KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 01.10.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/145

Kaitseväe peastaap

SÕJAVÄELISE VÄLJAÕPPE OHUTUSE ÜLDEESKIRI OE 1.1

Tallinn 2026

2/13

Ohutuseeskirja koostaja:

Kaitseväe peastaap väljaõppeosakond

Ohutuseeskirja väljatöötamisel osalesid või andsid ekspertavamuse:

Kaitseväe peastaap üldosakonna juriidiline teenistus

Kaitseväe peastaap Kaitseväe töökeskkonnagrupp

Sõjaväepolitsei uurimisjaoskond

Õhuväe staap kaitselennunduse järelevalveteenistus

Kaitseväe Akadeemia õppevara grupp

Neljas, parandatud ja täiendatud trükk.

3/13

Sisukord

1. peatükk. Üldsätted ............................................................................................................ 4

2. peatükk. Väljaõppe osaliste kohustused ja õigused ........................................................... 6

1. jagu. Väljaõppe osalised ............................................................................................. 6

2. jagu. Väljaõppejuht ...................................................................................................... 7

3. jagu. Väljaõppe planeerija ........................................................................................... 7

4. jagu. Väljaõppe läbiviija ............................................................................................... 7

5. jagu. Väljaõppe toetaja ................................................................................................ 8

6. jagu. Väljaõppes osaleja ............................................................................................. 8

3. peatükk. Ohutusnõuete kogumi haldamine ........................................................................ 9

1. jagu. Haldamisprotsess ............................................................................................... 9

2. jagu. Ohutusnõuete kogumi liigid, haldajad ja kinnitajad ............................................ 10

3. jagu. Vormistamine ja avalikustamine ....................................................................... 12

Lisa

Lisa. Ohutusnõuete tundmise kontroll-leht ....................................................................... 13

4/13

1. peatükk Üldsätted

1. Sõjaväelise väljaõppe (edaspidi väljaõpe) ohutuse üldeeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab

väljaõppe osaliste kohustused ja õigused ohutusnõuete tundmisel ning täitmisel ja ohutuseeskirjade ning kasutusjuhendite (edaspidi ohutusnõuete kogumi) haldamise. Väljaõppe osalised (edaspidi osalised) on loetletud siinse eeskirja punktis 19.

2. Eeskiri on täitmiseks Kaitseväes ja Kaitseliidus. 3. Väljaõppe ohutus on osa riigis kehtestatud tööohutusest, organisatsiooni ohutuskultuurist, ja

valdkonna eeskirjadest ning NATO vastavatest standardimisnõuetest (nt STANAG-id). Ohutusnõuete (vt p 5.1. kuni 5.3) eesmärk on kehtestada ennetusmeetmed tööõnnetuste ja ümbritsevale keskkonnale kahju tekitamise vältimiseks.

4. Ohutusnõuetes sätestatut peab kohaldama koos väljaõpet toetavate dokumentidega (nt STANAG, määrustik, eeskiri, käsk, püsitoiming jne).

5. Väljaõppe ohutust reguleerivad ohutuseeskirjad, kasutusjuhendid ja töötervishoiu ning tööohutuse seadusest tulenevad ohutusjuhendid.

5.1. Ohutuseeskirjas määratletakse tehtava tööga või kõrgendatud väljaõpperiskiga kaasnevad võimalikud ohuolukorrad ja juhised nende vältimiseks või riskide maandamiseks. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevused on:

5.1.1. relva, lahingu- ja harjutusmoona, lõhkeaine ning imitatsiooni käsitsemine;

5.1.2. kergesti süttiva vedeliku kasutamine; 5.1.3. köiellaskumine/vertikaaloperatsioonid; 5.1.4. ellujäämisõpe; 5.1.5. veekogu ületamine; 5.1.6. langevarjuhüpe; 5.1.7. õhusõidukiga lendamine või õhusõiduki lennutamine; 5.1.8. tuukritööd ja allvee sukeldumine; 5.1.9. töövahendi katsetamine; 5.1.10. lahinguõppused1.

5.2. Kasutusjuhendis määratletakse konkreetse töövahendi kasutusnõuded. Enne töövahendi kasutamist või katsetamist peab kasutaja kasutusjuhendi läbi lugema ja arvestama seal esitatud nõuetega.

5.3. Ohutusjuhendis on kirjas, kuidas töötada vältimaks tervisekahjustusi, võttes arvesse töövahendi valmistaja kasutusjuhendis olevaid nõudeid.

