| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/17411-1 |
| Registreeritud | 01.10.2026 |
| Sünkroonitud | 06.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Vastutaja | Ruth Koppel (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavatsus
a) Veetaseme stabiliseerimise eesmärk;
Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks viidi läbi rakenduslik limnoloogiline
uuring eesmärgiga koostada tervendustööde meetmekava vajalike tööde kirjeldustega.
Meetmekava üheks osaks oli veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine, kus käsitleti
kolme erineva veetasemega lahendust ja nende veetasemete mõju järve kallastele ja
maakasutusele.1,2 Kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust
arvestades jõuti ühe, sobivaima veepinna kõrguseni, millega liigutakse eelprojektist tööprojekti
koostamisse.
Veetaseme kõikumine mõjutab järve ökosüsteemi funktsioneerimist. Madalatel järvedel on see
eriti oluline, sest madala veetaseme puhul ainete kontsentratsioonid suurenevad. Samuti
mõjutatakse litoraali ja sublitoraali elupaiku kahandades elustiku koosseisu ja arvukuse
stabiilsust. Kuivaks jäänud aladel toimub kiire orgaaniliste aine mineraliseerumine, mis lisab
toiteaineid vette. Kõrgema veeseisu puhul toimub see pikema aja jooksul. Varasemalt on
täheldatud Ähijärve ökoloogilise seisundi halvenemist veetaseme alanemisega. Kõrgem ja
ühtlasem veetase parandab ökosüsteemi funktsioneerimist.1 Seetõttu kavandatakse olemasolev
kõikuva veetasemega olukord asendada insenertehnilise lahendusega, kus erinevatel
vooluhulkadel on Ähijärve veepinna kõikumine võimalikult väike.
Tegevuste kirjeldus:
Olukorra parendamiseks on kavandatud Ahelo jõele suhteliselt laia ülevoolufrondiga kärestik-
kalapääs, mis tagab miinimumveetaseme absoluutkõrguseks 77,77 m, keskmiseks veetasemeks
77,84 m ning maksimumveetasemeks 77,96 m (eelprojektidest variant 1).
Lahendus on kavandatud selliselt, et olemasolev truup asendatakse sillaga, selleks et erinevatel
vooluhulkadel oleks Ähijärve veepinna kõikumine võimalikult väike. Praegune truup takistab
teatud vooluhulkadel vee äravoolu. Ülevoolufrondiga tagatakse võimalikult kõrged
veetasemed, mis ei põhjusta kohalikele elanikele ebamugavusi (maksimumveetaseme korral ei
põhjusta üleujutusi hoovides ega vee kogunemist keldritesse). Samuti tagab see järveäärse
puisniidu hooldamise võimaluse, sest keskmise veetaseme korral jääb veetase valdavast osast
puisniidust (>78,15 m abs) 0,3 m madalamale.
Tööd teostatakse selliselt, et tagatud on vee-elustiku ränne ka madalvee olukorras.
Projekteerimise aluseks on eeluuringud ja eelprojektid, ent projekteerimise käigus võib
muutuda rajatise täpne asukoht ja tehniline lahendus. Tööde lõppedes teostatakse kaldaala
korrastamine ning ala jäetakse looduslikule taimestumisele. Projekteerimise käigus täpsustakse
1 Maves OÜ, Eesti Maaülikool (2026). Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne. Töö nr 24122 2 Raadla, K. (2026). Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS. Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojektid. Töö
nr 2507.2
töödeks kasutatav tehnika ning ligipääs. Projekt kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide
seotud osapoolte ja maaomanikega.
Asukoht:
Ähijärve väljavoolu reguleeriv rajatis asub Ahelo jõel Võru maakonnas, Antsla vallas, Ähijärve
külas RMK maaüksusel Antsla metskond 3 (katastritunnus: 14303:001:0560), Antsla metskond
7 (14303:001:0054) ja Transpordiameti maaüksusel 25245 Haabsaare-Saru tee (katastritunnus:
14303:001:1293).
