Üldgeoloogiline uurimistöö Uljaste–Sonda piirkonna aluskorra struktuurse ehituse täpsustamiseks
SELETUSKIRI
Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse lisa 1
Taotleja
Eesti Geoloogiateenistus
Uurimistöö nimetus
Üldgeoloogiline uurimistöö Uljaste–Sonda piirkonna aluskorra struktuurse ehituse täpsustamiseks
Uuringuala
Sonda uuringuala
Kavandatav põhitegevus
Kuni kolm kaldpuurauku orienteeritud kristalse aluskorra puursüdamiku saamiseks, puuraukude sondeerimine
Kavandatav puurimismaht
Kuni 9 puurauku; maksimaalne sügavus kuni 900 m
1. Üldandmed ja uurimistöö eesmärk
Käesolev seletuskiri on koostatud kooskõlas maapõueseaduse § 28 ning keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 §-s 2 sätestatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse seletuskirja nõuetega, arvestades samuti keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 sätestatud üldgeoloogilise uurimistöö tegemise nõudeid (Maapõueseadus, 2016; Keskkonnaministri määrus nr 1, 2020; Keskkonnaministri määrus nr 52, 2018).
Käesoleva üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk on koguda Uljaste–Sonda piirkonnas täiendavat geoloogilist ja struktuurgeoloogilist informatsiooni kristalse aluskorra struktuurse ehituse täpsustamiseks ning piirkonna mineralisatsioonipotentsiaali teaduspõhiseks hindamiseks.
Eesti kristalse aluskorra kurrutatud kivimkompleksides on struktuurgeoloogilised teadmised võtmetähtsusega. Uljaste piirkonna olemasolevad aluskorra puuraugud on valdavalt rajatud orienteerimata puursüdamiku saamiseks, mistõttu on arhiveeritud puursüdamike põhjal raskendatud struktuuride ruumilise orientatsiooni määramine ja nende sidumine suuremastaabiliste geoloogiliste struktuuridega.
Uurimistöö viiakse läbi Eesti riikliku kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programmi (National Exploration Programme, NEP) raames. Programmi eesmärk on parandada teadmisi Eesti maapõues leiduvate kriitiliste toormete kohta ning luua nende esinemise ja potentsiaali hindamiseks senisest põhjalikum geoloogiline teadmiste baas (Kliimaministeerium, 2025). Uurimistöö moodustab osa programmi esimesest etapist „Aluskorrakivimite petrograafilis-geokeemiline analüüs“ (Kliimaministeerium, 2025; Kliimaministeerium, 2026).
Uurimistöö ei ole kavandatud maavara kaevandamiseks. Töö eesmärk on uue geoloogilise informatsiooni kogumine, aluskorra ehituse ja võimalike mineralisatsiooniprotsesside selgitamine ning edasiste uuringute vajaduse hindamine.
2. Uuringuala valiku geoloogiline põhjendus ja varasem uuritus
Sonda uuringuala paikneb Põhja-Eestis alal, kus kristalne aluskord lasub Eesti keskmisega võrreldes suhteliselt madalal ning kus varasemad geoloogilised, geokeemilised ja geofüüsikalised uuringud viitavad struktuurselt keerukale aluskorrale ning mineralisatsiooniprotsessidele. Uuringuala valik tugineb nii varasemate puuraukude andmetele kui ka piirkonnas tuvastatud geofüüsikalistele ja geokeemilistele anomaaliatele (Maasik, 1961; Puura ja Kuuspalu, 1966; Puura jt, 1977; Nirgi jt, 2024).
Piirkonna kristalse aluskorra kohta pärineb oluline osa geoloogilisest informatsioonist varasematest süvapuuraukudest ja 1960.–1970. aastatel tehtud süvakaardistamisest. Uljaste maagiilmingut käsitleti juba Eesti NSV metallogeense kaardistamise raames ning Uljaste ja Sinimäe alal tehti sihipäraseid polümetallsete maakide otsingutöid (Puura ja Vaher, 1963; Puura ja Kuuspalu, 1966). Kunda–Kiviõli piirkonna kristalse aluskorra süvakaardistamine koondas piirkonna puurimis-, petroloogilise ja geofüüsikalise andmestiku ning hõlmas ka Uljaste piirkonna aluskorra puurauke (Puura jt, 1977).
Geofüüsikaliste uuringute ajalugu näitab, et Uljaste–Sonda ala on osa Kirde-Eesti regionaalselt väljendunud anomaalsest struktuurivööndist. Detailsete gravimeetriliste uuringute põhjal eristati Uljaste–Sillamäe–Narva-Jõesuu positiivne struktuur ning Kabala–Sonda vahelisel alal tõlgendati mitu aluselist intrusiooni ja nendega seotud lokaalseid magnetanomaaliaid (Maasik, 1961). Hilisemad metallogeensed ja geokeemilised uuringud käsitlesid Uljaste ja Sonda piirkonda perspektiivse polümetallilise mineralisatsiooni alana (Petersell jt, 1982; Puura ja Kuuspalu, 1966).
