| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1525 |
| Registreeritud | 05.10.2026 |
| Sünkroonitud | 06.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Iris Pook |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1033297-2
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10111516
Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Aktsiaselts Kiirkandur, kelle põhitegevuseks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine, taotleb maavara kaevandamise luba Naha dolokivikarjääris, eesmärgiga kaevandada maardla koosseisu 2013. aastal aktiivseks tarbevaruks hinnatud maavara varu plokk 1 aT. Luba taotletakse 30 aastaks. Tegemist on 20.06.2013 esitatud taotluse parandustaotlusega.
Parandustaotluse selgitus Täiendati taotlus vastavalt Keskkonnaameti kirjale nr DM-136780-3. Samuti ei ole korrektne märkus, mis mainib, et plaanil on kaks erinevat puuraugu tähist. Kasutatud on ühte puuraugu tähist, aga osad puuraugud kattuvad mäeeraldise nurgapunktidega.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Praeguseks on Lõuna-Eestis (Võru-Valga-Põlva-Viljandi maakondades) maardlate registris arvel vaid 3 paekivimaardlat (Marinova, Tiirhanna ja Kalkahju, Viljandi maakonna põhjaosas asuvad Loopre, Rõstla ja Arussaare maardla jäävad Nahast linnulennult juba 135 km kaugusele), neist mäeeraldis on vormistatud Rõstla, Arussaare ja Marinova maardlas. Marinova dolokivimaardla jääb Nahast linnulennult 60 km kaugusele, seega taotletava Naha dolokivikarjääri mäeeraldise potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius) ei jää ühtegi mäeeraldist, milles kaevandatakse samaväärset maavara. 2023. aastal valmis ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava, mis arvestab ehitusmaavarade vajaduse prognoosiga ja annab juhised, kuidas vajaduse prognoosist lähtuvalt varustuskindlust hinnata. Siiani toimus varustuskindluse hindamine mineviku ehk viimaste aastate kaevandamismahtude alusel, aga selline praktika ei arvestanud ehitusmaavarade vajadusi tulevikus. Varustuskindluse kava kohaselt hinnatakse varustuskindlust maakondade tasandil ja võttes arvesse prognoositavaid vajadusi. Kui varustuskindluse hindamise tulemusel selgub, et kaevandatava varu jääk ei rahulda maakonna või maakondade vajaduse lubja-ja dolokivi osas enam kui 15 aastaks, siis loetakse, et riigi huvi varustuskindluse aspektist on olemas. Seisuga mai 2026 on Naha dolokivikarjääri võimaliku teeninduspiirkonna Valga ja Põlva maakonnas nii kõrge- kui ka madalakvaliteedilise dolokivi varustuskindlus 0 aastat ning jääb alla kriitilise piiri. See rõhutab vajadust maavara kasutust strateegiliselt planeerida ja rakendada uusi keskkonnalube, et tagada maakondade ehitusvajaduste stabiilne ja jätkusuutlik katmine ka tulevikus. Taotletavast karjäärist saadav maavara on ehitusdolokivi, mida on kavas kasutada tsiviil- ja teedeehituses.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Seletuskiri ptk 6.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Naha dolokivikarjäär
Aadress Mõniste metskond 3, Karisöödi küla, Rõuge vald, Võru maakond
Territoriaalkood 2738
Katastritunnus(ed) 49301:003:0600
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6379481, Y: 655532
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Mõniste metskond 3 (49301:003:0600).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood
Rõuge vald, Võru maakond 0698
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 923
Maardla nimetus Naha
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara dolokivi
Mäeeraldise nimetus Naha dolokivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk.
Mäeeraldise pindala (ha) 20.34
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 20.34
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 571
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 42
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve tsiviil- ja teedeehituses
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 48
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 1 490 tuh m³ 31.03.2026
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0903 - ehitusdolokivi 1 330 tuh m³
Geoloogilised uuringud
3/5
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja KIIRKANDUR AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU.VÕ-195419
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 16.09.2013
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Naha uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Võrumaal (varu seisuga 01.01.2013. a.)
Geoloogiafondi number 8462
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 550
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.05.2013
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja metsamaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_3_Geoloogilised_labiloiked_III_V.pdf
Lisa 3: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked_I_II.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Gr._lisa_4_Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Naha_dolokivikarjaari_seletuskiri.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne
Lisa 6: NAHA_aruande_tekst__1_.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn
Lisa 8: isojooned_lamam_EH.dgn.dgn
Lisa 9: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn
Lisa 10: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
4/5
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
Nimetus Manus Naha dolokivikarjääri graafika Lisa 11: Naha_dolokivikarjaari_graafika.asice
Lisa 12: Naha_dolokivikarjaari_graafika.asice
Eksperthinnang Lisa 13: Kavandatava_Naha_dolokivikarjaari_ja_vaariselupaiga_VEP205852_loodusvaartuste_eksperthinnang.asice
5/5
83,31
83,98
83,35
84,01
+75.64
81,57 81,90
83,44
87,10
85,64
86,18
84,12
83,85
83,39
83,56
85,52 83,24
86,09
85,91
85,79
85,90
85,9785,89
85,96
86,00
86,03
86,21
86,01
85,85
85,7385,78
85,86
85,75
85,90
86,20
86,00
85,84
85,70
85,95
85,73
85,68
85,91
86,16
85,86
86,40
86,31
86,31
86,79
86,86
86,83
86,60
86,79
86,12
85,93 85,80
85,64
86,21
85,84
85,92
86,59
87,18
86,25
84,00
83,73
83,87 83,85
83,85
83,88
83,75
84,08 85,26
84,97 84,28
84,41 83,78
83,79
83,80
83,8384,92
85,35
85,45
85,82
85,81
85,93
85,89
85,46
84,15
85,35 85,88
85,94
86,06
86,58
87,36
86,55
85,56
85,71 85,52
85,36 84,86
85,56 85,22
85,18
85,59
85,09
85,38
86,43
87,00
87,19
86,97
86,70
86,38
86,04
86,31
86,78
86,26
86,32
86,20
86,55
87,25
87,52
87,50
87,0986,29
86,87
87,04
86,79
87,21
86,93 86,59
86,53
86,59
86,99
86,58
86,44
86,31
86,29
86,43
87,33
87,41
87,81
87,82
87,96
87,83
87,64 87,75
87,89
87,99
87,98 87,80
87,67
87,40
87,50
86,54 86,88
86,72
86,71 86,57
87,44 87,12
87,02
87,55 88,02
87,86
88,27
88,25 88,17
88,30
88,45
88,34
87,08
86,43
86,53
86,22 86,37
86,54 87,00
85,98
86,10
86,08
86,35
85,88
85,89
85,90
86,04
86,13
86,15
86,00
86,32
86,32
86,59
86,73
86,65
86,20
85,60
85,55
85,54
85,45
85,90
86,01
86,09
86,12
85,83
85,23
85,55
86,16
86,01
85,77
85,74
85,63
85,60
85,89
87,96
87,94 88,07 88,31
88,62
88,48
88,78
88,11
87,88
87,76
87,72
87,94
88,17
88,38
88,54 87,77
87,77
87,73
87,78
88,04
87,81
87,73
87,67
87,60
87,32
86,87
86,96
86,84
87,56 87,85
87,53
87,76
88,04
88,14
87,84
87,98 87,77
87,66
87,52
87,46
87,48
87,59
88,04
88,0488,14
86,11
86,04
86,66
87,01
86,84
86,51
86,05
86,04
86,0986,14
85,96
85,80 85,85
85,29
85,26 85,48
85,34
85,22 85,39
85,20
85,23
84,89
85,89 85,7584,87
84,73
84,88
84,70
84,86
84,82
84,65
84,76
84,75
85,04
85,31
85,66
86,70
86,54
86,09
85,57
84,08
83,79
83,93
83,9584,73
86,03
86,55
86,69 84,51
85,07
85,85
86,68
86,34
87,26
87,33
87,47
87,46
87,99
87,88
87,50
84,67
86,56
87,07
87,22
87,73
88,31
88,91
88,91
88,87
88,86
88,97
89,07
88,91
88,58
88,37
87,85
88,05 86,76
88,12
87,88
87,98
88,38
88,49
88,75
89,14
88,60
88,90
88,55
86,9286,78
86,24
86,03
85,45
85,29 85,45
85,35
84,95
84,47
84,86
84,52 84,51
84,56
84,56
84,71 84,6684,56
84,62
84,73 84,57
84,50
84,62
84,6484,73
85,47
85,50
85,80
86,32
86,63
87,66
87,18 87,48 87,59
87,95
87,83
87,93
84,05 83,93
83,72
84,51 84,2184,07
84,20
84,37
84,32
84,51
84,64
84,40
84,44
84,31
84,25
83,85
83,81
83,61
83,59
83,64
83,68
83,73
83,90
83,96
84,02
84,02
84,05
84,20
84,31
85,89
85,78
85,44
85,08 84,58
84,68
84,35
84,67
84,71
84,48 84,59
84,68 84,77
85,19
84,63
84,73
84,54
84,33
84,3884,41
84,33
83,42
83,37
83,48
83,61
84,02 83,63
83,84
83,87
84,18
84,33
84,28 84,01
84,05
84,33
84,00
83,95
84,06
84,12
83,73
83,29
83,36
83,70
81,55
83,82
82,91
82,26
81,13 81,63
82,62
83,13
83,34
83,26
85,30 85,97
86,15
86,25
86,00
86,23
86,34
86,29
86,25
85,89
85,45
85,56
85,41 85,30
85,59
85,82
85,85
85,46
85,47
85,43
85,65 85,48
85,28 85,19
85,20
85,13 85,20
85,17
85,28
85,46
84,98
85,31
85,33
84,23 84,40
84,45
84,43 84,41
84,40
84,49
84,57 84,52
84,47
84,43
84,47
84,47
84,51 84,72
84,88
84,72
84,86
84,73
84,74
84,73
84,74
84,67
84,90
85,09
84,7884,65
84,67
84,94
84,83
84,49
84,20
84,22
84,24
84,67
84,69
84,31
84,29
84,81
84,64
83,20
84,31
84,22
84,07
84,29
84,65
84,85
84,58
84,41
84,41
84,43
84,49
84,46
84,53
84,48
84,45
84,37
84,42
84,47
83,68
84,94
85,06
85,30
85,23
85,16
85,66 85,04
85,06
84,92
85,10
85,05
84,98
84,95
85,22
84,94 84,84
84,64
84,59
84,58 84,73
84,81 84,92
84,82
84,62
84,53
84,53
84,49
84,41
84,35
84,35
84,44
84,40
84,38
84,42
84,49
84,57
84,56
84,56
84,55 84,66 84,75
84,95
84,97
85,12
84,94
84,21
85,17
85,18
85,26
85,18
85,24
85,49
85,32
85,24
85,22
85,23
85,32
85,31
85,23
85,57
85,80
85,60
85,37
85,32
85,04
85,05
85,09
85,01
84,6684,79
84,61
84,72
84,79 84,99
85,16
85,08
85,25
85,09
84,96 85,17
85,14
85,30
85,20
85,59
86,03
86,09
85,74
85,15
84,70
84,11
84,11
84,12
84,11
84,05
84,40
84,51
84,25
83,30
84,22
84,84
84,79
84,76
84,75
84,70
84,62
84,24 84,40
84,41 84,45
84,54
84,36
84,36
84,3384,28
84,33 84,35
84,36
84,36
84,30
84,3084,28
84,00
84,12
84,16
84,21
84,23
84,20
84,23
84,21
84,23 84,25
84,21
86,88
86,67
86,58
86,52
86,20
86,07
85,92
85,85
85,65
85,74
86,27
86,16
86,56 86,67
85,74 86,52
86,54
85,84
85,92
86,42
86,84 86,81
86,36
85,56
86,98 86,49 85,95
87,43
87,44
87,26
86,98
86,71
86,55
86,50
86,16
86,25
86,76
87,24
86,44
86,36
86,16
86,94
83,92
84,93
86,41
86,85
86,29
86,13
85,35
85,75
83,94
83,43 82,77
86,5986,62
86,77
86,61
86,57
86,52
86,55
86,76
87,09
87,34
87,05
86,42
87,40
87,22
86,84
86,80 87,13
86,73
87,20 87,50
85,60
84,92
84,47
84,29
84,42
84,37
84,32
84,36
84,33 84,35
84,39
84,33 84,36
84,34
84,50 84,52
84,48
84,53
84,45
84,47
84,66
84,90
85,14
85,91
85,89
85,63
84,75
84,65
84,50
84,51 84,62
84,45
84,37 84,46
84,43
84,53
84,52 84,40
84,47
84,44
83,83
83,72
84,43
84,21
84,26
84,42
84,48
84,43
85,14
85,05
86,64
87,02
87,27
87,56
87,74
87,73
87,53
87,70
87,62
87,17
86,38 85,64
86,41
84,48
84,53
84,43
85,26
85,35
85,4785,43
85,48
85,5685,58
85,69
85,68
85,53
85,52
85,13 85,32
85,35
84,64
84,71
84,61
84,89
84,64 84,70
84,44
84,43
84,47
84,62
84,42
84,42
84,45
84,64
84,61
84,68
84,92
85,12
84,95 85,14
85,41
84,73
84,87
85,11
86,14
85,88
85,58 85,35
85,84
85,36
85,19
85,23 85,05
85,13
85,00
84,93 84,82
84,80
84,91 85,14
85,14
84,92
84,89
84,81
84,52 84,69
84,75
84,7684,70
84,59
84,75
85,02
85,27
85,62
85,18
85,64
85,39
85,62 85,16
85,77
86,13
85,75
85,87
85,42
85,40 85,43
85,44
85,45
85,64
85,53
85,58
85,60 85,62
85,75 85,65
85,43 85,67
85,85
85,66
85,64
85,63
85,87
85,83
85,80
85,61 85,81
85,76 85,78
85,71 85,57
85,69
85,73 85,77
85,64
85,65
85,83 85,78
85,76
85,75
85,71
85,73
85,72
85,50
85,68
85,75 85,73
85,74
85,71
85,75
85,76
85,72 85,70
85,76
85,73
85,85 86,03
86,39
86,13
86,92
86,39
86,15 85,95
85,73
85,71 85,77
85,80 85,90
85,89 86,02
86,12
86,08
86,35
86,22 85,95
85,93
85,91 85,86
86,13 86,02
85,90 85,98
85,85
85,71
85,65
85,72
85,71
85,78
85,79
85,78
85,82
85,73
85,80
85,76
85,78
85,80
85,83
85,86 85,82
85,65
85,81
86,90 86,65
86,41
86,64
85,97
84,05
84,07
84,21
83,76
85,14
86,43
86,61
86,76
87,23
87,39
87,13
86,89
86,14
86,40
86,65
86,39
86,62
86,58
86,68
86,57
87,64
87,25
86,93
87,33
87,14
86,16
86,40
86,62
87,14
87,32
87,48
87,43
87,08
87,36
87,63
87,6187,73
87,91
88,11
88,1088,34
88,05
87,74
87,55 87,20
87,01
86,95
86,8786,96 87,14
87,4187,65 87,87
87,88 87,62 87,32
85,14
85,92
85,66
86,16
86,41
86,57
86,68 86,8887,03
87,18
86,98
86,89
86,90
86,64
87,64
87,91
87,82
88,17
87,88
87,38 87,67
87,15
87,26
87,83
88,03
88,37
88,65
88,37 88,71
88,69
88,14
88,33
87,67
87,17
86,12
86,17
85,98
85,95 86,64
88,16 88,40
88,16
87,80
85,83
85,96
85,89
85,83
85,82
85,82
85,96
85,88
85,80 85,55
85,73
85,69
85,44
87,64
87,38
87,40
87,33
87,35
87,31
87,23
85,65
85,67
87,14
87,33
85,46
85,64
87,23
87,22 87,11
86,64
86,88
87,26 87,05
86,67
86,90
86,91
87,14
85,84
86,05
86,18
86,31 86,30
86,23
85,82 85,63
86,14
85,14
85,25
85,28
85,33
85,32
85,28
85,38
85,43
85,41 85,50
85,65
85,50
85,67 85,40
85,35
85,12
85,16 84,91
84,86
86,14
86,51
86,23
86,68
86,11 86,11 86,55
85,65 85,35
84,86
84,64
84,69
85,07 85,42
85,66
86,17
86,40
86,38
86,73
86,68
86,64
86,11 85,66
85,11
84,61
84,89
86,14
85,97
85,90
85,83
85,10
85,64
86,12
86,12 86,69
86,41
86,11
86,38
85,11
85,41 86,17
86,35 86,17
86,02
84,92
83,3685,16 85,27
85,63
85,16
84,6483,38
84,66 85,20
85,25 84,67
84,11
83,91
84,39
84,69 84,37
84,17
83,93
83,66 83,63
83,88
83,68
83,42
84,43
84,87
84,64
85,11
84,61
84,35
84,23
84,07
83,87
83,98
84,40
84,54
86,10
85,67
85,35
86,76
84,90
49301:003:0600
49301:003:0480
49301:003:0070
Mõniste metskond 3
Naha
Leppora
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
49301:003:0480
Naha
74.0
74.0
75.0
7 5 .0
75.0
75.0
8 7
87
87
8 8
8 8
8 8
88
8 8
8 8
8 7
8 7
8 6
86
8 6
86
85
84
8 8
8 4
84
4
8 4
8 4
8 8
88
87
87
8 7
87
87
8 7
8 7
8 7
86
8 6
8 2
83
8 3
84
84
84
84
8 4
84
8 4
84
8 4
8 4
8 4
8 4
8 5
8 5
85
8 5
85
85
8 5
85
8 5
8 5
8 5
8 5
85
8 5
85
85
85
85
85
85
85
8 5
85
8 5
8 5
8 6
86
8 6
86
8 6
86
8 6
8
86
8 6
86
86
86
8 6
8 686
8 6
86
8 6
86
86
86
8 7
8 7
87
8 7
87
8 7
8 7
8 7
87
8 8
8 8
88
Plokk 1 aT
I
I'
V
V'
II
III'
IV'
II I
II '
IV
Pa 12A
Pa 25
Pa 12
Pa 10
Pa 17
Pa 9
Pa 9A
Pa 13
Pa 23 Pa 22
Pa 21
Pa 24
6,4 3,3
8,2 3,7
7,1 3,4
7,0 2,8
7,5 3,2
7,4 3 2
7,4 3,8
5,5 6,5
7,6 3,9
7,7 3,2
7,7 3,2
6,9 3,3
74,34
86,53
74,64
85,60 75,4485,91
75,44
84,75 74,94
85,71
75,04
86,52 75,94
86,69 75,54
87,82 75,84
73,04 84,52
73,54
84,57
84,46
84,08
73,64
Pa 25
73,04
84,52
7,6 3,9
9
10
11
12
13 14
15
1
2
3
4
5
6
7
8
9 6 379 530,33 655 586,05
10 6 379 503,43 655 340,37
11 6 379 546,72 655 339,67
12 6 379 609,84 655 372,80
13 6 379 694,13 655 439,98
14 6 379 683,14 655 506,93
15 6 379 669,89 655 550,86
Kaevand-puuraugu nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 200 m100
Mäeeraldise plaan Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 1/4
26/5515
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
08.05.2026
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Maardla piir (asendiplaanil)
Kaevandamisel jäetava terviku alumine kontuur
Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
Maaparandushoiuala
Metsa kitsendused
Kaitseobjekti piirangud
Ranna või kalda piiranguvöönd
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
Kaardileht nr 4443 Varstu
1:2000
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 78,55
14.06.2012
N
6379200 6379200
6379400
6379600
6379800
6380000 6 80000
6 5 5 2 0 0
6 5 5 2 0 0
6 5 5 4 0 0
6 5 5 6 0 0
6 5 5 6 0 0
Nr X Y
1 6 379 882,06 655 271,92
2 6 379 717,89 655 156,85
3 6 379 327,10 655 178,84
4 6 379 195,03 655 452,52
5 6 379 564,60 655 646,28
6 6 379 762,25 655 586,46
7 6 379 774,93 655 588,00
8 6 379 791,20 655 539,31
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
Pindala 20,34 ha
41
41
83,31
83,98
83,35
84,01
+75.64
81,57 81,90
83,44
87,10
85,64
86,18
84,12
83,85
83,39
83,56
85,52 83,24
86,09
85,91
85,79
85,90
85,9785,89
85,96
86,00
86,03
86,21
86,01
85,85
85,7385,78
85,86
85,75
85,90
86,20
86,00
85,84
85,70
85,95
85,73
85,68
85,91
86,16
85,86
86,40
86,31
86,31
86,79
86,86
86,83
86,60
86,79
86,12
85,93 85,80
85,64
86,21
85,84
85,92
86,59
87,18
86,25
84,00
83,73
83,87 83,85
83,85
83,88
83,75
84,08 85,26
84,97 84,28
84,41 83,78
83,79
83,80
83,8384,92
85,35
85,45
85,82
85,81
85,93
85,89
85,46
84,15
85,35 85,88
85,94
86,06
86,58
87,36
86,55
85,56
85,71 85,52
85,36 84,86
85,56 85,22
85,18
85,59
85,09
85,38
86,43
87,00
87,19
86,97
86,70
86,38
86,04
86,31
86,78
86,26
86,32
86,20
86,55
87,25
87,52
87,50
87,0986,29
86,87
87,04
86,79
87,21
86,93 86,59
86,53
86,59
86,99
86,58
86,44
86,31
86,29
86,43
87,33
87,41
87,81
87,82
87,96
87,83
87,64 87,75
87,89
87,99
87,98 87,80
87,67
87,40
87,50
86,54 86,88
86,72
86,71 86,57
87,44 87,12
87,02
87,55 88,02
87,86
88,27
88,25 88,17
88,30
88,45
88,34
87,08
86,43
86,53
86,22 86,37
86,54 87,00
85,98
86,10
86,08
86,35
85,88
85,89
85,90
86,04
86,13
86,15
86,00
86,32
86,32
86,59
86,73
86,65
86,20
85,60
85,55
85,54
85,45
85,90
86,01
86,09
86,12
85,83
85,23
85,55
86,16
86,01
85,77
85,74
85,63
85,60
85,89
87,96
87,94 88,07 88,31
88,62
88,48
88,78
88,11
87,88
87,76
87,72
87,94
88,17
88,38
88,54 87,77
87,77
87,73
87,78
88,04
87,81
87,73
87,67
87,60
87,32
86,87
86,96
86,84
87,56 87,85
87,53
87,76
88,04
88,14
87,84
87,98 87,77
87,66
87,52
87,46
87,48
87,59
88,04
88,0488,14
86,11
86,04
86,66
87,01
86,84
86,51
86,05
86,04
86,0986,14
85,96
85,80 85,85
85,29
85,26 85,48
85,34
85,22 85,39
85,20
85,23
84,89
85,89 85,7584,87
84,73
84,88
84,70
84,86
84,82
84,65
84,76
84,75
85,04
85,31
85,66
86,70
86,54
86,09
85,57
84,08
83,79
83,93
83,9584,73
86,03
86,55
86,69 84,51
85,07
85,85
86,68
86,34
87,26
87,33
87,47
87,46
87,99
87,88
87,50
84,67
86,56
87,07
87,22
87,73
88,31
88,91
88,91
88,87
88,86
88,97
89,07
88,91
88,58
88,37
87,85
88,05 86,76
88,12
87,88
87,98
88,38
88,49
88,75
89,14
88,60
88,90
88,55
86,9286,78
86,24
86,03
85,45
85,29 85,45
85,35
84,95
84,47
84,86
84,52 84,51
84,56
84,56
84,71 84,6684,56
84,62
84,73 84,57
84,50
84,62
84,6484,73
85,47
85,50
85,80
86,32
86,63
87,66
87,18 87,48 87,59
87,95
87,83
87,93
84,05 83,93
83,72
84,51 84,2184,07
84,20
84,37
84,32
84,51
84,64
84,40
84,44
84,31
84,25
83,85
83,81
83,61
83,59
83,64
83,68
83,73
83,90
83,96
84,02
84,02
84,05
84,20
84,31
85,89
85,78
85,44
85,08 84,58
84,68
84,35
84,67
84,71
84,48 84,59
84,68 84,77
85,19
84,63
84,73
84,54
84,33
84,3884,41
84,33
83,42
83,37
83,48
83,61
84,02 83,63
83,84
83,87
84,18
84,33
84,28 84,01
84,05
84,33
84,00
83,95
84,06
84,12
83,73
83,29
83,36
83,70
81,55
83,82
82,91
82,26
81,13 81,63
82,62
83,13
83,34
83,26
85,30 85,97
86,15
86,25
86,00
86,23
86,34
86,29
86,25
85,89
85,45
85,56
85,41 85,30
85,59
85,82
85,85
85,46
85,47
85,43
85,65 85,48
85,28 85,19
85,20
85,13 85,20
85,17
85,28
85,46
84,98
85,31
85,33
84,23 84,40
84,45
84,43 84,41
84,40
84,49
84,57 84,52
84,47
84,43
84,47
84,47
84,51 84,72
84,88
84,72
84,86
84,73
84,74
84,73
84,74
84,67
84,90
85,09
84,7884,65
84,67
84,94
84,83
84,49
84,20
84,22
84,24
84,67
84,69
84,31
84,29
84,81
84,64
83,20
84,31
84,22
84,07
84,29
84,65
84,85
84,58
84,41
84,41
84,43
84,49
84,46
84,53
84,48
84,45
84,37
84,42
84,47
83,68
84,94
85,06
85,30
85,23
85,16
85,66 85,04
85,06
84,92
85,10
85,05
84,98
84,95
85,22
84,94 84,84
84,64
84,59
84,58 84,73
84,81 84,92
84,82
84,62
84,53
84,53
84,49
84,41
84,35
84,35
84,44
84,40
84,38
84,42
84,49
84,57
84,56
84,56
84,55 84,66 84,75
84,95
84,97
85,12
84,94
84,21
85,17
85,18
85,26
85,18
85,24
85,49
85,32
85,24
85,22
85,23
85,32
85,31
85,23
85,57
85,80
85,60
85,37
85,32
85,04
85,05
85,09
85,01
84,6684,79
84,61
84,72
84,79 84,99
85,16
85,08
85,25
85,09
84,96 85,17
85,14
85,30
85,20
85,59
86,03
86,09
85,74
85,15
84,70
84,11
84,11
84,12
84,11
84,05
84,40
84,51
84,25
83,30
84,22
84,84
84,79
84,76
84,75
84,70
84,62
84,24 84,40
84,41 84,45
84,54
84,36
84,36
84,3384,28
84,33 84,35
84,36
84,36
84,30
84,3084,28
84,00
84,12
84,16
84,21
84,23
84,20
84,23
84,21
84,23 84,25
84,21
86,88
86,67
86,58
86,52
86,20
86,07
85,92
85,85
85,65
85,74
86,27
86,16
86,56 86,67
85,74 86,52
86,54
85,84
85,92
86,42
86,84 86,81
86,36
85,56
86,98 86,49 85,95
87,43
87,44
87,26
86,98
86,71
86,55
86,50
86,16
86,25
86,76
87,24
86,44
86,36
86,16
86,94
83,92
84,93
86,41
86,85
86,29
86,13
85,35
85,75
83,94
83,43 82,77
86,5986,62
86,77
86,61
86,57
86,52
86,55
86,76
87,09
87,34
87,05
86,42
87,40
87,22
86,84
86,80 87,13
86,73
87,20 87,50
85,60
84,92
84,47
84,29
84,42
84,37
84,32
84,36
84,33 84,35
84,39
84,33 84,36
84,34
84,50 84,52
84,48
84,53
84,45
84,47
84,66
84,90
85,14
85,91
85,89
85,63
84,75
84,65
84,50
84,51 84,62
84,45
84,37 84,46
84,43
84,53
84,52 84,40
84,47
84,44
83,83
83,72
84,43
84,21
84,26
84,42
84,48
84,43
85,14
85,05
86,64
87,02
87,27
87,56
87,74
87,73
87,53
87,70
87,62
87,17
86,38 85,64
86,41
84,48
84,53
84,43
85,26
85,35
85,4785,43
85,48
85,5685,58
85,69
85,68
85,53
85,52
85,13 85,32
85,35
84,64
84,71
84,61
84,89
84,64 84,70
84,44
84,43
84,47
84,62
84,42
84,42
84,45
84,64
84,61
84,68
84,92
85,12
84,95 85,14
85,41
84,73
84,87
85,11
86,14
85,88
85,58 85,35
85,84
85,36
85,19
85,23 85,05
85,13
85,00
84,93 84,82
84,80
84,91 85,14
85,14
84,92
84,89
84,81
84,52 84,69
84,75
84,7684,70
84,59
84,75
85,02
85,27
85,62
85,18
85,64
85,39
85,62 85,16
85,77
86,13
85,75
85,87
85,42
85,40 85,43
85,44
85,45
85,64
85,53
85,58
85,60 85,62
85,75 85,65
85,43 85,67
85,85
85,66
85,64
85,63
85,87
85,83
85,80
85,61 85,81
85,76 85,78
85,71 85,57
85,69
85,73 85,77
85,64
85,65
85,83 85,78
85,76
85,75
85,71
85,73
85,72
85,50
85,68
85,75 85,73
85,74
85,71
85,75
85,76
85,72 85,70
85,76
85,73
85,85 86,03
86,39
86,13
86,92
86,39
86,15 85,95
85,73
85,71 85,77
85,80 85,90
85,89 86,02
86,12
86,08
86,35
86,22 85,95
85,93
85,91 85,86
86,13 86,02
85,90 85,98
85,85
85,71
85,65
85,72
85,71
85,78
85,79
85,78
85,82
85,73
85,80
85,76
85,78
85,80
85,83
85,86 85,82
85,65
85,81
86,90 86,65
86,41
86,64
85,97
84,05
84,07
84,21
83,76
85,14
86,43
86,61
86,76
87,23
87,39
87,13
86,89
86,14
86,40
86,65
86,39
86,62
86,58
86,68
86,57
87,64
87,25
86,93
87,33
87,14
86,16
86,40
86,62
87,14
87,32
87,48
87,43
87,08
87,36
87,63
87,6187,73
87,91
88,11
88,1088,34
88,05
87,74
87,55 87,20
87,01
86,95
86,8786,96 87,14
87,4187,65 87,87
87,88 87,62 87,32
85,14
85,92
85,66
86,16
86,41
86,57
86,68 86,8887,03
87,18
86,98
86,89
86,90
86,64
87,64
87,91
87,82
88,17
87,88
87,38 87,67
87,15
87,26
87,83
88,03
88,37
88,65
88,37 88,71
88,69
88,14
88,33
87,67
87,17
86,12
86,17
85,98
85,95 86,64
88,16 88,40
88,16
87,80
85,83
85,96
85,89
85,83
85,82
85,82
85,96
85,88
85,80 85,55
85,73
85,69
85,44
87,64
87,38
87,40
87,33
87,35
87,31
87,23
85,65
85,67
87,14
87,33
85,46
85,64
87,23
87,22 87,11
86,64
86,88
87,26 87,05
86,67
86,90
86,91
87,14
85,84
86,05
86,18
86,31 86,30
86,23
85,82 85,63
86,14
85,14
85,25
85,28
85,33
85,32
85,28
85,38
85,43
85,41 85,50
85,65
85,50
85,67 85,40
85,35
85,12
85,16 84,91
84,86
86,14
86,51
86,23
86,68
86,11 86,11 86,55
85,65 85,35
84,86
84,64
84,69
85,07 85,42
85,66
86,17
86,40
86,38
86,73
86,68
86,64
86,11 85,66
85,11
84,61
84,89
86,14
85,97
85,90
85,83
85,10
85,64
86,12
86,12 86,69
86,41
86,11
86,38
85,11
85,41 86,17
86,35 86,17
86,02
84,92
83,3685,16 85,27
85,63
85,16
84,6483,38
84,66 85,20
85,25 84,67
84,11
83,91
84,39
84,69 84,37
84,17
83,93
83,66 83,63
83,88
83,68
83,42
84,43
84,87
84,64
85,11
84,61
84,35
84,23
84,07
83,87
83,98
84,40
84,54
86,10
85,67
85,35
86,76
84,90
49301:003:0600
49301:003:0480
49301:003:0070
Mõniste metskond 3
Naha
Leppora
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
49301:003:0480
Naha
74.0
74.0
75.0
7 5 .0
75.0
75.0
8 7
87
87
8 8
8 8
8 8
88
8 8
8 8
8 7
8 7
8 6
86
8 6
86
85
84
8 8
8 4
84
4
8 4
8 4
8 8
88
87
87
8 7
87
87
8 7
8 7
8 7
86
8 6
8 2
83
8 3
84
84
84
84
8 4
84
8 4
84
8 4
8 4
8 4
8 4
8 5
8 5
85
8 5
85
85
8 5
85
8 5
8 5
8 5
8 5
85
8 5
85
85
85
85
85
85
85
8 5
85
8 5
8 5
8 6
86
8 6
86
8 6
86
8 6
8
86
8 6
86
86
86
8 6
8 686
8 6
86
8 6
86
86
86
8 7
8 7
87
8 7
87
8 7
8 7
8 7
87
8 8
8 8
88
Plokk 1 aT
I
I'
V
V'
II
III'
IV'
II I
II '
IV
Pa 12A
Pa 25
Pa 12
Pa 10
Pa 17
Pa 9
Pa 9A
Pa 13
Pa 23 Pa 22
Pa 21
Pa 24
6,4 3,3
8,2 3,7
7,1 3,4
7,0 2,8
7,5 3,2
7,4 3 2
7,4 3,8
5,5 6,5
7,6 3,9
7,7 3,2
7,7 3,2
6,9 3,3
74,34
86,53
74,64
85,60 75,4485,91
75,44
84,75 74,94
85,71
75,04
86,52 75,94
86,69 75,54
87,82 75,84
73,04 84,52
73,54
84,57
84,46
84,08
73,64
Pa 25
73,04
84,52
7,6 3,9
9
10
11
12
13 14
15
1
2
3
4
5
6
7
8
9 6 379 530,33 655 586,05
10 6 379 503,43 655 340,37
11 6 379 546,72 655 339,67
12 6 379 609,84 655 372,80
13 6 379 694,13 655 439,98
14 6 379 683,14 655 506,93
15 6 379 669,89 655 550,86
Kaevand-puuraugu nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 200 m100
Mäeeraldise plaan Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 1/4
26/5515
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
08.05.2026
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Maardla piir (asendiplaanil)
Kaevandamisel jäetava terviku alumine kontuur
Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
Maaparandushoiuala
Metsa kitsendused
Kaitseobjekti piirangud
Ranna või kalda piiranguvöönd
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
Kaardileht nr 4443 Varstu
1:2000
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 78,55
14.06.2012
N
6379200 6379200
6379400
6379600
6379800
6380000 6 80000
6 5 5 2 0 0
6 5 5 2 0 0
6 5 5 4 0 0
6 5 5 6 0 0
6 5 5 6 0 0
Nr X Y
1 6 379 882,06 655 271,92
2 6 379 717,89 655 156,85
3 6 379 327,10 655 178,84
4 6 379 195,03 655 452,52
5 6 379 564,60 655 646,28
6 6 379 762,25 655 586,46
7 6 379 774,93 655 588,00
8 6 379 791,20 655 539,31
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
Pindala 20,34 ha
41
41
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
Leppora
49301:003:0070
Naha
49301:003:0480
Mõniste metskond 3
49301:003:0600 N a h a
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
4 8 0
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
49301:003:0070
Leppora
M õ n is te m
e ts
k o n d 1
3
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
2 2 7
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
N m
S m
S m
NE m
0,2
1,7
3,7
6,9
10,1
11,9
12,0
0,1
1,5
3,4
5,9
8,6
10,5
12,0
0,6
3,0 3,2
4,9
6,6
8,6
10,7
11,7
12,0
0,4
3,9
5,2
6,4
8,0
8,9
11,2 11,5
12,0
0,3
1,2
3,3
4,3
5,6
7,6
8,3
9,7
11,0
0,4
1,1
11,5
0,4
0,6
2,0
3,2
8,3
10,9
11,9
2,8
7,9
9,8
1,0
Pa13
Pa12A
Pa24
Pa21
Pa23 Pa17
Pa25
84,08
84,75
84,57
84,52
85,7185,91
86,53
Pa 25 84,52
23,5
19,5
03.09.12
2,7 m
03.09.12
2,5 m
03.09.12
3,2 m
03.09.12
1,8 m
03.09.12
2,6 m
03.09.12
3,7 m
19.03.12
0,7 m
19.03.12
0,7 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/ +372 668 1011, [email protected]
Geoloogilised läbilõiked I...I'-II...II'
Kasvukiht
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Puuraugu sügavus, m
sügavus maapinnast, m Geoloogilise lademe piiri
0 80 m40
Savi (lg III)
Liivsavimoreen (gIII)
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P)
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P)
Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
Tauri Põldema
Erki Vaguri 26/5515
08.05.2026
Graafiline lisa 2/4
V 1 : 100
H 1 : 2000
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked I-I` ja II-II`
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Uuringuaegne veetase
Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme sügavus, m
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
8888
7272
8888
1 :2
1 :2
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Leppora
49301:003:0070
49301:003:0480
Naha
L e p p o ra
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
0 7 0 Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Plokk 1 aT Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Läbilõige III-III'
Läbilõige IV-IV'
Läbilõige V-V'
N m S
m W
m
NW m
E m
E m
0,4
1,1
2,8
7,9
9,8
11,5
0,1
1,5
3,4
5,9
8,6
10,5
12,0
0,1
1,4
3,3
6,3
8,4
10,2
11,6
0,1
3,3
6,3
8,4
10,2
11,6
0,2
2,0
3,8
8,2
11,2
12,0
0,4
3,4
6,5
12,0
1,4
0,5
0,8
0,4
2,0
3,2
8,3
10,9
11,9
0,4
3,9
5,2
6,4
8,0
8,9
11,2
11,5
12,0
0,4
3,4
6,5
12,0
0,2
1,7
3,7
6,9
10,1
11,9
12,0
Pa22 Pa23
Pa13
Pa10
Pa22
Pa9A Pa21
Pa10
Pa25 Pa12A
86,53
85,60
86,69
87,82
84,75
85,91 85,60
84,52
87,82
84,57
Pa25 84,52
23,5
19,5
03.09.12
3,7 m 03.09.12
2,7 m 03.09.12
3,4 m
03.09.12
3,9 m
03.07.12
2,5 m
03.07.12
3,2 m
19.03.12
0,7 m 03.09.12
3,9 m
03.09.12
2,6 m 03.09.12
2,1 m
14.09.12
vt. 82,84 m
19.03.12
0,7 m
0 80 m40
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked III - III`, IV- IV`, V - V
