1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Narva lubjakivimaardla

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number 52

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Lubjakivi, täitepinnas 6 000 tuh m³

Lubjakivi, madalamargiline

6 000 tuh m³

Lubjakivi, kõrgemargiline 6 000 tuh m³

Lubjakivi, viimistluslubjakivi

6 000 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi Narva Stone OÜ

Registrikood / Isikukood 14450103

Taotluse koostaja kontaktisik Boleslav Kruglik

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood / Isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 3

Käitise tegevuse algusaeg

Uuringuruumi andmed

Nimetus Kadastiku VI

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 53.86

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0511 Narva linn

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 25

Puuraukude arv 20

Uuringukaeveõõnte arv 20

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd Lubjakivi keemiline analüüs, purunemiskindluse ja külmakindluse määramine, topograafiline mõõdistamine

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Kadastiku_VI_.asice

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Kadastiku_VI_GULT_.asice

Muud lisad Lisa 3: UA_piir.dgn

Narva lubjakivimaardla Kadastiku VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse

seletuskiri

1. Geoloogilise uuringu eesmärk.

Geoloogilise uuringu loa taotleja on Narva Stone OÜ, kes omab keskkonnaluba

kaevandamiseks (nr L.MK/329570) Kadastiku III lubjakivikarjääris Narva lubjakivimaardlas,

mis paikneb taotletava Kadastiku VI uuringuruumi kõrval Narva linna vahetus läheduses ning

omab seeläbi olulist rolli piirkonna ehitussektori toorainevarustuse tagamisel.

Narva piirkonnas süveneva kvaliteetse ehituskivi defitsiidi leevendamiseks taotletakse

geoloogilise uuringu luba Narva linnas, Narva lubjakivimaardlas paiknevas Kadastiku VI

uuringuruumis, mis koosneb kahest lahustükist kogupindalaga 53,86 ha. Kavandatava

uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus,

maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara

aktiivse tarbevaruna. Positiivsete uuringutulemuste korral on arendajal soov taotleda alale

maavara kaevandamiseks keskkonnaluba eesmärgiga laiendada Kadastiku III

lubjakivikarjääri.

Kavandatav tegevus on kooskõlas ehitusmaavarade kasutamise riiklike eesmärkidega, mille

kohaselt tuleb eelistada juba kasutusel olevate maardlate maksimaalset ja säästlikku kasutamist

enne uute maardlate kasutuselevõttu. Kadastiku lubjakivimaardla geoloogiline ehitus ja senised

uuringud viitavad kvaliteetse ehituskivi levikule ka taotletaval alal.

Kadastiku VI uuringuruumi geoloogilise uuringu viib läbi OÜ Inseneribüroo STEIGER.

Uuringutöödega alustatakse pärast geoloogilise uuringu loa väljastamist ning need viiakse

lõpule hiljemalt kolme aasta jooksul.

2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus.

2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus.

Taotletava uuringuruumi teenindusala koosneb kahest lahustükist ning asub Ida-Viru

maakonnas, Narva linnas riigiomandis olevatel kinnistutel Narva metskond 103

(tunnus 51106:001:0184), mida valitseb Kliimaministeerium ning Elektrijaama tee 11

(51101:001:1299), mida valitseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Uuringuruumi teenindusala paikneb Väike-Kadastiku järvest vahetult idas ja lõunas ning Balti

Elektrijaamast ligikaudu 550 m põhjasuunas. Uuringuruumist ida- ja põhjasuunal asub Narva

Tööstuspark ning ligikaudu 500 m kaugusel põhjasuunas kulgeb Tallinn-Narva raudtee

(vid 0829-I). Uuringuruumi idaservas idapiiriga paralleelselt kulgeb riiklik kõrvalmaantee

Elektrijaama tee (Narva-Auvere tee, nr 13109), loodes loodepiiriga paralleelselt kohalik

kõrvaltänav Nahavabriku tänav (nr 51101066) ning edelas edelapiiriga paralleelselt kohalik

kõrvaltänav Kadastiku tänav (nr 5110165). Teede kaitsevöönditesse uuringupunkte ei rajata.

Lähimad tootmishooned jäävad uuringuruumist ligikaudu 100 m kaugusele idasuunda, lähim

eluhoone ligikaudu 500 m kaugusele lõunasuunda katastriüksusele Elektrijaama tee 59

(51101:001:2056).

Narva metskond 103 (51106:001:0184) moodustab uuringuruumi edelapoolse lahustüki

pindalaga ligikaudu 51,8 ha, ning see kattub ligikaudu 30 ha suuruselt Narva lubjakivimaardla

aktiivse reservvaru plokiga 4. Uuringuruumi edelapoolne lahustükk piirneb järgmiste

kinnistutega: Kadastiku tn 52 (51101:001:1539), Elektrijaama tee 23 (51101:001:1665),

Kadastiku tänav L7 (51106:001:0160), Nahavabriku tänav L1 (51106:001:0180), Nahavabriku

tänav L2 (51106:001:0181), Narva metskond 102 (51106:001:0187) ning Kadastiku karjäär

(51106:001:0222).

Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299) moodustab uuringuruumi kirdepoolse lahustüki

pindalaga ligikaudu 2 ha ning asub väljaspool Narva lubjakivimaardla piiri. Uuringuruumi

kirdepoolne lahustükk piirneb järgmiste kinnistutega: Elektrijaama tee L2 (51106:001:0178),

Elektrijaama tee L3 (51106:001:0183), Kadastiku tn 12 (51106:001:0264), Kadastiku tänav L3

(51106:001:0164), Kadastiku karjäär (51106:001:0222) ning Elektrijaama tee 23

(51101:001:1665).