6. Ohutusnõuete puudumisel peab struktuuri- või väeüksus (edaspidi üksus) või selle üksuse staap lähtuma esmalt töövahendi tootja kasutusjuhendist ning alles seejärelotsustama, kas töötada välja uued nõuded või täiendada olemasolevaid (vt joonis 1).

7. Uute ohutusnõuete puudumisel koostakse esmalt ajutised ohutusnõuded. Ajutise ohutusnõuete katsetamise järel ilmnenud puuduse, tööõnnetuse ja kahju tekkimisel tuleb hinnata riske ning saadud tulemuste põhjal ohutusnõudeid täiendada või parandada ning seejärel kehtestada need punkti 5.1 kuni 5.2 nõudeid arvesse võttes kas ohutuseeskirjana või kasutusjuhendina.

8. Ohutusnõuete õpetamine on osa väljaõppeprotsessist ja see peab olema ette valmistatud ning

korraldatud järgmiselt2: 8.1. sissejuhatav ohutusalane juhendamine, mis tehakse väljaõppe osalisele teenistusse

asumisel ja sisaldab tema ametiga seotud ohutusnõuete tutvustamist; 8.2. ohutusalane väljaõpe korraldatakse väljaõppe osalisele:

8.2.1. enne kõrgendatud väljaõpperiskiga väljaõpet; 8.2.2. enne relva, lahingumoona, varustuse ja tehnika käitlemist või

käsitsemist; 8.2.3. uue ohutusnõude kehtestamisel või senise muutmisel; 8.2.4. kui ta on rikkunud ohutusnõuet; 8.2.5. kui ta on teenistusest eemal viibinud kauem kui üks aasta; 8.2.6. kui väljaõppejuht peab seda vajalikuks.

1 Õppuste korraldamise eeskiri. 2 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 133, mis on käesoleva eeskirja jaoks kohandatud.

5/13

9. Väljaõppes osaline kinnitab ohutusalast juhendamist või väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esmakordsel õpetamisel ja punktides 8.2.3, 8.2.4, 8.2.5 ja 8.2.6 nimetatud juhtudel. Nende ohutusnõuete osas, mille kohta on isikult juba varem kinnitus võetud, ei pea uut kinnitust võtma.

10. Väljaõppe osalisele tema teenistuskohustusega kaasnevate võimalike töötervishoiu ja tööohutusega seonduvate tegurite ning mõjude teatavakstegemise eest vastutab väljaõppe läbiviija, kes võib vajadusel kaasata selleks üksuse töökeskkonnaspetsialisti.

11. Töökeskkonnaspetsialist teeb koostööd väljaõppe osalistega ja osaleb väljaõppe analüüsimisel, kavandamisel ja läbiviimisel ning riskianalüüsi koostamisel eesmärgiga hinnata tööohutusnõuete rakendamist väljaõppes. Vajadusel viib läbi sissejuhatava ohutusalase juhendamise ja väljaõppe.

12. Kui väljaõppes osaline ei ole ootamatu haigestumise või mõnel muul põhjusel võimeline osalema ohutusalasel juhendamisel või väljaõppel, peab ta sellest ette kandma väljaõppe läbiviijale või teda asendavale isikule. Oma kohustuste üleandmine ilma väljaõppe läbiviija või teda asendava isiku loata on keelatud. Teenistuskohustuste üleandmise viisi ja koha määrab läbiviija või teda asendav isik.

13. Välisriigis korraldataval väljaõppeüritusel juhinduvad Eesti üksused seal kehtivatest ohutusnõuetest, kui nendega on tagatud osaliste ohutus vähemalt samaväärselt Eestis kehtestatud nõuetega. Otsuse ohutusnõuete vastavuse kohta teeb väljaõppejuht.

14. Koostööpartner (nt välisriigi relvajõud, töövahendi tootja jne), kes osaleb Eestis korraldataval väljaõppeüritusel või katsetamisel, lähtub Eesti ohutusnõuetest juhul, kui nende ohutusnõuded ei ole rangemad või riikidevaheline kokkulepe ei sätesta teisiti. Otsuse ohutusnõuete vastavuse kohta teeb väljaõppejuht.

15. Töövahendi ohutusalase dokumentatsiooni olemasolu eest vastutab tootja ja hankija. 16. Töövahendi katsetamise eest vastutab tootja ja hankija ning üksus, kellele töövahend

hangitakse. Töövahendi katsetamisel peab järgima siinse eeskirja punktis 24 kirjeldatud reegleid.