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/ +372 668 1011, [email protected]
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
Tauri Põldema
Erki Vaguri 26/5515
08.05.2026
Graafiline lisa 3/4
V 1 : 100
H 1 : 2000
Kasvukiht
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Puuraugu sügavus, m
sügavus maapinnast, m Geoloogilise lademe piiri
Savi (lg III)
Liivsavimoreen (gIII)
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P)
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P)
Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
Uuringuaegne veetase
Geoloogilised läbilõiked III...III'-V...V'
Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
o ja
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme sügavus, m
87,10
85,64
86,18
84,12
83,85
83,39
83,56
85,52 83,24
86,31
86,79
86,86
86,83
87,18
86,25
84,00
83,73
83,87 83,85
83,85
83,88
83,75
84,08 85,26
84,28
84,41 83,78
83,79
83,80
83,8384,92
85,46
84,15
85,35 85,88
87,41
87,81
87,82
87,96
87,83
87,64 87,75
87,89
87,99
87,98 87,80
87,67
87,40
87,44
87,55 88,02
87,86
88,27
88,25 88,17
88,30
88,45 88,34
87,96
87,94 88,07 88,31
88,62
88,48
88,78
88,11
87,88
87,76
87,72 87,94
88,17
88,38
88,54 87,77
87,77
87,73
87,78
88,04
87,81
87,73
87,67
87,60
87,32
86,87
86,96
86,84
87,56 87,85
87,53
87,76
88,04
88,14
87,84
87,98 87,77
87,66
87,52
87,46
87,48
87,59
88,04
88,0488,14
86,11
86,04
86,66
87,01
86,84
86,51
85,48
85,34
85,22 85,39
85,20
85,23
84,89
85,89
85,7584,87
84,73
84,88
86,54
86,09
85,57
84,08
83,79
83,93
83,9584,73
86,03
86,55
86,69 84,51
85,07
85,85
86,68
86,34
87,26
87,33
87,47
87,99
87,88
87,50
84,67
86,56
87,07
87,22
87,73
88,31
88,91
88,91
88,87
88,86
88,97
89,07
88,91
88,58
87,99
88,37
87,85
88,05 86,76
88,12
87,88
87,98
88,38
88,49
88,75
89,14
88,60
88,90
88,55
86,92 86,78
86,24
86,03
85,45 85,29
85,32
85,45
85,35
84,95
84,47 84,86
84,5284,51
84,56
84,56
84,71 84,6684,56
84,62
84,73 84,57
84,50
84,62
84,64 84,73
85,47
85,50
85,80
86,32
86,63
87,66
87,18 87,48 87,59
87,95
87,83
87,93
84,05 83,93
83,72
84,51 84,2184,07
84,20
84,37
84,32
84,51
84,64
84,40
84,44
84,31
84,25
83,85
83,72
83,81
83,61
83,59
83,64
83,68
83,73
83,90
83,96
84,02
84,02
84,05
84,20
84,31
85,89
85,78
85,44
85,08 84,58
84,68
84,35
84,67
84,71
84,48 84,59
84,68 84,77
85,19
84,63
84,73
84,54
84,33
84,3884,41
84,33
83,39
83,42
83,07
83,12
83,23
83,37
83,48
83,61
84,02 83,63
83,84
83,87
84,18
84,33
84,28
84,01
84,05
84,33
84,00
83,95
84,06
84,12
83,73
83,29
83,36
83,70
83,82
82,91
82,26
82,62
83,13
83,34
83,26
85,30 85,97
86,15
86,25
86,00
86,23
86,34
86,29
86,25 85,45
85,65 85,48
85,28 85,19
85,20
85,13
85,17
85,28
85,46
84,98
85,31
85,33
84,23
84,83
84,49
84,20
84,22
84,24
84,69
84,31
84,29
84,81
84,64
83,20
84,31
84,22
84,07
84,29
84,70
84,11
84,11
84,12
84,11
84,05
84,40
84,51
84,25
84,84
84,79
84,76
84,75
84,70
84,62
86,88
86,67
86,58
86,52
86,20
86,07
85,92
85,85
85,65
85,74
86,27
86,16
86,56 86,67
85,74 86,52
86,54
85,84
85,92
86,42
86,84 86,81
86,36
85,56
86,98 86,49 85,95
87,43
87,44
87,26 86,98
86,71
86,55
86,50
86,16
86,25
86,76
87,24
86,44
86,36
86,16
86,94
83,92
84,93
86,41
86,85
86,29
86,13
85,35
85,75
83,94
83,43
86,59 86,62
86,77
86,61
86,57
86,52 86,55
86,76
87,09
87,34
87,05
86,42
87,40
87,22
86,84
86,80 87,13
86,73 87,20
87,50
85,60
84,92
84,47
84,29
84,65
84,52
83,83
84,43
84,21
84,26
85,14
85,05
86,64
87,02
87,27
87,56
87,74
87,73
87,53
87,70 87,62
87,17
86,38
85,64
86,41
84,53
85,50
85,73
85,85 86,03
86,39
86,13
86,92
86,39
86,15
86,90 86,65
86,41
86,64
85,97
84,05
84,07
84,21
83,76
85,14
86,61
87,23
87,39
87,13
86,89
86,57
87,64
87,25
86,93
87,33
86,62
87,14
87,32
87,48
87,43
87,08
87,36
87,63
87,6187,73
87,91
88,11
88,1088,34
88,05
87,74
87,55 87,20
87,01
86,95
86,8786,96 87,14
87,41 87,65
87,87
87,88 87,62 87,32
85,14
85,92
85,66
86,16 86,41
86,57
86,68
86,8887,03
87,18
86,98
86,89
86,90
86,64
87,64
87,91
87,82
88,17
87,88
87,38 87,67
87,15
87,26
87,83
88,03
88,37
88,65
88,3788,71
88,69
88,14
88,33
87,67
87,17
86,12
86,17
85,98
85,95 86,64
88,16 88,40
88,16
87,80
85,83
85,96
85,89
85,83
85,82
85,82
85,96
85,88
85,80 85,55
85,73
85,69
85,44
87,64
87,38
87,40
87,33 87,35
87,31
87,23
85,65
85,67
87,14
87,33
85,46
85,64
87,23
87,22
87,11 86,64
86,88
87,26
87,05
86,67
86,90
86,91
87,14
85,84
86,05
86,18
86,3186,30
86,23
85,82 85,63
86,14
85,14
85,25
85,28
85,33
85,32
85,28
85,38
85,43
85,41 85,50
85,65
85,50
85,67 85,40
85,35
85,12
85,16 84,91
84,86
86,14
86,51
86,23
86,68
86,11 86,11 86,55
85,65 85,35
84,86
84,64
84,69
85,07 85,42
85,66
86,17
86,40
86,38
86,73
86,68
86,64
86,11 85,66
85,11
84,61
84,89
86,14
85,97
85,90
85,83
85,10
85,64
86,12
86,12 86,69
86,41
86,11
86,38
85,11
85,41 86,17
86,35 86,17
86,02
84,92
85,16
85,27
85,63
85,16
84,64 83,38
84,66
85,20
85,2584,67
84,11
83,91
84,39
84,69 84,37
84,17
83,93
83,66 83,63
83,88
83,68
83,42
84,43
84,87
84,64
85,11
84,61
84,35
84,23
84,07
83,87
83,98
84,40
84,54
86,10
85,67
85,35
86,76
49301:003:0600
49301:003:0480
49301:003:0070
Mõniste metskond 3
Naha
Leppora
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
8 8
8 8
8 8
88
8 8
8 8
8 7
8 7
84
8 8
8 4
84
4
8 4
8 4
8 8
88
87
87
8 7
87
87
8 7
8 7
8 7
86
8 6
83
83
84
84
84
8 4
84
8 4
84
8 4
8 4
8 4
8 4
8 5
8 5
85
8 5
8 5
85
8 5
85
85
85
85
85
85
85
85
8 5
8 5
8 6
86
8 6
8
8 6
86
8 6
8 686
8 6
86
8 6
86
86
86
87
8 7
8 7
8 7
87
8 8
8 8
88
8 2
8 3
83
8 5
7 6
7 6
7 6
76
76 76
7 6
7 6
7 6
76
76
76
7 6
7 6
7 6
7 6
7 6
76
76
7 6
7 7
7 7
7 7
77
77 77
7 7
7 7
7 7
77
77
77
7 7
7 7
7 7
7 7
7 7
7 7
77
77
7 8
7 8
7 8
78
78 78
7 8
7 8
7 8
78
78
78
7 8
7 8
7 8
7 8
7 8
7 8
78
78
7 8
7 9
7 9
7 9
79
79 79
7 9
7 9
7 9
79
79
79
7 9
7 9
7 9
7 9
7 9
7 9
79
79
7 9
8 0
8 0
8 0
80 80
80
8 0
8 0
8 0
80
80
80
8 0
8 0
8 0
8 0
8 0
8 0
80
80
8 0
8 7
81
81
81
8 1
8 1
8 1
8 1
8 1
8 1
81
81
8 1
81
8 1
8 1
81
81 81
8 1
8 1
8 1
82
82
82
8 2
8 2
8 2
8 2
8 2
8 2
82
82
8 2
82
8 2
8 2
82
82 82
8 2
8 2
8 2
8 2
86
83
83
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
83
83
83
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
83 83
8 3
8 3
8 3
8 3
7 4
74
74
74
7 4
7 5
75
75 75
7 5
7 5
7 5
7 5
7 5
7 5
75
75
75
7 5
7 5
7 5
8 4
8 4
8 4
84
84
84
8 4
8 4
8 4
84
84 84
8 4
8 4
8 4
8 4
84
84
84
8 4
8 4
8 5
8 5
85
85
8 5
8 5
8 5
8 5
8 5
85 85
8 5
8 5
5
8 5
86
8 6
8 6
86
8 6
8 6
86
86
8 6
87
8 7
8 7
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Z= 82,92 abs m
9
13 14
15
12
10
11
1
2
3
4
5
6
7
8
83.7
6379200
6379200
6379400
6379600
6379800
6380000
680000
6 5 5 2 0 0
6 5 5 2 0 0
6 5 5 4 0 0
6 5 5 6 0 0
6 5 5 6 0 0
49301:003:0480
Naha
9 6 379 530,33 655 586,05
10 6 379 503,43 655 340,37
11 6 379 546,72 655 339,67
12 6 379 609,84 655 372,80
13 6 379 694,13 655 439,98
14 6 379 683,14 655 506,93
15 6 379 669,89 655 550,86
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 4/4
26/5515
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
08.05.2026
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Maardla piir (asendiplaanil)
Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
0 200 m100
Korrastatud ala plaan
1:2000
Maaparandushoiuala
Metsa kitsendused
Kaitseobjekti piirangud
Ranna või kalda piiranguvöönd
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
Tekkiv tehisveekogu, pindala 17,03 ha
Kaardileht nr 4443 Varstu
Metsamaaks korrastatav ala, pindala 1,88 ha
N
Nr X Y
1 6 379 882,06 655 271,92
2 6 379 717,89 655 156,85
3 6 379 327,10 655 178,84
4 6 379 195,03 655 452,52
5 6 379 564,60 655 646,28
6 6 379 762,25 655 586,46
7 6 379 774,93 655 588,00
8 6 379 791,20 655 539,31
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
Pindala 20,34 ha
41
83,31
83,98
83,35
84,01
+75.64
81,57 81,90
83,44
87,10
85,64
86,18
84,12
83,85
83,39
83,56
85,52 83,24
86,09
85,91
85,79
85,90
85,9785,89
85,96
86,00
86,03
86,21
86,01
85,85
85,7385,78
85,86
85,75
85,90
86,20
86,00
85,84
85,70
85,95
85,73
85,68
85,91
86,16
85,86
86,40
86,31
86,31
86,79
86,86
86,83
86,60
86,79
86,12
85,93 85,80
85,64
86,21
85,84
85,92
86,59
87,18
86,25
84,00
83,73
83,87 83,85
83,85
83,88
83,75
84,08 85,26
84,97 84,28
84,41 83,78
83,79
83,80
83,8384,92
85,35
85,45
85,82
85,81
85,93
85,89
85,46
84,15
85,35 85,88
85,94
86,06
86,58
87,36
86,55
85,56
85,71 85,52
85,36 84,86
85,56 85,22
85,18
85,59
85,09
85,38
86,43
87,00
87,19
86,97
86,70
86,38
86,04
86,31
86,78
86,26
86,32
86,20
86,55
87,25
87,52
87,50
87,0986,29
86,87
87,04
86,79
87,21
86,93 86,59
86,53
86,59
86,99
86,58
86,44
86,31
86,29
86,43
87,33
87,41
87,81
87,82
87,96
87,83
87,64 87,75
87,89
87,99
87,98 87,80
87,67
87,40
87,50
86,54 86,88
86,72
86,71 86,57
87,44 87,12
87,02
87,55 88,02
87,86
88,27
88,25 88,17
88,30
88,45
88,34
87,08
86,43
86,53
86,22 86,37
86,54 87,00
85,98
86,10
86,08
86,35
85,88
85,89
85,90
86,04
86,13
86,15
86,00
86,32
86,32
86,59
86,73
86,65
86,20
85,60
85,55
85,54
85,45
85,90
86,01
86,09
86,12
85,83
85,23
85,55
86,16
86,01
85,77
85,74
85,63
85,60
85,89
87,96
87,94 88,07 88,31
88,62
88,48
88,78
88,11
87,88
87,76
87,72
87,94
88,17
88,38
88,54 87,77
87,77
87,73
87,78
88,04
87,81
87,73
87,67
87,60
87,32
86,87
86,96
86,84
87,56 87,85
87,53
87,76
88,04
88,14
87,84
87,98 87,77
87,66
87,52
87,46
87,48
87,59
88,04
88,0488,14
86,11
86,04
86,66
87,01
86,84
86,51
86,05
86,04
86,0986,14
85,96
85,80 85,85
85,29
85,26 85,48
85,34
85,22 85,39
85,20
85,23
84,89
85,89 85,7584,87
84,73
84,88
84,70
84,86
84,82
84,65
84,76
84,75
85,04
85,31
85,66
86,70
86,54
86,09
85,57
84,08
83,79
83,93
83,9584,73
86,03
86,55
86,69 84,51
85,07
85,85
86,68
86,34
87,26
87,33
87,47
87,46
87,99
87,88
87,50
84,67
86,56
87,07
87,22
87,73
88,31
88,91
88,91
88,87
88,86
88,97
89,07
88,91
88,58
88,37
87,85
88,05 86,76
88,12
87,88
87,98
88,38
88,49
88,75
89,14
88,60
88,90
88,55
86,9286,78
86,24
86,03
85,45
85,29 85,45
85,35
84,95
84,47
84,86
84,52 84,51
84,56
84,56
84,71 84,6684,56
84,62
84,73 84,57
84,50
84,62
84,6484,73
85,47
85,50
85,80
86,32
86,63
87,66
87,18 87,48 87,59
87,95
87,83
87,93
84,05 83,93
83,72
84,51 84,2184,07
84,20
84,37
84,32
84,51
84,64
84,40
84,44
84,31
84,25
83,85
83,81
83,61
83,59
83,64
83,68
83,73
83,90
83,96
84,02
84,02
84,05
84,20
84,31
85,89
85,78
85,44
85,08 84,58
84,68
84,35
84,67
84,71
84,48 84,59
84,68 84,77
85,19
84,63
84,73
84,54
84,33
84,3884,41
84,33
83,42
83,37
83,48
83,61
84,02 83,63
83,84
83,87
84,18
84,33
84,28 84,01
84,05
84,33
84,00
83,95
84,06
84,12
83,73
83,29
83,36
83,70
81,55
83,82
82,91
82,26
81,13 81,63
82,62
83,13
83,34
83,26
85,30 85,97
86,15
86,25
86,00
86,23
86,34
86,29
86,25
85,89
85,45
85,56
85,41 85,30
85,59
85,82
85,85
85,46
85,47
85,43
85,65 85,48
85,28 85,19
85,20
85,13 85,20
85,17
85,28
85,46
84,98
85,31
85,33
84,23 84,40
84,45
84,43 84,41
84,40
84,49
84,57 84,52
84,47
84,43
84,47
84,47
84,51 84,72
84,88
84,72
84,86
84,73
84,74
84,73
84,74
84,67
84,90
85,09
84,7884,65
84,67
84,94
84,83
84,49
84,20
84,22
84,24
84,67
84,69
84,31
84,29
84,81
84,64
83,20
84,31
84,22
84,07
84,29
84,65
84,85
84,58
84,41
84,41
84,43
84,49
84,46
84,53
84,48
84,45
84,37
84,42
84,47
83,68
84,94
85,06
85,30
85,23
85,16
85,66 85,04
85,06
84,92
85,10
85,05
84,98
84,95
85,22
84,94 84,84
84,64
84,59
84,58 84,73
84,81 84,92
84,82
84,62
84,53
84,53
84,49
84,41
84,35
84,35
84,44
84,40
84,38
84,42
84,49
84,57
84,56
84,56
84,55 84,66 84,75
84,95
84,97
85,12
84,94
84,21
85,17
85,18
85,26
85,18
85,24
85,49
85,32
85,24
85,22
85,23
85,32
85,31
85,23
85,57
85,80
85,60
85,37
85,32
85,04
85,05
85,09
85,01
84,6684,79
84,61
84,72
84,79 84,99
85,16
85,08
85,25
85,09
84,96 85,17
85,14
85,30
85,20
85,59
86,03
86,09
85,74
85,15
84,70
84,11
84,11
84,12
84,11
84,05
84,40
84,51
84,25
83,30
84,22
84,84
84,79
84,76
84,75
84,70
84,62
84,24 84,40
84,41 84,45
84,54
84,36
84,36
84,3384,28
84,33 84,35
84,36
84,36
84,30
84,3084,28
84,00
84,12
84,16
84,21
84,23
84,20
84,23
84,21
84,23 84,25
84,21
86,88
86,67
86,58
86,52
86,20
86,07
85,92
85,85
85,65
85,74
86,27
86,16
86,56 86,67
85,74 86,52
86,54
85,84
85,92
86,42
86,84 86,81
86,36
85,56
86,98 86,49 85,95
87,43
87,44
87,26
86,98
86,71
86,55
86,50
86,16
86,25
86,76
87,24
86,44
86,36
86,16
86,94
83,92
84,93
86,41
86,85
86,29
86,13
85,35
85,75
83,94
83,43 82,77
86,5986,62
86,77
86,61
86,57
86,52
86,55
86,76
87,09
87,34
87,05
86,42
87,40
87,22
86,84
86,80 87,13
86,73
87,20 87,50
85,60
84,92
84,47
84,29
84,42
84,37
84,32
84,36
84,33 84,35
84,39
84,33 84,36
84,34
84,50 84,52
84,48
84,53
84,45
84,47
84,66
84,90
85,14
85,91
85,89
85,63
84,75
84,65
84,50
84,51 84,62
84,45
84,37 84,46
84,43
84,53
84,52 84,40
84,47
84,44
83,83
83,72
84,43
84,21
84,26
84,42
84,48
84,43
85,14
85,05
86,64
87,02
87,27
87,56
87,74
87,73
87,53
87,70
87,62
87,17
86,38 85,64
86,41
84,48
84,53
84,43
85,26
85,35
85,4785,43
85,48
85,5685,58
85,69
85,68
85,53
85,52
85,13 85,32
85,35
84,64
84,71
84,61
84,89
84,64 84,70
84,44
84,43
84,47
84,62
84,42
84,42
84,45
84,64
84,61
84,68
84,92
85,12
84,95 85,14
85,41
84,73
84,87
85,11
86,14
85,88
85,58 85,35
85,84
85,36
85,19
85,23 85,05
85,13
85,00
84,93 84,82
84,80
84,91 85,14
85,14
84,92
84,89
84,81
84,52 84,69
84,75
84,7684,70
84,59
84,75
85,02
85,27
85,62
85,18
85,64
85,39
85,62 85,16
85,77
86,13
85,75
85,87
85,42
85,40 85,43
85,44
85,45
85,64
85,53
85,58
85,60 85,62
85,75 85,65
85,43 85,67
85,85
85,66
85,64
85,63
85,87
85,83
85,80
85,61 85,81
85,76 85,78
85,71 85,57
85,69
85,73 85,77
85,64
85,65
85,83 85,78
85,76
85,75
85,71
85,73
85,72
85,50
85,68
85,75 85,73
85,74
85,71
85,75
85,76
85,72 85,70
85,76
85,73
85,85 86,03
86,39
86,13
86,92
86,39
86,15 85,95
85,73
85,71 85,77
85,80 85,90
85,89 86,02
86,12
86,08
86,35
86,22 85,95
85,93
85,91 85,86
86,13 86,02
85,90 85,98
85,85
85,71
85,65
85,72
85,71
85,78
85,79
85,78
85,82
85,73
85,80
85,76
85,78
85,80
85,83
85,86 85,82
85,65
85,81
86,90 86,65
86,41
86,64
85,97
84,05
84,07
84,21
83,76
85,14
86,43
86,61
86,76
87,23
87,39
87,13
86,89
86,14
86,40
86,65
86,39
86,62
86,58
86,68
86,57
87,64
87,25
86,93
87,33
87,14
86,16
86,40
86,62
87,14
87,32
87,48
87,43
87,08
87,36
87,63
87,6187,73
87,91
88,11
88,1088,34
88,05
87,74
87,55 87,20
87,01
86,95
86,8786,96 87,14
87,4187,65 87,87
87,88 87,62 87,32
85,14
85,92
85,66
86,16
86,41
86,57
86,68 86,8887,03
87,18
86,98
86,89
86,90
86,64
87,64
87,91
87,82
88,17
87,88
87,38 87,67
87,15
87,26
87,83
88,03
88,37
88,65
88,37 88,71
88,69
88,14
88,33
87,67
87,17
86,12
86,17
85,98
85,95 86,64
88,16 88,40
88,16
87,80
85,83
85,96
85,89
85,83
85,82
85,82
85,96
85,88
85,80 85,55
85,73
85,69
85,44
87,64
87,38
87,40
87,33
87,35
87,31
87,23
85,65
85,67
87,14
87,33
85,46
85,64
87,23
87,22 87,11
86,64
86,88
87,26 87,05
86,67
86,90
86,91
87,14
85,84
86,05
86,18
86,31 86,30
86,23
85,82 85,63
86,14
85,14
85,25
85,28
85,33
85,32
85,28
85,38
85,43
85,41 85,50
85,65
85,50
85,67 85,40
85,35
85,12
85,16 84,91
84,86
86,14
86,51
86,23
86,68
86,11 86,11 86,55
85,65 85,35
84,86
84,64
84,69
85,07 85,42
85,66
86,17
86,40
86,38
86,73
86,68
86,64
86,11 85,66
85,11
84,61
84,89
86,14
85,97
85,90
85,83
85,10
85,64
86,12
86,12 86,69
86,41
86,11
86,38
85,11
85,41 86,17
86,35 86,17
86,02
84,92
83,3685,16 85,27
85,63
85,16
84,6483,38
84,66 85,20
85,25 84,67
84,11
83,91
84,39
84,69 84,37
84,17
83,93
83,66 83,63
83,88
83,68
83,42
84,43
84,87
84,64
85,11
84,61
84,35
84,23
84,07
83,87
83,98
84,40
84,54
86,10
85,67
85,35
86,76
84,90
49301:003:0600
49301:003:0480
49301:003:0070
Mõniste metskond 3
Naha
Leppora
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
49301:003:0480
Naha
74.0
74.0
75.0
7 5 .0
75.0
75.0
8 7
87
87
8 8
8 8
8 8
88
8 8
8 8
8 7
8 7
8 6
86
8 6
86
85
84
8 8
8 4
84
4
8 4
8 4
8 8
88
87
87
8 7
87
87
8 7
8 7
8 7
86
8 6
8 2
83
8 3
84
84
84
84
8 4
84
8 4
84
8 4
8 4
8 4
8 4
8 5
8 5
85
8 5
85
85
8 5
85
8 5
8 5
8 5
8 5
85
8 5
85
85
85
85
85
85
85
8 5
85
8 5
8 5
8 6
86
8 6
86
8 6
86
8 6
8
86
8 6
86
86
86
8 6
8 686
8 6
86
8 6
86
86
86
8 7
8 7
87
8 7
87
8 7
8 7
8 7
87
8 8
8 8
88
Plokk 1 aT
I
I'
V
V'
II
III'
IV'
II I
II '
IV
Pa 12A
Pa 25
Pa 12
Pa 10
Pa 17
Pa 9
Pa 9A
Pa 13
Pa 23 Pa 22
Pa 21
Pa 24
6,4 3,3
8,2 3,7
7,1 3,4
7,0 2,8
7,5 3,2
7,4 3 2
7,4 3,8
5,5 6,5
7,6 3,9
7,7 3,2
7,7 3,2
6,9 3,3
74,34
86,53
74,64
85,60 75,4485,91
75,44
84,75 74,94
85,71
75,04
86,52 75,94
86,69 75,54
87,82 75,84
73,04 84,52
73,54
84,57
84,46
84,08
73,64
Pa 25
73,04
84,52
7,6 3,9
9
10
11
12
13 14
15
1
2
3
4
5
6
7
8
9 6 379 530,33 655 586,05
10 6 379 503,43 655 340,37
11 6 379 546,72 655 339,67
12 6 379 609,84 655 372,80
13 6 379 694,13 655 439,98
14 6 379 683,14 655 506,93
15 6 379 669,89 655 550,86
Kaevand-puuraugu nr
Suudme abs kõrgus, m
Lamami abs kõrgus, m
Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 200 m100
Mäeeraldise plaan Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 1/4
26/5515
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
08.05.2026
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Maardla piir (asendiplaanil)
Kaevandamisel jäetava terviku alumine kontuur
Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
Maaparandushoiuala
Metsa kitsendused
Kaitseobjekti piirangud
Ranna või kalda piiranguvöönd
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
Kaardileht nr 4443 Varstu
1:2000
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 78,55
14.06.2012
N
6379200 6379200
6379400
6379600
6379800
6380000 6 80000
6 5 5 2 0 0
6 5 5 2 0 0
6 5 5 4 0 0
6 5 5 6 0 0
6 5 5 6 0 0
Nr X Y
1 6 379 882,06 655 271,92
2 6 379 717,89 655 156,85
3 6 379 327,10 655 178,84
4 6 379 195,03 655 452,52
5 6 379 564,60 655 646,28
6 6 379 762,25 655 586,46
7 6 379 774,93 655 588,00
8 6 379 791,20 655 539,31
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
Pindala 20,34 ha
41
41
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
Leppora
49301:003:0070
Naha
49301:003:0480
Mõniste metskond 3
49301:003:0600 N a h a
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
4 8 0
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
49301:003:0070
Leppora
M õ n is te m
e ts
k o n d 1
3
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
2 2 7
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
N m
S m
S m
NE m
0,2
1,7
3,7
6,9
10,1
11,9
12,0
0,1
1,5
3,4
5,9
8,6
10,5
12,0
0,6
3,0 3,2
4,9
6,6
8,6
10,7
11,7
12,0
0,4
3,9
5,2
6,4
8,0
8,9
11,2 11,5
12,0
0,3
1,2
3,3
4,3
5,6
7,6
8,3
9,7
11,0
0,4
1,1
11,5
0,4
0,6
2,0
3,2
8,3
10,9
11,9
2,8
7,9
9,8
1,0
Pa13
Pa12A
Pa24
Pa21
Pa23 Pa17
Pa25
84,08
84,75
84,57
84,52
85,7185,91
86,53
Pa 25 84,52
23,5
19,5
03.09.12
2,7 m
03.09.12
2,5 m
03.09.12
3,2 m
03.09.12
1,8 m
03.09.12
2,6 m
03.09.12
3,7 m
19.03.12
0,7 m
19.03.12
0,7 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/ +372 668 1011, [email protected]
Geoloogilised läbilõiked I...I'-II...II'
Kasvukiht
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Puuraugu sügavus, m
sügavus maapinnast, m Geoloogilise lademe piiri
0 80 m40
Savi (lg III)
Liivsavimoreen (gIII)
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P)
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P)
Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
Tauri Põldema
Erki Vaguri 26/5515
08.05.2026
Graafiline lisa 2/4
V 1 : 100
H 1 : 2000
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked I-I` ja II-II`
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Uuringuaegne veetase
Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme sügavus, m
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
8888
7272
8888
1 :2
1 :2
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Leppora
49301:003:0070
49301:003:0480
Naha
L e p p o ra
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
0 7 0 Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Plokk 1 aT Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Läbilõige III-III'
Läbilõige IV-IV'
Läbilõige V-V'
N m S
m W
m
NW m
E m
E m
0,4
1,1
2,8
7,9
9,8
11,5
0,1
1,5
3,4
5,9
8,6
10,5
12,0
0,1
1,4
3,3
6,3
8,4
10,2
11,6
0,1
3,3
6,3
8,4
10,2
11,6
0,2
2,0
3,8
8,2
11,2
12,0
0,4
3,4
6,5
12,0
1,4
0,5
0,8
0,4
2,0
3,2
8,3
10,9
11,9
0,4
3,9
5,2
6,4
8,0
8,9
11,2
11,5
12,0
0,4
3,4
6,5
12,0
0,2
1,7
3,7
6,9
10,1
11,9
12,0
Pa22 Pa23
Pa13
Pa10
Pa22
Pa9A Pa21
Pa10
Pa25 Pa12A
86,53
85,60
86,69
87,82
84,75
85,91 85,60
84,52
87,82
84,57
Pa25 84,52
23,5
19,5
03.09.12
3,7 m 03.09.12
2,7 m 03.09.12
3,4 m
03.09.12
3,9 m
03.07.12
2,5 m
03.07.12
3,2 m
19.03.12
0,7 m 03.09.12
3,9 m
03.09.12
2,6 m 03.09.12
2,1 m
14.09.12
vt. 82,84 m
19.03.12
0,7 m
0 80 m40
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked III - III`, IV- IV`, V - V
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/ +372 668 1011, [email protected]
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
Tauri Põldema
Erki Vaguri 26/5515
08.05.2026
Graafiline lisa 3/4
V 1 : 100
H 1 : 2000
Kasvukiht
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Puuraugu sügavus, m
sügavus maapinnast, m Geoloogilise lademe piiri
Savi (lg III)
Liivsavimoreen (gIII)
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P)
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P)
Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
Uuringuaegne veetase
Geoloogilised läbilõiked III...III'-V...V'
Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
o ja
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme sügavus, m
87,10
85,64
86,18
84,12
83,85
83,39
83,56
85,52 83,24
86,31
86,79
86,86
86,83
87,18
86,25
84,00
83,73
83,87 83,85
83,85
83,88
83,75
84,08 85,26
84,28
84,41 83,78
83,79
83,80
83,8384,92
85,46
84,15
85,35 85,88
87,41
87,81
87,82
87,96
87,83
87,64 87,75
87,89
87,99
87,98 87,80
87,67
87,40
87,44
87,55 88,02
87,86
88,27
88,25 88,17
88,30
88,45 88,34
87,96
87,94 88,07 88,31
88,62
88,48
88,78
88,11
87,88
87,76
87,72 87,94
88,17
88,38
88,54 87,77
87,77
87,73
87,78
88,04
87,81
87,73
87,67
87,60
87,32
86,87
86,96
86,84
87,56 87,85
87,53
87,76
88,04
88,14
87,84
87,98 87,77
87,66
87,52
87,46
87,48
87,59
88,04
88,0488,14
86,11
86,04
86,66
87,01
86,84
86,51
85,48
85,34
85,22 85,39
85,20
85,23
84,89
85,89
85,7584,87
84,73
84,88
86,54
86,09
85,57
84,08
83,79
83,93
83,9584,73
86,03
86,55
86,69 84,51
85,07
85,85
86,68
86,34
87,26
87,33
87,47
87,99
87,88
87,50
84,67
86,56
87,07
87,22
87,73
88,31
88,91
88,91
88,87
88,86
88,97
89,07
88,91
88,58
87,99
88,37
87,85
88,05 86,76
88,12
87,88
87,98
88,38
88,49
88,75
89,14
88,60
88,90
88,55
86,92 86,78
86,24
86,03
85,45 85,29
85,32
85,45
85,35
84,95
84,47 84,86
84,5284,51
84,56
84,56
84,71 84,6684,56
84,62
84,73 84,57
84,50
84,62
84,64 84,73
85,47
85,50
85,80
86,32
86,63
87,66
87,18 87,48 87,59
87,95
87,83
87,93
84,05 83,93
83,72
84,51 84,2184,07
84,20
84,37
84,32
84,51
84,64
84,40
84,44
84,31
84,25
83,85
83,72
83,81
83,61
83,59
83,64
83,68
83,73
83,90
83,96
84,02
84,02
84,05
84,20
84,31
85,89
85,78
85,44
85,08 84,58
84,68
84,35
84,67
84,71
84,48 84,59
84,68 84,77
85,19
84,63
84,73
84,54
84,33
84,3884,41
84,33
83,39
83,42
83,07
83,12
83,23
83,37
83,48
83,61
84,02 83,63
83,84
83,87
84,18
84,33
84,28
84,01
84,05
84,33
84,00
83,95
84,06
84,12
83,73
83,29
83,36
83,70
83,82
82,91
82,26
82,62
83,13
83,34
83,26
85,30 85,97
86,15
86,25
86,00
86,23
86,34
86,29
86,25 85,45
85,65 85,48
85,28 85,19
85,20
85,13
85,17
85,28
85,46
84,98
85,31
85,33
84,23
84,83
84,49
84,20
84,22
84,24
84,69
84,31
84,29
84,81
84,64
83,20
84,31
84,22
84,07
84,29
84,70
84,11
84,11
84,12
84,11
84,05
84,40
84,51
84,25
84,84
84,79
84,76
84,75
84,70
84,62
86,88
86,67
86,58
86,52
86,20
86,07
85,92
85,85
85,65
85,74
86,27
86,16
86,56 86,67
85,74 86,52
86,54
85,84
85,92
86,42
86,84 86,81
86,36
85,56
86,98 86,49 85,95
87,43
87,44
87,26 86,98
86,71
86,55
86,50
86,16
86,25
86,76
87,24
86,44
86,36
86,16
86,94
83,92
84,93
86,41
86,85
86,29
86,13
85,35
85,75
83,94
83,43
86,59 86,62
86,77
86,61
86,57
86,52 86,55
86,76
87,09
87,34
87,05
86,42
87,40
87,22
86,84
86,80 87,13
86,73 87,20
87,50
85,60
84,92
84,47
84,29
84,65
84,52
83,83
84,43
84,21
84,26
85,14
85,05
86,64
87,02
87,27
87,56
87,74
87,73
87,53
87,70 87,62
87,17
86,38
85,64
86,41
84,53
85,50
85,73
85,85 86,03
86,39
86,13
86,92
86,39
86,15
86,90 86,65
86,41
86,64
85,97
84,05
84,07
84,21
83,76
85,14
86,61
87,23
87,39
87,13
86,89
86,57
87,64
87,25
86,93
87,33
86,62
87,14
87,32
87,48
87,43
87,08
87,36
87,63
87,6187,73
87,91
88,11
88,1088,34
88,05
87,74
87,55 87,20
87,01
86,95
86,8786,96 87,14
87,41 87,65
87,87
87,88 87,62 87,32
85,14
85,92
85,66
86,16 86,41
86,57
86,68
86,8887,03
87,18
86,98
86,89
86,90
86,64
87,64
87,91
87,82
88,17
87,88
87,38 87,67
87,15
87,26
87,83
88,03
88,37
88,65
88,3788,71
88,69
88,14
88,33
87,67
87,17
86,12
86,17
85,98
85,95 86,64
88,16 88,40
88,16
87,80
85,83
85,96
85,89
85,83
85,82
85,82
85,96
85,88
85,80 85,55
85,73
85,69
85,44
87,64
87,38
87,40
87,33 87,35
87,31
87,23
85,65
85,67
87,14
87,33
85,46
85,64
87,23
87,22
87,11 86,64
86,88
87,26
87,05
86,67
86,90
86,91
87,14
85,84
86,05
86,18
86,3186,30
86,23
85,82 85,63
86,14
85,14
85,25
85,28
85,33
85,32
85,28
85,38
85,43
85,41 85,50
85,65
85,50
85,67 85,40
85,35
85,12
85,16 84,91
84,86
86,14
86,51
86,23
86,68
86,11 86,11 86,55
85,65 85,35
84,86
84,64
84,69
85,07 85,42
85,66
86,17
86,40
86,38
86,73
86,68
86,64
86,11 85,66
85,11
84,61
84,89
86,14
85,97
85,90
85,83
85,10
85,64
86,12
86,12 86,69
86,41
86,11
86,38
85,11
85,41 86,17
86,35 86,17
86,02
84,92
85,16
85,27
85,63
85,16
84,64 83,38
84,66
85,20
85,2584,67
84,11
83,91
84,39
84,69 84,37
84,17
83,93
83,66 83,63
83,88
83,68
83,42
84,43
84,87
84,64
85,11
84,61
84,35
84,23
84,07
83,87
83,98
84,40
84,54
86,10
85,67
85,35
86,76
49301:003:0600
49301:003:0480
49301:003:0070
Mõniste metskond 3
Naha
Leppora
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
8 8
8 8
8 8
88
8 8
8 8
8 7
8 7
84
8 8
8 4
84
4
8 4
8 4
8 8
88
87
87
8 7
87
87
8 7
8 7
8 7
86
8 6
83
83
84
84
84
8 4
84
8 4
84
8 4
8 4
8 4
8 4
8 5
8 5
85
8 5
8 5
85
8 5
85
85
85
85
85
85
85
85
8 5
8 5
8 6
86
8 6
8
8 6
86
8 6
8 686
8 6
86
8 6
86
86
86
87
8 7
8 7
8 7
87
8 8
8 8
88
8 2
8 3
83
8 5
7 6
7 6
7 6
76
76 76
7 6
7 6
7 6
76
76
76
7 6
7 6
7 6
7 6
7 6
76
76
7 6
7 7
7 7
7 7
77
77 77
7 7
7 7
7 7
77
77
77
7 7
7 7
7 7
7 7
7 7
7 7
77
77
7 8
7 8
7 8
78
78 78
7 8
7 8
7 8
78
78
78
7 8
7 8
7 8
7 8
7 8
7 8
78
78
7 8
7 9
7 9
7 9
79
79 79
7 9
7 9
7 9
79
79
79
7 9
7 9
7 9
7 9
7 9
7 9
79
79
7 9
8 0
8 0
8 0
80 80
80
8 0
8 0
8 0
80
80
80
8 0
8 0
8 0
8 0
8 0
8 0
80
80
8 0
8 7
81
81
81
8 1
8 1
8 1
8 1
8 1
8 1
81
81
8 1
81
8 1
8 1
81
81 81
8 1
8 1
8 1
82
82
82
8 2
8 2
8 2
8 2
8 2
8 2
82
82
8 2
82
8 2
8 2
82
82 82
8 2
8 2
8 2
8 2
86
83
83
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
83
83
83
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
83 83
8 3
8 3
8 3
8 3
7 4
74
74
74
7 4
7 5
75
75 75
7 5
7 5
7 5
7 5
7 5
7 5
75
75
75
7 5
7 5
7 5
8 4
8 4
8 4
84
84
84
8 4
8 4
8 4
84
84 84
8 4
8 4
8 4
8 4
84
84
84
8 4
8 4
8 5
8 5
85
85
8 5
8 5
8 5
8 5
8 5
85 85
8 5
8 5
5
8 5
86
8 6
8 6
86
8 6
8 6
86
86
8 6
87
8 7
8 7
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Z= 82,92 abs m
9
13 14
15
12
10
11
1
2
3
4
5
6
7
8
83.7
6379200
6379200
6379400
6379600
6379800
6380000
680000
6 5 5 2 0 0
6 5 5 2 0 0
6 5 5 4 0 0
6 5 5 6 0 0
6 5 5 6 0 0
49301:003:0480
Naha
9 6 379 530,33 655 586,05
10 6 379 503,43 655 340,37
11 6 379 546,72 655 339,67
12 6 379 609,84 655 372,80
13 6 379 694,13 655 439,98
14 6 379 683,14 655 506,93
15 6 379 669,89 655 550,86
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 4/4
26/5515
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
08.05.2026
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Maardla piir (asendiplaanil)
Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
0 200 m100
Korrastatud ala plaan
1:2000
Maaparandushoiuala
Metsa kitsendused
Kaitseobjekti piirangud
Ranna või kalda piiranguvöönd
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
Tekkiv tehisveekogu, pindala 17,03 ha
Kaardileht nr 4443 Varstu
Metsamaaks korrastatav ala, pindala 1,88 ha
N
Nr X Y
1 6 379 882,06 655 271,92
2 6 379 717,89 655 156,85
3 6 379 327,10 655 178,84
4 6 379 195,03 655 452,52
5 6 379 564,60 655 646,28
6 6 379 762,25 655 586,46
7 6 379 774,93 655 588,00
8 6 379 791,20 655 539,31
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
Pindala 20,34 ha
41
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang (Töö nr 26/5647)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
2
Kinnitas:
Aadu Niidas
Juhatuse liige
Koostas:
Hanna-Liina Pärnik-Pernik
Keskkonnaspetsialist, ökoloog, MSc
Esikaane foto: Must-limasamblik (Collema nigrescens) Lääne-Viru maakonnas. (Foto: H-L.