Uuringuruumi mõlemad lahustükid on valdavalt kaetud metsaga või võsastikuga ning

juurdepääsud kinnistutele on head tänu teede lähedusele ning elektriõhuliinidele rajatud

sihtidele.

Kadastiku VI uuringuruum koosneb kahest teineteise vahetus läheduses paiknevast, kuid

ruumiliselt eraldatud lahustükist. Uuringuruumi edelapoolse lahustüki sihtotstarve on

maatulundusmaa ning omandivorm riigiomand. Kõlvikuline maakasutus jaguneb ligikaudu

89% metsamaaks ja 11% muuks maaks. Uuringuruumi kirdepoolne lahustükk on sihtotstarbeta

maa ning samuti on tegemist riigiomandiga. Selle kõlvikuline maakasutus jaguneb ligikaudu

41% muuks maaks, 31% rohumaaks ja 28% metsamaaks.

Uuringuruumi reljeef on tasane ning maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 26 - 28 m.

Planeeringutest ulatub uuringuruumi edelapoolsele lahustükile maakonnaplaneeringu roheline

võrgustik ehk „Rohevõrgustiku ala“.

Uuringuruumi vahetus läheduses paikneb avalikult kasutatav Väike-Kadastiku järv, mis on

kaevandamise tagajärjel tekkinud tehisveekogu. Uuringuruumi edelapoolse lahustüki põhjapiir

kattub järvega ning lahustükile ulatuvad järve kalda veekaitsevöönd, piiranguvöönd ja

ehituskeeluvöönd, mis on käsitletud üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogude

kategooriana. Uuringuruumi kirdepoolse lahustüki läänetipuni ulatuvad Väike-Kadastiku järve

kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Järve kalda veekaitsevöönd jääb kirdepoolse

lahustüki läänepiirist ligikaudu 10 m kaugusele.

Väike-Kadastiku järvega on seotud ka kaitsealuste linnuliikide leiukohad. Uuringuruumi

edelapoolse lahustüki põhjapiiriga kattuvast ning kirdepoolse lahustüki läänepiiri vahetus

läheduses olevast järvest on registreeritud II kaitsekategooria väikeluige (Cygnus columbianus

bewickii, KR kood KLO9127726) ning III kaitsekategooria jõgitiiru (Sterna hirundo, KR kood

KLO9136403) elupaigad, mis võivad seada tingimused geoloogilise uuringu läbiviimisele ning

mõjutada ka ala edasisi kaevandamisvõimalusi. Uuringuruumi kirdepoolse lahustüki piirides

kaitsealuste looma- ja linnuliikide elukohti ei ole.

Uuringuruumi teenindusalal paikneb mitu sideehitise kaitsevööndit. Uuringuruumi

edelapoolse lahustüki kagunurka ulatub sideehitise kaitsevöönd (TLKMAST, vid T53560441

ja vid T194175074). Uuringuruumi mõlema lahustüki idapiiriga paralleelselt kulgeb

maismaaline sideehitis (TLKMAST, vid T194175600), mis asub edelapoolse lahustüki piirist

ligikaudu 30 m kaugusel ning kirdepoolse lahustüki idapiiri vahetus läheduses.

Uuringuruumi edelapoolset lahustükki läbivad põhja-lõuna suunas kõrgepingeliinid Balti–

Kotinuka 35–110 kV (vid L116) ja Balti–Allika 35–110 kV (vid L069). Edelapoolse lahustüki

lõunatipp kattub osaliselt kõrgepingeliini Balti–Kingiseppskaja 220–330 kV (vid L373)

kaitsevööndiga. Uuringuruumi kirdepoolsele lahustükile lähimad elektriõhuliinid on Balti AJ–Narva–Pea AJ

35–110 kV (vid 150033100) ja Balti AJ–Narva–Pea AJ 35–110 kV (vid 150033099), mis

kulgevad mõlema lahustüki idapiiriga paralleelselt teisel pool Elektrijaama teed ning mille

kaitsevöönd uuringuruumi teenindusalaga ei kattu.

Edelapoolse lahustüki edelapiirist 10 m kauguselt kulgeb maa-alune vee- ja kanalisatsiooni

survetorustik läbimõõduga alla 250 mm (vid 511-3-8274). Samas piirkonnas paiknevad

täiendavad survetorustiku lõigud (vid 511-3-12678, 511-3-12677, 511-3-12676, 511-3-12671,

511-3-12672, 511-3-12673) ligikaudu 25 m kaugusel ning suurema läbimõõduga (500 mm ja

suurem) survetorustiku kaitsevöönd (vid 511-8-103129) ligikaudu 80 m kaugusel.

Uuringuruumi kirdepoolse lahustüki kirde- ja idapiirist minimaalselt 12 m kauguselt kulgevad

kaks maa-alust vee- ja kanalisatsiooni survetorustikku läbimõõduga 250 kuni alla 500 mm (vid

511-2-291-142 ja vid 511-2-29892) ning maa-alune vee- ja kanalisatsiooni vabavoolne torustik

alla 2 m sügavusel ja läbimõõduga alla 250 mm (vid 511-1-17447).

Mõlema lahustüki idapiiriga paralleelselt, Elektrijaama tee kõrval, kulgeb maapealne üle 6 bar

rõhuga sooja- ja veetorustik (vid 20137), mille kaitsevöönd paikneb kirdepoolse lahustüki

idapiiri vahetus läheduses ning edelapoolse lahustüki idapiirist ligikaudu 40 m kaugusel.

Uuringuruumi kirdepoolne lahustükk kattub riigipiiri piiranguvööndiga.