Joonis 1. Ähijärve väljavoolu asendiplaan ja regulaatori asukoht, mille kohta koostati eelprojektid.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;
Ahelo jõgi ei kuulu kavandatavate tööde alal maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala ega
maaparandussüsteemi eesvoolude hulka.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse (29.09.26) pildid (autor Anett Reilent);
Ähijärve väljavoolu on varasemal ajal süvendatud ja õgvendatud (joonis 2) ning Haabsaare-
Saru tee (joonis 5) alla on rajatud omal ajal regulaator (joonis 3,4). Väljavoolu süvendamine
alandas Ähijärve looduslikku taset ning regulaatori läbilaskevõime suuremate vooluhulkade
korral on piiratud. Lisaks on kopral väga lihtne regulaatori betoonkast oksi täis vedada ja
inimesel ligipääs puhastamiseks keeruline. Eeluuringutest järeldub, et eelnev on põhjus, miks
Ähijärve veetase võib kõikuda enam kui 50 cm võrra. Kavandatav lahendus peab tagama
olukorra, kus Ähijärve veetase ei kõigu enam kui keskmiselt 20 cm.
Joonis 2. Ahelo jõe süvendatud ja õgvendatud lõigu ilme vahetult regulaatorist ülesvoolu.
Joonis 3. Omal ajal rajatud regulaator koosneb betoon kastist, plaadist ja binokkeltruubist. Regulaatori
läbilaskevõime suuremate vooluhulkade korral on piiratud.
Joonis 4. Binokkeltruubi väljavool Ahelo jõel.
Joonis 5. Truubist ja Ahelo jõest üle mineva Haabsaare-Saru tee.
d) Eelhinnang, kuidas kavandatavad tööd võivad mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: eeluuringute käigus hinnati Ähijärve valgala maakasutuse mõju
järvele ning kärestiku projekteerimisel arvestati, et veetase ei tõuseks nii kõrgele, et hakkaks
mõjutama maakasutust.
Mõju eramaadele: Ähijärve veetase mõjutab järveäärseid erakinnistuid:
Katastri lähiaadress Katastritunnus
Järvenuka 14303:001:0950 Hauka 14303:001:1331 Pääsusilma 14303:001:0710 Veski 14303:001:0111 Sarik-Siimani 14303:001:0172 Lembitu 14303:001:0311 Männituka 14303:001:1220 Astra 14303:001:1211 Järvenuka 14303:001:1031 Kalda 14303:001:0045 Raagsaare 14303:001:0046
Vahi 14303:001:0361, 14303:001:0362 Väike-Plaagi 28902:004:0490
Ähijärve eeluuringute käigus ja eelprojektide koostamisel hinnati võimalikke mõjusid
maakasutusele, ning kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust
arvestades jõuti sobiva veepinna kõrguseni, kus veetase ei mõjuta maakasutust erineval viisil
tänasest. Osapooli teavitatakse planeeritavate tööde elluviimisest.
Mõju infrastruktuurile: Haabsaare-Saru tee alune truup on kavandatud asendada sillaga, sest
olemasoleva truubi läbilaskevõimest olenevalt hakkab truup suuremate vooluhulkade korral ise
veepinda reguleerima. Sõltuvalt lahendusest võivad esineda tööde aegsed häiringud
liikluskorralduses. Kavandatavatele tegevustele küsitakse sisend ja kooskõlastus
Transpordiametilt.
Mõju kaitseväärtustele: kavandatavate tööde ala (eelprojektist) kattub mitme looduskaitselise
väärtusega (joonis 6) ning seda ka juhul kui lahendusvariant liigub projekteerimistööde käigus
ülesvoolu Ähijärve suunas.
Joonis 6. Kaitseväärtuste paiknemine kavandatavate tööde asukohas.
Huvialune ala kattub III kaitsekategooria liigi elupaigaga. Kogu huvialune ala kuulub Karula
rahvuspargi (KLO1000242) territooriumile.