Pärnik-Pernik, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 18.06.26).
© 2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
3
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................... 4
1. Uuringuala ja vääriselupaiga kirjeldus .................................................................................. 5
1.1. Karjääri kirjeldus ............................................................................................................. 5
1.2. Vääriselupaiga kirjeldus ................................................................................................. 6
1.3. Must-limasamblik ........................................................................................................... 6
1.4. Oliiv-helksamblik ............................................................................................................ 7
1.5. Kasvukoha tingimused ................................................................................................... 8
1.5.1. Metsakooslus .......................................................................................................... 8
1.5.2. Mullastik .................................................................................................................. 9
1.5.3. Veerežiim ja niiskustingimused ............................................................................ 10
2. Võimalik mõju vääriselupaigale .......................................................................................... 12
2.1. Veerežiimi muutuste mõju .......................................................................................... 12
2.2. Tolmu mõju .................................................................................................................. 13
3. Mõjude hinnang ja leevendusmeetmed ............................................................................ 14
3.1. Mõjude hinnang ........................................................................................................... 14
3.2. Korrastamislahendus ................................................................................................... 15
3.3. Leevendusmeetmed .................................................................................................... 15
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 18
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 20
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
4
Sissejuhatus
Aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516, aadress Harju maakond, Harku vald,
Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76902) tellis eksperthinnangu seoses Naha
dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlusega T-KL/1033297, Keskkonnaameti 27.08.2026
kirja nr DM-136780-3 alusel, milles peeti vajalikuks hinnata kavandatava tegevuse
võimalikku mõju vääriselupaigale VEP205852 ning seal esinevatele kaitsealustele liikidele.
Käesoleva eksperthinnangu eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju
vääriselupaigale, kus kasvab palju kaitsealuseid liike, sealhulgas II kaitsekategooria liigid
must-limasamblik (KLO9702828) ja oliiv-helksamblik (KLO9701039).
Töö sisaldab II kaitsekategooria liikide leiukohti, antud tööd ei tohi levitada avalikult ja
massiteabevahendites (Looduskaitseseadus § 53 (1)).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
5
1. Uuringuala ja vääriselupaiga kirjeldus
1.1. Karjääri kirjeldus
Naha dolokivikarjäär (joonis 1) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Karisöödi külas.
Kaevandamisloa taotlejaks on AS Kiirkandur, kelle eesmärk on kaevandada Naha
dolokivimaardla aktiivse tarbevaru plokis 1 aT paiknevat ehitusdolokivi. Taotletava
mäeeraldise pindala on 21,82 ha ning luba taotletakse 30 aastaks. Kaevandatav maavara
on ehitusdolokivi, mida kasutatakse tsiviil- ja teedeehituses.
Joonis 1. Taotletav Naha dolokivikarjäär (Maa- ja Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 10 000).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
6
1.2. Vääriselupaiga kirjeldus
Vääriselupaik VEP205852 paikneb kavandatava Naha dolokivikarjääri mäeeraldise
keskosas. Vääriselupaiga pindala on ligikaudu 1,77 ha ning see on kavandatavast
kaevandamisalast välja jäetud.
Vääriselupaigas on registreeritud II kaitsekategooria samblikud must-limasamblik (Collema
nigrescens) ja oliiv-helksamblik (Cetrelia olivetorum) ning III kaitsekategooria liigid
haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) (KLO9700971), sulgjas õhik (Neckera pennata)
(KLO9401178) ja tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum) (KLO9340559).
Keskkonnaameti andmetel kinnitati oliiv-helksambliku esinemine vääriselupaigas
2023. aastal ning liik oli leiukohas väga heas seisundis. Vääriselupaik on kaevandamisplaanis
jäetud mäeeraldisest väljapoole ning säilib kaevandamistegevuse käigus eraldiseisva
metsaalana.
1.3. Must-limasamblik
Must-limasamblik (Collema nigrescens) (KLO9702828) on Eestis II kaitsekategooria
samblikuliik ning Eesti punase nimestiku järgi ohustatud (EN) liik. Tegemist on
vääriselupaikade indikaatorliigiga, mille esinemine viitab pikaajalise loodusliku
järjepidevusega metsakooslustele.
Must-limasamblik kasvab peamiselt vanemates haavikutes ja segametsades, eelistades
suurte lehtpuude, eriti haava tüvesid. Samblik eelistab niiskeid ja varjulisi kasvukohti, kus
metsasisene mikrokliima on suhteliselt stabiilne ning õhuniiskus püsib kõrge. Kuigi
must-limasamblik kasvab puutüvedel, on tema kasvutingimused seotud ümbritseva
metsakeskkonna niiskusoludega, mis mõjutavad otseselt kasvukoha mikrokliimat ja
õhuniiskust. Fotobiondina kasutab liik tsüanobaktereid, mistõttu on ta eriti tundlik
kasvukoha niiskustingimuste halvenemise suhtes. (Vähetuntud elurikkus 2021)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
7
Liigi peamisteks ohuteguriteks peetakse metsaraiet, vanade haavikute kadumist ning puistu
struktuuri muutusi, mis võivad muuta kasvukoha niiskus- ja valgustingimusi. EELISe
andmetel on liigi kasvukohas või sellest 60 m raadiuses raie piiratud, kuna tegemist on
niiskustundliku liigiga. (Vähetuntud elurikkus 2021)
Liigi säilimise seisukohalt on oluline, et säiliksid olemasolevad niiskusolud, puistu struktuur
ning kasvukohta ümbritsev keskkond. Kuna liik sõltub niiskest ja suhteliselt stabiilsest
mikrokliimast, tuleb kavandatava tegevuse võimalike mõjude hindamisel pöörata erilist
tähelepanu kasvukoha veerežiimi võimalikele muutustele.
1.4. Oliiv-helksamblik
Oliiv-helksamblik (Cetrelia olivetorum) (KLO9701039) on Eestis II kaitsekategooria
samblikuliik ning Eesti punase nimestiku järgi ohustatud (EN) liik. Tegemist on
vääriselupaikade indikaatorliigiga, mille esinemine viitab vanadele looduslähedastele
metsadele ja pikaajalisele metsakoosluse järjepidevusele.
Liik kasvab peamiselt vanades leht- ja segametsades lehtpuude, sealhulgas haava, saare ja
remmelga koorel. Harvem võib teda kohata ka lamapuidul. Eestis on liik üsna haruldane
ning tema säilimine sõltub vanade metsade ja sobivate kasvupuude olemasolust.
(Vähetuntud elurikkus 2021)
Peamisteks ohuteguriteks on metsamajanduslik tegevus, vanade puude ja lamapuidu
eemaldamine, metsade killustumine ning kasvukohta mõjutav servaefekt. Lisaks on
oliiv-helksamblik väga tundlik õhu saastumise suhtes. EELISe andmetel on liigi kasvukoha
ümber kehtestatud 90 m raiekeeld, kuna liik on servaefekti suhtes väga tundlik.
(Vähetuntud elurikkus 2021)
Keskkonnaamet (kiri nr DM-136780-3) kinnitas, et 2023. aasta vaatluse põhjal on liigi
seisund leiukohas hinnatud väga heaks. Liigi säilimise seisukohalt on oluline kasvukohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
8
ümbritseva keskkonna säilitamine ning õhukvaliteedi püsimine soodsana. Seetõttu tuleb
kavandatava tegevuse mõjude hindamisel tähelepanu pöörata eelkõige tolmu võimalikule
levikule ning servaefekti avaldumisele vääriselupaiga ümbruses.
1.5. Kasvukoha tingimused
1.5.1. Metsakooslus
Vääriselupaik VEP205852 paikneb haava enamusega küpses segapuistus, mis hõlmab
peamiselt naadi ja angervaksa kasvukohatüübi metsi. Mõlemad kasvukohatüübid kuuluvad
viljakamate metsakasvukohatüüpide hulka ning neid iseloomustab kõrge liigiline
mitmekesisus. Metsaregistri andmete alusel on puistu peapuuliigiks harilik haab (Populus
tremula), mille vanus ulatub ligikaudu 94 aastani. Esimese rinde puistu täius on kõrge
(88 – 92%), mis viitab hästi väljakujunenud metsakooslusele.
Puistu esimese rinde moodustavad peamiselt haab, sookask, sanglepp ja kuusk. Naadi
kasvukohatüübi puistus moodustab haab ligikaudu 62% esimese rinde tagavarast,
angervaksa kasvukohatüübi puistus aga umbes 39%. Seetõttu on tegemist haava ülekaaluga
segapuistuga, kus leidub rohkelt suurte mõõtmetega vanu haabasid. Puude keskmine
kõrgus ulatub 25 – 31 meetrini ning diameeter 38 – 43 sentimeetrini.
Oluliseks metsakoosluse tunnuseks on surnud puidu olemasolu. Eraldistel leidub nii surnud
püstpuid kui ka lamapuitu. Lamapuidu maht ulatub 24 – 34 tm-ni, mis suurendab metsa
struktuurset mitmekesisust ning loob elupaiku mitmetele samblikele, sammaldele,
seentele ja selgrootutele. Lisaks viitab surnud puidu olemasolu metsa pikaajalisele
järjepidevusele ja vähesele majanduslikule häiringule.
Vanade haabade rohkus, mitmerindeline puistu, surnud puidu olemasolu ning niiskematele
kasvukohatüüpidele iseloomulik keskkond loovad soodsad tingimused vääriselupaiga
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
9
indikaatorliikide püsimiseks. Sellised tunnused on eriti olulised must-limasambliku ja
oliiv-helksambliku jaoks, kelle esinemine on seotud vanade looduslähedaste metsadega.
Kõrge täiusega ja suhteliselt suletud võrastikuga puistu aitab säilitada metsasisest
mikrokliimat, vähendades tuule mõju ning hoides õhuniiskuse kõikumised väiksemad kui
avatud maastikus. Sellised tingimused on olulised niiskustundlike samblikuliikide kasvuks
ning vääriselupaiga looduskaitselise väärtuse säilimiseks.
1.5.2. Mullastik
Vääriselupaiga VEP205852 alal esinevad peamiselt gleistunud leetjad mullad (KIg),
väiksemal määral leetjad mullad (KI) ning kohati kahkjad leetunud gleimullad (LPG).
Gleistunud leetjad mullad viitavad ajutise liigniiskuse esinemisele ning põhjavee mõjule
mulla alumistes horisontides, samas kui kahkjad leetunud gleimullad on alaliselt niiskemad
ning nende kujunemisel mängib olulist rolli kõrge põhjaveetase. Leetjad mullad esindavad
võrreldes eelnevatega paremini dreenitud kasvukohti.
Erinevate mullatüüpide esinemine viitab sellele, et vääriselupaiga niiskustingimused ei ole
kogu ala ulatuses ühesugused. Niiskemad kasvukohad vahelduvad paremini dreenitud
aladega, mille tulemusena kujuneb mitmekesine kasvukeskkond. Selline mullastiku
mosaiiksus loob sobivad tingimused erinevate niiskusnõudlusega liikide esinemiseks ning
toetab vääriselupaiga elurikkust.
Mullastiku omadused viitavad üldiselt suhteliselt niisketele kasvutingimustele ja heale
veemahutavusele. Arvestades mullastiku tihedat seost veerežiimiga, on kavandatava
tegevuse mõju hindamisel oluline analüüsida, kas kaevandamistegevus võib mõjutada
vääriselupaiga niiskustingimusi ning seeläbi kaitsealuste samblikuliikide kasvutingimusi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
10
1.5.3. Veerežiim ja niiskustingimused
Vääriselupaik VEP205852 paikneb piirkonnas, kus niiskustingimusi mõjutavad nii pinnakatte
omadused, põhjavee lähedus kui ka ümbruskonna vooluveekogud. Kavandatava Naha
dolokivikarjääri vahetus läheduses paiknevad Peetri jõgi (VEE1158700) ja Äühvoja
(VEE1158703), mis kujundavad piirkonna hüdroloogilisi tingimusi ning toimivad kohaliku
põhjavee väljavoolualadena. Mäeeraldise idapiirist jääb Äühvoja ligikaudu 50 m kaugusele
ning läänepiirist Peetri jõgi ligikaudu 146 m kaugusele.
Naha dolokivimaardla piirkonnas koosnevad kvaternaarisetted peamiselt savist ja
savimoreenist, mille veeläbilaskvus on suhteliselt väike. Seetõttu on piirkonna
põhjaveeliikumine seotud eelkõige aluspõhjalise Dubnieki-Plavinase veekihiga.
Põhjaveetase paikneb piirkonnas üldjuhul 0,5 – 4,8 m sügavusel maapinnast ning selle
keskmine kõrgus on ligikaudu 82,9 m abs. Põhjavee peamine voolusuund on Peetri jõe
poole. (Naha dolokivikarjääri seletuskiri, 2026)
Vääriselupaiga mullastikus esinevad gleistunud leetjad mullad (KIg) ja kahkjad leetunud
gleimullad (LPG), mis viitavad sellele, et ala kujunemisel mängib olulist rolli põhjaveest ja
perioodilisest liigniiskusest mõjutatud veerežiim. Samas esineb alal ka leetjaid muldi (KI),
mis viitavad paremini dreenitud kasvukohtade olemasolule. Sellest tulenevalt ei ole
niiskustingimused kogu vääriselupaiga ulatuses ühesugused, vaid varieeruvad sõltuvalt
mullastikust ja reljeefist.
Kasvukoha niiskustingimusi aitab säilitada ka vääriselupaiga metsakooslus. Küps haavik
koos mitmerindelise puistuga loob varjulise metsakeskkonna, kus aurumine on väiksem
ning õhuniiskus püsib ümbritseva avamaastikuga võrreldes kõrgem. Selline metsasisene
mikrokliima on oluline nii must-limasambliku kui ka oliiv-helksambliku kasvuks, kuna
mõlemad liigid on seotud pikaajalise ökoloogilise järjepidevusega metsadega.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
11
Vääriselupaigas kujunenud niiskustingimused on olulised seal esinevate samblikuliikide
kasvuks, kelle ökoloogilised nõudlused on seotud stabiilse metsasisese mikrokliima ja kõrge
õhuniiskusega. Samuti toetavad niisked metsaelupaigad vanade lehtpuude püsimist, mille
koorel kasvavad nii must-limasamblik kui ka oliiv-helksamblik.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
12
2. Võimalik mõju vääriselupaigale
2.1. Veerežiimi muutuste mõju
VEP205852 paikneb kavandatava karjääri keskosas ning jääb kaevandamisest puutumata
saarena ümbritsetuna kavandatavast kaevandusalast. Vääriselupaiga alal esinevad
gleistunud leetjad mullad (KIg) ning kahkjad leetunud gleimullad (LPG), mis viitavad sellele,
et ala kujunemisel mängib olulist rolli põhjaveest ja liigniiskusest mõjutatud veerežiim.
Samuti on kaitsealuste samblike kasvukoht seotud niiskema keskkonnaga.
Taotluse täpsustatud andmete kohaselt toimub kaevandamine vee sees ning kaevandamise
käigus ei juhita vett karjäärist välja. Seetõttu ei kaasne tegevusega kuivendusest
põhjustatud põhjaveetaseme alanduslehtri kujunemist. Samas eemaldatakse
kaevandamise käigus järk-järgult maavara, mille võrra suureneb karjääri süvend ja alaneb
tulevase veekogu põhi. Veetaseme kujunemist mõjutavad seejuures põhjavee sissevool
ümbritsevatelt aladelt ning sademetest pärinev vee juurdevool. Seetõttu täitub karjääri
süvend pidevalt veega ning olemasolevate andmete põhjal ei ole alust eeldada
vääriselupaiga piirkonnas põhjaveetaseme olulist alanemist ega niiskustingimuste
halvenemist. (AS Kiirkandur, 2013)
Arvestades, et vääriselupaiga VEP205852 niiskustingimused on seotud põhjavee mõjuga
ning piirkonna loodusliku veerežiimiga, on oluline hinnata, kas tegevus võiks mõjutada
hüdroloogilisi tingimusi ka muul viisil. Olemasolevate andmete põhjal puudub alus eeldada,
et veealune kaevandamine põhjustaks vääriselupaiga piirkonnas olulisi muutusi
põhjaveetasemes või niiskustingimustes.
Seetõttu on veerežiimiga seotud mõju vääriselupaigale hinnatav väheseks ning puuduvad
asjaolud, mis viitaksid kaitsealuste samblikuliikide kasvutingimuste olulisele halvenemisele
veerežiimi muutuste tõttu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
13
2.2. Tolmu mõju
Dolokivi kaevandamise, purustamise, sõelumise ning materjali transpordi käigus tekib
paratamatult tolmu, mis võib ladestuda ümbritsevasse keskkonda. Kuigi osa protsessidest
toimub veega küllastunud materjalis ning purustus-sorteerimissõlmel on rakendatud
tolmutõrjemeetmed, ei ole võimalik tolmu teket täielikult vältida. Naha dolokivikarjääri
seletuskirja kohaselt jäävad arvutuslikud tahkete osakeste heitkogused alla õhusaasteloa
künniskoguste ning tolmu mõju hinnatakse valdavalt lokaalseks.
VEP205852 paikneb kavandatava mäeeraldise keskosas ning jääb kaevandamistegevuse
vahetusse lähedusse. Seetõttu tuleb arvestada võimalusega, et osa tegevuse käigus
tekkivast tolmust kandub vääriselupaiga suunas ning ladestub puude tüvedele ja samblike
tallustele. Tolmu mõju sõltub eelkõige selle kogusest, osakeste suurusest,
ilmastikutingimustest ning kasvukoha kaugusest aktiivsest tööalast.
Vääriselupaigas esinevatest kaitsealustest liikidest on tolmu suhtes tõenäoliselt tundlikum
oliiv-helksamblik. Liiki peetakse õhukvaliteedi indikaatoriks ning ta on teadaolevalt väga
tundlik õhu saastumise suhtes. Ka Keskkonnaamet on toonud välja, et oliiv-helksamblik on
õhusaaste suhtes väga tundlik ning dolokivi kaevandamisel tekkiv tolm võib mõjutada
kasvukoha kvaliteeti.
Arvestades vääriselupaiga paiknemist vahetult kavandatava karjääri alal ning
oliiv-helksambliku kõrget tundlikkust õhukvaliteedi muutuste suhtes, ei saa tolmu mõju
täielikult välistada. Samas puuduvad olemasolevate andmete põhjal asjaolud, mis viitaksid
vältimatule olulisele negatiivsele mõjule. Mõju ulatust vähendavad vääriselupaika
ümbritsev metsakooslus, suhteliselt piiratud kaevandamismahud ning kavandatud
tolmutõrjemeetmed. Seetõttu võib olemasoleva teabe põhjal pidada tolmust tulenevat
mõju võimalikuks, kuid tõenäoliselt lokaalseks ja leevendatavaks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
14
3. Mõjude hinnang ja leevendusmeetmed
3.1. Mõjude hinnang
Vääriselupaigas esinevatest liikidest on must-limasamblik tundlik eelkõige kasvukoha
niiskustingimuste muutuste suhtes. Vääriselupaiga mullastikus esinevad gleistunud leetjad
mullad (KIg) ja kahkjad leetunud gleimullad (LPG) viitavad sellele, et ala kujunemisel mängib
oluline roll põhjaveest ja perioodilisest liigniiskusest mõjutatud veerežiim.
Taotluse täpsustatud andmetel toimub kaevandamine vee sees ning vett karjäärist välja ei
pumbata. Kuigi kaevandamise käigus eemaldatakse järk-järgult maavara ja suureneb
karjääri süvend, kompenseerivad seda põhjavee sissevool ümbritsevatelt aladelt ning
sademetest pärinev vee juurdevool. Seetõttu puudub alus eeldada vääriselupaiga
veerežiimi olulist halvenemist või must-limasambliku kasvukoha kuivamist.
Oliiv-helksambliku puhul on kõige olulisemaks võimalikuks mõjuteguriks tolmu levik.
Kaevandamisega kaasnevad tolmuheited on vältimatud, kuid esitatud arvutuste kohaselt
jäävad need alla õhusaasteloa künniskoguste ning mõju on eeldatavalt lokaalne. Arvestades
vääriselupaika ümbritsevat metsakooslust ja kavandatud tolmutõrjemeetmeid, on
tõenäoline, et tolmu mõju avaldub eelkõige vääriselupaiga servaaladel.
Olemasolevate andmete põhjal puuduvad tõendid, mis viitaksid vääriselupaiga otsesele
kahjustumisele või kaitsealuste samblikuliikide kasvukohtade hävimisele.
Tolmu mõju vähendamiseks tuleb rakendada tavapäraseid tolmutõrjemeetmeid. Eelkõige
on soovitatav kuival perioodil niisutada karjäärisiseseid transporditeid ja ladustusplatse
ning tagada purustus- ja sõelumisseadmete tolmutõrjesüsteemide korrasolek. Samuti on
soovitatav võimalusel paigutada peamised purustus- ja sõelumisalad vääriselupaigast
võimalikult kaugele.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
15
Kuna tegevus toimub vee sees ega eelda põhjavee alandamist, ei ole vajalikud täiendavad
veerežiimi säilitamise meetmed. Samas tuleks kaevandamise käigus vältida tegevusi, mis
võiksid põhjustada põhjendamatut veetaseme alandamist või muuta vääriselupaiga
hüdroloogilisi tingimusi.
3.2. Korrastamislahendus
Kavandatava Naha dolokivikarjääri korrastamise eesmärk on kujundada kaevandatud alast
tehisveekogu ning säilitada osa alast metsamaana. Korrastatud ala plaani kohaselt kujuneb
mäeeraldise alale ligikaudu 18,09 ha suurune veekogu ning ligikaudu 2,4 ha suurune
metsamaaks korrastatav ala (kirde suunas). Vääriselupaik VEP205852 säilib
kaevandamistegevusest puutumata ning jääb korrastatud lahenduses veekogu ja
metsamaa vahele. (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026).
Kaevandamise aktiivsel perioodil paikneb vääriselupaik ajutiselt kaevandusalast
ümbritsetud metsaalana. Korrastamisjärgselt säilib vääriselupaiga ümbruses metsastunud
ala, mis tagab ühenduse ümbritsevate metsaaladega ning vähendab ala pikaajalist
isoleeritust. (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026).
Korrastamislahendus võimaldab säilitada vääriselupaiga kui tervikliku metsaelupaiga ning
toetab selle sidusust ümbritsevas maastikus. Samal ajal kujuneb vääriselupaiga vahetusse
lähedusse ulatuslik veekogu, mistõttu sõltub korrastamisjärgsete kasvutingimuste
kujunemine nii kohaliku veerežiimi kui ka metsakoosluse säilimisest. (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, 2026).
3.3. Leevendusmeetmed
Vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste säilitamise seisukohalt on olulisimaks
leevendusmeetmeks karjääri süvendi ja vääriselupaiga vahelise metsakoosluse säilitamine.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
16
Selleks on vajalik jätta vääriselupaiga ja mäeeraldise piiri vahele metsastunud puhverala,
mille laius on valdavalt ligikaudu 20 m ning lõunaosas umbes 25 m (joonis 2). Puhverala
kujundamisel on lähtutud vääriselupaigas registreeritud oliiv-helksambliku leiukohast ning
selle ümber moodustatud 60 m laiusest kaitsevööndist.
Metsastunud puhverala aitab vähendada tolmu levikut vääriselupaika, leevendada
servaefekti mõju ning säilitada vääriselupaigale iseloomulikku metsasisest mikrokliimat.
Arvestades vääriselupaigas esinevate II kaitsekategooria samblikuliikide tundlikkust
kasvutingimuste muutuste suhtes, ei ole soovitatav vähendada puhverala laiust võrreldes
kaevandamisloa taotluses kavandatud lahendusega.
Joonis 2. Taotletava Naha dolokivikarjääris oleva vääriselupaika ümbritsev puhver (Maa- ja
Ruumiamet 2026, mõõtkava 1 : 5 000).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
17
Tolmu levikust tulenevate mõjude vähendamiseks on oluline rakendada kaevandamise ajal
tavapäraseid tolmutõrjemeetmeid. Eelkõige on soovitatav vajadusel niisutada
karjäärisiseseid transporditeid ja tööalasid kuivadel perioodidel ning tagada purustus- ja
sõelumisseadmete tolmutõrjesüsteemide korrasolek. Võimalusel tuleks peamised
purustus- ja sõelumisalad paigutada vääriselupaigast võimalikult kaugele.
Naha dolokivikarjääri korrastamislahenduse kohaselt kujuneb pärast kaevandamise
lõppemist mäeeraldise alale tehisveekogu ning osa alast korrastatakse metsamaaks.
Korrastatud lahenduses säilib vääriselupaiga ümbruses metsastunud ala, mis tagab
vääriselupaiga ühenduse ümbritsevate metsaaladega ning vähendab selle pikaajalist
isoleeritust. Sellest tulenevalt on soovitatav rakendada etapiviisilist korrastamist, et
taastada võimalikult varakult vääriselupaiga sidusus ümbritsevate metsaaladega ning
vähendada ajutisest isoleeritusest tulenevaid võimalikke mõjusid.
Soovitav on kaevandamise aktiivsematel etappidel hinnata vääriselupaigas kasvavate
must-limasambliku ja oliiv-helksambliku leiukohtade seisundit ning dokumenteerida
võimalikke muutusi kasvukoha tingimustes. Vajadusel võimaldab seire rakendada
täiendavaid leevendusmeetmeid enne oluliste negatiivsete mõjude kujunemist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
18
Kokkuvõte
Käesoleva eksperthinnangu eesmärk oli hinnata kavandatava Naha dolokivikarjääri
võimalikku mõju vääriselupaigale VEP205852 ning seal esinevatele II kaitsekategooria
samblikuliikidele must-limasamblikule (Collema nigrescens) ja oliiv-helksamblikule (Cetrelia
olivetorum). Vääriselupaik paikneb kavandatava mäeeraldise keskosas ning on
kaevandamisalast välja jäetud. Vääriselupaiga loodusväärtused on seotud küpse haaviku,
sellele iseloomuliku metsasisese mikrokliima ning kaitsealuste samblike kasvukohtadega.
