EELNÕU

18.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmisega

§ 1. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite

valimise ja kasutamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord“ § 2 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ § 6 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „15. detsembri

2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele

esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §-s 2 loetletud kantserogeenset“ tekstiosaga „8.

mai 2026. a määruse nr 49 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja

keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ §-s 3 loetletud kantserogeenset, mutageenset või

reproduktiivtoksilist“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 125 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja tagab redelite regulaarse kontrollimise, arvestades valmistaja antud

kasutusjuhendit.“.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 4 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult

või töökeskkonna andmekogu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise

lõpetamist.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

18.09.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega viiakse neli Vabariigi Valitsuse määrust kooskõlla töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muudatustega ning ajakohastatakse kehtivat regulatsiooni. Muudatuste

eesmärk on vähendada põhjendamatut halduskoormust ning muuta töötervishoiu ja tööohutuse

nõuete rakendamine paindlikumaks ja vajaduspõhiseks.

Eelnõu kohaselt kaotatakse kohustus pidada töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite

arvestust ning täpsustatakse töövahendite ohutusjuhendite koostamise nõudeid. Samuti

muudetakse paindlikumaks redelite kontrollimise korda, võimaldades kontrollimise sageduse

kindlaksmääramisel arvestada tegelikku vajadust ja valmistaja juhiseid.

Lisaks täpsustatakse tööõnnetuse raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale edastamise

korda, võimaldades raporti esitada ka töökeskkonna andmekogu kaudu, ning ajakohastatakse

rasedate ja rinnaga toitvate naiste töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid käsitlevas määruses olev

õigusviide.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kristina Kaaberma (5836 0813;

[email protected]) ja Marilin Lutsoja (teenistussuhe lõppenud) ning sama

osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476; [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226; [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord“ (RT I, 15.05.2021, 3);

2) Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ (RT I, 22.05.2024, 5);

3) Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 17.10.2019, 7);

4) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ( RT I, 22.11.2022, 9).

Eelnõuga on seotud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 888 SE1.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis.

1 Eelnõu – Riigikogu

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Esimesega muudetakse isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise korda, teisega korrigeeritakse viidet ohtlike kemikaalide määrusele, kolmandaga

muudetakse töövahendi kasutamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning neljandaga

tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, nendest teatamise ja nende uurimise korda.

Eelnõu § 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuksVabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse

nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ § 2 lõike 6 punkt 2, mille alusel on

tööandja kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust.

Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja anda tööandjale suurem

paindlikkus otsustada, kuidas tõendada isikukaitsevahendite väljastamist ja maandada

võimalikke vaidlusriske töötajatega. Tööandjal säilib jätkuvalt kohustus tagada töötajale

vajalikud isikukaitsevahendid ning korraldada nende kasutamine kooskõlas töötervishoiu ja

tööohutuse nõuetega. Samuti peab tööandja vaidluse korral olema suuteline tõendama, et ta on

oma kohustused täitnud, kuid selleks kasutatavad tõendid ja dokumenteerimise viis jäävad

tööandja otsustada.

Muudatus ei vähenda töötajate kaitset ega tööandja vastutust isikukaitsevahendite tagamise

eest, vaid loob võimaluse valida ettevõtte tegevuse eripärast lähtuv sobivaim dokumenteerimise

viis. Praktikas võivad tööandjad jätkata isikukaitsevahendite arvestuse pidamist, kui nad peavad

seda vajalikuks, kuid selle pidamine ei ole enam õigusaktist tulenev kohustus.

Eelnõu § 2 kohaselt parandatakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruses nr 95

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ viide Vabariigi

Valitsuse määrusele, mis käsitleb ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid,

kuivõrd viidatud määrus on alates 15. maist 2026. a kehtetu ning kantserogeenset, mutageenset

ning reproduktiivtoksilist ohtu põhjustavad tööprotsessid on loetletud uues, 8. mai 2026. a

määruses nr 49 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste

ohutegurite mõõtmise kord“. Seega on tegemist tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a

määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi määrus

nr 13) § 1 lõige 7.

Punktiga 1 kavandatakse tunnistada kehtetuks nõue, mille kohaselt koostab tööandja

kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit.