Kavandatava tehiskärestiku asukohas on III kaitsekategooria liigi kasvukoht (KLO9353800)
ning osaliselt ulatub kavandatav tegevus II kaitsekategooria linnuliikide (KLO9133989,
KLO9101146) elupaikadesse. Ajutine ümbersõidutee võib ulatuda osaliselt Natura
elupaigatüüpidele 9080* soostuvad soo lehtmetsad ja 9010* vanad loodusmetsad. Ehitamise
võimalikkus ja tingimused lähtuvalt kaitstavatest liikidest ja elupaikadest küsitakse
Keskkonnaametilt.
Mõju ettevõtetele: eeluuringute raames uuriti Ähijärve veetaseme stabiliseerimise mõju
järveäärsete kinnistute maakasutusele. Veetaseme stabiliseerimine planeeritakse selliselt, et
negatiivseid mõjusid normaalveetasemega ei esine.
Riigimetsa Majandamise Keskus
Toompuiestee 24, Tallinn 10149 Harju maakond Registrikood 70004459
Tel 676 7500 [email protected] www.rmk.ee
Transpordiamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/5794
Tehniliste tingimuste küsimine Transpordiametilt (Ähijärv)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tellis Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti
„Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames Ähijärve tervendamise eeluuringud.
Vastavalt eeluuringute tulemustele sõnastati meetmekava Ähijärve tervendamiseks. Meetmekava
üheks osaks oli veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine, kus käsitleti kolme erineva
veetasemega lahendust. Kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust
arvestades jõuti ühe, sobivaima veepinna kõrguseni, millega liigutakse eelprojektist tööprojekti.
Tööprojekti kavatsus ning varasemalt esitatud uuringu aruanne ja eelprojektid on lisatud kirjale:
Lisa 1 Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavatsus
Lisa 2 Ähijärve uuringud ja eelprojektid 2026
RMK soovib Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavandamise kohta Transpordiameti tehnilisi
tingimusi ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - kontakttelefon: 53 824 350).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anett Reilent
veeökoloog
looduskaitseosakond
53824350
2 ${text.ak}
Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavatsus
a) Veetaseme stabiliseerimise eesmärk;
Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks viidi läbi rakenduslik limnoloogiline
uuring eesmärgiga koostada tervendustööde meetmekava vajalike tööde kirjeldustega.
Meetmekava üheks osaks oli veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine, kus käsitleti
kolme erineva veetasemega lahendust ja nende veetasemete mõju järve kallastele ja
maakasutusele.1,2 Kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust
arvestades jõuti ühe, sobivaima veepinna kõrguseni, millega liigutakse eelprojektist tööprojekti
koostamisse.
Veetaseme kõikumine mõjutab järve ökosüsteemi funktsioneerimist. Madalatel järvedel on see
eriti oluline, sest madala veetaseme puhul ainete kontsentratsioonid suurenevad. Samuti
mõjutatakse litoraali ja sublitoraali elupaiku kahandades elustiku koosseisu ja arvukuse
stabiilsust. Kuivaks jäänud aladel toimub kiire orgaaniliste aine mineraliseerumine, mis lisab
toiteaineid vette. Kõrgema veeseisu puhul toimub see pikema aja jooksul. Varasemalt on
täheldatud Ähijärve ökoloogilise seisundi halvenemist veetaseme alanemisega. Kõrgem ja
ühtlasem veetase parandab ökosüsteemi funktsioneerimist.1 Seetõttu kavandatakse olemasolev
kõikuva veetasemega olukord asendada insenertehnilise lahendusega, kus erinevatel
vooluhulkadel on Ähijärve veepinna kõikumine võimalikult väike.
Tegevuste kirjeldus:
Olukorra parendamiseks on kavandatud Ahelo jõele suhteliselt laia ülevoolufrondiga kärestik-
kalapääs, mis tagab miinimumveetaseme absoluutkõrguseks 77,77 m, keskmiseks veetasemeks
77,84 m ning maksimumveetasemeks 77,96 m (eelprojektidest variant 1).
