K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2026, Tallinn

Haldusasja number 3-26-1963

Haldusasi Skarcon OÜ kaebus Riigi Info- ja Kommunikatsiooni-

tehnoloogia Keskuse kohustamiseks viia riigihanke nr

277945 alusel korraldatava minikonkursi nr 312432

„Videokonverentsiseadmete ostmine“ tehniline kirjeldus

kooskõlla õigusaktidega ning riigihangete vaidlustus-

komisjoni 30.06.2026 otsuse tühistamiseks osas, millega

jäeti Skarcon OÜ vaidlustus läbi vaatamata

Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) Skarcon OÜ, esindaja v.adv Keidi

Kõiv

Vastustaja (hankija) Riigi Info- ja Kommunikatsiooni-

tehnoloogia Keskus, esindajad v.adv-d Kadri Härginen

ja Mario Sõrm

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.08.2026 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus Skarcon OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta toimikusse Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 04.09.2026

vastuse lisa (dtl 240–248).

2. Jätta rahuldamata Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse taotlus

Skarcon OÜ kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks.

3. Jätta Skarcon OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.08.2026 otsus muutmata.

4. Mõista Skarcon OÜ-lt (rg-k 11679710) välja Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse kasuks 5500 eurot apellatsiooniastmes

kantud menetluskulu katteks.

5. Jõustunud otsus avaldada arvutivõrgus tervikuna.

3-26-1963

2(19)

Selgitus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.10.2026 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa

esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) avaldas 22.06.2026 riigihangete

registris hankelepingu sõlmimiseks minikonkursi „Videokonverentsiseadmete ostmine“

viitenumbriga 312432. Minikonkurss korraldatakse raamlepingu raames, mis on sõlmitud

riigihanke nr 277945 „Videokonverentsi-, heli- ja esitlusseadmete soetamine ja teenuste

tellimine“ tulemusel. Minikonkursi eesmärgiks on sõlmida hankeleping videokonverentsi-

seadmete ostmiseks. Hankelepingu esemeks on videokonverentsiseadmed, samuti ostetavate

asjade kohale toomine hankija määratud asukohta Eestis. Pakkumuste esitamise tähtajaks oli

määratud 06.07.2026 kell 11:00. Minikonkursi alusdokumentide hulka kuulub tehniline

kirjeldus (TK). Selle p-s 1.5 on esitatud tabelina soetatavate asjade nimekiri koos kogustega ja

asukohaga. TK p-s 4 on kehtestatud tehnilised tingimused hangitavatele asjadele ja nendega

koos hangitavatele lisadele.

2. Skarcon OÜ esitas 29.06.2026 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

minikonkursil nr 312432 „videokonverentsiseadmete ostmine“ avaldatud hankedokumentide

peale riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg 5 alusel. Vaidlustuses leiti, et minikonkursi

alusdokumendid sisaldavad mitmeid RHS-i nõuetega vastuolus olevaid tingimusi.

Alusdokumentides esinevad puudused rikuvad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise,

proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid, mis takistavad

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamist.

3. VAKO jättis 30.06.2026 otsusega vaidlustusasjas nr 140-26/312432 Skarcon OÜ

vaidlustuse läbi vaatamata põhjusel, et vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. VAKO leidis, et

alusdokumentide peale tulnuks vaidlustus esitada RHS § 189 lg 2 p-s 2, mitte RHS § 189 lg-s

5 sätestatud tähtaja jooksul.

4. Skarcon OÜ esitas 01.07.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse RIT-i kohustamiseks viia

minikonkursi nr 312432 TK tervikuna kooskõlla õigusaktidega; kui kohus asub seisukohale, et

TK ei ole tervikuna õigusvastane, viia alternatiivselt kooskõlla õigusaktidega TK p-d 4.1.19,

4.1.20, 4.1.22, 4.2.19, 4.2.20, 4.2.22, 4.3.1, 4.3.20, 4.3.22, 4.3.26, 4.3.33, 4.3.34, 4.3.36, 4.4.8,

4.5.11, 4.6.6, 4.7.4, 4.8.11 Cisco Webex Control Hubi nõude ja Cisco Meeting Server 1000

nõude osas ning TK p-d 1.5 ja 4.6.9; ning tühistada VAKO otsus osas, millega jäeti Skarcon

OÜ vaidlustus läbi vaatamata.

VAKO on kohaldanud ebaõigesti RHS § 189 lg 2 p-i 2 ja lg-t 5. Nende sätete grammatilise ja

teleoloogilise tõlgendamise puhul ei ole võimalik jõuda muule järeldusele, kui et raamlepingu

alusel korraldatud hankelepingu sõlmimise menetlusele kohaldub RHS § 189 lg 5. RHS-i

kommentaaride kohaselt sätestab RHS § 189 lg 5 vaidlustuse esitamise tähtaja erireegli

raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluses. Minikonkurss ei ole hankemenetluse

liik, vaid tegemist on erimenetlusega. RHS § 189 lg 5 sõnastus ei viita sellele, et see kohalduks

üksnes raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluses tehtud otsustele, vaid see viitab

lepingu sõlmimise menetlusele tervikuna. See menetlus algabki momendist, mil ettevõtjatele

esitatakse kutse dokumentidega tutvumiseks, ning kestab kuni RHS § 73 lg-s 3 sätestatud

sündmuse saabumiseni. Rahandusministeerium on korduvalt rõhutanud, et minikonkurss ei ole

3-26-1963

3(19)

hankemenetluse liik, mistõttu ei laiene sellele automaatselt nt RHS 2. ptk sätted. Lisaks ei ole

RHS § 189 lg 2 p-s 2 nimetatud raamlepingu alusel korraldatavaid menetlusi, aga on seevastu

nimetatud väga konkreetsed menetlusliigid, millal seda rakendatakse: hankemenetlus, sotsiaal-

ja eriteenuste erimenetlus, kontsessioonleping, ideekonkurss.

Hankija ei ole TK koostamisel järginud RHS § 88 lg-te 1 ja 7 nõudeid. TK ei ole koostatud

hankija vajadusi rahuldavaid kasutusomadusi ja funktsionaalsusi silmas pidades. Koostatud on

sisuliselt kaks tootekategooriat. 1. kategoorias (videokonverentsiseade 1, 2 ja 3, juhttahvel

seinale, juhttahvel lauale, kaamera, lauamikrofon ja laemikrofon) on hankija sätestanud väga

detailsed nõuded igale tootele, millele vastavad vaid ühe tootja, s.o Cisco tooteperekonda

kuuluvad tooted. Sellele viitab ka näidistoode. Seega on tekitatud objektiivselt põhjendamatu

takistus riigihangete avamisel konkurentsile, sest minikonkursil saavad pakkumuse esitada vaid

Cisco toodete edasimüüjad, praegusel juhul üksnes AS Atea. Raamlepingu p 5.53 keelab seda

kaudselt, sest raamlepingu partneriks on ka teised ettevõtted. Kuigi 2. kategooria (ekraan 75,

ekraan 85, ekraani seinakinniti, ekraani tugijalg ratastel, ekraani laekinniti ja AV-IP seade)

puhul on tegemist toodetega, millele ei ole piiravaid nõudeid kehtestatud ja mida saaksid kõik

raamlepingu partnerid pakkuda, tekib kunstlik takistus ainuüksi sellest, et teised edasimüüjad

peale AS Atea ei oma Cisco toodete edasimüügi õigust. Seega on praegune minikonkurss

mõeldud üksnes AS-le Atea. Ka senise lepingute jaotuse järgi on AS-i Atea hüvanguks

koostatud minikonkursse üle miljoni euro ulatuses.

1. kategooria toodete puhul tuleneb konkreetne piirang TK tingimustest, mille kohaselt mh

peavad seadmed ühilduma hankijal kasutusel oleva keskhaldussüsteemiga Cisco Webex

Control Hub ja hankija taristuseadmetega Cisco Meeting Server 1000; täitja peab lisama

pakutavad litsentsid RIT-i olemasolevale kontole Cisco Webex Control Hubi keskkonnas. Need

tingimused kirjeldavad ainult Cisco toodete arhitektuuri. Minimaalselt 4 pildisensori olemasolu

(TK p 4.6.9) on sõna-sõnalt Cisco Quad Camera arhitektuuri kirjeldus. Ühegi muu tootja toote

pakkumine pole võimalik, sest Webexi tugi on Cisco ainuomandis ning sellega saab ühendada

vaid Cisco tooteid või Cisco lubatud tooteid. Seega on hankija TK-ga välistanud mistahes

tegeliku konkurentsi. Hankija on enda vastuses jaatanud, et tema eesmärk on pidada ja hallata

ühte keskhaldussüsteemi – Cisco Webex Control Hub – ning kõik tema poolt ostetavad

litsentsid ja seadmed peavad nimetatud süsteemiga ühilduma. On ebaselge, millel põhineb

arusaam, et vaid ühe kindla süsteemi olemasolu tagab kriisikindluse ja hankija vajaduste

rahuldamise. See osutab, et hankija eelistab põhjendamatult ühte tootjat ja tema lahendust,

millele tuginedes on üles ehitatud ka kõik järgnevad hankemenetlused.

Ei ole põhjust eelistada üht keskhaldussüsteemi. Hankijal võib olla korraga ka mitu

keskhaldussüsteemi või ka mõni konfigureeritud versioon, kus erinevate tootjate seadmed

töötavad koos dokumenteeritud ja toetatud konfiguratsioonina. See on turul laialt levinud

praktika. Kui kõigile hankija teenindatavatele asutustele hangitakse tooteid vaid ühte

keskhaldussüsteemi, on ühel hetkel riigil vaid Cisco tooted ja turg suletud ning edasistes

hangetes saadakse vaid ebamõistlikult kõrge hinnaga pakkumusi, sest konkurente turul ei ole.

Kõik pakkujad, kes soovivad täita TK nõuete kogumit, peavad pakkuma 1. kategooria osas

Cisco toodetel põhinevat lahendust, mis annab Cisco ametlikule edasimüüjale automaatselt

konkurentsieelise. Samaväärse toote pakkumise võimalus on näiline.

5. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus tühistas 12.08.2026 otsusega VAKO 30.06.2026 otsuse, jättis

kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Praegusel juhul on tegemist raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetlusega. RHS

§ 189 lg 5 sätestab, et vaidlustus, mis esitatakse raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise

menetluses, peab olema laekunud VAKO-le seitsme päeva jooksul alates päevast, kui

3-26-1963

4(19)

vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest,

kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Seega sätestab see vaidlustuse esitamise tähtaja

erireegli raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluses. Sätte sõnastus ei viita sellele,

et see kohaldub ainult raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluses tehtud otsustele,

vaid see viitab lepingu sõlmimise menetlusele tervikuna, mis algab hetkest, mil ettevõtjale

esitatakse dokumendid tutvumiseks. Raamleping ei kujuta endast hankemenetluse liiki.

