise korraldamine.
Analüüsi- ja planeerimisgrupp
Tauditõrje tegevuste planeerimine (alusandmete tellimine ja analüüs, prognoosi ja tegevuskäikude koostamine).
Ressursi- ja toetusgrupp
Tauditõrje tegevuste toetuse korraldamine kõikidel tegevustasanditel.
Kommunikatsioonigrupp
Tauditõrje tegevusi toetav strateegiline ja sisekommunikatsioon (sh ennetav kommunikatsioon).

Hädaolukorra või selle ohu puhul võetakse lisaks kasutusele järgmised normdokumendid, mis peamiselt täpsustavad staabitöö korraldust ning reguleerivad tauditõrjetegevusi regionaalsel ja sündmuskoha tasandil16:
1. Staabitöö kord – staabitöö olemus, PTA kriisistaabi ja regionaalse juhtgrupi funktsioonide kirjeldus, ülesehitus ja juhtimine;
2. Reageerimisplaan loomataudide korral – regionaalse juhtgrupi sündmuse lahendamise kontrollnimekiri;
3. Loomatauditõrje situatsiooniplaan – eriti ohtlike loomataudide tõrjepõhimõtted;
4. Loomatauditõrje tegevusjuhendid (eriti ohtlike loomataudide täpsustatud kava);
5. PTA strateegiline kommunikatsioon loomataudi korral.
Erisused:
Loomataudi hädaolukorra ohu ja hädaolukorra lahendamisega kaasnevalt võimalikku rakendamist vajavad HOLP-id ja eriolukord:
1. kui tegemist on zoonoosiga17, mis läheb üle epideemiaks, rakendab Terviseamet epideemia HOLP-i ning vastutavad ametid juhivad samaaegselt kahe hädaolukorra (loomataud ja epideemia) lahendamist.
2. Kui PTA järelevalveametniku poolt viibimiskeelu järgimiseks antud korraldusi eiratakse ning olukord eskaleerub avaliku korra rikkumiselt massiliseks korratuseks võib PPA rakendada massilise korratuse HOLP-i.
3. kui peetavate loomade, kodulindude hukkumine (või abitusse olukorda sattumine) on põhjustatud kiirgusõnnetusest, siis rakendab KeA kiirgusõnnetuse HOLP-i;
4. kui Kaitsepolitseiametil on alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et eriti ohtlik loomataud ja/või zoonoos on põhjustatud terroristlikust tegevusest ja vastab terrorikuriteo või muu Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse kuuluva kuriteo koosseisule juhib hädaolukorra lahendamist Kaitsepolitseiamet (mh rakendatakse CBRN HOLP).
5. Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorras kaasatavad asutused ja kaasnevad ülesanded

Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus võib hädaolukorra ohu haldamiseks ja hädaolukorra lahendamiseks anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korralduse ja saada asjakohane tagasiside, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.
Loomataudi hädaolukorra ohu haldamist ja hädaolukorra lahendamist toetavad asutused ning sellega kaasnevad ülesanded:

Riigikantselei (RK)
1. korraldab taudi olukorrast lähtuva mõju hindamise sektorile ja tema taastevõimele (toidujulgeolekule), mis on aluseks tauditõrje meetmete proportsionaalsuse määramisele;
2. tagab peaministri ja VV olukorrateadlikkuse HO lahendamisest ning kaasnevatest mõjudest ja vajadustest;
3. vajadusel korraldab ministeeriumide ülest koostööd HO ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel, sh kaasnevate mõjudega tegelemisel;
4. koordineerib peaministri, VV jm riiklike koostööformaatide otsuste ettevalmistamist (sh eriolukorra väljakuulutamine, rahvusvahelise koostöö nõutav kooskõlastus);
5. koordineerib taudiolukorra teabe ja käitumisjuhiste edastuse välisesindustele;
6. valmisolek tagada toetus strateegilises kommunikatsioonis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM)
1. hädaolukorra lahendamist toetavate õigusaktide ettevalmistamine;
2. hädaolukorra lahendamist toetavate meetmete (sh riikliku tellimuse) korraldamine;
3. VV-le ülevaadete andmine ning vajalike meetmete ja vahendite taotlemine;
4. vajadusel korraldab ministeeriumide vahelist koostööd HO ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel, sh kaasnevate mõjudega tegelemisel;
5. pakkuda vajadusel tuge rahvusvahelise koostöö korraldamisel;
6. omada olukorrateadlikkust ning tagada valmisolek vajadusel eriolukorra väljakuulutamiseks ja eriolukorra põhjustanud hädaolukorra lahendamise juhtimiseks;
7. tagada valitsemisala asutuste, hallatavate riigiasutuste, riigiosalusega aktsiaseltside ja sihtasutuste ning kohalike omavalitsuste koordineeritud toetus hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ning eriolukorra tööde juhile;
8. valmisolek tagada toetus strateegilises kommunikatsioonis.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)
1. Toetab PTA-d riikliku järelevalve meetmete rakendamisel PTA kehtestatud kitsenduste ja piirangute (viibimiskeeld, geograafiline ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks, liikumiskorraldus piiriületuskohtades, transpordivahendite ja/või veoste liikumine) jõustamiseks, kasutades selleks vajadusel vahetut sundi;
2. Selgitab välja ohu avalikule korrale ja tegeleb selle lahendamisega, et tagada avalik kord vajalike PTA tauditõrje meetmete rakendamiseks.