Uljaste puurauk F235 avab kristalse aluskorra kivimeid ning selle puursüdamikku on kasutatud ka Eesti aluskorra kriitiliste toormete uuemates uuringutes. Eesti Geoloogiateenistuse uuringus „Kriitiliste toormete ja nendega assotsieeruvate elementide tuvastamine ning uuringupotentsiaali hindamine Eesti aluskorras“ skaneeriti F235 puursüdamikust ligikaudu 247 m kristalse aluskorra läbilõiget mitmesensorilise Geotek MSCL-XYZ skaneerimisjaamaga (Nirgi jt, 2024).
Nirgi jt (2024) tulemused näitasid Uljaste piirkonnas mitmeid geokeemiliselt anomaalseid intervalle. Puuraugus F235 eristati muu hulgas 252,4–253,7 m, 259,2–260,8 m ja 269,4–273,7 m sügavusvahemikes marmori ja forsteriitmarmoriga seotud Cu–Sn–Zn–Cd–Ge elementide assotsiatsioon koos S ja Mo-ga. Uuringu regionaalses sünteesis eristati Sonda–Uljaste piirkond koos Viru-Nigula piirkonnaga ühe alana, kus esineb Sn–Zn–Cd elementide assotsiatsioon. Need tulemused näitavad, et piirkonna varasemates puursüdamikes esineb geokeemilisi tunnuseid, mille ruumiline ulatus ja seos aluskorra geoloogilise ehitusega vajavad täiendavat uurimist (Nirgi jt, 2024).
Oluliseks uuringuala valiku aluseks on ka Uljaste ja Sonda vahelisel alal paiknev positiivne magnetanomaalia. RESTA uuringu raames tehtud maapealse magnetomeetrilise mõõdistusega täpsustati anomaalia ehitust ning leiti, et see on intensiivsem ja pindalaliselt ulatuslikum kui varasemate aeromagnetomeetriliste mõõdistuste põhjal teada oli (Plado, 2019). Kavandatavate puuraukude üheks eesmärgiks on kontrollida selle geofüüsikalise anomaalia geoloogilist olemust ja seost piirkonna kristalse aluskorra struktuurse ehituse ning mineralisatsiooniga.
Varasemate uuringute oluline piirang on see, et piirkonna ajaloolised aluskorra puuraugud on valdavalt rajatud ilma puursüdamiku orientatsiooni fikseerimiseta. Seetõttu võimaldavad olemasolevad puursüdamikud kirjeldada kivimkoostist, petroloogiat ja geokeemiat, kuid nende põhjal on keeruline määrata foliatsiooni, kurrutuse, lõhede, kontaktide ja teiste struktuurielementide tegelikku ruumilist orientatsiooni nagu ka kivimite jääkmagnetiseeritust. Kavandatav orienteeritud südamikpuurimine täiendab seega olemasolevat geoloogilist ja geokeemilist andmestikku eeskätt seni puuduva struktuurgeoloogilise informatsiooniga. See on vajalik nii magnetanomaalia põhjustavate kivimkehade geomeetria kui ka mineralisatsiooni kontrollivate struktuuride tõlgendamiseks.
3. Uuringuruum ja teenindusala
Üldgeoloogilise uurimistöö teenindusala on määratud nii, et selle piires on võimalik rajada 1-3 aluskorda ulatuvat puurauku ning vajadusel nendega vahetult külgnevad madalamad puuraugud pealiskorra veerežiimi jälgimiseks. Kokku plaanitakse rajada kuni 9 puurauku millest aluskorda avavad maksimaalselt 3 puurauku. Teenindusala hõlmab puurimisplatsid, puuraukude kavandatud ruumilised trajektoorid ning puurtööde tegemiseks vajalikud vahetud teenindusalad, mis on vajalik uurimistöö ohutuks ja nõuetekohaseks läbiviimiseks.
Sonda üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruum paikneb Lüganuse ja Vinni valla territooriumil. Uuringuruum paikneb riigile kuuluvatel katastriüksustel 75101:007:0160, 75101:007:0089, 75101:001:0384, 75101:007:0095, 70201:001:1080, mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruumi piires ja selle lähiümbruses paikneb riigimetsa majandamiseks kasutatav metsateede võrk, mida kasutatakse eelkõige metsamajanduslikuks tegevuseks. Puurimisplatside ja juurdepääsuteede asukoha valikul arvestatakse olemasolevate teede, rajatiste ja nende kasutustingimustega ning tööde tegemine riigimaal kooskõlastatakse Riigimetsa Majandamise Keskusega. Uuringuruumi pindala on 156,32 ha ja uuringuruumi teenindusala pindala on 156,32 ha
Uuringuruumi teenindusala piir on esitatud loa taotluse graafilisel lisal. Teenindusala nurgapunktide koordinaadid L-EST97 koordinaatsüsteemis on esitatud graafilisel lisal ja lisatud eraldi tärkandmete failina, lisa 2.