Raamlepingu sõlmimise menetluses ei ole dokumendid kättesaadavad kõigile riigihangete

registri kasutajatele, vaid kutse pakkumuse esitamiseks saadetakse ettevõtjatele, kes on

raamlepingu osapooled. Seega tuleb vaidlustuse esitamise tähtaega arvestada õiguste

rikkumisest teada saamisest. Järelikult tuli siinsel juhul arvutada vaidlustuse esitamise tähtaega

erinormi, st RHS § 189 lg 5 alusel, mitte RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud üldnormi alusel.

TK-s on hankija kehtestanud nõude, et pakutavad tooted peavad ühilduma hankijal kasutuses

oleva keskhaldussüsteemiga Cisco Webex Control Hub. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustajal

on see keskhaldussüsteem kasutusel, ega ka selle üle, et kaebaja poolt 1. kategooriana

määratletud seadmed, mida kaebajal oleks võimalik pakkuda, nimetatud keskhaldussüsteemiga

ei ühildu. Poolte vahel on vaidlus, kas TK-s toodud nõuded, mis tagavad pakutavate seadmete

ühildumise hankija keskhaldussüsteemiga, on põhjendatud.

RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile. Kohtupraktikas on leitud, et tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal

lai kaalutlusõigus; hankedokumentide koostamisel peab hankija lähtuma oma vajadustest;

hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, tal on õigus

kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused; kuni tingimusele on objektiivne

põhjendus ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus. Saab

nõustuda vastustajaga, et kaebaja pakutav lahendus asendada hankijal kasutusel oleva

keskhaldussüsteemiga ühilduvuse nõue alternatiivse keskhalduse lahendusega tähendaks

vastustaja tegeliku vajaduse ümberkujundamist. Kuna vastustajal on kasutusel

keskhaldussüsteem Cisco Webex Control Hub ning sellele asjaolule on TK-s viidatud, on TK-s

toodud nõuded, mis tagavad seadmete probleemideta ühilduvuse olemasoleva

keskhaldussüsteemiga, objektiivselt põhjendatud ja õiguspärased. Vastustaja ei ole kohustatud

võtma kasutusele uut haldusmudelit või paralleelset halduskeskkonda üksnes selleks, et

turuosalistele avaneks võimalus pakkuda teistsugust tehnoloogilist lahendust. Riigihanke

üldpõhimõtted ei nõua, et hankija peaks oma põhjendatud vajadustest loobuma. Vastustaja

ülesandeks on pakkuda standardiseeritud, töökohakindlaid ja kulusäästlikke IT-teenuseid.

Seetõttu ei saa kohustada vastustajat kujundama alusdokumente selliselt, et need võimaldaksid

lahendust, mis killustab teenusehalduse ja vähendab kriisikindlust ning tooks kaasa vastustaja

teenusemudeli muutumise, lisakulud ja haldusriski.

Vastustaja on oma vastuse p-s 20 toonud arusaadavalt välja põhjendused, miks TK-s seatud

nõuded on objektiivselt põhjendatud ja vajalikud. Nõuded on suunatud seadmete haldamisele

ühest keskkonnast, et tagada seadmepargi ühine haldus, ühtne kasutajakogemus ja vähendada

halduskoormust. Need eesmärgid on kohased ja objektiivselt vajalikud. TK-s on vastustaja

seadnud tingimuse, et litsentsid ja keskhaldus ei tohi tuua hankijale eraldi kulutusi. Kaebaja

pakutav uus, olemasolevale süsteemile lisanduv keskhaldussüsteem lisaks vastustajale töö- ja

halduskoormust, kuna kahe erineva keskhalduse ülalpidamine nõuab erinevaid kompetentse ja

süsteemide haldamine käiks erinevates keskkondades. Samuti tekitaks kahe erineva süsteemi

kasutuselevõtt segadust teenust kasutavate asutuste töötajatele, kes peavad süsteemide

kasutamise selgeks õppima. See toob kaasa lisakoormust IT-abi teenuse osutajatele. Ka uue

keskhaldussüsteemi riski- ja turvaanalüüs on vastustajale eraldi lisakulu. Kahe süsteemi

haldamine on ilmselgelt ressursimahukam kui ühe süsteemi haldamine. Kaebaja ei ole ka

3-26-1963

5(19)

tõendanud, et kahe keskhaldussüsteemi ülalpidamine oleks vastustaja jaoks tehniliselt parem

ning odavam lahendus. Vastustaja on selgitanud, et uue keskhaldussüsteemi kasutuselevõtuga

tema kulud kasvaksid ning tuleks arvestada täiendavalt ka kõikide muude lisasüsteemide (CVI,

SIP, register, muud lisakontrollerid) vajadusega, et saavutada võrdväärne funktsionaalsus Cisco

süsteemiga. Lisandub mitme süsteemi haldamiseks kuluv töömaht, väljaõpe, juhendmaterjalide

koostamine jne.

Vastustaja on välja toonud, et Eestis on Cisco ametlikke partnereid üle 40 ning Cisco tooteid

saavad edasi müüa ka kõik teised ettevõtjad, ilma et peaks omama selleks ametlikku Cisco

edasimüüja staatust. See, kas ettevõtja kohandab oma äritegevuse selliselt, et ta saab Eestis müüa

edasi Cisco tooteid ning pakkuda neil põhinevat teenust, on tema enda majanduslik otsus.

Vastustaja ei saa vastutada selle eest, et hankes osaleda sooviv isik on otsustanud kujundada

oma majandustegevuse teisiti. Seega ei ole vastustaja tegevus käsitatav turu sulgemisena.

Kaebajal on võimalik oma majandustegevuse spetsiifikat muuta.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud vaidlusaluse minikonkursi osadeks

jagama. RHS § 27 lg 2 kohaselt ei ole hankijal hanke osadeks jaotamata jätmisel põhjendamise

kohustust, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingu alusel. Raamlepingu alusel hankelepingu

sõlmimisel on hankija riigihanke juba osadeks jaganud ning täiendav osadeks jagamine ei ole

põhjendatud ja suurendaks halduskoormust.

Kokkuvõttes on kaebaja vaidlustatud TK tingimused põhjendatud ja õiguspärased. VAKO oleks

pidanud jätma kaebaja vaidlustuse rahuldamata. Kuivõrd hankija kehtestatud nõuded on

õiguspärased, puudub alus rahuldada kaebaja esitatud kohustamisnõudeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Skarcon OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 12.08.2026 otsus, v.a

VAKO otsuse tühistamist puudutavas osas, ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus

kohustamisnõuete osas.

Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Halduskohus on otsuse tegemisel jätnud

vaidlusalused küsimused, sh kaebaja seisukohad ja esitatud tõendid olulises osas arvestamata.

Halduskohtu otsuses esitatud seisukohad rikuvad Euroopa Liidu põhivabadusi ning tühistavad

sisuliselt ühe primaarse riigihankeõiguse aluspõhimõtte – konkurentsi efektiivse tagamise

kohustuse hankijate poolt. Praegusel juhul ei ole hankija suutnud tõendada, mis on tema

funktsionaalsed vajadused ja kust tuleb objektiivne põhjendatus seada just sellised tingimused.

Hankija esitatud väited on seosetud või tõendamata. Veel enam, hankija on öelnud, et tegelikult

on võimalik ka teistsugust tehnilist lahendust rakendada, kuid ta ei soovi seda teha. Kohus jättis

tähelepanuta, et hankija eelistatav lahendus on ka kordi kallim. Arvutuslikult on selgeks tehtud,

et Cisco lahendus on 55% kallim, seega ei ole siinkohal võimalik rääkida kulusäästlikkusest.

Ideaalis on turuosaliste võrdse ja läbipaistva kohtlemise ning suurema konkurentsi tulemuseks

ka soodsam hinna ja kvaliteedi suhe. Kaebaja selgitas, et kui riigi kõigile asutustele hangitakse

tooteid ühte keskhaldussüsteemi, on tulevikus turg suletud ning konkurentsi puudumise tõttu

esitatakse vaid kõrge hinnaga pakkumisi. Riigihankemenetluses loetakse konkurents täidetuks

siis, kui on olemas konkurents toodete vahel, mitte ainult konkreetse toote müüjate vahel.

Olukorras, kus turul on mitu samaväärset toodet, ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud,

kui hankija sätestab tingimused, millele vastab vaid üks toode. Alusdokumentides sätestatud

viide „või sellega samaväärne“ on üksnes formaalne, ei ole päriselt täidetav ning on seega

lubamatu. Cisco võimaldab oma süsteemiga liita ainult oma tooteid. Halduskohus jättis need

kaebaja argumendid tähelepanuta.

3-26-1963

6(19)

Halduskohus tugines otsuses üksnes hankija paljasõnalistele väidetele, jättes tingimuste

objektiivsuse sisuliselt kontrollimata ning vältimatu vajaduse testi kohaldamata. Esiteks ei vasta

tõele, et paralleelse süsteemi lubamine tähendaks sisuliselt vastustaja tegeliku vajaduse

ümberkujundamist. Kaebaja selgitas istungil korduvalt, et keskhaldussüsteemid on tootjatele

kuuluvad veebibrauserid, milles hankija ise midagi eraldi ümber ei kujunda. Lisaks kinnitas

vastustaja ise istungil, et alternatiivne lahendus on teostatav, kuid hankija eelistab olemasolevat

lahendust mh täiendavate kontrollerite vajaduse tõttu. Kui alternatiiv on tehniliselt teostatav,

peab kohus tuvastama konkreetse objektiivse asjaolu, mis muudab selle kasutamise

hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks võimatuks. Kohtuotsusest sellist analüüsi ei nähtu.

Cisco Webex Control Hubi olemasolu tõendab aga üksnes varasema tehnilise valiku tegemist,

mitte selle vältimatust uues hankes. Teiseks on väär halduskohtu järeldus, et paralleelse

süsteemi kasutamine tekitab lisakoormust. Hankija ei suutnud seda tõendada ja tegelikkuses on

selline väide ka ennatlik. Kaasaegsete videokonverentsilahenduste keskhaldused täidavad kõik

sisuliselt samu funktsioone. Selles süsteemis ei toimu ka erilisi keerulisi tegevusi –

keskhaldussüsteemi funktsioonid on hankedokumentide alusel andmete keskne

konfigureerimine, seadmete keskne tarkvara uuendamine, seadmete aadressiraamatute

haldamine, kõnede statistika vaatamine ja analüütika. On väheusutav, et professionaalsele IT-

töötajale toob kahe kujunduslikult erineva, kuid samasisulise lahenduse vaatamine kahest

erinevast brauserist sedavõrd suurt täiendavat töökoormust. Kuna erinevad süsteemid arenevad

pidevalt, peavad IT-toe töötajad ja kasutajad olema nagunii kogu aeg valmis ennast täiendama.