Päästeamet (PäA)
1. võimalusel toetab 24/7 staabitööks vajaliku võimekusega (mobiilsed staabitöökeskkonnad, pop-up telgid);
2. tagab tehnilise toe vältimatute ja edasilükkamatute saasteärastustööde läbi viimiseks (inimeste ja autode pesuliin);
3. tuleohutuse hindamine avapõletamise koha ettevalmistamisel ja tuleohutuse tagamine põletamisel;
4. korraldab hädaolukorra ohu või hädaolukorra korral vajadusel erakorralist regionaalsete kriisikomisjonide kokkukutsumisi eesmärgiga tagada operatiivne infovahetus ning korraldada tegevuste ja toetuse koordinatsioon;
5. tagab võimalusel logistilise toetuse vastavalt PTA poolt esitatud ametiabi taotlusele;
6. toetus eriolukorratööde teostamisel (desinfitseerimispunktid).

Terviseamet (TA)
1. hädaolukorra ohu haldamisega ja hädaolukorra lahendamisega puutumuses olevatele isikutele nakkusohutuse soovituste ja käitumisjuhiste väljatöötamine ja kommunikatsioonis osalemine (arvestades erinevate sihtrühmade vajadusi, nt loomaomanikud, loomadega töötavad inimesed jms);
2. inimeste nakkusohuga seotud sündmuste jälgimise ja vajadusel operatiivse reageerimise tagamine;
3. vajadusel käivitab Terviseameti HOLP-i, kui käesoleva HOLP-i kontekstis on oht epideemiaks või vältimatu abi toimepidevuse häireks või katkemiseks, või see oht on realiseerunud.

Transpordiamet (TRAM)
1. tagada piirangute alal liikluse ümberkorraldamine riigiteedel;
2. toetada lennupiirangute seadmisel.

Eesti Maaülikool (EMÜ)
1. epidemioloogiliste uuringute läbiviimine taudipunktides;
2. toetada taudikahjude hindamisel.

Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS)
1. hädaolukorra ohu haldamisel ja hädaolukorra lahendamisel riskihinnangute ja prognoosmudelite koostamine;
2. tagab vajaduspõhise laborteenuse osutamise.

Keskkonnaamet (KeA)
1. korraldab taudi ennetamist ja leviku tõkestamist metsloomade populatsioonis vastavalt hädaolukorra ohu haldamise ja hädaolukorra lahendamise vajadustele;
2. toetab vajaduse korral loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohast käitlemist ja sellega seotud meetmete rakendamist hädaolukorra ohu haldamisel ja hädaolukorra lahendamisel;
3. toetab vajadusel hädaolukorra lahendamise ja tagajärgede likvideerimise jaoks vajaliku veeseire ja uuringute korraldamisel.

Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõte (AS Vireen)
1. tagab oma tegevusvaldkonnas valmisoleku ja võimekuse hädaolukorra ohu haldamiseks ning hädaolukorra lahendamiseks, sõlmitud lepingutes kokku lepitud ulatuses ja tingimustel.

Häirekeskus (HäK)
1. toetuse osutamine vastavalt koostöökokkuleppele ning hädaolukorra ohu haldamise ja hädaolukorra lahendamise vajadustele.

Kaitseliit (KL)
1. tagab võimalusel logistilise toetuse vastavalt PTA poolt esitatud ametiabi taotlusele;
2. olla valmis kaasuma eriolukorra tööde tegemisse.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
1. valmisolek osutada alternatiivsete matmispaikade kasutuselevõtuga seotud toetust metsatöödel, juurdepääsude tagamisel ning maaparandussüsteemide (veejuhtme(te) ja sellega seotud rajatis(t)e) loomisel (oma pädevuse, ülesannete, võimaluste ja ressursi piires).