Uuringuruumi ja selle teenindusala piiride määramisel on arvestatud piirkonnas paiknevate looduskaitseliste objektide ja muude maakasutuspiirangutega. Uuringuruumi piir on kujundatud selliselt, et piirkonnas paiknevad EELIS-es registreeritud vääriselupaigad jäävad uuringuruumist välja. Uuringuruumi lähiümbruses paiknevad vääriselupaigad nr 128051, 205606, 209133, 211577 ja 211578 ning uuringuruumi sisse jäävate VEPide nr 205252 ja 204374 ümber on uuringuruumi piiriga moodustatud väljalõige. Seega ei hõlma taotletav uuringuruum registreeritud vääriselupaiku.
EELIS-e 18.09.2026 andmetel ei paikne uuringuruumi piires kaitstavate liikide registreeritud leiukohti.
Uuringuruumi läbib kirde-kagu suunalsielt Satsu oja, millele kehtib 50 laiune piiranguvöönd. Veekogu piiranguvööndis puurimistöid ei kavandata.
Uuringuruum kattub suures osas maaparandussüsteemi maa-alaga ning seda läbivad kuivendusrajatised. Puurimisplatside ja juurdepääsude kavandamisel säilitatakse maaparandussüsteemide toimimine ning järgitakse tehnorajatiste kaitsevöönditest tulenevaid nõudeid. Uuringuruumi lõunapiiri vahetus läheduses paikneb Püssi – Niidu kõrgepingeliinielektrivõrgu kaitsevöönd ning uuringuruumist vahetult põhjas Elektrilevile kuuluv kõrgepingeliini elektrivõrgu kaitsevöönd.
Uuringuruum paikneb maavarade registris arvel oleva põlevkivi Sonda uuringuvälja maardla osal ning uuringuruumi lõunaosa kattub taotletava Sonda põlevkivikaevanduse mäeeraldisega. Üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk on kristalse aluskorra geoloogilise ehituse uurimine ning kavandatavad tööd ei ole seotud nimetatud maavaravaru kaevandamise ega uurimisega. Uurimistöö tegemisel arvestatakse olemasolevatest ja taotletavatest maapõue kasutusõigustest tulenevate tingimustega.
Uuringuruumi ja selle lähiümbruse kitsendused ning kaitstavad objektid on esitatud loa taotluse graafilisel lisal.
4. Kavandatavate tööde iseloom ja maht
4.1. Puurimistööd
Kavandatakse rajada kuni kolm aluskorda ulatuvat südamikpuurauku. Lisaks otsustatakse aluskorra puuraukude puurimise esialgsete tulemuste põhjal kas nende vahetusse naabrusesse on vajalik rajada põhjavee taseme ja režiimi seireks ajutisi vaatluspuurauke. Selliste ajutiste vaatluspuuraukude arv ühes puurimiskohas võib olla 1-2 puurauku. Eelnevast tulenevalt on graafilisel lisal märgistatud kolm eeldatavat puuraugu gruppide asukohta. Aluskorda avavate puuraukude sügavuseks on planeeritud kuni 900 m. Ajutiste vaatluspuuraukude sügavus sõltub põhjavee tasemest ja režiimist, kuid on kindlasti oluliselt väiksem (tõenäoliselt alla 100 m). Puurimistööde käigus kirjeldatakse ja täpsustatakse pidevalt geoloogilist läbilõiget, mille tulemusena võib puurimine lõppeda kavandatust madalamal. Esimese puuraugugrupi rajamise ja kirjeldamise käigus otsustatakse järgneva puuraugu grupi osas kas eelvalitud asukoht rahuldab jätkuvalt uuringuülesannet. Selle tulemusena otsustatakse kas järgnev puurauk või puuraukude grupp rajatakse planeeritud asukohta või on vajalik asukohta muuta. Asukoha muutmisel kooskõlastatakse asukoha muutus vastavalt kehtivale korrale. Ei saa ka välistada, et esimese puuraugu puurimise tulemustel otsustatakse järgnevat/id puuauku/e mitte rajada. Seega uurimistöö käigus rajatakse üks kuni kolm puuraugugruppi (vt graafiline lisa). Igas puuraugugrupis rajatakse üks aluskorda ulatuv puurauk ning vajaduse korral selle lähedusse kuni kaks madalamat vaatluspuurauku. Seega rajatakse kokku vähemalt üks ja maksimaalselt üheksa puurauku.