Vääriselupaiga kasvukohatingimusi mõjutavad niiskusrežiim, gleistunud leetjatest ja
kahkjatest leetunud gleimuldadest koosnev mullastik ning vana metsakoosluse olemasolu.
Must-limasamblik on eelkõige tundlik kasvukoha niiskustingimuste muutuste suhtes, samas
kui oliiv-helksamblik on eriti tundlik õhusaaste ja servaefekti suhtes.
Vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste säilimise seisukohalt peeti töö koostamisel
oluliseks eelkõige võimalikke muutusi veerežiimis ning kaevandamisega kaasnevaid
servaefekte. Taotluse täpsustatud andmete kohaselt toimub kaevandamine vee sees ning
kaevandamise käigus vett karjäärist välja ei pumbata. Seetõttu ei kaasne tegevusega
kuivendusest põhjustatud põhjaveetaseme alandamist ega ulatusliku alanduslehtri
kujunemist. Kuigi kaevandamise käigus suureneb järk-järgult karjääri süvend, mõjutavad
veetaseme kujunemist põhjavee sissevool ümbritsevatelt aladelt ning sademetest pärinev
vee juurdevool. Olemasolevate andmete põhjal puudub alus eeldada, et kavandatav
tegevus põhjustaks vääriselupaiga niiskustingimuste olulist halvenemist või kaitsealuste
samblikuliikide kasvukohtade kuivamist.
Tolmu levik võib mõjutada eelkõige oliiv-helksambliku kasvutingimusi, kuid olemasolevate
andmete põhjal on mõju eeldatavalt lokaalne ning rakendatavate leevendusmeetmetega
vähendatav. Oluliseks leevendusmeetmeks on vääriselupaiga ümber säilitatav
metsastunud puhverala, mille laius on valdavalt ligikaudu 20 m ning lõunaosas ligikaudu
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
19
25 m, mis aitab vähendada tolmu levikut, leevendada servaefekti ning säilitada kasvukohale
iseloomulikku mikrokliimat.
Arvestades kavandatud leevendusmeetmeid ning eelkõige vääriselupaiga ja karjääri vahele
jäetavat metsapuhvrit, ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevuse olulist ebasoodsat
mõju vääriselupaiga VEP205852 kaitseväärtustele.
Korrastamislahenduse kohaselt säilib vääriselupaiga ühendus ümbritsevate metsaaladega,
mis aitab vähendada ala pikaajalist isoleeritust.
Vääriselupaiga loodusväärtuste säilitamiseks soovitatakse rakendada järgmisi
leevendusmeetmeid:
− säilitada karjääri süvendi ja vääriselupaiga vahel võimalikult lai metsastunud
puhverala;
− vältida vääriselupaika ümbritseva metsakoosluse täiendavat killustumist;
− rakendada karjääris tolmutõrjemeetmeid, sealhulgas teede ja tööalade niisutamist
kuivadel perioodidel;
− tagada purustus- ja sõelumisseadmete tolmutõrjesüsteemide toimimine kogu
tööperioodi vältel;
− võimalusel paigutada peamised purustus- ja sõelumisalad vääriselupaigast
kaugemale;
− jälgida kaevandamise käigus vääriselupaiga niiskustingimuste püsimist ning
kaitsealuste samblikuliikide seisundit;
− rakendada etapiviisilist korrastamist, et tagada vääriselupaiga sidusus ümbritsevate
aladega ning minimeerida ajaliselt ja ruumiliselt potentsiaalseid negatiivseid mõjusid
vääriselupaigale.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavandatava Naha dolokivikarjääri ja vääriselupaiga VEP205852 loodusväärtuste eksperthinnang
20
Kasutatud kirjandus
AS Kiirkandur. 2013. Naha dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlus.
Võru maakond, Mõniste vald.
EELIS andmebaas. 2026. https://eelis.ee/ [25.09.2026].
Keskkonnaagentuur. Metsaregister. https://register.metsad.ee/ [25.09.2026].
Keskkonnaamet. 2026. Aktsiaselts KIIRKANDUR. Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa
taotluse puuduste kõrvaldamine. Kiri nr DM-136780-3, 27.08.2026.
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258). Riigi Teataja.
Maa-amet. 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri.
Tallinn.
OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2026. Naha dolokivikarjääri korrastatud ala plaan. Graafiline lisa
4/4. Töö nr 26/5515. Tallinn.
OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2026. Naha dolokivikarjääri seletuskiri. Koostatud AS Kiirkandur
maavara kaevandamise loa taotluse juurde. Koostaja Tauri Põldema. 11.05.2026.
Tartu Ülikool. (2021). Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike
kaitsealused, ohustatud ja tunnusliigid. https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/index.html
[25.09.2026].
Vabariigi Valitsuse määrus nr 195. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide
loetelu, vastu võetud 20.05.2004. Riigi Teataja.
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
8888
7272
8888
1 :2
1 :2
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Leppora
49301:003:0070
49301:003:0480
Naha
L e p p o ra
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
0 7 0 Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Plokk 1 aT Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Läbilõige III-III'
Läbilõige IV-IV'
Läbilõige V-V'
N m S
m W
m
NW m
E m
E m
0,4
1,1
2,8
7,9
9,8
11,5
0,1
1,5
3,4
5,9
8,6
10,5
12,0
0,1
1,4
3,3
6,3
8,4
10,2
11,6
0,1
3,3
6,3
8,4
10,2
11,6
0,2
2,0
3,8
8,2
11,2
12,0
0,4
3,4
6,5
12,0
1,4
0,5
0,8
0,4
2,0
3,2
8,3
10,9
11,9
0,4
3,9
5,2
6,4
8,0
8,9
11,2
11,5
12,0
0,4
3,4
6,5
12,0
0,2
1,7
3,7
6,9
10,1
11,9
12,0
Pa22 Pa23
Pa13
Pa10
Pa22
Pa9A Pa21
Pa10
Pa25 Pa12A
86,53
85,60
86,69
87,82
84,75
85,91 85,60
84,52
87,82
84,57
Pa25 84,52
23,5
19,5
03.09.12
3,7 m 03.09.12
2,7 m 03.09.12
3,4 m
03.09.12
3,9 m
03.07.12
2,5 m
03.07.12
3,2 m
19.03.12
0,7 m 03.09.12
3,9 m
03.09.12
2,6 m 03.09.12
2,1 m
14.09.12
vt. 82,84 m
19.03.12
0,7 m
0 80 m40
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked III - III`, IV- IV`, V - V
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/ +372 668 1011, [email protected]
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
Tauri Põldema
Erki Vaguri 26/5515
08.05.2026
Graafiline lisa 3/4
V 1 : 100
H 1 : 2000
Kasvukiht
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Puuraugu sügavus, m
sügavus maapinnast, m Geoloogilise lademe piiri
Savi (lg III)
Liivsavimoreen (gIII)
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P)
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P)
Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
Uuringuaegne veetase
Geoloogilised läbilõiked III...III'-V...V'
Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
o ja
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme sügavus, m
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
Leppora
49301:003:0070
Naha
49301:003:0480
Mõniste metskond 3
49301:003:0600 N a h a
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
4 8 0
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
49301:003:0070
Leppora
M õ n is te m
e ts
k o n d 1
3
4 9 3 0 1 :0
0 3 :0
2 2 7
Mõniste metskond 3
49301:003:0600
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
N m
S m
S m
NE m
0,2
1,7
3,7
6,9
10,1
11,9
12,0
0,1
1,5
3,4
5,9
8,6
10,5
12,0
0,6
3,0 3,2
4,9
6,6
8,6
10,7
11,7
12,0
0,4
3,9
5,2
6,4
8,0
8,9
11,2 11,5
12,0
0,3
1,2
3,3
4,3
5,6
7,6
8,3
9,7
11,0
0,4
1,1
11,5
0,4
0,6
2,0
3,2
8,3
10,9
11,9
2,8
7,9
9,8
1,0
Pa13
Pa12A
Pa24
Pa21
Pa23 Pa17
Pa25
84,08
84,75
84,57
84,52
85,7185,91
86,53
Pa 25 84,52
23,5
19,5
03.09.12
2,7 m
03.09.12
2,5 m
03.09.12
3,2 m
03.09.12
1,8 m
03.09.12
2,6 m
03.09.12
3,7 m
19.03.12
0,7 m
19.03.12
0,7 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/ +372 668 1011, [email protected]
Geoloogilised läbilõiked I...I'-II...II'
Kasvukiht
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Puuraugu sügavus, m
sügavus maapinnast, m Geoloogilise lademe piiri
0 80 m40
Savi (lg III)
Liivsavimoreen (gIII)
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P)
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P)
Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
Tauri Põldema
Erki Vaguri 26/5515
08.05.2026
Graafiline lisa 2/4
V 1 : 100
H 1 : 2000
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked I-I` ja II-II`
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Uuringuaegne veetase
Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
Puuraugu number
Suudme abs kõrgus, m
Mõõtmise kuupäev Veetaseme sügavus, m
87,10
85,64
86,18
84,12
83,85
83,39
83,56
85,52 83,24
86,31
86,79
86,86
86,83
87,18
86,25
84,00
83,73
83,87 83,85
83,85
83,88
83,75
84,08 85,26
84,28
84,41 83,78
83,79
83,80
83,8384,92
85,46
84,15
85,35 85,88
87,41
87,81
87,82
87,96
87,83
87,64 87,75
87,89
87,99
87,98 87,80
87,67
87,40
87,44
87,55 88,02
87,86
88,27
88,25 88,17
88,30
88,45 88,34
87,96
87,94 88,07 88,31
88,62
88,48
88,78
88,11
87,88
87,76
87,72 87,94
88,17
88,38
88,54 87,77
87,77
87,73
87,78
88,04
87,81
87,73
87,67
87,60
87,32
86,87
86,96
86,84
87,56 87,85
87,53
87,76
88,04
88,14
87,84
87,98 87,77
87,66
87,52
87,46
87,48
87,59
88,04
88,0488,14
86,11
86,04
86,66
87,01
86,84
86,51
85,48
85,34
85,22 85,39
85,20
85,23
84,89
85,89
85,7584,87
84,73
84,88
86,54
86,09
85,57
84,08
83,79
83,93
83,9584,73
86,03
86,55
86,69 84,51
85,07
85,85
86,68
86,34
87,26
87,33
87,47
87,99
87,88
87,50
84,67
86,56
87,07
87,22
87,73
88,31
88,91
88,91
88,87
88,86
88,97
89,07
88,91
88,58
87,99
88,37
87,85
88,05 86,76
88,12
87,88
87,98
88,38
88,49
88,75
89,14
88,60
88,90
88,55
86,92 86,78
86,24
86,03
85,45 85,29
85,32
85,45
85,35
84,95
84,47 84,86
84,5284,51
84,56
84,56
84,71 84,6684,56
84,62
84,73 84,57
84,50
84,62
84,64 84,73
85,47
85,50
85,80
86,32
86,63
87,66
87,18 87,48 87,59
87,95
87,83
87,93
84,05 83,93
83,72
84,51 84,2184,07
84,20
84,37
84,32
84,51
84,64
84,40
84,44
84,31
84,25
83,85
83,72
83,81
83,61
83,59
83,64
83,68
83,73
83,90
83,96
84,02
84,02
84,05
84,20
84,31
85,89
85,78
85,44
85,08 84,58
84,68
84,35
84,67
84,71
84,48 84,59
84,68 84,77
85,19
84,63
84,73
84,54
84,33
84,3884,41
84,33
83,39
83,42
83,07
83,12
83,23
83,37
83,48
83,61
84,02 83,63
83,84
83,87
84,18
84,33
84,28
84,01
84,05
84,33
84,00
83,95
84,06
84,12
83,73
83,29
83,36
83,70
83,82
82,91
82,26
82,62
83,13
83,34
83,26
85,30 85,97
86,15
86,25
86,00
86,23
86,34
86,29
86,25 85,45
85,65 85,48
85,28 85,19
85,20
85,13
85,17
85,28
85,46
84,98
85,31
85,33
84,23
84,83
84,49
84,20
84,22
84,24
84,69
84,31
84,29
84,81
84,64
83,20
84,31
84,22
84,07
84,29
84,70
84,11
84,11
84,12
84,11
84,05
84,40
84,51
84,25
84,84
84,79
84,76
84,75
84,70
84,62
86,88
86,67
86,58
86,52
86,20
86,07
85,92
85,85
85,65
85,74
86,27
86,16
86,56 86,67
85,74 86,52
86,54
85,84
85,92
86,42
86,84 86,81
86,36
85,56
86,98 86,49 85,95
87,43
87,44
87,26 86,98
86,71
86,55
86,50
86,16
86,25
86,76
87,24
86,44
86,36
86,16
86,94
83,92
84,93
86,41
86,85
86,29
86,13
85,35
85,75
83,94
83,43
86,59 86,62
86,77
86,61
86,57
86,52 86,55
86,76
87,09
87,34
87,05
86,42
87,40
87,22
86,84
86,80 87,13
86,73 87,20
87,50
85,60
84,92
84,47
84,29
84,65
84,52
83,83
84,43
84,21
84,26
85,14
85,05
86,64
87,02
87,27
87,56
87,74
87,73
87,53
87,70 87,62
87,17
86,38
85,64
86,41
84,53
85,50
85,73
85,85 86,03
86,39
86,13
86,92
86,39
86,15
86,90 86,65
86,41
86,64
85,97
84,05
84,07
84,21
83,76
85,14
86,61
87,23
87,39
87,13
86,89
86,57
87,64
87,25
86,93
87,33
86,62
87,14
87,32
87,48
87,43
87,08
87,36
87,63
87,6187,73
87,91
88,11
88,1088,34
88,05
87,74
87,55 87,20
87,01
86,95
86,8786,96 87,14
87,41 87,65
87,87
87,88 87,62 87,32
85,14
85,92
85,66
86,16 86,41
86,57
86,68
86,8887,03
87,18
86,98
86,89
86,90
86,64
87,64
87,91
87,82
88,17
87,88
87,38 87,67
87,15
87,26
87,83
88,03
88,37
88,65
88,3788,71
88,69
88,14
88,33
87,67
87,17
86,12
86,17
85,98
85,95 86,64
88,16 88,40
88,16
87,80
85,83
85,96
85,89
85,83
85,82
85,82
85,96
85,88
85,80 85,55
85,73
85,69
85,44
87,64
87,38
87,40
87,33 87,35
87,31
87,23
85,65
85,67
87,14
87,33
85,46
85,64
87,23
87,22
87,11 86,64
86,88
87,26
87,05
86,67
86,90
86,91
87,14
85,84
86,05
86,18
86,3186,30
86,23
85,82 85,63
86,14
85,14
85,25
85,28
85,33
85,32
85,28
85,38
85,43
85,41 85,50
85,65
85,50
85,67 85,40
85,35
85,12
85,16 84,91
84,86
86,14
86,51
86,23
86,68
86,11 86,11 86,55
85,65 85,35
84,86
84,64
84,69
85,07 85,42
85,66
86,17
86,40
86,38
86,73
86,68
86,64
86,11 85,66
85,11
84,61
84,89
86,14
85,97
85,90
85,83
85,10
85,64
86,12
86,12 86,69
86,41
86,11
86,38
85,11
85,41 86,17
86,35 86,17
86,02
84,92
85,16
85,27
85,63
85,16
84,64 83,38
84,66
85,20
85,2584,67
84,11
83,91
84,39
84,69 84,37
84,17
83,93
83,66 83,63
83,88
83,68
83,42
84,43
84,87
84,64
85,11
84,61
84,35
84,23
84,07
83,87
83,98
84,40
84,54
86,10
85,67
85,35
86,76
49301:003:0600
49301:003:0480
49301:003:0070
Mõniste metskond 3
Naha
Leppora
49301:003:0227
Mõniste metskond 13
8 8
8 8
8 8
88
8 8
8 8
8 7
8 7
84
8 8
8 4
84
4
8 4
8 4
8 8
88
87
87
8 7
87
87
8 7
8 7
8 7
86
8 6
83
83
84
84
84
8 4
84
8 4
84
8 4
8 4
8 4
8 4
8 5
8 5
85
8 5
8 5
85
8 5
85
85
85
85
85
85
85
85
8 5
8 5
8 6
86
8 6
8
8 6
86
8 6
8 686
8 6
86
8 6
86
86
86
87
8 7
8 7
8 7
87
8 8
8 8
88
8 2
8 3
83
8 5
7 6
7 6
7 6
76
76 76
7 6
7 6
7 6
76
76
76
7 6
7 6
7 6
7 6
7 6
76
76
7 6
7 7
7 7
7 7
77
77 77
7 7
7 7
7 7
77
77
77
7 7
7 7
7 7
7 7
7 7
7 7
77
77
7 8
7 8
7 8
78
78 78
7 8
7 8
7 8
78
78
78
7 8
7 8
7 8
7 8
7 8
7 8
78
78
7 8
7 9
7 9
7 9
79
79 79
7 9
7 9
7 9
79
79
79
7 9
7 9
7 9
7 9
7 9
7 9
79
79
7 9
8 0
8 0
8 0
80 80
80
8 0
8 0
8 0
80
80
80
8 0
8 0
8 0
8 0
8 0
8 0
80
80
8 0
8 7
81
81
81
8 1
8 1
8 1
8 1
8 1
8 1
81
81
8 1
81
8 1
8 1
81
81 81
8 1
8 1
8 1
82
82
82
8 2
8 2
8 2
8 2
8 2
8 2
82
82
8 2
82
8 2
8 2
82
82 82
8 2
8 2
8 2
8 2
86
83
83
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
83
83
83
8 3
8 3
8 3
8 3
8 3
83 83
8 3
8 3
8 3
8 3
7 4
74
74
74
7 4
7 5
75
75 75
7 5
7 5
7 5
7 5
7 5
7 5
75
75
75
7 5
7 5
7 5
8 4
8 4
8 4
84
84
84
8 4
8 4
8 4
84
84 84
8 4
8 4
8 4
8 4
84
84
84
8 4
8 4
8 5
8 5
85
85
8 5
8 5
8 5
8 5
8 5
85 85
8 5
8 5
5
8 5
86
8 6
8 6
86
8 6
8 6
86
86
8 6
87
8 7
8 7
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Z= 82,92 abs m
9
13 14
15
12
10
11
1
2
3
4
5
6
7
8
83.7
6379200
6379200
6379400
6379600
6379800
6380000
680000
6 5 5 2 0 0
6 5 5 2 0 0
6 5 5 4 0 0
6 5 5 6 0 0
6 5 5 6 0 0
49301:003:0480
Naha
9 6 379 530,33 655 586,05
10 6 379 503,43 655 340,37
11 6 379 546,72 655 339,67
12 6 379 609,84 655 372,80
13 6 379 694,13 655 439,98
14 6 379 683,14 655 506,93
15 6 379 669,89 655 550,86
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Rõuge vald, Võru maakond
Naha dolokivikarjäär
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 4/4
26/5515
Kiirkandur AS
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
08.05.2026
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
- Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
1
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Maardla piir (asendiplaanil)
Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
0 200 m100
Korrastatud ala plaan
1:2000
Maaparandushoiuala
Metsa kitsendused
Kaitseobjekti piirangud
Ranna või kalda piiranguvöönd
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
Tekkiv tehisveekogu, pindala 17,03 ha
Kaardileht nr 4443 Varstu
Metsamaaks korrastatav ala, pindala 1,88 ha
N
Nr X Y
1 6 379 882,06 655 271,92
2 6 379 717,89 655 156,85
3 6 379 327,10 655 178,84
4 6 379 195,03 655 452,52
5 6 379 564,60 655 646,28
6 6 379 762,25 655 586,46
7 6 379 774,93 655 588,00
8 6 379 791,20 655 539,31
piiripunktide koordinaadid
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
Pindala 20,34 ha
41
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Aktsiaselts Kiirkandur, kelle põhitegevuseks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine,
taotleb maavara kaevandamise luba Nahadolokivikarjääris, eesmärgiga kaevandada maardla
koosseisu 2013. aastal aktiivseks tarbevaruks hinnatud maavara varu plokk 1 aT. Luba
taotletakse 30 aastaks.
Praeguseks on Lõuna-Eestis (Võru-Valga-Põlva-Viljandi maakondades) maardlate registris
arvel vaid 3 paekivimaardlat (Marinova, Tiirhanna ja Kalkahju, Viljandi maakonna põhjaosas
asuvad Loopre, Rõstla ja Arussaare maardla jäävad Nahast linnulennult juba 135 km
kaugusele), neist mäeeraldis on vormistatud Rõstla, Arussaare ja Marinova maardlas. Marinova
dolokivimaardla jääb Nahast linnulennult 60 km kaugusele, seega taotletava Naha
dolokivikarjääri mäeeraldise potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius) ei jää ühtegi
mäeeraldist, milles kaevandatakse samaväärset maavara.
2023. aastal valmis ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava, mis arvestab
ehitusmaavarade vajaduse prognoosiga ja annab juhised, kuidas vajaduse prognoosist lähtuvalt
varustuskindlust hinnata. Siiani toimus varustuskindluse hindamine mineviku ehk viimaste
aastate kaevandamismahtude alusel, aga selline praktika ei arvestanud ehitusmaavarade
vajadusi tulevikus. Varustuskindluse kava kohaselt hinnatakse varustuskindlust maakondade
tasandil ja võttes arvesse prognoositavaid vajadusi. Kui varustuskindluse hindamise tulemusel
selgub, et kaevandatava varu jääk ei rahulda maakonna või maakondade vajaduse lubja-ja
dolokivi osas enam kui 15 aastaks, siis loetakse, et riigi huvi varustuskindluse aspektist on
olemas.
Seisuga mai 2025 on Naha dolokivikarjääri võimaliku teeninduspiirkonna Valga ja Põlva
maakonnas nii kõrge- kui ka madalakvaliteedilise dolokivi varustuskindlus 0 aastat ning jääb
alla kriitilise piiri. See rõhutab vajadust maavara kasutust strateegiliselt planeerida ja rakendada
uusi keskkonnalube, et tagada maakondade ehitusvajaduste stabiilne ja jätkusuutlik katmine ka
tulevikus.
Taotletavast karjäärist saadav maavara on ehitusdolokivi, mida on kavas kasutada tsiviil- ja
teedeehituses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindalaga 20,34 ha asub Võru maakonnas Rõuge
vallas Karisöödi külas jäädes kinnistule Mõniste metskond 3 (katastritunnusega
49301:003:0600), mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Taotletava mäeeraldise idapiirist ca 50 m ja põhjapiirist ca 100 m kaugusele jääb Äühvoja, mis
saab alguse Lätimaalt ning suubub 350 m kaugusel taotletava mäeeraldise loodepiirist Peetri
jõkke.
Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Sikasoo metsakuivendus (registri
kood 9115870010110001).
Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt idaküljel III kaitsekategooria liigi hiireviu (buteo buteo)
(KLO9120803) pesakoht. Pesakoht on registreeritud aastal 2015, ei ole teada kas tegemist on
kasutatava pesakohaga.
Lähim talu, Mäe-Ure (49301:003:0941), jääb Naha dolokivikarjääri mäeeraldise loodenurgast
~840 m kaugusele.
Kavandatava karjääri lähialal paiknevad Äühvoja (VEE1158703), mille lähim lõik jääb
mäeeraldisest ligikaudu 50 m kaugusele, ning Peetri jõgi (VEE1158700), mille lähim lõik
paikneb ligikaudu 146 m kaugusel.
Eesti-Läti riigipiir asub taotletavast karjäärist minimaalselt 150 m kaugusel.
Taotletava mäeeraldise keskosas paikneb ligikaudu 1,77 ha suurune vääriselupaik
(VEP205852) ning on kaevandamisalast välja jäetud. Vääriselupaigaga kattub ka III
kaitsekategooria haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) (KLO9700971), sulgjas õhik
(Neckera pennata) (KLO9401178) ja tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum) (KLO9340559).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Naha dolokivi maardla geoloogilisi uuringuid on tehtud alates 1960. aastatest. Varasemate
uuringute käigus selgitati välja piirkonna dolokivikihtide levik ja nende sobivus ehituskiviks
ning killustiku tootmiseks. Perspektiivseid varusid hinnati juba varasemates töödes mitme
miljoni kuupmeetri ulatuses.
Aastatel 1988–1990 tehti piirkonnas ehituskivi otsingu- ja otsinguhinnangulisi töid, mille
tulemusel määratleti Naha perspektiivala. Uuringute põhjal koosneb kasulik kiht peamiselt
Pihkva kihistu massiivsest ja kohati kavernoossest dolokivist paksusega ligikaudu 5,6–6,2 m.
Kattekiht koosneb valdavalt moreenist ja savist paksusega 1,0–4,1 m. Dolokivi hinnati sobivaks
killustiku tootmiseks ning valikuliselt ka viimistluskiviks.
Keskkonnaloa taotluse aluseks olev geoloogiline uuring viidi läbi aastatel 2009–2013 OÜ Eesti
Geoloogiakeskuse poolt Naha uuringuruumis pindalal 202,99 ha. Uuringuobjektiks oli Ülem-
Devoni Plavinase lademe Pihkva kihistu dolokivi. Uuringu käigus puuriti 30 puurauku
sügavusega 7–12 m ning määrati kivimi füüsikalis-mehaanilised ja keemilised omadused.
Kasuliku kihi moodustab pisi- kuni peenekristalliline dolokivi, mille keskmine paksus oli
aktiivse tarbevaru plokis 7,24 m. Kattekihi keskmine paksus oli 3,53 m ning see koosnes
peamiselt savimoreenist ja savist.
Uuringute tulemused näitasid, et tegemist on kõrgemargilise ehitusdolokiviga. Kivimi
survetugevus ulatus keskmiselt 138–147 MPa-ni, killustiku survemark oli „800“–„1200“,
kuluvusmark „II“ ning külmakindlus F I. Dolokivi sobib kvaliteetse killustiku tootmiseks.
Keskkonnaministri 30.05.2013 käskkirjaga nr 550 kinnitati Naha uuringuruumis seisuga
01.01.2013 kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru mahus 2172 tuh m³ pindalal 30,02
ha ning aktiivne reservvaru mahus 2730 tuh m³ pindalal 43,90 ha. Kogu varu paikneb allpool
põhjavee taset.
Naha dolokivimaardla paikneb Ülem-Devoni Plavinase lademe Pihkva kihistiku avamusalal.
Kvaternaarisetete paksus on valdavalt 2,8–5,8 m, kohati kõrgematel reljeefialadel kuni 9–11 m.
Kattekihi moodustavad peamiselt savi ja savikas moreen. Kasvukihi paksus on keskmiselt 0,2
m.
Maardla aluspõhja pealispind on suhteliselt tasane, jäädes valdavalt umbes 82 m abs kõrgusele
ning langedes Peetri jõe oru piirkonnas kuni 79,3 m abs kõrguseni. Kohati esineb lokaalseid
aluspõhjalisi vagumusi.
Aluspõhjas levivad Plavinase lademe Pihkva kihistiku karbonaatkivimid ning nende all
Snetnaja Gora kihistiku savikas aleuroliidikas dolokivi. Pihkva kihistikus eristatakse kolme
litoloogilist kivimkompleksi:
1. savikas dolokivi ja domeriit, mis ei ole maavarana perspektiivne;
2. helehall kuni roosaka tooniga tihe paksukihiline dolokivi;
3. hall lillaka tooniga kavernoosne peenekristalliline dolokivi.
Kasuliku kihi moodustavad kaks viimast dolokivilasundit. Kasuliku kihi paksus on 5,6–8,2 m,
olles valdavalt 6,5–7 m ning suurenedes lääneosas kuni 8 meetrini. Dolokivi on valdavalt
paksukihiline, kohati kavernoosne ning sisaldab üksikuid õhukesi savivahekihte.
Kasuliku kihi lamamiks on Snetnaja Gora kihistiku savikas ja aleuroliidikas dolokivi.
Sügavamal levivad savi ja domeriidi vahekihid ning üksikutes puuraukudes on avatud ka Kesk-
Devoni Amata lademe aleuroliidid.
Taotletava Naha dolokivikarjääri kasuliku kihi moodustab Ülem‑Devoni Plavinase lademe
Pihkva kihistiku dolokivi. Tegemist on kõrgemargilise ehitusdolokiviga, mis sobib killustiku
tootmiseks ning kasutamiseks tee- ja tsiviilehituses.
Tabel 3.1 Kasuliku kihid kvaliteedinäitajad
Näitajad Väärtus
Puistemahumass 1256 – 1316 kg/m³, keskmiselt 1288 kg/m³
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,0 – 2,4 %, keskmiselt 1,7 %
Plaatjate ja nõeljate terade sisaldus 24,9 – 26,7 %, keskmiselt 25,4 %
Nõrkade kivimite sisaldus 0,7 – 0,9 %, keskmiselt 0,8 %
Veeimavus 1,9 – 2,4 %, keskmiselt 2,1 %
Löögikindlus 48 – 60, keskmiselt 52
Massikadu purustamisel silindris 11,6 – 16,1 %, mark “800”
Los-Angelese meetodil massikadu 33 – 38 %, kategooria LA35
Massikadu riiultrumlis 30,8 – 31,6 %, mark “II”
Külmakindlus 0,8 – 1,2 %, klass F I / “25”
Kivimi survetugevus keskmiselt 138 MPa
Killustiku saagis 80,6 – 93,5 %, keskmiselt 87,3 %
Oodatav saagis mäemassist 79 %
Naha dolokivimaardlat piirab lääne poolt Peetri (Melnupe) jõgi, mille pikkus on 73 km ja
vesikonna pindala 412 km². Jõgi voolab maardla piirkonnas suhteliselt sügavas ja järskude
nõlvadega orus ning selle säng on osaliselt lõikunud paekivisse. Kahe maardlaploki vahel
kulgeb soostunud org Äühvojaga, mis suubub Peetri jõkke.
Maardla piirkonnas koosnevad kvaternaarisetted valdavalt vett väheläbilaskvast savist ja
savimoreenist paksusega enamasti 3–6 m. Seetõttu moodustub peamine vee juurdevool karjääri
Ülem-Devoni veekompleksi põhjavee arvelt.
Kvaternaarisetete all levib Dubnieki–Plavinase veekiht, mille vettandvaks kivimiks on lõheline
ja poorne dolokivi paksusega kuni 12 m. Veekiht on surveline ning selle alumiseks
veepidemeks on savikas aleuroliidikas dolokivi. Põhjavesi toitub peamiselt sademevee
infiltratsioonist ning väljavool toimub kohaliku hüdrograafiavõrgu kaudu.
Põhjavesi on mage, HCO₃-Ca-Mg tüüpi ning kõrgendatud rauasisaldusega. Põhjaveetase
paikneb sõltuvalt reljeefist 0,5–4,8 m sügavusel maapinnast ning absoluutkõrgusel ligikaudu
81–86 m abs. Põhjaveetaseme keskmine kõrgus on 82,92 abs m tasemel. Põhjavee voolusuund
on Peetri jõe poole ning maardla loodenurgas avaldub ka Äühvoja dreeniv mõju. Kogu
dolokivilasund paikneb allpool põhjavee taset. Karjääris kavatsetakse kaevandada veetaset
alandamata.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Naha dolokivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 20,34 ha.
Taotletav mäeeraldis hõlmab pindalaliselt enamuses ja sügavuti kogu ulatuses Naha
dolokivimaardla aktiivset tarbevaru plokki 1 aT. Taotletava mäeeraldise lamam asub abs
kõrgusel 73,04–75,94 m.
Plokist 1 aT jääb välja põhjapoolne osa pindalal 6,43 ha ja mahus 442 tuh m3 ning
vääriselupaiga alla jääv varu pindala 3,26 ja mahus 240 tuh m3.
Taotletava mäeeraldise kasulikku kihti katab pehme katend ning stabiilse maatoe tagamiseks
karjääriga külgnevatel aladel tuleb mäeeraldise perimeetri ulatuses jätta katendile hoidetervik.
Seega jääb kaevandamata varu karjääri katendi hoideterviku ulatuses. Hoideterviku laiuse
arvutamisel tuleb arvestada katendi materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et mäeeraldise
katendi materjal on muutlik, siis on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks 25° (1:2), dolokivi
kaevenurk on vertikaalne (graafilised lisad 2/4 ja 3/4). Hoidetervikuga kattuvas osas
kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads.
Tabel 4.1 Naha dolokivikarjääri taotletav varu kogus (seisuga 31.03.2026. a)
Plokk Maavara
Aktiivne
tarbevaru,
tuh m3
Kadu, tuh
m3
Kaevandatav
varu, tuh m3
1 aT ehitusdolokivi 1490 160 1330
Taotletaval Naha dolokivikarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 1330 tuh m3.
Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~48 tuh m3. Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Naha dolokivikarjäär ~ 28 aastaga ning loa
kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Naha dolokivikarjääris kaevandamiseks on keerulised,
sest kogu varu asub allpool põhjaveetaset. Karjäärile on võimalik luua nõutele vastav ligipääs
lähtudes Ura – Sarapuu teelt ( 4930060).
Kasuliku kihi katendiks on 3,3 m paksune savimoreeni ja savi kiht. Kasuliku kihi paksus on
keskmiselt ~7,3 m. Kasuliku kihi lamami kõrgus jääb vahemikku 73,04–75,94 meetrit.
Naha dolokivikarjääri mäeeraldise alale jääva katendi (moreenpinnas, muld) maht on
613 tuh m3, sealhulgas mulda 42 tuh m3. Maavara, konkreetsel juhul dolokivi ja sellest
valmistatud toodang (killustik, sõelmed) kvalifitseeruvad toodeteks, need kaubastatakse ning
kaevandamisjäätmeid ei teki. Juhul kui sõelmed täies mahus turgu ei leia, kasutatakse neid
kaevandatud ala korrastamiseks. Katend (muld ja moreenpinnas) on võrdsustatav saastumata
pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Mulda ja
moreenpinnast kasutatakse enne bioloogilist korrastamist kaevandatud ala täitmisel.
Arvestades lubja- ja dolokivikarjääride tavapärast täitematerjali vajadust
korrastamistegevuste läbiviimiseks, siis saab kindel olla materjali kasutuses. Kuna
toodang (killustik, osaliselt ka sõelmed) realiseeritakse, realiseerimata sõelmed, katend (muld
ja moreenpinnas) taaskasutatakse karjääri ala korrastamisel, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2
toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid Naha dolokivikarjääris kaevandamise käigus ei teki
ja jäätmekava pole vajalik. Kokkuvõtvalt kasutatakse katend ära täies mahus kaevandatud maa
korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud korras.
Kasuliku kihi kobestamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhketöid teostab litsentseeritud
lõhketööde tegija, kes töötab vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida
lõhatavale astangule vastavalt lõhketööde projektile laenguaukude võrk. Laenguaukude
sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv
ülepuure. Lõhkamise eel laenguaugud laetakse lõhkeainega. Lõhkamine toimub
lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad
lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine). Lõhkamisega
kobestatud dolokivi tõstetakse kuivale paepõrandale nõrguma. Dolokivi töötlemine
(purustamine ja sõelumine killustiku erinevateks fraktsioonideks) toimub karjääri kuival
paepõrandal. Töödeldud materjal veetakse puistangutesse või laaditakse kalluritele
frontaallaaduriga. Kuna põhjaveetaset ei muudeta, ei teki ulatuslikku kuiva karjääripõhja ega
sellest tulenevat täiendavat tolmu- ja erosiooniriski.
