| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1529 |
| Registreeritud | 05.10.2026 |
| Sünkroonitud | 06.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Janno Kuusik |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1035064
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Loa registrinumber 317740
Loa liik Keskkonnaluba
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10887843
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivamaardlas Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks.
Kaevandamisluba taotletakse senise Mustassaare maa-ainese karjääri alal, mille varu on 2026. aasta geoloogilise uuringuga ümber hinnatud täiteliivaks. Maa-aines oli varasemas maapõueseaduse redaktsioonis defineeritud kui kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud. Mustassaare maa-ainese karjääri kaevandamisluba nr 317740 kehtib kuni 23.05.2027 ning kehtiv maapõueseaduse redaktsioon olemasolevate maa-ainese karjääride lubade pikendamist ei võimalda. Seega esitab AS Tariston keskkonnaloa nr 317740 muutmistaotluse, et selle alusel kaevandada Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus.
Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Mustassaare liivakarjäär jääb Tallinn-Tartu 2+2 ristlõikega maantee ehitusobjektide lähedusse, mis aitab vähendada ehitustööde maksumust ja keskkonnajalajälge. AS Tariston plaanib kasutada Mustassaare liivakarjääri materjali praegu projekteerimise faasis oleva Tallinn-Tartu maantee Imavere-Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Mustassaare liivakarjäär
Aadress Mustassaare liivakarjäär, Taganurga küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Territoriaalkood 8050
Katastritunnus(ed) 32801:002:0380
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6495900, Y: 612000
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Mustassaare liivakarjäär (32801:002:0380).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimi KOV EHAK kood Viljandi vald, Viljandi maakond 0899
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 1 049
Maardla nimetus Mustassaare
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Mustassaare liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 4.37
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.17
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 7
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Taristuehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 12 000
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 52 tuh m³ 31.03.2026
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 140 tuh m³ 31.03.2026
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv tuh m³ 170 tuh m³
3/5
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 317740
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 23.05.2027
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste töödekohta (varu seisuga 31.03.2026. a)
Geoloogiafondi number 47490
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/2-110
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 03.08.2026
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, rohumaa ja metsamaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Mustassaare_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Mustassaare_liivakarjaari_profiilid.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Mustassaare_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Mustassaare_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_526_110_03.08.2026_Korraldus.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne_Mustassaare_maa_ainese_karjaaris_tehtud_geoloogiliste_toode_kohta__varu_seisuga_31.03.2026._a_.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 7: Ruumiandmed_Mustassaare.zip
4/5
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.
Muu eelhinnangu info Lisa 8: Valisohu_saasteainete_heitkoguse_kalkulaator__Mustassaare_.pdf
Nimetus Manus Allkirjastatud Mustassaare liivakarjääri taotluse lisad Lisa 9: Mustassaare_liivakarjaari_MKLT.asice
5/5
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA
JA MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄR
5433
6411
45.38
44.22
44.75
43.79
43.19
44.32
45.58
46.31
41.65
46.34
44.19
44.73
44.22
44.59
44.43
44.55
44.96
44.13
46.05
43.49
44.84
44.58
43.43
44.83
43.83
44.28
45.08
43.49
45.42
44.01
44.50
44.24
44.15
43.05
41.64
44.36
44.10
44.54 43.92
43.07
44.10
44.20
44.43
43.80
42.43
43.37
43.86
44.71
44.38
44.86
41.72
44.51
44.60
41.90
43.88
44.70
42.31
44.46
44.18
44.50
45.32
44.59
43.97
44.74
44.25
44.74
43.67
44.35
44.62 42.75
44.70
44.59
45.55
45.07
44.61
45.84
44.79
44.29
45.91
44.66
44.3745.66
44.81
45.08
45.73
43.75
44.75
43.45
42.30
44.95 44.36
45.08
45.05
44.70
42.65
42.52
45.14
42.97
44.56
44.40
41.41
44.92
44.78
43.58
44.46
43.60
41.64
42.22
43.47
44.28
45.12
45.30
42.99
43.68
45.24
42.51
44.09
43.50
43.15
43.20
43.22
43.33
43.54
43.58
44.78
44.66
44.48
44.51
44.13
44.46
43.68
44.20
43.18
45.29
44.66
44.53
43.86
44.87
45.45
44.74 45.29
43.88
44.22
44.86
44.62
45.80
44.48
45.44
44.46
44.46
45.89
42.0845.52
43.57
43.96
43.18
44.10
42.79
42.17
45.49
42.05
42.21
45.21
45.16
43.40
41.93
42.39
44.82
41.81
44.71
42.03
45.04
41.82
44.65
45.11
42.37
41.92
42.65
42.78
42.23
41.68
42.92
43.05
42.77
46.54
45.46
42.32
44.87
43.61
44.55
45.15
44.14
43.81
45.11
43.62
43.82
43.52
45.47
43.60
45.24
43.53
45.97
45.56
45.60
43.57
45.99
45.49
45.70
43.42
44.35
43.50
46.54
46.97
45.15
43.59
46.06
46.56
45.22
42.45
43.46
43.79
44.15
44.31
44.08
43.89
43.11
44.25
43.46
42.67
42.70
43.95
44.06
42.82
43.09
42.91
44.62
44.88
44.12
44.58
43.41 43.75
44.39
43.76
42.45 43.47
42.64
44.01
43.96
43.10
43.48
43.09
42.73 43.29
43.60 43.56
42.59
43.63
43.85
44.08
42.93
43.84 44.89
45.01
42.10
41.42
44.75
45.00 45.09
45.15
44.87
45.10 44.99
45.0845.2845.67
45.57
45.6846.9 45.22
46.01
48.68 46.07
45.86 46.02
45.05 45.91
46.02
47.85
45.91
45.24
45.18
47.92 45.57
45.46
47.81
45.55
45.59
49.23 50.01
45.72
45.60
45.75
45.89
45.94
46.32 46.02
46.03
46.45
46.61 47.01
49.08
47.22
46.88
46.1045.01
45.51 44.75
47.45 47.21
47.1447.60
47.40
47.84
47.45 47.84
46.22
45.14
44.99
45.28
46.07
47.70 45.58
46.93 46.72
45.21 47.20 46.83
47.45 45.33
46.72 45.58
47.04
45.55 45.51
45.26
45.55 45.21
45.52
45.56
45.54
45.64 45.06
45.4847.54
47.18
45.06 47.08 45.15
46.91 45.3146.43
47.10
45.46 47.59
47.3945.52 45.43
47.01 45.38
45.13
45.40
45.42 46.80
46.10 45.49
44.96 46.14
44.94
45.02 46.46
46.45 45.08
46.38 46.39
46.08
47.19 46.78 44.98
47.02 45.34
44.67 45.23
43.88
45.05 44.75
44.74 45.4445.64
45.59
47.31
47.18 47.00 47.10
45.35 46.59
46.98
45.07 46.27 45.19
46.02 44.92
45.60 44.73 45.52
44.63
43.96
44.33
44.37 43.86
43.96
44.31
44.7844.78 44.95
45.21 45.21
44.80
46.21
46.18
46.48
46.27
45.99
46.33
46.45
45.77
45.95 46.50
45.74 45.93
46.15 45.72
46.03 45.67
45.96
46.25
katend
katend
katend
katend
katend
katend
katend
katend
katend
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
katend
katend
katend katend
katend
katend
katend
paljandatud
paljandatud
kr aa
v
kraav
kuiv kraav
4m kruusatee
3m pi
nn as
tee
I
I'
II
II'
43.80 09.10.2017
43.35 09.10.2017 Jäägri
32801:002:0430
Mustsaare 32801:002:0050
Aimla metskond 77 32801:002:0034
Liivasaare(TTP-326)
Liivasaare(TTP-326)
43.79 19.03.2026
41.69 29.10.2013
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Y= 61
19 00
X=6495800
Y= 61
21 00
X=6496100
42
43
44
44 45
45
44
43
Aimla metskond 77 32801:002:0034
46
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Alam-Pedja looduskaitseala KLO1000455
13
14
15
16
1
2
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA
plokk 1 TL aT plokk 2 TL aT
plokk 34 aT
38
39
39
40 41
40
41
42
41
0.30 4.40
37.05 45.85
PA-2(26) 0.10 8.70
40.49 47.19
PA-8(26)
0.10 6.60
40.81 45.11
PA-9(26) 0.10 4.20
41.02 45.52
PA-1(26)
0.10 4.40
41.15 44.95
PA-4(26) 0.10 3.70
41.53 44.43
PA-5(26) 0.10 2.80
41.78 43.48
PA-6(26)
0.10 1.60
42.37 43.87
PA-7(26) 0.10 1.40
Y= 61
19 00
X=6496200
Y= 61
22 00
X=6495800
Mustassaare liivakarjäär AS Tariston
SOOSAARE TURBAMAARDLA
plokk 25 pT
plokk 34 aT
plokk 25 pT plokk 26 pT
38.17 42.87
PA-3(26)
2103000010090/002
2103000010080/002
Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir
LEPPEMÄRGID
Geoloogilise läbilõike joonI'I
Maardla piir
Maapinna samakõrgusjoon abs, m
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon abs, m
45
42
41.69 29.10.2013
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Liivasaare(TTP-326)
Varu arvutuse kasuliku kihi paksus, m
Puuraugu number
plokk 1 TL aT Mustassaare liivamaardla varuploki nimi ja piir
plokk 34 aT Soosaare turbamaardla varuploki nimi ja piir
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number1 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1
Nõlvaterviku alumine piir
Alam-Pedja looduskaitseala
Maaparandussüsteemi maa-ala
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
41.15 44.95
PA-4(26) 0.10 3.70 Mäeeraldise lamami
lamami abs kõrgus, m
Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. 2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Taotletav Mustassaare liivakarjäär kattub osaliselt kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääriga (loa omanik AS Tariston, kehtib kuni 23.05.2027). 6. PA-3 (26) asub väljaspool mäeeraldist, kuid selle andmeid on kasutatud varu arvutamisel ja mäeraldise lamami määramisel. 09.2026 1:1000 2026-242
VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA
AS TARISTON
MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
31
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA ja MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5433 ja 6411
2026. aastal rajatud puuraugud (Mäebüroo Nord OÜ, EGF 47490):
0 10 20m
1 cm
LÄBILÕIGE II-II'
LÄBILÕIGE I-I'
Katend
Puistang
Proovi intervall, m
Veetase maapinnast, m Mõõtmise kuupäev
Puuraugu sügavus, m
Proovi nr Kruusa sisaldus, % Peenosiste sisaldus, % Maavara liik (TL - täiteliiv)
Liivsavimoreen
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (42,5 m)
2026. a puurauk
Liiv (savikas, ülipeene- kuni keskmiseteraline)
m
Ai m
la m
et sk
on d
77 32
80 1:
00 2:
00 34
M us
ts aa
re 32
80 1:
00 2:
00 50
m
m m
SW
NW SE
N
Jä äg
ri 32
80 1:
00 2:
04 30
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
39
38
37
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
39
38
37
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
39
38
37
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
39
38
37
Ai m
la m
et sk
on d
77 32
80 1:
00 2:
00 34
te e
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, mMäeeraldise
lamami abs kõrgus, m
Puuraugu number
Pr 1-1 Kr - 0.0 f - 25.4 TL
Pr 1-1 Kr - 0.0 f - 25.4 TL Pr 1-2 Kr - 0.0 f - 28.5 TL
Pr 9-1 Kr - 0.0 f - 21.7 TL
Pr 9-2 Kr - 0.0 f - 41.1 TL
Pr 2-1 Kr - 0.0 f - 14.6 TL
Pr 2-2 Kr - 0.0 f - 25.1 TL
Pr 2-4 Kr - 0.0 f - 47.8 TL
Pr 2-5 Kr - 0.0 f - 49.7 TL
Pr 8-1 Kr - 0.0 f - 15.2 TL Pr 4-2
Kr - 0.0 f - 11.5 TL Pr 4-3 Kr - 0.0 f - 41.7 TL
Pr 4-1 Kr - 0.0 f - 33.3 TL
Pr 6-1 Kr - 0.0 f - 30.4 TLPr 6-2
Kr - 0.0 f - 43.9 TL
42.5 abs m
42.5 abs m
42.5 abs m
plokk 34 aT
plokk 1 TL aT
plokk 2 TL aT
plokk 1 TL aT
plokk 2 TL aT
Pr 1-3 Kr - 0.0 f - 46.7 TL
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, tunnus ja piirMustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Mustassaare liivamaardla varuploki piir
Soosaare turbamaardla varuploki piir
Alam-Pedja looduskaitseala
Maaparandussüsteemi maa-ala
40.81 45.11
PA-9(26) 0.10 4.20
41.02 45.52
PA-1(26) 0.10 4.40
37.05 45.85
PA-2(26) 0.10 8.70
40.49 47.19
PA-8(26) 0.10 6.60
41.15 44.95
PA-4(26) 0.10 3.70
41.78 43.48
PA-6(26) 0.10 1.60
0.1 0.1
0.1
0.1
0.1
0.1
2.7
4.34.3
1.1
2.7
4.54.5
1.1
2.7
3.7
5.0
8.8 8.8
4.3
6.7 6.7
0.6
1.6
3.8 3.8
1.7 1.7
41.02 45.52
PA-1(26) 0.10 4.40
0.1
1.1
4.5
v.t. 0.8 m 19.03.2026
v.t. 4.0 m 19.03.2026
v.t. 1.1 m 19.03.2026 v.t. 1.7 m
19.03.2026 v.t. 2.1 m
19.03.2026
0.6 v.t. 1.7 m
19.03.2026
v.t. 1.1 m 19.03.2026
LEPPEMÄRGID
Pr 2-3 Kr - 0.0 f - 12.9 TL
Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2
1:2
1:5
Pr 8-2 Kr - 0.0 f - 46.5 TL
1:2
1:5
1: 2
1: 5
1: 5
Mustassaare liivakarjäär AS Tariston
Mustassaare liivakarjäär AS Tariston
Märkused: 1. Lõigete koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. 2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Taotletav Mustassaare liivakarjäär kattub osaliselt kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääriga (loa omanik AS Tariston, kehtib kuni 23.05.2027).