Puuraukude asimuut ja kallakus valitakse geoloogiliste ja geofüüsikaliste andmete integreeritud tõlgenduse põhjal selliselt, et puuraugud läbiksid võimalikult informatiivselt uuringu peamisi geoloogilisi sihtobjekte, milleks on kristalse aluskorra struktuursed kontaktid. Trajektooride määramisel arvestatakse eelkõige geofüüsikaliste anomaaliate alusel modelleeritud kivimkehade eeldatavat paiknemist ja geomeetriat, aluskorra struktuurielementide orientatsiooni ning varasemate uuringute põhjal teadaolevate ja prognoositavate mineraliseerunud, sealhulgas sulfiidmineralisatsiooniga seotud vööndite paiknemist. Võimaluse korral kavandatakse puuraugud huvipakkuvaid struktuure ja mineraliseerunud vööndeid läbima nende eeldatava orientatsiooni suhtes suure nurga all, et saadav puursüdamik iseloomustaks võimalikult representatiivselt nende tegelikku paksust ja ehitust. Kristalse aluskorra puursüdamik orienteeritakse, võimaldamaks määrata läbitud struktuurielementide tegelikku ruumilist orientatsiooni ja siduda need piirkonna geoloogilise ning geofüüsikalise mudeliga. Puuraugu trajektoori valikul arvestatakse lisaks puurimise tehnilisi piiranguid ja puurimiskoha tingimusi.
Kõik uuringupuuraugud rajatakse maapõueseaduse ning selle alusel kehtestatud üldgeoloogilise uurimistöö tegemise nõuete kohaselt. Puuraugu konstruktsioon ja puurimistehnoloogia valitakse vastavalt tegelikule geoloogilisele läbilõikele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele selliselt, et välditakse põhjavee seisundi halvenemist ja looduslikult eraldatud põhjaveekihtide omavahelist ühendamist. Settekivimite läbilõikes isoleeritakse erinevad põhjaveekihid vajaduse korral manteltorude ja nende taguse vettpidava isolatsiooniga. Puurimist alustatakse suurema läbimõõduga südamikpuurimisega ning puuraugu sügavuse suurenedes võib vastavalt geoloogilistele ja tehnilistele tingimustele puurimisläbimõõtu vähendada. Kristalses aluskorras säilitatakse puuraugu lõpuni südamikpuurimiseks sobiv läbimõõt, mis võimaldab saada geoloogiliseks, struktuurgeoloogiliseks ja geokeemiliseks uurimiseks piisava läbimõõduga kvaliteetse puursüdamiku.
Kristalsest aluskorrast saadav puursüdamik orienteeritakse. Iga puursüdamiku tõste puhul märgitakse südamiku alumine külg looduslikus olekus ning orientatsioonijoon pikendatakse kogu usaldusväärselt kokku sobitatava tõste ulatuses.
4.2. Puuraugu geofüüsikalised uuringud
Pärast puurimise lõpetamist ja enne puuraugu sulgemist kavandab Eesti Geoloogiateenistus puuraukude geofüüsikalisi sondeerimisi. Puuraugu geofüüsika eesmärk on saada pidev in situ andmestik läbitud kivimite füüsikaliste omaduste ja puuraugu geomeetria kohta ning siduda see puursüdamiku geoloogilise ja struktuurgeoloogilise kirjeldusega. Planeeritakse vähemalt loodusliku gammakiirguse, gammaspektromeetria, magnetilise vastuvõtlikkuse, kavernomeetria ja akustilise (sonic) sondeerimise läbiviimist. Loodusliku gammakiirguse ja gammaspektromeetria mõõtmistega iseloomustatakse kivimite looduslikku radioaktiivsust ja selle muutusi läbilõikes, magnetilise vastuvõtlikkuse mõõtmistega täpsustatakse magnetiliste mineraalide ja kivimkomplekside paiknemist ning seostatakse puuraugu andmed maapealse magnetvälja anomaaliaga. Kavernomeetriaga määratakse puuraugu tegelik läbimõõt ja selle muutused, mis võimaldab hinnata puuraugu seisundit ning teiste geofüüsikaliste mõõtmiste kvaliteeti. Akustilise sondeerimisega (sonic) iseloomustatakse kivimite elastseid omadusi ning nende muutusi läbilõikes, mis annab täiendavat informatsiooni kivimite koostise, lõhelisuse ja struktuursete piiride kohta. Geofüüsikaliste mõõtmiste lõplik koosseis ja mõõteintervallid määratakse vastavalt puuraugu konstruktsioonile, tehnilisele seisundile ja uuringu käigus täpsustunud geoloogilistele eesmärkidele.