17. Terminid3: 17.1. Ekspert – oma ametiala asjatundja või ekspertidest koosnev komisjon, keda

rakendatakse eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks. 17.2. Hankija – isik või asutus, kes hangib tarnijalt kaupa (töövahendit). 17.3. Isikukaitsevahend – kandja seljas, peas, jalas või käes kantav vahend, mis on

konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustavate väliste tegurite eest. Isikukaitsevahend on üldjuhul isiklikuks kasutamiseks. Sama isikukaitsevahendi kasutamisel mitme isiku poolt peab olema tagatud vahendi hügieenilisus (puhtus ja hooldus).

17.4. Kahju tekitamine – seotud isiku tervise (isikukahju) või varaga (varakahju). 17.5. Olukorrateadlikkus – arusaam, mis tekib keskkonna ja sündmuste tajumisel koos

ajaliste ja ruumiliste seoste, nende tähenduse ja mõju mõistmisega nii kindal ajahetkel kui ka tulevikus.

17.6. Ohuolukord – töökeskkonnas tekkinud olukord, mis oleks võinud või võib lõppeda õnnetusjuhtumiga, sh tööõnnetusega.

17.7. Ohuolukorra teatis4 – õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse tekkimise võimalusega olukorra fikseerimise vorm.

17.8. Ohutegur – töökeskkonnas esinev tegur, mis võib ohustada väljaõppe osalise elu või tervist.

17.9. Ohutuskultuur–ohutusega seotud püsiväärtused, normid, oskused, hoiakud ja tavad. 17.10. Ohutusnõude haldamine – tööprotsess, mis hõlmab endas ohutusnõude

väljatöötamise, katsetamise, ajakohastamise, kooskõlastamise, kinnitamiseks esitamise ja säilitamise ning avalikustamise korraldamist. Ohutusnõuete haldajad on esitatud tabelis 1.

17.11. Korrapidaja – isik, kes tagab üksuses ööpäevaringse valmisoleku ja info liikumise. 17.12. Katsetamine – uurida või kontrollida millegi omadusi ja sobivust. Katsetamise lõpus

koostatakse tegevustest ning tulemustest kirjalik kokkuvõte. 17.13. Risk − ohuolukorra tekkimise või õnnetuse toimumise tõenäosus.

3 Tööelu, 28.01.2020. Terminid on käesoleva eeskirja jaoks kohandatud. 4 Tööohutuse teemaleht Kaitseväe siseveebis.

6/13

17.14. Riskianalüüs – taasesitamist võimaldavas vormis kirjalik analüüs, millega selgitatakse välja ja hinnatakse töökeskkonna ohutegureid, mis võivad väljaõppe osaliste tervist ohustada, ja määratakse kindlaks riski vähendavad meetmed. Riskianalüüs koostatakse üldtunnustatud tõenäosus tagajärg meetodil.

17.15. Töövahend – masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist ja sõjamaterjal. 17.16. Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik, kes osaleb ohutuslahenduste (sh

riskianalüüs) koostamises ja lahendab töötervishoiu ning tööohutusega seotud küsimusi.

17.17. Tööohutus – töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna saavutamiseks, mis võimaldab väljaõppe osalistel täita ülesannet oma tervist ohtu seadmata.

17.18. Töötervishoid – tegevuste kogum, mis aitab hoida väljaõppe osalise tervist töökeskkonnas. Töötervishoid seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises väljaõppe osalise tervisekahjustuse vältimiseks, töö kohandamises väljaõppe osalise võimetele vastavaks ning väljaõppe osalise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises.

17.19. Tööõnnetus – väljaõppe osalise tervisekahjustus või surm või õnnetus seadmega/varustusega, mis toimus tööandja antud ülesannet täites.

17.20. Õnnetusjuhtum – töökeskkonnas toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada väljaõppe osaliste elu ja tervist.

17.21. Vahejuhtumi ettekanne − kriitilise teadmisvajadusega info edastamine. 17.22. Ühiskaitsevahend − vahend, mis kaitseb ohu eest korraga mitut selles töölõigus olevat

väljaõppe osalist ning ei ole mõeldud isiklikuks kasutamiseks. 18. Eeskirja haldab Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakond (edaspidi KVPS J7).

2. peatükk

Väljaõppe osaliste kohustused ja õigused

1. jagu Väljaõppe osalised

19. Väljaõppe osalised5 on: 19.1. väljaõppejuht; 19.2. väljaõppe planeerija; 19.3. väljaõppe läbiviija; 19.4. väljaõppe toetaja; 19.5. väljaõppes osaleja (õppija).

