1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Liiv, ehitusliiv Teedeehitus, ehitussegud 700 tuh m³

Liiv, täitepinnas Täitematerjal 700 tuh m³

Kruus, ehituskruus

Teedeehitus 700 tuh m³

Kruus, täitepinnas Täitematerjal 700 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi osaühing VARIOS

Registrikood / Isikukood 10103439

Taotluse koostaja kontaktisik Erik Ratnik

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood / Isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 3

Käitise tegevuse algusaeg

Uuringuruumi andmed

Nimetus Voki

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 38.25

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0917 Võru vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 15

Puuraukude arv 30

Uuringukaeveõõnte arv 30

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd Terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri_Voki_GULT__02.10.26_.asice

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Voki_plaan__02.10.26_.asice

Maaomanike nõusolekud Lisa 3: Koosko_lastus_Voki.asice

Muud lisad Lisa 4: UA_piir.dgn

Voki uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk OÜ Varios taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Voki uuringuruumis pindalal 38,25 ha. Taotletav uuringuruum asub Võru maakonnas Võru vallas, Voki külas eraomandisse kuuluval kinnistul Purge (tunnus 91701:001:2670). Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, maavara levik, kogus, kvaliteet ja kaevandamistingimused ning võtta võimalusel maavara aktiivse tarbevaruna arvele. Uuringu käigus täpsustatakse maavara kvaliteedinäitajaid ja varu suurus, mille põhjal saab määrata materjali võimalikud kasutusvaldkonnad. Taotletava uuringuruumi lähipiirkonnas paikneb arvukalt kõvakatteta teid, mis vajavad hooldus- ja remonditöid ka pikema aja jooksul. Uuringu tulemusena saadavad andmed võimaldavad hinnata, kas uuringuruumis esinev liiv ja kruus sobivad ehitustöödeks. Voki uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletava Voki uuringuruumi teenindusala kogupindalaga 38,25 ha asub Võru maakonnas Võru vallas, Voki külas eraomandisse kuuluval kinnistul Purge (91701:001:2670), mis on sihtotstarbelt 100% maatulundusmaa ja kuulub eraisikule, kellega on geoloogilise uuringu loa taotlejal kooskõlastus uuringu läbiviimiseks. Lähimad suuremad asulad on Kose alevik ~9 km kaugusel loodes ja Vastseliina alevik ~6 km kaugusel idas. Maakonna keskuseks olev Võru linn jääb ~12 km kaugusele loode suunas (Joonis 1). Taotletav uuringuruum on ümbritsetud järgmiste kinnistutega: Piibu (91701:001:2786), Savimäe (87401:003:0472), Kuklase (87401:003:0701), Purge-Luha (91701:001:2671), Andometssa (87401:003:0116), Võropõllu (87401:003:0115), Luha (87401:003:0480), Siksali (87401:003:0120), Kõivomäe (87401:003:0232), Ivani (87401:003:0950), Valdmaa (87401:003:0025) ja Ala-Kolotsi (91701:001:2787). Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumist ~90 m kaugusel lõuna suunas katastriüksusel Siksali (87401:003:0120). Taotletava uuringuruumi lõunaosast kulgeb läbi ida-lääne suunaline avalikus kasutuses olev kruuskattega Voki-Siksali tee (nr 8740060) ja uuringuruumi keskosas kulgeb edela-kirde suunaline reaalservituudiga kruuskattega tee (vid PARI_344035). Uuringuga ei rikuta tee olukorda ning ligipääs tee kasutamiseks säilib välitööde ajal. Uuringuruumi keskel asub seisuveekogu (ETAK 2026575) ning vare (ETAK 66877). Uuringuruumist läänes ~200 m kaugusel asub Haanja looduspargi maastikukaitseala ning Natura 2000 loodusala ja linnuala, mille piiranguvöönditega uuringuruumil kattumist ei ole. Taotletavast uuringuruumist läänes ~300 m asub alla 10 ha pindalaga ja alla 25 km2 valgalaga veekogu Kolodsi järv (tunnus VEE2143540), mille kalda piiranguvööndiga uuringuruumil kattumist ei ole. Kolodsi järv on elupaigaks III kaitsekategooria loomaliigile saarmas (Lutra lutra, tunnus KLO9110689). Kolodsi järve ääres uuringuruumist ligikaudu 500 m kaugusel läänes asub III

kaitsekategooria taimeliigi rohekas käokeel (Platanthera chlorantha, tunnus KLO9358176) kasvupaik. Looduskaitselisi objekte uuringuruumi piires ei leidu.