2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja

lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtu-

sed). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu

Taotletava uuringuruumi alaga kattuvad mitmed varasemate uuringute puuraugud. Paljude

eelmise sajandi uuringute aruanded on puudulikud, mistõttu ei ole võimalik osade puuraukude

informatsiooni usaldusväärselt kasutada (Lugus ja Gulova, 1966; Mustjõgi ja Petersell, 1967;

Gartvig, 1986). Narva lubjakivimaardlas on tehtud geoloogilisi uuringuid kaheksal korral:

1. Aruanne 1962-1965. aastatel teostatud Eesti NSV Narva fosforiidimaardla geoloogiliste

uuringutööde tulemustest (Lugus ja Gulova, 1966; EGF 2904) vene k;

2. Narva ehituslubjakivi maardla varu arvutus (Mustjõgi ja Petersell, 1967; EGF 1968)

vene k;

3. Aruanne eeluuringu tulemustest ja fosforiitide tehnoloogilisest iseloomust Narva maardlas

1972.-1973. a. (Raudsep, 1974; EGF 3297);

4. Aruanne 1984. aastal teostatud Eesti NSV Narva ekspluateeritava karbonaatkivimite

maardla detailuuringust “Kadastik II” karjääri mäeeralduse kontuuris, varu arvutus seisuga

01.06.84. a. (Gartvitsh, 1986; EGF 4182);

5. Narva (Kadastik II) lubjakivimaardla jääkvaru arvutus (Sinisalu, 1994; EGF 4779);

6. AS ESTO poolt Narva (Kadastiku II) lubjakivimaardlast taotletava mäeeralduse varu

arvutus (Sinisalu, 1994; EGF 4780);

7. Narva lubjakivimaardla varu ploki nr 3 ümberkvalifitseerimise seletuskiri (varu seisuga

01.07.2015) (Tammekänd, 2015; EGF 8663);

8. Kadastiku III uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Ida-Virumaal (varu seisuga

01.04.2016. a.) (Tuuling ja Kärber, 2016; EGF 8792).

Narva lubjakivimaardla eraldati Eesti NSV MN Geoloogia Valitsuse poolt 1967. aastal

(Mustjõgi ja Petersell, 1967). Maardla kontuurimisel kasutati aastatel 1962-1965 Narva

fosforiidimaardla detailuuringu andmeid (Lugus ja Gulova, 1966). Maardla kivimit soovitati

kasutada ehituskivina ja ehituskillustiku tootmiseks. Varu arvutati fosforiidi kihti katva

karbonaatse katendi ulatuses kahes C1 kategooria varuplokis, Tallinn-Narva raudteele jäeti

200 m laiune kaitsetervik. 1. varuplokk (pindalaga 163,9 ha) paiknes Tallinn-Narva raudteest

lõuna pool. Kasuliku kihi paksus oli 15,0 m ja karbonaatse kompleksi (Aseri, Kunda, Volhovi

lademe lubjakivi) mahuks hinnati 24,6 milj m3. Plokk 2 (pindalaga 103,7 ha) paiknes Tallinn-

Narva raudteest põhja pool. Kasuliku kihi paksus oli 12,0 m ja karbonaatse kompleksi (Aseri,

Kunda, Volhovi lademe lubjakivid) mahuks hinnati 12,4 milj m3.

1970. a avas Narva Raudbetoontoodete Kombinaat Kadastiku II lubjakivikarjääri 1. varuploki

piires.

1984. a tegi Nõukogude Liidu instituut „Orgenergostroi“ Kadastiku II lubjakivikarjääris ja

taotletava läänesuunalise laienduse piirkonna detailuuringu. Rajati 17 puurauku sügavusega

7,0-15,5 m, sealhulgas 7 puurauku tollase karjääri piires (Gartvig, 1986). Kõik puuraugud rajati

Volhovi lademeni. Uuringu eesmärk oli tõestada karjääri teise kaeveastme (abs tasemeni

12 m), st Kunda lademe kivimi sobivus ehituskillustikuks. Laboritulemused näitasid, et

Kadastiku II lubjakivikarjääri piires leviva Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe kivim sobib

ehituskillustiku tootmiseks margiga 400 (Lasnamäe lademe kivim margiga 600). Killustiku

saagis kivimist oli 79%. Varu arvutati abs tasemeni 12 m, kokku 2380 tuh m3. Kasulik kiht on

praktiliselt terviklikult allpool põhjaveetaset. Veetaseme mõõtmisandmed näitavad, et selle

kõrgeim tase oli abs h 25,2 m ja minimaalne abs h 24,3 m.

1994. a tegi Eesti Geoloogiakeskus AS Esto tellimusel Kadastiku II lubjakivikarjäärist kirdes

4,43 ha suuruse taotletava mäeeraldise varu arvutuse (Sinisalu, 1994). Eesmärk oli paekivi

murdmine Narva linnuse taastustöödel kasutamiseks viimistlus- ja tükikivina. Aktiivne

tarbevaru 63 tuh m3 arvutati Lasnamäe lademe veepealses osas abs tasemeni 24,3 m, allpool

veetaset hinnati lubjakivi aktiivset reservvaru (Lasnamäe ja Aseri lade 226 tuh m3.)

1994. a tegi Eesti Geoloogiakeskus maardlate registrikaartide koostamise käigus Narva

lubjakivimaardla jääkvaru arvutuse. Maardla (100,62 ha) ehituslubjakivi varu soovitati arvele

võtta Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe mahus abs tasemeni 12,0 m järgmiselt:

- AS BARK Kadastiku II 36,59 ha mäeeraldise aktiivne tarbevaru 3122 tuh m3;

- AS Esto 4,43 ha suuruse taotletava mäeeraldise aktiivne tarbevaru 63 tuh m3 ja aktiivne

reservvaru 545 tuh m3 (Sinisalu, 1994).