20. Väljaõppe osalised on kohustatud: 20.1. osalema ohutusalasel juhendamisel ja väljaõppes; 20.2. osalema olukorrateadlikkuse tagamise eesmärgil omavaheliste tegevuste

koordineerimisel; 20.3. teadma ja täitma talle teatavaks tehtud ohutusnõudeid; 20.4. teadma nõutavate isikukaitsevahendite kasutamise põhimõtteid; 20.5. oskama hinnata väljaõppega seonduvaid ohte ja riske ning rakendama ohutusalast

väljaõpet parimal viisil; 20.6. viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale ohutusnõuete rikkumisest; 20.7. kandma ette kehtestatud vormi kohaselt (vt p 17.7) väljaõppejuhile ohuolukordadest,

ohutusnõuetes avastatud vastuoludest, puudustest ja mitmeti tõlgendatavatest sätetest;

20.8. kasutama ettenähtud ühis- või isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras ja puhtana.

21. Väljaõppe osalisel on õigus peatada tegevus, kui on tekkimas või tekkinud ohuolukord (nt inimtahtele allumatud loodusjõud) väljaõppe osalisele, kõrvalisele isikule või varale, ning täpsustama ja välja selgitama ohutusnõuded tegevuse ohutuks jätkamiseks.

5 Sõjaväelise väljaõppe eeskiri, lisa 1.

7/13

2. jagu Väljaõppejuht

22. Väljaõppejuht peab:

22.1. korraldama väljaõppe osalistele ohutusalase juhendamise ja väljaõppe; 22.2. kontrollima enne väljaõppeürituse käsu kinnitamist, kas väljaõppe planeerija ja

läbiviija kavandatud ohutus (sh riskianalüüs) vastab korraldatava väljaõppeürituse tingimustele;

22.3. kontrollima vähemalt üks kord aastas ohutusnõuete täitmist igas alluvas üksuses või allüksuses ja tegema selle kohta märke ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele (vt lisa 1);

22.4. kontrollima enne väljaõppe algust, et: 22.4.1. väljaõppe läbiviijal on vastava väljaõppeürituse läbiviimise oskus ja õigus; 22.4.2. kavandatud tegevused on väljaõppe osaliste vahel koordineeritud.

22.5. korraldama väljaõppe osalistele ohutusnõuete kättesaadavuse; 22.6. tagama väljaõppe osalistele olenevalt väljaõppeürituse iseloomust kas üld- või

isikukaitsevahendid; 22.7. hindama ja otsustama, kas partnerriigis toimuva väljaõppeürituse ohutusnõuded

tagavad oma üksus(t)e ohutuse samaväärselt Eestis kehtestatud ohutusnõuetega; 22.8. hindama ja otsustama, kas partnerriigi relvajõudude ohutusnõuded tagavad Eestis

toimuval väljaõppeüritusel oma üksus(t)e ohutuse samaväärselt Eestis kehtestatud ohutusnõuetega;

22.9. korraldama kohese ohutusalaste puuduste ja mitmeti tõlgendavate sätete sisse kandmise õpituvastuste keskkonda.

3. jagu

Väljaõppe planeerija

23. Väljaõppe planeerija peab: 23.1. planeerima väljaõppeüritust järgides ohutusalaseid õigusakte ja teisi väljaõpet

toetavaid dokumente; 23.2. koostama väljaõppeüritusega seotud riskianalüüsi ja pakkuma lahendusi riski(de)

maandamiseks; 23.3. taotlema maaomanikult, riigivara valitsejalt või volitatud ametiasutuselt

väljaõppeürituse läbiviimiseks või töövahendi katsetamiseks eelneva kirjaliku nõusoleku, teavitama tegevusest avalikkust ja asjaomaseid ametiasutusi;

23.4. kaasama riskianalüüsi koostamisel väljaõppe toetajaid6; 23.5. andma nii väljaõppejuhile kui ka väljaõppe läbiviijale võimalikest riskidest teada; 23.6. pöörama erilist tähelepanu konkreetse väljaõppeüritusega seotud väljaõppe osaliste

omavaheliste tegevuste koordineerimisele ja situatsiooniteadlikkusele; 23.7. planeerima vajadusel ohutusalase juhendamise ja väljaõppe teenistuskohal.