Kaevandamisel ei kaasne põhjavee alandamist väljaspool mäeeraldist, sest põhjaveekihti ei
kuivendata ega juhita vett karjäärist välja. Sellest tulenevalt ei ole ette näha olulist mõju
ümbruskonna kaevudele, vooluveekogudele ega teistele veesõltuvatele ökosüsteemidele.
Vajadusel täpsustatakse eelnevalt mainitud tehnoloogia kaevandamisprojektis. Kuna vett välja
ei juhita ega alanduslehtrit ei tekitata, siis antud tegevuseks vee erikasutusluba vaja ei ole.
Naha dolokivikarjääris lubjakivi kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei
teki, mäeeraldiselt eemaldatav katend ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk ega leia
kasutusotstarvet koheselt. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise
jäätmekava taotlusele lisada jäätmete tekkimisel.
Sarnast tehnoloogiat rakendatakse ka Marinova ja Orava III karjäärides ning tulemus näitab, et
ümbritseva looduskeskkonna seisund on püsinud stabiilsena ning põhjaveetaseme säilimise
tõttu ei ole täheldatud negatiivseid mõjusid lähedalasuvatele loodusväärtustele.
Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse
kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale
keskkonnale. Karbonaatkivimite kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks müra, tolm, maastiku visuaalne muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked
ning mõju põhjaveerežiimile.
Lähim kaitstav ala on Karisöödi looduskaitseala (KLO1000717) koos selle sihtkaitsevööndiga
„Karisöödi LKA, Karisöödi skv.“ (KLO1101809), mis jäävad kavandatavast kaevandamisalast
ligikaudu 75 m kaugusele. Peetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173), selle piiranguvöönd
(KLO1100618) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluv Peetri jõe loodusala (RAH0000536)
paiknevad ligikaudu 696 m kaugusel. Arvestades nende objektide paiknemist väljaspool
kavandatavat mäeeraldist ning nendevaheliste looduslike puhveralade olemasolu, ei ole ette
näha otsest mõju kaitstavatele aladele.
Katastriüksusel ja selle lähialal on registreeritud mitmete III kaitsekategooria liikide leiukohti.
Kavandatava mäeeraldise alal esineb Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum,
KLO9401242). Taotletava karjääri lähialal haava-tardsamblik (Leptogium saturninum,
KLO9700971 ja KLO9701050), sulgjas õhik (Neckera pennata, KLO9401178 ja
KLO9401231), tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum, KLO9340559) ning hiireviu (Buteo buteo,
KLO9120803). Vahetult mäeeraldise piiril ja selle läheduses paiknevad täiendavad sulgja õhiku
leiukohad 4–85 m kaugusel, haava-tardsambliku leiukohad 7–195 m kaugusel, hariliku
kopsusambliku leiukohad alates 13 m kaugusest, roheka käokeele leiukohad 25–429 m
kaugusel, hariliku ungrukolla leiukohad 54–505 m kaugusel ning tähk-rapuntsli leiukohad 35–
429 m kaugusel.
Lähialal on registreeritud ka kahelehine käokeel (Platanthera bifolia, KLO9340566) 317 m
kaugusel, balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica, KLO9340404) 193 m kaugusel, roomav
öövilge (Goodyera repens, KLO9340403) 364 m kaugusel, händkakk (Strix uralensis,
KLO9122552), laanepüü (Tetrastes bonasia, KLO9122551 ja KLO9122550) ning rohekas
käokeel (Platanthera chlorantha, KLO9338023) 429 m kaugusel, väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva, KLO9122549) 533 m kaugusel, euroopa harjus (Thymallus thymallus, KLO9120986)
146 m kaugusel Peetri jões, võldas (Cottus gobio, KLO9102633) 969 m kaugusel ning rohe-
vesihobu (Ophiogomphus cecilia, KLO9200086) 908 m kaugusel. Lisaks on lähialal
registreeritud II kaitsekategooria liikide leiukohti, sealhulgas must limasamblik (Collema
nigrescens), oliiv-helksamblik (Cetrelia olivetorum), sõrmjas tardsamblik (Scytinium
teretiusculum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja paksukojaline jõekarp (Unio
crassus).
Kaevandamisega kaasnev võimalik mõju võib avalduda peamiselt ajutise müra, vibratsiooni ja
tolmu levikuna. Kuna kaevandamise käigus ei kavandata põhjaveetaseme alandamist ega
vee väljapumpamist karjäärist, jääb kaevandatud ala veega täidetuks ning ei kujune vee
väljapumpamisest tingitud alanduslehtrit. Samuti ei kavandata Peetri jõe ega Äühvoja
sängi muutmist, paisutamist ega nende veetaseme reguleerimist. Seetõttu ei ole
kavandatud tehnoloogia puhul ette näha karjääri kuivendamisest tulenevaid muutusi
piirkonna veerežiimis ega niiskusoludes, mis võiksid kahjustada kaitsealuste liikide
kasvukohti või elupaiku, sealhulgas Peetri jõe lõheliste elupaigatingimusi. Veerežiimi
muutustega seotud mõju kaitsealustele liikidele on seega eeldatavalt vähene.
Erilist tähelepanu võib vajada Wulfi turbasambla (Sphagnum wulfianum) kasvukoht, mis
paikneb kavandataval kaevandamisalal. Liik on Eesti Punase Raamatu hinnangu järgi soodsas
seisundis ning selle kaitse peamine eesmärk on kasvukohtade säilitamine. Kuna põhjavee taset
ei alandata ning tegemist ei ole üleriigiliselt ohustatud liigiga, võib olla võimalik kaaluda
leiukoha isendite või mätaste ümberasustamist sobivasse lähikonna elupaika enne
kaevandamist. Turbasammalde ümberasustamist ja taastamist on rahvusvaheliselt rakendatud
erinevates soo- ja märgalade taastamisprojektides ning mitmete Sphagnum liikide siirdamine
on osutunud tehniliselt teostatavaks. Konkreetseid andmeid ümberasustamise kohta on
avalikkuses vähe ning teadaolevalt ei ole see Eestis tavapärane praktika, kuid liigi soodne
seisund ja ümberasustamise tehniline võimalikkus viitavad sellele, et vastav meede ei ole
põhimõtteliselt välistatud. Taotlusele on kaasa pandud vääriselupaiga VEP205852
loodusväärtuste eksperthinnang.
Taotletava mäeeraldise keskosas paikneb ligikaudu 1,77 ha suurune vääriselupaik
(VEP205852) ning on kaevandamisalast välja jäetud. Mäeeraldise ja vääriselupiga vahele
jäetakse 20-25 m laiune puhver. Tegemist on haavikuga naadi kasvukohatüübis, mille
säilitamine olemasolevas asukohas võimaldab vältida otsest negatiivset mõju vääriselupaiga
tuumikalale. Arvestades vääriselupaiga paiknemist mäeeraldise sees, kerkib peamise
küsimusena esile ala ökoloogilise sidususe ja toimivuse säilitamine ümbritsevas maastikus.
Sarnaseid olukordi on käsitletud ka Sopimetsa IV lubjakivikarjääri KMH aruandes, kus
rõhutatakse vajadust vältida rohevõrgustiku killustumist ning tagada rohevõrgustiku sidusus ka
karjääride laiendamisel või uute alade kasutuselevõtul. KMH kohaselt tuleb kõik tegevused
kavandada selliselt, et säiliks rohevõrgustiku terviklikkus ning looduslike alade omavaheline
ühendatus. Samuti on aruandes välja toodud, et karjääride rajamisel rohevõrgustiku alale tuleb
rakendada leevendusmeetmeid ja vajadusel täiendavaid täitmis- või korrastamislahendusi, mis
tagavad sidususe säilimise.
Kavandatava tegevuse puhul on võimalik vääriselupaiga sidususe säilitamine lahendada
etappide kaupa korrastamise ja täitmise kaudu. Täitmistöödega on võimalik kujundada VEP-i
ümber ja ühendusaladele metsastumiseks ning loodusliku taimkatte taastumiseks sobivad
tingimused, vähendades seeläbi elupaiga isoleeritust. Arvestades, et tegemist on naadi
kasvukohatüübi haavikuga, on ala looduslik taastumisvõime hea ning sobivate pinnase- ja
niiskustingimuste säilitamisel on võimalik toetada vääriselupaiga ökoloogilise toimivuse
jätkumist ka kaevandamise järgses olukorras. Lisaks võimaldab järkjärguline korrastamine
säilitada ühendused ümbritsevate metsaaladega ning vähendada rohevõrgustiku killustumise
mõju.
Seetõttu võib järeldada, et kui vääriselupaik säilitatakse füüsiliselt puutumatuna ning selle
ümbruses rakendatakse sidusust tagavaid täitmis- ja korrastamismeetmeid, ei ole alust eeldada
vääriselupaiga olulist kahjustumist ega selle ökoloogilise funktsiooni täielikku katkemist.
Kavandatava mäeeraldise lähialal esineb Natura elupaigatüübi 6450 – põhjamaised
lamminiidud leiukohti. Lähimad registreeritud elupaigalaigud paiknevad ligikaudu 131–190 m
kaugusel kavandatavast kaevandamisalast, kaugemad leiukohad kuni 906 m kaugusel.
Tegemist on kõrge loodusväärtusega lammikooslustega, mille seisund sõltub eelkõige
piirkonna looduslikust hüdroloogilisest režiimist ja perioodilistest üleujutustest.
Kavandatava dolokivi kaevandamisega ei kaasne põhjavee taseme alandamist ega karjäärivee
väljapumpamist, mistõttu ei ole oodata muutusi ümbruskonna põhjavee- ega pinnaveerežiimis.
Natura elupaigatüübi 6450 esinemisalad paiknevad ühtlasi kavandatava karjääri põhjast
madalamal asuvates maastikuosades ning väljaspool otsest kaevandamisala. Seetõttu puudub
mehhanism, mille kaudu kaevandamistegevus võiks mõjutada nende elupaikade
niiskustingimusi või ökoloogilist toimimist. Arvestades elupaikade kaugust kavandatavast
mäeeraldisest, nende paiknemist väljaspool kaevandamisala ning asjaolu, et kaevandamise
käigus ei muudeta piirkonna veerežiimi, on mõju Natura elupaigatüübile 6450 eeldatavalt
ebaoluline.
Kavandatava karjääri lähialal paiknevad Äühvoja (VEE1158703) ja Peetri jõgi (VEE1158700),
millest viimane on oluline kalade elu- ja kudemispaik. Peetri jõgi jääb kavandatavast
mäeeraldisest ligikaudu 146 m kaugusele. Veekogude läheduse tõttu tuleb tööde käigus vältida
hõljuvainete ja saasteainete sattumist pinnavette.
Kuna kaevandamisel ei kavandata põhjavee taseme alandamist, ei ole ette näha olulist mõju
piirkonna pinnavee- ja põhjaveerežiimile ega Peetri jõe veetasemele. Seetõttu on mõju
lähimatele veekogudele ning kalade elu- ja kudemisaladele eeldatavalt väike.
Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne
eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainete heitkoguste leidmiseks
kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri (United States Environmental
Protection Agency) välja töötatud metoodikat (AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant
Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal
Mining) ning Kanada keskkonnaameti (Environment Canada) täiendatud metoodikat (Pits and
Quarries Guidance).
Puurtööd
Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 48 000 m3 maavara varu ulatuses aastas.
Eelduslikult teostatakse puurtöid standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist
koosneva püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse
enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed. Eelviidatud metoodika
kohaselt on puurimise eriheitmed tahkete osakeste kohta järgmised:
PMsum = 0,59 kg/puurauk;
PM10 = 0,31 kg/puurauk;
PM2,5 = 0,31 kg/puurauk.
Puurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada
puuritavate puuraukude arvu. Naha dolokivikarjääris lõhkamiseks puuritava augu sügavus on
keskmiselt ligikaudu 8 m. Korraga lõhatakse ligikaudu 3000 m3 dolokivi, mille tarbeks on
vajalik eelnevalt puurida 50 puurauku (laengutihedusel 7,5 m2/puurauk). Aastase kaevandamise
mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt:
48 000 m3 / 3 000 m3 x 50 ≈ 800 lõhke-puurauku
PMsum = 800 x 0,59 = 482 kg/a = 0,472 t/a, millest õhku eraldub 0,002 t/a;
PM10 = 800 x 0,31 = 248 kg/a = 0,248 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a;
PM2,5 = 800 x 0,31 = 248 kg/a = 0,248 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a.
Lõhkamine
Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud
lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga:
= 0,00022()1.5 , kus
E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta;
A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m).
Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM10) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemis
konstanti 0,52 ning eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03.
Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara kuni 3 000 m3 ulatuses, tuleb aastase
kaevandamismahu 48 000 m3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 16 lõhkamist
aastas, kusjuures ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb ligikaudu 375 m2. Eelviidatud
metoodika kohaselt kujunevad aastased tahkete osakeste heitkogused järgmiselt:
PMsum = 0,00022 x (375)1.5 x 16 = 25,6 kg/a = 0,0256 t/a;
PM10 = 0,00022 x (375)1.5 x 16 x 0,52 = 13,3 kg/a = 0,0133 t/a;
PM2,5 = 0,00022 x (375)1.5 x 16 x 0,03 = 0,8 kg/a = 0,0008 t/a.
Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult
lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad
paari minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.
Lõhkamisel tekkivad põletmisgaasid (peamiselt CO, NOx ja SO2) heitmed on võimalik arvutada
kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu1. Dolokivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks
kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,5 kg/m3 dolokivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,45
kg/m3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 21,6 t lõhkeainet. Eelviidatud
metoodika kohaselt eraldub ammooniumnitraadist heitmeid 1 t lõhkeaine kohta CO34 kg/t,
NOx8 kg/t ja SO2 - 1 kg/t (ammooniumnitraadi tüüpi lõhkeaine „ANFO“).
Arvestades aastas lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks:
CO = 34 kg/t x 21,6 t = 734 kg/a = 0,734 t/a;
NOx = 8 kg/t x 21,6 t = 173 kg/a = 0,173 t/a;
SO2 = 1 kg/t x 21,6 t = 21,6 kg/a = 0,022 t/a.
Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga
lühiajaliselt, valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu
on tegemist kontrollimatu väga lühiajalise heitega.Samuti tuleb meeles pidada, et tegemist on
veealuse lõhkamisega, kuna kogu varu on veealune. Lõhketööde teostamise ajal on muud
karjääritööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu.
Arvestades, et lõhkamisel toimub saasteainete hajumine ligikaudu 5 minuti jooksul ehk 300
sekundi jooksul, moodustaks lõhkamisel eralduvad saasteained tunnikeskmistest
kontsentratsioonidest ligikaudu 8,3%. ehk lõhketööde heited moodustavad heiteallika
tööajalisest dünaamikast kaduvväikese osa.
Tabel 6.1 Puurlõhktöödega aastased heitkogused
Saateaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a2
Tahked osakesed summaarselt (PM-
sum)
sh peenosakesed (PM10)
sh eriti peened osakesed (PM2,5)
0,0376
0,0143
0,0018
1
Süsinikoksiid (CO) 0,734 10
Vääveldioksiid (SO2) 0,022 1
Lämmastikoksiidid (NOx) 0,173 0,3
Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) tekkivate osakeste
heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant
Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling
and Storage Piles) toodud järgnevast valemist:
= (0,0016) ⋅ (
2,2 ) 1,3
(
2 ) 1,4 , kus
1 Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998. 2 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa.
E – eriheide, osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel);
k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Naha dolokivikarjääri mäeeraldisele lähim ilmajaam on Valga meteoroloogiajaama. Tuginedes
Keskkonnaagentuuri registreeritud ilmastikuandmetele on keskmine tuulekiirus (U) 2,1 m/s.
Materjali niiskussisalduseks (M) on võetud 5 %, mis on dolokivi puhul keskmiseks näitajaks3.
Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust (tabe1).
Tabel 6.2 Osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid
Osakeste aerodünaamiline läbimõõt PMsum PM10 PM2,5
Konstant k 0,740,35 0,053
Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt:
- E (PMsum) = 0,0003 - E (PM10) = 0,00014 - E (PM2,5) = 0,00002
Saadud eriheidete, aastase tootmismahu (120 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal
arvutatud aastased osakeste heitkogused on toodud tabelis 2.
Tabel 6.3 Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Naha
dolokivikarjääris
Protsess Osakeste
fraktsioon
Eriheide,
kg/t
Protsessi
läbiv
kogus, t/a
Heitkogus,
kg/a
1. Kaevise kukkumine
purustisse;
2. Purustatud materjali
kukkumine sõelurisse;
3. Sõelutud materjali
kukkumine puistangusse;
4. Valmistoodangu
ladustamine lattu;
5. Valmistoodangu
laadimine kallurile
väljaveoks.
PM-sum 0,0003
120 000
5 x 36 =
180
PM10 0,00014 5 x 16,8 =
84
PM2,5 0,00002 5 x 2,4 =
12
3 Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja
töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.
Sarnaselt laadimisprotsessidega, sõltuvalt kivimi purustamisest ja sõelumisest tekivad
heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi emissioonifaktorist. Emissioonifaktor
sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid, on
emissoonifaktor maksimaalne (uncontrolled). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik
heitkoguseid vähendada ligi 90% (controlled). PSS-il on tolmukatted. Eeltoodust tulenevalt on
materjali töötlemisel tegemist kontrollitud tööprotsessiga ning arvutustes on kasutatud
vastavaid metoodika eriheitmeid.
Eelviidatud metoodika (AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors,
Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and
Pulverized Mineral Processing) kohaselt on emissioonifaktorid I, II ja III astme purustamise ja
sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid IV astme peenpurustamist ja -sõelumist <5 mm
toodetavatele fraktsioonidele, mille emissioonifaktorid on kõrgemad. Materjal läbib purusti,
misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad
killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad:
• fr 32/64, ligikaudu 25% ehk 30 000 t/a;
• fr 16/32 ligikaudu 25% ehk 30 000 t/a;
• fr 4/16 ligikaudu 25% ehk 30 000 t/a;
• fr 0/32 ligikaudu 25% ehk 30 000 t/a.
Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air
Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed
Stone Processing and Pulverized Mineral Processing). PPS-i tootlikuses on võetud 250 t/h, mis
on Eesti tingimustes tavaline.
Tabel 6.4 Purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Naha
dolokivikarjääris
Protsess
Protsessi
läbiv
kogus
Eriheide (controlled) Heitkogus, kg/a
t/a
(t/h)
PM-
sum PM10 PM2,5 PM-sum PM10 PM2,5
Purustamine*
jäme 90 000
(200) 0,0006 0,00027 0,00005
54 24 5
peen 30 000
(50) 0,0015 0,0006 0,000035
45 18 1
Sõelumine
jäme 90 000
(200) 0,0011 0,00037 0,000025
99 33 2
peen 30 000
(50) 0,0018 0,0011 -
54 33
Kokku 252 109 8
* Purustamisel on arvestatud metoodika kohase materjali niisutamisel rakendatava heite
vähendusteguriga 0,5.
Naha dolokivikarjääris maavara kaevandamisel ja materjali laadimistel eeldatavalt tekkivad
saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 6.5.
Tabel 6.5 Naha dolokivikarjääris saasteainete aastased heitkogused
Saasteaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a4
Osakesed summaarselt (PM-sum)
sh peenosakesed (PM10)
sh eriti peened osakesed (PM2,5)
0,470
0,207
0,022
1
Süsinikoksiid (CO) 0,734 10
Vääveldioksiid (SO2) 0,022 1
Lämmastikoksiidid (NOx) 0,173 0,3
Arvutustulemustest lähtuvalt ei ole Naha dolokivikarjääri vaja õhusaasteluba.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim talu, Mäe-Ure
(49301:003:0941), jääb Naha dolokivikarjääri mäeeraldise loodenurgast ~840 m kaugusele.
Müraleviku määramiseks on kasutatud müra kaardistamise tööriista NoiseTools (ISO9613-
2:2024). Mürakaardi koostamisel on arvesse võetud kolm müraallikat, kus üks müraallikas on
ekskavaator, mille müratase on punkti peal 95 dB(A), teine kallur, mille müratase on 90 dB(A)
ning kolmas purustussõlm, mille müratase on 105 dB(A). Antud olukord kujutab maksimaalse
mürafooni stsenaariumit. Kaardile on märgitud tundlikele külgedele vastuvõtupunktid,
loodenurgas asub lähima eluhoone vastuvõtupunkt. Karjääri teenindusmaale on kavandatud
4 m müratõkkevall ning kaardi koostamisel on kasutatud haljastuse filtrit, mis arvestab karjääri
ümbritsevat puude ja põõsaste olemasolu ning reljeefi liigestatust (vt joonis 6.1).
4 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa.
Joonis 6.1 Mürakaart taotletava Naha dolokivikarjääri kaevandamisel
Mürakaardi analüüsi põhjal on võimalik järeldada, et modelleeritud olukorras jäävad
müratasemed lähimate vastuvõtupunktide ja hoonestusega kinnistute suunal valdavalt
vahemikku ligikaudu 26–46 dB(A). Kaardil esitatud mõõtepunktide väärtused näitavad, et
lähimates vastuvõtupunktides on müratasemed vastavalt umbes 26 dB(A), 27 dB(A), 31 dB(A)
ning kõrgeim hinnatud tase 46 dB(A) tööalale kõige lähemas punktis. Sellised tasemed jäävad
selgelt alla nii päevase kui ka öise keskkonnamüra piirväärtustele ning viitavad sellele, et
tegevuse mõju ümbritsevale elukeskkonnale on väike.
Kõrgeimad müratasemed vahemikus 60–80+ dB(A) esinevad üksnes karjääri vahetus
tööpiirkonnas, kus paiknevad peamised müraallikad – ekskavaator, purustus-sorteerimisõlm
(PPS) ja kallur. Müratasemed vähenevad kauguse kasvades kiiresti ning kõrgema müraga
tsoonid ei ulatu elamualade ega kaugemate kinnistuteni.
Kaardilt on näha, et mürakontuurid hajuvad peamiselt tööala ümbruses ning suurem osa
ümbritsevast piirkonnast jääb rohelisse müratsooni, kus müratasemed on ligikaudu 30–40
dB(A). Tegemist on maapiirkonnale iseloomuliku madala taustmüraga ning olulist häiringut
ümbruskonna elanikele ei ole ette näha.
Oluline on arvestada ka asjaoluga, et modelleerimisel on kasutatud konservatiivset ehk
ebasoodsaimat stsenaariumi, kus töömasinad paiknevad karjääri servaalale võimalikult lähedal.
Tegemist on ajutise tööetapiga ning reaalses töökorralduses liigub tehnika tööde edenemisel
pidevalt edasi. Seetõttu on tegelikud müratasemed ümbritsevate kinnistute ja elamualade suunal
tõenäoliselt veelgi madalamad kui modelleerimise tulemused näitavad.
Kasuliku kihi kobestamine toimub puur-lõhketöödega, kusjuures lõhkamistööd tehakse vee all.
Lõhkamine põhjustab lühiajalise ja üksiksündmusena esineva müra ning vibratsiooni.
Lõhketööde sagedus sõltub kaevandamise töökorraldusest ja korraga kobestatava kivimikoguse
vajadusest; eeldatavalt tehakse kuni 16 lõhkamist aastas. Lõhketööde täpne aeg ja sagedus
selguvad tööde kavandamisel.
Veealusel lõhkamisel levib osa plahvatuse energiast vette ja kivimisse, mistõttu ei saa
tavapärase avatud astangu lõhkamise mürataset üks ühele üle kanda. Samas võib lõhkamisega
kaasneda ka õhku leviv lühiajaline müra ning pinnasevõnkumine. Eestis tehtud veealuse
lõhkamise katses mõõdeti ühes konkreetses olukorras müratasemeks 50 dB ja
vibratsioonikiiruseks 0,47 mm/s, kuid mõõtmistulemus sõltub lõhkamise tingimustest ega ole
käsitatav Naha karjääri mürataseme prognoosina.
Lõhketööd toimuvad üksiksündmustena ega põhjusta pidevat mürataset. Lõhkamise mõju
ümbritsevatele linnuliikidele vähendavad tööde lühiajaline iseloom, lõhkamiste piiratud
sagedus ning vääriselupaiga ümber säilitatav metsastunud puhver. Lõhketööde aeg, sagedus ja
kasutatav laeng määratakse lõhketööde projektis ning tööde tegemisel järgitakse selle nõudeid.
Taotletavas Naha dolokivikarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest
tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes
maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Naha dolokivikarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal
turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või
võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse
käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-
jäätmekava.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Vastavalt maapõueseadusele tuleb pärast varu ammendamist kaevandatud maa kaevandamisloa
kehtivusaja jooksul korrastada. Korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt
selleks koostatud projekti järgi. Mäeeraldiselt eemaldatud kattekiht tuleb praegusel juhul
säilitada ja kasutada kogu ulatuses korrastamisel.
Taotletava Naha dolokivikarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala
korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks
veekoguks ja metsamaaks.
Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 17,03 ha ning selle keskmine sügavus on
hinnanguliselt ca 6-8 m.
Korrastamise käigus on võimalik kasutada ladustatavat katendit nõlvade moodustamiseks.
Veealuste nõlvade moodustamisel katendist tuleb need stabiilsuse tagamiseks rajada vastavalt
kasutatava materjali ohutule püsikaldenurgale, mis katendi puhul on 1 : 5 – 1 : 3. Korrastamise
plaanil on kasutatud 1:3 nõlvusega nõlvu ning materjali kasutatakse ka VEP ala sidususe
taastamiseks. VEP alast kirde-kagu poolne ala täidetakse kuni esialgse maapinna kõrguseni.
Korrastamisel kulub minimaalselt 472 tuh m3 täitematerjali. Täitmist tehakse võimalusel
kaevandamisega samaaegselt, et sidususe puudumine oleks ajaliselt minimaalne. Seega
kasutatakse etapiviisilist korrastamist. Ülejäänud kattepinnast saab kasutada ala laialdasemal
täitmisel või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.
Täidetud ala korrastatakse metsamaaks. Metsamaaks korrastamisel tuleb valida asukohale
sobiv ja vastav puuliik. Metsamaaks korrastatakse 1,88 ha suurune ala.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Naha dolokivikarjääri
korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.
Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise
kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
kehtestatule.
Tavapärase lubja- ja dolokivikarjääri korrastamise maksumus ühe hektari kohta mitte täieliku
täitmise puhul on ~9 tuhat eurot (tänases vääringus). Seega antud ala korrastamise maksumus
jääb minimaalselt suurusjärku ~183 tuhat eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Tiit Ploom / allkirjastatud digitaalselt /
AS Kiirkandur
Juhatuse liige
Taotluse koostas 02.10.2026. a
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
Tallinn, 2013
NAHA UURINGURUUMI DOLOKIVI
GEOLOOGILINE UURING VÕRUMAAL
(varu seisuga 01.01.2013.a.)
Tiia Tuuling Leonid Savitski Tarmo All Silja Liibert
NAHA UURINGURUUMI DOLOKIVI GEOLOOGILINE UURING
VÕRUMAAL (varu seisuga 01.01.2013.a.)
OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige Aivar Pajupuu
Tallinn, 2013
ANNOTATSIOON
T. Tuuling, L. Savitski, T. All, S. Liibert. Naha uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Võrumaal (varu seisuga 01.01.2013). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendus- geoloogia ja maavarade osakond. Kadaka tee 82, 12618, Tallinn, 2013. Tekst 53 lk., 36 tekstijoonist, 20 tekstilisa, 7 graafilist lisa (Kiirkandur AS, Keskkonnaamet, Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiafond).
Geoloogiline uuring Naha dolokivi uuringuruumis tehti AS Kiirkandur tellimusel. Uuriti Ülem-Devoni ladestiku karbonaatkivimeid.
Naha uuringuruum paikneb Ülem-Devoni Plavinase lademe Pskovi kihistiku (D3plP) avamusalal, kus Kvaternaari setete paksus on 2,9–7,4 m, maksimaalselt aga 10–11 m. Valdava osa setetest moodustavad savi ja moreen. Kasuliku kihi moodustab Pskovi kihistiku pisi- kuni peenekristalliline, ülaosas tihe paksukihiline, allosas kavernoosne keskmisekihiline dolokivi. Lamamiks on Snetnaja Gora kihistiku mikrokihiline savikas aleuroliidikas dolokivi.
Naha uuringuruumi ehitusdolokivi on kõrgemargiline: kivimi survetugevus on tarbevaruplokis keskmiselt 138 MPa, reservvaruplokis keskmiselt 147 MPa, külmakindlus “25”. Dolokivist valmistatud killustiku survemark on “800”–“1200”, 1. plokis keskmiselt „800”, 2. plokis “1000”, kuluvusmark mõlemas plokis “II”, killustiku kategooria Los-Angelese katsel LA35 ja külmakindluse järgi F I. Oodatav killustiku väljatulek mäemassist on ca 79%.
Keemiliselt koostiselt on kivim kõrge MgO sisaldusega, kuid küllaltki ebaühtlaselt jaotunud terrigeense lisandiga. Ülenormatiivse lahustumatu jäägi sisalduse tõttu ei vasta uuringuruumi kivim tervikuna tehnoloogilise dolokivi nõuetele.
Ehitusdolokivi varu arvutati kahes plokis: 1. ploki ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on 2172 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 7,24 m. Kattekihi paksus on keskmiselt 3,53 m ja selle maht 1060 tuh m3. Kattekihi moodustab valdavalt savimoreen ja savi. 2. ploki ehitusdolokivi aktiivne reservvaru on 2730 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 6,22 m. Kattekihi paksus on keskmiselt 3,73 m ja selle maht 1636 tuh m3.
Põhjavee juurdevool karjääri kogu kasuliku kihi kuivendamise puhul (veetaseme alandusel 10,8 m), on mäetööde algperioodil arvutuslikult 3277 m3/ööp ja lõpp-perioodil 10268 m3/ööp. Juhul, kui kaevandada osaliselt vee alt ja veetaset alandada 4,8 m, on vastavad näitajad 2494 m3/ööp ja 2475 m3/ööp.
Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2013.a. Naha uuringuruumi kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 30,02 ha pindalal 2172 tuh m3 ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 43,90 ha pindalal 2730 tuh m3. Kogu varu on veealune. Samas tehakse ettepanek käsitleda karbonaatkivimite lasumis levivat muutliku koostisega Kvaternaariealist savi koos moreeniga kui ehitusdolokivi kattekihti.
Märksõnad: Võrumaa, Mõniste vald, Karisöödi küla, Võrumaa metskond, Peetri jõgi, Naha uuringuruum, Kiirkandur AS, Plavinase lade, Pskovi kihistik, Snetnaja Gora kihistik, savimoreen, savi, dolokivi, kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaanilised katsed, keemiline analüüs, hüdrogeoloogilised tingimused, vee juurdevool karjääri, savi lõimis, plastsus ja pinnaseomadused, kõrgemargiline ehitusdolokivi, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru.
Projektijuht Tiia Tuuling
SISUKORD
Sissejuhatus 3 1. Üldandmed 3 2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus 9 3. Tööde metoodikast 19 4. Geofüüsikalised uuringud 20 5. Maavara omaduste iseloomustus 26 6. Hüdrogeoloogilised tingimused ja vee juurdevoolu hinnang 32 7. Varu arvutus 49 8. Kaevandamise mäetehnilised tingimused 51 9. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale 52 Kokkuvõte 52 Kasutatud kirjandus 53 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba 55 2. Puuraukude kataloog 57 3. Puuraukude kirjeldused ja fotod 59 4. Kivimi füüsikalis-mehaaniliste analüüside katseprotokollid 112 5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste analüüside katseprotokollid 139 6. Kivimi keemilise analüüsi tulemused 149 7. Kivimi keemilise koostise arvutused 152 8. Savi lõimise, plastsuse ja pinnaseomaduste määrangud 157 9. Savi lõimise keskmiste näitajate arvutused 175 10. Savi pinnaseomaduste keskmiste näitajate arvutused 176 11. Savi silikaatanalüüsi tulemused 177 12. Savi keemilise koostise arvutused 178 13. Vee analüüsi tulemused 179 14. Katte- ja kasuliku kihi paksused 182 15. Mahtude arvutus programmis Surfer 10 183 16. Topotööde seletuskiri 190 17. Politsei- ja Piirivalveameti kooskõlastus 191 18. Puuraukude likvideerimise aktid 194 19. Kooskõlastus Põllumajandusameti Võru keskusega 202 20. Volikiri (tellija arvamus) 203 EMK protokolliline otsus
Keskkonnaministri käskkiri GRAAFILISED LISAD
1. Faktilise materjali plaan 1:5000 2. Varu arvutuse plaan 1: 5000 3. Varu arvutuse plaan 1: 2000 4. Geoloogilised läbilõiked I–I’…II–II’ M hor 1:5000, vert. 1:100 5. Geoloogilised läbilõiked III–III’…IV–IV’ M hor 1:5000, vert. 1:100 6. Geoloogilised läbilõiked V–V’…VI–VI’ M hor 1:2000, vert. 1:100 7. Geoloogilised läbilõiked VII–VII’…IX–IX’ M hor 1:2000, vert. 1:100
Sissejuhatus
Geoloogiline uuring Naha dolokivi uuringuruumis tehti AS Kiirkandur tellimusel. Uuringutöö eesmärgiks on Ülem-Devoni ladestiku karbonaatkivimite uurimine: killustiku tootmiseks sobiva kivimi omaduste, kaevetingimuste ja tarbevaru selgitamine, mille alusel saab tellija taotleda maavara kaevandamise luba. Tööd planeeriti kahes etapis: 1. etapi eesmärgiks oli hõredama uuringuvõrguga kindlaks teha uuringuruumi geoloogilise ehituse põhijooned, kivimi kvaliteedi hindamiseks teha kivimist ja sellest valmistatud killustikust katsetused, hinnata hüdrogeoloogilisi tingimusi, geofüüsikaliste töödega hinnata rikete ja karsti olemasolu piirkonnas, ning kõigi nende näitajate analüüsimisel pakkuda tellijale uuringuruumi piires välja ala, kus oleks perspektiivikas jätkata detailset geoloogilist uuringut tarbevaru selgitami- seks ja selle kinnitamiseks EMK-s, edasise eesmärgiga taotleda kinnitatud varuga alal maavara kaevandamise luba.
Tööde läbiviimiseks väljastati 17.09.2008.a. Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt geoloogilise uuringu luba L.MU.VÕ-195419 (lisa 1). Töö teostajaks oli OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Uuringutöö käigus rajati puuraugud, nende asukohad mõõdistati instrumentaalselt, võeti proovid kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks ja keemiliseks analüüsiks. Kivimi füüsikalis-mehaanilised katsetused tehti Teede Tehnokeskuse laboris, keemilised analüüsid Eesti Geoloogiakeskuse laboris analüütikute Natalja Stepantšenko ja Svetlana Safonova poolt. Dolokivi katendis olevast savist võeti proovid savi lõimise ja plastsuse määranguteks ning silikaatanalüüsiks. Lõimis ja plastsus määrati Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris ning silikaatanalüüs tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Hüdrogeoloogilised parameetrid arvutas ja vastava peatüki koostamisel osales hüdrogeoloog Leonid Savitski, geofüüsikalisi töid juhendas Tarmo All. Uuringutööd planeeris, materjalid töötas läbi ja aruande koostas geoloog Tiia Tuuling. Välitööde I etapi viis läbi geoloog Silja Liibert. Graafilised lisad vormistas tehnik Merike Rass.