09.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-242
VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA
AS TARISTON
MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
32
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni II-II´
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
0 10 20m
1 cm
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA
JA MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄR
5433
6411
kr aa
v
kraav
kraav
4m kruusatee
Betoonpost
Betoonpost
Jäägri 32801:002:0430
Mustsaare 32801:002:0050
Aimla metskond 77 32801:002:0034
Liivasaare(TTP-326)
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Metallpost
Y= 61
19 00
X=6495800
Y= 61
21 00
X=6496100
42
43
44
44 45
45
44
43
Aimla metskond 77 32801:002:0034
46
plokk 34 aT
plokk 34 aT
38
39
39
40 41
40
41
42
41
Y= 61
19 00
X=6496200
Y= 61
22 00
X=6495800
Mustassaare liivakarjäär AS Tariston
42 43
4445
414243 4445
SOOSAARE TURBAMAARDLA
plokk 25 pT
plokk 25 pT plokk 26 pT
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
1
2
3
4
5
6
7
8
9
13
14
15
16
1
2
Liivasaare(TTP-326) 2103000010090/002
2103000010080/002
Alam-Pedja looduskaitseala KLO1000455
Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir
LEPPEMÄRGID
Geoloogilise läbilõike joonI'I
Maardla piir
Maapinna samakõrgusjoon abs, m
Maapinna samakõrgusjoon vee all abs, m
45
42
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Liivasaare(TTP-326)
plokk 34 aT Soosaare turbamaardla varuploki nimi ja piir
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number1 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1
Alam-Pedja looduskaitseala
Maaparandussüsteemi maa-ala
Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Plaani koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. 4. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. 5. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i 6. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7. Karjäärialale moodustuva veekogu pikaajaline keskmine veetase on 42,5 m.
09.2026 1:1000 2026-242
VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA
AS TARISTON
MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
33
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA ja MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5433 ja 6411
0 10 20m
1 cm
Veekoguks korrastatav ala (4,08 ha)
Metsamaaks korrastatav ala (1,80 ha)
Rohumaaks korrastatav ala (0,29 ha)
Kõlvikupiir
Mets, võsa, rohumaa
TÖÖ NR 2026-242
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
X= 6495900, Y= 612000
VILJANDIMAA, VILJANDI VALD, TAGANURGA KÜLA
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA
MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
September 2026
Tellija: AS Tariston
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 17
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla, Mustassaare liivakarjäär
(32801:002:0380)
TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus
TÖÖ TELLIJA:
Kontaktisik:
AS Tariston
Registrikood 10887843
Kauri Kiiman
Tel 5860 3731
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945)
Tel 5668 4203
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 17
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 17
SISUKORD
1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA
KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5
3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7
3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7
3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8
4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8
4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 8
5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU
MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9
5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9
5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9
6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE
LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10
7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11
8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ......................................................................................... 11
9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12
9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 16
10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 17
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-110.
2. Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a).
3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami
samakõrgusjooned ruumiobjektina.
4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 17
1.MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA
MAAVARA KASUTUSALAD
AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga
külas Mustassaare liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1049) Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva
aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamisluba taotletakse senise Mustassaare maa-ainese karjääri alal, mille varu on 2026. aasta
geoloogilise uuringuga ümber hinnatud täiteliivaks. Maa-aines oli varasemas maapõueseaduse redaktsioonis
defineeritud kui kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud. Mustassaare maa-ainese karjääri
kaevandamisluba nr 317740 kehtib kuni 23.05.2027 ning kehtiv maapõueseaduse redaktsioon olemasolevate
maa-ainese karjääride lubade pikendamist ei võimalda. Seega esitab AS Tariston keskkonnaloa nr 317740
muutmistaotluse, et selle alusel kaevandada Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2.
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026. a
korraldusega nr 13-5/2-110 aruandes „Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde
kohta (varu seisuga 31.03.2026. a)“ (EGF aruande nr 47490) esitatud ettepaneku alusel.
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede
aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja
taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega.
Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade
kättesaadavus ning varustuskindlus.
Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus
määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Mustassaare liivakarjäär jääb Tallinn-Tartu 2+2
ristlõikega maantee ehitusobjektide lähedusse, mis aitab vähendada ehitustööde maksumust ja
keskkonnajalajälge. AS Tariston plaanib kasutada Mustassaare liivakarjääri materjali praegu projekteerimise
faasis oleva Tallinn-Tartu maantee Imavere-Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme
ehitustegevuse varustamiseks.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja
põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal
on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Mustassaare liivakarjääri kaevandamisloa
taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades
maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.
2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 4,37 ha ja selle teenindusmaa pindalaga on 6,17 ha asub
Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivakarjääri (katastritunnus 32801:002:0380,
sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 63 414 m2) kinnistul. Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik,
valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 17
Mustassaare liivakarjäär asub Viljandimaa kirdeservas, Kolga-Jaani alevikust ca 6,2 km põhja suunas ja
Põltsamaa linnast ca 7,6 km edela suunas. Karjääri keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°35'19" p.l. ja
25°55'35" i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5433 (graafiline lisa 1.
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja ja lääne suunast Aimla metskond 77 (katastritunnus
32801:002:0034, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 14 244 466 m2), lõuna suunast Mustsaare
(katastritunnus 32801:002:0050, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 330 895 m2) ning ida suunast
Jäägri (tunnus 32801:002:0430, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 338 662 m2) katastriüksusega.
Mustassaare liivakarjääri teenindusmaa piirneb põhja, ida ja lõuna suunast maaparandussüsteemidega
Liivasaare(TTP-326) (MS kood/ehitise kood 2103000010090/002 ning 2103000010080/002). Karjääriala
ümbritsevad lõuna, lääne ja põhja suunast nimetatud maaparandussüsteemide kuivenduskraavid.
Kuivendusvõrgu kraavid suubuvad karjäärist ca 2,4 km kaugusel ida suunas Põltsamaa jõkke.
Taotletavast liivakarjäärist lääne suunas asub Soosaare raba. Mäeeraldise teenindusmaa piirneb loode ja edela
suunast Soosaare turbamaardla (maardla registrikaardi nr 0116) hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru
plokiga nr 34.
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lääne suunast Alam-Pedja looduskaitsealaga (EELIS
kood KLO1000455).
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Mustassaare liivakarjäärist ca 390 m
kaugusel kagu suunas Nurmekunde (katastritunnus 32801:002:0410, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala
16 033 m2) katastriüksusel.
Maastikuliselt paikneb Mustassaare liivakarjäär Võrtsjärve madalikul, Kolga-Jaani voorestiku ühel
põhjapoolsemal madalal väikevoorel. Kolga-Jaani voorestiku eripäraks on pinnavormistiku koosnemine ligi
sajast kagusihilisest vallilaadsest ja omavahel rööpsest künnisest ning nendevahelistest soostunud
mineraalpinnaga nõgudest ja soodest.2
Mustassaare maa-ainese karjääris on keskosas alustatud kaevandamist, kuid valdav osa varust on jätkuvalt
kaevandamata. Varasemalt kaevandatud ala pindala on ca 0,4 ha ning kaeveõõne sügavus ulatub kuni 2,5
meetrini. Kaeveõõne nõlvad ja põhi on uuesti võsastunud. Maa-ainese varu arvutuse kontuuri piires on tehtud
paljandustöid, kuid katendit ei ole täielikult eemaldatud ning paljandatud ala on samuti uuesti võsastunud.
Kooritud kattepinnas on ladustatud mäeeraldise alale. Kaeveõõne põhja absoluutkõrgus jääb vahemikku
44 – 46 m ning kaevandamata alal on maapinna reljeefi absoluutkõrgus vahemikus 42 – 47 m.
1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu 2005.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 17
3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS
3.1.GEOLOOGILINE UURITUS
Mustassaare liivamaardla piirkonnas on geoloogilisi uuringuid tehtud kolmel korral: 1986., 1996. ja 2026. aastal.
1986. aastal uuris Mustassaare maa-ainese karjääri ala PI „Eesti Maanteeprojekt”. Uuringu käigus rajati kolm
puurauku ning varu arvutati C2 kategoorias mahus 120 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse geoloogiafondis
1986. aastal tehtud geoloogilise uuringu andmed puuduvad.
Mustassaare maa-ainese karjääri keskkonnaloa nr 317740 andmise aluseks oli 1996. aastal koostatud
geoloogilise uuringu aruanne „Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang”.3 Uuringu
käigus puuriti 16 puurauku ning varu arvutati mahus 127 800 m3. Eesti Maavarade Komisjoni 15.03.1996
otsusega nr 96-11 tunnistati Mustassaare karjääri peeneteralise liiva varu maa-aineseks.
2026. aastal tegi Mäebüroo Nord OÜ geoloogilise uuringu Mustassaare maa-ainese karjääris.4 Uuringu käigus
puuriti üheksa puurauku, tähistusega PA-1(26)...9(26). Uuringupunktide sügavus oli 1,5 – 8,8 m. Kasulikust kihist
võeti kokku 23 proovi. Töö tulemusena kanti maavarade registrisse Mustassaare liivamaardla ning võeti arvele
täiteliiva aktiivsed tarbevaru plokk 1 ja 2.
Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026 korraldus nr 13-5/26-110. Viljandi maakonna Mustassaare
liivamaardla registrisse kandmine:
1. Otsustan kanda Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.03.2026 maavarade registrisse
Mustassaare maa ainese karjääri piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 52 tuh m3 (aruandes 1. plokk , veepealne varu),
1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 140 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki
lamamis).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Mustassaare maa ainese karjääri piires arvutatud varu
maavarade registrisse Mustassaare liivamaardlana (registrikaart nr 1049).
3.2.GEOLOOGILINE EHITUS
Mustassaare liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2026. aastal uuringu andmete põhjal.
Mustassaare liivakarjääri kattekihi moodustab 0,1 – 0,3 m paksune liiva- või turbasegune mullakiht (Q2_s), mille
keskmine paksus on 0,12 m.
2026. aastal puuritud puuraukudes jäi kasuliku kihi paksus vahemikku 1,4 m (PA-7(26)) kuni 8,7 m (PA-2(26)),
keskmine paksus on 4,2 m. Kasulik kiht koosneb läbilõike ülaosas beežist tihedast savikast ülipeeneteralisest
kuni keskmiseteralisest liivast (Q1jrVr_lg), milles kruusafraktsioon (>31,5 mm) puudub. Läbilõike alaosa on
esindatud halli ja helebeeži liivsavimoreeniga (Q1jrVr_g), milles esineb üksikuid kuni 1 cm läbimõõduga
kruusateri. Sügavuse suurenedes muutub liivsavimoreen tihedamaks ja sitkeplastseks. Liivsavimoreen on
puuritud sügavuseni proovitud ning arvestatud kasuliku kihi hulka. Kõikides puuraukudes jätkub sügavuti
läbilõike alumises osas kasuliku kihi hulka arvestatud liivsavimoreen.
3 Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang (EGF aruande nr 5328). 4 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (EGF aruande nr 47490).
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 17
3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdeti puuraukude puurimise päeval (19.03.2026) veetaseme sügavus
kõigis rajatud puuraukudes. Veetase avati kõigis puuraukudes ning selle sügavus maapinnast jäi vahemikku
0,1 – 4,0 m. Veepinna absoluutkõrgus jäi vahemikku 42,77 – 44,15 m (keskmiselt 43,47 m abs). Veetase järgib
osaliselt liivsavimoreeni reljeefi ning langeb põhja ja ida suunas vastavalt maapinna reljeefi langusele.
Maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistuse käigus mõõdeti 09.10.2017 karjääri põhjas veetase
absoluutkõrgusel 43,80 m. Samas punktis mõõdeti geoloogilise uuringu välitööde ajal 19.03.2026 veetaseme
absoluutkõrguseks 43,79 m. Mäeeraldise teenindusmaast põhja suunas asuvas kuivenduskraavis mõõdeti
29.10.2013 veetaseme absoluutkõrguseks 41,69 m.
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist sõltub ammendatud kaeveõõnega külgneva maapinna
absoluutkõrgusest. Taotletava mäeeraldise kirdeosas on maapind kõige madalam, absoluutkõrgusel ca 42,5 m.
Täiendavaid veetaset kujundavaid meetmeid rakendamata kujuneb ammendatud karjääris veetase ligikaudu
samale absoluutkõrgusele.
4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA
KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Kasuliku kihi moodustab Mustassaare liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja 2).
Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2026. aasta geoloogilise uuringu käigus
kogutud 23 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja
kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Proovidest ainult üks vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele, teised
täiteliiva kvaliteedinõuetele. Kõigi proovide kaalutud keskmise põhjal on proovitud materjali kasutusala täiteliiv.
Geoloogilises uuringus on varuploki 1 ja 2 maavara kvaliteet ning kasutusala hinnatud ühiselt. Tabelis 1 on
esitatud Mustassaare liivakarjääri varuploki 1 ja 2 laborianalüüside põhinäitajad.
Tabel 1. Mustassaare liivakarjääri varuploki 1 j 2 põhinäitajad
Näitaja Mustassaare liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 1 ja 2 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 0,0 0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
4,1
100,0
49,7
100,0
33,8
Ploki 1 ja 2 maavara kasutusvõimalusi piirab suur peenosiste sisaldus. Maavara sobib kasutamiseks
täitematerjalina.
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS
Mustassaare liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1
ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,37 ha, varu 52 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset
põhjavee taset (pindala 4,37 ha, varu 140 tuh m3) Mäebüroo Nord OÜ töös „Aruanne Mustassaare maa-ainese
karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026.a )“ (EGF aruande nr 47490).
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 17
Varu arvutuse aluseks on 2017. aasta markšeidermõõdistamise käigus koostatud mäeeraldise plaan mõõtkavas
1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused.
Katendi ja maavaravaru mahu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil Prismoidal Volume
meetodiga.
5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE
KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS
Mustassare liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 1 ja 2 piiriga. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,37 ha ning mäeeraldise sügavus
ühtib ploki 2 kinnitatud varu sügavusega.
Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri loodeservas, ülejäänud suundades asub see
mäeeraldise piirist ca 5 – 65 m kaugusel. Mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud Mustassaare liivakarjääri
katastriüksuse (32801:002:0380) piiresse selliselt, et lääne suunast ei oleks kattumist Soosaare turbamaardla
(maardla registrikaart 0116) varuplokkidega ega Alam-Pedja looduskaitseala (EELIS kood KLO1000455)
piiridega. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala karjääri korrastamiseks vajaliku
katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,17 ha.
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud
mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud
joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2.KAEVANDATAVAD VARUD
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava
materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus
nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt peeneteraline
liiv ning liivsavimoreen. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool
kaevandamisjärgset veetaset 1:2 (kallakus ~27°), allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°).
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva
mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud
maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Mustassaare liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk Kinnitatud varu kogus, tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu, tuh m3
Plokk 1 TL aT 52 1 51
Plokk 2 TL aT 140 21 119
KOKKU 192 22 170
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 12 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub
hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud
täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse
§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 17
kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei
kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris
kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali
vajadusest.