4. jagu

Väljaõppe läbiviija

24. Väljaõppe läbiviija peab: 24.1. omama teadmisi ja oskusi väljaõppeürituse korraldamiseks; 24.2. enne väljaõppeüritust tutvuma vastavate dokumentidega (nt väljaõppejuhised,

õppuste korraldamise eeskiri, ohutuseeskiri, harjutusvälja kasutuseeskiri jne) ja seejärel juhinduma neist ürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

24.3. planeerija puudumisel täitma punktis 23.2 määratud ülesandeid ja kirjeldama neid kas väljaõppeürituse käsus või ajutistes ohutusnõuetes;

24.4. planeerija puudumisel täima punktis 23.3 määratud ülesannet; 24.5. õpetama igale väljaõppes osalejale ohutusnõudeid ning kordama ja kontrollima

vahetult enne väljaõppeürituse algust, sh töövahendi katsetamisel olulisemaid ohutusnõuete sätteid ja korraldust. Kindlasti peab kordama olulisi ohutusnõudeid enne igat kõrgendatud riskiga väljaõppeüritust;

6 Sõjaväelise väljaõppe eeskiri, lisa 1.

8/13

24.6. ohutusalase juhendamise või väljaõppe alguses tegema kohaloleku kontrolli, veendudes, et õiged isikud on kohal;

24.7. korraldama ohutusalase juhendamise või väljaõppe teenistuskohal ja tegema vastava märke ohutusnõuete tundmise kontroll-lehel (vt lisa 1) vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 8 ja 9;

24.8. andma väljaõppes osalejale mõistlikus pikkuses aega teatavaks tehtud ohutusnõuete täitmiseks ja täpsustavateks küsimusteks;

24.9. koguma väljaõppes osalejatelt kinnituse ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele. Kontroll-lehed arhiveeritakse üksuse asjaajamiskorra alusel ja need säilitatakse üksuses kuni 10 aastat;

24.10. kontrollima tema poolt väljastatud isikukaitsevahendite olemasolu ja korrasolekut. Kui asjaolud on nõudnud, et sama isikukaitsevahendit on kasutanud mitu isikut, peab olema tagatud vahendite hügieenilisus;

24.11. määrama (kui seda ei ole kehtestatud ohutuseeskirja vms dokumendiga) väljaõppe või teenistusülesande eripära arvesse võttes isikukaitsevahendi kandmise korra (nt väljaõppeürituse käsuga). Läbiviija peab selgitama isikukaitsevahendi (nt gaasimaski) kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust;

24.12. ohuolukorra, tööõnnetuse või keskkonnale tekitatud kahju puhul väljaõppe kohe peatama ja:

24.12.1. tagama vajadusel sündmuskohal viibijate ohutuse; 24.12.2. korraldama kannatanu(te)le esmaabi andmise; 24.12.3. kohe kandma ette väljaõppejuhile; 24.12.4. teavitama väljaõppeala haldajat; 24.12.5. tagama asitõendite säilimise piirkonnas; 24.12.6. eraldama tunnistajad küsitlemiseks ja seletuskirjade võtmiseks; 24.12.7. koostama kehtestatud vormi kohaselt kirjaliku vahejuhtumi ettekande ja

edastama selle alluvusjärgsele korrapidajale; 24.12.8. teavitama üksuse töökeskkonnaspetsialisti.

5. jagu

Väljaõppe toetaja

25. Väljaõppe toetaja peab: 25.1. osalema ohutusnõuete haldamisel; 25.2. abistama väljaõppe planeerijat ja läbiviijat riskianalüüsi koostamisel ja ohutusalasel

juhendamisel ning väljaõppe korraldamisel; 25.3. osalema ohutusalases juhendamises ja väljaõppes; 25.4. tundma väljaõppe ohutusnõudeid ja tagama, et väljaõppes osalejad neid täidaks.

6. jagu

Väljaõppes osaleja

26. Väljaõppes osalejal on õigus: 26.1. saada ohutusalast juhendamist ja väljaõpet; 26.2. nõuda tööandjalt olenevalt väljaõppeürituse iseloomust ettenähtud ühis- või

isikukaitsevahendeid; 26.3. pöörduda väljaõppe läbiviija poole, kui tema arvates ei taga rakendatavad meetmed

väljaõppe ohutust ning teavitada kehtestatud vormi kohaselt (vt p 17.7) ohuolukorrast üksuse töökeskkonnaspetsialisti.

26.3.1. Punktis 26.3 nimetatud tegevus ei vabasta osalejat väljaõppes osalemisest.

27. Väljaõppes osaleja peab: 27.1. osalema ohutusalases juhendamises ja väljaõppes; 27.2. tundma ja täitma väljaõppeürituse ohutusnõudeid ning kinnitama seda kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ohutusnõuete tundmise kontroll-lehel (vt lisa 1);

27.3. järgima, et kõik väljaõppeüritusel ja selle juures viibijad (k.a külalised, vaatlejad jne) täidaksid ohutusnõudeid;

9/13

27.4. väljaõppe läbiviijale ette kandma, kui on saanud käsu, mille täitmiseks tal puuduvad teadmised ja oskused (sh käsitseda relva, lahingumoona või juhtida mootorsõidukit, mille väljaõpet ta pole saanud).