Muudatus on seotud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmisega. TTOS-i § 13

lõike 1 punkti 14 kohaselt peab tööandja edaspidi töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama

kasutatava töövahendi ohutusjuhendi, välja arvatud töövahendile, millele tootja ei ole

kohustatud kasutusjuhendit koostama või mille tootja koostatud kasutusjuhend sisaldab teavet

töövahendi ohutuks kasutamiseks.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus

riskipõhiseks. Tööandja ei pea koostama ohutusjuhendit igale kasutatavale töövahendile, vaid

sellist vajadust tuleb hinnata töökeskkonna riskianalüüsi alusel. Samuti ei ole vaja

ohutusjuhendit koostada juhul, kui tootja koostatud kasutusjuhend sisaldab töövahendi ohutuks

kasutamiseks vajalikku teavet. Sellega välditakse, et tööandja koostatud ohutusjuhend üksnes

kordab tootja kasutusjuhendis juba esitatud teavet.

Kuna töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus ja selle erandid sätestatakse TTOS-is, ei

ole sama küsimust vaja enam määruses reguleerida. Määruse nr 13 § 1 lõike 7 kehtetuks

tunnistamise eesmärk on seega vältida regulatsiooni dubleerimist ning tagada kooskõla

TTOS-is sätestatava riskipõhise lähenemisega.

Muudatus vähendab põhjendamatut halduskoormust, kuna tööandjal ei ole enam kohustust

koostada ohutusjuhendit, kui see ei ole riskianalüüsi põhjal vajalik või kui tootja kasutusjuhend

juba sisaldab töövahendi ohutuks kasutamiseks vajalikku teavet. Samal ajal säilib tööandja

kohustus tagada, et töötajal oleks töövahendi ohutuks kasutamiseks vajalik teave ning et töötaja

oleks nõuetekohaselt juhendatud ja välja õpetatud.

Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt sõnastatakse määruse nr 13 § 125 lõike 2 teine lause järgmiselt:

„Tööandja tagab redelite regulaarse kontrollimise, arvestades valmistaja antud

kasutusjuhendit.“

Muudatusega loobutakse nõudest kontrollida redeleid vähemalt üks kord kuus ning

sätestatakse, et tööandja peab tagama redelite regulaarse kontrollimise, arvestades valmistaja

antud kasutusjuhendit. Muudatuse eesmärk on muuta nõue paindlikumaks ja võimaldada

kontrollimise sageduse kindlaksmääramisel senisest enam arvestada redeli tegeliku kasutuse ja

kontrollivajadusega.

Senine kohustus kontrollida kõiki redeleid vähemalt üks kord kuus ei arvesta piisavalt redelite

erineva kasutussageduse ja -tingimustega ega valmistaja juhistega. Näiteks võib harva

kasutatava redeli igakuine kontroll olla ebavajalik, samas kui intensiivselt või keerukates

tingimustes kasutatava redeli puhul võib olla põhjendatud kontrollida seda sagedamini kui üks

kord kuus. Samuti võib valmistaja kasutusjuhendis olla olenevalt redeli tüübist ja

kasutusotstarbest ette nähtud konkreetne kontrollimise kord või sagedus.

Muudatusega saab tööandja korraldada redelite kontrollimise vastavalt tegelikule vajadusele,

võttes seejuures arvesse valmistaja kasutusjuhendit. Sarnaselt teiste töövahenditega peab

tööandja tagama redelite ohutuse ja korrasoleku ning nende regulaarse kontrollimise, kuid

kontrollimise sagedus ei ole õigusaktis kindlaks määratud. See võimaldab vähendada

põhjendamatut halduskoormust juhul, kui igakuine kontroll ei ole vajalik, ning samal ajal

tagada sagedasema kontrolli juhul, kui seda tingivad redeli kasutusintensiivsus, -tingimused,

seisukord või valmistaja juhised.

Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75

„Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 4 lõike 5 teist

lauset ning sõnastatakse see järgmiselt: „Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti

kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu kolme

tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.“

Muudatusega täpsustatakse tööõnnetuse raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamise

korda, sätestades sõnaselgelt, et raporti võib esitada kas kirjalikult või töökeskkonna

andmekogu kaudu. Muudatuse eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla töökeskkonna

andmekogu kasutuselevõtuga ning võimaldada raporti elektroonilist edastamist.