6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS
NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS
Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega.
Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Varasema kaevandamise käigus on osa kattekihist juba eemaldatud ning vallitatud mäeeraldise
teenindusmaale, enamus kattekihist on siiski veel koorimata. Veel koorimata katend eemaldatakse järk-järgult
vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi
aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja
vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist
stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste
materjalidega.
Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade
katmine 0,2 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase
erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri
korrastatud veepealsete nõlvade kõrguseks 1 – 3 meetrit (graafiline lisa 3. Mustassaare liivakarjääri korrastatud
maa plaan). Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt
arvestatud ülalpool veetaset 1:2 ja allpool veetaset 1:5.
Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel.
Korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 600 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 6400 tuh m3
turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.
Mustassaare liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on õhuke (keskmine paksus 0,12 m) ning
kaevandamist saab jätkata olemasolevast kaeveõõnest. Ülalpool veetaset oleva kasuliku kihi paksus on kuni
5 m (keskmine paksus 1,19 m) ning seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Allpool veetaset oleva
kasuliku kihi paksus on kuni 5,5 m (keskmine paksus 3,2 m) ning seda saab kaevandada tavalise või pika
noolega ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus
määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud
korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.
Juurdepääs Mustassaare liivakarjäärile on rahuldav. Materjali väljavedu on võimalik korraldada olemasoleva
kruusatee (ETAK tunnus 4633459) kaudu, mis ühendab karjääri ca 1,5 km kaugusel ida suunas asuva Viljandi-
Põltsamaa riigi tugimaanteega nr 51. Väljaveoks kasutatav kruusatee kulgeb läbi erakinnistute ning tee
kasutuskord ja tingimused tuleb kokku leppida maaomanikega.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 17
7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend
kasutatakse alale kujuneva veekogu veepealsete nõlvade korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa
korrastamise projektile. Ülejäänud katend turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse
säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi
loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi
vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.
Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja
geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke
taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise
korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava materjalina
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukiht.
Mustassaare liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja
taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Mustassaare liivakarjääri
mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast
tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017 määrusele nr 12.5 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel
juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine
toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt
Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet
lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud
korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks
korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute
pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Mustassaare liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu
ammendamist kujundatakse karjääri mäeeraldisele veekogu pindalaga ca 4,08 ha. Veekogu keskmine sügavus
on 2,2 m, millega on täidetud veekoguks kujundamise nõuded. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb
karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab
5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 17
olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see
väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5).
Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning
seemnete külv ja puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi
korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud
karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse
karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult
looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed
nõlvad rohttaimede külviga ning mäeeraldise teenindusmaa sobivate istikutega. Hinnangulised kulud
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 15 400 eurot. Mustassaare liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on
esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Mustassaare liivakarjääri korrastatud maa plaan).
9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED
NENDE VÄHENDAMISEKS
Liiva ja moreeni kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus
täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.
Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,
et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava
materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise
teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,
mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja moreeni kaevandamisel on peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne
muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud
piirnorme. Mustassare liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast
saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed
on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate
poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale
võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid
tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi
võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega
ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud
maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 17
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui
kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6
Mustassaare liivakarjääri materjal on väga suure peenosise sisaldusega ning tellija kavatseb seda kasutada
täitematerjalina ilma täiendava töötlemiseta. Seega on peenosakeste heide välisõhku seotud üksnes materjali
laadimisega veoauto kasti. Mustassaare liivakarjääri keskmise aastamäära (12 tuh m3) kaevandamisel (kaeviseks
liiv ja moreen, kaevise keskmine mahukaal ca 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,0214 t
ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata
(elektrooniline lisa 4).
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate
majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II
kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla
päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Mustassaare
liivakarjääri mäeeraldiseteenindusmaa piirist ca 250 m kaugusel kagu suunas Nurmekunde katastriüksusel
(katastritunnus 32801:002:0410, sihtotstarve elamumaa 100%).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod). Transpordimasinatel on
müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja
ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator,
abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on
toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Ekskavaator 104
Rataslaadur 109
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu
suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. 7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 17
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse
mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab
madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased
tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab
rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).
Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1
oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63 Hz
125 Hz
250 Hz
500 Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA
105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)
102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades
vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis
tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke
(„A-weighted“).
8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 17
Kõige suurem müraallikas on rataslaadur. Kui rataslaadur asub Nurmekunde kinnistu piiristca 250 m kaugusel,
on lagedal maal otsenähtavuse korral Nurmekunde katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 48 dB,
mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur, siis nende tekitatavad müratasemed
summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.
Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ning
toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB.
Sellisel juhul kujuneb Mustassaare liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks
Nurmekunde katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 50 dB olukorras, kus kõik masinad asuvad
Mustassaare liivakarjääri teenindusmaa kaguservas. Tegelikkuses on kaevandamismasinate töö karjääri
kaguservas lühiajaline (katendivallide moodustamine). Lisaks jätkatakse kaevandamist juba praegu avatud
karjääri keskosas, kuhu on tekkinud süvend ning seda laiendatakse servade suunas. Arvestades, et
karjäärimasinad töötavad süvendis ja mäeeraldise teenindusmaale kuhjatakse katendivallid, väheneb müratase
veelgi.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Mustassaare liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist kujuneb
mäeeraldisele veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 5,5 m ning seda saab kaevandada tavalise
või pika noolega ekskavaatoriga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist
karjääriala pinnasesse ja vette.
Mustassaare liivakarjäär piirneb maaparandussüsteemidega Liivasaare(TTP-326), kuid ei kattu nendega. Samuti
ei ulatu karjääri alale maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu kraavid. Ainus kraav, mis jääb mäeeraldise
teenindusmaale, asub Mustassaare liivakarjääri kinnistu lõunaservas (ETAK tunnus 6275582). Nimetatud kraav
on rajatud kruuskattega tee (ETAK tunnus 4633459) serva ning selle eesmärk on teetammi konstruktsioonist
vee eemale juhtimine. Teeäärse kraavi võib vajadusel kaevandamise ajal kinni panna, sest selle sulgemine ei
avalda mõju piirkonna veerežiimile, kuid sellisel juhul tuleb arvestada võimalik mõjuga kruusatee
konstruktsioonile. Pärast kaevandamise lõppu tuleks kraav uuesti avada.
Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja
mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 17
piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise
veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu
mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse.
Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel
mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee
tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei
teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.
Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega
kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust
põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on
põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu
kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna
karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi.
Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna veekogudele ning juba välja
kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile.
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki
vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni
mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud
töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate
kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on
leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning
ohutustehnika nõuetesst kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Mustassaare liivakarjääris
oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei
ole vajalik.
9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE
LOODUSOBJEKTIDELE
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid,
looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit.
Mustassaare liivakarjäär piirneb lääne suunast Alam-Pedja looduskaitsealaga (EELIS kood KLO1000455), millega
samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Alam-Pedja linnuala (EELIS kood RAH0000123) ja Alam-Pedja
9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 17
loodusala (EELIS kood RAH0000577). Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eemärgid on II ja III kategooria liikide
ja nende elupaikade kaitse ning ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitsmine, millega
tagatakse võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste looduslik areng ja niidukoosluste püsimine
ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimine.
Lähim III kategooria kaitsealuse liigi (Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik), EELIS kood KLO9404900)
elupaik asub Mustassaare liivakarjäärist ca 475 m kaugusel ning lähim II kategooria kaitsealuse liigi (Acciptiter
gentilis (kanakull), EELIS kood KLO9128086) elupaik asub ca 845 m kaugusel.
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Alam-
Pedja looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Alam-Pedja loodusala ja Alam-Pedja linnuala kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikidele.
10.KOKKUVÕTE
AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Mustassaare liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1049)
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.
Taotletav Mustassaare liivakarjäär asub Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivamaardla
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, varu asub ülal-
ja allpool põhjavee taset. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,37 ha ja selle teenindusmaa pindala
on 6,17 ha.
Mustassaare liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud kogus on 192 tuh m3, kaevandatav varu kogus
on 170 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 22 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak
(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase
7, kutsetunnistus nr 176863).
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
30.09.2026
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
KORRALDUS
03.08.2026 nr 13-5/26-110
Viljandi maakonna Mustassaare liivamaardla registrisse kandmine
Mäebüroo Nord OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Mustassaare maa-ainese karjääri
piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Aruanne Mustassaare maa-
ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a)“ (registreeritud
03.07.2026 numbriga 13-2/26-1037; edaspidi aruanne). Aruannet on täiendatud 31.07.2026
kirjaga (registreeritud 03.08.2026 numbriga 13-2/26-1189).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Uuring teostati kehtiva
keskkonnaloaga Mustassaare mäeeraldise piires (keskkonnaluba nr 317740, loa omaja AS
Tariston, luba kehtiv kuni 23.05.2027).
Maavaravaru on arvutatud plokkides 1 ja 2, mis paiknevad Viljandi maakonnas Viljandi vallas
Taganurga külas riigile kuuluval katastriüksusel Mustassaare liivakarjäär (katastritunnus
32801:002:0380). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Mustassaare mäeeraldise
piires.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma
maavara maavarade registrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
1. Otsustan kanda Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.03.2026 maavarade
registrisse Mustassaare maa-ainese karjääri piires arvutatud varu järgmiselt:
2 (2)
1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 52 tuh m³ (aruandes 1. plokk, veepealne
varu),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 140 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune
varu, 1. ploki lamamis).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Mustassaare maa-ainese karjääri piires
arvutatud varu maavarade registrisse Mustassaare liivamaardlana (registrikaart nr 1049).
3. Korraldus teha teatavaks Mäebüroo Nord OÜ-le, AS-le Tariston, Keskkonnaametile ja
Viljandi Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Valdo Tohver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5309 4459 [email protected]
Mäebüroo Nord OÜ Registrikood 11560452 www.maeburoo.ee
Pärnu mnt 232/4 [email protected]
11314 Tallinn +372 613 9810
Viljandi maakond
Viljandi vald
Taganurga küla
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris
tehtud geoloogiliste tööde kohta
(varu seisuga 31.03.2026. a)
Uuringu tegija: Mäebüroo Nord OÜ
Margus Kukk
(allkirjastatud digitaalselt)
Töö nr 26GL-824 Tallinn 2026. a
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 2
ANNOTATSIOON
Margus Kukk. Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde
kohta (varu seisuga 31.03.2026. a). Aruanne ühes köites 13 lk, 10 tekstilisa, 2 graafilist lisa
ja 6 elektroonilist lisa. Mäebüroo Nord OÜ; registrikood: 11560452; aadress: Harju maakond,
Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314; juuni 2026. a.
Geoloogilise uuringu Mustassaare maa-ainese karjääris tegi Mäebüroo Nord OÜ
keskkonnaloa nr 317740 alusel AS Tariston (registrikood: 10887843; aadress: Harju
maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) tellimusel. Mustassaare
maa-ainese karjäär, pindalaga 6,30 ha, asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga
külas riigiomandis kinnistul. Mustassaare maa-ainese karjääri ala ei ole maavarade registris
arvel maardlana. Käesoleva töö eesmärk oli teha geoloogiline uuring Mustassaare maa-ainese
karjääri piires esineva maavaravaru kandmiseks maavarade registrisse aktiivse tarbevaruna.
Geoloogilise uuringu käigus puuriti kehtiva mäeeraldise piires puuraugud millest võeti
proovid materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramiseks.
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmine puuraukudes. Topoalusena on
kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise plaani seisuga
09.10.2017 (OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017). Proovide terastikulise koostise määramine
tehti vastavalt EVS-EN 933-1:2012 standardile. Kasuliku kihi iseloomustamisel ja maavara
kasutusala määramisel lähtuti keskkonnaministri määrusest nr 52.
Varu arvutuse alal on kattepinnaseks liivasegune muld keskmise paksusega 0,12 m.
Kasulikuks kihiks on läbilõike ülemises osas beež tihe savikas valdavalt ülipeeneteraline liiv
(Q1jrVr_lg) ning läbilõike alumises osas hall ja helebeež liivsavimoreen (Q1jrVr_g) keskmise
paksusega 4,20 m. Kõikides puuraukudes jätkub läbilõike alumises osas kasuliku kihi hulka
arvestatud liivsavimoreen.
Loodusliku materjali kaalutud keskmine liiva fraktsiooni sisaldus on 100% ja kaalutud
keskmine peenosiste sisaldus on 33,8%. Maavara kasutusala on täiteliiv. Kasuliku kihi
piiritlemisele ja kvaliteedile ei ole tellija poolt nõudeid esitatud ja varu arvutus hõlmab kogu
uuritud ja proovitud materjali.
Varu arvutus on tehtud pindalal 4,37 ha kehtiva mäeeraldise ja maa-ainese varu arvutuse
kontuuri piires ülevalpool põhjaveetaset ja allpool põhjaveetaset kahes pindalaliselt kattuvas
aktiivse tarbevaru plokis (plokid 1 aT ja 2 aT).
Käesoleva geoloogilise uuringu aruandega esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale
ettepanek moodustada ja kanda maavarade registrisse Mustassaare liivamaardla koosseisus
järgmised varuplokid (varu seisuga 31.03.2026. a):
- plokk 1 aT pindala 4,37 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 52 tuh m³ (ülevalpool
põhjaveetaset);
- plokk 2 aT pindala 4,37 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 140 tuh m³ (allpool
põhjaveetaset).
M. Kukk
Geoloog
(allkirjastatud digitaalselt)
Võtmesõnad: Viljandi maakond, Viljandi vald, riigimaa, Mustassaare karjäär, maa-aines,
maardla, aktiivne tarbevaru, täiteliiv, puurauk, proov, põhjaveetase.