3. peatükk

Ohutusnõuete kogumi haldamine

1. jagu Haldamisprotsess

28. Ohutusnõudeid hallatakse kolmel tasandil: üksus, staap ja väljaõppejuht. Ohutusnõuete

haldamise tegevuste järjekord on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Ohutusnõuete haldamisprotsess

29. Ohutusnõude, sh ajutise ohutusnõude, haldamise algatus (vt joonis 1 tegevus nr 1) võib tulla

nii üksusest kui selle üksuse staabist ja see peab olema põhjendatud ning kooskõlas siinse eeskirja punktiga 36.

30. Kõik algatused analüüsitakse haldaja või tema volitatud isiku juhtimisel üksuse staabis (vt joonis 1 tegevus nr 2). Analüüsi põhjal otsustatakse, kas ohutusnõude haldamiseks moodustatakse töögrupp (vt joonis 1 tegevus nr 3) või lahendatakse algatus lihtsamas/kiiremas korras (vt joonis 1 tegevused nr 6–8).

31. Töögrupi loomisel (vt joonis 1 tegevus nr 4) määratakse sellele ülem, eesmärgid ja tegevuskava. Töögrupi ülema juhtimisel lahendatakse ohutusnõudega seotud tegevused (vt joonis 1 tegevus nr 5).

32. Enne ohutusnõude kinnitamist kooskõlastatakse see ekspertidega (vt joonis 1 tegevus nr 6), kui neile on ohutusnõudes ettenähtud kohustusi või kui ohutusnõue puudutab nende eriala või ülesandeid.

33. Kõik ohutuseeskirjad kooskõlastatakse J7-ga. 34. Ohutusnõude esitab (vt joonis 1 tegevus nr 7) kinnitamiseks haldaja. Haldaja vastutab

ohutusnõude sisu üle vaatamise eest vähemalt iga viie aasta järel pärast viimast muutmist.

35. Ohuolukordade ning ohutusnõuetega seotud õpikogemuste kogumine toimub õpituvastuste keskkonnas.

10/13

36. Ohutusnõude haldamisel peab haldja üldjuhul arvesse võtma: 36.1. väljaõppe sisu; 36.2. üksuse võimekirjeldust; 36.3. koosseisu- ja varustustabelit; 36.4. väljaõppes osaleja tagasisidet; 36.5. õpituvastusi , õnnetusjuhtumeid, tööõnnetusi ning distsiplinaarjuurdlusi; 36.6. vastava valdkonna dokumentatsiooni (nt STANAG, tehnilised nõuded, ohutusnõuded,

kasutusjuhend, väljaõppedokumentatsioon). 37. Juhul, kui ohutusnõue vajab väljaõppelahenduse tõttu ühekordset muutmist, peab üksus

või selle üksuse staap enne konkreetse väljaõppeürituse algust koostama kirjalikult taasesitatavas vormis riskianalüüsi ning kooskõlastama selle väljaõppejuhi ja ohutuseeskirja haldajaga (vt tabel 1).

38. Juhul, kui haldamise käigus selgub, et ohutusnõude sisu on vaja muuta rohkem kui 1/3 ulatuses võrreldes kehtiva versiooniga, tuleb koostada uus ohutusnõue. Alla 1/3 muudatuse korral uut ohutusnõuet ei kinnitata, muudatused vormistatakse muutmise käskkirjaga, millele lisatakse seletuskiri muudatuste kohta.

2. jagu

Ohutusnõuete kogumi liigid, haldajad ja kinnitajad

39. Ohutusnõuete kogumi liigid, haldajad ja kinnitajad on nimetatud tabelis 1. Tabel 1. Ohutusnõuete kogumi liigid, haldaja ja kinnitaja