Joonis 1. Taotletava Voki uuringuruumi asukoht (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti baaskaarti) Taotletava uuringuruumi keskosas asub elektriõhuliini mastitõmmis või tugi (vid 4105020), mille kaitsevööndi suurus on 1 m igas suunas ja uuringuruumi lõunaosa läbib edela-kirde suunaliselt alla 1 kV elektriõhuliin EX.4x70 (vid 73741161), mille kaitsevööndi laius on 2 m liini teljest mõlemas suunas. Taotletavast uuringuruumist edelas, läänes ja loodes asub 1-20 kV elektriõhuliin (keskpingeliin) ApS-35 (vid 239113510-2), mille kaitsevööndi laius on 3 m liini teljest mõlemas suunas ja mis kulgeb uuringuruumi loodepoolsest piirist kõige lähemalt ~15 m kauguselt. Elektripaigaldise kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajata ja maavaravaru arvele võtmine kooskõlastatakse uuringu käigus liini valdajaga Elektrilevi OÜ-ga. Maapinna reljeef uuringuruumi piires on muutlik, abs kõrgused muutuvad ligikaudu vahemikus 155 - 196 m. Uuringuruumi kõrgeim punkt 196 m asub edelapoolses nurgas ja madalaim punkt 155 m kirdepoolses nurgas ning absoluutkõrgused vähenevad edelast kirde suunal. Voki uuringuruumist ligikaudu 350 m põhjas asub Holsta liivamaardla (registrikaart nr 834). Holsta liivamaardla aktiivsed tarbevarud sisaldavad ligikaudu 155 tuh m3 ehituskruusa (seisuga 31.03.2024), ~76 tuh m3 täiteliiva (seisuga 03.11.2025) ning ~800 tuh m3 ehitusliiva (seisuga 19.11.2025). Holsta liiva- ja kruusakarjääris kaevandavad AS TREV-2 Grupp, KEDOKA OÜ ning OÜ Kiviliiv. Ligikaudu 350 m idas asub Halla liivamaardla (registrikaart nr 823), mille

aktiivsed tarbevarud sisaldavad 1209 tuh m3 täiteliiva (seisuga 01.12.2023) ning kaevandamistegevust maardlas ei toimu. 2.2. Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja

lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir- väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu

Purge kinnistul pole teadaolevalt varem geoloogilisi uuringuid teostatud. Voki uuringuruum asub glatsiofluviaalsel mõhnastikul, kus Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses oleva pinnakatte kaardi 1 : 50 000 alusel levivad taotletavas uuringuruumis valdavalt Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted - veerised ja munakad, kruus, liiv (Q1jrVr_fg). Lisaks kattub uuringuruumi põhjaosa Holotseeni soosetetega - madalsoo- ja rabaturvas, muda, limoniit (Q2_b) ning väikses osas Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setetega - veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi (Q1jrVr_lg). Pinnakatte paksus väheneb edelast kirde suunal, pinnakatte paksus geoloogilise kaardi alusel on 50 - 80 m. Lähimates liivamaardlates on geoloogiafondi alusel varasemad uuringud aastatest 1979 - 2023. Holsta maardlat on varasemalt uuritud viiel (5) korral ning Halla maardlat kahel (2) korral. Holsta liivamaardla: - Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Aruanne kruusliiva eeluuringu tulemustest Abissaare, Sulbi,

Püssipalu, Leppoja maardlas. I. Barankina. 1979. EGF 3582; - RPI Eesti Põllumajandusprojekt. Geoloogilised uurimistööd kruusa-liiva karjääris. E. Mardla.

1984. EGF 4103; - Eesti Geoloogiakeskus. Liiva varu geoloogiline uuring Vastseliina vallas Holsta

uuringuruumis (varu seisuga 01.09.2007). R. Grünberg. 2007. EGF 7869; - OÜ Mäemees. Seletuskiri Halla karjääri mäeeraldise maa-ainese varu ümberhindamise kohta

(varu seisuga 31.12.2010). V. Valling. 2011. EGF 8305; - Eesti Geoloogiakeskus. Holsta III uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga

01.08.2014). A. Põldvere. 2014. EGF 8564. Halla liivamaardla: - OÜ Inseneribüroo STEIGER. Võru maakonna Vastseliina valla Halla uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2007). V. Kattai. 2007. EGF 7851; - OÜ Inseneribüroo STEIGER. Halla liivamaardla Halla II uuringuruumi geoloogilise uuringu

aruanne (varu seisuga 01.12.2023). M. Tammekänd. 2023. EGF 9817. Esimese Purge kinnistu läheduses tehtud geoloogilise uuringu (Barankina, 1979; EGF 3582) põhjal koosneb taotletavast uuringuruumist põhja pool paikneva Halla (praeguse Holsta) liivamaardla kasulik kiht valdavalt liiva-kruusa segust ja liivast. Lasundi ülemises osas levis ehitustöödeks sobiv liiva-kruusa segu, alumises osas aga täitematerjalina kasutatav liiv. Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud (Grünberg, 2007; EGF 7869) liiva varu uuringu põhjal määrati Holsta uuringuruumis peeneteralise liiva aktiivne tarbevaru 5,97 hektaril (plokk 1) 362 tuh m3, millest 155 tuh m3 asus allpool põhjavee taset. Varuploki lamamis piiritleti kaks ülipeeneteralise liiva plokki: plokk 2 – 1,30 ha ning plokk 3 – 1,38 ha. Plokk 2 tarbevaru maht oli 41 tuh m3, millest 21 tuh m3 asus allpool põhjavee taset. Plokk 3 tarbevaru maht oli 43 tuh m3, millest 8 tuh m3 asus allpool põhjavee taset. Kvaliteedilt vastas plokk 1 materjal ehitusliivale esitatavatele nõuetele ning sobis looduslikult tee aluskihi ja teepeenarde rajamiseks. Ehitusliiva

lamamis olev ülipeeneteraline liiv oli kvaliteedilt täitepinnas. Varu katendiks oli kasvu- ja kohati õhuke saviliivmoreeni kiht ning lamamiks saviliiv ja liivsavimoreen (läbiti 1,5 m paksune lasund). Tarbevaru lasundi paksus oli keskmiselt 6,9 m. 2014. aastal Eesti Geoloogiakeskuse poolt tehtud Holsta III uuringu (Põldvere, 2014; EGF 8564) kohaselt, mille uuringuruum asub Voki rajatavast uuringuruumist 1 km kaugusel põhjasuunal, moodustas kasuliku kihi valdavalt veeriseline kruus, mis vastas enamikes proovides kvaliteedinõuetelt ehituskruusale. Uuringu järgi sobis kruus looduslikul kujul ehitusaluste täiteks, purustatud kujul kruusateede ehituseks ja remondiks ning kruusast väljasõelutud veeristest valmistatud killustik asfaltbetooni tootmiseks. Uuringu kohaselt oli kruusast eraldatud peene- ja keskmiseteralist liiva võimalik kasutada valikuliselt ehitussegudes. 1980ndatel uuriti (Mardla, 1984; EGF 4103) taotletavast uuringuruumist põhjas asuvat Holsta liivakarjääri, mille kohaselt karjääri kasulikuks kihiks oli valdavalt erineva terasuurusega liiv, milles kruusa ja veeriste sisaldus oli muutlik. Jämedam liiv ning kruus esinesid peamiselt lasundi ülemises osas, sügavuse suunas muutus materjal peenemaks ning suurenes savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Holsta karjääri kaevandatavate varude suuruseks hinnati 143 tuh m3. Uuringus hinnati karjääri materjal üldiselt sobivaks täitepinnaseks. 2007. aastal Halla karjääri geoloogilise uuringu aruandes (Kattai, 2007; EGF 7851) on öeldud, et katendi paksus oli 0,2 - 1,0 m ning kaevandites uuritud kasuliku kihi paksus 4,2 - 6,1 m. Uuringu ajal toimus uuringuruumi põhja- ja keskosas kaevandamine veetasemest kõrgemal, lõunaosas aga levis kruus nii üleval- kui ka allpool põhjavee taset. Karjääri pindala oli 5,92 ha ning varudeks hinnati sh veealuste varudega 264 tuh m3 ehitusliiva ning 121 tuh m3 ehituskruusa. 2011. aastal (Valling, 2011; EGF 8305) tehtud Holsta karjääri varude ümberhindamise seletuskirjas ulatus karjääri kasuliku kihi paksus kuni 14 meetrini ning kattekihi paksus oli 0,2 - 0,45 m. Karjääri maa-ainese jääkvaruks hinnati 479 tuh m3 pindalal 3,68 ha. Kasulik kiht koosnes erineva terasuurusega liivast, milles kruusa ja veeriste sisaldus oli muutlik ning kohati ületas kruusa osakaal 25%, moodustades kruusliiva. Lasundi lamamiks oli savimoreen ning varuploki materjali kaalutud keskmised näitajad vastasid ehitusliivale esitatavatele nõuetele. 2023. aastal (Tammekänd, 2023; EGF 9817) moodustati Halla II uuringuruum eesmärgiga uurida maavarade registris Halla liivamaardlas arvel olevate aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2, 3, 4 lamami setteid, selgitada uuringuruumi geoloogilist ehitust, seal levivate purdsetete kvaliteeti, kasuliku kihi paksust, selle levikut ja mahtu. Uuringus arvutati varu 7,48 ha pindalal aktiivse tarbevaruna, milles täiteliiva aktiivne tarbevaru oli kokku 1209 tuh m3, sealhulgas veepealne 539 tuh m3 (plokk 1) ja veealune 670 tuh m3 (plokk 2). Halla II uuringuruumi kasulik kiht koosnes valdavalt peeneteralisest, kohati kruusakast ja savikast liivast ja selle keskmine paksus oli 16,2 m, sealhulgas veepealne osa 7,2 m ja veealune 9,0 m. Uuringu tulemuste põhjal kvalifitseerus uuringuruumi materjal täiteliivaks. Lähim puurkaev (PRK0010241) paikneb Voki uuringuruumist ligikaudu 350 m lääne pool. Puurkaevu geoloogilise läbilõike järgi algab savikas liiv ligikaudu 4 m sügavuselt, mida katab veeristest ja kruusast koosnev pinnakate. Eelnevate uuringute põhjal võib järeldada, et Voki uuringuruumi kasuliku kihi moodustab kohati kruusakas ja savikas eriteraline liiv. Maavara kvaliteet võib uuringuala piires olla väga muutlik, olles kohati vastav nii ehitus- kui ka täiteliiva või ehitus- kui ka täitekruusa nõuetele. Ehitusliiva