1. Üldandmed Uuringuruumi ja selle ümbruse iseloomustus. Naha uuringuruumi
teenindusala paikneb Võrumaal Mõniste vallas, Karisöödi külas. Suurematest asustatud punktidest jääb Vastse-Roosa 5,7 km kirdesse ning valla keskus, Mõniste, 8,3 km kaugusele põhja. Uuringuruum hõlmab 22,15 ha ulatuses eramaad (Leppora, kat. tunnus 49301:003:0070), 180,84 ha ulatuses RMK Võrumaa metskonna metsamaid (katastriüksused 49301:003:0600 Mõniste metskond 3, 49301:003:0590 Mõniste metskond 9, 49301:003:0610 Mõniste metskond 22, 49301:003:0227 Mõniste metskond 13), piirnedes loodes Vana-Leppora (kat.tunnus 49301:003:0071), põhjaosas väikesel lõigul Kuuse (49301:003:0105) maaüksustega, samuti ka riigimaaga (kat.üksus 49301:003:0228 Mõniste metskond 14) (joonis 1.1.). Uuringuruumi teenindusala põhjapiiriks on kohalik tee nr 4930060 Ura–Sarapuu, idapiiriks on Eesti–Läti riigipiir (joonis 1.7.), lõunapiir kulgeb mööda metsakvartaleid 111-112 ja 117-118 eraldavat metsasihti, läänepiir jälgib Naha eramaad (kat. tunnus 49301:003:0480). Uuringuruumi poolitab põhja-lõunasuunaline kohalik tee nr 4930177 Naha. Varuplokkide kontuurimisel on lähtutud Teeseaduse §13 lõikest (3), mille alusel kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Kuna Naha uuringuruum külgneb vahetult riigipiiriga ja kinnitamiseks esitatavad
3
4
varuplokid jäävad riigipiirist vaid 50–250 m kaugusele, siis vastavalt riigipiiri seaduse § 8 lõikele 2 võidakse piirirežiimiga piirata riigipiiri valvamist takistavat või piirirahu häirivat tegevust nagu tulirelvade ja lõhkematerjalide kasutamine, töötamine piiririba vahetus läheduses, jahipidamine ja kalapüük, kariloomade karjatamine, valgustuse ja lahtise tule kasutamine. Lisaks riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 kohaselt kehtestab piirirežiimist tulenevad õigused, kohustused ning piirangud, kui need ei ole sätestatud seaduse või välislepinguga, Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond, kui seadusega ei sätestata teisiti. Vabariigi valitsuse 17. septembri 1997 määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ § 52 järgi peavad kõik isikud Politsei- ja Piirivalveametiga kirjalikult kooskõlastama nende poolt välispiirist vähem kui 5 kilomeetri kaugusel läbiviidavad lõhkamistööd, õppused, võistlused, ajujahid ja muud üritused, mis võivad takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Keelatud on mürk- ja radioaktiivsete ainete kasutamine piiriveekogudel. Piirirahu häirib igasugune tegevus, mille mõju võib ulatuda üle välispiiri või takistada välispiiri valvamist. Lisas 17 on toodud uuringuloa valdaja, AS Kiirkanduri järelpärimine kaevandamise võimalikkusest riigipiiri läheduses ja samas ka Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Piirivalvebüroo vastuskiri sellele (lisa 17).
Naha uuringuruumi teenindusala jääb pea kogu pindalal metsaga kaetud alale. Lähimad talumajapidamised asuvad teenindusalast 550 m kaugusel edelas (Naha talu) ja 470 m kaugusel kirdes (Sarapuu talu). Naha uuringuruum ei paikne Natura võrgustiku- ega looduskaitsealal. Peetri jõe maastikukaitseala jääb Naha uuringu- ruumi loodepiirist ca 400 m kaugusele (joon. 1.1.).
Uuringuruum asub Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jäävas Hargla nõos. Reljeef on siin Lõuna-Eesti maastikku arvestades suhteliselt tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 84–92 meetri vahele. Uuringuruumist vahetult läände jääb Peetri e. Melnupe jõgi. Peetri jõe orus on jälgitav devoni liiva- ja karbonaatkivide üleminekuala. Võrdlemisi lühikesel, vaid paari kilomeetri pikkusel maa-alal võib siin kohata nii liiva- kui ka dolokivide paljandeid (joonis 1.2., 1.3.). Viimased on kõige paremini eksponeeritud Kalkahju paljandis.
Joonis 1.2. Kalkahju paekivipaljand Peetri jõe orus.
5
Joonis 1.3. Liivakivipaljand Kalkahjust 1,4 km loode pool, Karisöödi külas. Ka uuringuruumiga külgneval lõigul paljandub jõe kallastel paksukihiline dolokivi (joonis 1.4.). Uuringuala läbib kagu–loode suunas Äühvoja, mis saab alguse Lätimaalt ning suubub 150 m kaugusel uuringuruumi loodepiirist Peetri jõkke. Äühvoja ja Peetri jõgi on veekaitselised objektid, milledele on kehtestatud vastavalt 50 m ja 100 m laiune kalda piiranguvöönd, kus maavara kaevandamine on keelatud.
Joonis 1.4. Dolokivipaljand Peetri jõe sängis uuringuruumiga külgneval lõigul.
6
Joonis 1.5. Äühvoja
Uuringuruum kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Sikasoo metsakuiven- dus (registri kood 9115870010110), kus nõusoleku varu kinnitamiseks on andnud Põllumajandusamet (lisa 19). Uuringualale rajatud kuivenduskraavides ja ka Äühv- ojas on tänu kobraste aktiivsele tegevusele rajatud tamme, mis takistavad kuivendus- süsteemi korralikku funktsioneerimist (joonis 1.5.,1.6.). Uuringuruumi idaservas paik- neb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool, maaparandussüsteemide registri koodiga 9115870010110EV, millele looduskaitseseaduse alusel kehtib kalda piiranguvöönd laiusega 50 m. Varude kontuurimisel on sellega arvestatud.
Joonis 1.6. Kobraste poolt üleujutatud kuivenduskraavid uuringualal.
7
Joonis 1.7. Uuringuala idapiir kulgeb mööda Eesti-Läti riigipiiri.
Geoloogiline uuritus. Ülem-Devoni karbonaatkivimeid on piirkonnas kasutatud juba aastasadu hoonete müüride ladumisel (joonis 1.8., 1.9.). Kohalike elanike ütluste järgi on hoonete ehitamiseks murtud dolokivi Peetri jõe põhjast.
Joonis 1.8. Aida müür Naha talus.
8
Joonis 1.9. Fragmendid müürist. Lähim tegutsev dolokivikarjäär asub Läti Vabariigis Apes, mis jääb Naha uuringuruumist 3,5 km kaugusele idasse. Ehituskivina ongi ümbruskonna dolokivi detailsemalt uuritud valdavalt Läti poolel. 1950-ndate aastate lõpul uurisid lätlased K. Berzinski juhtimisel Ape ümbruse dolokivi leiukohti. Seal avastatud maardlate (Dzeni, Ape, Gauijena, Darziens) dolokivi sobis lubja tootmiseks ning ehituskiviks ja killustikuks. Aastail 1962–1964 toimus kompleksne geoloogilis-hüdrogeoloogiline kaardis- tamine mõõdus 1:200 000, kus Naha piirkond jäi lätlaste kaardistada (Tratsevski, G., 1964). Lätlased liigestasid piirkonnas lasuvad dolokivid kihtideks A, B, C, D ja E. Nendest A vastab Snetnaja Gora kihistikule, B ja C Pskovi kihistikule, D ja E Chudovo kihistikule. Eesti territooriumil eraldati välja Kalkahju perspektiivala, kus Peetri jõe ääres paljanduv dolokivi vastas kihile B. Perspektiivseteks varudeks hinnati 2 mln m3. B kihi dolokivi Läti leiukohtades sobis dolomiitlubja tootmiseks, killustikuks ja ehituskiviks ning valikuliselt ka dekoratiivplaatide tootmiseks. 1972.a. valmis Gipotransput’i poolt koostatud aruanne ballastmaterjali- maardlate (liiv, dolomiit) detailotsingutest Balti raudtee Valga–Gulbene lõigul (Uljanova, 1972). Naha uuringuruumi poolitav metsasiht oli nimetatud uuringutöö idapiiriks, kuhu jäävad ka tollase töö käigus puuritud puuraugud 137 ja 130. Käesolevas töös on kasutatud nendest pa 130 andmeid geoloogilise ehituse iseloomustamisel. Naha uuringuruumi põhjapiirile jääva puuraugu 137 kirjeldus ei sobinud käesoleva tööga kindlaks tehtud geoloogilise läbilõikega ning seepärast nimetatud puuraugu andmeid ei ole kasutatud. 1979.a. ilmunud töös Läti geoloogiast ja maavaradest käsitles L. Birger lähemalt dolokivimaardlaid Ape piirkonnas. Põhjalikum iseloomustus on Darzciemsi maardla kohta, kus dolokivi keskmised füüsikalis-mehaanilised omadused on järgmised: lähtekivi tugevusmark “600”, poorsus 9%, mahumass 2650 kg/m3, killustiku mark “300”–“400”, kuluvuse mark I–III, löögikindlus 50–75, külmakindlus “15”–“25”, nõrkade osakeste sisaldus 7,0%, tolmjate ja savikate osakeste sisaldus 1,2%, plaatjate osakeste sisaldus 13,0%. Kasulikku kihti kirjeldati helehalli või roosaka, kohati kavernoosse, nõrgalt lõhelise dolokivina, mis lasub 0,25–0,6 m paksuste kihtidena, mille vahel on kuni 5 cm paksused savikihid. Aastatel 1988–1990 tegi TK “Eesti Geoloogia” ehituskivi otsingu- ja otsingu- hinnangulisi töid Võru maakonnas (Brutus, 1990). Geoloogilised tööd toimusid Võru maakonna idaosas Vastseliina–Meeksi–Meremäe piirkonnas ning lõunaosas Karisöödi ümbruses. Karisöödi ümbruses eraldati Tämblese ja Kalkahju objekti kõrval välja ka Naha perspektiivala, mis joonistati välja 3 puuraugu põhjal. Puuraukude sügavus oli
9
vahemikus 10,8–19,5 m, nad läbisid dolokivikompleksi (D3pl) ja lõpetati liivakivis (D2am). Proovid keemiliseks analüüsiks võeti punktproovimise meetodil. Töö tulemused võeti kokku järgmiselt: kasuliku kihi moodustab Pskovi kihistiku massiivne, kohati kavernoosne dolokivi, paksusega 5,6–6,2 m, kattekiht koosneb 1,0–4,1 m paksusest liivsavimoreenist või kohati savist; killustiku garanteeritud mark on “600”, külmakindlus “25”, kivim sobib killustiku tootmiseks ning valikuliselt viimistluskiviks, kasulik kiht on kogumahus vee all ning kuivendamine on väga keeruline. Perspektiivala dolokivi varuks hinnati 7 mln m3. Nimetatud uuringutöö puuraukudest on käesolevas töös kasutatud pa 56 andmeid. Kuna tolleaegsed puuraugud ei ole instrumentaalselt mõõdistatud, vaid on maha märgitud M 1:25 000 topoplaani ning M 1:10 000 maakasutusplaanide alusel, ei ole nende asukohad eriti usaldusväärsed. Eriti oluline on asukoha täpsus siis, kui puuraugud asuvad piirkonnas, kus muutub järsult maapinnareljeef või on oodata ka aluspõhjareljeefi kiiret muutumist (jõe läheduses). Seepärast ei ole teisi 1990.a. uuringu puuraukude andmeid käesolevas töös kasutatud.
2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus
Naha uuringuruum paikneb Ülem-Devoni Plavinase lademe Pskovi kihistiku (D3plP) avamusalal, kus Kvaternaari setete paksus on puuraukude andmeil 2,9–7,4 m, kuid reljeefi kõrgemates punktides võib geoloogiliste läbilõigete andmeil ulatuda 9–10–11 meetrini (joon. 2.1., graaf. lisa 4, 5). Täheldada võib kvaternaarisetete paksuse üldist vähenemist lääne suunas, jäädes siin 3–4 m vahemikku. Äühvojast kirdepool püsib aga kvaternaarisetete paksus küllaltki stabiilselt 4–5 m vahel. Erandiks on suhteliselt väikesepindalalised künkad, kus setete paksus ulatub künka harjal ilmselt 9–10–11 meetrini. Valdava osa kvaternaarisetetest moodustavad savi ja moreen. Kui uuringuruumi põhja- ja kesk-kaguosas on läbilõikes valda- vaks savi, siis lääne- ja kohati ka idaserva suunas savikiht õheneb (joon. 2.2.) ja suureneb mo- reeni osakaal. Savikihi paksus on väga muutlik ja võib ulatuda küngastel kohati 9 meetrini, samas Äühvoja sängis ja ka üksikus puuraugus (pa 25) hoopiski puudub. Lisaks paksusele on väga muutlik ka savi koostis nii läbilõikes kui ka pindalaliselt. Reeglina on savi ülemine, kuni 1 m paksune osa huumusesegune. Sagedased on hallid aleuriidi vahekihid, mille paksus ulatub mõnest millimeetrist 15–20 sentimeetrini. Harvad ei ole ka liivkihid savis ja ka kruusa sisaldavad vahekihid (pa 7). Kruusaosa on peen ja valdavalt karbonaatkivimiline, kristalliin- sete kivimite osakaal on ca 20%. Savisetted on šokolaadipruuni, kihiti hallikaspruuni värvusega, keskmiselt plastsed ja liiva (<0,063 mm) väga muutliku ning kohati väga kõrge sisaldusega (8,4-28,4%). Geneesilt on savisid kirjeldatud limnoglatsiaalsetena, kuid tegu võib olla ka glatsiaalsetes tingimustes kuhjunud setetega, kus karbonaatkivimeid katab kogu- paksuses savimoreen, mille allosas on settinud jämepurdsemad ja ülaosas peenemad setted. Savisetete lamamiks on samuti muutliku paksusega liivsavimoreen (0,0-3,1 m), kusjuures üleminek savilt moreeniks on üsnagi sujuv ja hinnatud peamiselt jämepurru sisalduse suure- nemise järgi. Moreen on väga savine ja nagu Lõuna-Eestile iseloomulik, suhteliselt väikese kruusaosakeste sisaldusega (reeglina < 10%). Uuringuruumi äärmises edelanurgas, puuraugus 11, lasub savil ka saviliiva 1,1 meetri paksune kiht. Kasvukihi paksus on 0,1–0,5 m, kesk- miselt 0,2 m. Kuna puurimine toimus metsasihtidel, kuhu sageli oli tõstetud kraavist väljatud setteid või veetud tee täiteks materjali, on puuraukudes kirjeldatud ka tehnogeenseid setteid, kuid kogu uuringuruumis need kvaternaarisetete üldmahus tähtsust ei oma. Kvaternaarisetete lamam, samas ka aluspõhja pealispind, on suhteliselt tasane, jäädes valdavalt 82 m abs tasemele, langedes Peetri jõe orus 79,3 meetrini (Vp 1). Vaid ala kirdenurgas tõuseb see 86 m abs tasemele, jälgides maapinna reljeefi. Samuti ka ala lõunaservas, puuraugu 5 ümbruses, on jälgitav aluspõhja reljeefi tõus 85 m abs tasemele. Seevastu aga uuringuruumi lõunaosas puuraukude 12, 25, 10 ja 130 joonel joonistub välja ida–läänesuunaline lokaalne aluspõhjaline vagumus, kus aluspõhja reljeefi abs kõrgused jäävad 80–81 m tasemele (joon. 2.3.).
10
11
12
13
Joonis 2.4. Savimoreen paljandumas Äühvoja kaldas.
Naha uuringuruumis lasuvad uuritud paksuses Plavinase lademe Pskovi kihistiku (D3plP) karbonaatkivimid ja Snetnaja Gora (D3plSn) savikas, aleuroliidikas dolokivi ja domeriit ning savi. Pskovi kihistikus võib välja eraldada 3 litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi:
1) Rohekas-sinakashall savikas dolokivi või domeriit (D3plP1), mida leidub vaid uuringuruumi äärmises lõunaosas kuni 2,4 m paksuselt (pa 5). Nimetatud kivim on väga savine ja on seepärast arvatud katendi hulka (joonis 2.5.). Joonisel 2.6. on kujutatud uuringuruumi kattekihi paksust, arvestades ka eelpoolkirjeldatud domeriidikihi paksusega.
Joonis 2.5. Uuringuruumi lõunapiiril algab aluspõhja läbilõige savika dolokivi või domeriidiga.
14
15
2) Valdaval osal uuringuruumist avaneb aga helehall, kohati roosaka tooniga
pisikristalliline, valdavalt paksukihiline, tasaste kihipindadega tihe dolokivi (D3plP2). Intervalliti esineb ka nõrgalt kavernoosseid vahekihte (valdavalt 20–30 cm paksud) (joonis 2.7.). Reeglina algabki läbilõige rohkem või vähem kavernoosse, poorse, veidi leostunud kuni 0,5 m paksuse dolokivikihiga. Samuti leidub läbilõikes paarikümne sentimeetrise paksuseid tumedamaid, veidi savikamaid vahekihte. Kirjeldatud lasundi lamamipinnast ca 0,7–1,0 m kõrgemal on enamuses puur- südamikes jälgitav ca 7 cm paksune tumehalli savi vahekiht (joonis 2.8.). Ilmselt esineb ta pideva kihina kogu uuringuruumis, kuid puurimisel on osades puursüdamikes ära pestud. Ape ümbruse dolokivimaardlate kirjelduste põhjal, kus lätlased on dolokivilasundit iseloomustanud 0,25–0,6 m paksuste kihtidena, mille vahel on kuni 5 cm paksused savikihid, võib oletada, et ka Naha uuringuruumis võib savi vahekihte esineda tihedamalt kui seda on puursüdamikes näha. Kogu lasundi paksus jääb 2,4–6,4 m vahemikku, olles keskmiselt 4,3 m. Kontakt alumise kompleksiga on üleminekuline.
Joonis 2.7. Kavernoossete vahekihtidega valdavalt tihe dolokivi. Puurauk 12A
Joonia 2.8. Dolokivikihtide vahel esineb 5–7 cm paksusi savi vahekihte. Puurauk 13.
3) Hall, lillaka tooniga peenekristalliline kavernoosne dolokivi (D3plP3). Kavernid on suured – diameetriga kuni 7 cm ja kohati täidetud kaltsiidikristallidega. Sageli on kavernide pinnad kaetud rauaühenditega, kavernide ümbrus aga randitud lillakate kelmetega (joonis 2.9.). Reeglina on kivim kavernoossem uuringuruumi lõunaosas, kus ta on sageli purunenud tükkideks. Lasundi paksus on 1,8–4,3 m, keskmiselt 2,7 m. Läbilõike alumise, ca 0,8 m paksuse osa kivimis kavernide hulk sujuvalt väheneb, struktuur muutub mudaliseks, savikus ja aleuroliidikus suurenevad. Lasundi allosas esineb ca 10 cm paksune lillakas mudasööjakäikudega kiht (joonis 2.10.), mille pealispind markeerib ka Pskovi kihistiku lamamit, mis jääb 72,8–77,2 m
16
abs tasemele. Pskovi kihistiku lamamipind langeb lõuna suunas, olles põhjaosas puuraugus 19 maksimumkõrgusel 77,2 m ja 72,8 m kõrgusel puuraugus 130. Kõigis puuraukudes ei õnnestunud lubatud uuringusügavusega Pskovi kihistikku kogupaksuses läbida.
Kasuliku kihi moodustavadki kaks viimati kirjeldatud Pskovi kihistiku dolokivilasundit. Kasuliku kihi paksus on 5,6–8,2 m, jäädes idaosas reeglina 6,5–7 m vahele ning suurenedes 7–8 meetrini lääneosas (joon. 2.11.). Uuringuruumi lõuna- servas ja kirdenurgas, kus kasulikku kihti ei ole kogupaksuses uuritud, on selle tegelik paksus mõnevõrra suurem, kui joonisel kujutatud.
Joonis 2.9. Kavernoosne peenekristalliline dolokivi.
Joonis 2.10. Mudasööjakäikudega kiht, mis markeerib Pskovi kihistiku ja samas ka kasuliku kihi lamamit.
Joonis 2.12. Plavinase lademe Snetnaja Gora kihistiku mikrokihiline savikas- aleuroliidikas dolokivi.
17
18
Kasuliku kihi lamamiks on Plavinase lademe Snetnaja Gora kihistiku (D3plSn) savikas aleuroliidikas dolokivi. Mikrokihiline tekstuur on põhjustatud beežika aleuroliidika ja lillaka savika dolokivi vaheldumisest (joonis 2.12). 30–40 cm vahekihtidena esineb rohelise-pruuni-hallivärvilist savi. Varasemate uuringute andmeil on kihi paksus ca 2,5 m, sügavamal saab valdavaks domeriidi vahekihtidega savi.
Samuti on varasemate uuringutega üksikutes puuraukudes avatud ka Kesk- Devoni Amata lademe (D2am) aleuroliit, mille lasumipind jääb puuraugu 56 andmeil 69,6 m abs tasemele, s.o ca 16,5 m sügavusele maapinnast.
3. Tööde metoodikast Puuraugud rajati 2009.a. mais–juunis, 2012.a. märtsis ning sama aasta augustis-septembris iseliikuvate puuragregaatidega UGB-1SV ja PBU-2 südamik- puurimise meetodil. Puurimise diameeter kvaternaari setetes oli 132 mm ja karbonaatkivimeis 112 mm. Kokku puuriti uuringualal 30 puurauku, sealhulgas 6 duubelauku hüdrogeoloogilisteks vaatlusteks ning vajaliku proovikoguse saamiseks. Uuringupuuraukude sügavuseks oli 7,0–12,0 m, üldpikkus 306,8 m. Puursüdamiku väljatulek kasuliku kihi osas oli 79–100%, keskmiselt 90% (lisa 3).
Laboriuuringud kivimi ja kivimist valmistatud killustiku füüsikalis- mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis (EAK tunnistus L036). Eesti Geoloogiakeskuse laboris (EAK tunnistus L093) tehti kivimi ja põhjavee keemilise koostise määrangud. Kivimi katsetused teostati GOST 30629–99 ja GOST 8269.0–97 nõuete kohaselt. Kivimi katsetamiseks saeti puursüdamikest 5x5x5 cm katsekehad ning 2 lühendanalüüsiga määrati nende mahumass, veeimavus ja survetugevus kuivas olekus ning 9 täisanalüüsiga määrati veel täiendavalt tihedus, poorsus, survetugevus veega küllastatud olekus ja külmakindlus. Katsetuste tulemused on toodud lisas 4. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks purustati puur- südamikest võetud proovid laboratoorses lõugpurustis. 21 proovil määrati surve- tugevus silindris, savi ja tolmuosakeste sisaldus, killustiku lõimis, purunemiskindlus Los-Angelese meetodil, 18 proovil määrati mahumass, veeimavus, ning sealhulgas 9 proovil lisaks ka kulumis- ja löögikindlus ning plaatjate-nõeljate terade sisaldus. Killustiku külmakindlust katsetati 12 proovi puhul. Katsetused tehti GOST 8269-87, purunemiskindlus Los-Angelese meetodil EVS-EN 1097–2, külmakindlus EVS-EN 1367–1 ja veeimavus EVS-EN 1097-6 nõuete kohaselt. Katsetuste tulemused on toodud lisas 5. Kivimi keemilised analüüsid tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris (EAK tunnistus L093). Keemilise proovi võtmiseks puursüdamik poolitati teemantlõikuriga piki telge ja üks pool südamikust poolitati veel kord, millest pool (¼ puursüdamikust) moodustas laboratooriumisse saadetava proovi. Laboris proovid peenendati ja vähendati vastavalt laboris kinnitatud instruktsioonile. Uuringuruumi kivimi keemilist koostist on iseloomustatud 7 puuraugu (40 proovi) põhjal (pa. 1; 5; 17; 18, 19, 24, 25). Proovides määrati CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk ning sealhulgas määrati 6 proovil lisaks silikaatanalüüsil SiO2, Al2O3, Fe2O3, MnO, CaO, MgO, P2O5, Süld, Na2O, K2O, TiO2, K.k. Analüüside tulemused on toodud lisas 6. Dolokivi katendis olevast savist võeti 19 proovi savi lõimise ja plastsuse määranguteks ning silikaatanalüüsiks. Lõimis ja plastsus määrati Keskkonnauuringute
19
Keskuse Geotehnikalaboris (L008) (lisa 9) ning silikaatanalüüs Eesti Geoloogia- keskuse laboris (lisa 11). Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises rajatud uuringu- puuraukudes. Põhjavee juurdevoolu hindamiseks rajatavasse karjääri tehti katse- pumpamised kahes puuraukudepaaris ja ühes puuraukude-kolmikus. Veetasemete alanduse ja taastumise põhjal arvutati hüdrodünaamilised parameetrid. Põhjavee keemilise koostise määramiseks võeti 6 proovi puuraukudest 6, 7A, 7B, 12A, 9A ja 2A (lisa 13). Põhjavee keemiline analüüs tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Topo-geodeetilised tööd tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (litsents 193-MA) geodeet Neeme Elevant. Tööde kompleks sisaldas kõigi puuraukude asukohtade mahamärkimist ning nende horisontaalset ning vertikaalset sidumist. Uuringuruumi lääneosas, kus varu arvutati aktiivse tarbevaru kategoorias, mõõdistati teenindusala instrumentaalselt. Antud ala kohta joonestati MicroStation8 programmi abil uuringuruumi teenindusala plaan mõõtkavas 1:2000. Ülejäänud alal kasutati teenindusala plaani koostamisel katastri aluskaarti (kaardilehed 4475 ja 4485), samakõrgusjooned digitaliseeriti 1:10 000 topokaardilt (kaardileht C-53-27-A-г-1, 1983.a. mõõdistus). Maapinnareljeefi modelleerimisel programmis Surfer 10 kasutati Maa-ameti Geodeesiafondist saadud aerolaserskaneerimise andmeid. Kogu uuringu- ruumi teenindusala hõlmav plaan valmis mõõtkavas 1:5000. Plaani koordinaadid on antud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Topo-geodeetiliste tööde seletuskiri on esitatud tekstilisas 16. Graafilistel lisadel 2 ja 3 on ära toodud uuringu- ja varuala nurgapunktide koordinaadid. Geofüüsikaliste uuringute mahud ja kirjeldus on toodud alljärgnevas pea- tükis.
4. Geofüüsikalised uuringud
Selgitamaks Plavinase lademe Pskovi kihistiku dolokivi pindalalist muutlikkust ning võimalikku tektoonilist rikutust, teostati elektromeetrilised uuringud seitsmel uuringumarsruudil ja kahekümnel sondeerimispunktil (joonis 4.1., gr lisa 1).
Joonis 4.1. Naha uuringuruumi geofüüsikaliste uuringute ülevaateskeem (väljavõte eesti baaskaardi 1: 50 00 lehelt 4443). Uuringuala on näidatud punase joonega, profileerimismarsruudid sinisega ja sondeerimispunktid punasega. Mõõtepunktide täpsed asukohad on esitatud graafilisel lisal nr 1.
20
Metoodika valik. Elektromeetrilise uuringu meetodi kasutamise peamiseks eelduseks on geoloogilise poolruumi elektriline mittehomogeensus. Uuritakse erinevate elektriliste omaduste (takistus, juhtivus, omapolarisatsioon jne) käitumist nii vertikaal- kui horisontaalsuunas (Sharma, 1976; Kearey, et al., 2002). EGK kogemused on näidanud, et Eesti karbonaatkivimite avamustel, eriti aga õhukese pinnakattega aladel, on aluspõhjakivimite pindalalise muutlikkuse uurimiseks otstarbekas rakendada takistusmeetodit. Suurim takistuste kontrast on reeglina iseloomulik kvaternaarisetete ning aluspõhja vahelisele piirpinnale, kuid ka erinevate aluspõhjakivimite (massiivne lubjakivi, lõheline lubjakivi, merglivahekihtidega lubjakivi, dolomiit, dolomiidistunud lubjakivi jne) vaheline takistuste erinevus on reeglina piisav meetodi kasutamiseks. Lisaks kivimite lateraalsele muutlikkusele esineb mitmeid olulisi kontraste ka vertikaalsuunas. Neist olulisemad on aluspõhja kivimites esinevad tektoonilised rikked, karst ning dolomiidistumine. Rikked on elektriliselt iseloomustatavad kui madalatakistuselised tsoonid (kivimite lõhedes tsirkuleeriv vesi toimib elektrolüüdina), seevastu dolomiidistumisega kaasneb enamikel juhtudel lubjakivi takistuse märkimisväärne tõus. Just aluspõhja kivimite lõhelisus ning võimalike tektooniliselt rikutud tsoonide väljaselgitamine oli antud uuringu peamine eesmärk. Uuringuala põhimõttelise geoloogilise ehituse põhijooned on järgmised:
• Kvaternaar 2–7 m (kasvukiht, savimoreen ja savi) • Ehitusdolokivi lasund (Plavinase lade Pskovi kihistik) • Savi vahekihtidega dolokivi ja savi kompleks (Plavinase lade Snetnaja Gora
kihistik) • Liivakivi (Amata lade)
Kuna selles läbilõikes on ehitusdolokivi takistus selgelt kõrgem lasuvatest ja lamavatest kompleksidest, siis valiti profileerimiseks seade, mille uurimissügavus ei oleks enam kui 10 m, st keskenduti läbilõike kõige kõrgema takistusega osale. Katsemõõdistamine näitas, et otstarbekas oli kasutada seadet mõõtmetega AB=20 OO’=40 MN=20. Profileerimise tulemusel selgitatud anomaaliate kontrolliks kasutati vertikaalse elektrilise sondeerimise (VES) meetodit.
Tulemused. Uuringu peamised faktilised tulemused on esitatud joonisel 4.2. kasuliku kihi näiveritakistuse jaotumuse plaanina. Näeme, et uuringuala piires on geofüüsikaliste mõõdistamiste põhjal tegemist väga homogeense keskkonnaga. Kuivõrd vähem savikatele ja vähem purustatud dolokividele on iseloomulik kõrgem takistus, siis tuleb järeldada, et ehituskillustiku seisukohalt tähistavad kõrgema takistusega alad kvaliteetsema ehituskivi osakaalu suurenemist või siis kasuliku kihi paksuse suurenemist. Jooniselt näeme, et näiveritakistuste väärtused varieeruvad uuringuruumi piires vahemikus 50–300 oom×m. Seejuures on madalad takistused iseloomulikud uuringuruumi loodenurgale ning kitsale ribale uuringuruumi põhjaservas. Kuna DEP võimaldab hinnata vaid näivat eritakistust (kõikide läbilõike- kihtide koosmõjust tingitud näiline väärtus), siis koostati sondeerimisandmete tõlgenduse põhjal ka samalaadne eritakistuste jaotumuse skeem (joonis 4.2.)
21
A. B. Joonis 4.2. Kasuliku kihi näiveritakistuse jaotumuse skeemid Naha uuringuruumis. A. keskendatud väärtused aladena (sinine <100; kollane 100–150; roheline 150–200 ja pruun >200), B. DEP mõõtmistulemused marsruuditi.
22
DEP graafikud on esitatud joonistel 4.3.–4.4.
Joonis 4.3. DEP profileerimisgraafikud marsruutidel M1–M4.
23
Joonis 4.4. DEP profileerimisgraafikud marsruutidel M5–M7.
Näiveritakistus jääb uuringuala piires peamiselt tasemele ca 200 oom*m. Graafikud on valdavalt sujuvad, ilma suuremate fluktuatsioonideta. Sujuvad taseme muutused peegeldavad peamiselt kattekihi koostise ja paksuse muutust ning vähemal määral ka kasuliku kihi paksuse muutust. Marsruudi M3 alguses ja lõpus ning marsruudi M4 lõpuosas fikseeritud anomaaliad on seotud pinnapealsete ergastajatega (oja ja veega kraavid). Küsimusi tekitab eelkõige takistuste väärtuste alanemine põhjaosas ning eriti loodenurgas.
Näiveritakistuste põhjal läbilõike erinevate litoloogiliste erimite eritakistuste määramiseks teostati vertikaalne elektriline sondeerimine. Sondeerimispunktide asukohad on toodud graafilisel lisal nr. 1. Sondeerimisandmete põhjal arvutati eritakistused generaliseeritud geoloogilisele läbilõikele. Seejuures oli läbilõikes võimalik eristada kolme kihti (tabel 4.1):
1. Kvaternaari setted (hõlmab nii kasvukihti kui erinevaid kvaternaarisetete litologilisi tüüpe kuni kasuliku kihi pealispinnani).
2. Kvaternaari setetest moodustab uuringuala piires suure osa savirikas (valdavalt puhas plastne savi) kiht, mille keskmine paksus on üle 2 m. Seda kihti
24
iseloomustab väga madal eritakistuste väärtus (alla 20 oom*m), mistõttu seda on võimalik kasutada markeeriva kihina.
3. Dolokivikiht. See kiht on laiem kui antud aruande mõistes esitastud kasulik kiht. Kuivõrd meetodi lahutusvõime sügavuse suunas väheneb, siis kasuliku kihi lamamiks olevat Snetnaja Gora kihistiku savika dolokivi kihti ei olnud võimalik sondeerimiskõveratel üheselt eristada.
Tabel 4.1. Hinnangulised paksused ja kasuliku kihi takistused VES tulemuste põhjal.
Q paksus
Nr. Kokku Sellest savi Dolokivi Lamam
Dolokivi eritakistus
VES1 4,4 3,7 6,3 10,7 550
VES2 3,2 3,2 7,8 11 850
VES3 3,5 3 8 11,5 1000
VES4 5,8 3 8 13,8 700
VES5 7,3 5,8 8,4 15,7 750
VES6 4,3 1,5 5,6 9,9 650
VES7 2,9 1,3 12,5 15,4 750
VES8 3,4 2,8 6,8 10,2 950
VES9 3,6 1,8 6,5 10,1 1100
VES10 3,9 0 6,5 10,4 1100
VES11 4 3,3 6,4 10,4 950
VES12 2,4 0 5,8 8,2 410
VES13 1,6 0,7 3,9 5,5 440
VES14 3,6 2,8 6,2 9,8 800
VES15 3,9 0 9,5 13,4 1100
VES16 4,4 3,2 7,9 12,3 900
VES17 2,2 1,7 7,8 10 1100
VES18 3,5 2,1 8,2 11,7 950
VES19 4,8 3,6 7,9 12,7 850
VES20 3,6 2,8 7,9 11,5 1200
Keskmine 3,8 2,3 7,4 11,2 855 NB. Tabelis toodud tulemused on hinnangulised ja peegeldavad geoelektrilist läbilõiget, mis ei ole
üheselt kõrvutatav reaalse geoloogilise läbilõikega. Tulemused on kasutatavad geoloogiliste
tõlgenduste abimaterjalina.