Lahendus on kavandatud selliselt, et olemasolev truup asendatakse sillaga, selleks et erinevatel
vooluhulkadel oleks Ähijärve veepinna kõikumine võimalikult väike. Praegune truup takistab
teatud vooluhulkadel vee äravoolu. Ülevoolufrondiga tagatakse võimalikult kõrged
veetasemed, mis ei põhjusta kohalikele elanikele ebamugavusi (maksimumveetaseme korral ei
põhjusta üleujutusi hoovides ega vee kogunemist keldritesse). Samuti tagab see järveäärse
puisniidu hooldamise võimaluse, sest keskmise veetaseme korral jääb veetase valdavast osast
puisniidust (>78,15 m abs) 0,3 m madalamale.
Tööd teostatakse selliselt, et tagatud on vee-elustiku ränne ka madalvee olukorras.
Projekteerimise aluseks on eeluuringud ja eelprojektid, ent projekteerimise käigus võib
muutuda rajatise täpne asukoht ja tehniline lahendus. Tööde lõppedes teostatakse kaldaala
korrastamine ning ala jäetakse looduslikule taimestumisele. Projekteerimise käigus täpsustakse
1 Maves OÜ, Eesti Maaülikool (2026). Ähijärve tervendamise eeluuringu lõpparuanne. Töö nr 24122 2 Raadla, K. (2026). Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS. Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojektid. Töö
nr 2507.2
töödeks kasutatav tehnika ning ligipääs. Projekt kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide
seotud osapoolte ja maaomanikega.
Asukoht:
Ähijärve väljavoolu reguleeriv rajatis asub Ahelo jõel Võru maakonnas, Antsla vallas, Ähijärve
külas RMK maaüksusel Antsla metskond 3 (katastritunnus: 14303:001:0560), Antsla metskond
7 (14303:001:0054) ja Transpordiameti maaüksusel 25245 Haabsaare-Saru tee (katastritunnus:
14303:001:1293).
Joonis 1. Ähijärve väljavoolu asendiplaan ja regulaatori asukoht, mille kohta koostati eelprojektid.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;
Ahelo jõgi ei kuulu kavandatavate tööde alal maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala ega
maaparandussüsteemi eesvoolude hulka.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse (29.09.26) pildid (autor Anett Reilent);
Ähijärve väljavoolu on varasemal ajal süvendatud ja õgvendatud (joonis 2) ning Haabsaare-
Saru tee (joonis 5) alla on rajatud omal ajal regulaator (joonis 3,4). Väljavoolu süvendamine
alandas Ähijärve looduslikku taset ning regulaatori läbilaskevõime suuremate vooluhulkade
korral on piiratud. Lisaks on kopral väga lihtne regulaatori betoonkast oksi täis vedada ja
inimesel ligipääs puhastamiseks keeruline. Eeluuringutest järeldub, et eelnev on põhjus, miks
Ähijärve veetase võib kõikuda enam kui 50 cm võrra. Kavandatav lahendus peab tagama
olukorra, kus Ähijärve veetase ei kõigu enam kui keskmiselt 20 cm.
Joonis 2. Ahelo jõe süvendatud ja õgvendatud lõigu ilme vahetult regulaatorist ülesvoolu.
Joonis 3. Omal ajal rajatud regulaator koosneb betoon kastist, plaadist ja binokkeltruubist. Regulaatori
läbilaskevõime suuremate vooluhulkade korral on piiratud.
Joonis 4. Binokkeltruubi väljavool Ahelo jõel.
Joonis 5. Truubist ja Ahelo jõest üle mineva Haabsaare-Saru tee.
d) Eelhinnang, kuidas kavandatavad tööd võivad mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: eeluuringute käigus hinnati Ähijärve valgala maakasutuse mõju
järvele ning kärestiku projekteerimisel arvestati, et veetase ei tõuseks nii kõrgele, et hakkaks
mõjutama maakasutust.