Aluskorda ulatuvate puuraukude kasutamist ei kavandata tingimata lõpetada vahetult pärast esmaste geofüüsikaliste mõõtmiste tegemist. Puuraugud võivad anda võimaluse korduvateks puuraugu geofüüsikalisteks mõõtmisteks ning kivimimassiivi pikaajalise temperatuuri- ja muude füüsikaliste parameetrite jälgimiseks. Seetõttu taotletakse võimalust jätta tehniliselt sobivad aluskorda ulatuvad puuraugud pärast esmase uuringuetapi lõppu kasutatavaks üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivusaja lõpuni. Puuraugu edasise kasutamise vajadus otsustatakse selle tehnilise seisundi ja esmaste uuringutulemuste põhjal enne loa kehtivusaja lõppemist.
4.3. Puursüdamike dokumenteerimine ja edasised analüüsid
Puursüdamikud dokumenteeritakse, fotografeeritakse, kirjeldatakse ja transporditakse Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskusesse. Puursüdamike esmane geokeemiline skaneerimine tehakse EGT Geotek tööjaamaga, kasutades XRF-meetodit. Uuringu laiemas töövoos kasutatakse vajaduse ja proovide valiku alusel petrograafilisi, geokeemilisi ja geokronoloogilisi laboratoorseid analüüse ning magnetilise vastuvõtlikkuse ja muid füüsikalisi mõõtmisi.
Puurimistööde käigus dokumenteeritakse iga tõste sügavusvahemik, arvestuslik ja tegelik südamiku pikkus, südamiku väljatulek ning puurimisel ilmnenud probleemid ja kõrvalekalded. Puurimistööde tegija peab pidama puurimispäevikut ning esitama töö käigus kogutud digitaalsed andmed tellijale.
5. Kasutatavad meetodid ja töökorraldus
Puurimiseks kasutatakse kallutatud südamikpuurimise tehnoloogiat, mis võimaldab saavutada nõutava puursüdamiku väljatuleku ja kristalse aluskorra südamiku orienteerimise.
Puurimisel kasutatavad lisandained, sealhulgas puurlahu komponendid, kemikaalid ja määrdeained, on keskkonnale ohutud.
Puurimispaigas korraldatakse tööks vajalik veevarustus ja vee tsirkulatsioon. Puurimishiiba ei juhita otse kuivenduskraavidesse ega pinnaveekogudesse. Puurimisplats ja juurdepääsud korraldatakse viisil, mis minimeerib pinnase ja taimestiku kahjustamist.
Puurimistööde tegija koostab enne tööde alustamist standardse töökorra, milles kirjeldatakse puurimisobjekti tööprotsesse, kasutatavat tehnoloogiat, tööohutust, keskkonnakaitse meetmeid ning puursüdamiku käsitlemist.

6. Uuringuala keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju
Üldgeoloogilise uurimistöö peamised võimalikud keskkonnahäiringud on ajutised ja lokaalsed ning seotud eelkõige puurimisplatsi rajamise, puurimisseadmete töö, juurdepääsu, vee kasutamise, puurimishiiva ja puurimislahuse käitlemise ning puuraukude rajamisega.
6.1. Mõju pinnasele ja maakasutusele
Puurimisplatside ettevalmistamisel ja seadmete liikumisel võib tekkida ajutine pinnase tallamine ja lokaalne pinnasekahjustus. Mõju vähendamiseks kasutatakse olemasolevaid juurdepääse (teid) võimalikult suures ulatuses, piiratakse tööala minimaalselt vajaliku ulatusega ning pärast tööde lõpetamist taastatakse plats võimalikult lähedaseks tööde eelsele olukorrale. Puurimisplatside ja juurdepääsude asukohad valitakse esmajärjekorras olemasolevaid metsateid, sihte, lagendikke ja muid vähese puittaimestikuga alasid kasutades, et minimeerida puude raiumise ja raadamise vajadust. Kui puurtöö tegemiseks on siiski vajalik puude eemaldamine, toimub see maapõueseaduse § 91 lõikes 1 sätestatud õiguse alusel ning kooskõlas metsaseadusest, looduskaitseseadusest ja muudest kohalduvatest õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kuna uuringuruum paikneb riigimetsas, kooskõlastatakse puurimisplatside, juurdepääsude ja vajaliku raie täpne paiknemine enne tööde alustamist Riigimetsa Majandamise Keskusega. Raie ulatus piiratakse geoloogilise töö ohutuks tegemiseks minimaalselt vajaliku alaga.
6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele
Puurimine läbib kvaternaarisetteid ja aluspõhja settekivimeid ning jõuab kristalsesse aluskorda. Puurimistööd tehakse maapõueseaduse ning selle alusel kehtestatud üldgeoloogilise uurimistöö ja puuraukude rajamise nõuete kohaselt, rakendades meetmeid põhjavee seisundi ja loodusliku hüdrogeoloogilise ehituse kaitseks.