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 3
Sisukord
1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 4 2. Uuringuruumi üldiseloomustus ning varasem geoloogiline uuritus ................................... 4 3. Uuringuruumi geoloogiline ehituse iseloomustus .............................................................. 5 4. Tehtud tööde metoodika ja mahud ..................................................................................... 6
4.1. Puuraukude puurimine .................................................................................................... 6 4.2. Proovide võtmine ............................................................................................................ 6 4.3. Laboratoorsed tööd ......................................................................................................... 6 4.4. Topograafilised tööd ....................................................................................................... 7 4.5. Kameraaltööd .................................................................................................................. 7
5. Maavara omaduste iseloomustus ning kasutusvõimaluste hinnang ................................... 8 6. Hüdrogeoloogilised tingimused .......................................................................................... 8 7. Mäendustingimused ............................................................................................................ 9 8. Uuringu keskkonnamõju hinnang ....................................................................................... 9 9. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................................ 10 10. Maavaravaru arvutus ........................................................................................................ 10 11. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 11 12. Kasutatud materjalid ......................................................................................................... 13
Tekstilisad
1. Uuringupunktide kataloog
2. Uuringupunktis avatud kihtide geoloogilised kirjeldused
3. Aktsiaselts Teede Tehnokeskus labori katseprotokoll nr 899/26
4. Maavaralasundi ja katendi keskmise paksuse arvutuse tabel
5. Loodusliku materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse tabel
6. Plokkide pindala ja maavaravaru arvutuse arvnäitajate tabel
7. Maavara koguse koondtabel
8. Keskkonnaluba nr 317740
9. Tellija arvamus tehtud tööde kohta
10. Maardla registrikaardi projekt
Graafilised lisad
1. Mustassaare maa-ainese karjäär. Topo- ja varu arvutuse plaan M 1:1000.
2. Mustassaare maa-ainese karjäär. Geoloogilised läbilõiked I-Iˈ…II-IIˈ M hor 1:1000,
M vert 1:100.
Elektroonilised lisad
1. Mustassaare. Plokk 1 aT ja plokk 2 aT ruumikujud.dgn
2. Mustassaare. Katendi lamami samakõrgusjooned.dgn
3. Mustassaare. Plokk 1 aT lamami samakõrgusjooned.dgn
4. Mustassaare. Plokk 2 aT lamami samakõrgusjooned.dgn
5. Mustassaare. Topo- ja varu arvutuse plaan.TIF
6. Mustassaare. Geoloogilised läbilõiked.TIF
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 4
1. Sissejuhatus
Mustassaare maa-ainese karjääri geoloogilise uuringu tellijaks on AS Tariston. Geoloogilise
uuringu Mustassaare maa-ainese karjääris tegi Mäebüroo Nord OÜ AS-ile Tariston antud
keskkonnaloa nr 317740 (tekstilisa 8) alusel. Keskkonnaluba kehtib alates 23.05.2002. a kuni
23.05.2027. a. Mustassaare maa-ainese karjäär, pindalaga 6,30 ha, asub Viljandi maakonnas
Viljandi vallas Taganurga külas riigiomandis kinnistul.
Käesoleva töö eesmärk oli teha geoloogiline uuring Mustassaare maa-ainese karjääri piires
esineva maavaravaru kandmiseks maavarade registrisse aktiivse tarbevaruna, mis võimaldab
taotleda karjääri alale uut keskkonnaluba.
Geoloogilise uuringu käigus puuriti mäeeraldise piires üheksa puurauku, millest võeti 23
proovi materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramiseks.
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmine puuraukudes. Topoalusena on
kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise mäeeraldise plaani
mõõtkavas 1:1000.
Välitööd juhendas ning aruande ja graafilised lisad koostas Mäebüroo Nord OÜ geoloog
Margus Kukk. Puurimistöö tegi OÜ Reaalprojekt. Proovide katsed tehti Aktsiaselts Teede
Tehnokeskus laboratooriumis.
Töö tegemisel juhinduti maapõueseadusest [1] ning keskkonnaministri määrustest nr 52 [2] ja
12 [3] (Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele
võtmiseks ja Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm).
2. Uuringuruumi üldiseloomustus ning varasem geoloogiline uuritus
Mustassaare maa-ainese karjäär asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga külas
Kolga-Jaani alevikust ca 6,2 km kaugusel põhjas ja Põltsamaa linnast ca 7,6 km kaugusel
edelas. Karjäär asub Viljandi-Põltsamaa tugimaantee (nr 51) 32,64 kilomeetripunktist mööda
kruusateed ca 1,5 km loode pool. Karjääri keskpunkti geograafilised koordinaadid on
58°35'19" pl ja 25°55'35" ip (Eesti baaskaart M 1:50 000 leht nr 5433) (graafiline lisa 1).
Karjäär kattub riigiomandis katastriüksusega Mustassaare liivakarjäär (tunnus:
32801:002:0380, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%). Karjääri lääne- ja põhjapiir külgneb
riigiomandis katastriüksusega Aimla metskond 77 (tunnus: 32801:002:0034, sihtotstarve:
maatulundusmaa 100%), idapiir külgneb eraomandis katastriüksusega Jäägri (tunnus:
32801:002:0430, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja lõunapiir külgneb eraomandis
katastriüksusega Mustsaare (tunnus: 32801:002:0050, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%).
Teenindusmaa põhja-, ida- ja lõunapiir külgneb maaparandussüsteemidega Liivasaare(TTP-
326) (2103000010090, 2103000010080).
Teenindusmaast lääne pool on Soosaare raba ja teenindusmaa läänepiir külgneb ja loodenurk
osaliselt kattub Soosaare turbamaardla (registrikaart nr 116) aktiivse tarbevaru plokiga nr 34.
Teenindusmaa läänepiir külgneb Alam-Pedja looduskaitsealaga (KLO1000455).
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 5
Teenindusmaal puuduvad tehnovõrgud ja -rajatised, transpordirajatised, kaitsealad ja -
vööndid. Lähim elamu on karjääri kagupiirist ca 390 m kaugusel kagu pool katastriüksusel
Nurmekunde (tunnus: 32801:002:0410).
Teenindusmaa ca 835 m kaugusel on II kaitsekategooria loomaliigi elupaik.
Mustassaare maa-ainese karjääris on alustatud kaevandamisega mäeeraldise keskosas, kuid
enamus varu on veel kaevandamata. Kaevandatud ala pindala on ~0,4 ha ja kaeveõõne
sügavus on kuni ~2,5 m. Kaeveõõne nõlvad ja põhi on uuesti võsastunud. Maa-ainese varu
arvutuse kontuuri piires on tehtud paljandustööd, kuid katend ei ole kooritud täielikult ning
paljandatud ala on uuesti võsastunud. Kooritud kattepinnas on ladustatud mäeeraldise alale.
Kaeveõõne põhja abs kõrgus on vahemikus 44 m kuni 46 m. Kaevandamata ala piires on
maapinna reljeef abs kõrguste vahemikus 42 m kuni 47 m.
Karjääri ala on lõuna- lääne ja põhja poolt ümbritsetud kuivenduskraavidega. Põhjapoolne
kraav on ühenduses ~550 m kaugusel ida pool maaparandussüsteemi eesvooluga
Liivasaare(TTP-326) (21030000100900021M), mis suubub ~2,4 km kaugusel Põltsamaa
jõkke.
Mustassaare maa-ainese karjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 6,30 ha ja maa-
ainese varu arvutuse kontuuri pindala on 4,41 ha (keskkonnaluba nr 317740, loa kehtivuse
lõppemise kuupäev 23.05.2027. a, loa omaja AS Tariston).
Mustassaare maa-ainese karjääri ala ei ole maavarade registris maardlana arvel. Lähim
liivamaardla on ~7,5 km edela pool Pihlaka liivamaardla (registrikaart nr 766).
Mustassaare maa-ainese karjääri keskkonnaloa nr 317740 andmise aluseks on 1996. a
geoloogiline uuring Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang,
H. Allik (EGF 5328). Uuringu käigus puuriti 16 puurauku ja varu arvutati koguses 127800 m³.
Eesti Maavarade Komisjoni 15.03.1996. a otsusega nr 96-11 tunnistati Mustasaare karjääri
peeneteraliste liivade varu maa-aineseks.
1986. a on Mustassaare maa-ainese karjääri ala uuritud PI "Eesti Maanteeprojekt" poolt.
Uuringu käigus puuriti kolm puurauku ja varu arvutus tehti C2 kategoorias koguses
120 tuh m³.
Geoloogiafondis puuduvad 1986. a geoloogilise uuringu andmed ja 1996. a geoloogilise
uuringu andmed on esitatud osaliselt ning seetõttu ei ole käesolevas töös kasutatud nende
geoloogiliste uuringute faktilist materjali.
3. Uuringuruumi geoloogiline ehituse iseloomustus
Mustassaare karjäär asub Võrtsjärve madaliku põhjaosas, Kolga-Jaani piirkonnas. Eesti
geoloogilise kaardi (M 1:400 000) andmetel kattub Mustassaare karjääri ala soosetete (turvas)
levikualaga ja karjäärist vahetult kagu pool on moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)
levikuala.
1986. a geoloogilise uuringu andmetel asub Mustassaare leiukoht lameda ebakorrapärase
kujuga künkal suhtelise kõrgusega ca 5 m. Kasulik kiht koosneb 3,0 kuni 8,7 m paksusest
keskmiseteralisest liivast. Lamamiks on liivsavimoreen. Kattekiht koosneb 0,1 m paksusest
liivasest kasvukihist.
1996. a geoloogilise uuringu andmetel on Mustassaare karjääris kattepinnaseks 0,3 m paksune
mulla kiht. Kasulikuks kihiks on 2,0 kuni 8,7 m paksune peeneteraline liiv, mille lamamis on
liivsavi, moreen ja savi.
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 6
2026. a puuritud puuraukudes on kattepinnase paksus vahemikus 0,1 kuni 0,3 m (keskmine
0,12 m). Kattepinnaseks on liivasegune muld ja PA-3(26) turbasegune muld.
2026. a puuritud puuraukudes on kasuliku kihi paksus vahemikus 1,4 m (PA-7(26)) kuni
8,7 m (PA-2(26)), keskmine 4,20 m. Kasulikuks kihiks on läbilõike ülemises osas beež tihe
savikas ülipeeneteraline kuni keskmiseteraline liiv (Q1jrVr_lg), milles kruusafraktsioon
(>31,5 mm) puudub. Läbilõike alumine osa on esindatud halli ja helebeeži liivsavimoreeniga,
milles on üksikud kruusa terad läbimõõduga kuni 1 cm (Q1jrVr_g). Sügavuse suunas
saviliivmoreen muutub tihedamaks ja sitkeplastseks. Saviliivmoreen on puuritud sügavuseni
proovitud ja arvestatud kasuliku kihi hulka.
Kõikides puuraukudes jätkub sügavuti läbilõike alumises osas kasuliku kihi hulka arvestatud
liivsavimoreen (graafiline lisa 2).
4. Tehtud tööde metoodika ja mahud
4.1. Puuraukude puurimine
Mustassaare maa-ainese karjääris esineva materjali kvaliteedi määramiseks puuriti
19.03.2026. a välitöö käigus üheksa puurauku (PA-1(26) kuni PA-9(26)) vahekaugusega 46
kuni 160 m (graafiline lisa 1). Puuraukude sügavus oli vahemikus 1,5 m kuni 8,8 m,
üldmetraaž 38,90 m (tekstilisa 1). Puuraugud puuriti puuragregaadiga Geomachine
GM 65 GTT šnekkidega läbimõõduga 125 mm, mille puurimisotsiku läbimõõt oli 130 mm.
Kõik puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, veetaseme
mõõtmist ja proovide võtmist samast kohast välja puuritud materjaliga ning maapind
tasandati. Puuraukudesse paigutatud materjal tihendati ja taastati endise paksusega katendi
kiht. Puuraukude ümbruse olukord korrastati. Puuraukude likvideerimisel juhinduti
keskkonnaministri määrusest nr 12. Puuraukude likvideerimise kohta ei koostatud akti, sest
puuraugud on puuritud kehtiva keskkonnaloaga nr 317740 määratud Mustassaare maa-ainese
karjääri mäeeraldise piires.
4.2. Proovide võtmine
Geoloogilise uuringu välitöö käigus võeti proovid kihiti puuraukudest PA-1(26) kuni
PA-9(26) vahedeta, kogu lasundi täiest avatud paksusest kuni puuritud sügavuseni. Puurimise
käigus tehti šnekkide tõsteid läbilõike kirjeldamiseks ja proovide võtmiseks iga šneki järel
(2,0 m). Proovimismetoodikat korrati kuni puuritud sügavuseni.
Puuraugu läbilõikes litoloogiliselt ühtlase koostisega kasuliku kihi korral proovimiseks eraldi
tõstetud materjal vajadusel ühendati koondprooviks ja vähendati kvarteerimise teel vastavalt
materjali lõimisele labori nõutava kaaluni. Proovidest ülejäänud materjal kasutati puuraukude
likvideerimiseks.
Kokku võeti 23 proovi (1-1, 1-2, 1-3, 2-1, 2-2, 2-3, 2-4, 2-5, 3-1, 3-2, 4-1, 4-2, 4-3, 5-1, 5-2,
6-1, 6-2, 7-1, 7-2, 8-1, 8-2, 9-1, 9-2) üldpikkusega 37,80 m (tekstilisa 2, 5). Proovi pikkus
sõltus läbilõike muutusest ja oli vahemikus 0,50 m kuni 4,20 m (keskmine 1,64 m).
4.3. Laboratoorsed tööd
Välitööl võetud proovid viidi Aktsiaselts Teede Tehnokeskus laboratooriumisse terastikulise
koostise ja peenosiste sisalduse määramiseks. Teede Tehnokeskuse laboratoorium on Eesti
Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L036.
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 7
Proovide terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramine tehti vastavalt standardile
EVS-EN 933-1:2012. Laboratooriumi katseprotokoll nr 899/26 on esitatud tekstilisas 3.
4.4. Topograafilised tööd
Käesolevas töös on topoalusena kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri
markšeiderimõõdistamise mäeeraldise plaani seisuga 09.10.2017 mõõtkavas 1:1000
(OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017, Töö nr 17/2002) (graafiline lisa 1). Käesoleva töö käigus
ei ole tehtud täiendavat topomõõdistust ning seetõttu ei ole aruandele lisatud topograafilise
mõõdistuse seletuskirja.
2026. a puuritud puuraukude asukohad ja suudme kõrgused on mõõdistatud Mäebüroo
Nord OÜ poolt reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS seadmega positsioneerimisega Trimble
VRS Now püsijaamade võrgus. Mõõdistamiseks kasutati järgmist instrumenti:
- GNSS liikuvjaam Trimble R10 Model 2 väliarvutiga TSC5 (horisontaalne täpsus
8 mm + 1 ppm RMS, vertikaalne täpsus 15 mm + 1 ppm RMS).
Mõõdistamine tehti tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis L-EST97 ja EH2000
kõrgussüsteemis. Lähtekoordinaadid ja kõrgused – Trimble VRS Now püsijaamade võrk.
Koordinaadid on mõõdistatud GNSS liikuvjaamaga otse.