1994. a Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni 22.06.1994. a

istungi protokollilise otsuse nr 187 alusel soovitati kinnitada Narva (Kadastiku II)

ehituslubjakivimaardla varu Lasnamäe ja Aseri lademe kivimi mahus, pindalal 100,62 ha

seisuga 01.01.1994. a järgmiselt:

- ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 551 tuh m3;

- ehituslubjakivi aktiivne reservvaru 3117 tuh m3;

sh

- AS Esto mäeeraldise (4,43 ha) piires ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 63 tuh m3 ja aktiivset

reservvaru 226 tuh m3;

- AS BARK karjääri mäeeraldisel (36,59 ha) ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 488 tuh m3.

Lisaks kustutati Narva (Kadastiku II) lubjakivimaardla riikliku tähtsusega maardlate

nimekirjast.

2015. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva lubjakivimaardla aktiivse reservvaru ploki nr

3 ümberkvalifitseerimise aktiivseks tarbevaruks (Tammekänd, 2015). Uuringuvõrgu

tihendamiseks rajati 2014. a kõrval asuvale Kadastiku II mäeeraldisele, Kadastiku

lubjakivikarjääri piirile, 2 puurauku sügavusega 7,0 m ja 8,4 m. Puursüdamikest võeti proovid,

millest tehti purunemiskindluse katsed (EVS-EN 1097-2:2010 järgi) ja külmakindluse katsed

(EVS-EN 1367-1:2007 järgi). Purunemiskindluse katseks eraldati kolm proovi fraktsiooniga

10/14, mille näitajad Los Angelese katsel olid 30, 35 ja 36. Külmakindluse katseks eraldati

samuti kolm proovi fraktsiooniga 16/32, mille massikao (F) näitajad olid 1,5%, 1,5% ja 1,7%.

Ehituslubjakivi varu arvutati 4,32 ha pindalal kahes plokis (plokid 2 ja 3). Vertikaalläbilõikes

määrati varu ülemiseks piiriks Lasnamäe lademe lasum, alumiseks piiriks Aseri lademe lamam

ning plokkidevaheliseks piiriks abs tase 24,3 m. Aktiivse tarbevaru veepealse osa maht

Lasnamäe lademes oli 74 tuh m3, millest 5 tuh m3 arvati välja sõidutee kaitsevööndi ja

kanalisatsioonitorustiku piiranguvööndi tõttu. Aktiivse tarbevaru veealuse osa maht Aseri

lademes oli 235 tuh m3.

2016. a tegi Eesti Geoloogiakeskus Kadastiku III uuringuruumis geoloogilise uuringu (Tuuling

ja Kärber, 2016). Uuringualale rajati 9 puurauku, sealhulgas 1 duubelauk hüdrogeoloogiliste

katsepumpamiste tegemiseks ja vajaliku proovikoguse saamiseks. Uuringupuuraukude

sügavus oli 12,0 m ning nende üldpikkus 108 m. Kivimi ja sellest valmistatud killustiku

füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks tehti laboriuuringud: killustiku

purunemiskindluse Los Angelese katsed (EVS-EN 1097-2 järgi), külmakindluse katsed (EVS-

EN 1367-1:2007 järgi) ning purunevuse, terakoostise ja peenosiste sisalduse määramised

(EVS-EN 933-1:2012 järgi). Proovid võeti eraldi litoloogiliste erimite kaupa.

Purunemiskindluse määramiseks eraldati 7 proovi fraktsioonis 10/14, mille keskmine näitaja

Los Angelese katsel oli 35, madalaim väärtus 32 ja kõrgeim 39. Külmakindluse määramiseks

eraldati 7 proovi fraktsioonis 8/16, mille massikao (F) keskmine oli 2,8%, madalaim väärtus

1,0% ja kõrgeim 7,2%. Karjääri tööaasta keskmine vee juurdevool oli 3743 m3/ööpäevas ning

lumesulamisperioodil maksimaalselt 4521 m3/ööpäevas. Geoloogilise uuringu tulemusena

arvutati Kadastiku III uuringuruumi varu geoloogiliste plokkide meetodil ühes plokis

madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaruna (plokk 6), pindalaga 21,91 ha. Varu

arvutuse alumiseks piiriks määrati abs kõrgus 18,6 m. Madalamargilise ehituslubjakivi

aktiivseks tarbevaruks (6. plokk) arvutati 1296 tuh m3.

Eesti Geoloogiateenistuse geoloogilise baaskaardi 1 : 50 000 alusel iseloomustavad

uuringuruumi edelapoolse lahustüki pinnakatet Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu

liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Uuringuruumi

kirdepoolsel lahustüki pinnakate koosneb tehnogeensetest setetest ehk inimtekkelisest

aherainest või täitepinnasest.

Aluspõhi avaneb uuringuruumi teenindusalal Lasnamäe lademe Väo kihistuga (O2vä).

Kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe (O2ls), Aseri (O2as)

ja osaliselt Kunda (O1kn) lademe dolomiidid ja dolomitiseerunud lubjakivid (Tuuling ja

Kärber, 2016). Valdav enamus kasulikust kihist jääb allapoole põhjavee taset. Kasuliku kihi

lamamiks on Volhovi (O1vl) lademe glaukoniiditerasid sisaldav mergli vahekihtidega dolokivi,

mis ei sobi ehitusdolokiviks liigse savisisalduse tõttu. Taotletava uuringuruumi teenindusalal

leviva karbonaatse kompleksi (O2ls-O1vl) üldpaksus on 15-18 m.