Ohutusnõuete kogumi liik Haldaja Kinnitaja

Ohutuseeskirjad

1. Üldised ohutuseeskirjad Kaitseväe juhataja

määratud isikvt p 40

Kaitseväe juhataja

2. Laskmiste ohutuseeskirjad Kaitseväe juhataja

määratud isikvt p 41

3. Suurtükiväe ohutuseeskirjad Kaitseväe juhataja

määratud isikvt p 42 4. Õhutõrje ohutuseeskirjad

5. Pioneeri ohutuseeskirjad

6. Õhuväe ohutuseeskirjad Õhuväe ülem

7. Mereväe ohutuseeskirjad Mereväe ülem

8. Mootorsõidukite ohutus- eeskirjad

Kaitseväe juhataja

määratud isikvt p 44

9. Välioskuste ohutuseeskirjad Kaitseväe juhataja

määratud isikvt p 45

10. Elektripaigaldiste ja laser- seadmete ohutuseeskirjad

Kaitseväe juhataja

määratud isikvt p 46

11. Info ja kommunikatsiooni tehnoloogia ohutuseeskirjad

Küberväejuhatuse ülem

Kasutusjuhendid

12. Töövahendi kasutusjuhend Materjalivaldkonna eest

vastutav isik7

Struktuuri- või väeüksuse ülem*

Tehnilised nõuded ja kasutuseeskirjad

13. Väljaõppeehitistele esitavad tehnilised nõuded

Taristuosakonna harjutusväljade portfellijuht (kooskõlastatult)

RKIK-i peadirektor (kooskõlastatult)

14. Harjutusvälja kasutuseeskiri

* Välja arvatud töövahendi tootja kasutusjuhend 40. Üldised ohutuseeskirjad:

40.1. Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskirja (OE 1.1) haldab KVPS J7 ülem; 40.2. Kuulmiskahjustuste vältimise ohutuseeskirja (OE 1.2) haldab KVPS J7 ülem; 40.3. Nägemiskahjustuste ohutuseeskirja (OE 1.3) haldab KVPS J7 ülem;

7 Materjalivaldkondade ja materjalivaldkonna vastutavate määramine.

11/13

40.4. Mehitamata õhusõidukite (I-II kategooria) ohutuseeskirja (OE 1.4) haldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem.

41. Laskmiste ohutuseeskirjad ja haldajad: 41.1. Lahingumoona ja relvakäsitsemise ning laskeharjutuse korraldamise ohutuseeskirja

(OE 2.1) haldab KVPS J7 ülem; 41.2. Tankitõrjerelvade laskeharjutuste ohutuseeskirja (OE 2.2) haldab diviisi ülem; 41.3. Õhutõrjerelvade laskeharjutuste ohutuseeskirja (OE 2.3) haldab diviisi ülem; 41.4. Kaudtulerelvade laskeharjutuste ohutuseeskirja (OE 2.4) haldab diviisi ülem; 41.5. Jalaväe lahingumasina CV9035EE relvasüsteemide kasutamise ohutuseeskirja (OE

2.5) haldab diviisi ülem; 41.6. Käsigranaadi ohutuseeskirja (OE 2.6) KVPS J7 ülem; 41.7. Õppevara käsitsemise ohutuseeskirja (OE 2.7) haldab KVPS J7 ülem; 41.8. 40 mm granaadiheitja laskeharjutuste ohutuseeskirja (OE 2.8) haldab diviisi ülem; 41.9. Varitseva õhuründemoona ja mehitamata ründevahendi laskeharjutuse

ohutuseeskirja (OE 2.9) haldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem. 42. Pioneeri ohutuseeskirjad ja haldajad:

42.1. Veekogu ületamise ohutuseeskirja (OE 5.1) haldab diviisi ülem; 42.2. Lõhke- ja demineerimistöö ohutuseeskirja (OE 5.3) haldab diviisi ülem; 42.3. Keemia-, bio-, raadioloogilise ja tuumarelva imitatsioonivahendite kasutamise

ohutuseeskirja (OE 5.4) haldab diviisi ülem. 43. Mehitamata õhusõidukite (III kategooria) ohutuseeskirja (OE 6.2) haldab õhuväe ülem. 44. Mootorsõidukite ohutuseeskirjad ja haldajad:

44.1. Roomikmasinate üldine ohutuseeskirja (OE 8.1) haldab diviisi ülem; 44.2. Ratassoomukiga liiklemise ohutuseeskirja (OE 8.2) haldab diviisi ülem; 44.3. Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskirja (OE 8.3) haldab toetuse väejuhatuse

ülem; 44.4. Tõsteseadmete kasutamise ohutuseeskirja (OE 8.4) haldab toetuse väejuhatuse

ülem; 44.5. Väliköögi ohutuseeskirja (OE 8.5) haldab toetuse väejuhatuse ülem.