GNSS vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud enne ja pärast mõõdistust
geodeetilisel punktil, mille andmed on geodeetiliste punktide andmekogus. Liikuvjaama
kontrolliti riikliku geodeetilise võrgu (II klass) punktil PÕLTSAMAA97 (nr 6401), mille
koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogus on järgmised: X = 6502690,557; Y =
613387,802; Z = 66,033. GNSS vastuvõtuseadmega mõõdetud geodeetilise punkti
koordinaadid enne mõõdistamise alustamist: X = 6502690,555; Y = 613387,813; Z = 66,055
ja peale mõõdistamise lõpetamist: X = 6502690,547; Y = 613387,817; Z = 66,051.
Puuraukude koordinaadid ja suudme abs kõrgused on esitatud topo- ja varu arvutuse plaanil
(graafiline lisa 1) ning uuringupunktide kataloogis (tekstilisa 1).
4.5. Kameraaltööd
Kameraaltöö käigus töödeldi 2026. a välitöö andmestik (tekstilisa 1, 2) ja laborikatsete
tulemused (tekstilisa 3), mille põhjal arvutati loodusliku materjali kvaliteedinäitajad varu
arvutuse alal ja varu arvutuse plokkides. Väljasõelutud kruusa ja liiva sisaldust ei ole
arvutatud, sest kõikide proovide materjal on esindatud ainult liivaga (tekstilisa 3, 5).
Loodusliku materjali terastikuline koostis ja peenosiste sisaldus arvutati varu arvutuse alal ja
varu arvutuse plokkides kaalutud keskmise meetodil (tekstilisa 5). Maavara kasutusala
määramiseks kasutati üheksa puuraugu 23 proovi andmeid. Maavara kasutusala määramisel
juhinduti keskkonnaministri määrusest nr 52.
Varu arvutus on tehtud pindalal 4,37 ha kahes vertikaalselt kattuvas aktiivse tarbevaru plokis
1 aT ja 2 aT (elektrooniline lisa 1) ülevalpool ja allpool põhjaveetaset. Plokkide piirid
ühtivad maa-ainese varu arvutuse piiriga, millest on välja jäetud Soosaare turbamaardla
aktiivse tarbevaru plokiga 34 aT kattuv ala. Maavara kasutusala on kõikides proovides
täiteliiv ja kastusuala järgi ei ole eraldi varuplokke moodustatud.
Mustassaare maa-ainese karjääri topo- ja varu arvutuse plaan M 1:1 000 (graafiline lisa 1) ja
geoloogilised läbilõiked I-I'…II-II' M hor 1:1000 ja vert 1:100 (graafiline lisa 2) on koostatud
arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil. Varuplokkide nurgapunktide koordinaadid ja
pindalad (graafiline lisa 1) on määratud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil.
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 8
Katendi lamami 3D kõrgusmudel (elektrooniline lisa 2) on moodustatud 09.10.2017. a
markšeiderimõõdistuse situatsiooni ja 19.03.2026. a puuraukude kattepinnase paksuse
andmete alusel. Plokk 1 aT lamami 3D kõrgusmudel (elektrooniline lisa 3) on moodustatud
19.03.2026. a puuraukudes määratud uuringuaegse põhjaveetaseme alusel. Plokk 2 aT lamami
3D kõrgusmudel (elektrooniline lisa 4) on moodustatud 19.03.2026. a puurakudega läbitud ja
proovitud sügavuse abs kõrguse alusel. 3D kõrgusmudelite moodustamiseks kasutatud
arvnäitajad on esitatud tekstilisas 6.
5. Maavara omaduste iseloomustus ning kasutusvõimaluste hinnang
Varu arvutuse ala kasuliku kihi materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri
määrusest nr 52. Vastavalt määrusele ehituskruusal peab olema kruusa fraktsiooni (osakesi
läbimõõduga üle 31,5 mm) sisaldus ≥35% ja peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063
mm) sisaldus ≤12%. Ehitusliival peab olema kruusa fraktsiooni (osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm) sisaldus ˂35% ja peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus ≤5%.
Materjal, mis ei vasta nendele nõuetele loetakse täitekruusaks ja täiteliivaks.
Kasuliku kihi piiritlemisele ja kvaliteedile ei ole tellija poolt nõudeid esitatud ja varu arvutus
hõlmab kogu uuritud ja proovitud materjali. Maavara kvaliteedi iseloomustamiseks ja
kasutusala määramiseks on kasutatud 2026. a puuritud üheksa puuraugu, PA-1(26) kuni
PA-9(26) 23 proovi (1-1, 1-2, 1-3, 2-1, 2-2, 2-3, 2-4, 2-5, 3-1, 3-2, 4-1, 4-2, 4-3, 5-1, 5-2, 6-1,
6-2, 7-1, 7-2, 8-1, 8-2, 9-1, 9-2) andmeid (tekstilisa 1, 2, 3, 5).
Looduslikus materjalis kruusa fraktsioon sisaldus on kõikides proovides 0% ja liiva
fraktsiooni sisaldus koos peenosistega on 100%. Looduslikus materjalis peenosiste kaalutud
keskmine sisaldus on 33,8% (proovides 4,1% kuni 49,7%) (tekstilisa 5).
Proovi 3-1 (PA-3(26)) looduslik materjal vastab ehitusliiva nõuetele, ülejäänud proovide
looduslik materjal vastab täiteliiva nõuetele, sest peenosiste sisaldus on üle 5%. Kõikide
proovide kaalutud keskmise põhjal on proovitud materjali kasutusala täiteliiv. PA-3(26) jääb
varu arvutuse alast välja, kuid osaleb maavara kvaliteedi arvutuses, sest külgneb vahetult varu
arvutuse alaga.
Kõikide proovide maavara kasutusala on täiteliiv (v.a proov 3-1, mis jääb varu arvutuse alast
välja) ja seetõttu on arvutatud plokkide 1 aT ja 2 aT maavara ühine kvaliteet ja kasutusala.
Varu arvutuse ala maavara kvaliteet ja kasutusala on sama mis plokkide 1 aT ja 2 aT maavara
kvaliteet ja kasutusala.
Plokkide 1 aT ja 2 aT maavara kasutusvõimalused on piiratud suure peenosiste sisalduse tõttu.
Maavara saab kasutada täitematerjalina.
6. Hüdrogeoloogilised tingimused
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti puuraukude puurimise päeval 19.03.2026. a veetaseme
mõõtmine puuraukudes. Veetasemeni jõuti kõigis puuritud puuraukudes. Puuraukudes avatud
veetaseme sügavus maapinnast on vahemikus 0,1 kuni 4,0 m (tekstilisa 2) ning jääb abs
kõrguste vahemiku 42,77 m kuni 44,15 m (keskmine 43,47 abs m) (tekstilisa 1). Veetase
osaliselt jälgib liivsavimoreeni reljeefi ning veetase langeb põhja- ja ida poole maapinna
reljeefi languse suunas.
09.10.2017. a markšeiderimõõdistuse ajal on mõõdetud veetase karjääri põhjas abs kõrgusel
43,80 m ja samas asukohas on 19.03.2026. a välitöö ajal mõõdetud veetaseme abs kõrguseks
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 9
43,79 m (graafiline lisa 1). Põhjapoolses kuivenduskraavis on 29.10.2013. a mõõdetud
veetase abs kõrgusel 41,69 m.
Põhjaveetasemest üleval- ja allpool varu arvutuse aluseks on põhjaveetase 19.03.2026. a
puuritud puuraukudes (tekstilisa 1, 6).
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist sõltub ammendatud kaeveõõnega
külgneva maapinna abs kõrgusest. Varu arvutuse ala kirdepiiril on maapind kõige madalam
abs kõrgusel ~42,5 m ning veetaseme kujundamiseks täiendavaid meetmeid rakendamata
kujuneb ammendatud karjääri veetase vastavale abs kõrgusele.
7. Mäendustingimused
Kaevandamise mäendustingimused Mustassaare maa-ainese karjääris on head. Kattepinnas on
õhuke (keskmine paksus 0,12 m) ning kaevandamist saab jätkata olemasolevast kaeveõõnest.
Karjäärile on hea juurdepääs Viljandi-Põltsamaa tugimaanteelt olemasoleva kruusatee kaudu.
Kasulikuks kihiks on läbilõike ülemises osas beež tihe savikas ülipeeneteraline kuni
keskmiseteraline liiv ning läbilõike alumises osas hall ja helebeež liivsavimoreen. Varu
arvutuse lamam on kaldega lõunast põhja suunas abs kõrguste vahemikus 42,37 m kuni
37,05 m (graafiline lisa 1). Kasuliku kihi keskmine paksus puuraukude järgi on ülevalpool
põhjaveetaset 1,23 m ja allpool põhjaveetaset 2,97 m (tekstilisa 4).
Käesoleva tööga arvutatud maavaravaru ammendumisel saab kaeveõõne korrastada
veekoguks ja metsamaaks. Kooritud ja ladustatud katendi saab kasutada täielikult
korrastamistöödel. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb lähtuda Maapõueseadusest ja
keskkonnaministri määrusest nr 12 ning Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest.
8. Uuringu keskkonnamõju hinnang
Mustassaare maa-ainese karjääri teenindusmaa piires puuduvad tehnovõrgud ja -rajatised,
transpordirajatised, kaitsealad ja -vööndid. Lähim elamu on karjääri kagupiirist ca 390 m
kaugusel kagu pool katastriüksusel Nurmekunde (tunnus: 32801:002:0410).
Geoloogiline uuring tehti kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääri piires. Geoloogilise
uuringu välitöö tegemisega kaasnenud mõju keskkonnale oli väiksem kui
kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud.
Geoloogilise uuringuga ei esinenud negatiivset mõju vee ega õhu kvaliteedile, samuti ei
tekitatud norme ületavat müra. Geoloogilise uuringu välitöö tegemisel järgiti kõiki
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude puurimiseks kasutati korras tehnikat,
mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei ole kasutatud keskkonda
reostavaid materjale.
Puuraugud likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist
puuraukudest välja puuritud materjaliga. Puuraukudesse paigutatud materjal tihendati ja
taastati endise paksusega katendi kiht ning maapind tasandati. Puuraukude ümbrus korrastati
võimalikult uuringueelsesse seisukorda. Puuraukude likvideerimisel juhinduti
keskkonnaministri määrusest nr 12.
Jäätmeseaduse § 71 lõike 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid
reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud
jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena.
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 10
Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi
jäätmehoolduse nõudeid. Geoloogilise uuringu tegemiseks puudus vajadus ka Jäätmeseaduse
§ 352 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Mustassaare maa-ainese karjääri geoloogilise
uuringuga ei tekkinud Jäätmeseaduse § 2 lg-te 1, 2 mõistes jäätmeid.
Maavara geoloogilise uuringu tegemisega Mustassaare maa-ainese karjääris kaasnev
keskkonnamõju iseloom ja ulatus oli väike ja jäi kohalikule tasandile ning ei halvendanud
ümbruskonna keskkonnatingimusi.
9. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Varu arvutuse ala piires puuduvad tehnovõrgud ja -rajatised, transpordirajatised, kaitsealad ja
-vööndid. Varu arvutuse ala asub hajaasustusalal, lääne pool on Soosaare raba ja Alam-Pedja
looduskaitseala. Lähim elamu on varu arvutuse alast ca 400 m kaugusel kagu pool
katastriüksusel Nurmekunde (tunnus: 32801:002:0410).
Arvele võetava maavaravaru saab kaevandada pöördkoppekskavaatoriga veetaset alandamata.
Kaevandamistegevuse käigus puudub vajadus mäeeraldiselt ära juhtida või pumbata põhja- ja
pinnavett. Maavaravaru ammendumisel saab ala korrastada veekoguks ja metsamaaks.
Kooritud ja ladustatud katendi saab kasutada täielikult korrastamistöödel.
Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks kaevandamistegevusega
kaasnev müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutus. Müra ja tolmu emissoonile on
kehtestatud piirnormid ning kaevandamine on võimalik vastavaid piirnorme ületamata.
Kaevandamisega muudetakse ja kujundatakse ümber maapinna reljeef, olemasoleva mõhna
asemele kujuneb tehisveekogu ja metsamaa.
10. Maavaravaru arvutus
Topo- ja varu arvutuse alusena on kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri
markšeiderimõõdistamise mäeeraldise plaani mõõtkavas 1:1000 seisuga 09.10.2017. a
(OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017, Töö nr 17/2002) (graafiline lisa 1) ja 19.03.2026. a
geoloogilise uuringu käigus saadud andmeid (tekstilisa 1, 2, 3, 5).
Varu arvutusel osalevate puuraukude vahekaugus on 46 kuni 160 m, mis võimaldab varu
arvutada tarbevaru kategoorias. Varu arvutuse ala piires ei ole keskkonnakaitselisi piiranguid
ega muid kaevandamist välistavaid kitsendusi, mis võimaldab varu hinnata aktiivsena.
Kasuliku kihi piiritlemisele ja kvaliteedile ei ole tellija poolt nõudeid esitatud. Tehtud tööd ja
varu arvutuseks kasutatud andmed vastavad määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale
tarbevaru määramiseks. Käesoleva töö tulemused vastavad nõuetele, et arvutatud
maavaravaru võtta arvele maavarade registris aktiivse tarbevaruna.
Varu arvutus on tehtud pindalal 4,37 ha kehtiva mäeeraldise ja maa-ainese varu arvutuse
kontuuri piires ülevalpool põhjaveetaset ja allpool põhjaveetaset kahes pindalaliselt kattuvas
aktiivse tarbevaru plokis (plokk 1 aT ja plokk 2 aT).
Katendi ja maavaravaru mahu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil
Prismoidal Volume meetodiga.
Topo- ja varu arvutuse plaanil ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 1, 2) on esitatud
varuplokkide ruumiline paiknemine. Maavaralasundi ja katendi keskmise paksuse arvutuse
tabel on esitatud tekstilisas 4. Plokkide pindala ja maavaravaru arvutusel kasutatud 3D
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 11
kõrgusmudelite moodustamiseks kasutatud arvnäitajad on esitatud tekstilisas 6. Graafilised
lisad 1 ja 2 on esitatud TIF failidena (elektrooniline lisa 5 ja 6).
Plokk 1 aT lasumis katendi maht on arvutatud kasutades 09.10.2017. a markšeiderimõõdistuse
maapinna 3D kõrgusmudelit ja katendi lamami 3D kõrgusmudelit.
Plokk 1 aT lasumis koorimata katendi maht on 6 tuh m³.
Plokk 1 aT lasumis koorimata katendi keskmine paksus on 6 tuh m³ : 4,37 ha = 0,14 m.