Valdavalt jääb VES tulemuste põhjal kasuliku kihi takistus piiridesse 800–1000 oom*m, mis ongi iseloomulik veega küllastunud dolokividele. Takistuste väärtuste alanemine uuringuruumi põhjapoolsete sondeerimispunktide piires tasemele 500–800 oom*m on tingitud osaliselt kasuliku kihi õhenemisest ning osaliselt ehituskiviks sobimatu alumise savika kompleksi (Snetnaja Gora kihistiku) osakaalu suuremisest. Uuringuruumi loodenurgas fikseeritud madalad takistused (alla 450 oom*m VES 12 ja VES 13) viitavad dolokivikompleksis kasuliku kihi (Pskovi kihistiku dolokivi) väljasuidumisele selles suunas.
25
Kokkuvõte. Geofüüsikalised uuringud Naha uuringuruumis osutavad kasuliku kihi küllaltki ühtlasele ja homogeensele ehitusele. Tektoonilisele rikutusele või tugevasti karstunud tsoonidele viitavaid anomaaliad ei avastatud. Tähelepanu tuleks pöörata uuringuruumi loodenurgale, kus takistuste järsk alanemine võib osutada kasuliku kihi puudumisele või järsule õhenemisele.
5. Maavara omaduste iseloomustus Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada Naha uuringuruumis lasuvate
karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku tootmiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab Ülem-Devoni Plavinase lademe Pskovi kihistiku dolokivi. Lisas 5 on toodud killustiku katsetuste andmed, mis on koondatud tabelisse 5.1., kus on ka arvutatud keskmised näitajad eraldi plokkide kaupa. Olulisi erinevusi plokkide osas ei esine. Tabelis 5.2. on võrdluseks välja toodud ka näitajad litoloogiliste erimite kaupa, millest nähtub, et Pskovi kihistiku alumine, kavernoosne kompleks on killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate poolest ülemisest kompleksist mõnevõrra kvaliteet- sem. Naha uuringuruumi tarbevaruploki (1. plokk) Pskovi kihistiku kivimist valmista- tud killustikku iseloomustavad järgmised kvaliteedinäitajad:
puistemahumass 1256–1316 kg/m3, keskmiselt 1288 kg/m3; savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,0–2,4%, keskmiselt 1,7%; plaatjate ja nõeljate terade sisaldus (fraktsioon 10–20 mm) 24,9–26,7%,
keskmiselt 25,4%; nõrkade kivimite sisaldus (fraktsioon 10–20 mm) 0,7–0,9%, keskmiselt 0,8; veeimavus (fr. 10–20 mm) 1,9–2,4%, keskmiselt 2,1%; löögikindlus (fr. 20–40 mm) 48–60, keskmiselt 52; massikadu purustamisel silindris (fr. 10–20 mm) 11,6–16,1%, keskmiselt
14,4% (mark “800”); massikadu purustamisel (fr. 10–14 mm) Los-Angelese meetodil 33–38%,
keskmiselt 35 (killustiku kategooria LA35); massikadu kulutamisel riiultrumlis (fr. 10–20 mm) 30,8–31,6%, keskmiselt
31,4% (mark “II”); massikadu peale 10 külmatsüklit (EVS-EN 1367-1) (fr. 8/16 mm) 0,8–1,2%,
keskmiselt 1,0% (killustiku klass F I); killustiku saagis 80,6–93,5%, keskmiselt 87,3%. Proovides määratud killustiku väljatulek (fraktsioonid üle 5 mm) on vahe-
mikus 80,6–93,5. Keskmine saagis proovidest on 87,3%. Arvestades, et killustik on valmistatud puursüdamikest võetud proovidest ja et puurimisel on osa savikamaid vahekihte kaduma läinud (südamiku väljatulek kasuliku kihi osas 90%), võib oodata mõnevõrra väiksemat killustiku väljatulekut. Seega, arvestades puursüdamiku välja- tulekut, on oodatav killustiku saagis mäemassist ca 79%.
26
K
il lu
st ik
u fü
üs ik
al is
-m eh
aa ni
li st
e om
ad us
te k
oo nd
ta be
l
T ab
el 5
.1 .
P r.
P
a.
P ro
ov im
is e
L it
ol .
P u
is te
K
il lu
s-
S av
i P
la at
ja te
N
õr k
ad e
V ee
- L
öö gi
P
u ru
st at
av u
s P
u ru
n em
is k
in d
lu s
K u
lu m
is k
in d
lu s,
K
ü lm
ak in
d lu
s n
r.
n r.
sü
ga vu
s, m
er
im
m ah
u -
ti ku
ja
ja
n õe
lj a-
k
iv im
it e
im av
u s,
k
in d
lu s,
si
li n
d ri
s L
os -A
n ge
le se
10
-2 0m
m
al .
k u
n i
p ak
s.
m
as s
sa ag
is
to lm
u
te t
er ad
e si
sa ld
u s
10 -2
0 20
-4 0
m as
si -
m
ee to
d il
, 1 0-
14 m
m
si sa
l-
si sa
ld ,
10 -2
0 m
m
m m
m
m
k ad
u ,
L
A
k il
lu s-
m
as si
-
m as
si -
k il
lu s-
d
u s
10 -2
0 m
m
10
-2 0
te
gu r
ti ku
k
ad u
k ad
u
ti ku
m m
k
la ss
k la
ss
kg /m
3 %
%
%
%
%
%
M ar
k %
%
M ar
k %
1K L
T
7; 7a
4,
5 8,
7 4,
2 D
3p lP
2 12
58
90 ,1
1,
8 35
,1
1, 1
2, 4
54
14 ,7
80
0 38
L
A 40
32
,7
II
1, 3
F I
I
2K L
T
7; 7a
8,
7 10
,8
2, 1
D 3p
lP 3
13 32
85
,2
2, 8
24 ,1
1,
0 1,
8 53
13
,3
80 0
33
L A
35
30 ,3
II
0,
8 F
I
3K L
T
9; 9a
3,
2 8,
7 5,
5 D
3p lP
2 12
56
93 ,5
1,
0 24
,9
0, 7
1, 9
48
13 ,9
80
0 36
L
A 40
31
,6
II
1, 1
F I
I
4K L
T
9; 9a
8,
7 11
,1
2, 4
D 3p
lP 3
12 99
88
,0
1, 9
26 ,7
0,
9 2,
0 60
14
,2
80 0
33
L A
35
30 ,8
II
0,
8 F
I
5K L
T
11
5, 3
9, 6
4, 3
D 3p
lP 2
13 00
89
,6
1, 5
32 ,0
1,
0 1,
8 50
13
,3
80 0
34
L A
35
31 ,4
II
0,
8 F
I
6K L
T
11
9, 6
12 ,0
2,
4 D
3p lP
3 13
36
86 ,6
2,
8 24
,4
0, 8
2, 1
51
12 ,8
10
00
33
L A
35
29 ,5
II
1,
0 F
I
7K L
T
3 3,
5 7,
5 4,
0 D
3p lP
2 13
05
85 ,8
3,
2 34
,8
2, 5
2, 1
50
13 ,3
80
0 35
L
A 35
31
,7
II
1, 1
F I
I
8K L
T
3 7,
5 10
,7
3, 2
D 3p
lP 3
13 39
86
,7
2, 4
27 ,1
2,
1 1,
8 55
12
,0
10 00
30
L
A 30
26
,6
II
0, 8
F I
9K L
T
20
4, 7
10 ,3
5,
6 D
3p lP
2+ 3
12 64
92
,6
1, 6
19 ,8
1,
9 2,
3 50
12
,9
80 0
35
L A
35
30 ,6
II
0,
8 F
I
10 K
L L
4
6, 0
10 ,0
4,
0 D
3p lP
2 12
85
84 ,8
2,
8
2,
5
12 ,8
80
0 38
L
A 40
11 K
L L
4
10 ,0
12
,0
2, 0
D 3p
lP 3
13 05
92
,5
1, 3
1, 5
10
,5
12 00
38
L
A 40
12 K
L L
13
2,
8 7,
9 5,
1 D
3p lP
2 13
16
85 ,8
2,
4
2,
2
14 ,3
80
0 38
L
A 40
13 K
L L
13
7,
9 9,
8 1,
9 D
3p lP
3 12
93
91 ,4
1,
8
2,
4
11 ,6
10
00
33
L A
35
14 K
L L
8
4, 3
11 ,0
6,
7 D
3p lP
2+ 3
13 44
89
,0
2, 3
2, 0
10
,5
12 00
34
L
A 35
15 K
L L
15
7,
4 12
,0
4, 6
D 3p
lP 2+
3 13
04
87 ,0
1,
8
2,
5
14 ,0
80
0 37
L
A 40
16 K
L L
10
6,
5 12
,0
5, 5
D 3p
lP 2
13 24
82
,2
3, 3
2, 4
13
,8
80 0
37
L A
40
17 K
L L
8;
19 ;2
0 9,
6 12
,0
2, 4
D 3p
lS n
12 50
83
,6
7, 1
5, 9
20
,5
40 0
46
L A
50
18 K
L L
9;
9a ;
11 ,1
12
,0
0, 9
D 3p
lS n
12 30
90
,8
7, 8
5, 7
18
,7
60 0
46
L A
50
10 K
L
21 ;2
2; 23
3,
3 6,
9 3,
6 D
3p lP
2
86 ,9
16 ,1
60
0 35
L
A 35
0,
9 F
I
11 K
L
21 ;2
2; 23
5,
9 10
,1
4, 2
D 3p
lP 2
84
,7
15
,1
60 0
34
L A
35
1, 2
F I
I
12 K
L
21 ;2
2; 23
8,
4 11
,9
3, 5
D 3p
lP 3
80
,6
14
,3
80 0
33
L A
35
1, 0
F I
1. p
lo ki
k as
u li
k u
k ih
i ke
sk m
in e
12
88
87 ,3
1,
7 25
,4
0, 8
2, 1
52
14 ,4
80
0 35
L
A 35
31
,4
II
1, 0
F I
2. p
lo ki
k as
u li
k u
k ih
i ke
sk m
in e
12 99
89
,9
2, 0
26 ,0
1,
5 2,
1 52
12
,5
10 00
35
L
A 35
31
,3
II
1, 0
F I
K
oo st
as
T
. T uu
li ng
27
K
il lu
st ik
u fü
üs ik
al is
-m eh
aa ni
li st
e om
ad us
te k
oo nd
ta be
l l it
ol oo
gi li
st e
er im
it e
ka up
a
T
ab el
5 .2
.
P r.
P
a.
P ro
ov im
is e
L it
ol .
P u
is te
K
il lu
s-
S av
i P
la at
ja te
N
õr k
ad e
V ee
- L
öö gi
P
u ru
st at
av u
s P
u ru
n em
is k
in d
lu s
K u
lu m
is k
in d
lu s,
K
ü lm
ak in
d lu
s n
r.
n r.
sü
ga vu
s, m
er
im
m ah
u -
ti ku
ja
ja
n õe
lj a-
k
iv im
it e
im av
u s,
k
in d
lu s,
si
li n
d ri
s L
os -A
n ge
le se
10
-2 0m
m
al .
k u
n i
p ak
s.
m
as s
sa ag
is
to lm
u
te t
er ad
e si
sa ld
u s
10 -2
0 20
-4 0
m as
si -
m
ee to
d il
, 1 0-
14 m
m
si sa
l-
si sa
ld ,
10 -2
0 m
m
m m
m
m
k ad
u ,
L
A
k il
lu s-
m
as si
-
m as
si -
k il
lu s-
d
u s
10 -2
0 m
m
10
-2 0
te
gu r
ti ku
k
ad u
k ad
u
ti ku
m m
k
la ss
k la
ss
kg /m
3 %
%
%
%
%
%
M ar
k %
%
M ar
k %
T ih
e d
ol ok
iv i
(D 3p
lP 2)
1K L
T
7; 7a
4,
5 8,
7 4,
2 D
3p lP
2 12
58
90 ,1
1,
8 35
,1
1, 1
2, 4
54
14 ,7
80
0 38
L
A 40
32
,7
II
1, 3
F I
I
3K L
T
9; 9a
3,
2 8,
7 5,
5 D
3p lP
2 12
56
93 ,5
1,
0 24
,9
0, 7
1, 9
48
13 ,9
80
0 36
L
A 40
31
,6
II
1, 1
F I
I
5K L
T
11
5, 3
9, 6
4, 3
D 3p
lP 2
13 00
89
,6
1, 5
32 ,0
1,
0 1,
8 50
13
,3
80 0
34
L A
35
31 ,4
II
0,
8 F
I
7K L
T
3 3,
5 7,
5 4,
0 D
3p lP
2 13
05
85 ,8
3,
2 34
,8
2, 5
2, 1
50
13 ,3
80
0 35
L
A 35
31
,7
II
1, 1
F I
I
10 K
L L
4
6, 0
10 ,0
4,
0 D
3p lP
2 12
85
84 ,8
2,
8
2,
5
12 ,8
80
0 38
L
A 40
12 K
L L
13
2,
8 7,
9 5,
1 D
3p lP
2 13
16
85 ,8
2,
4
2,
2
14 ,3
80
0 38
L
A 40
10 K
L
21 ;2
2; 23
3,
3 6,
9 3,
6 D
3p lP
2
86 ,9
16 ,1
35
L A
35
0, 9
F I
11 K
L
21 ;2
2; 23
5,
9 10
,1
4, 2
D 3p
lP 2
84
,7
15
,1
34
L
A 35
1,
2 F
I I
1. p
lo ki
k es
k m
in e
12
85
88 ,1
1,
7 24
,9
0, 7
2, 0
48
14 ,7
80
0 36
L
A 40
31
,6
II
1, 1
F I
I
2 . p
lo ki
k es
k m
in e
12
58
90 ,1
1,
8 35
,1
1, 1
2, 4
54
14 ,7
80
0 38
L
A 40
32
,7
II
1, 3
F I
I
K av
er n
oo sn
e d
ol ok
iv i (
D 3p
lP 3)
2K L
T
7; 7a
8,
7 10
,8
2, 1
D 3p
lP 3
13 32
85
,2
2, 8
24 ,1
1,
0 1,
8 53
13
,3
80 0
33
L A
35
30 ,3
II
0,
8 F
I
4K L
T
9; 9a
8,
7 11
,1
2, 4
D 3p
lP 3
12 99
88
,0
1, 9
26 ,7
0,
9 2,
0 60
14
,2
80 0
33
L A
35
30 ,8
II
0,
8 F
I
6K L
T
11
9, 6
12 ,0
3,
7 D
3p lP
3 13
36
86 ,6
2,
8 24
,4
0, 8
2, 1
51
12 ,8
10
00
33
L A
35
29 ,5
II
1,
0 F
I
8K L
T
3 7,
5 10
,7
3, 2
D 3p
lP 3
13 39
86
,7
2, 4
27 ,1
2,
1 1,
8 55
12
,0
10 00
30
L
A 30
26
,6
II
0, 8
F I
11 K
L L
4
10 ,0
12
,0
3, 7
D 3p
lP 3
13 05
92
,5
1, 3
1, 5
10
,5
12 00
38
L
A 40
13 K
L L
13
7,
9 9,
8 1,
9 D
3p lP
3 12
93
91 ,4
1,
8
2,
4
11 ,6
10
00
33
L A
35
12 K
L
21 ;2
2; 23
8,
4 11
,9
3, 5
D 3p
lP 3
80
,6
14
,3
80 0
33
L A
35
1, 0
F I
1. p
lo ki
k es
k m
in e
12
96
85 ,5
1,
9 26
,7
0, 9
2, 2
60
13 ,6
80
0 33
L
A 35
30
,8
II
0, 9
F I
2 . p
lo ki
k es
k m
in e
13
32
85 ,2
2,
8 24
,1
1, 0
1, 8
53
13 ,3
80
0 33
L
A 35
30
,3
II
0, 8
F I
M ik
ro k
ih il
in e
d ol
ok iv
i ( iD
3p lS
n )
17 K
L L
8;
19 ;2
0 9,
6 12
,0
2, 4
D 3p
lS n
12 50
83
,6
7, 1
5, 9
20
,5
40 0
46
L A
50
18 K
L L
9;
9a
11 ,1
12
,0
0, 9
D 3p
lS n
12 30
90
,8
7, 8
5, 7
18
,7
60 0
46
L A
50
K es
km in
e
12
37
88 ,4
7,
6
5,
8
19 ,3
40
0 46
L
A 50
K
oo st
as
T
. T uu
li ng
28
Kaks koondproovi võeti ka Snetnaja Gora kihistiku mikrokihilisest dolokivist, millest valmistatud killustiku Los-Angelese kategooria on madal – LA 50 (LA tegur on 46) (tabel 5.2.).
Naha uuringuruumi kivimi füüsikalis-mehaaniliste näitajate (lisa 4) koondandmed on toodud tabelis 5.3. Kivimi survetugevus on tarbevaruplokis keskmiselt 138 MPa, reservvaruplokis keskmiselt 147 MPa, külmakindlus “25”. Külmakindlusmargile „25” vastab materjal juhul, kui 25 külmutus-sulatustsükli läbimise järel katsekehade survetugevuse langus ei ületa 20%, võrreldes vees immutatud kontrollkuupide survetugevusega. Käesoleval juhul ei vastanud 1 proovi katsetulemused nimetatud tingimustele, kuid uuringuruumis tervikuna vähenes survetugevus peale külmutus-sulatustsükleid vähem kui 10%, mis lubab uuringuruumi karbonaatset ehituskivi hinnata kõrgemargiliseks. Teimide tulemused näitavad, et tervikuna on Naha uuringuruumi karbonaatne ehituskivi kõrgemargiline.
Tabel 5.3.
Kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel Proovi Pa. Proovimise Litol. Mahu Tihe- Vee- Poor- Survetugevus, Mpa Massi
nr. nr. sügavus,m erim
mass dus ima- sus kuivas veega pärast pärast muutus %
al. kuni paks.
kg/m3 g/cm3 vus
% olekus küllast. 15 külmu-
25 külmu-
pärast 25
% olekus tus- tus- külmutus-
tsüklit tsüklit tsüklit, %
1TFM 2;2A 3,8 6,2 2,4 D3plP2 2672 2,75 1,3 3,6 178 155 161 145 -6,4
2TFM 2;2A 6,2 10,5 4,3 D3plP3 2620 2,76 1,8 4,3 150 111 108 104 -6,3
3TFM 12;12A 3,2 8,3 5,1 D3plP2 2680 2,78 1,3 3,2 172 153 161 154 -0,6
4TFM 12;12A 8,3 10,9 2,6 D3plP3 2631 2,80 2,1 5,4 166 143 118 108 -24,5
5TFM 6;6A 3,7 9,4 5,7 D3plP2 2594 2,75 2,2 5,1 119 115 121 108 -6,1
6TFM 6;6A 9,4 11,5 2,1 D3plP3 2634 2,72 1,6 4,0 126 114 118 114 0,0
7LFM 19 3,7 7,5 3,8 D3plP2 2630 2,2 157
8LFM 19 7,5 9,6 2,1 D3plP3 2668 3,6 186
7TFM 21, 22,
23 3,3 6,9 3,6 D3plP2 2656 1,3 127 126 122 -3,1
8TFM 21, 22,
23 5,9 10,1 4,2 D3plP2 2691 1,6 121 121 108 -11,0
9TFM 21, 22,
23 8,4 11,9 3,5 D3plP3 2658 1,5 98 94 90 -3,9
1. ploki keskmine 2667 2,79 1,5 3,9 138 129 146 120 -7,0
2. ploki keskmine 2627 2,75 2,1 4,5 147 120 123 114 -5,0
Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks tehti 40 analüüsi, sealhulgas 6 silikaatanalüüsi. Analüüsitulemused on toodud lisas 6. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes on esitatud lisas 7 ning koondatud tabelisse 5.4. Nagu tabelist näha, ei erine maavaraks olev tihe ja kavernoosne dolokivi keemiliselt koostiselt teineteisest. Mõlemale on iseloomulik kõrge MgO sisaldus (18,28–21,00%, keskmiselt 20,28%). Väga ebaühtlaselt on jaotunud terrigeensed lisandid, seda nii tihedas kui ka kavernoosses dolokivis. Lahustumatu jäägi sisaldus muutub vahemikus 2,36–10,04% ja on mõlemas varuplokis keskmiselt üle 5%. Ülenormatiivse lahustumatu jäägi sisalduse (5%) tõttu ei vasta uuringuruumi kivim tervikuna tehnoloogilise dolokivi nõuetele.
29
Tabel 5.4. Kivimi keemilise koostise koondtabel
CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk,
%
min max keskm. min max keskm. min max keskm. Tihe dolokivi (D3plP2)
1. plokk 28,19 30,17 29,16 18,28 20,76 19,60 2,36 10,04 5,84 2. plokk 28,68 30,23 29,44 18,28 21,00 19,93 2,62 8,84 5,23
Kavernoosne dolokivi (D3plP3) 1. plokk 27,26 30,11 28,96 18,62 20,27 19,80 3,74 9,28 5,61 2. plokk 28,19 30,11 29,50 18,88 20,1 19,61 3,57 8,10 5,40
1. ploki kasulik kiht (D3plP2+D3plP3) 27,26 30,17 29,07 18,28 20,76 19,66 2,36 10,04 5,82
tervikuna 2. ploki kasulik kiht
(D3plP2+D3plP3) 28,19 30,23 29,45 18,28 21,00 19,85 2,62 8,84 5,28 tervikuna
Savine dolokivi ( (D3plP1) Uuringuruum 26,32 29,76 29,04 18,01 20,18 19,73 4,02 12,15 5,71
Mikrokihiline dolokivi (D3plSn) Uuringuruum 24,72 26,80 25,60 16,65 17,66 17,21 13,06 17,47 15,29
Analüüsid tehti ka maavara lasumis ja lamamis olevast dolokivist. Puuraugust 5 võetud lasumit iseloomustavatest proovidest on ülemine, ca 2 meetrine intervall suhteliselt puhas (lahustumatu jääk vaid 4,02%), alumine osa küll savikam (12,2%), ning keskmine lahustumatu jäägi sisaldus kogu lasumis 5,71%, millest võiks eeldada ka kivimi kõlblikkust killustiku toorainena. Kuid võrreldes puurauguga 5 samal joonel läänes ja idas asetsevate puuraukude 11 ja 4 fotosid (vt. lisa 3), on näha, et maavara lasumiks nendes puuraukudes on visuaalsel hinnangul domeriit, mis lubab oletada, et puuraugus 5 esinev puhtam dolokivi ei ole pindalaliselt välja peetud. Seepärast on ta arvatud kattekihi hulka. Maavara lamamiks oleva Snetnaja Gora kihistiku mikrokihilise dolokivi keemiline koostis erineb lasuva Pskovi kihistiku dolokivist. Endiselt on suhteliselt kõrge MgO sisaldus (16,83–18,10%, keskmiselt 17,58%), kuid järsult on tõusnud lahustumatu jäägi sisaldus (14,78–17,47%, keskmiselt 15,81%), seda eelkõige SiO2 arvelt (SiO2 sisaldus12,60%, lisa 6).
Naha uuringuruumi kivim vastab kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele ning sobib killustiku valmistamiseks, mida võib kasutada nii teedeehituses kui ka ehitussegudes.
Kuna aluspõhja katendi moodustab moreeni kõrval ka Kvaternaariealine savi, siis vastavalt keskkonnaministri 26.mai 2005.a. määrusele nr 44 § 2, lõikele 4, uuriti seda kui potentsiaalset kaasnevat maavara. Kui uuringuruumis esinevad maa- varad ei ole koos kaevandatavad või ühe kaevandamine rikub teise looduslikku lasuvust, muutes selle maavara kasutuskõlbmatuks, siis nimetatud määruse kohaselt uuritakse kaasnev maavara otsingule vastava uurituse täpsusega. Kaasneva maavara edasise käitlemise kohta teeb otsuse keskkonnaminister.
Savist võeti 19 proovi, milledes määrati selle lõimis ja plastsus ning silikaatanalüüsil savi keemiline koostis (lisad 8–12).
30
Tabelisse 5.5. on koondatud savi lõimise määrangud ja plastsusarv nii ehitusdolokivi varuplokkide katendis kui uuringuruumis tervikuna.
Tabel 5.5. Savi lõimis ja plastsus
Lõimis 1. plokk 2. plokk Uuringuruum Kruus (>2 mm)
min 0,1 0,0 0,0 max 0,4 0,8 1,0
keskm. 0,2 0,2 0,3 Liiv (2…0,063 mm)
min 9,2 8,4 8,4 max 19,6 28,4 28,4
keskm. 13,6 18,7 15,9 Tolm+sau (<0,063 mm)
min 80,0 71,2 71,2 max 90,7 91,6 91,6
keskm. 86,2 81,0 83,8 Tolm (0,063…0,002 mm)
min 44,7 33,2 33,2 max 50,3 45,4 50,3
keskm. 44,9 41,1 42,5 Sau (<0,002 mm)
min 35,3 30,9 30,9 max 43,5 46,2 49,4
keskm. 40,1 39,9 41,4 Plastsusarv Ipv (Vassiljevi koonus)
min 12,5 10,8 10,8 max 16,3 15,8 17,8
keskm. 14,6 13,9 14,3 Plastsusarv Ips (rootsi koonus)
min 20,4 18,6 18,6 max 26,0 27,6 30,7
keskm. 23,3 22,8 23,8
Keskkonnaministri 21. aprilli 2005.a. määruse nr 29 §2 lõige 11 järgi on savi käsitletav maavarana, kui savisetendi plastsusarv on vähemalt 7. Naha uuringuruumi savi plastsusarv Vassiljevi koonuse järgi on keskmiselt 14,3. Kuna plastsusarv Vassiljevi koonuse järgi määratakse setendil, millest on eemaldatud osakesed diameetriga >1,0 mm, võivad plastsus- arvuga >7 olla ka rohke kruusa sisaldusega savisetted, millest annab tunnistust ka puuraugust 1 võetud proov 12S, kus 12,3% kruusa sisalduse juures on pinnase plastsus 15,0 (lisa 8). Visuaalsel vaatlusel on näha, et Naha uuringuruumi savi on väga ebaühtlase koostisega nii läbilõikes kui ka pindalaliselt, (sagedased on hallid aleuriidi vahekihid, harvad ei ole ka liiva ja ka kruusa sisaldavad vahekihid, kusjuures liiva sisaldus võib muutuda suurtes piirides – 8– 28%, muutlik on ka keemiline koostis, kusjuures erinev Al2O3 sisaldus tingib savide erineva sulamistemperatuuri (mida kõrgem Al2O3 sisaldus, seda tulekindlam), samuti mõjutavad MgO ja CaO lisaks sulamistemperatuurile ka toote värvust jne. Konsulteerides Wienerberger AS arendusjuhi hr Karev’iga, hindas ta kvaternaarisavide suuremaks puuduseks lisaks kõrgele looduslikule niiskusele ja karbonaatsete jämelisandite kõrgendatud sisaldusele eelkõige just nende ebaühtlast koostist, mis nõuaks nimetatud savide kasutamisel sagedasi tööstuslikke katseid ja nende põhjal tootmistehnoloogiate sagedast muutmist – seega oleks toodang ebaühtlase kvaliteediga ja kõrge omahinnaga, mis turul ei võimaldaks konkureerida. Samuti on uuringuruumis ebaühtlane savikihi paksus, seda eriti ehitusdolokivi tarbevarualal, kus savi keskmine paksus on vaid 1,09 m (vt ptk 7, lisa 14), kohati aga puudub. Suurt nõudlust savi kui maavara järele ei näita ka savivarude kasutamine. Seisuga 31.detsember 2011.a. on Eesti
31
Vabariigi savibilansis arvel 44 keraamilise savi maardlat aktiivse tarbevaruga 10 435,5 tuh m3 ja aktiivse reservvaruga 235 886,1 tuh m3. Mäeeraldised on vormistatud vaid 4 maardlal (Aru- metsa, Väätsa, Aseri ja Kallavere), kusjuures kaevandamine 2011.a. toimus vaid Aseri maard- last, kust kaevandati 21 tuh m3 Kambriumi savi. Maavaravarude koondbilansi andmeil kae- vandati kvaternaarisavi viimati 2005.a. Määsi savikarjäärist 0,5 tuh m3, kaevandajaks Misso Savitööstus OÜ. Viimasel ajal on Misso savitööstus kasutanud Võru Kivi tegutsemisaegadest üle jäänud Joosu savi, mis on ettevõtte juhi hinnangul Määsi savist kordades kvaliteetsem. Seega on keskkonnaregistri maardlate nimistus hulgaliselt keraamilise savi maardlaid (kinnitatud küll valdavalt reservvaru tasemel), mille kasutuselevõtuks puudub praktiline nõudlus. Seega arvestades savi muutlikku koostist ja kvaliteeti, väikest kihipaksust, majanduslikku aspekti, nõudluse puudumist, tuleks Naha uuringuruumi savi käsitleda kui Lõuna-Eesti jaoks küllaltki vähelevinud maavara – ehituskivi – katendit. Toetudes eelpool- toodule, tehakse käesolevaga ettepanek arvata ehitusdolokivi lasumis olev Kvaternaari- ealine savi maavara katendiks.
6. Hüdrogeoloogilised tingimused ja vee juurdevoolu hinnang
Hüdrograafia ja kliima. Dolokiviuuringuid Naha objektil tehti 202,99 ha suurusel alal, mida läänest piirab Peetri (Melnupe) jõgi ja idast Läti Vabariigi piir. Uuringuala läbib kagust loodesse kulgev soostunud org. Oru põhjas voolab oja, mis uuringuala põhjapiiril suubub Peetri jõkke. Reljeefis ulatub oru suhteline alanemine ca 6 meetrini, absoluutkõrgustega 85 meetrist uuringuruumi idaservas kuni 79 meetrini suubumisel Peetri jõkke. Reljeef on suhteliselt rahulik, üksikute tõusudega kuni absoluutkõrguseni 91–92 m. Paikkond on kaetud metsaga ja osaliselt soostunud.
Peetri jõe pikkus on 73 km, vesikonna pindala 412 km², jõe aasta keskmine vooluhulk on >0,5 m³/s. Jõe äravoolu aastasisese jaotumise andmed puuduvad (Loopmann, 1979).
Piirkonna kliima määrab Atlandilt tulevate tsüklonite tegevus. Tsüklonid liiguvad itta ning toovad talvel sooja, suvel jahedat õhku. Küllalt sageli saabub idast kontinentaalne õhk, mis talvel toob külma ja suvel sooja.
Valga ilmajaama andmete põhjal püsib lumikate detsembrist märtsini. Lumesulamine algab märtsi II dekaadist. Sademete hulk on suurim augustis, väikseim veebruaris-märtsis. Õhutemperatuur on madalaim jaanuaris ja kõrgeim juulis. 2011.a. ja 2012.a. sademete ning pikaajalise vaatlusrea keskmine sademete hulk ja õhutemperatuur on toodud tabelis 6.1.
Tabel 6.1. Sademete hulk (mm) ja õhutemperatuur (°C) Valga ilmajaama andmete põhjal
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta
Valga 2011
64 30 19 17 57 40 89 104 47 36 30 73 605
Valga 2012
76 46 44 38 56 95 99 90 60 74
Norm 1966– 1990
45 33 35 37 52 67 87 93 76 62 66 58 711
Kuu keskmine õhutemperatuur
Valga -6,8 -6,1 -1,9 4,5 11,3 15,3 16,6 15,4 10,6 5,9 0,5 -4,1 5,1
Hüdrogeoloogilised tingimused. Võttes arvesse, et kvaternaarisetetest esinevad piirkonnas vett väheläbilaskvad setted: savi ja savimoreen, paksusega valdavalt 3–6 m, hakkab põhiline vee juurdevool karjääri moodustuma Ülem-Devoni veekompleksi (D3) kuivendamise arvel. Uuritaval alal lasub vahetult kvaternaarisetete all Dubnieki–Palvinase veekiht (D3db–pl), mille vettandvaks kivimiks on poorne ja lõheline dolokivi, paksusega kuni 12 meetrit. Kõige poorsem on dolokivi 7–12 m intervallis. Sügavuse suunas algab 11.–12. meetri pealt savi vahekihtidega savikas aleuroliidikas dolokivi,
32
mis on veekihile vett vähe läbilaskvaks alumiseks veepidemeks. Põhjavesi on surveline. Vaadeldava ala piires muutub surve lasumi all 0–4 m. Toitumine toimub veekihi levialal sademevee infiltratsioonist põhiliselt kevad- ja sügisperioodil, kui sademevee kulu aurumisele ja transpiratsioonile on minimaalne. Põhjavee väljavool on seotud kohaliku hüdrograafiavõrguga. Puuraukude erideebit muutub vahemikus 2– 28 l/s·m, veejuhtivuskoefitsient – 164–759 m²/ööpäevas.
Keemiliselt koostiselt on veekihi põhjavesi mage, kuivjäägiga 374–448 mg/l, HCO3-Ca-Mg-tüüpi. Põhjavesi on suure rauasisaldusega, kuni 4,9 mg/l (lisa 13). Eesti territooriumil puuduvad vaadeldavas piirkonnas tarbepuurkaevud.
Naha uuringuruumi põhjaveetase jäi, mõõdetuna 3.juulil 2009.a., 0,5–4,8 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 81–86 m, sõltudes paikkonna reljeefist. 2012.a. rajatud puuraukudes mõõdeti veetasemed 3.septembril 2012.a. Samaaegselt mõõdeti ka veetasemed 2009.a. puuritud ja hüdrogeoloogilisteks vaatlusteks jäetud puuraukudes, kus veetasemed olid võrreldavad 2009.a. mõõdetuga (lisa 2). Seepärast on hüdroisohüpside plaani koostamisel kasutatud üheaegselt nii 2009.a. juulikuu mõõtmisandmeid kui ka 2012.a. rajatud puuraukude veetasemete andmeid (välja arvatud märtsis puuritud pa 25 veetase). Lähtuvalt hüdroisohüpside plaanist, kulgeb põhjaveelahe pa. 2–19 joonel ning lahutab põhjaveevoolu suuna kirdesse ja Peetri jõe suunas (joon 6.1.). Uuringuruumi loodenurgas joonistub välja ka Äühvoja dreeniv mõju. Veetase Peetri jões jäi mõõdetuna 14. septembril 2012.a. 79,0 abs kõrgusele. Kogu dolokivilasund jääb põhjaveetasemest madalamale.
Vee juurdevoolu hinnang karjääri. Karjääri voolav vesi moodustub pindmisest juurdevoolust külgnevatelt aladelt, karjäärialale langenud sademetest ja veetaseme alandamise korral põhjaveest. Käesolevatest arvutustest on pindmine äravool välja jäetud, eeldusel et karjääri piirile rajatakse piirdekraavid ümbritsevate alade pinnavee ärajuhtimiseks.
Vee juurdevoolu hinnang sademevee arvel arvutatakse kogu karjäärialale, F = 30,02 ha. Sademete norm on võetud Valga ilmajaama andmetest (tabel 6.1.).