Puuraugu konstruktsioon ja puurimistehnoloogia valitakse vastavalt tegelikule geoloogilisele läbilõikele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele. Puurimise käigus välditakse looduslikult veepidemetega eraldatud põhjaveekihtide omavahelist ühendamist ning eri põhjaveekihid isoleeritakse üksteisest nõuetekohaselt. Manteltorud ja nende tagune isolatsioon rajatakse viisil, mis takistab vee kontrollimatut liikumist erinevate põhjaveekihtide vahel ning pinnalt pärineva vee ja võimalike saasteainete sattumist põhjaveekihtidesse. Pärast puuraugu valmimist ei jäeta erinevaid põhjaveekihte omavahel avatuks (kliimaministri 19.03.2026 määrus nr 11, §-d 7 ja 10).
Puurimisel kasutatavad puurlahused ja muud abiained on keskkonnale ohutud. Puurimisel tekkivat hiiba, puurlahust ega puurimisvett ei juhita kuivenduskraavidesse, pinnaveekogudesse ega pinnasesse viisil, mis võiks põhjustada pinna- või põhjavee kvaliteedi halvenemist. Puurimisvee ja -hiiva kogumine ning käitlemine korraldatakse puurimisplatsil kontrollitult vastavalt kasutatavale puurimistehnoloogiale ja keskkonnakaitsenõuetele.
Pärast puuraugu geofüüsikaliste uuringute lõpetamist suletakse puuraugud ning avatud põhjaveekihid isoleeritakse keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 sätestatud korras. Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel veepideme kohal vettpidava materjaliga viisil, mis välistab põhjaveekihtide omavahelise ühenduse (keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12, § 1).
6.3. Müra, vibratsioon ja mõju välisõhule
Puurimisseadmete, generaatorite ja teenindava transpordi töö põhjustab ajutist müra ja vähesel määral heitgaase. Vibratsioon on lokaalne ja seotud vahetult puurimisseadme tööga. Mõju kestab üksnes aktiivsete puurimistööde ajal ning lõpeb tööde lõpetamisel.
6.4. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000
Uuringuruumi piiride määramisel on arvestatud EELIS-es registreeritud looduskaitseliste objektidega. Registreeritud vääriselupaigad on uuringuruumist välja jäetud ning puurimisplatse ja juurdepääse vääriselupaikadele ei kavandata. Uuringuruumis ei paikne taotlejale teadaolevalt kaitstavate liikide registreeritud leiukohti. Juhul kui uuringuruumis neid siiski esineb, siis arvestatakse puurimisplatside, juurdepääsude ja muude maapealsete tegevuste täpsel paigutamisel nende esinemise ja kaitsekorraga. Graafilisel lisal näidatud kavandatavad puurimiskohad ei paikne kaitstavate liikide leiukohtades. Seetõttu ei ole kavandatava tegevuse korral, rakendades kirjeldatud vältimismeetmeid, ette näha kaitstavate liikide leiukohtade kahjustamist.
6.5. Jäätmed ja puurimisel tekkiv materjal
Puurimistöödel tekkivad tavapärased tööjäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle nõuetekohasele käitlejale. Puurimishiiva ja puurimisel eemaldatava loodusliku materjali käitlemisviis täpsustatakse vastavalt kasutatavale puurimistehnoloogiale ja puurimiskoha tingimustele. Tööde käigus kaevandamisjäätmeid ei teki.
7. Puuraukude sulgemine ja uuritud maa korrastamine
Aluskorda ulatuvad uuringupuuraugud suletakse pärast uuringute lõpetamist keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 § 1 kohaselt. Uurimistöö eesmärgist tulenevalt taotletakse käesoleva loaga võimalust kasutada tehniliselt sobivaid aluskorda ulatuvaid puurauke pärast esmase puurimise ja esmaste puuraugu geofüüsikaliste sondeerimiste lõpetamist edasisteks geoloogilisteks ja geofüüsikalisteks vaatlusteks. See tähendab esmaste tulemuste analüüsi järel, vajadusel, kordusmõõtmisteks ning pikaajalise temperatuurirežiimi jälgimiseks. Seetõttu soovib taotleja säilitada aluskorda avavaid puurauke kuni üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivusaja lõpuni või kuni puuraugu edasise kasutamise vajaduse lõppemiseni, mis iganes saabub varem.
Säilitatava puuraugu konstruktsioon peab kogu kasutusaja vältel välistama erinevate põhjaveekihtide omavahelise ühendamise ja pinnalt pärineva vee sattumise puurauku. Puuraugu suue kindlustatakse kõrvaliste isikute juurdepääsu, saasteainete sattumise ja muude ohutusriskide vältimiseks.