Plokk 1 aT varu kogus on arvutatud kasutades katendi lamami 3D kõrgusmudelit ja
19.03.2026. a puuraukudes põhjaveetaseme 3D kõrgusmudelit.
Plokk 1 aT täiteliiva maht, pindalal 4,37 ha, ülevalpool põhjaveetaset on 52 tuh m³.
Plokk 1 aT kasuliku kihi keskmine paksus on 52 tuh m³ : 4,37 ha = 1,19 m.
Plokk 2 aT lasumis katendi maht on arvutatud kasutades 09.10.2017. a markšeiderimõõdistuse
maapinna 3D kõrgusmudelit ja katendi lamami 3D kõrgusmudelit.
Plokk 2 aT lasumis koorimata katendi maht on 1 tuh m³.
Plokk 2 aT lasumis koorimata katendi keskmine paksus on 1 tuh m³ : 4,37 ha = 0,02 m.
Plokk 2 aT varu kogus on arvutatud kasutades 19.03.2026. a puuraukudes põhjaveetaseme 3D
kõrgusmudelit ja 19.03.2026. a puurakudega läbitud ja proovitud sügavuse abs kõrguse 3D
kõrgusmudelit.
Plokk 2 aT täiteliiva maht, pindalal 4,37 ha, allpool põhjaveetaset on 140 tuh m³.
Plokk 2 aT kasuliku kihi keskmine paksus on 140 tuh m³ : 4,37 ha = 3,20 m.
Peale 09.10.2017. a markšeiderimõõdistust ei ole Mustassaare maa-ainese karjääris
kaevandamist toimunud. Käesoleva tööga arvutatud maavaravaru kogus plokkides vastab
2026. a esimese kvartali lõpu seisule 31.03.2026. a.
Maavara koguse ja katendi mahtude koondtabel on esitatud tekstilisas 7.
11. Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärk oli AS Tariston tellimusel teha geoloogiline uuring Mustassaare maa-
ainese karjääri piires esineva maavaravaru kandmiseks maavarade registrisse aktiivse
tarbevaruna. Geoloogilise uuringu tegi Mäebüroo Nord OÜ keskkonnaloa nr 317740 alusel.
AS Tariston on tehtud tööde ja geoloogilise uuringu aruandega tutvunud ning nõustub
vastavalt aruandele maavaravaru kandmisega maavarade registrisse (tekstilisa 9).
Mustassaare maa-ainese karjääri geoloogilise uuringu käigus puuriti üheksa puurauku, millest
võeti 23 proovi materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramiseks.
Topoalusena on kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise
mäeeraldise plaani mõõtkavas 1:1000.
Varu arvutuse alal on kattepinnaseks liivasegune muld keskmise paksusega 0,12 m.
Kasulikuks kihiks on läbilõike ülemises osas beež tihe savikas valdavalt ülipeeneteraline liiv
ning läbilõike alumises osas hall ja helebeež liivsavimoreen keskmise paksusega 4,20 m.
Loodusliku materjali kaalutud keskmine liiva fraktsiooni sisaldus on 100% ja kaalutud
keskmine peenosiste sisaldus on 33,8%. Maavara kasutusala on täiteliiv.
Varu arvutus on tehtud pindalal 4,37 ha kehtiva mäeeraldise ja maa-ainese varu arvutuse
kontuuri piires ülevalpool põhjaveetaset ja allpool põhjaveetaset kahes pindalaliselt kattuvas
aktiivse tarbevaru plokis (plokid 1 aT ja 2 aT).
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 12
Käesoleva geoloogilise uuringu aruandega esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale
ettepanek moodustada ja kanda maavarade registrisse Mustassaare liivamaardla koosseisus
järgmised varuplokid (varu seisuga 31.03.2026. a):
- plokk 1 aT pindala 4,37 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 52 tuh m³ (ülevalpool
põhjaveetaset);
- plokk 2 aT pindala 4,37 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 140 tuh m³ (allpool
põhjaveetaset).
Tekstilisas 10 on esitatud maardla registrikaardi projekt Mustassaare liivamaardla
moodustamiseks ja maavarade registrisse kandmiseks vastavalt käesolevale aruandele.
M. Kukk
Geoloog
(allkirjastatud digitaalselt)
Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga
31.03.2026. a)
Mäebüroo Nord OÜ 2026 13
12. Kasutatud materjalid
1. Maapõueseadus (RT I, 08.07.2025, 59)
https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025059?leiaKehtiv
2. Keskkonnaministri määrus nr 52 (RT I, 29.12.2024, 56). Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele
võtmiseks.
3. Keskkonnaministri määrus nr 12 (RT I, 27.06.2022, 26). Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti
sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
4. H. Allik. Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang. 1996,
EGF 5328.
5. Keskkonnaluba nr 317740.
6. Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga
09.10.2017) Töö nr 17/2002 (OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017).
Liiva ja kruusa töötlemine
Purustatava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 0 tonni kui materjali purustatakse mitu korda siis tuleb iga purustuskorra materjalikogused liita
Purusti võimsus t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Purusti tööaeg #DIV/0! Peenpurustatava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 0 tonni Purusti võimsus t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Purusti tööaeg #DIV/0!
Sõelutava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 0 tonni kui materjali sõelutakse mitu korda siis tuleb iga sõelumiskorra materjalikogused liita
Sõela võimsus t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Sõela tööaeg #DIV/0! Peensõelutava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 0 tonni Sõela võimsus t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Sõela tööaeg #DIV/0!
Laetava liiva kogus 21600 tonni
iga kord kui toimub materjali kukkumine (nt kallurist maha, maast sõelale, sõelalt maha, maast kallurisse) tekib tolmuheide, seega iga laadimiskorra materjal liidetakse. Nt toimus 10 000 tonni liiva laadimine 4 korda, siis sisesta 40 000 t
Laadimise tööaeg tundi Laetava kruusa kogus 0 tonni Laadimise tööaeg tundi Konveierliini läbinud materjali kogus 0 tonni Konveieri tööaeg 0 tundi Konveieril kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1
PM-sum PM-10 PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5 Tavapurustus 0,0006 0,00027 0,00005 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Peenpurustus fraktsioon 0-5 mm) 0,0015 0,0006 0,000035 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Tavasõelumine 0,0011 0,00037 0,000025 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Peensõelumine (fraktsioon 0-5) 0,0018 0,0011 0,0011 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Konveiertransport (materjali liikumine) 0,00007 0,000023 0,0000065 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Liiva laadimine 0,000989 0,000468 0,000071 0,0214 0,0101 0,0015 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Kruusa laadimine 0,000600 0,000284 0,000043 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
KOKKU 0,0214 0,0101 0,0015 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
Heide kokku käitis tonni g/s PMsum 0,0214 #DIV/0!
PM10 0,0101 #DIV/0! PM2,5 0,0015 #DIV/0!
Keskkonnaluba on kohustuslik: EI https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1141/2201/7010/KKM_m67_lisa.pdf#
Materjal Tihedus, t/m3 Liiv 1.5-1.6 Kruus 1.7-1.9
Käesolev kalkulaator on abikalkulaator, mis kuulub kasutamisele koos heitkoguste arvutamise metoodika seletuskirjaga "EESTIS ENAMLEVINUD MAAVARADE (LIIV, KRUUS, DOLOKIVI, LUBJAKIVI) KAEVANDAMISEL JA TÖÖTLEMISEL VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMISE METOODILINE JUHEND"
Protsessi nimetus Tahkete osakeste eriheide q, kg/t Heitkogus t/a Hetkeline heitkogus g/s
Sisesta kollastesse lahtrisse lähteandmed. Kui karjääris vastavat protsessi ei esine, siis kirjuta kollasesse lahtrisse 0. Rohelistesse lahtritesse tekivad heitkogused.
Juhul kui soovite hinnata loa kohustuslikkust on vajalik sisestada ainult materjali kogused, seadmete võimsusi sellisel juhul sisestada vaja ei ole.
LISA 4. VÄLISÕHU SAATEAINETE HEITKOGUSTE KALKULAATOR
TÖÖ NR 2026-242
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
Objekti asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
X= 6495900, Y= 612000
VILJANDIMAA, VILJANDI VALD, TAGANURGA KÜLA
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA
MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
September 2026
Tellija: AS Tariston
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 17
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla, Mustassaare liivakarjäär
(32801:002:0380)
TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus
TÖÖ TELLIJA:
Kontaktisik:
AS Tariston
Registrikood 10887843
Kauri Kiiman
Tel 5860 3731
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945)
Tel 5668 4203
Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)
Tel 5822 9648
Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 17
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 17
SISUKORD
1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA
KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5
3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7
3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7
3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8
4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8
4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ........................................................................................................................................................... 8
5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU
MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 9
5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9
5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9
6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE
LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10
7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ......................................................................................................... 11
8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ......................................................................................... 11
9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE
VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12
9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 16
10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 17
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.
2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.
3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-110.
2. Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a).
3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami
samakõrgusjooned ruumiobjektina.
4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 17
1.MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA
MAAVARA KASUTUSALAD
AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga
külas Mustassaare liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1049) Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva
aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Kaevandamisluba taotletakse senise Mustassaare maa-ainese karjääri alal, mille varu on 2026. aasta
geoloogilise uuringuga ümber hinnatud täiteliivaks. Maa-aines oli varasemas maapõueseaduse redaktsioonis
defineeritud kui kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud. Mustassaare maa-ainese karjääri
kaevandamisluba nr 317740 kehtib kuni 23.05.2027 ning kehtiv maapõueseaduse redaktsioon olemasolevate
maa-ainese karjääride lubade pikendamist ei võimalda. Seega esitab AS Tariston keskkonnaloa nr 317740
muutmistaotluse, et selle alusel kaevandada Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2.
Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026. a
korraldusega nr 13-5/2-110 aruandes „Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde
kohta (varu seisuga 31.03.2026. a)“ (EGF aruande nr 47490) esitatud ettepaneku alusel.
AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede
aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja
taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega.
Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade
kättesaadavus ning varustuskindlus.
Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus
määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Mustassaare liivakarjäär jääb Tallinn-Tartu 2+2
ristlõikega maantee ehitusobjektide lähedusse, mis aitab vähendada ehitustööde maksumust ja
keskkonnajalajälge. AS Tariston plaanib kasutada Mustassaare liivakarjääri materjali praegu projekteerimise
faasis oleva Tallinn-Tartu maantee Imavere-Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme
ehitustegevuse varustamiseks.
Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja
põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku
kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal
on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Mustassaare liivakarjääri kaevandamisloa
taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades
maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.
2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 4,37 ha ja selle teenindusmaa pindalaga on 6,17 ha asub
Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivakarjääri (katastritunnus 32801:002:0380,
sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 63 414 m2) kinnistul. Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik,
valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 17
Mustassaare liivakarjäär asub Viljandimaa kirdeservas, Kolga-Jaani alevikust ca 6,2 km põhja suunas ja
Põltsamaa linnast ca 7,6 km edela suunas. Karjääri keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°35'19" p.l. ja
25°55'35" i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5433 (graafiline lisa 1.
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise plaan).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja ja lääne suunast Aimla metskond 77 (katastritunnus
32801:002:0034, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 14 244 466 m2), lõuna suunast Mustsaare
(katastritunnus 32801:002:0050, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 330 895 m2) ning ida suunast
Jäägri (tunnus 32801:002:0430, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 338 662 m2) katastriüksusega.
Mustassaare liivakarjääri teenindusmaa piirneb põhja, ida ja lõuna suunast maaparandussüsteemidega
Liivasaare(TTP-326) (MS kood/ehitise kood 2103000010090/002 ning 2103000010080/002). Karjääriala
ümbritsevad lõuna, lääne ja põhja suunast nimetatud maaparandussüsteemide kuivenduskraavid.
Kuivendusvõrgu kraavid suubuvad karjäärist ca 2,4 km kaugusel ida suunas Põltsamaa jõkke.
Taotletavast liivakarjäärist lääne suunas asub Soosaare raba. Mäeeraldise teenindusmaa piirneb loode ja edela
suunast Soosaare turbamaardla (maardla registrikaardi nr 0116) hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru
plokiga nr 34.
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lääne suunast Alam-Pedja looduskaitsealaga (EELIS
kood KLO1000455).
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Mustassaare liivakarjäärist ca 390 m
kaugusel kagu suunas Nurmekunde (katastritunnus 32801:002:0410, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala
16 033 m2) katastriüksusel.
Maastikuliselt paikneb Mustassaare liivakarjäär Võrtsjärve madalikul, Kolga-Jaani voorestiku ühel
põhjapoolsemal madalal väikevoorel. Kolga-Jaani voorestiku eripäraks on pinnavormistiku koosnemine ligi
sajast kagusihilisest vallilaadsest ja omavahel rööpsest künnisest ning nendevahelistest soostunud
mineraalpinnaga nõgudest ja soodest.2
Mustassaare maa-ainese karjääris on keskosas alustatud kaevandamist, kuid valdav osa varust on jätkuvalt
kaevandamata. Varasemalt kaevandatud ala pindala on ca 0,4 ha ning kaeveõõne sügavus ulatub kuni 2,5
meetrini. Kaeveõõne nõlvad ja põhi on uuesti võsastunud. Maa-ainese varu arvutuse kontuuri piires on tehtud
paljandustöid, kuid katendit ei ole täielikult eemaldatud ning paljandatud ala on samuti uuesti võsastunud.
Kooritud kattepinnas on ladustatud mäeeraldise alale. Kaeveõõne põhja absoluutkõrgus jääb vahemikku
44 – 46 m ning kaevandamata alal on maapinna reljeefi absoluutkõrgus vahemikus 42 – 47 m.
1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu 2005.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 17
3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS
3.1.GEOLOOGILINE UURITUS
Mustassaare liivamaardla piirkonnas on geoloogilisi uuringuid tehtud kolmel korral: 1986., 1996. ja 2026. aastal.
1986. aastal uuris Mustassaare maa-ainese karjääri ala PI „Eesti Maanteeprojekt”. Uuringu käigus rajati kolm
puurauku ning varu arvutati C2 kategoorias mahus 120 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse geoloogiafondis
1986. aastal tehtud geoloogilise uuringu andmed puuduvad.
Mustassaare maa-ainese karjääri keskkonnaloa nr 317740 andmise aluseks oli 1996. aastal koostatud
geoloogilise uuringu aruanne „Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang”.3 Uuringu
käigus puuriti 16 puurauku ning varu arvutati mahus 127 800 m3. Eesti Maavarade Komisjoni 15.03.1996
otsusega nr 96-11 tunnistati Mustassaare karjääri peeneteralise liiva varu maa-aineseks.