Kehtiva regulatsiooniga nähakse ette tööõnnetuse raporti esitamine Tööinspektsioonile

töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult, kuid kannatanule raporti esitamise viisi ei ole

täpsustatud. Praktikas võimaldab töökeskkonna andmekogu edastada raporti ka kannatanule või

tema huvide kaitsjale, mistõttu on põhjendatud see võimalus õigusaktis sõnaselgelt sätestada.

Muudatus ei mõjuta kannatanu õigust saada tööõnnetuse raport ega tööandja kohustust see

kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist esitada. Muudatusega üksnes

täpsustatakse raporti kättetoimetamise võimalusi ning toetatakse tööõnnetuste menetluse

digitaliseerimist ja halduskoormuse vähendamist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud ja kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

4. Määruse mõjud

Muudatuste rakendamisega kaasneb: 1) majanduslik mõju, 2) sotsiaalne mõju ja 3) mõju

riigiasutuste töökorraldusele. Määruses tehtavad muudatused ei mõjuta regionaalarengut,

infotehnoloogiat ja infoühiskonda, haridust, kultuuri ja sporti, riigikaitset ja välissuhteid ega

siseturvalisust ja keskkonda.

Majanduslik mõju

Sihtrühm: tööandjad

Määruse mõjualasse kuuluvad tööandjad, kelle juures töötab vähemalt üks inimene töölepingu

või avaliku teenistuse seaduse alusel. Selliseid tööandjaid oli 2025. aastal ligikaudu 80 000, mis

moodustab umbes 39% kõikidest ettevõtetest2. Sihtrühma kuuluvad nimetatud tööandjate

hulgas eelkõige need, kelle tööprotsessides on töötajatel vaja kasutada isikukaitsevahendeid,

juhenditega varustatud töövahendeid või töövahendina redeleid, sh näiteks ehitus-, tööstus-,

kaubandus- ja laondusvaldkonnas.

Eelnõukohaste muudatustega kaotatakse kohustus pidada arvestust väljastatud

isikukaitsevahendite üle ja koostada töövahendi ohutusjuhend ning muudetakse redelite

kontrollimise nõue paindlikumaks. Muudatused vähendavad tööandjate koormust juhendite

koostamise (mis sageli dubleerivad valmistaja juhendit), rutiinse dokumenteerimise, vastavate

süsteemide ülalpidamise ning raporteerimise arvelt. Seega avaldub muudatuste mõju

tööandjatele halduskoormuse vähenemisena. Muudatus, mille kohaselt võib tööõnnetuse raporti

edastada ka töökeskkonna andmekogu kaudu, ei ole märkimisväärse mõjuga, kuna tegemist on

lisavõimalusega olemasoleva kohustuse täitmiseks.

Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib töövaidluse või järelevalvemenetluse käigus olla

keerulisem tuvastada, kas isikukaitsevahend jäeti töötajale väljastamata või väljastati, kuid

töötaja ei kasutanud seda nõuetekohaselt. Samuti võib redelite kontrollimise paindlikum

korraldus suurendada tööõnnetuste riski ja sellest tulenevaid töökorralduslikke häireid juhul,

kui tööandja ei korralda kontrolle tegeliku vajaduse järgi. Samas säilib tööandjal võimalus

jätkata senist dokumenteerimis- ja kontrollipraktikat ning valida selleks sobiv viis.

Kokkuvõttes vähendavad muudatused tööandjate halduskoormust ning võimaldavad senisest

paindlikumat ja riskipõhist lähenemist, ilma et muutuks tööandja vastutus tööohutuse

tagamisel. Mõju ulatus ja sagedus sõltuvad ettevõtte tegevusalast ja töökorraldusest, kuid

kokkuvõttes on mõju väike.

2 Statistikaameti andmed töötamise registri põhjal (august 2025) ning Statistikaameti andmebaasi tabel ER006:

statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sihtrühm: töötajad

Määruse mõjualasse kuuluvad töölepinguga töötajad ning avaliku teenistuse seaduse alusel

töötavad ametnikud. 2025. aastal oli töötajaid ja ametnikke kokku 604 300, mis moodustab

97,5% kõikidest palgatöötajatest3. Sihtrühma kuuluvad eelkõige need töötajad, kes oma töös

vajavad isikukaitsevahendeid või ohutusjuhenditega varustatud töövahendeid või kasutavad

töövahendina redeleid, sh näiteks ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja laondusvaldkonnas.