Kolmandaks on väärad väited lisakulu kohta. Hankija vastas kohtuistungil, et ta ei ole lahenduse

maksumust ja sellega seotud lisakulusid hinnanud. Selle kõrval jättis kohus aga tähelepanuta

kaebaja viidatu, et Cisco-põhine lahendus maksab kõigist muudest lahendustest 55% enam.

Turvaanalüüsi tegemine on ühekordne kulu, mida siinkohal ei saagi üldse arvestada. Mitmed

väga kõrge turvakeskkonnaga Eesti ja välismaa ametiasutused kasutavad muid alternatiivseid

lahendusi. Polycomi konverentsiseadmeid kasutatakse nt Soome kohtutes, millele kõrvale

paralleelse platvormina juurutatakse parasjagu PepiX AI süsteemi. Rootsi kohtutes on lubatud

kõik lahendused, mis on toetatud H.264 süsteemil. Seega tegelikult on praktikas hoopis peetud

põhjendatuks, sh hukukindluse vaatest, et süsteeme oleks mitu. Neljandaks on halduskohus

jätnud otsuses täielikult tähelepanuta kaebaja etteheited üksikutele seadmetele. Hankija väited,

et keskhaldussüsteemiga seonduvate konfiguratsioonide, turvauuenduste, hoolduskülastuste

vajaduse, seadmepargi ühtsuse ja töökindluse ning kasutusstatistika võimaldab vähendada

süsteemide käitamise kulu kogu elutsükli jooksul, on vale ja tõendamata. Cisco Webex Control

Hub ei ole hankija hallatav süsteem, vaid Cisco enda süsteem ja veebiliides, mille toimet haldab

Cisco ning kuhu spetsialist selle kasutamiseks sisse logib. Kui selle kõrval oleks vaja avada ka

nt mõne muu tootja veebileht, siis selle ehk sisuliselt kahe brauseriavamisest keeldumisel ei

saa olla tegemist millegi muu kui mugavusega. Hankija ei ole põhjendanud nõuet, et seade peab

toetama Cisco RoomOS (Webex) keskkonda. Sätete muutmist ning skriptide ja makrode

kirjutamise nõuet sisseehitatud süsteemi läbi põhistas hankija sellega, et tekiks seadmete

automaatika, väheneks halduskoormus ja suureneks kasutajamugavus. Tegelikkuses on

tegemist konkreetse Cisco nõude kopeerimisega, sest sama funktsionaalsuse tagab enamik

tootjad, kuid teistsuguse lähenemisega. 4 pildisensori nõuet põhistab hankija pildikvaliteedi,

lainurga, kitsasnurga ja fokuseerimise vajadusega, kuid see ei selgita, miks on vajalik

vältimatult 4 pildisensori olemasolu ning miks ei oleks sama tulemust võimalik saavutada

väiksema arvu sensoritega. Turul leidub seadmeid, mis saavutavad sama tulemuse väiksema

arvu sensoritega, sh üheainsa sensoriga. Halduskohus jättis välja selgitamata olelusringi

analüüsi ja hukukindluse argumentide sisu. Vastupidavus ei tähenda iseenesest seda, et

olemasolevat ühte süsteemi tuleb kriisiolukorras veelgi tugevamalt selle ühe süsteemi külge

siduda. Vastupidavuse sisuks on eelkõige süsteemi võime taluda ühe komponendi, ühenduse,

tarnija või tehnilise lahenduse häireid nii, et kriitiline teenus saaks jätkuda. Sellisel juhul on just

paralleelsüsteemi olemasolu vajalik ja ilmselt ka sel põhjustel teistes riikides nõutud ja vajalik.

3-26-1963

7(19)

Hankija nõue, mille kohaselt kõik hangitavad seadmed peavad ühilduma ainuüksi Cisco Webex

Control Hubi keskkonnaga, ilma reaalse võimaluseta kasutada paralleelselt teist, sõltumatut

keskhaldussüsteemi, võib tekitada tarnijasõltuvuse, mille tulemusena sõltub hankija edaspidi

ühe konkreetse tarnija tehtavatest tehnilistest, ärilistest ja arendusotsustest. See on otseselt

seotud ka hankija enda esitatud hukukindluse eesmärgiga. Hankija ei saa asendada konkreetset

alternatiivide ja olelusringi kulude analüüsi tagantjärele esitatud eeldusega, et olemasolev

lahendus on järelikult kõige otstarbekam, sest hankija on selle kunagi varem valinud. Vastustaja

ei ole esitanud väidetavaid turva- ja riskianalüüse, millele ta korduvalt viitab, ega ühtegi

kirjalikku alternatiivsete lahenduste hindamise dokumenti. Halduskohus pööras

tõendamiskoormuse ekslikult ümber, nõudes kaebajalt tõendust, et kahe keskhaldussüsteemi

ülalpidamine oleks vastustajale tehniliselt parem ning odavam lahendus.

Vaidlustatud tingimusi tuli hinnata kogumis, mida kohus pole teinud. Need seovad Cisco

Webex Control Hubi keskhaldussüsteemi, Cisco Meeting Server 1000, Cisco RoomOS-i ja

nelja pildisensori nõude üheks tehniliseks tervikuks. Iga nõue võib eraldi näida põhjendatav,

kuid määrav on nende kumulatiivne mõju konkurentsile. Kaebaja vaidlustab TK tervikuna

põhjusel, et üksikute tingimuste kumulatiivne suunatus Cisco terviklahendusele muudab kogu

TK õigusvastaseks ning tekitab turutõrkeid ja vendor-lock-in-olukorra. Sellise etteheite

lahendamine TK üksikute punktide kaupa ei annaks kaebajale efektiivset õiguskaitset.

Kaebaja ei nõua, et hankija peaks minikonkursi raames soetama uue keskhaldussüsteemi, vaid

taotleb üksnes seda, et hankija viiks TK kooskõlla õigusaktidega, konkreetsemalt kõrvaldaks

selles sätestatud piirangud. Praktikas tähendab see, et hankija peab TK sõnastama

funktsionaalsete nõuete kaudu, mitte tootjaomase arhitektuuri järgi ning kaaluma ka võimalust

võimaldada esitada pakkumusi vähemalt n-ö teise kategooria toodetele. Kohus ei ütle hankijale

ette, milline peab olema iga üksik tehniline lahendus, vaid tuvastab õigusvastasuse ja kohustab

hankijat viima alusdokumendid seadusega kooskõlla. Lõplik õiguspärane lahendus jääb hankija

kaalutlusruumi piires tema otsustada. Seetõttu ei sunni kohustamisnõue hankijat mingile

konkreetsele õigusvastasele teole, nagu vastustaja püüab väita. Liialdatud on vastustaja väide,

et kohustamisnõude rahuldamisel peaks hankija iga kord juurutama uue või paralleelse

keskhaldussüsteemi. Sealjuures on reaalsuses paralleelsete keskhaldussüsteemide kasutamine

rahvusvahelises praktikas tavapärane, seda teevad ka vastustaja enda poolt viidatud riigid ja see

ei tähenda iseenesest ebaproportsionaalset koormust. Videokonverentsiseadmete

keskhaldussüsteemid täidavad samu funktsioone ning nende ühilduvus sõltub tarkvarast ja

liidestest. Standardsete protokollide (SNMP, TR-069, REST API, SIP, H.323, WebRTC)

kasutamisel saab eri tootjate seadmeid olemasoleva infrastruktuuriga ühildada, ilma et lahendus

peaks järgima ühe tootja arhitektuuri. Seetõttu tuleb ühilduvust hinnata tegelike

funktsionaalsete ja tehniliste nõuete, mitte olemasoleva tootjapõhise arhitektuuri säilitamise

soovi alusel. Kui tingimused soosivad konkreetset ettevõtjat, kajastades selle ettevõtja poolt

tavapäraselt pakutavate asjade põhiomadusi, siis on tegemist a priori konkurentsi piiravate

tingimustega. Vastustaja on ise kinnitanud, et ta ei kavatse olemasolevast Cisco Webex Control

Hubi keskhaldussüsteemist loobuda ega võimaldada selle kõrval alternatiivseid lahendusi.

Selline lähenemine taastoodab varasemast tehnoloogilisest valikust tekkinud sõltuvust igas

järgnevas hankes ning välistab konkureerivad tehnoloogiad juba hanketingimuste tasandil.

Halduskohtu pakutud võimalus, et kaebaja võiks saada Cisco edasimüüjaks, ei kõrvalda

kirjeldatud konkurentsipiirangut ja on ka sunnismaine. Sel juhul ei saaks kaebaja konkureerida

oma alternatiivse tehnoloogiaga, vaid peaks hanketingimustele vastamiseks pakkuma sama

tootja lahendust, mille järgi TK on kujundatud. Cisco edasimüüjaks saamine ei ole seega

alternatiiv Cisco tehnoloogiale, vaid üksnes selle teine turustuskanal. Sealjuures ei ole

halduskohus sellise väite esitamisel arvestanud, et ettevõtjatel ei ole võimalik olla mitme tootja

toodete edasimüüja. Ainuesindus on ainus, mis annab päriselt parimad kokkulepped tootjaga.

3-26-1963

8(19)

TK kumulatiivsed nõuded sunnivad pakkujaid kasutama Cisco toodetel põhinevat lahendust,

andes seeläbi Ciscole ja tema ametlikele edasimüüjatele struktuurse konkurentsieelise.

8. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus palub jätta apellatsioonkaebus läbi

vaatamata või alternatiivselt rahuldamata osas, mis puudutab TK tervikuna või TK p 1.5

õigusaktide kooskõlla viimise kohustamise nõuet; ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Halduskohus eksis selles, et kaebaja vaidlustus on tähtaegne. Vastustaja on teadlik sellest, et

kuna halduskohtu otsus oli vastustajale soodne, siis polnud vastustajal ka apellatsioonkaebuse

esitamise õigust, samuti seda, et hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamise õigust.