2026. aastal tegi Mäebüroo Nord OÜ geoloogilise uuringu Mustassaare maa-ainese karjääris.4 Uuringu käigus
puuriti üheksa puurauku, tähistusega PA-1(26)...9(26). Uuringupunktide sügavus oli 1,5 – 8,8 m. Kasulikust kihist
võeti kokku 23 proovi. Töö tulemusena kanti maavarade registrisse Mustassaare liivamaardla ning võeti arvele
täiteliiva aktiivsed tarbevaru plokk 1 ja 2.
Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026 korraldus nr 13-5/26-110. Viljandi maakonna Mustassaare
liivamaardla registrisse kandmine:
1. Otsustan kanda Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.03.2026 maavarade registrisse
Mustassaare maa ainese karjääri piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 52 tuh m3 (aruandes 1. plokk , veepealne varu),
1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 140 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki
lamamis).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Mustassaare maa ainese karjääri piires arvutatud varu
maavarade registrisse Mustassaare liivamaardlana (registrikaart nr 1049).
3.2.GEOLOOGILINE EHITUS
Mustassaare liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2026. aastal uuringu andmete põhjal.
Mustassaare liivakarjääri kattekihi moodustab 0,1 – 0,3 m paksune liiva- või turbasegune mullakiht (Q2_s), mille
keskmine paksus on 0,12 m.
2026. aastal puuritud puuraukudes jäi kasuliku kihi paksus vahemikku 1,4 m (PA-7(26)) kuni 8,7 m (PA-2(26)),
keskmine paksus on 4,2 m. Kasulik kiht koosneb läbilõike ülaosas beežist tihedast savikast ülipeeneteralisest
kuni keskmiseteralisest liivast (Q1jrVr_lg), milles kruusafraktsioon (>31,5 mm) puudub. Läbilõike alaosa on
esindatud halli ja helebeeži liivsavimoreeniga (Q1jrVr_g), milles esineb üksikuid kuni 1 cm läbimõõduga
kruusateri. Sügavuse suurenedes muutub liivsavimoreen tihedamaks ja sitkeplastseks. Liivsavimoreen on
puuritud sügavuseni proovitud ning arvestatud kasuliku kihi hulka. Kõikides puuraukudes jätkub sügavuti
läbilõike alumises osas kasuliku kihi hulka arvestatud liivsavimoreen.
3 Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang (EGF aruande nr 5328). 4 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (EGF aruande nr 47490).
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 17
3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS
Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdeti puuraukude puurimise päeval (19.03.2026) veetaseme sügavus
kõigis rajatud puuraukudes. Veetase avati kõigis puuraukudes ning selle sügavus maapinnast jäi vahemikku
0,1 – 4,0 m. Veepinna absoluutkõrgus jäi vahemikku 42,77 – 44,15 m (keskmiselt 43,47 m abs). Veetase järgib
osaliselt liivsavimoreeni reljeefi ning langeb põhja ja ida suunas vastavalt maapinna reljeefi langusele.
Maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistuse käigus mõõdeti 09.10.2017 karjääri põhjas veetase
absoluutkõrgusel 43,80 m. Samas punktis mõõdeti geoloogilise uuringu välitööde ajal 19.03.2026 veetaseme
absoluutkõrguseks 43,79 m. Mäeeraldise teenindusmaast põhja suunas asuvas kuivenduskraavis mõõdeti
29.10.2013 veetaseme absoluutkõrguseks 41,69 m.
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist sõltub ammendatud kaeveõõnega külgneva maapinna
absoluutkõrgusest. Taotletava mäeeraldise kirdeosas on maapind kõige madalam, absoluutkõrgusel ca 42,5 m.
Täiendavaid veetaset kujundavaid meetmeid rakendamata kujuneb ammendatud karjääris veetase ligikaudu
samale absoluutkõrgusele.
4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA
KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS
4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Kasuliku kihi moodustab Mustassaare liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja 2).
Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2026. aasta geoloogilise uuringu käigus
kogutud 23 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja
kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Proovidest ainult üks vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele, teised
täiteliiva kvaliteedinõuetele. Kõigi proovide kaalutud keskmise põhjal on proovitud materjali kasutusala täiteliiv.
Geoloogilises uuringus on varuploki 1 ja 2 maavara kvaliteet ning kasutusala hinnatud ühiselt. Tabelis 1 on
esitatud Mustassaare liivakarjääri varuploki 1 ja 2 laborianalüüside põhinäitajad.
Tabel 1. Mustassaare liivakarjääri varuploki 1 j 2 põhinäitajad
Näitaja Mustassaare liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine
Looduslik materjal ploki 1 ja 2 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),
0,0 0,0 0,0
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)
100,0
4,1
100,0
49,7
100,0
33,8
Ploki 1 ja 2 maavara kasutusvõimalusi piirab suur peenosiste sisaldus. Maavara sobib kasutamiseks
täitematerjalina.
4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS
Mustassaare liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1
ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,37 ha, varu 52 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset
põhjavee taset (pindala 4,37 ha, varu 140 tuh m3) Mäebüroo Nord OÜ töös „Aruanne Mustassaare maa-ainese
karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026.a )“ (EGF aruande nr 47490).
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 17
Varu arvutuse aluseks on 2017. aasta markšeidermõõdistamise käigus koostatud mäeeraldise plaan mõõtkavas
1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused.
Katendi ja maavaravaru mahu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil Prismoidal Volume
meetodiga.
5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE
KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA
5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS
Mustassare liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse
tarbevaru ploki 1 ja 2 piiriga. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,37 ha ning mäeeraldise sügavus
ühtib ploki 2 kinnitatud varu sügavusega.
Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri loodeservas, ülejäänud suundades asub see
mäeeraldise piirist ca 5 – 65 m kaugusel. Mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud Mustassaare liivakarjääri
katastriüksuse (32801:002:0380) piiresse selliselt, et lääne suunast ei oleks kattumist Soosaare turbamaardla
(maardla registrikaart 0116) varuplokkidega ega Alam-Pedja looduskaitseala (EELIS kood KLO1000455)
piiridega. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala karjääri korrastamiseks vajaliku
katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,17 ha.
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud
mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud
joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.
5.2.KAEVANDATAVAD VARUD
Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava
materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus
nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt peeneteraline
liiv ning liivsavimoreen. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool
kaevandamisjärgset veetaset 1:2 (kallakus ~27°), allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°).
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva
mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud
maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.
Tabel 2. Mustassaare liivakarjääri kaevandatav varu
Plokk Kinnitatud varu kogus, tuh m3
Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3
Kaevandatav varu, tuh m3
Plokk 1 TL aT 52 1 51
Plokk 2 TL aT 140 21 119
KOKKU 192 22 170
Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 12 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub
hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud
täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse
§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 17
kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei
kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris
kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali
vajadusest.
6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS
NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS
Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega.
Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga (kallurpoolhaagised).
Varasema kaevandamise käigus on osa kattekihist juba eemaldatud ning vallitatud mäeeraldise
teenindusmaale, enamus kattekihist on siiski veel koorimata. Veel koorimata katend eemaldatakse järk-järgult
vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi
aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja
vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist
stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste
materjalidega.
Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade
katmine 0,2 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase
erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri
korrastatud veepealsete nõlvade kõrguseks 1 – 3 meetrit (graafiline lisa 3. Mustassaare liivakarjääri korrastatud
maa plaan). Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt
arvestatud ülalpool veetaset 1:2 ja allpool veetaset 1:5.
Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel.
Korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 600 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 6400 tuh m3
turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.
Mustassaare liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on õhuke (keskmine paksus 0,12 m) ning
kaevandamist saab jätkata olemasolevast kaeveõõnest. Ülalpool veetaset oleva kasuliku kihi paksus on kuni
5 m (keskmine paksus 1,19 m) ning seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Allpool veetaset oleva
kasuliku kihi paksus on kuni 5,5 m (keskmine paksus 3,2 m) ning seda saab kaevandada tavalise või pika
noolega ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus
määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud
korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht.
Juurdepääs Mustassaare liivakarjäärile on rahuldav. Materjali väljavedu on võimalik korraldada olemasoleva
kruusatee (ETAK tunnus 4633459) kaudu, mis ühendab karjääri ca 1,5 km kaugusel ida suunas asuva Viljandi-
Põltsamaa riigi tugimaanteega nr 51. Väljaveoks kasutatav kruusatee kulgeb läbi erakinnistute ning tee
kasutuskord ja tingimused tuleb kokku leppida maaomanikega.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 17
7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,
rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib
kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse
§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend
kasutatakse alale kujuneva veekogu veepealsete nõlvade korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa
korrastamise projektile. Ülejäänud katend turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse
säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi
loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi
vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.
Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja
geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke
taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise
korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava materjalina
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukiht.
Mustassaare liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja
taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Mustassaare liivakarjääri
mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast
tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri
07.04.2017 määrusele nr 12.5 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel
juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine
toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt
Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet
lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud
korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks
korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute
pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.
Mustassaare liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu
ammendamist kujundatakse karjääri mäeeraldisele veekogu pindalaga ca 4,08 ha. Veekogu keskmine sügavus
on 2,2 m, millega on täidetud veekoguks kujundamise nõuded. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb
karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab
5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 17
olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see
väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5).
Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning
seemnete külv ja puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi
korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud
karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse
karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult
looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed
nõlvad rohttaimede külviga ning mäeeraldise teenindusmaa sobivate istikutega. Hinnangulised kulud
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 15 400 eurot. Mustassaare liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on
esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Mustassaare liivakarjääri korrastatud maa plaan).
9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED
NENDE VÄHENDAMISEKS
Liiva ja moreeni kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus
täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.
Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide
hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,
et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava
materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise
teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,
mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja moreeni kaevandamisel on peamisteks keskkonda
mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne
muutumine.
Õhusaaste
Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud
piirnorme. Mustassare liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast
saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed
on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate
poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale
võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid
tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi
võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega
ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud
maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 17
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui
kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6
Mustassaare liivakarjääri materjal on väga suure peenosise sisaldusega ning tellija kavatseb seda kasutada
täitematerjalina ilma täiendava töötlemiseta. Seega on peenosakeste heide välisõhku seotud üksnes materjali
laadimisega veoauto kasti. Mustassaare liivakarjääri keskmise aastamäära (12 tuh m3) kaevandamisel (kaeviseks
liiv ja moreen, kaevise keskmine mahukaal ca 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,0214 t
ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata
(elektrooniline lisa 4).
Müra
Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate
majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II
kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla
päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.
Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Mustassaare
liivakarjääri mäeeraldiseteenindusmaa piirist ca 250 m kaugusel kagu suunas Nurmekunde katastriüksusel
(katastritunnus 32801:002:0410, sihtotstarve elamumaa 100%).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod). Transpordimasinatel on
müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja
ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator,
abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on
toodud tabelis 3.
Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures
Ekskavaator 104
Rataslaadur 109
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu
suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.
Lp = 20log10(p/p0), kus
Lp – müratase, dB;
6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. 7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 17
p – helirõhk, Pa;
p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).
Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse
mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab
madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased
tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab
rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).
Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8
A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1
oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).
Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas
63 Hz
125 Hz
250 Hz
500 Hz
1000 Hz
2000 Hz
4000 Hz
8000 Hz
Helitase kokku Lw
Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA
105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)
102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)
Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades
vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis
tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke
(„A-weighted“).
8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026)
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 17
Kõige suurem müraallikas on rataslaadur. Kui rataslaadur asub Nurmekunde kinnistu piiristca 250 m kaugusel,
on lagedal maal otsenähtavuse korral Nurmekunde katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 48 dB,
mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur, siis nende tekitatavad müratasemed
summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.
Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.
Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ning
toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB.
Sellisel juhul kujuneb Mustassaare liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks
Nurmekunde katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 50 dB olukorras, kus kõik masinad asuvad
Mustassaare liivakarjääri teenindusmaa kaguservas. Tegelikkuses on kaevandamismasinate töö karjääri
kaguservas lühiajaline (katendivallide moodustamine). Lisaks jätkatakse kaevandamist juba praegu avatud
karjääri keskosas, kuhu on tekkinud süvend ning seda laiendatakse servade suunas. Arvestades, et
karjäärimasinad töötavad süvendis ja mäeeraldise teenindusmaale kuhjatakse katendivallid, väheneb müratase
veelgi.
Mõju pinna- ja põhjaveele
Mustassaare liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist kujuneb
mäeeraldisele veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 5,5 m ning seda saab kaevandada tavalise
või pika noolega ekskavaatoriga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt
korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist
karjääriala pinnasesse ja vette.
Mustassaare liivakarjäär piirneb maaparandussüsteemidega Liivasaare(TTP-326), kuid ei kattu nendega. Samuti
ei ulatu karjääri alale maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu kraavid. Ainus kraav, mis jääb mäeeraldise
teenindusmaale, asub Mustassaare liivakarjääri kinnistu lõunaservas (ETAK tunnus 6275582). Nimetatud kraav
on rajatud kruuskattega tee (ETAK tunnus 4633459) serva ning selle eesmärk on teetammi konstruktsioonist
vee eemale juhtimine. Teeäärse kraavi võib vajadusel kaevandamise ajal kinni panna, sest selle sulgemine ei
avalda mõju piirkonna veerežiimile, kuid sellisel juhul tuleb arvestada võimalik mõjuga kruusatee
konstruktsioonile. Pärast kaevandamise lõppu tuleks kraav uuesti avada.
Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja
mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 17
piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise
veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu
mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse.
Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel
mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee
tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei
teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.
Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega
kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust
põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on
põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu
kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna
karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi.
Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna veekogudele ning juba välja
kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile.
Vibratsioon
Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki
vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni
mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud
töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate
kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.
Maastikupildi visuaalne muutumine
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on
leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale
kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning
ohutustehnika nõuetesst kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Mustassaare liivakarjääris
oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei
ole vajalik.
9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE
LOODUSOBJEKTIDELE
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid,
looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit.
Mustassaare liivakarjäär piirneb lääne suunast Alam-Pedja looduskaitsealaga (EELIS kood KLO1000455), millega
samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Alam-Pedja linnuala (EELIS kood RAH0000123) ja Alam-Pedja
9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.
Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus
Töö nr 2026-242 ad
Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 17
loodusala (EELIS kood RAH0000577). Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eemärgid on II ja III kategooria liikide
ja nende elupaikade kaitse ning ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitsmine, millega
tagatakse võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste looduslik areng ja niidukoosluste püsimine
ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimine.