ja -kruusa nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel, madalakvaliteedilist täiteliiva ja -kruusa saab kasutada teede mullete ehitamiseks ning täitematerjalina. Eeldatav katendi paksus on uuringuruumis ligikaudu 0,5 m. Uuringuruumi teenindusala pindala on 38,25 ha ning eeldatav varu arvutuse pindala on 20 ha. Hinnanguline maavaravaru uuringuruumis:

20 ha × 3,5 m ≈ 700 tuh m3.

Kasuliku kihi tegelik paksus, maavara maht ning jaotumine vastavalt kasutusaladele selgub kavandatavate geoloogiliste tööde tulemusena. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumistingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja keskkonna- kaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud kasutada ekskavaatorit ning teha kaevandid. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Kaevandid on planeeritud rajada ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala, kaevandite vahekaugused jäävad valdavalt ~100 m piiresse. Planeeritud on rajada kuni 30 kaevandit. Vastavalt uuringuruumi topograafiale ning maavara lasundile võib tekkida vajadus rajada kaevandeid juurde, mistõttu on kaevandite arv esitatud väikese varuga. Kaevandid kaevatakse kasuliku kihi lamamini või ekskavaatori võimaliku ammutussügavuseni. Juhul kui kaevanditega ei ole võimalik saada piisavat geoloogilist informatsiooni (kaevandid vajuvad kinni või ei ulatuta kasuliku kihi lamamini), planeeritakse uuringuruumi puuraugud, et fikseerida tegelik kasuliku kihi paksus. Taotlusesse on märgitud maksimaalseks puuraukude arvuks 30. Arvestades varasemate uuringute andmetega, siis käesoleva taotluse puhul määratakse uurimis- sügavuseks kuni 15 m. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määranguteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, purunemiskindluse määramine). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed tehakse akrediteeritud laboratooriumis.

Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende

vähendamise meetmed Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonna- kaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitööde mõju kohalikele elanikele on lühiajaline ja vähene, kuna töid tehakse päevasel ajal. Elektriõhuliini kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajata. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse- energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Uuringuaukude ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise üle- vaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Jälgitakse, et oleks kasutusele võetud meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-

jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonna- ministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, vee- taseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult

täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätme- kava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamis- jäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduv- kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskirja koostas (02.10.2026): OÜ Inseneribüroo STEIGER Remo Rumm /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogia assistent