Mõju eramaadele: Ähijärve veetase mõjutab järveäärseid erakinnistuid:
Katastri lähiaadress Katastritunnus
Järvenuka 14303:001:0950 Hauka 14303:001:1331 Pääsusilma 14303:001:0710 Veski 14303:001:0111 Sarik-Siimani 14303:001:0172 Lembitu 14303:001:0311 Männituka 14303:001:1220 Astra 14303:001:1211 Järvenuka 14303:001:1031 Kalda 14303:001:0045 Raagsaare 14303:001:0046
Vahi 14303:001:0361, 14303:001:0362 Väike-Plaagi 28902:004:0490
Ähijärve eeluuringute käigus ja eelprojektide koostamisel hinnati võimalikke mõjusid
maakasutusele, ning kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust
arvestades jõuti sobiva veepinna kõrguseni, kus veetase ei mõjuta maakasutust erineval viisil
tänasest. Osapooli teavitatakse planeeritavate tööde elluviimisest.
Mõju infrastruktuurile: Haabsaare-Saru tee alune truup on kavandatud asendada sillaga, sest
olemasoleva truubi läbilaskevõimest olenevalt hakkab truup suuremate vooluhulkade korral ise
veepinda reguleerima. Sõltuvalt lahendusest võivad esineda tööde aegsed häiringud
liikluskorralduses. Kavandatavatele tegevustele küsitakse sisend ja kooskõlastus
Transpordiametilt.
Mõju kaitseväärtustele: kavandatavate tööde ala (eelprojektist) kattub mitme looduskaitselise
väärtusega (joonis 6) ning seda ka juhul kui lahendusvariant liigub projekteerimistööde käigus
ülesvoolu Ähijärve suunas.
Joonis 6. Kaitseväärtuste paiknemine kavandatavate tööde asukohas.
Huvialune ala kattub III kaitsekategooria liigi elupaigaga. Kogu huvialune ala kuulub Karula
rahvuspargi (KLO1000242) territooriumile.
Kavandatava tehiskärestiku asukohas on III kaitsekategooria liigi kasvukoht (KLO9353800)
ning osaliselt ulatub kavandatav tegevus II kaitsekategooria linnuliikide (KLO9133989,
KLO9101146) elupaikadesse. Ajutine ümbersõidutee võib ulatuda osaliselt Natura
elupaigatüüpidele 9080* soostuvad soo lehtmetsad ja 9010* vanad loodusmetsad. Ehitamise
võimalikkus ja tingimused lähtuvalt kaitstavatest liikidest ja elupaikadest küsitakse
Keskkonnaametilt.
Mõju ettevõtetele: eeluuringute raames uuriti Ähijärve veetaseme stabiliseerimise mõju
järveäärsete kinnistute maakasutusele. Veetaseme stabiliseerimine planeeritakse selliselt, et
negatiivseid mõjusid normaalveetasemega ei esine.
Riigimetsa Majandamise Keskus
Toompuiestee 24, Tallinn 10149 Harju maakond Registrikood 70004459
Tel 676 7500 [email protected] www.rmk.ee
Transpordiamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/5794
Tehniliste tingimuste küsimine Transpordiametilt (Ähijärv)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tellis Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti
„Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames Ähijärve tervendamise eeluuringud.
Vastavalt eeluuringute tulemustele sõnastati meetmekava Ähijärve tervendamiseks. Meetmekava
üheks osaks oli veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine, kus käsitleti kolme erineva
veetasemega lahendust. Kohalike elanike huve ja järve ökoloogilise seisundi parandamise vajadust
arvestades jõuti ühe, sobivaima veepinna kõrguseni, millega liigutakse eelprojektist tööprojekti.
Tööprojekti kavatsus ning varasemalt esitatud uuringu aruanne ja eelprojektid on lisatud kirjale:
Lisa 1 Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavatsus
Lisa 2 Ähijärve uuringud ja eelprojektid 2026
RMK soovib Ähijärve veetaseme stabiliseerimise kavandamise kohta Transpordiameti tehnilisi
tingimusi ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - kontakttelefon: 53 824 350).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anett Reilent
veeökoloog
looduskaitseosakond
53824350
2 ${text.ak}