Kohus saab kogu menetluse vältel hinnata, kas asja menetlemise eeldused on täidetud. RHS §

189 normide süstemaatilisest tõlgendamisest nähtub, et RHS § 189 lg-s 5 esitatud vaidlustuse

esitamise tähtaeg ei saanud praegu kohalduda. RHS määratleb suures pildis kaks peamist

vaidlustuse esitamise tähtaja liiki, milleks on tähtaeg hankija otsuste vaidlustamiseks ja tähtaeg

riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks. Kui vaidlustuse esemeks on hankija otsus, siis

kohaldatakse vaidlustuse esitamise tähtaja arvestamisel neid RHS § 189 sätteid, mille esituses

on täiend „kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist“. Põhjus on selles, et kui hankija on

sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus igal juhul hankija otsuseid. Selliseks sätteks

on ka RHS § 189 lg 5. Alusdokumentide vaidlustamiseks on seadusandja valinud aga

teistsuguse lähenemise, mille puhul vaidlustuse esitamise tähtaeg on seatud sõltuvusse

pakkumuste või taotluste esitamise tähtajast. See seadusandja valik on iseäranis selge, kui

kõrvutada RHS § 189 lg 2 p-i 1 ja § 189 lg-t 4, mis puudutavad lihthankemenetlust. Selle kasuks

räägib veel tõsiasi, et pikaajalisest ja väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuna riigihanke

alusdokumendid on eelhaldusaktile analoogsed, siis on vaidlustamata alusdokumendid ka

eelhaldusaktina kõigile siduvad. Kuna pärast pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega ei saa

hankijat sundida alusdokumente muutma, siis tuleb vaidlus nende õiguspärasuse üle igal juhul

maha pidada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kuna pärast seda pole kohustamiskaebuse

menetlemine võimalik. Ebaõige on halduskohtu otsuse p-s 10 võetud teinegi eeldus, mille

kohaselt tuleks RHS § 189 lg-t 5 kohaldada seetõttu, et raamlepingu alusel toimuva

minikonkursi puhul on tuvastatav, millal alusdokumendid pakkujatele registri kaudu edastati ja

nõnda ka ajahetk, mil pakkuja oma õiguste võimalikust rikkumisest teada sai või pidi teada

saama. Ka teistes riigihanke menetlustes on täiesti tavapärane, et teatud riigihanke

alusdokumendid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks, nt saatmisega huvitatud ettevõtjatele

või pakkujatele (nt kui ettevõtja on allkirjastanud konfidentsiaalsuslepingu või RHS § 189 lg-s

41 käsitletud väikehangete korral), kuid nendel juhtudel kohaldub ikkagi üldnorm, mille

kohaselt arvutatakse vaidlustuse esitamise tähtaega pakkumuste või taotluste esitamise tähtajast

ettepoole lugedes. Seetõttu oli põhjendatud, et VAKO kohaldas praegusel juhul üldnormi, s.o

RHS § 189 lg 2 p-i 2, arvestades seejuures, et kuna minikonkursi eeldatav maksumus on

kuuekohaline summa, siis ületab see igal juhul kehtiva riigihanke piirmäära 60 000 eurot, mis

on RHS § 189 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks.

Kaebaja taotlus kohustada vastustajat viima kooskõlla seaduses sätestatud nõuetega TK

tervikuna ei vasta RHS-ist tulenevatele vaidlustuse esitamise õiguse eeldustele (vt RHS § 185

lg 1), mistõttu ei saaks seda kohtupraktika kohaselt ka halduskohtumenetluses lahendada ja see

nõue tuleks jätta läbi vaatamata. TK tervikuna ei saa mistahes isiku RHS-i alusel kaitstavaid

subjektiivseid õigusi tervikuna rikkuda. Lisaks on keeruline näha, kuidas saaks mistahes

hankija täita kohustamisnõuet viia TK tervikuna seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla.

Kohustamisnõude täitmine pole võimalik ka seoses kaebaja nõudega, mis puudutab TK p-i 1.5,

mis loetleb hangitavad asjad, nende tulevase asukoha ning tellitavate asjade arvu. Lubatav ei

peaks olema kohustamisnõue, mille eesmärgiks oleks nt see, et hankija peaks 14 ekraani

seinakinniti asemel soetama uue paralleelse keskhaldussüsteemi. Samuti ei ole TK p 1.5

3-26-1963

9(19)

puutumuses kaebaja subjektiivsete õigustega, sest kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda

asjaolu, et vastustaja kavatseb soetada seitse lauamikrofoni või ühe kaamera.

Praktiliselt ega õiguslikult pole võimalik ka kohustada hankija viima kaebaja alternatiivses

taotluses nimetatud TK sätted kooskõlla õigusaktides nähtud nõuetega. Raamlepingu alusel

hankelepingute sõlmimisel saavad hankelepingu esemeks olla ainult sellised asjad, teenused

või ehitustööd, mille hankimine oli raamlepingus ette nähtud. Raamleping, mille alusel praegust

minikonkurssi korraldatakse, määratleb selle esemena videokonverentsi-, heli- ja

esitlusseadmete soetamise ja eeskätt nende paigaldamisega seotud kõrvalised teenused (vt

riigihanke 277945 tehniline kirjeldus). Praeguse minikonkursiga hangib vastustaja ühte osa

sellest raamlepingust – videokonverentsiseadmeid (vt TK p 1.5). Kaebaja argumentatsioon on

aga suuresti üles ehitatud sellele, et vastustaja peaks oma korraldatava minikonkursi raames

sisuliselt soetama paralleelse teise keskhaldussüsteemi, mis oleks eelduseks sellele, et kaebaja

pakutavad seadmed vastaks TK-le. Raamlepingu ega sellega seotud minikonkursi esemeks pole

keskhaldussüsteem. Vastustaja väljuks seega raamlepingu raamidest, kui asuks selle alusel mh

korraldama minikonkurssi keskhaldussüsteemi kasutusele võtuks, ja võtaks endale riski, et

tuvastatakse sõlmitava hankelepingu tühisus. Halduskohus jõudis õige järelduseni, et kaebaja

argumendid viivad sisuliselt vaidluseni hankija vajaduste üle, mida kaebaja ega kohus ei saa

väljakujunenud kohtupraktika valguses ühelgi juhul ümber kujundada. Vaidluse sisu taandub

küsimusele, kas hankijal on õigus soetada asju, mis sobituvad ja on koostöövõimelised tema

olemasoleva taristuga. Sealjuures ei ole hankijal olemasolev taristu kaebajale saladus, kuivõrd

videokonverentsiseadmete keskhaldussüsteem on tellitud varasema riigihankega ning kaebaja

osales selles, kuid ei osutunud edukaks. Lõppastmes vaidleb kaebaja riigihanke eseme üle, s.t

kujundab ümber riigihanke eset, mis on aga hankija pädevuses. Ka riigihanke tingimuste, sh

TK kujundamine on hankija pädevuses. Kohtupraktikas on peetud hankija varasema taristuga

või asjadega ühilduvuse nõuet õiguspäraseks ka siis, kui ühilduvusest loobumine asetaks

hankija olukorda, milles mitteühilduvate asjade soetamine tooks kaasa nt hankija töötajate

täiendava väljaõppe vajaduse ja täiendava halduskoormuse (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2025

otsus nr 3-25-2471, p 20). Hankijal on ka mõistlikud põhjendused konkreetsete tingimuste

seadmiseks.

TK p 4.6.9 sätestab, et hangitaval videokonverentsiseadme kaameral peab olema minimaalselt

neli pildisensorit. See on oluline selleks, et tagada seadme pildikvaliteet ning võimalus nii

lainurgaks, kitsaks nurgaks kui ka fokusseerimiseks ning koosolekul osalevate ja kõnelevate

inimeste tuvastamiseks, samuti automaatika rakendamiseks. Vähemalt neli sensorit tähendab

seda, et tehisintellekti automaatikat on võimalik paremini juhtida, tagades nõnda ka parema

pildikvaliteedi, olenevalt kas näidatakse laia ruumi pilti lainurgaga või suumitakse kõnelejat

kitsasnurgaga. Sisuliselt annab nelja sensori võimekus suurema alakattuvuse koos rohkemate

võimalustega, nt erinevaid vaateid luua, kiiresti/märkamatult vahetada kaadreid, eriti kui nt

lainurkkaamera näitab pilti kogu saalist kõnes väikselt ning teised kaamerad fokusseerivad

erinevates ruumi nurkades olevaid inimesi või vahetavad pilti. Tingimuse sõnastuse kohaselt

peaks sensoreid olema vähemalt neli ja pole usutav, et tõele saab vastata ka kaebaja väide, et

minimaalselt nelja pildisensori olemasolu on sõna-sõnalt kirjeldus Cisco Quad Camera

arhitektuurist. Hankijale teadaolevalt valmistavad nelja või enama sensoriga kaameraid nt

tootjad Maxhub (nt Maxhub UC M40), Shure ja Crestron, neli sensorit on nt ka Yealinki,

DTEN-i, Krameri, M4 Solutionsi kaameratel.

TK p 4.3.20 sätestab, et videokonverentsiseade peab võimaldama kõikide süsteemi sätete

muutmist ja skriptide või makrode kirjutamist ilma kolmanda osapoole seadmeteta/tarkvarata.

Nõue on vajalik seadme automaatika loomiseks, mis omakorda võimaldab vähendada hankija

töökoormust, suurendada kasutajamugavust ja tagada sisemiste rikketeavituste integratsiooni.

Vastustajale teadaolevalt võimaldavad ka kaebaja viidatud Poly ja teised lahendused skriptide

3-26-1963

10(19)

ning koodi kirjutamist, kuid seda üksnes kolmanda osapoole kontrollerite vahendusel, mitte

sisseehitatud võimekusena. See tähendaks hankijale, et lisaks videokonverentsiseadmete

keskhaldusele tuleks luua täiendav keskhaldus ka nendele kontrolleritele, et skripte ja koodi

oleks võimalik keskselt hallata. Cisco lahenduse puhul saab makrosid ja skripte käivitada otse

seadme peal, samas kui teised süsteemid vajavad selleks täiendavaid kontrollereid, millele tuleb

üldjuhul samuti juurutada eraldi keskhaldussüsteem. See tähendaks kokkuvõttes hankijale

täiendavat tehnoloogilist ja halduslikku koormust, ilma et see oleks objektiivselt õigustatud.