45. Välioskuste ohutuseeskirjad ja haldajad: 45.1. Vangistus- ja ülekuulamisharjutuse ohutuseeskirja (OE 9.1) haldab KVPS

operatsioonide osakonna (J3) ülem; 45.2. Looduliku vee, metsikute taimede kasutamise ja loomade tapmis- ning

nahastamiseharjutuse ohutuseeskirja (OE 9.2) haldab KVPS J3 ülem; 45.3. Piirituspõleti ja kateloki kasutamise ohutuseeskirja (OE 9.3) haldab toetuse

väejuhatuse ülem; 45.4. Vertikaaloperatsioonide läbiviimise ohutuseeskirja (OE 9.4) haldab erioperatsioonide

väejuhatuse ülem; 45.5. Langevarjuhüpete ohutuseeskirja (OE 9.5) haldab erioperatsioonide väejuhatuse

ülem. 46. Elektripaigaldiste ja laserseadmete ohutuseeskirjad ning haldajad:

46.1. Sideseadmetega äikse korral tegutsemise ohutuseeskirja (OE 10.1) haldab toetuse väejuhatuse ülem;

46.2. Teisaldatava elektripaigaldise käitlemise ohutuseeskirja (OE 10.2) haldab toetuse väejuhatuse ülem;

46.3. Laserseadme kasutamise üldohutuseeskirja (OE 10.3) haldab KVPS J3 ülem. 47. Punktides 40 kuni 46 nimetatud ohutuseeskirjade terviklik loetelu asub veebilehel

https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-ja-tookeskkond/. 48. Ohutusnõude haldaja määrab J7 ülema ettepanekul kaitseväe juhataja (välja arvatud tabel 1

punktides 12 kuni 14 nõuete ja eeskirjade puhul) ja see fikseeritakse vastavas ohutuseeskirjas või kasutusjuhendis.

12/13

3. jagu

Vormistamine ja avalikustamine

49. Ohutusnõue vormistatakse siinse eeskirja eeskujul. 50. Igal ohutusnõudel peab olema registreerimisnumber, mille esimene number tähistab

ohutusnõude liiki ja teine järjekorranumbrit ohutusnõuete kogumis (vt tabel 1). 51. Ohutusnõudes sätestatud kohustuslik tegevus peab olema väljendatud sõnaga “peab” ja

keelatud tegevus sõnadega “on keelatud”. 52. Ohutusnõude liigi sisust sõltumata peab seal kirjas olema juhised isikukaitsevahendi(te)

kandmisest ja meditsiinitoetusest. 53. Ohutusnõude ajakohasuse, normitehnilise ja keelelise ning terminoloogilise korrektsuse eest

vastutab haldaja. 54. Üldjuhul on ohutusnõuded avalikud dokumendid. Ohutusnõude juurdepääsupiirangu

vajaduse määrab haldaja. 54.1. Ohutusnõuetes üksuse koosseisu- ja varustustabeli ning muude võimete kirjeldamine

on keelatud; 54.2. Ohutusnõude osa, mis peab olema juurdepääsupiiranguga, kehtestatakse

ohutusnõude lisana juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt avaliku teabe seadusele.

55. Ohutusnõue avalikustatakse (vt joonis 1 tegevus nr 8) kinnitamise järel veebilehel https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-ja-tookeskkond/.

13/13

Lisa Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1“ juurde

Ohutusnõuete tundmise kontroll-leht

Üksus/allüksus

Väljaõppeüritus

Toimumise aeg (Date-Time Group - DTG)

Väljaõppeüritusega seotud dokumendid

Ohutusalasel juhendamisel tehti teatavaks: (loetle teemad)

1. 2. 3.

Kinnitan, et olen aru saanud nimetatud väljaõppeüritusega seotud ohutusnõuetest ning kohustun neid täitma.

Jrk nr

Instrueeritava isiku sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi

Allkiri

(Instrueerija sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi ning allkiri)

(Väljaõppejuhi märkmed, vt siinse OE p 22.3)

Väljaõppe raames täidetud ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele

kehtestatakse juurdepääsupiirang asutusesiseseks kasutamiseks

vastavalt avaliku teabe seadusele.

KÄSKKIRI Tallinn 01.10.2026 nr 0.1-3.1/26/145 Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskirja OE 1.1 kinnitamine Käskkirja kehtetuks tunnistamine Kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lg 3 ja kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1 ja p 11¹ alusel 1. Kinnitan dokumendi „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1“ (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Kaitseväe juhataja 10.12.2024 käskkirja nr 1972 „Ohutuseeskirjade

kinnitamine Käskkirjade kehtetuks tunnistamine“ punkti 5. 3. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste

ülematele ning teha teatavaks Kaitseliidu ülemale ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktorile.

(allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja