RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Põltsamaa vallas asuvad kohalikud teed 6170062 Tallinna maantee km 0,0-

0,753 ja 6170075 Viljandi maantee km 0,232-0,989

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2026

2

1. Sissejuhatus

Põltsamaa vallavalitsus esitas Transporiametile ja Kliimaministeeriumile riigi tugimaantee 38

Põltsamaa - Võhma tee tassil oleva Põltsamaa linnas asuvate teelõikude nõuetekohaseks

haldamiseks neli ettepanekut, millest esimene käsitles Põltsamaa linnas kohalike teede 6170062

Tallinna maantee km 0,0-0,753 ja 6170075 Viljandi maantee km 0,229-0,989 üleandmist

riigiteeks koos teed teenindavate maaüksuste tasuta võõrandamisega riigile. Kohalikule teele

6170062 Tallinna maantee on kohalik omavalitsus andnud hoonete adresseerimiseks

liikluspinna nime Tallinna maantee ja kohalikule teele 6170075 Viljandi maantee on kohalik

omavalitsus andnud hoonete adresseerimiseks liikluspinna nime Viljandi mnt.

Vallavalitsuse taotluses põhjendatakse:

1) Teelõigu Tallinna mnt – Viljandi mnt liikluses on transiitliikluse osakaal suur. Meie

hinnangul läbib lõiku ligikaudu 250 raskeveokit ööpäevas, kes kasutavad seda riigiteede vahelise ühendusena.

2) Teekate on sellel lõigul tugevasti deformeerunud. Eriti halb on olukord Viljandi mnt ja Tallinna mnt ristmikul, kus raskeveokid peavad sooritama teravnurkse pöörde ning pöördetrajektooril tekkivad koormused on kiirendanud katte purunemist ja roopa teket.

Praeguses seisukorras mõjutab teekate nii liiklusohutust kui ka teeäärsete elanike ja asutuste elukeskkonda.

3) Põltsamaa vald suudab sellel teelõigul tagada nõuetekohase talvise seisunditasemeja jooksva hoolduse. Katte remont ja sagedane tee rekonstrueerimine käib vallale aga selgelt üle jõu, st valla teehoiuvahendid on kordades väiksemad kui üksnes selle ühe

lõigu korrastamiseks vajalik summa. Sisuliselt kannab kohalik omavalitsus kulusid liikluse eest, mis ei ole kohaliku päritoluga.

4) Teeme ettepaneku alustada menetlust teelõigu Tallinna mnt – Viljandi mnt määramiseks riigiteeks ja üleandmiseks Transpordiameti haldusesse. Kuna lõik on sisuliselt kahe riigitee vaheline transiitühendus, vastaks selline lahendus tee tegelikule funktsioonile.

Transiitliiklus jätkuks senisel marsruudil ja liikluskorralduses muudatusi ei oleks vaja teha. Põltsamaa vald on valmis üleandmise ette valmistama ja vajalikud volikogu

otsused vastu võtma.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused

Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 921 lõikele 2 ja Transpordiameti riigitee määramise

juhendile1 analüüsitakse vastavust riigitee põhitunnustele nende koosmõjus.

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav. Avalikult kasutatavat teed võib

kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele

ei ole kehtestatud riigi haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle. Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei saa määrata

riigiteeks.

1 KT_025_J14_r2_Riigitee määramise juhend.pdf

3

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise liikluskorra. Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

1) Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi

eri piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

2) Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite

liiklus reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste (multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

3) Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või

kogumine kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid - või kaupu piirkonnale tähtsate sihtkohtade vahel. Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel

ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele eest.

4) Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või

ühendamine liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

5) Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul

teel, mis pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee. Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või

robotliikurite liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele turvalisem, omaette;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

1) Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil

2) Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või

4

põhimaanteega, suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline transpordisõlm.

3) Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende

ühendamise linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise õigusega kaubasadamasse; piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene

reisijate piiripunkti Saatses; muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

4) Ühendusteele ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid,

eelõige ristmike ja liiklussõlmede alal.

5) Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks

riigiteeks liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.3 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine riigiteede võrgustikus, arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega;

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja võimaldada sujuva liikuvuse erinevatele transpordiliikidele?;

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. Kohaliku tee 6170062 Tallinna maantee riigitee tunnuste hindamine

6170062 Tallinna maantee km 0,0-0,753 (edaspidi tee) paikneb munitsipaalmaal Jõgeva

maakonnas Põltsamaa valla haldusterritooriumil Põltsamaa linnas. 0,735 km pikkune 7,4 kuni

5

7,8 m laiuse mustkattega tee on kantud teeregistrisse. Tee paiknemine Eesti teedevõrgus on

näidatud joonisel 1.

Joonis 1. 6170062 Tallinna maantee km 0,0-0,753 asukoht Põltsamaa linnas (sinine joon)

0,753 km pikkune kohalik tee 6170062 Tallinna maantee Põltsamaa linnas on riigi terviktee 38

Põltsamaa – Võhma tee marsruudi osa aadressil km 2,245-2,988.

Teemaa andmed sõidutee teenindamiseks:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 17836950, katastritunnus 61801:001:0407, pindala 14464.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Munitsipaalomand. Transpordimaal asub lisaks sõiduteele 520 m pikkune eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee kus

sõidutee ja kergliiklustee vahel on 5m laiune haljasriba. Tee lõpu osas on mõlemal pool teed äärekiviga kõnniteed. Kegliiklusteede üleandmise soovi taotluses ei ole mainitud.

Hindamise tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega kohalike teede nimekirja

vallavolikogu 29.10.2020.a otsusega nr 1-3/65. Avalikult kasutatavat kohalikku teed võib

kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Teel ei ole piiranguid või

kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist. Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on liiklusmärgiga 571 „Asula“ täies ulatuses kehtestatud asulasisene liikluskord. Sõidutee

on täies ulatuses valgustatud. Teel ei ole bussipeatusi. Kergliiklejad on sõidukitest eraldatud

ühel pool teed teelõigul: km 0-0,520 (jalg- jalgrattatee); Edasi on tee mõlemas servas äärekiviga

eraldatud kõnnitee. Tee algusosa ääres asub Põltsamaa Felix tehas. Teelõigu ääres on parklaga

6

toidupood ja mõne peatuskohaga FELIX firmapood. Samuti on tee ääres Põltsamaa lossi

sissepääs.

Liiklussageduse kohta teeregistrisse andmeid ei ole esitatud. Kuivõrd Tallinna maantee paikneb

Põltsamaa linna läbival riigi tervikteel 38 Põltsamaa-Võhma tee, annavad liiklussagedused

linna siseneval ja linnast väljuva tugimaanteel 38 Põltsamaa-Võhma tee ülevaate võimalikust

liikluskoormusest Tallinna maantee lõigul. 2025.a liiklusloenduse andmetel oli Põltsamaale

siseneval suunal aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 1685 autot/ööpäevas, sh 1415 autot

(84%) sõiduautot-pakiautot ning 270veoautot (16%). Arvestades tee 38 Põltsamaa-Võhma tee

linnast väljuva suuna liiklusloenduse andmeid (248 raskeveokit ööpäevas) teenindab

Põltsamaa FELIX tehast keskmiselt 22 raskeveokit ööpäevas. Kuna linna teistel tänavatel on

kehtestatud koormuspiirang, siis tinglikult võib öelda, et analüüsitavat teelõiku teid läbib 248

raskeveokit ööpäevas, mis on riigi tugimaanteede võrdluses keskmine tulemus.. Samalaadse

näitena võib välja tuua Keilat läbiv kohaliku tee lõik tugimaanteel 17 Keila-Haapsalu tee, kus

Keilast väljuval suunal liikleb258 raskeveokit, mis enamuses tulevad riigiteelt 8 Tallinna -

Paldiski tee.

Kokkuvõttes tee teenindab enamuses linnasisest kohalikku liiklust, vähemal määral teenindab

tee Põltsamaa linna läbivat raskeliikust. Tee ei vasta riigitee tunnustele.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teeei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa. Tee

paikneb linna (asustusüksus) territooriumil. Põhiliseks funktsiooniks on teel linnasiseste

tänavate ühendamine riigiteedega Tallinna suunal. Lisaks linnasiseste tänavate ühendamisele

on tee funktsiooniks ka riigiteede 38 Põltsamaa-Võhma tee ja 51 Viljandi-Põltsamaa tee liikluse

suunamine põhimaanteele 2 Tallinna- Tartu – Võru – Luhamaa tee.