6. Hädaolukorra lahendamise tegevuskirjeldus

Joonis 3. PTA loomataudi HOLP kujustus
6.1 Rahvusvahelise koostöö formaadid
1. Taotluse põhine Euroopa Komisjoni ekspertabi (EuVET).
2. Taotluse põhine Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide tugi hädaolukorra ohu haldamisel ja hädaolukorra lahendamisel (juhtivate veterinaarametnike tasand).
3. PTA kohustus jagada taudialase olukorra teavet vastavatele erialaorganisatsioonidele (WAHIS, ADNS).
4. Operatiivne taudialase olukorra infovahetus Euroopa Komisjoni (DG SANTE) ja naaberriikide pädevate ametiasutustega.
6.2 Võime ja ressurss
Hädaolukorra ohu ohjamiseks ning hädaolukorra lahendamiseks vajalikud toetavad võimed on kirjeldatud tabelis 2.
Tabel 2.
Võime
Asutused
Kirjeldus
Ressurss (inimesed ja vahendid)
Kriisiinfotelefon
HäK
Kriisiinfotelefon 1247:
• EE-ALARM sõnumite väljasaatmine
• Informatsiooni jagamine
Tavapärases väljapanekus.
Eksperthinnangud
LABRIS
Riskihinnang ja prognoosmudel ning asjakohased meetmed (kiirendatud korras).
Tavapärases väljapanekus.
Laboratoorsed analüüsid
LABRIS
Proovide vastuvõtmine ja analüüsimine taudiolukorras 24/7
Labori töötajad ja vahendid.
Loomsete kõrvalsaaduste kahjutustamine
Vireen AS
Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine suurtes kogustes. Üleminek hädaolukorra töörežiimile.
AS Vireen töötajad, sh autijuhid, autod koos järelhaagisega, kõrvalsaaduste töötlemise tehas, külmhoone.
Loomade hukkamine
PTA
Vireen AS
Loomade hukkamine vastavalt loomaliigile lubatud metoodika ja vahenditega.
Vastava pädevustasemega isikud surmamise läbiviimiseks. Veterinaarmeditsiini alaste teadmistega inimesed. Poltpüssi kasutamisoskusega inimesed (väljaõppinud veterinaarid v tapamaja personal).
Poltpüss, ajamisaiad, fikseerimisaiad
Gaas ja gaasikindel ruum (veoauto ja kinnine haagis).
Evakuatsioon
PäA, KL, KOV
Zoonoosi või avamaa põletamise korral inimeste piirkonnast evakueerimine.
Bussid, evakuatsioonikohad.
Sõidukite desinfitseerimine
PäA
Veokite desinfitseerimine, PTA tellimuse ja kokkulepete alusel.
Autode desoväravad, desovahend, vesi, generaator.
Ajutiste desinfitseerimispunktide loomine
PäA, KL
Desinfitseerimiseks vannide paigaldus või rajamine (kaeve), desinfitseerimisvahendiga täitmine, tööshoid.
Kaevamisvahendid (käsivahendid ja/või tehnika), abitööjõu kaasamine (KOV). Koormakile/present, saepuru vms, desoaine, vesi.
Strateegiline kommunikatsioon
RK, ReM
Käitumisjuhised, elanikkonna teavitamine, sõnumite ühtlustus (täitevvõimu asutused).
Vastavalt juhendile PTA strateegiline kommunikatsioon loomataudi korral.
Ohuennetus
PPA
Seirab, hindab, prognoosib ja ennetab võimalikke tauditõrje meetmete rakendamist mõjutavaid ohuolukordi.
Vastavalt kõrgendatud ohuolukorra väljapanekule.
Teede sulgemine
TRAM, KOV
Teede sulgemine ja ümbersõitude korraldamine
Liikluskorraldajad ja liikluskorraldusvahendid. Liiklusmärgid. Teetõkked.
Riigiteede ümbersuunamine max 3 h jooksul.
Avaliku korra tagamine kõrgendatud avaliku huvi tingimustes.
PPA
Tauditõrje tegevuste takistamise ja massirahutuste ärahoidmine taudipunktis ning piirnevatel aladel.
Vastavalt olukorrale.

7. Kõrgem toetusvajadus
Vabariigi Valitsus
1. Piiripunktide sulgemine (nt epideemia leviku tõkestamiseks).
2. Ajutise piirikontrolli rakendamine.
3. Eriolukorra alustamine ja lõpetamine.
4. Lisanduvad õigused erikordades, nt eriolukorra (EO) juht või EO tööde juht võib otsustada:
a. viibimiskeelu kehtestamise;
b. kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teate hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise kohta, sealhulgas teate eriolukorra väljakuulutamise, muutmise või lõpetamise kohta, ning käitumisjuhiseid. Teade avaldatakse viivitamata või teate esitaja määratud ajal.