Piibu

Valdmaa

Lakesoo

Voki külakeskus

Ojakalda

Purge-Luha

Purge

Andometsa

Võropõllu

K ar ja la ud a

Kolotsi

Valdmaa

Kõivomäe

Mäekõivu

Luhamaa

Ivani

25132 Rõuge-Vastseliina tee

Siksali

A la -K

o lo ts i

Savimäe

Kuklase

V õro-A

ndo

Moreli

Kristeli

Savisaare

Luha

Andopõlu

Ala-Kolotsi

Hirmo-Vidriku

91701:001:2786

87401:003:0025

87401:003:0003

87401:003:0100

91701:001:0271

91701:001:2671

91701:001:2670

87401:003:0116

87401:003:0115

87 40

1: 00

3: 00

38

91701:001:2888

87401:003:0024

87401:003:0232

87401:003:0930

87401:003:0087

87401:003:0950

87401:003:0880

87401:003:0120

8 7 4 0 1 :0 0 3 :0 5 1 0

87401:003:0472

87401:003:0701

87401:003:0114

87401:003:1000

87401:003:0086

87401:003:0410

87401:003:0480

87401:003:0117

91701:001:2787

87401:003:0201

Hirmo-Johani 87401:003:0190

Orava

87401:003:0450

Andu

87401:003:0071

87401:003:0471 Savimäe

87401:003:0202 Kruusaaugu

Purge

91701:001:2670

Kaasiku

87401:003:0780

PA-1/23

PA-2/23

PA-4/23

PA-5/23

PA-6/23

PA-3/84 PA-1104/76

PA-2/84

PA-1/84

1

2

3

4 5 6

7

8

9

11

14 15

16

17

18

1920 212223

2425

26

27

28 29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

Uuringuruumi piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 405 110,46 687 676,20

2 6 405 203,81 688 107,76

3 6 405 167,58 688 182,25

4 6 405 133,53 688 297,81

5 6 405 126,60 688 343,63

6 6 405 121,50 688 410,93

7 6 405 086,82 688 579,36

8 6 405 054,27 688 584,64

9 6 405 034,02 688 550,77

10 6 405 011,74 688 534,04

11 6 404 971,62 688 521,40

12 6 404 936,12 688 477,44

13 6 404 927,75 688 476,27

14 6 404 921,54 688 488,90

15 6 404 910,42 688 464,77

16 6 404 955,42 688 458,93

17 6 404 971,25 688 444,62

18 6 404 953,79 688 404,98

19 6 404 909,08 688 390,28

20 6 404 900,42 688 356,73

21 6 404 912,93 688 302,81

22 6 404 919,24 688 199,55

23 6 404 910,29 688 121,08

24 6 404 932,74 688 094,69

25 6 404 929,55 688 045,86

26 6 404 880,76 688 031,74

27 6 404 837,30 688 019,40

28 6 404 709,08 687 981,93

29 6 404 680,79 688 059,91

30 6 404 641,63 688 091,72

31 6 404 612,59 688 066,50

32 6 404 570,32 688 029,60

33 6 404 516,68 688 002,00

34 6 404 484,49 687 808,87

35 6 404 436,13 687 735,83

36 6 404 305,70 687 668,15

37 6 404 353,98 687 591,68

38 6 404 451,77 687 673,78

39 6 404 575,72 687 731,73

40 6 404 633,99 687 635,89

41 6 404 693,41 687 564,12

42 6 404 799,96 687 593,66

43 6 404 943,67 687 631,89

Pindala 38,25 ha

1:5000

Kaardileht nr 5422 Võru

Veehaarde sanitaarkaitseala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

III kategooria kaitsealused liigid

Sideehitise kaitsevööndMaaparandussüsteemi maa-ala

Ranna või kalda piiranguvöönd

Tee kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

0 200 m100

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2023, EGF 9817)

- Halla liivamaardla Halla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2023)

(Põllumajandusprojekt, 1984, EGF 4103).

- Geoloogilised uurimistööd Halla kruusa-liiva karjääris

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 20.07.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 20.07.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.07.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.07.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Külgneva mäeeraldise piir

1

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Maardla piir (asendiplaanil)

Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Haanja loodusala

Haanja looduspark, Haanja linnuala,

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Võru vald, Võru maakond

Voki uuringuruum plaan

Uuringuruumi teenindusala

Graafiline lisa 1/1

Remo Rumm

Kadri Mikkelsaar 26/5543

02.10.2026

Kavandatav uuringupunkt

OÜ Varios

Jõekalda tee 65b, Pärnu 86604

[email protected] Inna Metsalu

6 404 500

6 405 000

6 405 500

6 8 7 5

0 0

6 8 8 0

0 0

6 8 8 5

0 0

Halla liivakarjäär

Plokk 2 aT Plokk 1 aT

Plokk 4 aT Holsta II liivakarjäär

N