Tee ääres paikneb Põltsamaa Felix tootmiskompleks. Tee on hoonestusega linna põhitänav,

kuhu suubuvad kõrvaltänavad ning mille ääres kulgevad kergliiklejad . Tee vastab osaliselt

riigitee tunnusele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee algusosal on ühel pool tee ääres 5 m vaba ruumi, kuid teisel pool on tehase FELIX

piirdeaed, mis takistab kiirsahkade kasutamist. Lõigu lõpus on äärekiviga kõnniteed ja seal

kiirsahaga opereerida ei saa. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et teeäärne vaba ruum on oluliselt

kitsendatud hoonete ja rajatistega, mistõttu tavapärase riigiteede hooldetehnikaga ja

tehnoloogiatega ei saa Transpordiameti hooldepartner teetöid teostada ning seisundinõudeid

tagada.

4. Kohaliku tee 6170075 Viljandi maantee riigitee tunnuste hindamine

6170075 Viljandi maantee km 0,229-0,989 (edaspidi tee) paikneb munitsipaalmaal Jõgeva

maakonnas Põltsamaa valla haldusterritooriumil Põltsamaa linnas. 0,760 km pikkune 6,7 kuni

7,0 m laiuse mustkattega tee on kantud teeregistrisse.

Tee paiknemine Eesti teedevõrgus on näidatud joonisel 2.

7

Joonis 2. 6170075 Viljandi maantee km 0,229-0,989 asukoht Põltsamaa linnas (sinine joon)

0,760 km pikkune kohalik tee 6170075 Viljandi maantee Põltsamaa linnas on riigi terviktee 38

Põltsamaa – Võhma tee marsruudi osa aadressil km 2,988-3,758.

Teemaa andmed sõidutee teenindamiseks:

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 17836950, katastritunnus 61801:001:0620, pindala 17711.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Munitsipaalomand.

Transpordimaal asub lisaks sõiduteele 558 m pikkune eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee, kus sõidutee ja kergliiklustee vahel on haljasriba. Tee alguse osas on mõlemal pool teed äärekiviga

kõnniteed. Kegliiklusteede üleandmise soovi taotluses ei ole mainitud.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega kohalike teede nimekirja

vallavolikogu 29.10.2020.a otsusega nr 1-3/65. Avalikult kasutatavat kohalikku teed võib

kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Teel ei ole piiranguid või

kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist. Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on liiklusmärgiga 571 „Asula“ täies ulatuses kehtestatud asulasisene liikluskord. Teelõigu

ääres on mõned väiksemad teeninduskohad ja perearstikeskus. Sõidutee on täies ulatuses

valgustatud. Teel ei ole bussipeatusi. Kergliiklejad on sõidukitest eraldatud ühel pool teed

teelõigul: km 0,354-0,989 (jalg- jalgrattatee). Tee alguses on tee mõlemas servas äärekiviga

eraldatud kõnnitee.

8

Liiklussageduse kohta teeregistrisse andmeid ei ole esitatud. Kuivõrd Viljandi maantee paikneb

Põltsamaa linna läbival riigi tervikteel 38 Põltsamaa-Võhma tee, annavad liiklussagedused

linnast väljuva tugimaanteel 38 Põltsamaa-Võhma tee ülevaate võimalikust liikluskoormusest

Viljandi maantee lõigul. 2025.a liiklusloenduse andmetel oli Põltsamaalt väljuval suunal aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus 3095 autot/ööpäevas, sh 2847 autot (92%) sõiduautot-

pakiautot ning 248 veoautot (8%). Seda raskeliikluse osa võib suures osas pidada linna läbivaks

raskeliikluseks kuna antud teelõigust edasi linna sisenevatel teedel on kehtestatud

koormuspiirang 15 tonni. Analüüsis käsitletud teelõike ilma peatumata läbivate sõiduautode

osakaalu on aga raske ennustada, sest Viljandi maantee liiklussagedus on pea kaks korda

kõrgem kui Tallinna maantee liiklussagedus ja autod saavad tulla teele vaid Põltsamaa linnast.

Kokkuvõttes tee teenindab enamuses linnasisest kohalikku liiklust, vähemal määral teenindab

tee Põltsamaa linna läbivat raskeliikust. Tee ei vasta riigitee tunnustele.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teeei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa. Tee

paikneb linna (asustusüksus) territooriumil. Lisaks linnasiseste tänavate ühendamisele on tee

üheks ühendusfunktsiooniks riigiteede 38 Põltsamaa-Võhma tee ja 51 Viljandi-Põltsamaa tee

liikluse suunamine Põhimaanteele 2 Tallinna- Tartu – Võru – Luhamaa tee.

Tee on hoonestusega linna põhitänav, kuhu suubuvad kõrvaltänavad ning mille ääres kulgevad

kergliiklejad. Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee algusosal vaba ruumi ei ole. Lõigu lõpus on paremal pool 0,288 m ulatuses vaba ruumiga

põld, mille äärde on istutatud puud. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et teeäärne vaba ruum on

oluliselt kitsendatud hoonete ja rajatistega, mistõttu tavapärase riigiteede hooldetehnikaga ja

tehnoloogiatega ei saa Transpordiameti hooldepartner teetöid teostada ning seisundinõudeid

tagada.

5. Kohalike teede 6170062 Tallinna maantee ja 6170075 Viljandi maantee riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte.

Põltsamaa vallavalitsus esitas Transporiametile ja Kliimaministeeriumile riigi tugimaantee 38

Põltsamaa Võhma tee tassil oleva Põltsamaa linnalõigu nõuetekohaseks haldamiseks neli

ettepanekut, millest esimene käsitles Põltsamaa linnas kohalike teede 6170062 Tallinna

maantee km 0,0-0,753 ja 6170075 Viljandi maantee km 0,229-0,989 üleandmist riigiteeks koos

teed teenindavate maaüksuste tasuta võõrandamisega riigile.

Vallavalitsuse ettepanekus põhjendatakse taotlust raskeveokite transiitliiklusega, ebapiisavate

rahaliste võimalustega tee seisukorra parandamiseks ja soovitakse valla territooriumil

paiknevad linna läbivad teed muuta riigiteedeks.

Hindamisaruanne tuvastas, et 0,753 km pikkune kohalik tee 6170062 Tallinna maantee ja 0,760

pikkune kohalik tee 6170075 Viljandi maantee teenindab peamiselt kohalikku liiklust ja

osaliselt ka läbivat liiklust. Teed ei vasta riigitee tunnustele, sest seal on asulasisene liikluskord.

Riigitee tunnustele vastavuse tulemused teede ja tunnuste lõikes on kokkuvõtlikult tabelites 1

ja 2.

9

Riigitee tunnus 6170069 Tallinna maantee km 0-0,753

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti VX

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust

X

Tabel 1. 6170069 Tallinna maantee km 0-0,753 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Riigitee tunnus 6170075 Viljandi maantee km 0,229-

0,989

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti VX

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust

X

Tabel 2. 6170075 Viljandi maantee km 0,229-0,989 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Valla üldplaneeringus on ette nähtud riigitee 38 Põltsamaa-Võhma tee ümbersõit (Joonis 3).

Joonis 3. Planeeringust väljavõte: Tugimaantee 38 Põltsamaa – Võhma tee Põltsamaa

ümbersõit (rohelise katkendjoonega)

10

Samas põhimaantee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teele kavandatud 2+2 ristlõike ristmike

asukohast (punased ringid joonisel 3) tingituna tuleb muuta Põltsamaa ümbersõidutee alguse

asukohta põhimaanteelt 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee riigiteele 38 Põltsamaa – Võhma

tee. Kavandatav Põltsamaa ümbersõit rajatakse viisil, et riigitee 38 Põltsamaa – Võhma tee ei

läbi Põltsamaa linna (Joonis 4).

Joonis 4. Perspektiivne tee 38 Põltsamaa–Võhma tee Põltsamaa ümbersõit.

Kokkuvõttes ei ole Põltsamaa valla taotlust teede üleandmiseks võimalik rahuldada, kuna

teelõigud ei vasta kõigile riigitee tunnustele. Teelõikudel on asulasisene liikluskord ja teehoiu korraldamine sarnaselt maanteedega ei ole võimalik. Linna läbiva raskeveokite transiitliikluse Põltsamaa linnast ümbersuunamiseks on Põltsamaa valla üldplaneeringus kavandatud riigitee

38 Põltsamaa–Võhma tee uus trass, mille väljaehitamine leevendab Põltsamaa linna läbivat transiitliiklust ning vähendab tänavate katendi lagunemise kiirust.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Jan Müür Põltsamaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 12.09.2026