Muudatused ei vähenda tööandja kohustust tagada töötajale ohutu töökeskkond ja töövahendid

ning väljastada vajalikud isikukaitsevahendid. Seetõttu ei ole muudatustel töötajatele

märkimisväärset mõju ja need ei muuda tööprotsesse.

Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib töövaidluse või järelevalvemenetluse käigus olla

keerulisem tuvastada, kas isikukaitsevahend jäeti töötajale väljastamata või väljastati, kuid

töötaja ei kasutanud seda nõuetekohaselt. Samuti võib redelite kontrollimise paindlikum

korraldus suurendada tööõnnetuste riski juhul, kui tööandja ei korralda kontrolle tegeliku

vajaduse järgi. Töötajale jäävad siiski alles kõik senised õigused nõuda tööohutusnõuete

täitmist ning keelduda tööst, mis seab ohtu tema elu või tervise.

Kokkuvõttes ei ole muudatused töötajatele olulise mõjuga, kuna tööohutuse tagamise

põhimõtted ja tööandja vastutus säilivad. Võimalike ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuste tulemusena võib esialgu mõnevõrra suureneda vajadus tööandjate nõustamise ja

selgituste järele, eelkõige seoses paindlikuma ja riskipõhise lähenemise rakendamisega

isikukaitsevahendite dokumenteerimisel ja redelite kontrollimisel. Infosüsteeme ei ole vaja

täiendada, kuna töökeskkonna andmekogus on tööõnnetuse raporti edastamise võimalus juba

olemas. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsiooni töökorraldusele väike.

Mõju isikuandmete kaitsele

Sihtrühm: tööõnnetustes kannatanud töötajad, nende huvide kaitsjad ja tööandjad

Eelnõu mõjutab isikuandmete töötlemist üksnes seoses tööõnnetuse raporti edastamise korraga.

Muudatusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 sätestatud

tööõnnetuse raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamise korda ning nähakse ette

võimalus esitada raport lisaks kirjalikule vormile ka töökeskkonna andmekogu kaudu.

Muudatus ei too kaasa uute isikuandmete kogumist, uusi töötlemise eesmärke, uusi

andmesubjekte ega uusi andmesaajaid. Samuti ei muudeta töödeldavate andmete koosseisu ega

andmete säilitamise põhimõtteid. Tegemist on olemasoleva andmevahetuse korralduse

täpsustamisega, mis võimaldab kasutada raporti edastamiseks juba toimivat töökeskkonna

andmekogu.

3 Statistikaameti andmebaasi tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi.

Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et tööõnnetuse raporti saab edastada turvalise

elektroonilise kanali kaudu, mis muudab andmete kättesaadavuse kannatanule ja tema huvide

kaitsjale lihtsamaks ning vähendab tööandjate halduskoormust.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaldamisega ei kaasne isikute profileerimist,

automatiseeritud otsuste tegemist, ulatuslikku andmete töötlemist ega muid asjaolusid, mis

kahjustaksid oluliselt füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi. Seetõttu on mõju isikuandmete

kaitsele väike ja pigem positiivne.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei kahjusta tõenäoliselt füüsiliste isikute õigusi ega

vabadusi ning seetõttu ei ole vaja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 kohast

andmekaitsealast mõjuhinnangut koostada.

Mõju isikuandmete kaitsele on väike, kuna muudatus ei too kaasa uute isikuandmete kogumist,

töödeldavate andmete mahu suurenemist ega uusi töötlemise eesmärke. Mõju avaldub väikeses

ulatuses ja pidevalt, kuna tööõnnetuse raporti edastamiseks võimaldatakse kasutada

olemasolevat töökeskkonna andmekogu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub või

on väga väike, sest muudatus ei mõjuta andmesubjektide õigusi ja andmete töötlemise

põhimõtteid ega kahjusta füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega riigiasutustele tegevusi ei lisandu ning riigieelarvele ei kaasne

lisakulusid ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumine seatakse vastavusse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise

seaduse jõustumisega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule PARE ning Tööinspektsioonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

26.09.2026 nr 2-2/3318-1

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmisega

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse määruste muutmise määruse seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmisega“ eelnõu. Palume võimalusel kooskõlastust seitsme tööpäeva jooksul, et tagada

määruse jõustumine samaaegselt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse

jõustumisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Tööinspektsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE

Kristina Kaaberma +372 5836 0813

[email protected]