8. Asutuste kontaktpunktid ja teabevahetus
Olukorrapilt moodustatakse paralleelselt staabikoosolekutel ning SitRep keskkonnas (minimaalselt regionaalsel tasandil). Staapide kaasajastatud kontaktandmete loetelu edastatakse koostööpartneritele staapide kokku kutsumise-järgselt. Staabikoosolekutele kaasatakse partnereid lähtuvalt tauditõrje ning teabevahetuse vajadustest. Asutuste- ja partnerite-vahelised päringud vormistatakse infopäringute formaadis (RFI - Request for information).
Teabevahetus PTA staapide ja partnerite vahel toimub peamiselt e-posti ja telefoni teel ning staabi briifingutel füüsiliselt staabis või Teams keskkonnas. Kaasatud asutustega toimib teabevahetus e-posti või telefoni teel läbi PTA kontaktpunkti. Täiendavad teabevahetuse kanalid lepitakse kokku vastavalt vajadusele.

Tabel 2. Partnerasutuste ja –ettevõtete kontaktpunktide ja kontaktaadresside loetelu.
Asutus
Kontakttelefon
e-post
Kättesaadavus
PTA
+372 605 6887 (+372 5303 1084)
[email protected]
[email protected]
24/7
PÄA vastutav
PäA olukorrateadlikkuse valve
+372 518 6932
+372 58860112
[email protected]
[email protected]
24/7
PPA kontaktkeskus
+372 614 9200
[email protected]
24/7
Häirekeskus operatiivjuht
+372 629 2187
[email protected]
24/7
Terviseamet
+372 5599 0019
+372 5344 0429 (valve)
[email protected]
[email protected]
24/7
24/7
KAPO
+372 612 1455
[email protected]
24/7
Keskkonnaamet
1247 (Inspektori vahetu kaasamine sündmuskohale (24/7))
[email protected]
24/7
Keskkonnaamet
56998583 (Üleriigiline valvetelefon (üldine teavitamine ja konsultatsioonid mittekiirgusteemadel) (24/7))
[email protected]
24/7
Keskkonnaamet
5219290 (Üleriigiline kiirgusvalvetelefon (üldine teavitamine ja konsultatsioonid kiirgusteemadel) (24/7))
[email protected]
24/7
Keskkonnaamet
53457268 (kriisinõunik – kõik kriisiteemad)
[email protected]
8/5
Keskkonnaamet
1247
[email protected]
24/7
Transpordiameti liiklusjuhtimiskeskus (LJK)
1247
[email protected] 
24/7
Riigi Situatsioonikeskus (SITKE)
+372 693 5338
+372 505 8035
[email protected]
24/7
**Välisministeerium
+372 6 377 577
+372 533 07 092
[email protected]

24/7
Kaitseliit (a)
717 9099
[email protected]
(vastu võttev - vahendav)
Korrapidaja (24/7)
Kaitseliit (b)
*59180123

[email protected]
(korraldav)
Kaitseliidu ülema juhtimiselement (8/5 KLÜ JE)

Rahvusvahelisi organisatsioone, naaberriike ja Euroopa Komisjoni teavitatakse PTA poolt e-posti, loomahaiguste teabesüsteemi jm kokkulepitud kanalite abil:
• Loomahaiguste teabesüsteem ADIS (Animal Disease Information System), kust edastatakse info WAHISi (World Animal Health Information System);
• Euroopa Komisjon [email protected] (ametlik kiri koostatakse teadmusteenuse ametniku ja allkirjastatakse CVO poolt ning edastatakse läbi dokumendihaldussüsteemi WebDesktop);
• Naaberriigid:
• [email protected];
• [email protected]
• [email protected].

9. Strateegiline kommunikatsioon
Staabi kommunikatsioonigrupp juhib hädaolukorra lahendamise ja tauditõrje tegevustega seonduvat strateegilist ja sisekommunikatsiooni. Oma tegevuses juhindub grupp staabitöö korraldusest ning tauditõrje eesmärkidest. Vajadusel kaasatakse kommunikatsiooni esindajaid Riigikantseleist, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ja/või selle haldusalast ning teistest kaasatud asutustest. Kriisikommunikatsiooni täpsem korraldus on kajastatud dokumendis PTA strateegiline kommunikatsioon loomataudi korral.
PTA strateegilise kommunikatsiooniplaani loomataudi korral, kinnitatud 16.07.2025 üldkäskkirjaga nr 1.1-2/78, lisa 1.