Puuraugud, mida edasisteks vaatlusteks ei vajata (eelkõige madalad põhjaveereziimi vaatlusaugud), suletakse pärast välitööde lõpetamist sätestatud korras. Vaatlusteks säilitatud uuringupuuraugud suletakse hiljemalt nende kasutamise lõppemisel või üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivusaja lõppemisel, kui nende edasiseks kasutamiseks puudub muu õiguslik alus.
Puuraugu sulgemisel tema vett andev osa täidetakse puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, näiteks jämeteralise liiva, kruusa või killustikuga. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis betooni või saviga ning purdsetete osas sobivate puurmete või pinnasega. Kui puurauguga avatakse kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel veepideme kohal betooni või saviga. Võimalik on ka kogu puuraugu täitmine betooni või saviga, kui see on tehniliselt põhjendatud.
Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Uuringuruumi teenindusalalt eemaldatakse tööde käigus tekkinud jäätmed ning maapind viiakse võimalikult uurimiseelsesse seisundisse (Keskkonnaministri määrus nr 12, 2017, § 3). Puurimisplats ja tööde käigus rajatud või kahjustatud juurdepääsud korrastatakse võimalikult tööde eelsesse seisundisse. Iga puuraugu sulgemise kohta koostatakse määruse nr 12 lisa 1 vormi kohane puuraugu likvideerimise akt (§ 4). Uuritud maa korrastamise akt esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks maapõueseaduse § 86 kohaselt.
8. Tööde ajakava
Uurimistöö viiakse läbi pärast üldgeoloogilise uurimistöö loa jõustumist ning vajalike maa kasutamise ja muude asukohapõhiste kooskõlastuste saamist. Puurimistööde täpne ajastus sõltub loa menetlusest, riigihanke tulemusest, puurimistehnika kättesaadavusest ja ilmastikust.

Tegevus
Aeg loa jõustumisest
Puurimiskohtade lõplik valik, ettevalmistus ja töökorralduse kooskõlastamine
1.–3. kuu
Puuraugugrupi 1 puurimine, puursüdamiku dokumenteerimine ja esmased puuraugu geofüüsikalised uuringud
3.–10. kuu
Puuraugugrupi 2 rajamise vajaduse ja asukoha täpsustamine ning vajaduse korral puurimine ja esmased uuringud
4.–12. kuu
Puuraugugrupi 3 rajamise vajaduse ja asukoha täpsustamine ning vajaduse korral puurimine ja esmased uuringud
6.–14. kuu
Puurimisplatside ja töödeks kasutatud maa-ala korrastamine
pärast vastava puurimisetapi lõpetamist
Tehniliselt sobivate aluskorda ulatuvate uuringupuuraukude kordusmõõtmised ja pikaajalised vaatlused
vajaduse korral kuni 60. kuuni
Edasisteks uuringuteks mittevajalike puuraukude sulgemine
pärast nende kasutamise lõpetamist õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul
Vaatlusteks säilitatud uuringupuuraukude lõplik sulgemine ja nendega seotud maa-ala lõplik korrastamine
hiljemalt 60. kuul, kui puuraugu edasiseks kasutamiseks puudub muu õiguslik alus
Andmete töötlemine, analüüs ja tulemuste süntees
6.–60. kuu
Uurimistöö lõpparuande koostamine ja esitamine
hiljemalt 60. kuul

9. Tööde tegija ja vastutus
Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotleja ja tööde tellija on Eesti Geoloogiateenistus. Puurimistööd on kavandatud tellida pädevalt töövõtjalt riigihanke tulemusena. Töövõtja peab järgima üldgeoloogilise uurimistöö loa tingimusi, Eesti Geoloogiateenistuse tehnilist kirjeldust, kooskõlastatud standardset töökorda ning kõiki tööde tegemisele kohalduvaid õigusakte.
Puurimistööde meeskonda peab kuuluma puurimistööde eest vastutav geoloog, kellel on geoloogia-alane kõrgharidus ja vähemalt ühe aasta pikkune varasem töökogemus puurimisobjektide geoloogina. Geoloog viibib objektil ning korraldab puursüdamiku nõuetekohase käsitlemise, dokumenteerimise ja märgistamise.
Eesti Geoloogiateenistuse esindaja kontrollib tööde vastavust nõuetele, mõõdab puuraukude täpsed asukohad ja dokumenteerib tööde kulgu.
10. Kokkuvõte
Üldgeoloogilise uurimistööga rajatakse kuni kolm ligikaudu 900 m pikkust kallutatud südamikpuurauku, mille peamine eesmärk on saada orienteeritud kristalse aluskorra puursüdamikku ja täiendavat puuraugu geofüüsikalist informatsiooni. Vajadusel rajatakse iga aluskorra puuraugu vahetusse naabrusesse kuni 2 madalat vaatluspuurauku põhjavee režiimi jälgimiseks. Uued andmed võimaldavad täpsustada piirkonna struktuurgeoloogilist ehitust, kontrollida geofüüsikaliste anomaaliate geoloogilist iseloomu ning hinnata mineralisatsiooniga seotud protsesse.