Lähim III kategooria kaitsealuse liigi (Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik), EELIS kood KLO9404900)
elupaik asub Mustassaare liivakarjäärist ca 475 m kaugusel ning lähim II kategooria kaitsealuse liigi (Acciptiter
gentilis (kanakull), EELIS kood KLO9128086) elupaik asub ca 845 m kaugusel.
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Alam-
Pedja looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Alam-Pedja loodusala ja Alam-Pedja linnuala kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikidele.
10.KOKKUVÕTE
AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Mustassaare liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1049)
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.
Taotletav Mustassaare liivakarjäär asub Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivamaardla
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, varu asub ülal-
ja allpool põhjavee taset. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,37 ha ja selle teenindusmaa pindala
on 6,17 ha.
Mustassaare liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud kogus on 192 tuh m3, kaevandatav varu kogus
on 170 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 22 tuh m3.
Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak
(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase
7, kutsetunnistus nr 176863).
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger
30.09.2026
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA
JA MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄR
5433
6411
kr aa
v
kraav
kraav
4m kruusatee
Betoonpost
Betoonpost
Jäägri 32801:002:0430
Mustsaare 32801:002:0050
Aimla metskond 77 32801:002:0034
Liivasaare(TTP-326)
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Metallpost
Y= 61
19 00
X=6495800
Y= 61
21 00
X=6496100
42
43
44
44 45
45
44
43
Aimla metskond 77 32801:002:0034
46
plokk 34 aT
plokk 34 aT
38
39
39
40 41
40
41
42
41
Y= 61
19 00
X=6496200
Y= 61
22 00
X=6495800
Mustassaare liivakarjäär AS Tariston
42 43
4445
414243 4445
SOOSAARE TURBAMAARDLA
plokk 25 pT
plokk 25 pT plokk 26 pT
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
1
2
3
4
5
6
7
8
9
13
14
15
16
1
2
Liivasaare(TTP-326) 2103000010090/002
2103000010080/002
Alam-Pedja looduskaitseala KLO1000455
Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir
LEPPEMÄRGID
Geoloogilise läbilõike joonI'I
Maardla piir
Maapinna samakõrgusjoon abs, m
Maapinna samakõrgusjoon vee all abs, m
45
42
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Liivasaare(TTP-326)
plokk 34 aT Soosaare turbamaardla varuploki nimi ja piir
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number1 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1
Alam-Pedja looduskaitseala
Maaparandussüsteemi maa-ala
Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. 3. Plaani koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. 4. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. 5. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i 6. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7. Karjäärialale moodustuva veekogu pikaajaline keskmine veetase on 42,5 m.
09.2026 1:1000 2026-242
VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA
AS TARISTON
MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
33
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA ja MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5433 ja 6411
0 10 20m
1 cm
Veekoguks korrastatav ala (4,08 ha)
Metsamaaks korrastatav ala (1,80 ha)
Rohumaaks korrastatav ala (0,29 ha)
Kõlvikupiir
Mets, võsa, rohumaa
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA
JA MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄR
5433
6411
45.38
44.22
44.75
43.79
43.19
44.32
45.58
46.31
41.65
46.34
44.19
44.73
44.22
44.59
44.43
44.55
44.96
44.13
46.05
43.49
44.84
44.58
43.43
44.83
43.83
44.28
45.08
43.49
45.42
44.01
44.50
44.24
44.15
43.05
41.64
44.36
44.10
44.54 43.92
43.07
44.10
44.20
44.43
43.80
42.43
43.37
43.86
44.71
44.38
44.86
41.72
44.51
44.60
41.90
43.88
44.70
42.31
44.46
44.18
44.50
45.32
44.59
43.97
44.74
44.25
44.74
43.67
44.35
44.62 42.75
44.70
44.59
45.55
45.07
44.61
45.84
44.79
44.29
45.91
44.66
44.3745.66
44.81
45.08
45.73
43.75
44.75
43.45
42.30
44.95 44.36
45.08
45.05
44.70
42.65
42.52
45.14
42.97
44.56
44.40
41.41
44.92
44.78
43.58
44.46
43.60
41.64
42.22
43.47
44.28
45.12
45.30
42.99
43.68
45.24
42.51
44.09
43.50
43.15
43.20
43.22
43.33
43.54
43.58
44.78
44.66
44.48
44.51
44.13
44.46
43.68
44.20
43.18
45.29
44.66
44.53
43.86
44.87
45.45
44.74 45.29
43.88
44.22
44.86
44.62
45.80
44.48
45.44
44.46
44.46
45.89
42.0845.52
43.57
43.96
43.18
44.10
42.79
42.17
45.49
42.05
42.21
45.21
45.16
43.40
41.93
42.39
44.82
41.81
44.71
42.03
45.04
41.82
44.65
45.11
42.37
41.92
42.65
42.78
42.23
41.68
42.92
43.05
42.77
46.54
45.46
42.32
44.87
43.61
44.55
45.15
44.14
43.81
45.11
43.62
43.82
43.52
45.47
43.60
45.24
43.53
45.97
45.56
45.60
43.57
45.99
45.49
45.70
43.42
44.35
43.50
46.54
46.97
45.15
43.59
46.06
46.56
45.22
42.45
43.46
43.79
44.15
44.31
44.08
43.89
43.11
44.25
43.46
42.67
42.70
43.95
44.06
42.82
43.09
42.91
44.62
44.88
44.12
44.58
43.41 43.75
44.39
43.76
42.45 43.47
42.64
44.01
43.96
43.10
43.48
43.09
42.73 43.29
43.60 43.56
42.59
43.63
43.85
44.08
42.93
43.84 44.89
45.01
42.10
41.42
44.75
45.00 45.09
45.15
44.87
45.10 44.99
45.0845.2845.67
45.57
45.6846.9 45.22
46.01
48.68 46.07
45.86 46.02
45.05 45.91
46.02
47.85
45.91
45.24
45.18
47.92 45.57
45.46
47.81
45.55
45.59
49.23 50.01
45.72
45.60
45.75
45.89
45.94
46.32 46.02
46.03
46.45
46.61 47.01
49.08
47.22
46.88
46.1045.01
45.51 44.75
47.45 47.21
47.1447.60
47.40
47.84
47.45 47.84
46.22
45.14
44.99
45.28
46.07
47.70 45.58
46.93 46.72
45.21 47.20 46.83
47.45 45.33
46.72 45.58
47.04
45.55 45.51
45.26
45.55 45.21
45.52
45.56
45.54
45.64 45.06
45.4847.54
47.18
45.06 47.08 45.15
46.91 45.3146.43
47.10
45.46 47.59
47.3945.52 45.43
47.01 45.38
45.13
45.40
45.42 46.80
46.10 45.49
44.96 46.14
44.94
45.02 46.46
46.45 45.08
46.38 46.39
46.08
47.19 46.78 44.98
47.02 45.34
44.67 45.23
43.88
45.05 44.75
44.74 45.4445.64
45.59
47.31
47.18 47.00 47.10
45.35 46.59
46.98
45.07 46.27 45.19
46.02 44.92
45.60 44.73 45.52
44.63
43.96
44.33
44.37 43.86
43.96
44.31
44.7844.78 44.95
45.21 45.21
44.80
46.21
46.18
46.48
46.27
45.99
46.33
46.45
45.77
45.95 46.50
45.74 45.93
46.15 45.72
46.03 45.67
45.96
46.25
katend
katend
katend
katend
katend
katend
katend
katend
katend
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
paljandatud
katend
katend
katend katend
katend
katend
katend
paljandatud
paljandatud
kr aa
v
kraav
kuiv kraav
4m kruusatee
3m pi
nn as
tee
I
I'
II
II'
43.80 09.10.2017
43.35 09.10.2017 Jäägri
32801:002:0430
Mustsaare 32801:002:0050
Aimla metskond 77 32801:002:0034
Liivasaare(TTP-326)
Liivasaare(TTP-326)
43.79 19.03.2026
41.69 29.10.2013
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Y= 61
19 00
X=6495800
Y= 61
21 00
X=6496100
42
43
44
44 45
45
44
43
Aimla metskond 77 32801:002:0034
46
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Alam-Pedja looduskaitseala KLO1000455
13
14
15
16
1
2
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA
plokk 1 TL aT plokk 2 TL aT
plokk 34 aT
38
39
39
40 41
40
41
42
41
0.30 4.40
37.05 45.85
PA-2(26) 0.10 8.70
40.49 47.19
PA-8(26)
0.10 6.60
40.81 45.11
PA-9(26) 0.10 4.20
41.02 45.52
PA-1(26)
0.10 4.40
41.15 44.95
PA-4(26) 0.10 3.70
41.53 44.43
PA-5(26) 0.10 2.80
41.78 43.48
PA-6(26)
0.10 1.60
42.37 43.87
PA-7(26) 0.10 1.40
Y= 61
19 00
X=6496200
Y= 61
22 00
X=6495800
Mustassaare liivakarjäär AS Tariston
SOOSAARE TURBAMAARDLA
plokk 25 pT
plokk 34 aT
plokk 25 pT plokk 26 pT
38.17 42.87
PA-3(26)
2103000010090/002
2103000010080/002
Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir
LEPPEMÄRGID
Geoloogilise läbilõike joonI'I
Maardla piir
Maapinna samakõrgusjoon abs, m
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon abs, m
45
42
41.69 29.10.2013
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Liivasaare(TTP-326)
Varu arvutuse kasuliku kihi paksus, m
Puuraugu number
plokk 1 TL aT Mustassaare liivamaardla varuploki nimi ja piir
plokk 34 aT Soosaare turbamaardla varuploki nimi ja piir
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number1 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1
Nõlvaterviku alumine piir
Alam-Pedja looduskaitseala
Maaparandussüsteemi maa-ala
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
41.15 44.95
PA-4(26) 0.10 3.70 Mäeeraldise lamami
lamami abs kõrgus, m
Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. 2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Taotletav Mustassaare liivakarjäär kattub osaliselt kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääriga (loa omanik AS Tariston, kehtib kuni 23.05.2027). 6. PA-3 (26) asub väljaspool mäeeraldist, kuid selle andmeid on kasutatud varu arvutamisel ja mäeraldise lamami määramisel. 09.2026 1:1000 2026-242
VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA
AS TARISTON
MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
31
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA ja MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5433 ja 6411
2026. aastal rajatud puuraugud (Mäebüroo Nord OÜ, EGF 47490):
0 10 20m
1 cm
LÄBILÕIGE II-II'
LÄBILÕIGE I-I'
Katend
Puistang
Proovi intervall, m
Veetase maapinnast, m Mõõtmise kuupäev
Puuraugu sügavus, m
Proovi nr Kruusa sisaldus, % Peenosiste sisaldus, % Maavara liik (TL - täiteliiv)
Liivsavimoreen
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (42,5 m)
2026. a puurauk
Liiv (savikas, ülipeene- kuni keskmiseteraline)
m
Ai m
la m
et sk
on d
77 32
80 1:
00 2:
00 34
M us
ts aa
re 32
80 1:
00 2:
00 50
m
m m
SW
NW SE
N
Jä äg
ri 32
80 1:
00 2:
04 30
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Mustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
39
38
37
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
39
38
37
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
39
38
37
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
39
38
37
Ai m
la m
et sk
on d
77 32
80 1:
00 2:
00 34
te e
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, mMäeeraldise
lamami abs kõrgus, m
Puuraugu number
Pr 1-1 Kr - 0.0 f - 25.4 TL
Pr 1-1 Kr - 0.0 f - 25.4 TL Pr 1-2 Kr - 0.0 f - 28.5 TL
Pr 9-1 Kr - 0.0 f - 21.7 TL
Pr 9-2 Kr - 0.0 f - 41.1 TL
Pr 2-1 Kr - 0.0 f - 14.6 TL
Pr 2-2 Kr - 0.0 f - 25.1 TL
Pr 2-4 Kr - 0.0 f - 47.8 TL
Pr 2-5 Kr - 0.0 f - 49.7 TL
Pr 8-1 Kr - 0.0 f - 15.2 TL Pr 4-2
Kr - 0.0 f - 11.5 TL Pr 4-3 Kr - 0.0 f - 41.7 TL
Pr 4-1 Kr - 0.0 f - 33.3 TL
Pr 6-1 Kr - 0.0 f - 30.4 TLPr 6-2
Kr - 0.0 f - 43.9 TL
42.5 abs m
42.5 abs m
42.5 abs m
plokk 34 aT
plokk 1 TL aT
plokk 2 TL aT
plokk 1 TL aT
plokk 2 TL aT
Pr 1-3 Kr - 0.0 f - 46.7 TL
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir
Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, tunnus ja piirMustassaare liivakarjäär 32801:002:0380
Mustassaare liivamaardla varuploki piir
Soosaare turbamaardla varuploki piir
Alam-Pedja looduskaitseala
Maaparandussüsteemi maa-ala
40.81 45.11
PA-9(26) 0.10 4.20
41.02 45.52
PA-1(26) 0.10 4.40
37.05 45.85
PA-2(26) 0.10 8.70
40.49 47.19
PA-8(26) 0.10 6.60
41.15 44.95
PA-4(26) 0.10 3.70
41.78 43.48
PA-6(26) 0.10 1.60
0.1 0.1
0.1
0.1
0.1
0.1
2.7
4.34.3
1.1
2.7
4.54.5
1.1
2.7
3.7
5.0
8.8 8.8
4.3
6.7 6.7
0.6
1.6
3.8 3.8
1.7 1.7
41.02 45.52
PA-1(26) 0.10 4.40
0.1
1.1
4.5
v.t. 0.8 m 19.03.2026
v.t. 4.0 m 19.03.2026
v.t. 1.1 m 19.03.2026 v.t. 1.7 m
19.03.2026 v.t. 2.1 m
19.03.2026
0.6 v.t. 1.7 m
19.03.2026
v.t. 1.1 m 19.03.2026
LEPPEMÄRGID
Pr 2-3 Kr - 0.0 f - 12.9 TL
Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2
1:2
1:5
Pr 8-2 Kr - 0.0 f - 46.5 TL
1:2
1:5
1: 2
1: 5
1: 5
Mustassaare liivakarjäär AS Tariston
Mustassaare liivakarjäär AS Tariston
Märkused: 1. Lõigete koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. 2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Taotletav Mustassaare liivakarjäär kattub osaliselt kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääriga (loa omanik AS Tariston, kehtib kuni 23.05.2027).
09.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-242
VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA
AS TARISTON
MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
32
Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni II-II´
Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/
0 10 20m
1 cm