Tartumaa Omavalitsuste Liit

Pepleri 6

51003, Tartu

[email protected]

30.09.2026

nr 11.3-1/26/4034

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või rakendusasutus) teeb finantskorrektsiooni otsuse

(edaspidi FKO) Tartumaa Omavalitsuste Liidu (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2021-

2027.5.02.23-0213 „Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi võrgustiku ja veetee arendamine“ (edaspidi

projekt).

Finantskorrektsiooni põhjuseks on tehingud seotud isikute vahel, kelle kulud aga ei ole

riigihalduse ministri 19.12.2022 määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes

„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ (edaspidi meetme määrus) § 8 lõike 2

kohaselt abikõlblikud.

Rakendusüksus otsustab:

1. lugeda projekti raames abikõlbmatuks kuluks 11 609,49 eurot, millest toetus moodustab

8 707,12 eurot;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet järgmiselt:

2.1. projekti tegevuses 2 „Tegevus 1.1 Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi järve koostöövõrgustiku ja

teenuste arendamine ning piloteerimine“ summas 1 361,86 eurot;

2.2. tegevuses 9 „Tegevus 2.1 Sündmuste korraldamine“ summas 3 820,00 eurot,

2.3. tegevuses 10 „Tegevus 2.2 Võrgustiku turundustegevused“ 6 200 eurot ja

2.4. tegevuses 13 „Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%)“ summas 227,63 eurot;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi toetus 8 707,12 eurot;

4. toetuse saajal tuleb maksta 8 707,12 eurot 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest

Rahandusministeeriumi pangakontole11. Tasumata summalt arvestatakse viivist 0,06% iga

viivitatud päeva eest; __________________________ 1SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X),

Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X),

Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22),

LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22).

Viitenumber 2800082996. Selgituseks märkida projekti number.

5. muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkti 3 järgmiselt: „3. Projekti kogumaksumus

ja abikõlblik maksumus on 2 659 440,03 eurot. Toetuse määr on kuni 75% projekti

abikõlblikust maksumusest ja maksimaalne suurus 1 994 580,02 eurot. Omafinantseering

on minimaalselt 25% summas 664 860,01 eurot.”.

Toetuse saajal on võimalik taotleda toetuse tagasimakse ajatamist, esitades vastava taotluse 10

tööpäeva jooksul pärast otsuse kättesaamist.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud, toetuse saaja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, finantskorrektsioon, rikkumise summa ja eelarve vähendamine,

ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 28, § 29 lg 1 ja lg 7, § 30 lg 1;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 1; § 35 lg 5; § 37 lg 4;

- meetme määruse § 8 lg 2; § 32 lg 1 ja lg 2;

- Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi rakendusüksus) 16.02.2024 toetuse taotluse rahuldamise

otsus nr 11.2-49/24/103 (edaspidi TRO) punkt 15;

ASJAOLUD

1. Toetuse saaja on projekti raames tellinud projekti partneritelt ja projekti partneritega seotud

ettevõtetelt või ühingutelt järgmisi teenuseid:

1.1. Kuludokument tunnusega nr 7, arve nr 16123475658 kuupäevaga 22.05.2025 teenus:

Võrgustiku arendus, võrgustiku liikmete kohtumised 21.05.2024, arve väljastaja Iglupark OÜ

(16002076). Iglupark OÜ esindusõiguslikud isikud on Priit Kallas alates 06.07.2020 ja Tarvo

Kuusk alates 09.09.2022, kes mõlemad on ettevõtte asutajad ja ka tegelikud kasusaajad. Projekti

partneriks on Pedajased paadimehed OÜ (11531404), mille esindusõigusega isikud on samuti Priit

Kallas alates 23.09.2008 ja Tarvo Kuusk alates 05.09.2022, kes mõlemad on kaudsed kasusaajad

läbi ettevõtete OÜ Grettelnete (12207172; Tarvo Kuusk osanik 100%) ning Jõehobu ja Leemur

OÜ (11458950; Priit Kallas osanik 100%).

1.2. Kuludokument tunnusega nr 64 (57), arve nr 1 kuupäevaga 10.03.2025, ruumide

renditeenus 06.03.2025 ja kuludokument tunnusega nr 124, arve nr 834 kuupäevaga 17.09.2025

paadi renditeenus veeteede andmebaasi andmete jaoks, mõlema arve väljastaja Boatservice OÜ

(11569111). Boatservice OÜ esindusõiguslikud isikud on Sven Šois alates 13.01.2009 ja Lenno

Tobreluts alates 13.01.2009, kes mõlemad on ettevõttes ka tegelikud kasusaajad. Projekti

partneriks on Sihtasutus Luunja Jõesadam (90012550), mille esindusõiguslik isik perioodil

22.12.2021-29.04.2026 oli Lenno Tobreluts ja nõukogu esimees perioodil 10.12.2021-08.12.2025

Sven Šois. Projekti partneriks on ka Mittetulundusühing Luunja Vabatahtlik Jõepääste

(80384173), mille esindusõiguslik isik on Sten Šois alates 17.04.2015. Kuludokumendil tunnusega

nr 124 kajastatud teenuse ostmiseks on Boatservice OÜ esindaja Lenno Tobreluts esitanud

hinnapakkumuse nr 61 kuupäevaga 09.07.2025.