Keskmine sademeline juurdevool karjääri Wo määratakse S. K. Abramovi (1976) võrrandist:
)1(/,1000 3 ööpäevasmFHW qo ⋅⋅= α ,
kus α – pindmise juurdevoolu koefitsient, kaljukivimites α = 0,85; Hq – ööpäeva keskmine sademete hulk: 711:365=1,95 mm;
F – karjääri veekogumisala. Arvutustes on võetud karjääri pindala (tingi- musel, et pindmine veevool juhitakse ära) F = 0,3002 km²;
Pannes algandmed võrrandisse (1), saame: Wo = 1000·1,95·0,85·0,3002 = 498 m³/ööpäevas.
Lumesulavee juurdevool Wt määratakse S. K. Abramovi võrrandist:
)2( c
c
t t
Fh W
⋅⋅⋅ =
βα ,
kus β – koefitsient, mis arvestab karjääri lumekoristust, tavaliselt β = 0,5; hc –aastane lume kogus; hc = 0,171 m (arvestatud on detsember, jaanuar, veebruar ja märts);
tc – intensiivse lumesulamise aeg tundides, võetud on 2 nädalat ehk 336 tundi. Pannes algandmed võrrandisse (2), saame:
ööpäevasmehkhmWt /1558/93,64 336
300200171,05,085,0 33= ⋅⋅⋅
=
33
34
Põhjavee juurdevool. Hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamine. Selleks,
et hinnata dolokivi kaevandamisel väljapumbatava vee koguseid karjäärist ja veealanduse mõju ulatust, tehti katsepumpamine uuringuruumi lääneosas kahes puuraukude paaris: 12, 12A ning 9, 9A. Proovipumpamised on tehtud tsentrifugaalpumbaga, mille tootlikkus oli kuni 25 m³/tunnis. Mõõtmisi keskses puuraugus tehti elektrilise tasememõõturiga, vaatluspuuraukudesse olid paigaldatud tasememõõtmise andurid. Enne pumpamist tehti puhastuspumpamine kuni vee selginemiseni. Pärast pumpamist lasti veetasemel taastuda. Pumpamistulemused on esitatud graafiliselt joonistel 6.2.…6.5. ning samas on toodud veejuhtivuse (km) ja tasemejuhtivuse (a) arvutused. Hüdrodünaamiliste parameetrite arvutustulemused on esitatud tabelis 6.2.
Tabel 6.2.
Hüdrodünaamilised parameetrid katsepumpamiste põhjal
Pa Pa Pa.
suud- Staatilise Deebit, Alandus Eri- Veejuhtivus Tasemejuhtivus
nr süga- me
veetaseme Kuupäev deebit km,
m²/ööpäevas a, m²/ööpäevas
vus, abs.k., abs.k., Q, l/s S,m q, l/s·m pumpa- taastu- pumpa- taastu- m m m misel misel misel misel
12 11,9 84,32 81,42 225 180 409 12a 11,9 84,43 81,42 21.07.2009 2,5 1,21 2,06 158
9 11,7 86,38 84,00 164 215 190,5 364 9a 12 86,55 83,51 24.03.2011 6,1 1,49 4,09 164 210
Kuna uuringu andmetel on kivim muutliku lõhelisusega, siis suurima võimaliku juurdevoolu arvutamiseks karjääri kasutatakse katsepumpamise suurimat veejuhtivuse väärtust (km = 225 m2/ööpäevas).
Kuna alandatavasse veekihti lõikub läänes Peetri jõgi, määratakse põhjavee juurdevool Q poolpiiratud kihi tingimustes, kus Peetri jõe veetase H=const, alljärgnevast võrrandist (Abramov, Gazizov, Kostenko, 1976):
)3(/, ln2
2 3 ööpäevasm
r
L
Skm Q
⋅⋅ =
π
kus km = 225 m2/ööp; L – karjääri keskosa kaugus jõest; L = 400 m;
r – karjääri tinglik raadius, r = 0,61R, kus
π
F R =
30,02 hektaril on dolokivi varuks 2172 tuh m3, mis kaevandatakse ära 25 aasta jooksul. Arvutuslikult teeb see kaevandamise keskmiseks aastamahuks ca 90 000 m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,2 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kuna kasuliku kihi lamamipind jääb minimaalselt 72,9 m (pa 25) abs tasemele ning uuringuaegne veetase maksimaalselt absoluutkõrgusele 83,8 m (pa 17) (lisa 14), tuleb kaevandamisel veetaset alandada maksimaalselt 10,9 m. Alljärgnevalt on toodud põhjavee juurdevoolu arvutamine eelpoolnimetatud karjääri töötamise 1. aasta, 13. aasta, mil kaevandatud on ca pool mäeeraldise mahust ja lõpuaasta (25.) kohta:
35
36
37
!!"#!$ % ! &'&()% *&"&*$+' "''+"+'",!+!'&'# $ # + -''+'' $&! . / 0 0 1 1 2 2 345'+6'$#0'0! 7*&"#'$#0& 8345'+6'$#0'0!9:38
!" #$%# #$% #$&' #$&% ($)* ($)+ ($)( ($), ($) ($-) ($-- ($-* ($-( ($*) ($*' ($*# ($*( ($*, ($* ($') ($'- ($'* ($'' ($'(+ ($'%+ ($'% ($' ($+) .//0123456 7859/ 99933339 3 8: ; ; < < = = 2 3 " : = 6 7 > < ?@AB/// ;;3 !9/ /// /;/ C?@AB/// ;;3 DE39
1. Vee juurdevoolu arvutus karjääri töötamise 1. aasta kohta: Asendades algandmed võrrandisse (3), saame põhjavee juurdevoolu karjääri: - veejuhtivus km = 225 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 409 m2/ööpäevas; - alandus S = 10,9 m; - karjääri pindala 1. tööaasta lõpuks (eeldusel, et kaevandatakse keskmiselt
90 000 m3 aastas) F = 12500 m2;
- karjääri raadius kaevetööde pindala F, m² puhul π
F R = = 63 m;
- mmr 386361,01 =⋅=
ööpäevasmQ /3277 7,4
7,15401
38
400 ln2
9,102252 3 1 ==
⋅⋅ =
π
1. tööaasta lõpuks, kui kaevandatud on ca 1,25 ha ja veetaset alandatud 10,9 m, on väljapumbatava vee maksimaalne kogus (s. o. kevadisel lumesulamis- perioodil):
3277 + 1558 = 4835 m3/ööpäevas, keskmiselt on aga väljapumbatava vee kogus
3277 + 498 = 3775 m3/ööpäevas. 2. Vee juurdevoolu arvutus, kui kaevandatud on ca pool mäeeraldise mahust: - veejuhtivus km = 225 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 409 m2/ööpäevas; - alandus S = 10,9 m; - F13 = 162500 m2; - R13= 227 m; - r13 = 138 m
ööpäevasmQ /7334 1,2
7,15401
138
400 ln2
9,102252 3 13 ==
⋅⋅ =
π
Kui kaevandatud on ca pool kogu karjäärist (16,25 ha) ja veetaset alandatud 10,9 m, jäävad väljapumbatava vee kogused maksimaalselt
7334 + 1558 = 8892 m3/ööpäevas ja keskmiselt
7334 + 498 = 7832 m3/ööpäevas. 3. Karjääri ammendamisel, s.o. 25 aasta pärast: - F25 = 300200 m2; - R25= 309 m; - r25 = 188 m.
ööpäevasmQ /10268 5,1
7,15401
188
400 ln2
9,102252 3 25 ==
⋅⋅ =
π
Karjääri ammendamise ajaks on väljapumbatava vee maksimaalseks koguseks
10268 + 1558 = 11826 m3/ööpäevas ja keskmiseks koguseks
10268 + 498 = 10766 m3/ööpäevas.
40
Kokkuvõtlikult on arvutustulemused esitatud tabelis 6.3. Tabel 6.3.
Vee juurdevoolu arvutuslikud tulemused
Vee juurdevool karjääri, m3/ööp
1. aasta 13. aasta 25. aasta
F = 12500
m2 F= 162500
m2 F = 300200
m2
sademevesi 498 498 498
lumesulamisvesi 1558 1558 1558
põhjavesi 3277 7334 10268
keskmine 3775 7832 10766
maksimaalne 4835 8892 11826 Tuleb arvestada ka sademete ebaühtlusega, mille muutustest sõltuvalt võib
aasta keskmine juurdevool muutuda 1,3–1,5 korda. Selleks, et takistada põhjavee juurdevoolu karjääri, oleks otstarbekas katta kaljukivimitest karjääri nõlvad vastavalt karjääri ammendumisele katendisetetest tammiga.
Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter. Lääne suunas kujuneb alanduslehter Peetri jõeni, teistes suundades saab aga veealanduse mõju ligilähedast raadiust 25 aasta pärast määrata võrrandist:
mtaR 2899253654095,15,1 =⋅⋅=⋅= Veealanduse mõjuga tuleb arvestada elanikkonna veevarustusprobleemide
lahendamisel. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.
Keerulistest hüdrogeoloogilistest tingimustest lähtuvalt tuleks kaaluda ka veealust kaevandamist. Kuid ka veealuse kaevandamise puhul ei saa läbi veetaset alandamata. Selleks et masinad saaksid karjääris töötada, peaks kaevandatava kivimi pealispind jääma veetasemest kõrgemale ning kasuliku kihi ammendamiseks kogupaksuses tuleb arvestada ka sellega, et võimsamate (vähemalt 45 tonniste) ekskavaatoritega on võimalik kaevandada kuni 6 m sügavuselt. Et minimaliseerida kaevandamise mõju jõele, tuleb arvestada ka veetasemega Peetri jões. 2012.a. septembri keskel (14.sept.) jäi veetase jões 79,0 m abs kõrgusele. Vaadates Valga ilmajaama sademete andmeid (tabel 6.1.), millest nähtub, et jaanuarist kuni septembrini 2012.a. oli sademeid valdavalt üle normi, võib eeldada, et antud ajal oli veetase Peetri jões suhteliselt kõrge. Võttes arvesse kasuliku kihi lasumipinda, kasuliku kihi paksust, põhjaveetaseme maksimaalset abs kõrgust (lisa 14) ja veetaset Peetri jões, saaks/tuleks veealuse kaevandamise korral veetaset alandada 79,5 abs tasemele, mis teeb alanduseks maksimaalselt S = 4,8 m. Põhjavee juurdevool Q määratakse antud juhul mittestatsionaarse liikumise võrrandist piiramatu kihi tingimustes, võttes karjääri kui “suurt kaevu”, mille tinglik raadius on R.
)4(/, 12,6
ln
4 3
2
ööpäevasm
R
ta
Skm Q
⋅⋅
⋅⋅ =
π
kus - veejuhtivus km = 225 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 409 m2/ööpäevas; - alandus S = 4,8 m;
41
t – pumpamise kestvus;
R – “suure kaevu” tinglik raadius, π
F R =
- karjääri pindala 1. tööaasta lõpuks F1 = 12500 m2; - R1= 63 m; - aeg t = 1 aastat.
ööpäevasmQ /³2494 44,5
8,13564
63
365140912,6 ln
8,42254
2
1 == ⋅⋅⋅
⋅⋅ =
π
Arvestades ka sademeid, on 1. tööaastal keskmine vee juurdevool karjääri 2992 m3/ööpäevas ja lumesulamisperioodil maksimaalselt 4052 m3/ööpäevas.
- aeg t = 13 aastat; - F13 = 162500 m2; - R13= 227 m. .
ööpäevasmQ /³2494 44,5
8,13564
227
3651340912,6 ln
8,42254
2
13 == ⋅⋅⋅
⋅⋅ =
π
13. aastal vee juurdevool karjääri võrreldes 1. aastaga ei muutu. - aeg t = 25 aastat. - F25 = 300200 m2; - R25= 309 m;
ööpäevasmQ /³2475 48,5
8,13564
309
3652540912,6 ln
8,42254
2
25 == ⋅⋅⋅
⋅⋅ =
π
Karjääri töötamise viimasel aastal on keskmine vee juurdevool karjääri 2973 m3/ööpäevas ja lumesulamisperioodil maksimaalselt 4033 m3/ööpäevas. Vee juurdevoolu arvutuslikud tulemused veealuse kaevandamise korral on koondatud tabelisse 6.4.
Tabel 6.4.
Vee juurdevoolu arvutuslikud tulemused veealuse kaevandamise korral
Vee juurdevool karjääri, m3/ööp
1. aasta 13. aasta 25. aasta
F = 12500
m2 F= 162500
m2 F = 300200
m2
sademevesi 498 498 498
lumesulamisvesi 1558 1558 1558
põhjavesi 2494 2494 2475
keskmine 2992 2992 2973
maksimaalne 4052 4052 4033
Karjääri laienedes hakkab põhjaveeline komponent vähenema ja pindmine komponent suurenema. Seda kinnitavad ka karjääride töötamiskogemused.
42
Kuna Naha uuringuruumis on kasuliku kihi ülemine osa monoliitsem ja tihedam võrreldes alumise osaga, kus kivim on väga kavernoosne, võis eeldada, et ka kivimi veeandvus on läbilõike allosas suurem. Seepärast tehti hüdrogeoloogilised katsepumpamised lisaks ka puuraukude kolmikust (uuringuruumi idapoolses osas), millest kahes puuraugus oli avatud kasulik kiht kogupaksuses, ühes puuraugus (7B) ainult tihe-monoliitne dolokivi. Pumpamistulemused on esitatud graafiliselt joonistel 6.6.…6.9., ning samas on toodud veejuhtivuse (km) ja tasemejuhtivuse (a) arvutused. Katsepumpamise tulemused näitasid, et hüdrogeoloogilised parameetrid nende kahe lasundi puhul oluliselt ei erine (tabel 6.5.). Tõenäoliselt on lõhede süsteemidega kogu kompleksi põhjavesi ühendatud. Parameetrite põhjal võib hinnata, et põhjavee juurdevool karjääri, selle rajamisel reservvaruplokile, on suur.
Tabel 6.5. Hüdrodünaamilised parameetrid puuraukude 7, 7A, 7B katsepumpamiste
põhjal
Pa Pa Pa.
suud- Staatilise Deebit, Alandus Eri- Veejuhtivus Tasemejuhtivus
nr süga- me
veetaseme Kuupäev deebit km,
m²/ööpäevas a, m²/ööpäevas
vus, abs.k., abs.k., Q, l/s S,m q, l/s·m pumpa- taastu- pumpa- taastu- m m m misel misel misel misel
7 12,0 86,88 84,84 593 1893 2260 7a 12,0 87,28 84,91 20.07.2009 6,0 0,21 28,57 759 1185
7b 7,0 86,59 84,86 6,6 0,33 20,0 518 1131 190,5 364 7a 12,0 87,28 85,06 22.07.2009 402 924 1233 2259
7 12,0 86,88 84,99 402 924 7B 12,0 86,59 84,99 6,6 0,33 20,0 418 1014
Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest suurema
heljumi sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt settebasseinis selgitada. Kuna Naha uuringuruumis kattekihiks olev plastne savi ja ka savimoreen põhjustavad väljapumbatavas vees rohkesti ülipeent heljumit, nõuab settebasseinide rajamine põhjalikku ja läbimõeldud projekteerimist. Reostust välistava tehnoloogia kasutamisel karjäärivee looduslikku vetevõrku juhtimiseks muid piiranguid ei ole.
Vett on võimalik ära juhtida Äühvoja kaudu Peetri jõkke. Naha karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne arvutuslik kogus on kaevandamise lõpuaastatel 9565 m3/ööpäevas ehk 399 m3/h ehk 6,6 m3/min ehk ca 111 l/sek. Äühvoja langus ca 700 m pikkusel lõigul (tarbevaruploki kirdenurgast kuni oja suubumiseni Peetri jõkke) on ca 3 m (joonis 6.1). Oja voolusäng on ca 3 m laiune ja 1 m sügavune. Kuna ojale on kobraste poolt rajatud rohkesti tamme, on oja enda sügavus küllaltki muutlik. Alamjooksul, kus tammid olid ära lõhutud, oli oja septembris 2012 küllaltki veevaene – vett oli 10–20 cm (joonis 6.10). Org, milles oja voolab, on seevastu tarbevaruploki põhjaservaga külgneval lõigul lai (ca 100 m) ja küllaltki kõrgete nõlvadega (suhteline kõrgus ca 4 m). Enamasti on org üle ujutatud. (joonis 6.11.). Uuringuruumiga külgneval alal voolab Peetri jõgi küllaltki laias (ca 20 m) ja kõrgete (ca 5 m) ning järskude nõlvadega orus (joonis 6.12). Jõe enda laius on ca 12 m ja sügavus 0,7 m. Jõesängi alumine osa on lõikunud paekivisse. Peetri jõe keskmiseks languseks on 1,1 m kilomeetri kohta. Voolukiirus on valdavalt 0,3 m/s (Järvekülg, 2001).
43
!"#$ %!"#& !"#& %!"#& %!"#& ' !"#& !"#& !"#& !"#&& !"#( !"#( !"#( ' !"#)& %!"##& !"#*&% %!"*+& %!"*, ' !"*! !"*!& !"*-& !"*$& ' !"*& !"*( !"*)& %!"*# !"*# ' !"*# !"*# .// 012'3343 53667 85'964/69444336 : 63 ; < = %> ; ;< <% = %= % %> % %> ?@AB///<<3 964/////</6 C?@AB///<<3 DD44
! "#$%&' '#$%( #$%)& '#$%) '#$%) "#$%#&" #$%#&" "#$%#" #$%* #$%* #$%* #$%* #$+%& '#$+% #$++ '#$+, -.." /012345 6748.88822 2282 79 : : ; '; "' '< '< 1 2 ! = 9<56'> '' "; ?@AB...::2 8.....:. C?@AB...::2 DE45
!"#$% "#$% "#$% "#$%& "#$'! !"#$'! "#$'! !"#$( "#$( "#$( "#$$ "#$$ "#)*%& "#)"% "#)+% "#), "#)% !"#)'! !"#)$ "#))& "#)) !+ +#*" +#*, +#*( +#"& +#"- !+#"- .//!012&3343 5 3 66785&964/69 444336 : ; 63 < = > ? ?78@! > < =! > ? ! ABCD///==3 964/////=/6 EABCD///==3FG46
! "#$%% #$% #$% #$% &#$'( "#$')* #$') "&#$') &#$'+* &#$'+" #$'+" #$'+" &#$', #$'*& #$'- &#$'. #$'#* "#$'%* "#$'% #$''* # "&%$((* &%$() &%$(+*" %$(+" /00"1234567896:0 :::4444:4 9; < < = = "" &> &> 3 4 ! ? ;>78@ = ABCD000<<4 :00000<0 EABCD000<<4FG47
Joonis 6.10. Äühvoja oma alamjooksul (septembris 2012.a.)
Joonis 6.11. Äühvoja tarbevaruploki põhjaservaga külgneval lõigul (märtsis 2012.a.)
48
Joonis 6.12. Peetri jõgi.
7. Varu arvutus
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu geoloogiliste plokkide meetodil kahes plokis: ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru (1. plokk) uuringuruumi lääneosas 30,02 hektaril ja ehitusdolokivi aktiivne reservvaru (2. plokk) kirdeosas 43,90 hektaril. Varuplokkide väljaeraldamise sellisel kujul tingis kagu–loodesuunaline Äühvoja oma kalda piiranguvööndiga, ca 5 m suhtelise kõrgusega moreeni-savi künkad, kus kattekihi paksus ületab ligikaudu 1,5 kordselt kasulikku kihti ja kuni 2,5 m paksuse domeriidikihi esinemine uuringuruumi lõunaservas kasuliku kihi lasumis – need on piirkonnad, kus kaevandamine on keelatud või mäetehniliselt ja majanduslikult ebaotstarbekas.
Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: varu arvutuse plaan M 1:5000 (gr. lisa 2); varu arvutuse plaan M 1:2000 (gr. lisa 3); geoloogilised läbilõiked (gr. lisa 4–7); puuraukude kirjeldused (tekstilisa 3); laboratoorsete uuringute andmed (tekstilisad 4–7); katte- ja kasuliku kihi paksused (lisa 14); mahu arvutused arvutiprogrammis Surfer 10 (tekstilisa 15).
Plokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr lisa 2, 3). Plokkide pindalad on määratud arvutiprogrammi Micro-Station V8 abil. Maavara ja kattekihi mahud arvutati programmiga Surfer 10. Mahtude arvutus on esitatud tekstilisas 15. Katte- ja kasuliku kihi paksused ja lamami abs kõrgused varuplokkides on toodud
49
lisas 14. Kasvukihi keskmised paksused on määratud puuraukude andmeil aritmeetilise keskmisena.
1. plokk pindalaga 30,02 ha paikneb uuringuruumi lääneosas Peetri jõe ja Äühvoja
vahelisel alal ja on piiritletud puuraukude (Pa) ja uuringuruumi teenindusala piiripunktidega (Pp) järgmiselt: Pa 21, Pa 22, Pa 9A, Pa 25, Pa,12, Pa 13, Pp 19, Pp 20, Pa 24, ploki sisse jäävad puuraugud 17 ja 22. Kattekihi mahu arvutamiseks modelleeriti Surfer 10 abil kattekihi paksuste mudel: maapinna reljeefi pealispinnast (modelleeritud instrumentaalselt mõõdistatud kõrguspunktide abil) lahutati kasuliku kihi pealispind (modelleeritud uuringupuuraukude andmete põhjal). Mahu arvutus on esitatud lisas 15. Arvutiprogrammi abil saadud kattekihi kogumaht on 1060 tuh m3. Sellest mulla maht on 63 tuh m3, mis määrati mullakihi keskmise paksuse ja ploki pindala korrutisena. Mullakihi keskmine paksus on 0,21 m ja see on määratud puuraukude andmeil aritmeetilise keskmisena (lisa 14). Kattekihi paksus varuplokis on puuraukude andmeil 2,8–3,9 m ja keskmine paksus, arvestades Surfer 10 abil saadud kattekihi mahtu, 3,53 m. Surfer 10 abil modelleeritud savikihi paksuse mudeli abil arvutati ka savi maht (lisa 15), s.o. 480 tuh m3. Savikihi keskmine paksus arvestades Surfer 10 abil saadud savikihi mahtu, on 1,60 m. Ehkki peatükis 4 tehakse ettepanek käsitleda ehitusdolokivi lasumis olevat savi kui maa- varakatendit, arvutati lisaks savikihi üldmahule eraldi ka esialgu potentsiaalse maavarana käsitletud savikihi maht – 327 tuh m3 (lisa 15). Lasundi modelleerimisel Surfer 10-s on arvestatud proovivõtmise intervalle ning puuraukudes, kus saviproove ei võetud, lähtuti kirjeldusest. Erinevalt savi üldlasundist on siin välja jäetud valdavalt huumusesegune savikiht läbilõike ülaosas. Savikihi paksus puuraukude andmeil on 0,0–1,5 m (lisa 14), keskmine paksus arvestades Surfer 10 abil saadud savikihi mahtu, on 1,09 m.
Ehitusdolokivi maht arvutati kahe pinna vahelise mahu määramise meetodil, kus ülemise pinna moodustab kasuliku kihi pealispind ja alumiseks pinnaks on kasuliku kihi lamamipind. Varu arvutus on esitatud lisas 15, mille andmeil Naha uuringuruumi ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru maht on 2172 tuh m3. Kogu varu jääb põhjavee- tasemest allapoole. Kasuliku kihi paksus varuplokis on puuraukude andmeil 6,4–8,2 m ja keskmine paksus, arvestades Surfer 10 abil saadud kasuliku kihi mahtu, 7,24 m.
Uuringuruumi kirdeosas, kus uuringuvõrk on hõredam, arvutati varu reservvaru kategoorias (2. plokk). Kihipindade ja -paksuste modelleerimisel on kasutatud varu- kontuuriga külgnevate puuraukude 1, 2, 18, 6, 7, 19, 8, 20 ja 56 andmeid. Kuna loetletud puuraukudest jäävad enamus piiranguvöönditesse (6, 7, 8 teekaitsevööndisse, 1 ja 2 kalda- piiranguvööndisse), ja et mitte eraldada välja väikesepindalalisi passiivse varu plokke piiranguvööndites, ei ole reservvaruplokki kontuuritud puuraugust-puurauku. 2. ploki pindala on 43,90 ha. Katte- ja kasuliku kihi mahud on arvutatud analoogselt 1. plokiga. Maapinnareljeefi modelleerimisel programmis Surfer 10 kasutati Maaameti Geodeesia- fondist saadud aerolaserskaneerimise andmeid. Varu arvutus on esitatud lisas 15. Arvuti- programmi abil saadud kattekihi kogumaht on 1636 tuh m3. Sellest mulla maht on 57 tuh m3. Mullakihi keskmine paksus on 0,13 m (lisa 14). Kattekihi paksus varuplokis on puuraukude andmeil 3,5–5,8 m ja keskmine paksus, arvestades Surfer 10 abil saadud kattekihi mahtu, 3,73 m. Savi maht on 1118 tuh m3. Savikihi keskmine paksus arvestades Surfer 10 abil saadud savikihi mahtu, on 2,55 m. Nagu 1. plokis, on ka siin arvutatud eraldi savi kui potentsiaalse maavara maht – 896 tuh m3 (lisa 15). Savikihi keskmine paksus arvestades Surfer 10 abil saadud savikihi mahtu, on 2,04 m.
Naha uuringuruumi ehitusdolokivi aktiivse reservvaru maht on 2730 tuh m3. Kogu varu jääb põhjaveetasemest allapoole. Kasuliku kihi paksus varuplokis on puuraukude andmeil 5,6–6,7 m ja keskmine paksus, arvestades Surfer 10 abil saadud kasuliku kihi mahtu, 6,22 m.
50
Naha uuringuruumi kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 30,02 hektarilisel pindalal on 2172 tuh m3 ja aktiivne reservaru 43,90 hektarilisel pindalal 2730 tuh m3, kõik allpool veetaset.
Ehitusdolokivi varu ja kattekihi mahtude arvutus on koondatud tabelisse 7.1.
Tabel 7.1. Ehitusdolokivi ja kattekihi mahtude arvutus
Ploki Varu Ploki Keskmine paksus, m Kattekihi maht, tuh m3 Ehitus-
nr. kate- pindala Kattekiht Kasulik Kokku sealhulgas dolokivi
gooria ha Kokku sealhulgas kiht kasvu- savi
kasvu- savi kiht kokku pot.
kiht kokku pot. maa- maa- vara
vara tuh. m3
1 aT 30,02 3,53 0,21 1,60 1,09 7,24 1 060 63 480 327 2 172
2 aR 43,90 3,73 0,13 2,55 2,04 6,22 1 636 57 1 118 896 2 730 Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2013.a.
Naha uuringuruumi kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 30,02 ha pindalal 2172 tuh m3 ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 43,90 ha pindalal 2730 tuh m3. Kogu varu on veealune. Samas tehakse ettepanek käsitleda karbonaatkivimite lasumis levivat muutliku koostisega Kvaternaariealist savi koos moreeniga kui ehitusdolokivi kattekihti.
8. Kaevandamise mäetehnilised tingimused
Kaevandamise mäetehnilised tingimused on kõrge põhjavee taseme tõttu keerulised.
Kogu varu jääb põhjaveetasemest madalamale. Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,2 m, kattekihi paksus 3,5 m ja kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus jääb vahemikku 72,9– 75,4 meetrit.
Kaevandamine on võimalik nii vee alt, milleks tuleks veetaset alandada 79,5 m abs tasemeni, s.o. ca 5 m. Juhul kui kasulik kiht kuivendatakse kogumahus, tuleks veetaset alandada ca 11 m. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt ja arengukava.
Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht, metsa-alal kaevandamisel langetada puud ja juurida kännud. Kasvu- ning moreeni- ja savikiht ladustatakse eraldi. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Moreen ja savipinnas on vajalik kaljukivimitest karjääri nõlvade katmiseks tammiga, et takistada põhjavee juurdevoolu karjääri. Karjääri piirile vallitatud moreenpinnas ja rajatud piirdekraav aitavad vähendada ümbritsevatelt aladelt karjääri valguva vee kogust.
Kaevandamise puhul on vajalik vee väljapumpamine karjäärist. Eelnevalt tuleb lasta veel settebasseinis selgineda, kust see suunatakse Äühvoja kaudu Peetri jõkke. Kuna savisetetest tingitult on väljapumbatavas vees väga palju ülipeent heljumit, nõuab settebasseinide rajamine põhjalikku ja läbimõeldud projekteerimist.
Kõiki kaevandamisega ja killustiku väljaveoga kaasnevaid keskkonnamõjusid analüüsitakse kaevandamise loa taotluse menetlemisel.
51
Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 48 lähtuvalt tuleb karjääri maa-ala korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatud nõuetele (RTL 2005, 60, 865) vastav projekt. Eesti Maavarade Komisjonis kooskõlastatud korrastamisprojekti rakendamiseks annab tingimused Keskkonnaamet. Karjääri ala korrastatakse veekoguks.
9. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Naha karbonaatkivimite uuring tehti vastavuses Keskkonnaministri 26.05.2005.a.
määrusega nr. 44: “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” ja määrusele nr. 43:“Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” Geoloogilised välitööd (südamik- puurimine, hüdrogeoloogilised vaatlused puuraukudes, proovimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ja õli mahajooksu ei olnud. Puurimise käigus pesti puurauke puhta veega, kattekiht isoleeriti manteltorudega. Peale uuringutööde lõppu puuraugud likvideeriti: puuraugud täideti kuni veetasemeni killustikuga. Veetasemest kõrgemal kasutati savi (lisa 18).
Kokkuvõtteks võib öelda, et geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja muude töödega ei muudetud ega rikutud keskkonnatingimusi.
Kokkuvõte
Geoloogiline uuring Naha dolokivi uuringuruumis tehti AS Kiirkandur tellimusel. Uuringutöö eesmärgiks on killustiku tootmiseks sobivate Ülem-Devoni ladestiku karbonaatkivimite uurimine.
Naha uuringuruum paikneb Ülem-Devoni Plavinase lademe Pskovi kihistiku (D3plP) avamusalal, kus Kvaternaari setete paksus on puuraukude andmeil 2,9–7,4 m, reljeefi kõrgemates punktides ulatub aga 9–10–11 meetrini. Valdava osa setetest moodustavad savi ja moreen. Savi on valdavalt šokolaadipruuni värvusega, ülemises ca 1 m paksuses osas huumuserikas, keskmiselt plastne, väga muutliku paksuse ja ka koostisega, sagedased on liiva ja kruusa sisaldavad vahekihid. Uuringuruumi lõunaosas on arvatud ehitusdolokivi kattekihi hulka ka kuni 2,4 m paksune savika dolokivi kiht. Kasuliku kihi moodustab Pskovi kihistiku pisi- kuni peenekristalliline, ülaosas tihe paksukihiline, allosas kavernoosne keskmisekihiline dolokivi. Lamamiks on Snetnaja Gora kihistiku mikrokihiline savikas aleuroliidikas dolokivi.
Uuringuruumis puuriti 30 puurauku (sh 6 duubelauku) sügavusega 7,0–12,0 m. Kivimi füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks võeti 11 proovi, killustiku katsetusteks 21 proovi. Kivimi keemiline analüüs määrati 40 proovis. Dolokivi katendis lasuvast savist võeti 19 proovi lõimise, plastsuse ja keemilise koostise määranguteks.
Naha uuringuruumi ehitusdolokivi on kõrgemargiline: kivimi survetugevus on tarbevaruplokis keskmiselt 138 MPa, reservvaruplokis keskmiselt 147MPa, külmakindlus “25”. Dolokivist valmistatud killustiku survemark on “800”–“1200”, 1. plokis keskmiselt „800”, 2. plokis “1000”, kuluvusmark mõlemas plokis “II”, killustiku kategooria Los-Angelese katsel LA35 ja külmakindluse järgi F I. Oodatav killustiku väljatulek mäemassist on ca 79%.
Keemiliselt koostiselt on kivim kõrge MgO sisaldusega, (keskmiselt 19,66% 1.plokis ja 19,85% 2. plokis), kuid küllaltki ebaühtlaselt jaotunud terrigeense lisandiga (2,36–10,04%, keskmiselt vastavalt 5,82% ja 5,28% ). CaO sisaldus on keskmiselt 29,07% ja 29,45%. Ülenormatiivse lahustumatu jäägi sisalduse (5%) tõttu ei vasta uuringuruumi kivim tervikuna tehnoloogilise dolokivi nõuetele.
52
Naha uuringuruumi savi plastsusarv Vassiljevi koonuse järgi on keskmiselt 14,3. Arvestades savi muutlikku koostist, kvaliteeti, kihipaksust, majanduslikku aspekti, praktilist nõudlust, tehakse käesolevaga ettepanek käsitleda Naha uuringuruumi savi kui Lõuna-Eesti jaoks küllaltki vähelevinud maavara – ehituskivi – katendit.
Sõltuvalt piirangutest ja uuringuvõrgu tihedusest arvutati ehitusdolokivi varu kahes plokis: 1. plokk aktiivse tarbevaru ja 2. plokk aktiivse reservvaru kategoorias. Mahud arvutati arvutiprogrammi Surfer 10 abil. 1. ploki ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on 2172 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 7,24 m. Kattekihi paksus on keskmiselt 3,53 m ja selle maht 1060 tuh m3. Kattekihi moodustab valdavalt savimoreen ja savi. 2. ploki ehitusdolokivi aktiivne reservvaru on 2730 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 6,22 m. Kattekihi paksus on keskmiselt 3,73 m ja selle maht 1636 tuh m3.
Põhjavee juurdevool karjääri kogu kasuliku kihi kuivendamise puhul (veetaseme alandusel 10,9 m) on mäetööde algperioodil arvutuslikult 3277 m3/ööp ja lõpp-perioodil 10268 m3/ööp. Juhul, kui kaevandada osaliselt vee alt ja veetaset alandada 4,8 m, on vastavad näitajad 2494 m3/ööp ja 2475 m3/ööp.
Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2013.a. Naha uuringuruumi kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 30,02 ha pindalal 2172 tuh m3 ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 43,90 ha pindalal 2730 tuh m3. Kogu varu on veealune. Samas tehakse ettepanek käidelda karbonaatkivimite lasumis levivat muutliku koostisega Kvaternaariealist savi koos moreeniga kui ehitusdolokivi kattekihti.
Kasutatud kirjandus
Aбрамов, С. К., Газизов,М. С., Костенко, В.И., 1976. Зщита карьеров от воды. Mocква. Недра. Brutus, A., 1990. Aruanne ehituskivi otsingu- ja otsingu-hinnangulistest töödest Võru maakonnas. Tartu, 1990. EGF 4413. Järvekülg, A., 2001. Eesti jõed. Tartu. Tartu Ülikooli kirjastus. Kearey, P., Brook, M., Hill, I., 2002. An introduction to Geophysical Exploration. Blackwell Publishing, Oxford. Loopmann, A., 1979. Eesti NSV jõgede nimestik. Tallinn. Valgus. Sharma, P. V., 1976. Geophysical methods in geology. Elsevier Scientific Publishing Company, Amsterdam. Tratševski, G., Juškevitš, V., 1964. Aruanne komplekssest geoloogilis- hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:200 000 lehe O-35-XXI lõunapoolse osa territooriumil. EGF 2227. Uljanova, V., 1972. Aruanne ballastmaterjalidemaardlate (liiv, dolomiit) detailotsingutest Balti raudtee Valga-Gulbene lõigul. EGF 3211.
53