Taotletava uuringuruumi ala piirkonnas leviva Lasnamäe lademe kivim on helehall, violetse

varjundiga, kihiti kirju, paksukihiline, lõheline ning nõrgalt kavernoosne dolomitiseerunud

lubjakivi (Tammekänd, 2015). Lasnamäe lademe kivimid jäävad Narva lubjakivimaardla

piirkonnas osaliselt allapoole põhjavee taset (abs kõrgusel 24,3 m). Aseri lademe kivim on

hall, violetse varjundiga, peenkristalliline, detriitne, keskmise- ja paksukihiline,

dolomitiseerunud lubjakivi. Kivimis esineb väikeseid ookristunud suletisi ja täppe ning

õhukesi mergli vahekihte ning see jääb tervikuna allapoole keskmist põhjaveetaset. Kunda

lademe kivim on hall, peenkristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline dolomitiseerunud

lubjakivi, milles esineb rohkesti lainjaid, hargnevaid, katkendlikke tumedaid mergli vahekihte

ning see jääb samuti tervikuna allapoole põhjaveetaset (Tuuling ja Kärber, 2016).

Kadastiku VI uuringuruum paikneb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumil, mille vettandvad kivimid on Ordoviitsiumi ladestu lubja- ja dolokivid

(Tuuling ja Kärber, 2016). Põhjaveekogumi moodustavad kolm veekihti: Nabala-Rakvere,

Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekiht. Kadastiku VI uuringuruumis levib Lasnamäe-

Kunda veekiht, mille vettandvateks kivimiteks on kasuliku kihi moodustavad Kesk-

Ordoviitsiumi Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe erineva intensiivsusega lõhenenud ja

muutliku kavernoossusega dolomiidistunud lubjakivid ja dolokivid, paksusega ligikaudu 15 m.

Eelnevate uuringute põhjal võib järeldada, et Kadastiku VI uuringuruumis moodustavad

kasuliku kihi Lasnamäe lade, Aseri lade ning võimalusel ka osa Kunda lademest, olenevalt

Kunda lademe kivimite savisisaldusest. Valdav enamus kasulikust kihist lasub allpool

põhjaveetaset. Varasemate uuringute põhjal võib eeldada uuringuruumi ehituslubjakivi kihi

paksuseks 7-16 m ning katendi paksuseks 1,5 m.

Võttes aluseks kasuliku kihi eeldatava paksuse 12 m ning eeldades, et aktiivse tarbevaru ala

eraldatakse ~50 ha suurusel pindalal, võib hinnata uuringuala projekteeritavaks varukoguseks

6000 tuh m3 ehituslubjakivi.

Narva lubjakivimaardlas on varu arvel madalamargilise ehituslubjakivina, millest võib

järeldada, et ka taotletava Kadastiku VI uuringuruumi maavara on sarnaste

kvaliteedinäitajatega.

Lubjakivi kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Kõrge kvaliteediga kivimit plaanitakse

kaevandada viimistluskiviks, vähem kvaliteetset kivi aga ehituses või teedeehituses killustiku

või täitematerjalina. Narva maardla kivi on varasemalt kasutatud nii Narva linnuse kui teiste

arhitektuurimälestiste restaureerimisel. Kadastiku VI uuringuruumis leviva maavara täpsed

kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist ja need selgitatakse välja uuringu käigus.

3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus.

Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.

Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu

uuringuruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumis-

tingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja kesk-

konnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused.

Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 näeb ette, et karbonaatkivimi tarbevaru

uuringul ei tohi uuringupunktide vahekaugus ületada 400 meetrit. Kadastiku VI uuringuruumi

on planeeritud viieteistkümne (15) puuraugu rajamine, mis jäävad üksteisest maksimaalselt

400 m kaugusele. Puuraukude arv loa taotluses (20) on arvestatud varuga juhuks, kui peaks

osutuma vajalikuks duubelpuuraukude puurimine (proovikoguse saamiseks või geoloogilise

ehituse täpsustamiseks). Eelduste kohaselt piisab ala uurimiseks tarbevaru tasemel

viieteistkümnest (15) puuraugust. Juhul kui tekib vajadus mõnes kohas katendi paksuse

täpsustamiseks, tehakse uuringuruumi ekskavaatoriga kuni 20 kaevandit. Uuringuloa taotluse

graafilisel lisal ei ole kaevandeid kujutatud, kuna nende rajamise vajadus selgub pärast

puuraukude andmete analüüsi. Kui puuraukude põhjal selgub, et kvaternaarisetete paksus ja

geoloogiline ehitus on piisava usaldusväärsusega määratud ning täiendava teabe saamiseks

puudub vajadus, kaevandeid ei rajata.

Kui olemasoleva geoloogilise andmestiku põhjal on kasuliku kihi paksus ~12 m ja katendi

paksus 1 - 2 m, kujuneb puuraukude sügavuseks ligikaudu ~15 - 16 m. Selleks, et oleks tagatud

kasuliku kihi läbimine kogupaksuses, planeeritakse puuraukude sügavuseks kuni 25 m.

Puuraugud rajatakse puuragregaadiga südamikpuurimise meetodil. Puuraugu püsivuse

tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas

manteldatakse.

Kõik puuraugud dokumenteeritakse ja puursüdamikest võetakse proovid laboratoorseteks

katseteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid

vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele - määratakse killustiku purunemiskindlus Los

Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), külmakindlus destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) ja

kivimi keemiline koostis (CaO, MgO, lahustumatu jääk). Laboratoorsete tööde maht kujuneb

välja uuringu käigus. Laborikatsed ja analüüsid tehakse akrediteeritud laboratooriumites.

Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdetakse kõikides rajatud puuraukudes veetase

maapinnast või puuraugu suudmest ning arvutatakse veetaseme absoluutkõrgused, mis

võimaldavad määrata põhjavee liikumise suunda uuritava ala piires. Lisaks on võimalik

kasutada olemasolevate karjääride andmeid. Vajadusel viiakse läbi katsepumpamine veekihti

moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste omaduste välja selgitamiseks.