1.3. Kuludokument nr 93, arve nr 25111 kuupäevaga 10.06.2025, teenus Võrtsjärve kala- ja

käsitöölaada korraldamine ja kuludokument nr 150, arve nr 25132 kuupäevaga 12.09.2025, teenus

Võrtsjärve Angerjafestivali korraldamine, mõlema arve väljastaja Jõesuu Jahtklubi (80306598).

Jõesuu Jahtklubi esindusõiguslikud isikud on Anmar Pihlak alates 05.04.2010 ja Kevin Pihlak

alates 15.01.2025. Projekti partneriks on Võrtsjärve Sõprade Selts (80561801), mille

esindusõiguslikeks isikuteks on ka Anmar Pihlak alates 18.02.2019 ja Kevin Pihlak alates

16.01.2025. Anmar Pihlak on ka MTÜ üks asutajatest.

1.4. Kuludokument tunnusega nr 163, arve nr 99 kuupäevaga 13.03.2026, ruumi renditeenus

Võrgustiku kohtumine 13.03.2026. Arve väljastaja on projekti partner Sihtasutus Elva Kultuur ja

Sport (90013420) ja kulukandja toetuse saaja.

1.5. Kuludokument tunnusega nr 173, arve nr MA2600001 kuupäevaga 07.05.2026, teenus Oiu

Sadama Hooaja avasündmus: 1-3.05.2026 Veeohutuspäev koostöös Päästeametiga, paadisõidud

Võrtsjärvel, loeng Võrtsjärve kaladest, pesakastide meisterdamine, paadisõidud Võrtsjärvel, arve

väljastaja Mittetulundusühing Oiu Sadam (80647750). Mittetulundusühingu Oiu Sadam

esindusõiguslikud isikud on Tarvo Kuusk alates 11.11.2024 ja Priit Kallas alates 11.11.2024,

mõlemad isikud on ka MTÜ asutajad. Projekti partneriks on Pedajased paadimehed OÜ, mille

esindusõigusega isikud on samuti Priit Kallas alates 23.09.2008 ja Tarvo Kuusk alates 05.09.2022,

kes mõlemad on kaudsed kasusaajad läbi ettevõtete OÜ Grettelnete (12207172; Tarvo Kuusk

osanik 100%) ja Jõehobu ja Leemur OÜ (11458950; Priit Kallas osanik 100%).

1.6. Projekti partner Pedajased paadimehed ei ole projektis oma tegevusi 1.6 Oiu sadamaala

edasiarendus veel FKO koostamise hetkeks lõpetanud.

1.7. Projekti partner Võrtsjärve Sõprade Selts kui kulukandja esitas projekti viimase arve

kuupäevaga 15.10.2025, mis maksti toetuse saajale välja 27.03.2026.

1.8. Projekti partner Mittetulundusühing Luunja Vabatahtlik Jõepääste kui kulukandja esitas

projekti viimase arve kuupäevaga 17.04.2026, mis maksti toetuse saajale välja 28.05.2026.

1.9. Projekti partner Sihtasutus Luunja Jõesadam kui kulukandja esitas projekti viimase arve

kuupäevaga 31.03.2025, mis maksti toetuse saajale välja 18.05.2025.

1.10. Projekti partner Sihtasutus Elva Kultuur ja Sport kui kulukandja ei ole projektis oma

tegevusi 1.3 Reku sadamaala teenustaristu arendamineveel FKO koostamise hetkeks lõpetanud.

1.11. FKO punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5 nimetatud teenuste tellimisel on toetuse saaja teenuseid

ostnud projekti partneritega otseselt seotud juriidilistelt isikutelt ja FKO punktis 1.4 juhul on

toetuse saaja tellinud teenuseid otse projekti partnerilt, sh projekti partnerite tegevused ei olnud

teenuse tellimise hetkel veel projektis lõppenud.

1.12. FKO punktides 1.1-1.5 kajastatud teenuste tellimisel on tegemist seotud isikutega

tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 8 tähenduses ja meetme määruse § 8 lg 2 sätestab, et

abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tehingutest TuMS § 8 tähenduses seotud

isikute vahel.

TOETUSE SAAJA SELGITUSED

2. Toetuse saaja selgitas: „Meie seisukoht on, et käsitletud tehingutes ei esine huvide konflikti

õiguslikus tähenduses. Kõik tehingud on tehtud projekti eesmärke silmas pidades, läbipaistvalt ja

turuhindadega ning keegi ei ole saanud põhjendamatut kasu.

1. Meetme eesmärk ja tehingute kontekst

Meede „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" on suunatud piirkondlike

organisatsioonide suutlikkuse tugevdamisele ja koostöö edendamisele. Projekti eesmärk on luua

toimiv koostöövõrgustik veeteede valdkonnas ning arendada piirkondlikku turismitaristut. Need

eesmärgid on olemuslikult seotud just nende organisatsioonidega, keda rakendusüksus on välja

toonud (SA Luunja Jõesadam, MTÜ Luunja Vabatahtlik Jõepääste, Võrtsjärve Sõprade Selts,

Pedajased paadimehed OÜ, SA Elva Kultuur ja Sport, Boatservice OÜ, Jõesuu Jahtklubi, Iglupark

OÜ, MTÜ Oiu Sadam). Tegemist on piirkonna võtmeosalejatega, keda meede ise on kavandatud

toetama. Seisukoht, mille kohaselt tuleks just nendega tehingute tegemist pidada abikõlbmatuks,

on vastuolus meetme olemusega ning muudaks selle rakendamise sihtgrupile sisuliselt võimatuks.