Tööde mõju keskkonnale on kavandatud võimalikult lokaalse ja ajutisena. Puurimisel kasutatakse keskkonnaohutuid abiaineid, välditakse puurimishiiva juhtimist pinnavette, kaitstakse põhjaveekihte ning pärast uuringute lõpetamist suletakse puuraugud ja korrastatakse tööalad nõuetekohaselt.
Kasutatud kirjandus ja õigusaktid
Kirjandus ja alusdokumendid
Eesti Geoloogiateenistus. 2026. Südamikpuurimistööd Uljaste–Sonda piirkonna aluskorra struktuurse ülesehituse täpsustamiseks. Tehniline kirjeldus. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere, 6 lk. Asukoht: käesoleva loa taotluse alusmaterjal.
Kliimaministeerium. 2025. Eesti riiklik kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programm. Kinnitatud energeetika- ja keskkonnaministri 25.07.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/330. Tallinn. Asukoht: https://www.kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-07/Eesti%20riikliku%20kriitiliste%20toormete%20%C3%BCldgeoloogiliste%20uurimist%C3%B6%C3%B6de%20programm.pdf
Kliimaministeerium. 2026. Aluskorrakivimite petrograafilis-geokeemilise analüüsi teostamise I etapp. Projekti Kliima2.9.05.26-0060 rahastamistaotlus, 17.03.2026.
Maasik, V. 1961. Kirde-Eesti aluskorra ja aluspõhja struktuuride detailne uurimine gravimeetrilise meetodiga. Eesti Geoloogiafond, EGF 1393. Asukoht: https://fond.egt.ee/fond/egf/1393
Nirgi, S., Maala, L., Kont, R. 2024. Kriitiliste toormete ja nendega assotsieeruvate elementide tuvastamine ning uuringupotentsiaali hindamine Eesti aluskorras. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Eesti Geoloogiafond, EGF 9895. Asukoht: https://fond.egt.ee/fond/egf/9895
Petersell, V., Põldvere, A., Petersell, E., Klein, V. 1982. Aruanne mustade kiltade formatsiooni potentsiaalsest maagisisaldusest ja ainelisest koostisest Põhja-Eestis. Eesti Geoloogiafond, EGF 3950. Asukoht: https://fond.egt.ee/fond/egf/3950
Plado, J. 2019. Magnetvälja tugevuse mõõtmine Uljaste aluskorrakerke alal. RESTA uuringu materjal. Asukoht: https://dspace.ut.ee/items/6826a6a4-5ec6-4e77-aafc-58634488ad6f/full
Puura, V., Kuuspalu, T. 1966. Eesti NSV metallogeeniline kaart mõõtkavas 1:500 000. Aruanne III. Maagi-ilmingud Jõhvi ja Uljaste ala kristalliinses vundamendis. Eesti Geoloogiafond, EGF 2801. Asukoht: https://fond.egt.ee/fond/egf/2801
Puura, V., Vaher, R., Kuuspalu, T., Erisalu, E. 1963. Aruanne polümetalsete maakide otsingutööde tulemustest Uljaste ja Sinimäe alal (Kirde-Eesti) 1961.–1962. a. Eesti Geoloogiafond, EGF 2078. Asukoht: https://fond.egt.ee/fond/egf/2078
Puura, V., Klein, V., Koppelmaa, H., Gromov, O., Kala, E., Kivisilla, J., Keerup, O., Niin, M., Niin, S., Petersell, V. 1977. Aruanne kristalse aluskorra süvakaardistamisest Kunda–Kiviõli piirkonnas (Põhja-Eesti) mõõtkavas 1:500 000 1974.–1977. a. Eesti Geoloogiafond, EGF 3476. Asukoht: https://fond.egt.ee/fond/egf/3476
Õigusaktid
Maapõueseadus. Vastu võetud 27.10.2016. RT I, 10.11.2016, 1. Asukoht: https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS
Keskkonnaministri 09.01.2020 määrus nr 1. „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“. RT I, 14.01.2020, 1. Asukoht: https://www.riigiteataja.ee/akt/114012020001
Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52. „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. RT I, 19.12.2018, 28. Asukoht: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024056
Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. RT I, 08.04.2017, 5. Asukoht: https://www.riigiteataja.ee/akt/108042017005?leiaKehtiv
Kliimaministri 19.03.2026 määrus nr 11. Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord. RT I, 25.03.2026, 19. Asukoht: Riigi Teataja – kehtiv terviktekst