Pärast puurtöid likvideeritakse kõik uuringupuuraugud nõuetekohaselt ning taastatakse

uuringueelne olukord.

Puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning teostatakse uuringuruumi

moodustatava varuploki ja selle 40 m raadiusega maa-ala topograafiline mõõdistamine.

Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus (sh kasutatakse varasemate uuringute andmeid) ja

koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta

koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan.

4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende

vähendamise meetmed.

Kavandatavaks tegevuseks on Ida-Viru maakonnas Narva linnas Kadastiku VI uuringuruumi

geoloogilise uuringu läbiviimine 53,86 hektaril. Uuringuruumi teenindusala on metsastunud ja

võsastunud ala, mida ümbritsevad transpordi-, mäetööstus- või tootmismaad. Geoloogiline

uuring ei kahjusta uuringuruumi alal oleva maa väärtust. Uuringuruumi lähiümbruses asuvad

erinevad tootmisettevõtted ja laohooned. Lähimad eluhooned jäävad uuringuruumist ~500 m

kaugusele lõunasuunda. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 5 - 7

päeva) päevasel ajal tööpäevadel, millega ei häirita oluliselt kohalikke elanikke. Mõju ei ulatu

väljapoole uuringuruumi teenindusala.

Taotletava uuringuruumi teenindusalaga kattuvad ligikaudu 18 m2 ulatuses III kaitsekategooria

jõgitiiru ja II kaitsekategooria väikeluige elupaigad. Natura 2000 alasid taotletava

uuringuruumi teenindusalale ei jää. Kaitsealuste liikide elupaikadele uuringupunkte ei rajata

ning geoloogilise uuringu planeerimisel tagatakse kaitsealuste lindude elupaiga säilimine.

Välitööd kavandatakse väljapoole väikeluige rändeperioodi (märts – mai, oktoober –

detsember) ja võimalusel väljapoole jõgitiiru rände- ning pesitsusperioodi (aprill – august).

Puuraukude ja vajaduse korral rajatavate kaevandite arv viiakse miinimumini ning kõik

uuringu käigus rajatud kaevandid likvideeritakse vahetult pärast välitööde lõppu, et vältida

lindude elupaiga kahjustamist.

Geoloogilise uuringuga ei muudeta veerežiimi. Hüdrogeoloogilise katsepumpamisega ei

kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu põhjavee taseme alanemist oodata ei ole.

Seniste kogemuste põhjal kestab pumpamine keskmiselt 4 - 8 tundi (harvadel juhtudel 24 h) ja

väljapumbatava vee kogused on piiratud. Puurimistööde ajal võib lühiajaliselt esineda rajatava

puuraugu läheduses vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu.

Samasugune mõju esineb ka näiteks veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel.

Uuringuga tekitatav häiring taimestikule on minimaalne. Kuna uuringutööd viiakse eelduste

kohaselt läbi ühe nädala jooksul, on kaasnev häiring inimestele samuti minimaalne. Mõju ei

ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on väheoluline.

Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega

kütuseenergiat. Puuraukude rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning

puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra, vibratsiooni,

valguse-, soojuse-, kiirguse- ega lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad

masinad müra, mida võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides

töötavate masinate müraga. Kui traktorite müratase jääb ligikaudu vahemikku 70 - 75 dB, siis

OÜ Inseneribüroo STEIGER puurmasina MASSENZA M18 maksimaalne müratase, mis on

fikseeritud 1 meetri kaugusel, on tehnilise passi andmeil 72 dB. Karjäärimasinate müratase on

mõnevõrra kõrgem, jäädes sõltuvalt tehnikast 80 - 90 dB vahele (10 m kaugusel masinast).

Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal ja viiakse läbi eelduste

kohaselt nädala jooksul. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringu käigus ülenormatiivset

vibratsiooni. Mõningane puurmasina poolt tekitatud vibratsioon on võimalik, kuid see on

lühiajaline, piirdudes tavapärase töötsükliga ning ei ulatu masinast kaugele.

Uuringu käigus kasutatakse loodusvarasid maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu

ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter karbo-

naatkivimi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus

loodusvarasid. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katsepumpamise ajal veetaseme

alanemist ja selle taastumist.

Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki

ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise

ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Võetakse

kasutusele meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks. Kõiki ohutusreegleid

järgides on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja

tegevusest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole.

Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning ei halvenda ümbruskonna

keskkonnatingimusi. Maa-ala topograafilise mõõdistamisega ei avaldata keskkonnale mõju.

5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-

jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus.

Pärast geoloogilist uuringut uuringuruumi teenindusala korrastatakse. Puuraugud

likvideeritakse vastavalt nõuetele. Vettandva osa ulatuses täidetakse puuraugud puhta

loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik.

Ülejäänud osas täidetakse puuraugu õõs kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga,

purdsetete osas puurmete või pinnasega. Uuringupunktide ümbrus korrastatakse, maapind

viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ning looduslik seisukord taastatakse

võimalikult täpselt. Likvideerimise kohta koostatakse vastav akt, mis kooskõlastatakse

seaduses ettenähtud osapooltega.

Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringu-loa

taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamis-

jäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.

Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute

töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid

jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja

nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasuta-

mist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.

Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki. Uuringupunktidesse

rajatakse puuraugud, milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused.

Uuringupunktidest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik

laboratoorsete tööde läbiviimiseks.

6. Töö ajakava.

- Uuringu ettevalmistamine – 1 kuu;

- Välitööd (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 3 kuud;

- Välimaterjalide ettevalmistamine – 1 kuu;

- Laboratoorsed tööd – 3 kuud;

- Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 2 kuud;

- Uuringu aruande kinnitamine – 2 kuud;

- Rände- ja pesitsusperioodil võimalik välitööde seisak – 6 kuud.

KOKKU – 18 kuud

Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul.

Seletuskirja koostas (01.09.2026):

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Remo Rumm / allkirjastatud digitaalselt /

Geoloogia assistent

EGF 2904

11

19 -

434 -

522 -

524

EGF 3297

837

838

844

848

EGF 4182

C-31

C-32

C-33 - -

C-34 -

C-35 - -

C-36 - -

C-37

C-38

C-39

C-40 - -

C-41

C-42

C-43

C-44

C-45

C-46

C-47

EGF 8663

Pa-1

Pa-2

EGF 8792

Pa-2

Pa-3

Pa-3A

Pa-4

Pa-5

Pa-6

Pa-7

Pa-8

Pa-9

6588271,58 735675,37 26,71 0,6 7,0

6587589,20 734875,92 1,9 6,2

6587549,63 735580,00 1,7 7,7

6587983,66 734082,81 1,4 2,9

6588142,15 734918,83 27,27 2,9 5,4

6588272,09 734283,24 28,21 1,2 0,9

6587403,98 734516,84

6587466,59 734982,55

6588359,28 735936,87 26,68 0,0 7,8

6588230,27 735110,73 26,30 0,0

6588364,25 735319,83 26,17

6588288,55 735473,69 18,52

6588109,69 735173,50 19,66

6588163,42 735353,20 19,13

6588187,31 735504,76 18,77

6588018,48 735070,17 25,82 0,0

6587984,84 735204,62 20,76

6587990,95 735364,81 26,32

6588064,21 735527,31 18,45

6588037,10 735634,98 26,21

6587783,18 735234,72 27,43

6587836,92 735234,57 21,11

6587824,03 735425,03 26,58

6587877,74 735571,70 27,03

6587875,52 735014,04 26,57

6587762,05 735039,41 26,50

6588419,10 735657,88 26,28 0,0 7,0

6588196,83 735701,27 27,00 1,8 6,3

6588214,59 734793,25 26,85 3,2 4,9*

6588246,05 735140,20 27,36 0,7 7,9*

6588231,18 735130,16 27,18 0,8 7,6*

6588102,02 735098,88 26,12 0,0 7,3*

6588027,85 734794,58 26,99 3,0 5,2*

6587740,01 734886,80 27,35 2,2 6,4*

6587698,72 734741,22 26,67 1,8 6,1*

6587889,76 734524,40 27,98 3,0 6,2*

6588065,49 734342,79 27,26 3,2 5,3*

26,38

27,18

1,8

2,5

6,9

5,7

7,5*

1,0 6,5

-

7,0*

0,8 0,8

0,5 7,2

0,8 6,7

1,8 6,6

0,0 1,9

0,7 7,3

0,5 7,8

0,0 7,6

0,5 7,1

tärniga, kui kasuliku lamam on abs kõrguseni 18,78 m.

Kasuliku kihi paksus arvestatud Kunda lademeni või tähistatud

Suudme abs väärtuseks märgitud "-", kui info puudulik.