2. TuMS § 8 tõlgendamine ja huvide konflikti eeldused

Rakendusüksus on seisukohal, et projektipartnerlus loob TuMS § 8 lg 1 tähenduses seotud isiku

suhte. Vaidlustame selle tõlgenduse. TuMS § 8 on maksustamise eesmärgil loodud norm, mille

eesmärk on vältida fiktiivseid tehinguid maksude vältimiseks, seda ei saa mehhaaniliselt

kohaldada igale projektkoostöö suhtele. „Ühine majanduslik huvi" TuMS § 8 lg 1 tähenduses

eeldab erahuvides majanduslikku kasu, mitte ühise avaliku huvi elluviimist. Samuti ei kuulu

projektipartnerid TuMS § 8 lg 2 loetletud isikute hulka, nende liigitamine seotud isikuteks üksnes

partnerlussuhte alusel kujutab endast analoogia alusel õiguse lubamatut laiendamist. Huvide

konflikti tuvastamine eeldab tegelikku, konkreetset ja isiklikku huvi, mis reaalselt mõjutab otsuste

tegemist (RHS § 4 lg 8). Käesoleval juhul on kõik sisulised eeldused täitmata.

b) Partneritel puudub otsene isiklik rahaline huvi toetuse saaja ostude tegemisel. Nad ei saa neist

tehingutest rahalist kasu;

c) Ostetud teenused on reaalselt osutatud, vastavad turuhindadele ning on nõuetekohaselt

dokumenteeritud;

d) Keegi ei ole tehingute tulemusel saanud põhjendamatut majanduslikku kasu. Seega ei vasta

tuvastatud olukord huvide konflikti materiaalsele sisule, vaid rakendusüksus tugineb üksnes

formaalsele partnerite vahelisele seosele, ignoreerides tehingute tegelikku sisu ja mõju.

3. Partneri tegevuse ajaline seisund ei ole sisuline kriteerium

Rakendusüksuse seisukoht, et tehingud enne partneri tegevuse lõppemist on problemaatilised, on

meie hinnangul vale. Partneri tegevuse ajaline staatus ei muuda tehingu sisu, eesmärki ega

vastavust projekti tegevustele, igal vaidlustatud juhul on teenus reaalselt osutatud ning tehing

tehtud üksnes projekti (võrgustiku kohtumised, korraldatud sündmused, turundustegevused)

tegevuste elluviimiseks. Arendustegevustega alustamine alles pärast kõigi partnerite tegevuste

lõppemist oleks sisuliselt absurdne ja vastuolus projekti loogikaga. Rangelt rakendades tähendaks

rakendusüksuse kriteerium, et meetme sihtgrupp, just need piirkondlikud organisatsioonid tuleks

tehingutest eemale jätta projekti kõige aktiivsemas faasis, mis on otseses vastuolus meetme

eesmärkidega.

4. Proportsionaalsuse põhimõte

Isegi kui peaks tuvastama formaalse rikkumise, ei vasta 100% finantskorrektsiooni määr

proportsionaalsuse põhimõttele: teenused on reaalselt osutatud, kulud kantud, keegi ei ole saanud

põhjendamatut kasu ning võimalik rikkumine on olemuselt formaalne, mitte sisuline. EL

struktuurifondide korraldusreeglid ning Euroopa Kohtu praktika rõhutavad, et korrektsiooni määr

peab vastama tuvastatud rikkumise tegelikule raskusastmele.

5. Ettepanek

Palume rakendusüksusel:

(i) loobuda finantskorrektsiooni kohaldamisest kuludokumentide nr 7, 57/64, 93, 124,

150, 163 ja 173 osas, kuna huvide konflikti sisulised eeldused ei ole täidetud; ning (ii)

teise võimalusena — kohaldada proportsionaalset finantskorrektsiooni määra, mis

vastab tuvastatud rikkumise tegelikule raskusastmele.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

3. Meetme määruse § 8 lg 2 kohaselt abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad

tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel. Seda olenemata sellest, kui

vajalik või otstarbekas see kulu meetme eesmärkidest lähtuvalt on. 4. TuMS § 8 sätestab seotud isikute definitsiooni ja lõike 1 kohaselt on isikud omavahel

seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju.

5. TuMS § 8 lg 1 p 7 loeb seotud isikuteks muu hulgas ka juriidilised isikud, kelle juhatuse

või juhatust asendava organi kõik liikmed on samad isikud.

6. Ühine majanduslik huvi tähendab, et isikute majanduslikud eesmärgid või kasu saamine

on omavahel seotud ning nad ei tegutse üksteisest täielikult sõltumatult. TuMS § 8 kehtestamisel

on seaduse muudatuse seletuskirjas selgitatud, et ühine majanduslik huvi on isikutel, kes

tegutsevad ühise eesmärgi nimel toote või teenuse arendamisel, valmistamisel ja turustamisel2.

7. Meetme määruse § 2 lg 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi: suurendada kohaliku

omavalitsuse üksuste võimekust integreeritud koostööprojektide kaudu ühiselt suunata maakonna

arengustrateegias määratletud selle eelisarendatava ettevõtlusvaldkonna arengut, kus on suhteline

konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem

arenguvõime, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada kliendi

vajadustest lähtuvaid terviklikult läbi mõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades sealjuures

erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse.