TK p-d 4.1.19, 4.2.19 ja 4.3.33 näevad ette, et seade peab täielikult ühilduma hankija

taristuseadmetega Cisco Meeting Server 1000 (hankija poolt kasutusel olev keskne

serverilahendus, mis loob ja haldab videokonverentsi kõnesid hankija sisevõrgus), sh edastama

pilti, videot ja sisu (content) probleemideta taristuseadme määratud kvaliteedis (vähemalt

1080p, mis on standardne kõrglahutusega ehk Full HD pildikvaliteet) ja kasutama krüpteeringut

vähemalt AES128 tasemel (rahvusvaheliselt tunnustatud andmete krüpteerimise standard, mis

tagab edastatava pildi ja heli kaitstuse pealtkuulamise eest). See tingimus ei sea piiranguid

pakutava lõppseadme tootjale, kirjeldades tulemust, mille seade peab olemasolevas tehnilises

keskkonnas saavutama. Nõude eesmärk on vältida olemasolevate taristulahenduste asendamise

vajadust, tagada kasutajatele ühtne ja katkematu kasutuskogemus ning tehniline tugi, säilitada

senine infoturbe tase ja hoida ära põhjendamatute lisakulude tekkimist integratsiooni ja halduse

osas.

TK p 4.3.1 näeb ette, et seade peab toetama Cisco RoomOS (Webex) (Cisco

videokonverentsiseadmete operatsioonisüsteem, mis on sarnane sellele, kuidas nutitelefonil on

Android või iOS) ja Microsoft Teams Rooms (Android) keskkondasid ning võimaldama

videokoosolekuid vähemalt Webexi, Microsoft Teamsi, Zoomi ja Google Meeti vahendusel.

Viimati viidatud nimetused tähistavad maailmas enimkasutatavad videokoosolekute pidamise

tarkvaraplatvorme. Cisco RoomOS-i toe nõue on vajalik seadmete ühtseks uuendamiseks ja

keskseks haldamiseks ja selleks, et kasutajatel oleks kõikides ruumides ühtne kasutuskogemus,

ilma et iga ruumi jaoks tuleks koostada eraldi juhend. Microsoft Teams Roomsi toe nõue on

vajalik, et Teamsi-kõnesid saaks pidada ilma ebamugavate lisatoiminguteta, mis muul juhul

kaotaksid videokonverentsiseadme kasutamise mõtte, arvestades, et Microsoft Teams on

riigiasutuste seas enimkasutatav koosolekulahendus. Teamsi, Zoomi ja Google Meeti toe nõue

tuleneb sellest, et tegemist on maailmas enimlevinud koosolekuplatvormidega, mille toetamine

võimaldab kasutajal lihtsalt ja arusaadavalt liituda eri platvormidel toimuvate koosolekutega.

Sealjuures on Webexi lahenduse järele teenuse kasutajatel, sh kohtutel, olemas tegelik ja

põhjendatud vajadus.

TK p 4.3.22 näeb ette, et seade peab toetama mitme kaamera automaatset lülitamist ja

kombineerimist. Tegemist on funktsionaalse nõudega, mille eesmärk on tagada kõne kvaliteet

ka suuremates ruumides ning sealjuures vältida vajadust mitme eraldi välise ruumipõhise

kaamerajuhtimislahenduse järele, mille kasutamine oleks kasutajatele ebamugav ning tooks

vastustajale kui videokonverentsilahenduse haldajale kaasa täiendava töökoormuse ja kulu.

Kaamera sisseehitatud automaatika välistab vajaduse tellida kaamerate juhtimist, seadistamist

ja programmeerimist kolmandalt osapoolelt täiendava riistvara abil, et saavutada samaväärne

funktsionaalsus.

TK p 4.3.26 näeb ette, et seadmel peab olema web app fallback (varulahendus, mis võimaldab

koosolekul osaleda otse veebibrauseri kaudu, ilma et selleks oleks vaja seadme põhitarkvara),

mis võimaldab Teamsi-poolse võrgurikke korral jätkuvalt kasutada Webexit, Google Meeti ja

Zoomi, ilma et selleks oleks vaja täiendavat CVI-d või seadme töörežiimi ümberseadistamist.

Nõude eesmärk on tagada, et võimaliku kolmanda osapoole tehnilise rikke korral oleks seadme

töö võimalikult vähe häiritud, ilma et see nõuaks lisainvesteeringut CVI näol. Praktikas on

korduvalt esinenud olukordi, kus ühel või mitmel platvormil on tekkinud samal ajal tõrkeid,

3-26-1963

11(19)

mistõttu on tulnud koosolekut pidada mõne muu platvormi vahendusel. Nõue tagab, et sellisel

juhul saab töö katkematult jätkuda, mis on eriti oluline vastustaja teenuse hukukindluse

seisukohalt.

TK p-d 4.1.20, 4.2.20, 4.3.34, 4.4.8, 4.5.11, 4.6.6, 4.7.4 ja 4.8.11 näevad ette, et seade peab

ühilduma hankijal kasutusel oleva keskhaldussüsteemiga Cisco Webex Control Hub

(veebipõhine juhtpaneel, mille kaudu saab hallata suurt hulka videokonverentsiseadmeid ühest

kohast, ilma et iga seadme juurde peaks füüsiliselt kohale minema), kusjuures ühilduvust

kontrollitakse Cisco Webex Control Hubi ametlike kanalite kaudu. Keskhaldus hõlmab

vähemalt seadmete keskset konfigureerimist, keskset tarkvarauuendust, aadressiraamatute

keskset haldamist ning kõnestatistika (analüütika) jälgimist üle võrgu. Nimetatud nõuete

eesmärk on võimaldada suure hulga seadmete konfiguratsiooni haldamist ühest keskkonnast,

rakendada turvauuendusi keskselt, vähendada kohapealsete hoolduskülastuste vajadust, tagada

seadmepargi ühtne haldus, jälgida seadmete töökindlust ja kasutusstatistikat ning vähendada

süsteemide käitamise kogukulu kogu elutsükli vältel. Ühilduvusnõude vajalikkust kinnitab

omakorda hankija tehnoloogilise lahenduse kriisikindluse tagamise eesmärk. Cisco lahendus

võimaldab ilma täiendava CVI-ta (lisaseade või -tarkvara, mis vahendab kõnesid eri

videokonverentsiplatvormide vahel, kui seadmed ise ei ühildu otse) ja eraldi SIP-registrita

(üldlevinud sideprotokoll, mille abil kõned algatatakse ja suunatakse üle interneti) kasutada

kõiki turul enamlevinud platvorme, sealhulgas Teamsi, Zoomi, Webexit ning standardseid SIP-

ja H.323-protokolle. Viidatud protokoll H.323 on üks vanemaid videokonverentsi

sidestandardeid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtete sisevõrkudes, ilma et süsteemi tuleks

selleks iga kord ümber seadistada, samas kui teised süsteemid, näiteks Polycom ja Yealink

(teiste tootjate videokonverentsiseadmed), vajavad nimetatud platvormide vahelisteks

kõnedeks täiendavat CVI-d (nt Pexip) või platvormirakenduse korduvat uuestilaadimist.

Ühtlasi tagab hukukindlust ühtne seadmepark, kuivõrd mitme eri tootja seadmete paralleelsel

kasutamisel tuleks kriisiolukorras kõik süsteemid eraldi üles ehitada või ümber konfigureerida,

mis tähendaks olulist lisanduvat ajakulu ja töömahtu just kriitilisel hetkel. Cisco terviklik

ettevõttetasemel koostööplatvorm hõlmab kõrgetasemelist turvalisust, valdkonna tipptasemel

riistvara ja sisseehitatud tarkvaralisi võimalusi, moodustades kõik-ühes ökosüsteemi, mis ei

eelda paigalduseks, seadistuseks ega liidestuseks täiendavaid kolmandate osapoolte tooteid.

Seevastu uue keskhaldussüsteemi kasutuselevõtt suurendaks hankija kulusid ning eeldaks

abisüsteemide (CVI, SIP-register, muud lisakontrollerid) rakendamist, et saavutada Cisco

lahendusega võrreldav funktsionaalsus, millele lisanduksid veel mitme süsteemi paralleelseks

haldamiseks vajalik täiendav töömaht, väljaõpet vajavad spetsialistid, juhendmaterjalide

koostamise vajadus ja kasvav IT-tugiteenuse koormus. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, nagu

piirduksid erinevate videokonverentsilahenduste vahelised erisused üksnes kasutajaliidese,

menüüde või tootjaspetsiifiliste nimetustega. Tegelikkuses liidestuvad kõik süsteemid erinevalt

ning igal lahendusel on rohkelt nüansse, mida süsteemiadministraatorid peavad tundma ja

arvestama, mistõttu nõuab lahenduste nõuetekohane paigaldamine, seadistamine ja haldamine

spetsiifilisi süvateadmisi. Mitme erineva keskhaldussüsteemi ning mitme tootja seadmete

paralleelne kasutuselevõtt tekitaks paratamatult segadust hankija teenust kasutavate asutuste

arvukate töötajate seas, kes peavad ühest ruumist teise liikudes tundma ja meeles pidama

erinevate seadmete kasutamisviise, ning tooks kaasa täiendava koormuse IT-tugiteenusele,

kelle ülesandeks jääks kasutajate juhendamine ja abistamine. Vastustaja ei ole seejuures

väitnud, nagu oleks tegemist tema enda loodud lahendusega. Cisco Webex Control Hub on

pilvepõhine keskhaldussüsteem (st süsteem töötab Cisco serverites interneti vahendusel, mitte

hankija enda ruumides) ning igal tootjal on nii pilvepõhine kui ka kohapealne keskhalduse

lahendus. Kumma lahenduse klient kasutusele võtab, sõltub tema enda vajadustest,

tingimustest, turvaanalüüsidest ja sellega kaasnevatest kuludest. Webexi lahenduse järele on

teenuse kasutajatel, sealhulgas kohtutel, olemas tegelik ja põhjendatud vajadus. Vastustaja on

3-26-1963

12(19)

ühtlasi selgitanud, et alternatiivse keskhaldussüsteemi lubamine ei oleks olemasoleva

lahendusega samaväärne. Vastustaja on oma senises praktikas teostanud turvaanalüüse

seadmetele ja lahendustele, mida kasutatakse mõnes kõrge turvatasemega asutuses, kuid saanud

negatiivse tulemuse, mistõttu ei ole vastustaja neid ise kasutusele võtnud. Vastustajale

teadaolevalt kasutavad ka Läti, Norra ja Rootsi kohtud Cisco seadmetel põhinevaid lahendusi,

mis kinnitab, et tegemist on avaliku sektori kõrge töökindluse nõudega asutuste jaoks laialdaselt

tunnustatud lahendusega, mitte hankija erisoovist tuleneva piiranguga.