Meie 29.09.2026 nr 19-28/26/3494-2

Vastus pöördumisele seoses Põltsamaa linnas asuvate

kohalike teedega (Tallinna mnt–Viljandi mnt)

Austatud Jan Müür

Pöördusite taristuministri ja Transpordiameti poole e-kirjaga, mis puudutab Põltsamaa linnas asuvate kohalike teede 6170062 Tallinna maantee km 0,0-0,753 ja 6170075 Viljandi maantee km

0,232-0,989 seisukorda. Kirjas toote välja, et mainitud teelõike läbib keskmiselt 250 raskeveokit päevas, mis mõjutab teekatte seisukorda. Toote välja, et Põltsamaa vallal ei ole rahalisi vahendeid

teelõikude rekonstrueerimiseks ning pakute erinevaid aletrnatiive olukorra lahendamiseks. Muuhulgas teete ettepaneku anda teelõigud üle riigi omandisse.

Täname Teid ettepanekute ja põhjaliku selgituse eest. Nimetatud teelõikude üle andmiseks riigiteedeks hindas Transpordiamet nende vastavust ehitusseadustiku § 921 lõikes 2 sätestatud

riigitee põhitunnustele (hindamise aruanne lisatud). Hindamise aruande kohaselt ei vasta nimetatud teelõigud riigitee tunnustele kuna teelõikudel on asulasisene liikluskord ning teelõigud teenindavad valdavalt kohalikku liiklust. Asulasisene liikluskorraldus ja ebapiisav teeäärne vaba

ruum ei võimalda korraldada riigiteedel ühtset teehoidu ja liikuvust.

Kliimaministeeriumi andmete kohaselt on Põltsamaa vallale aastatel 2018-2021 eraldatud juhtumipõhist investeeringutoetust nii transiitteedele kui ka ettevõtlusega seotud teedele kogumahus 2 231 109 eurot sh 190 000 eurot Tallinna mnt rekonstrueerimiseks 2018. aastal ning

322 272 eurot Viljandi mnt ja Lossi tn rekonstrueerimiseks 2020. aastal.

Kliimaministri 17.11.2023 a. määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 6 lõike 2 kohaselt peab projektlahendusega asfaltbetooni püsikatendi kasutusiga olema tagatud vähemalt 15 aastaks. Kuigi kehtiva määruse kohaldamisala hõlmab üksnes asulaväliseid avalikult kasutatavaid teid,

teostati kõnealuste teelõikude rekonstrueerimistööd ajal, mil kehtis määruse varasem redaktsioon, mille kohaldamisala hõlmas kõiki avalikult kasutatavaid teid ning milles oli püsikatendi

kasutuseale ette nähtud samuti vähemalt 15 aastat. Eesti Linnade ja Valdade Liit on riigi eelarvestrateegia 2027-2030 ja 2027. riigieelarve

läbirääkimisteks esitanud valitsuskomisjonile muuhulgas ettepaneku näha ette perioodiks 2027 2030 vähemalt 100 miljonit eurot kohalikel teedel järgmiste tegevuste toetamiseks:

• TEN-T põhivõrgustiku sildade ja viaduktide rekonstrueerimise ja kandevõime tõstmise;

• Ohtlikest kohtadest (madala kandevõimega sillad, viaduktid) ümbersõitude ja uute teelõikude planeerimise ning rajamise.

Tulenevalt riigi rahalistest võimalustest ja eesmärgist vähendada riigieelarve puudujääki ei ole riigi eelarvestrateegias 2027–2030 ja 2027. aasta riigieelarve eelnõus Eesti Linnade ja Valdade

Liidu ettepanekul põhinevat kohalike teede juhtumipõhist toetust praegu kavandatud.

Kuigi teelõigud ei vasta riigitee tunnustele, mõistame, et linna läbiv transiitliiklus avaldab mõju tee seisundile. Olukorda võiks lahendada perspektiivne Põltsamaa ümbersõit, mis on kajastatud ka valla üldplaneeringus ning viidatud ka lisatud aruandes. Üldplaneeringus kavandatud

ümbersõidu ehitamise rahastamisvõimalused ja täpsem ajaraam selguvad riigiteede teehoiukava 2027-2030 koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Sander Salmu

liikuvuse asekantsler

Lisa: Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne

Koopia: Transpordiamet

Eduard Kärstna, 639 7643

[email protected]