8. Meetme eesmärgist ning taotluses kirjeldatust ja taotluse lisas olevast “Võrtsjärv-Emajõgi-

Peipsi järve veetee võrgustiku ja taristu arendamine vastavalt strateegiate ja uuringute tulemustele”

tulenevalt on projekti eesmärgiks mh projektiga hõlmatud piirkondliku ettevõtluse edendamine ja

piirkonna arengu soodustamine, mille tulemusena suurenevad mh projektist kasusaajate, sh

projekti partnerite majanduslikud võimalused. Projekti kirjeldusest nähtuvalt tegutsevad toetuse

saaja ja partnerid ühiselt, et saavutada projekti eesmärk ning arendada Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi

järve veetee võrgustikku. Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja ja partnerid projektiga

seotud tegevuste elluviimisel teineteisest majanduslikult sõltumatud.

9. Sellest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ja partnerite ning

partneritega seotud ettevõtjate omavahelised tehingud, mis on tehtud ajal, mil partner projekti

tegevustes osales, on kantud ühisest majanduslikust huvist ning seetõttu on selliste isikute näol

projektiga seotud kulude kandmisel tegemist seotud isikutega TuMS § 8 tähenduses.

10. FKO punktis 1.1 juhtumi puhul on kulukandjaks toetuse saaja. Ruumide rent ja toitlustus

on tellitud ettevõttelt Iglupark OÜ, mis kuulub projekti partneri Pedajased paadimehed OÜ

esindusõiguslikele isikutele. Seega, projekti partneri esindusõiguslikud isikud saavad otseselt või

kaudselt kasu sellest, et toetuse saaja tellib teenust just Iglupark OÜ-lt. Projekti vahendid

suunatakse sisuliselt projekti partneri Pedajased paadimehed OÜ esindusõiguslike isikute poolt

kontrollitavasse ja nendega seotud ettevõttesse. Rakendusüksus lisab, et projekti võrgustiku

liikmete kohtumine leidis aset Oiu sadamas ja selle objekti omanikuks on projektis märgitud

Pedajased paadimehed OÜ ja rentnikuks Iglupark OÜ. Skeemi kohaselt, ruumid renditakse

Iglupark OÜ-lt, mis siis omakorda peab nende ruumide rentimise eest maksma renditasu projekti

partnerile Pedajased paadimehed OÜ. Jääb ka arusaamatuks, miks antud teenuse

_________________________

2 Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus 723 SE

kulukandjaks ei oleks võinud olla projekti partner Pedajased Paadimehed OÜ ise. Seega, teenuse

tellimisel on tegemist seotud isikutega, kuivõrd isikutel oli tehingu suhtes ühine majanduslik huvi.

11. FKO punktis 1.2 toodud juhtumis, mis on seotud kulureaga nr 64(57), on kulukandjaks

toetuse saaja. Seminariruumi renditeenus hangiti ettevõttelt Boatservice OÜ, mis kuulub isikutele,

kellest üks oli teenuse tellimise ajal projekti partneri Sihtasutus Luunja Jõesadam esindusõiguslik

isik ning teine nõukogu esimees. Seega, projekti partneri esindusõiguslik isik ja nõukogu esimees

said otseselt või kaudselt kasu sellest, et toetuse saaja tellis teenust just Boatservice OÜ-lt. Projekti

vahendid suunatakse sisuliselt projekti partneri sihtasutuse Luunja Jõesadam kahe juhtorgani

liikme poolt kontrollitavasse ja sellega seotud ettevõttesse. Jääb ka arusaamatuks, miks antud

teenuse kulukandjaks ei oleks võinud olla projekti partner Sihtasutus Luunja Jõesadam ise. Seega,

teenuse tellimisel on tegemist seotud isikutega, kuivõrd isikutel oli tehingu suhtes ühine

majanduslik huvi.

12. FKO punktis 1.2 kirjeldatud juhtumis, mis on seotud kulureaga nr 124, on kulukandjaks

toetuse saaja. Paadi renditeenus hangiti ettevõttelt Boatservice OÜ, mis kuulub isikutele, kellest

üks oli teenuse tellimise ajal projekti partneri Sihtasutus Luunja Jõesadam esindusõiguslik isik

ning teine nõukogu esimees. Lisaks, projekti partneriks on ka Mittetulundusühing Luunja

Vabatahtlik Jõepääste, mille esindusõiguslik isik on isik, kes teenuse tellimise ajal oli projekti

partneri nõukogu esimees. Seega, mõlema projekti partnerite esindusõiguslik isikud said otseselt

või kaudselt kasu sellest, et toetuse saaja tellis teenust just Boatservice OÜ-lt. Projekti vahendid

suunatakse sisuliselt projekti partneri Sihtasutus Luunja Jõesadam ja Mittetulundusühing Luunja

Vabatahtlik Jõepääste juhtorganite liikmete kontrollitavasse ja sellega seotud ettevõttesse. Jääb ka

arusaamatuks, miks antud teenuse kulukandjaks ei oleks võinud olla üks projekti partneritest ise.

Seega, teenuse tellimisel on tegemist seotud isikutega, kuivõrd isikutel oli tehingu suhtes ühine

majanduslik huvi.

13. FKO punktis 1.3 juhtumis, mis on seotud kulureaga nr 93, on kulukandjaks toetuse saaja,

kes ostis teenuse Võrtsjärve kala- ja käsitöölaada korraldamise 07.06.2025 projekti partneri

Võrtsjärve Sõprade Selts ettevõttelt Jõesuu Jahtklubi, mis kuulub kahele projekti partneri

esindusõiguslikule isikule. Seega, projekti partneri esindusõiguslikud isikud said otseselt või

kaudselt kasu sellest, et toetuse saaja tellis teenust just Jõesuu Jahtklubilt. Projekti vahendid

suunatakse sisuliselt projekti partneri Võrtsjärve Sõprade Selts kahe esindusõigusliku isiku

kontrollitavasse ja sellega seotud ettevõttesse. Jääb ka arusaamatuks, miks antud teenuse

kulukandjaks ei oleks võinud olla projekti partner Võrtsjärve Sõprade Selts ise. Seega, teenuse

tellimisel on tegemist seotud isikutega, kuivõrd isikutel oli tehingu suhtes ühine majanduslik huvi.

14. FKO punktis 1.3 juhtumis, mis on seotud kulureaga nr 150, on kulukandjaks toetuse saaja,

kes ostis teenuse Võrtsjärve Angerjafestivali korraldamiseks 06.09.2025 projekti partneri

Võrtsjärve Sõprade Selts ettevõttelt Jõesuu Jahtklubi, mis kuulub kahele projekti partneri

esindusõiguslikule isikule. Seega, projekti partneri esindusõiguslikud isikud said otseselt või

kaudselt kasu sellest, et toetuse saaja tellis teenust just Jõesuu Jahtklubilt. Projekti vahendid

suunatakse sisuliselt projekti partneri Võrtsjärve Sõprade Selts kahe esindusõigusliku isiku

kontrollitavasse ja sellega seotud ettevõttesse. Jääb ka arusaamatuks, miks antud teenuse

kulukandjaks ei oleks võinud olla projekti partner Võrtsjärve Sõprade Selts ise. Seega, teenuse

tellimisel on tegemist seotud isikutega, kuivõrd isikutel oli tehingu suhtes ühine majanduslik huvi.

15. FKO punktis 1.4 kajastatud olukorras on kulukandjaks toetuse saaja, kes tellis 13.03.2026

toimunud koosolekuks ruumi renditeenust projekti partnerilt Sihtasutus Elva Kultuur ja Sport,

viimane kuulub projekti partnerite hulka alates oktoobrist 2025. Projekti vahendid suunatakse

sisuliselt otse projekti partnerile Sihtasutus Elva Kultuur ja Sport. Jääb ka arusaamatuks, miks

antud teenuse kulukandjaks ei oleks võinud olla projekti partner Sihtasutus Elva Kultuur ja Sport

ise. Seega, teenuse tellimisel on tegemist seotud isikutega, kuivõrd isikutel oli tehingu suhtes ühine

majanduslik huvi.

16. FKO punktis 1.5 juhtumi puhul on kulukandjaks toetuse saaja, kes ostis teenuse Oiu

sadama hooaja avasündmuse korraldamise 01.-03.05.2026 projekti partneri Pedajased paadimehed

OÜ esindusõiguslike isikute ühingult Mittetulundusühingu Oiu Sadam, kus viimased on samuti

esindusõiguslikud isikud. Seega, projekti partneri esindusõiguslikud isikud saavad otseselt või

kaudselt kasu sellest, et toetuse saaja tellib teenust just mittetulundusühingult Oiu Sadam. Projekti

vahendid suunatakse sisuliselt projekti partneri Pedajased paadimehed OÜ esindusõiguslike

isikute kontrollitavasse ja nendega seotud ühingusse. Antud olukorras sai projekti partner

mõjutada toetuse saaja otsust valida teenusepakkujaks just Mittetulundusühingu Oiu Sadam,

selliselt aga ei ole teenusepakkuja valik sõltumatu. Jääb ka arusaamatuks, miks antud teenuse

kulukandjaks ei oleks võinud olla projekti partner Pedajased Paadimehed OÜ ise. Seega, teenuse

tellimisel on tegemist seotud isikutega, kuivõrd isikutel oli tehingu suhtes ühine majanduslik huvi.

17. Rakendusüksus nõustub toetuse saajaga, et meede „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja

elukeskkond" on suunatud piirkondlike organisatsioonide suutlikkuse tugevdamisele ja koostöö

edendamisele ning et projekti eesmärk on luua toimiv koostöövõrgustik veeteede valdkonnas ning

arendada piirkondlikku turismitaristut. Rakendusüksus aga ei nõustu toetuse saaja tõlgendusega,

et kui FKO-s nimetatud ettevõtetega tehingute tegemist pidada abikõlbmatuks, on see vastuolus

meetme olemusega ning muudaks selle rakendamise sihtgrupile sisuliselt võimatuks.

Võtmeisikuid/osalejaid on võimalik kaasata projekti partneriks, kellele on määratud oma kindel

eelarve planeeritavate tegevuste tegemiseks. Projekti partnerid saavad teha kulusid sarnaselt

toetuse saajaga, sh nn omategevuste osas on võimalik esitada abikõlblike kuludena

personalikulusid ja muid meetme määruses abikõlblikena nimetatud kulusid. Projekti eesmärk on

luua toimiv koostöövõrgustik veeteede valdkonnas ning arendada piirkondlikku turismitaristut.

Kui toetuse saaja on projekti eesmärkide saavutamiseks kaasanud projekti arendatavatest

piirkondadest partnerid ja määranud neile projektis teatud eelarve, siis tehingute tegemine projekti

partnerite ettevõtetega või ühingutega ei ole lubatud, kuna partnerite ning partnerite ettevõtete ja

ühingute vahel on tegemist ühise majandusliku huviga. Toetuse andmise üheks eesmärgiks on

erinevate ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus.

18. Rakendusüksuse täpsustab, et meetme määruse seos TuMS § 8 lg-ga 1 on pelgalt sealse

definitsiooni kasutamine, et defineerida seotud isikute mõiste. TuMS enda eesmärgid ei oma siin

tähtsust, sest neid ei ole meetme määrusega üle võetud. FKO punktides 9-15 tõi rakendusüksus

täpsemalt välja, milles seisneb antud juhul isikute vaheline ühine majanduslik huvi. Ilmselgelt, kui

teenuseid tellitakse otse projekti partneri ettevõttelt või ühingult või projekti partnerilt endalt (FKO

punkt 1.13 alapunkt 2), saab projekti partner kas otse ise või läbi oma ettevõtte või ühingu

majanduslikku kasu.

19. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksuse seisukoht vale, et tehingud enne partneri

tegevuse lõppemist on problemaatilised. Rakendusüksus selgitab, ühine majanduslik huvi

tähendab olukorda, kus kahe või enama isiku majanduslikud eesmärgid, kasu või riskid on

omavahel seotud ning neil on ühine huvi saavutada teatud majanduslik tulemus. Kui projekti

partneril on projektis kasutamata eelarve ja toetuse saaja tellib teenuseid projekti partneri

ettevõttelt või ühingult, kus on samad isikud juhtorganiteks, kes on ka projekti partneri

juhtorganid, siis on tegemist seotud isikute omavaheliste tehingutega, kellel on ühine majanduslik

huvi. Projekti partneri kontrollitav ettevõte või ühing saab sellest tehingust majanduslikku kasu,

kuigi selle tegevuse oleks võinud teha ka projekti partner ise oma projekti eelarvest. Seega,

problemaatilised on need tehingud, mis on tehtud poolte vahel nende projektis osalemise ajal.

Selline tõlgendus on toetuse saajale soodsam võrreldes käsitlusega, kui välistada kõik tehingud

olenemata sellest, kas need on tehtud projekti ajal või mitte. FKO-s välja toodud juhtumite puhul

on tegemist tehingutega, mis on tehtud toetuse saaja ja projekti partnerite ettevõtete ning ühingute

vahel projektis osalemise ajal.

20. Toetuse saaja leiab, et tehingute mittelubamine toetuse saaja ja projekti partnerite vahel

ning projekti partnerite ja nende ettevõtete vahel looks olukorra, kus sihtgrupp, piirkondlikud

organisatsioonid tuleks tehingutest eemale jätta projekti kõige aktiivsemas faasis. Rakendusüksus

selgitab, et kõik projektiga seotud partnerite tegevused saab planeerida projektis partneri

eelarvesse ning partner saab oma kulud esitada vastavalt meetme määruse abikõlblikkuse

reeglitele. Seotud isikute vahelised tehingud on meetme määruses sõnaselgelt mitteabikõlblikena

nimetatud ning nende tegemist ei saa õigustada meetme eesmärgi saavutamise vajaduse kaudu.

21. Vastuseks toetuse saaja arvamusele, et rakendusüksus võiks kohaldada korrektsiooni

protsendimäära alusel, selgitab rakendusüksus, et TuMS § 8 tähenduses seotud isikute vahelised

tehingud on abikõlbmatud kogu tehingu kulu ulatuses. Nende kulude abikõlbmatute kulude loendis

sätestamine, et selliseid kulusid ei toetata ning protsendimääraga korrektsioon ei ole võimalik.

22. Rakendusüksuse hinnangul on FKO punktides 1.1-.1.5 toodud juhtumite puhul tegemist

kuludega, mis on tekkinud tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel ning

seega vastavalt meetme määruse § 8 lg 2 kohaselt selliseid kulusid abikõlblike kulude hulka ei

arvata.

FINANTSKORREKTSIOON, RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

23. Meetme määruse § 8 lg 2 kohaselt abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad

tehingutest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel. Seega, FKO punktides 1.1-1.5

kajastatud kulud on abikõlbmatud.

24. ÜM2022 § 35 lg 5 alusel ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse

finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra, kui ka ühtse määra alusel

arvestatud kuludele.

25. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse

ning omafinantseeringu eelarvet vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

26. Kuivõrd FKO punktides 1.1-.1.5 toodud kulude puhul on tegemist abikõlbmatute kuludega

(11 609,49; tabel 1), nõuab rakendusüksus tagasi välja makstud toetuse summas 8 707,12

eurot.

Tabel 1.

ÄRAKUULAMINE

27. Tulenevalt ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne

finantskorrektsiooni otsuse tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad.

Rakendusüksus edastas FKO eelnõu toetuse saajale tutvumiseks 26.08.2026 vastulause esitamise

tähtajaga 17.09.2026.

28. Toetuse saaja esitas 17.09.2026 rakendusüksusele omapoolse seisukoha, mille kohaselt on

tegemist toetuse saaja eksimusest tingitud rikkumisega, aga tegemist on formaalse rikkumisega ja

rahaline kahju puudub. Toetuse saaja leiab, et 100%-line tagasinõue ei ole proportsionaalne.

29. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et tegemist on formaalse rikkumisega. Toetuse

saaja on kohustatud tagama, et projekti elluviimisel tehtavad kulutused vastavad meetme määruses

kehtestatud abikõlblikkuse nõuetele. Meetme määruse § 8 lõike 2 kohaselt ei arvata abikõlblike

Kulu-

doku-

mendi

tunnus

Dokumendi

number või

nimetus

Dokumendi

kuupäev

Dokumendi

väljastaja

Dokumend

i väljastaja

registrikoo

d

Projekti

tegevuse

number

Projekti tegevus

Kuludoku

mendi

kogu-

summa

Esitatud

abikõlblik

kogu-

summa

sh

abikõlblik

käibe-

maks

7

arve nr

1612347565

8 22.05.2024 Iglupark OÜ 16002076 2

Tegevus 1.1 Võrtsjärve-

Emajõe-Peipsi järve

koostöövõrgustiku ja

teenuste arendamine

ning piloteerimine 587,86 587,86 100,62

7

arve nr

1612347565

8 22.05.2024 Iglupark OÜ 16002076 13

Ühtse määra alusel kulu

(Otsene kulu 2%) 587,86 11,75 0,00

64

Arve

number: 1 10.03.2025

Boatservice

OÜ 11569111 2

Tegevus 1.1 Võrtsjärve-

Emajõe-Peipsi järve

koostöövõrgustiku ja

teenuste arendamine

ning piloteerimine 549,00 549,00 99,00

64

Arve

number: 1 10.03.2025

Boatservice

OÜ 11569111 13

Ühtse määra alusel kulu

(Otsene kulu 2%) 549,00 10,98 0,00

93

Arve nr.

25111 10.06.2025

Jõesuu

Jahtklubi 80306598 9

Tegevus 2.1 Sündmuste

korraldamine 1 700,00 1 700,00 0,00

93

Arve nr.

25111 10.06.2025

Jõesuu

Jahtklubi 80306598 13

Ühtse määra alusel kulu

(Otsene kulu 2%) 1 700,00 34,00 0,00

124

Arve NR

834 17.09.2025

Boatservice

OÜ 11569111 10

Tegevus 2.2 Võrgustiku

turundustegevused 6 200,00 6 200,00 1 200,00

124

Arve NR

834 17.09.2025

Boatservice

OÜ 11569111 13

Ühtse määra alusel kulu

(Otsene kulu 2%) 6 200,00 124,00 0,00

150

Arve

number:

25132 12.09.2025

Jõesuu

Jahtklubi 80306598 9

Tegevus 2.1 Sündmuste

korraldamine 1 500,00 1 500,00 0,00

150

Arve

number:

25132 12.09.2025

Jõesuu

Jahtklubi 80306598 13

Ühtse määra alusel kulu

(Otsene kulu 2%) 1 500,00 30,00 0,00

163 Arve nr. 99 13.03.2026

Sihtasutus

Elva

Kultuur ja

Sport 90013420 2

Tegevus 1.1 Võrtsjärve-

Emajõe-Peipsi järve

koostöövõrgustiku ja

teenuste arendamine

ning piloteerimine 225,00 225,00 0,00

163 Arve nr. 99 13.03.2026

Sihtasutus

Elva

Kultuur ja

Sport 90013420 13

Ühtse määra alusel kulu

(Otsene kulu 2%) 225,00 4,50 0,00

173

Arve nr

MA2600001 07.05.2026

Mittetulun-

dusühing

Oiu Sadam 80647750 9

Tegevus 2.1 Sündmuste

korraldamine 620,00 620,00 0,00

173

Arve nr

MA2600001 07.05.2026

Mittetulun-

dusühing

Oiu Sadam 80647750 13

Ühtse määra alusel kulu

(Otsene kulu 2%) 620,00 12,40 0,00

KOKKU

ABIKÕLBMATU

SUMMA 11 609,49

kulude hulka kulusid, mis tekivad tehingutest seotud isikute vahel. See tähendab, et TuMS § 8

tähenduses seotud isikute vahelised tehingud on abikõlbmatud kogu ulatuses ning neid meetme

määruse kohaselt üldse ei toetata. Analoogselt on sellise kulu abikõlbmatuks määratlemine sarnane

mistahes muu meetme määruse § 8 lg-s 1 loetletud kuluga. Olenemata sellest, kui otstarbekas või

eesmärgipärane selline kulu on projekti seisukohast, on selline kulu meetme määruses määratletud

abikõlbmatuna ja sellisele kulu hüvitamiseks toetust maksta ei saa. Toetuse saaja peab enne

kulukohustuste võtmist ja tehingute tegemist kontrollima, et tehingu osapooled ei ole omavahel

seotud isikud tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Sellise kontrolli tegemata jätmise risk jääb toetuse

saaja kanda. Toetuse saaja vastutab selle eest, et toetuse vahendeid kasutatakse säästlikult,

läbipaistvalt ning kooskõlas meetme määruse, toetuse taotluse rahuldamise otsuse ning Euroopa

Liidu vahendite kasutamise nõuetega.

30. Rakendusüksus ei nõustu väitega, et praegusel juhul tuleks kohaldada abikõlbmatutele

kuludele protsendimääraga finantskorrektsiooni. Meetme määruse § 8 lõige 2 sätestab üheselt, et

abikõlblike kulude hulka ei arvata kulusid, mis tekivad tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud

isikute vahel tehtud tehingutest. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kulu oleks oma olemuselt

abikõlblik, kuid toetuse saaja on selle tegemisel rikkunud mõnda menetluslikku või hankimisega

seotud nõuet. Tegemist on kuluga, mille meetme määrus välistab abikõlblike kulude hulgast juba

kulu tekkimise aluse tõttu. Seotud isikute vaheliste tehingute kulusid ei arvata abikõlblike kulude

hulka sõltumata sellest, kui vajalik või otstarbekas on kulu meetme eesmärkide seisukohalt.

31. Protsendimääraga finantskorrektsiooni kasutatakse eelkõige sellises olukorras, kus

rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata ning abikõlbmatut summat tuleb

seetõttu hinnata rikkumise laadi, raskusastme ja võimaliku finantsmõju alusel. Praegusel juhul on

abikõlbmatu kulu suurus seevastu üheselt määratav: selle moodustavad meetme määruses

sätestatud keeldu rikkuvate tehingute kulud. Kui abikõlbmatu kulu ulatus on üheselt määratav,

tehakse finantskorrektsioon konkreetse summa ulatuses ning protsendimäära ei rakendata.

Seetõttu ei ole praegusel juhul õiguslikku alust hinnata, milline osa seotud isikute vahelise tehingu

kulust võiks vaatamata meetme määruse sõnaselgele piirangule olla abikõlblik. Protsendimäära

kohaldamine tähendaks sisuliselt seda, et osa meetme määruse järgi abikõlbmatust kulust

tunnistataks siiski abikõlblikuks. Sellist kaalutlusõigust ei ole meetme määrusega

rakendusüksusele antud.

32. Haldusmenetluse seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte ei anna

haldusorganile õigust jätta kohaldamata määruse selget ja imperatiivset abikõlblikkuse tingimust.

Kulude abikõlblikkuse hindamine ei ole selles osas kaalutlusotsus, vaid faktiküsimus ning kui

kulud ei ole abikõlblikud, on nende kulude osas toetuse andmine välistatud.

33. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleb siiski järgida meetme määruse kohaldamisala ja

rikkumisega seotud kulude kindlaksmääramisel. Rakendusüksus loeb abikõlbmatuks üksnes need

kulud, mille puhul on tuvastatud meetme määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaolud, mitte kogu

projekti kulusid ega kogu projektile eraldatud toetust. Samuti nõutakse tagasi üksnes nende

abikõlbmatute kuludega seotud väljamakstud toetus vastavalt projekti toetuse määrale. Seega on

tagajärg piiratud vahetult rikkumisega seotud kulude ja neile vastava toetusega.

34. Asjaolu, et teenused osutati tegelikult, neid kasutati projekti eesmärgi saavutamiseks ja

nende hind vastas toetuse saaja hinnangul turuhinnale, ei muuda kulusid abikõlblikuks. Kulu

eesmärgipärasus, vajalikkus ja turuhinnale vastavus on abikõlblikkuse üldtingimused vastavalt

ühendmääruse §-le 15, kuid need ei asenda ega kõrvalda teisi meetme määruses sätestatud

tingimusi. Kulu peab vastama kõigile kohaldatavatele abikõlblikkuse tingimustele. Kui üks

tingimus ei ole täidetud, ei saa kulu toetuse arvel hüvitada.

35. Samuti ei muuda kulu abikõlblikkuse hinnangut toetuse saaja heausksus, pettuse

puudumine või väide, et fondile ei tekkinud otsest rahalist kahju. Meetme määruse § 8 lõige 2 ei

seo kulu abikõlbmatust pettuse, tahtluse, korruptsiooni ega tegeliku rahalise kahju tuvastamisega.

Määrav on objektiivne asjaolu, kas kulu tekkis sättes nimetatud seotud isikute vahelisest tehingust.

Kui seotud isikute olemasolu on tuvastatud, on tehingu kulud meetme määruse kohaselt

abikõlbmatud ning protsendimääraga korrektsioon ei ole sellises olukorras võimalik.

36. Toetuse saaja viide riigihangete rikkumiste korral kasutatavatele 5%, 10% või 25%

finantskorrektsiooni määradele ei ole praegusel juhul asjakohane. Riigihanke rikkumise puhul

võib hankelepingu ese ja sellega seotud kulu olla põhimõtteliselt toetatav, kuid hankemenetluse

nõude rikkumise täpset rahalist mõju ei ole alati võimalik välja arvutada. Sellisel juhul kasutatakse

rikkumise võimaliku finantsmõju hindamiseks protsendimäära. Praegusel juhul ei ole küsimus

teadmata suurusega võimalikust finantsmõjust, vaid meetme määrusega sõnaselgelt abikõlblike

kulude hulgast välja arvatud kulus.

37. Eeltoodust tulenevalt ei ole rakendusüksuse otsus karistusliku iseloomuga. Rakendusüksus

ei määra toetuse saajale sanktsiooni, vaid kõrvaldab projekti abikõlblike kulude hulgast kulud,

mida meetme määruse kohaselt ei ole lubatud toetusest rahastada, ning nõuab tagasi üksnes nende

kulude katteks makstud toetuse. Ühendmääruse kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus muu

hulgas juhul, kui kulu ei ole abikõlblik.

38. Seetõttu jääb rakendusüksus seisukohale, et meetme määruse § 8 lõikega 2 vastuolus

olevad seotud isikute vaheliste tehingute kulud tuleb lugeda täies ulatuses abikõlbmatuks. Nende

kulude suhtes madalama protsendimääraga finantskorrektsiooni kohaldamiseks puudub õiguslik

alus.

VAIDLUSTAMINE

39. Otsust on võimalik vaidlustada ÜSS2021_2027 § 31 ja HMS §-s 73 sätestatud korras,

esitades vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik

vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kairi Puur

5066131

[email protected]