Kaebaja on seisukohal, et hankija pidanuks RHAD-s tehnilise kirjelduse sõnastama

funktsionaalsete nõuete ja standardsete protokollide SNMP, TR-069, REST API, SIP, H.323,

WebRTC kaudu. Hankija ongi kasutanud hanke eseme tehnilises kirjelduses SIP-i ja WebRTC-

d. Kõik viidatud lühendid käsitlevad aga üksnes tehnilist tasandit, mis tegeleb kõne enda

toimumisega. Kõnealused standardid tagavad, et kaks erineva tootja seadet saavad üksteisele

üldse helistada ja pilti-heli vahetada. Samuti võimaldavad need standardid kaugelt üksikuid

lihtsaid käske saata (nt kas seade on kättesaadav, taaskäivita). Kaebaja väidetu kohaselt Rootsi

kohtutes kasutatav H.264 on videopakkimise standard, s.t sellega vähendatakse video

edastamise andmemahtu ja suurendatakse edastamise kiirust, säilitades pildikvaliteedi.

Keskhaldussüsteem (Cisco Webex Control Hub) on aga IT-administraatorite jaoks mõeldud

juhtpaneel, kust hallatakse kõiki seadmeid korraga. Sealt tehakse tarkvarauuendusi vajadusel

kasvõi tuhandetele seadmetele ühe nupuvajutusega, hallatakse kasutajate ligipääsu ja

aadressiraamatuid, jälgitakse kõikide koosolekute kvaliteeti ja tõrkeid ning hallatakse litsentse.

Keskhaldussüsteemiga ühilduvus on teistsugune hanke eseme omadus kui pelk pildilise kõne

võimekus. Seega iseloomustavad kaebaja välja toodud standardsed protokollid küll hanke

objekti, aga üksnes selle üht tüüpi omadusi. Hankijale on olulised aga ka muud omadused –

täpsemalt olemasoleva keskhaldussüsteemi funktsioonide kasutamise tagatus ka uute seadmete

puhul. Kaebaja ise möönis halduskohtu istungil, et kasutuse mõttes saab seadmete vahel küll

kõnesid teha, aga keskhalduse jaoks on vajalik kõrvale teist keskhaldussüsteemi (vt istungi

helisalvestis, ajamärk 00:19:25 jj). TK-s ei ole nõutud Cisco toodete pakkumist – kirjeldatud

on funktsionaalseid nõudeid, ära on toodud näidistoote nimetusi ning nõutav on ühilduvus

Cisco Webex Control Hub keskhaldussüsteemiga (TK p-d 4.1.2, 4.1.19, 4.1.24 jt).

TK p-de 4.1.22, 4.2.22 ja 4.3.36 kohaselt peab täitja lisama pakutavad litsentsid RIT-i

olemasolevale kontole Cisco Webex Control Hub keskkonnas. Nõue on kehtestatud selleks, et

tagada kõikide seadmete haldamine ühtsest keskkonnast, kasutajate ühtne autentimine ning

senise haldusprotsessi järjepidevus, ilma milleta kaotaks keskhaldussüsteem oma otstarbe.

Kui hankijal ei oleks võimalik nõuda ühilduvust seni kasutusel oleva süsteemiga, tähendaks

see, et igas ruumis võiks olla erinev süsteem ja erinevad seadmed, mille seadistamine,

haldamine ja kasutamine on erinev, st nõuab erineval viisil haldamist ja erinevaid teadmisi. Iga

kord, kui mõni töötaja soovib seadmeid kasutada, peab ta end kurssi viima konkreetse seadme

ja süsteemi eripäradega. Ligi 10 000 inimest vajaksid enam koolitusi. Need, kes kasutavad

konverentsiseadmeid vähe või mõnd konkreetset ruumi ja seal olevate seadmete tüüpi harvem,

ei saa ilmselt ka pikema aja jooksul seadmete kasutamist selgeks, kuna see vahepeal lihtsalt

ununeb. See tähendab iga kord ajakulu seadmete tööle panekuks. Eelnev tingiks omakorda

vajaduse luua uusi töökohti. Kui seadmete kasutamisest ei teki töötajatel vilumust ka mõninga

aja järel, tähendab see alaliselt suurt koormust kasutajatoele. Hankija hinnangul vajaks koolitust

vähemalt ca 70 tänast kasutajatoe spetsialisti. Kasutajatoe poole pöördumise korral tuleks iga

kord kõigepealt välja selgitada, millist süsteemi kasutava tootega on tegemist.

Süsteemiadministraatoritele, kes seadmeid hooldavad ja haldavad, tähendab see, et kõigi

erinevate seadmete riist- ja tarkvaralisi eripärasid tuleb tunda. Ka nemad vajaksid lisakoolitusi,

mis toimuvad tööaja arvel. Kordades suureneb aeg veatuvastustele ja -lahendamistele. Kui

tooted ühilduvad sama keskhaldussüsteemiga, siis testitakse kõnet kahe toote vahel, s.t

3-26-1963

13(19)

testitakse üht kõnet, mis kestab u 30 minutit. Kui tooted ühilduvad erinevate süsteemidega,

tuleb teha testkõne ühe süsteemi sees, teise süsteemi sees ja kahe süsteemi vahel. Seega tuleb

teha kolm testkõnet ja ajakulu on u 90 min. Kui paigaldatakse keskhaldussüsteemiga ühilduv

videokonverentsiseade, kontrollib IT-spetsialist, et seade oleks võrgus ning edastab seadme

võrguaadressi. Administraator seob seadme keskhaldussüsteemis. Seade hakkab ennast

automaatselt seadistama vastavalt keskhaldussüsteemi standardile ehk kõik vajalikud seaded

lähevad automaatselt uude seadmesse. Seejärel tehakse testkõne. Kogu protsess võtab aega 5–

10 minutit. Kui aga paigaldatakse keskhaldussüsteemiga mitteühilduv videokonverentsiseade,

hakkab IT-administraator koha peal ükshaaval kõiki seadme seadistusi muutma ja teeb

testkõne, ajakulu on 30 minutit kuni 1 tund. Kui selliseid seadmeid tekib arvukalt, siis võib

ajakulu seadmete arvuga läbi korrutada. Erinevate süsteemide puhul tuleb teha

tarkvarauuendusi erinevatele seadmetele eraldi, mitte ühe klikiga keskselt nagu praegu.

Seejuures on vaja luua vahesüsteeme erinevate süsteemide ühildumiseks või keskse süsteemi

keskhaldussüsteemide jaoks. Igasugused vahe- ja lisasüsteemid vähendavad süsteemi

hukukindlust. Mida rohkem on süsteemis erinevaid komponente, seada suurem on tõenäosus,

et mõnd tüüpi komponendis või neil omavahel tekib tõrge. Standardiseeritud seadmepark

võimaldab kriisi ja ümberpaiknemise puhul kiiremat teenuse taastamist ja ümberpaigutamist.

Järelikult kaasnevad eri keskhaldussüsteemide seadmetega või ilma keskhaldussüsteemita

seadmetega mitmel eri tasandil otsesed ja kaudsed kulud. Hankija ei teeninda aga mitte üht

kohtumaja või ainult kohtuid, vaid paljusid riigiasutusi, kokku üle 9000 töökoha. Seadmete

soetusmaksumus on võrreldes süsteemi käigushoidmise kuludega murdosa.

Kõikidel ettevõtjatel on võrdsed võimalused esitada pakkumusi nii Cisco kui ka muude

keskhaldussüsteemiga ühilduvate toodete kohta. Üldjuhul suudavad parimat hinda turul

pakkuda edasimüüjad, kellel on kõige suuremad mahud. Hankija ei ole seadnud pakkumuse

tingimuseks, et tooteid võivad pakkuda tootjate ametlikud edasimüüjad. See on toote

komponentide tootja risk, kui tema tooted ei ühildu erinevate keskhaldussüsteemidega.

Praegusel juhul ei ole hankija loonud sõltuvust halva planeerimise ega tegevusetuse tõttu, vaid

Registrite ja Infosüsteemide Keskus korraldas õiguspärase riigihanke 206401, mille tulemusena

võttis hankija kasutusele praeguse keskhaldussüsteemi. Kaebaja, kes selles hankes osales, ei

vaidlustanud hanke alusdokumente ega tulemust, s.t seda, et hangiti üks keskhaldussüsteem.

Professionaalse turuosalisena pidi kaebajale juba siis olema selge, et edaspidi hangitavad

seadmed peavad ühilduma hangitud keskhaldussüsteemiga, kuna vastupidisel juhul oleks see

hangitud ilma sisulise mõtteta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. Vastustaja esitas 04.09.2026 vastuse lisana riigihanke nr 277945, mille raames on

vaidlusalune minikonkurss korraldatud, tehnilise kirjelduse (dtl 240–248). Kuigi see dokument

on kättesaadav ka riigihangete registris, võtab ringkonnakohus selle praeguse kohtuasja

toimikusse, sest see omab asja lahendamisel tähtsust.

II

10. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,

ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija

3-26-1963

14(19)

tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. VAKO jättis

kaebaja vaidlustuse 30.06.2026 otsusega läbi vaatamata, kuna VAKO hinnangul ei olnud

vaidlustus esitatud tähtaegselt. Halduskohus tühistas oma otsuse resolutsiooni p-ga 1 VAKO

30.06.2026 otsuse, leides, et vaidlustus oli tähtaegne. Ringkonnakohus leiab, et praeguses

apellatsioonimenetluses peab olema ringkonnakohtul võimalik anda hinnang ka sellele, kas

kaebaja on pidanud kinni kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, s.o kas

kaebaja esitas vaidlustuse tähtaegselt. Seda hoolimata asjaolust, et vastustaja ei ole halduskohtu

otsuse resolutsiooni p 1 peale apellatsioonkaebust esitanud. Kuna sisuline otsus, millega

lahendati kaebaja nõue, tehti vastustaja kasuks, ei olnud vastustajal põhjust apellatsioonkaebust

esitada ja hankeasjas ei saa esitada ka vastuapellatsioonkaebust. Halduskohtu otsuse

resolutsiooni p 1 ei ole kohustuslik HKMS § 177 lg-st 1 tulenevalt, sest halduskohus ei ole

lahendanud selle resolutsiooni punktiga kaebuses esitatud nõuet HKMS § 37 lg 2 tähenduses.

Tegemist on kohtu menetlusliku otsustusega, mis oli eelduseks, et nõuet saaks sisuliselt

lahendada. Analoogne menetluslik otsustus oleks tavalise vaidemenetluse puhul kohtulahendi

resolutsioonis tehtud otsustus jätta rahuldamata taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Ka

sellise sisuga resolutsiooni punkti õigsuse saaks ringkonnakohus apellatsioonimenetluses

vajadusel ümber hinnata, sest kohtueelse menetluse läbimise kui kaebuse lubatavuse eelduste

kindlakstegemine on kõigi kohtuastmete ülesanne. HKMS ei näe ette, et seda kaebuse

lubatavuse eeldust tuleks ja saaks lahendada eraldi määrusega, mida pärast jõustumist pole

võimalik enam kahtluse alla seada, nagu nt kaebetähtaja puhul (HKMS § 124).

11. Eelneval ei ole praegusel juhul siiski asja lahendamisel määravat tähtsust, sest igal juhul

nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et VAKO jättis kaebaja vaidlustuse

põhjendamatult läbi vaatamata. Seega on kaebaja järginud kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikku korda, sest kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord,

kus VAKO on jätnud vaidlustuse õigusvastaselt läbi vaatamata.

12. VAKO leidis, et vaidlustus tulnuks esitada RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud, mitte RHS §

189 lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul. RHS § 189 lg 2 p 2 näeb ette, et vaidlustus riigihanke

alusdokumendi peale peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne

hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise

menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise

tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. RHS

§ 189 lg 5 sätestab, et vaidlustus, mis esitatakse raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise

menetluses, peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme päeva jooksul alates päevast,

kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.

13. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul tuli arvestada vaidlustuse

esitamise tähtaega RHS § 189 lg 5 alusel. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et säte oma

sõnastuses ei viita sellele, et see norm kohaldub ainult raamlepingu alusel hankelepingu

sõlmimise menetluses tehtud otsustele, vaid see viitab lepingu sõlmimise menetlusele

tervikuna, mis algab hetkest, mil ettevõtjale esitatakse dokumendid tutvumiseks. Samas RHS §

189 lg 2 p 2, mille alusel tuli VAKO arvates praegusel juhul vaidlustuse esitamise tähtaega

arvestada, ei maini raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetlust, kuid nimetab lisaks

hankemenetlusele konkreetsed menetlusliigid, mille puhul seda rakendatakse – sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetlus, kontsessioonileping ja ideekonkurss. Nagu kaebaja on kaebuses

tähelepanu juhtinud, kehtib RHS § 189 lg 2 p 2 sellises täpsustatud sõnastuses alates

01.06.2022. Varem puudutas see säte selge sõnaga ainult hankemenetlust, s.o riigihanke

korraldamist RHS 2. peatükis sätestatud korras (vt RHS § 4 p 5). RHS kommenteeritud

väljaandes on selgitatud, et RHS mõttes ei loeta hankemenetluseks mitte igasugust

formaliseeritud protsessi hankelepingu sõlmimiseks, vaid rangelt ainult RHS 2. peatükis

3-26-1963

15(19)

sätestatud protseduure; hankemenetluse hulka ei kuulu RHS 3. peatükis reguleeritud nn

erihangete läbiviimine (lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, ideekonkurss)

ega kontsessioonilepingute sõlmimise menetlus, mida tähistatakse väljendiga riigihanke

menetlused1. Samas on märgitud, et RHS § 4 p 171 kohaselt on ka minikonkurss riigihanke

menetluse liik2. Samuti on asjaomase RHS muutmise seaduse (491 SE) eelnõu seletuskirjas3 (lk

4–5) selgitatud, et eristada tuleb riigihanke menetlust kui laiemat mõistet ja hankemenetlust kui

kitsamat mõistet ning sarnaselt nt lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse ja

ideekonkursiga on ka minikonkurss riigihanke menetlus. Seega on seadusandja pidanud

vajalikuks nimetada RHS § 189 lg 2 p-s 2 lisaks hankemenetlusele ka konkreetsed riigihanke

menetlused, millele kõnealune säte kohaldub, kuid nende seas pole nimetatud minikonkurssi

kui üht riigihanke menetluse liiki.

14. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et minikonkursi alusdokumentide vaidlustamisel

on RHS § 189 lg 5 kohaldamine välistatud seetõttu, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei

saa hankijat sundida alusdokumente muutma. Riigihanke alusdokumentide muutmise võimatus

pärast pakkumuste esitamise tähtaega põhineb RHS § 81 lg-l 1 (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

28.04.2022 määrus nr 3-22-619, p-d 13–14), mille kohaselt võib hankija muuta hanketeadet või

muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva

ning piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses,

võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva. RHS § 81

lg 1 ei puuduta aga minikonkurssi, vaid RHS 2. peatükis nimetatud hankemenetluse liike. Seega

ei ole ringkonnakohtu hinnangul minikonkursi puhul välistatud alusdokumentide muutmine ka

pärast pakkumuste esitamist. Arvestades et minikonkursil osalevate isikute ring on teada ja

pigem väike ning minikonkursi korraldamine ei ole nii töömahukas ja rangelt reguleeritud kui

uue riigihanke korraldamine, ei saa pidada hankija jaoks ülemäära koormavaks vajaduse korral

minikonkursi uuesti korraldamist ka juba pärast seda, kui pakkumused on ära esitatud.

Siinkohal tuleb lisaks tähele panna, et juhul kui hankija korraldab raamlepingu alusel

hankelepingu sõlmimiseks minikonkursi (RHS § 30 lg 4 ja lg 6 p 2), tuleb RHS § 30 lg 9 p 2

kohaselt sätestada pakkumuste esitamiseks mõistlik tähtaeg, arvestades hankelepingu eseme

keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega. Seega ei näe RHS minikonkursi puhul

pakkumuste esitamiseks ette minimaalseid tingimusi erinevalt RHS 2. peatükis sätestatud

hankemenetluse liikidest (vt RHS §-d 93 ja 94), aga erinevalt ka lihthankemenetlusest, sotsiaal-

ja eriteenuste erimenetlustest ning kontsessioonilepingute sõlmimise menetlusest (vt RHS §

125 lg 4, § 126 lg 61, § 143). Seega pole tagatud, et minikonkursi puhul oleks üldse enne

pakkumuste esitamise tähtaega piisavalt aega, et pakkuja jõuaks esitada vaidlustuse RHS § 189

lg 2 p-s 2 sätestatud 5 tööpäeva jooksul, sest keelatud pole kehtestada pakkumuste esitamiseks

ka 5 tööpäevast lühemat aega.

III

15. Vastustaja taotleb jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, mis puudutab kaebaja

taotlust kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla TK tervikuna või TK p 1.5, kuna

vastustaja hinnangul ei saa TK tervikuna ja TK p 1.5 kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuda

(RHS § 185 lg 1). Kuna nimetatud kaebaja taotlused on kaebuse nõuded, tõlgendab

ringkonnakohus, et vastustaja taotleb nende nõuete osas kaebuse läbi vaatamata jätmist.

Ringkonnakohus jätab selle vastustaja taotluse rahuldamata. Kaebaja on selgitanud, et ta

vaidlustab TK-d tervikuna ja TK p-i 1.5, sest üksikute tingimuste kumulatiivne suunatus Cisco

1 Simovart, M. A., Parind, M., Fels, E. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025, § 4 komm

13. 2 Samas, § 30 komm 15. 3 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/b533be92-b5d8-47fc-a71d-fee84a786aa0/riigihangete-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

3-26-1963

16(19)

terviklahendusele muudab kogu TK õigusvastaseks, tekitab turutõrkeid ja tarnijasõltuvuse ning

välistab osa raamlepingu partnerite võimaluse pakkumust esitada. Kaebaja on esile toonud, et

TK sisaldab tootekategooriaid, mis jagunevad sisuliselt kaheks: 1. kategooria toodetele

(videokonverentsiseade 1, 2 ja 3, juhttahvel seinale, juhttahvel lauale, kaamera, lauamikrofon

ja laemikrofon) on hankija sätestanud väga detailsed nõuded, millele vastavad sisuliselt Cisco

tooteperekonda kuuluvad tooted; 2. kategooria toodetele (ekraan 75, ekraan 85, ekraani

seinakinniti, ekraani tugijalg ratastel, ekraani laekinniti ja AV-IP seade) pole piiravaid nõudeid

kehtestatud, kuid mille pakkumisele tekib kunstlik takistus ainuüksi sellest, et teised

edasimüüjad ei oma Cisco toodete edasimüügi õigust. See tähendab, et TK tingimuste kogum

piirab kaebaja pakkumuse esitamise võimalust ka nende seadmete puhul, millel pole Cisco

toodetega ühilduvuse nõuet. Seetõttu ei annaks ainult üksikute TK punktide vaidlustamine

kaebaja hinnangul talle efektiivset õiguskaitset. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et sel

põhjusel on põhjendatud vaidlustada ka TK-d tervikuna, samuti TK p-i 1.5, milles on loetletud

hangitavad tooted. Kuigi üldjuhul hinnatakse iga TK tingimuse põhjendatust eraldi, võib

tingimuste kogum kaasa tuua objektiivselt põhjendatud tingimuse õigusvastasuse, kui selle

tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine (vt Riigikohtu

05.11.2020 otsus nr 3-20-718, p 18). Kaebaja selgituse kohaselt selles tema etteheide TK-le

seisnebki.

IV

16. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus

leidis õigesti, et hankija kehtestatud nõuded on õiguspärased ning kaebaja kohustamisnõuete

rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda

neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4).

17. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist viia õigusaktidega kooskõlla TK p-d 4.1.19, 4.1.20,

4.1.22, 4.2.19, 4.2.20, 4.2.22, 4.3.1, 4.3.20, 4.3.22, 4.3.26, 4.3.33, 4.3.34, 4.3.36, 4.4.8, 4.5.11,

4.6.6, 4.7.4 ja 4.8.11 Cisco Webex Control Hubi ja Cisco Meeting Server 1000 ühildumise

nõude osas. Kaebaja väitel on vaidlusaluse minikonkursi TK probleem selles, et selle

lähtekohana kasutatakse olemasoleva keskhaldussüsteemi tehnoloogilisi eripärasid ja need

süvendavad hankija sõltuvust ühest tehnoloogiatarnijast (vt 14.09.2026 seisukoha p-d 32, 64).

Kaebaja seisukohtadest järeldub, et tema pakutavate toodete kasutamise eelduseks on see, et

Cisco Webex Control Hubi asemel või kõrval oleks hankijal kasutusel teine keskhaldussüsteem

(vt nt apellatsioonkaebuse p-d 3.23, 3.25, 3.46 ja 14.09.2026 seisukoha p-d 55, 64; ka

29.07.2026 istungi helisalvestis, ajamärk 00:19:25 jj).

18. Halduskohus osutas õigesti, et hankija võib hankedokumentide koostamisel ja toodetele

nõuete kehtestamisel lähtuda enda vajadusest ja eesmärgist ning ei ole kohustatud hankima

tooteid, mis tema vajadusi ei rahulda või mis vastavad üksnes valdkonna miinimumnõuetele (nt

Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2022 otsus nr 3-22-1145, p 13.3; Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr

3-20-718, p 17). Hankija kehtestatud nõuded hangitavatele toodetele ei ole

ebaproportsionaalselt konkurentsi piiravad ja ettevõtjate suhtes diskrimineerivad RHS § 88 lg

7 tähenduses, kui hankijal on nende kehtestamiseks põhjendus (vt samas; Tallinna

Ringkonnakohtu 28.04.2020 otsus nr 3-20-157, p 14). RHS § 88 lg-ga 6 ei ole vastuolus see,

kui tehnilises kirjelduses nõutakse ühilduvust konkreetse tootega (Tallinna Ringkonnakohtu

30.11.2022 määrus nr 3-22-2473, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et TK-s

toodud nõuded, mis tagavad seadmete probleemideta ühilduvuse olemasoleva

keskhaldussüsteemiga, vastavad vastustaja vajadusele ning on objektiivselt põhjendatud.

Vaidlust ei ole selles, et vastustajal on kasutusel keskhaldussüsteem Cisco Webex Control Hub

ja see on hangitud varasema riigihanke tulemusel, samuti selles, et praeguse minikonkursi

esemeks ei ole keskhaldussüsteemi hankimine. Keskhaldussüsteemi hankimine pole selle

3-26-1963

17(19)

raamlepingu esemeks, mille raames hankija praegust minikonkurssi korraldab (vt Riigihanke

„Videokonverentsi-, heli- ja esitlusseadmete soetamine ja teenuste tellimine“, viitenumber

277945, tehnilise kirjelduse p 1.1, dtl 240). Ringkonnakohtu hinnangul on seega põhjendatud

ka TK-s kehtestatud nõuded, et pakutavad tooted peavad hankijal kasutusel oleva

keskhaldussüsteemiga ühilduma (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2025 otsus nr 3-25-1543,

p 13). Praegusel juhul ei saaks kuidagi hankija vajadusele vastata tooted, mis selle süsteemiga

ei ühildu, vaid mille kasutamine eeldab uue või paralleelse keskhaldussüsteemi kasutuselevõttu.

Seetõttu ei pidanud hankija ka üksikasjalike analüüside ja arvutuste abil tõendama, et mitme

keskhaldussüsteemi ülalpidamine oleks tema jaoks kulukam, nagu kaebaja näib viitavat.

19. Hankija on siiski ka sisuliselt põhjendanud, miks on vajalik hangitavate toodete ühildumine

keskhaldussüsteemiga Cisco Webex Control Hub (konkreetselt TK p-des 4.1.20, 4.2.20, 4.3.34,

4.4.8, 4.5.11, 4.6.6, 4.7.4 ja 4.8.11 sätestatud nõue) ning miks mitme keskhaldussüsteemi

samaaegne kasutamine ei ole põhjendatud (vt vastus kaebusele, vastus apellatsioonkaebusele,

vastustaja 21.09.2026 seisukoht). Hankija on selgitanud, et keskhaldussüsteemiga ühilduvuse

nõude eesmärk on võimaldada suure hulga seadmete konfiguratsiooni haldamist ühest

keskkonnast, rakendada turvauuendusi keskselt, vähendada kohapealsete hoolduskülastuste

vajadust, tagada seadmepargi ühtne haldus, jälgida seadmete töökindlust ja kasutusstatistikat

ning vähendada süsteemide käitamise kogukulu kogu elutsükli vältel. Vastustaja on selgitanud,

et kui puudub ühilduvus praeguse süsteemiga, nõuab seadmete seadistamine, haldamine ja

kasutamine rohkem teadmisi ja tekitab ajakulu. See tekitab alaliselt suuremat koormust

kasutajatoele ja süsteemiadministraatoritele, kes seadmeid hooldavad ja haldavad. Oluliselt

suureneb ajakulu ja töömaht veatuvastustel ja -lahendamistel, uute seadmete seadistamisel,

tarkvarauuenduste tegemisel. Lisaks tekib vajadus lisasüsteemide loomiseks, sest on vaja luua

vahesüsteeme erinevate süsteemide ühildumiseks või keskse süsteemi keskhaldussüsteemide

jaoks. Vastustaja on ka selgitanud, et igasugused vahe- ja lisasüsteemid vähendavad süsteemi

hukukindlust, sest mida rohkem on süsteemis erinevaid komponente, seda suurem on

tõenäosus, et mõnd tüüpi komponendis või neil omavahel tekib tõrge; ning standardiseeritud

seadmepark võimaldab kriisi ja ümberpaiknemise puhul kiiremat teenuse taastamist ja

ümberpaigutamist. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja selgitused asjakohased ja veenvad.

Arvestades et vastustaja teenindab paljusid riigiasutusi ja üle 9000 töökoha, on usutav, et eri

keskhaldussüsteemide seadmete või ilma keskhaldussüsteemita seadmete kasutamine nõuaks

märkimisväärselt lisaressurssi. Samuti ei sea ringkonnakohus kahtluse alla vastustaja

põhjendust, miks on tagatud suurem hukukindlus, kui kasutusel on üks keskhaldussüsteem. See,

kas vastustaja hinnangul tagab suurema hukukindluse ühe või paralleelselt mitme

keskhaldussüsteemi kasutamine, on eeskätt otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei sekku.

Seda enam, et praegusel juhul on keskhaldussüsteemi valik otsustatud juba varem toimunud

riigihankega.

20. Hankija on esitanud ka selgitused, miks on vajalikud TK p-des 4.1.19, 4.1.22, 4.2.19, 4.2.22,

4.3.1, 4.3.20, 4.3.22, 4.3.26, 4.3.33, 4.3.36 kehtestatud nõuded (vt käesoleva kohtuotsuse p 8).

Vastustaja toodud selgitustest nähtub, et kokkuvõttes on need nõuded vajalikud selleks, et

vastustaja ei peaks kasutama lisasüsteeme ega asendama olemasolevaid taristulahendusi, mis

tähendaks vastustajale lisanduvat tehnoloogilist ning halduslikku koormust. Ringkonnakohtu

hinnangul on vastustaja sellega esitanud mõistlikud põhjendused, miks TK-s seatud nõuded on

vajalikud.

21. Kaebaja on eraldi nõudena taotlenud kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla

TK p 4.6.9, mis näeb ette, et videokonverentsiseadme kaameral on minimaalselt neli

pildisensorit. Vastustaja on põhjendanud ka selle tingimuse vajadust. Vastustaja on selgitanud,

et see nõue on vajalik tagamaks seadme pildikvaliteet ja võimalus nii lainurgaks, kitsaks

nurgaks kui ka fokusseerimiseks ning koosolekul osalevate ja kõnelevate inimeste

3-26-1963

18(19)

tuvastamiseks, samuti automaatika rakendamiseks. Vastustaja selgituse kohaselt annab nelja

sensori võimekus suurema alakattuvuse koos rohkemate võimalustega, nt luua erinevaid

vaateid, vahetada kiiresti ja märkamatult kaadreid, eriti kui nt lainurkkaamera näitab pilti kogu

saalist kõnes väikselt ja teised kaamerad fokuseerivad ruumi erinevates nurkades olevaid

inimesi või vahetavad pilti. Arvestades et vastustaja hangib mh videokonverentsiseadmeid ka

nt kohtusaalide jaoks, kus võivad toimuda suure osalejate arvuga istungid, on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud vastustaja vajadus kaadrite kiiresti ja märkamatuks vahetamiseks, saali

eri nurkades olevate kõnelejate tuvastamiseks jms. Seejuures on vastustaja esile toonud, et nelja

sensoriga videokonverentsiseadmeid pakuvad ka teised tootjad peale Cisco, mistõttu on

põhjendamatu kaebaja etteheide, et nelja sensori nõue on Cisco Quad Camera omadus. Kaebaja

ei ole vastupidist tõendanud.

22. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga, et kaebaja vaidlustatud

TK punktid, mis kehtestavad hangitavatele toodetele konkreetsed nõuded, ei ole õigusaktidega

vastuolus. Ühtlasi ei ole seega õigusaktidega vastuolus TK tervikuna ega TK p 1.5, milles on

loetletud hangitavad tooted.

V

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud

kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude põhjendatuse hindamisel

tuleb arvesse võtta nii õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust

(Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Vajalike ja põhjendatud

menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna

ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (Tallinna

Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, p 29 ja selles viidatud kohtupraktika). HKMS

§ 108 lg 12 esimese lause kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lg 3 sätestab,

et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega

tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes ning mitme esindaja kasutamise vajadust peab

põhjendama menetlusosaline, kes kulude hüvitamist nõuab (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

17.04.2024 määrus nr 2-17-124505, p 14).

24. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud

tema enda kanda.

25. Vastustaja taotleb mõista kaebajalt välja apellatsioonimenetluse esindajakulu 9744,91 eurot

(koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustajale osutatud õigusabi

kokku 44,4 tundi tunnihinnaga 177 eurot. Vastustaja ringkonnakohtu menetluses tekkinud

kulude kandmise kohustus on menetluskulude nimekirjale lisatud arvetega tõendatud (dtl 279–

282).

26. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kaebaja peab kohtumenetluses vaidlustuse rahuldamata

jäämisel kandma hankija põhjendatud esindajakulud (15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, p 33;

11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 30–31). Seega jäävad vastustaja menetluskulud kaebaja

kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja esindajakulu siiski ülepaisutatud. Kuigi asjas

on vaidluse all mitmeid õiguslikke küsimusi ja faktilised asjaolud puudutavad tehnoloogilisi

nüansse, nagu vastustaja on menetluskulude hüvitamise taotluses märkinud, on samas jäänud

vaidluse sisu ja maht esimese astme kohtu menetlusega suuresti samaks. Ringkonnakohus

3-26-1963

19(19)

nõustub kaebaja 25.09.2026 menetlusdokumendis märgituga, et õiglane ei ole jätta kaebaja

kanda kulusid, mis tekkisid sellest, et vastustaja esitas paljuski oma põhjendused TK-s

kehtestatud nõuete vajalikkuse koha ja menetluslikud vastuväited esmakordselt alles

apellatsioonimenetluses. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastustaja vajalik ja põhjendatud

esindajakulu on apellatsiooniastmes 5500 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kaebajalt välja

mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)