HEL1

PRK0030692

PRK0002117

PRK0002116

PRK0002117

7708

9151

7150

9296

636

0217

66

9150

51106:001:0180

51 10

5:0 02 :00

42

51106:001:0045

5 1 1 0 6 :0

0 1 :0

1 8 3

51106:001:0215

5 1 1 0 1 :0

0 1 :1

2 9 9

51106:001:0181

51101:001:0558

51106:001:0164

51101:001:1539

51106:001:0041

51106:001:0125

51106: 001:02

46

51106:001:0133

51101:001:0231

51101:001:0795

5 1 1 0 5 :0

0 2 :0

0 3 8

51106:001:0124

51106:0 01:0162

5 1 1 0 6 :0

0 1 :0

2 5 0

5 1 1 0 6 :0

0 1 :0

1 7 8

51106:001:0264

51106:001:0060

51101:001:2079

51106:001:0184

51 10

6: 00

1: 01

63

51101:001:1665

51106:001:0187

51106:0 01:0161

51101:001:0333

51106:001:0222

51106:001:0081

51101:001:1340

Nahavabriku tänav L1

Ti gi tän

av L1

Elektrijaama tee 31

E le k tr ij a a

m a t e e L

3

Kadastiku tn 29

E le k tr ij a a

m a t e e 1

1

Nahavabriku tänav L2

Tiigi tn 1

K adastiku tänav L3

K adastiku tn 52

Elektrijaama tee 27

Kadastiku tn 57c

Kadast iku tän

av T1

Kadastiku tn 57h

Elektrijaama tee 25

Tehase tänav L7

E le k tr ij a a

m a t e e 6

Kadastiku tn 57d

Kadast iku täna

v L5

E le k tr ij a a

m a t e e L

5

E le k tr ij a a

m a t e e L

2

Kadastiku tn 12

Elektrijaama tee 7

Elektrijaama tee 10

Narva metskond 103

Ka da st ik u tä na

v L4

Elektrijaama tee 23

Narva metskond 102

Kadast iku täna

v L6

Tiigi tn 2 // 2a // 2i

Kadastiku karjäär

Kadastiku tn 51

Kadastiku

51101:001:1340 Kadastiku

51106:001:0216

E le k tr ij a a

m a t e e L

4

5 1 1 0 6 :0

0 1 :0

1 8 2

51101:001:0332

51101:001:0794

51101:001:0574

51106:001:0228

51106:001:0243

51106:001:0122

51106:001:0248

51106:001:0244

51106:001:0219

51106:001:0237

51106:001:0126

51101:001:0573

51106:001:0234

51106:001:0159

51101:001:0749

51101:001:1921

51101:001:0575

51106:001:0238

51106:001:0127

51106:001:0203

51106:001:0220

51106:001:0235

51101:001:0801

51101:001:0335

51101:001:1920

51101:001:0753

51101:001:0571

51106:001:0232

51101:001:0754

51106:001:0274

51106:001:0240

51101:001:0750

51101:001:0793

51101:001:0755

51106:001:0132

51101:001:1919

51101:001:0572

51106:001:0131

51106:001:0247

51106:001:0241

51106:001:0231

51101:001:0570

51106:001:0123

51106:001:0160

Elektrijaama tee 16

Tehase tn 51

Kadastiku tn 33f

Kadastiku tn 35

Kadastiku tn 45

Kadastiku tn 57e

Kadastiku tänav T3

Kadastiku tn 45a

Kadastiku tn 29d

Kadastiku tn 41

Kadastiku tn 57b

Kadastiku tn 33e

Kadastiku tn 39

Kadastiku tänav L8

Elektrijaama tee T4

Kadastiku tn 53a

Kadastiku tänav T6

Kadastiku tn 41a

Kadastiku tn 57

Kadastiku tänav T4

Kadastiku tn 39a

Vana-Joala tee T7

Tiigi tn 2m

Kadastiku tn 53

Tehase tn 52

Kadastiku tn 33c

Kadastiku tn 37a

Tehase tn 50

Vana-Joala tee L7

Kadastiku tn 43

Elektrijaama tee T5

Tehase tn 47

Tehase tn 48

Kadastiku tn 57g

Kadastiku tn 57a

Kadastiku tn 33d

Kadastiku tn 57n

Kadastiku tänav T2

Kadastiku tn 43a

Kadastiku tn 37

Kadastiku tn 33

Kadastiku tn 57f

Kadastiku tänav L7

Narva metskond 103

51106:001:0184

Kadastiku tänav J2

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23. 24. 25. 26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43. 44.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

Plokk 4 aR

Plokk 4 aR

Plokk 7 aT Plokk 1 aT

5 aT

5 aT

6 aT

6 aT

3 aT 2 aT

Pa-2

Pa-4

Pa-5

Pa-6

Pa-7

Pa-8

Pa-9

524

837

848

Pa-1

Pa-2

522

838

844

434

C-32

C-33

C-34

C-35

C-36

C-37

C-38 C-39

C-40

C-41

C-42

C-43 C-44

C-45C-46

C-47

Pa-3

Pa-3A

C-31

11

19

Kavandatav kaevand/puurauk

1966. a uuringu puurauk (EGF 2904)

1974. a uuringu puurauk (EGF 3297)

1984. a uuringu puurauk (EGF 4182)

2015. a uuringu puurauk (EGF 8663)

2016. a uuringu puurauk (EGF 8792)

1

2

3

4

5

6

7

8

9 1011

12

13

14

15

Kadastiku II lubjakivikarjäär

lubjakivikarjäär Kadastiku III

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

0 200 m100

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Narva linn, Ida-Viru maakond

Narva lubjakivimaardla

Kadastiku VI uuringuruum

Narva Stone OÜ

[email protected]

Olgina alevik, Töökoja tn 5, 40103

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn,

Kaja Paat

Kadri Mikkelsaar

Graafiline lisa 1/1

1 : 5000

25.08.2026

26/5602

plaan

Uuringuruumi teenindusala

Boleslav Kruglik

Kaardileht nr 6534 Narva

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(Eesti Geoloogiakeskus, 2016, EGF 8792).

- Kadastiku III uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Ida-Virumaal (varu seisuga 01.04.2016. a.).

Töö nr 15/1467. (OÜ IB Steiger, 2015, EGF 8663);

- Narva lubjakivimaardla varu ploki nr 3 ümberkvalifitseerimise seletuskiri (varu seisuga 01.07.2015).

(Opgenergostroi, 1986, EGF 4182);

mäeeraldise piires 1984. a., varude arvutus seisuga 1.06.1984. a.

- Aruanne detailuuringust kaevandatavas Narva karbonaatkivimite maardlas, karjääri Kadastik-II

1972.-1973. a. (Geoloogia Valitsus, 1974, EGF 3297);

- Aruanne eeluuringu tulemustest ja fosforiitide tehnoloogilisest iseloomust Narva maardlas

(Geoloogia Valitsus, 1966, EGF 2904);

- Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest 1962.-1965. a Narva fosforiidimaardlal, Eesti NSV

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 14.08.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 14.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 14.08.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 24.08.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Geodeetiline märk

puurkaevu asukoht ja kood

Veehaarde sanitaarkaitseala,

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Sideehitise kaitsevöönd

Riigikaitselised piirangud

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

Vee- ja kanal. kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

III kategooria kaitsealused liigid

Narva lubjakivimaardla piir (asendiplaanil)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

6 587 500

6 588 000

7 3 4 0

0 0

7 3 4 5

0 0

7 3 5 0

0 0

7 3 5 5

0 0

7 3 6 0

0 0

6 588 500

X Y

Suudme

abs, kõr-Pa nr

Katendi

paksus,

m

Kasuliku

kihi pak-

sus, mgus, m

Uuringuruumi piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 587 780,27 734 044,36

2 6 587 988,15 734 236,80

3 6 587 642,34 734 610,70

4 6 587 681,78 734 712,39

5 6 587 734,89 734 898,82

6 6 587 918,91 735 727,28

7 6 587 531,48 735 547,75

8 6 587 422,97 735 013,67

9 6 587 393,98 734 988,02

10 6 587 377,46 734 506,71

11 6 587 381,73 734 463,48

12 6 588 175,45 735 710,46

13 6 588 294,27 735 889,16

14 6 587 976,01 735 751,89

15 6 588 053,70 735 735,75

Pindala 53,86 ha

N