Tunnustamise kord diviisis

1. Üldpõhimõtted

1.1. Käesolev kord reguleerib teenetemärkide, kingituste ja meenete soetamise, arvestuste pidamise, menetluslike tegevuste ja üleandmise põhimõtteid diviisis.

1.2. Tunnustamise korra eesmärk on ühtlustada diviisi väeüksuste tunnustamise määramise põhimõtteid ja tagada tunnustamiseks kasutatavate esemete eelarvekohane planeering ning väärtusekohane määramine. Diviisi väeüksused võivad kehtestata oma korrad vastavalt üksuse ülema suunistele ja kujunenud traditsioonidele, mis on kooskõlas tunnustamise üldiste põhimõtete ja reguleerivate kordadega.

1.3. Diviisis lähtutakse teenistujate (tegevväelased, ametnikud, töötajad) tunnustamisel sarnastest põhimõtetest, arvestades diviisi kehtivat praktikat ja tava.

1.4. Teenetemärkide andmine lähtub maaväe teenetemärkide statuudist. 2. Tunnustamise põhimõtted, liigid, esitamine ja üleandmise kord

2.1. Tunnustuse määramisel tuleb arvestada teenistuja käitumist, mis oleks kooskõlas Kaitseväe põhiväärtustega ning panusega diviisi ja Kaitseväe arengusse. Tunnustatav teenistuja on oma käitumiselt eeskujuks (tööalaselt ja eraelus) nii diviisis kui ka väljaspool üksust.

2.2. Teenistujat võib tunnustada samaliigilise tunnustusega üks kord kalendriaastas.

2.3. Sama teo eest tunnustamine läbi mitme tähtpäeva (nt struktuuriüksuse aastapäeval võidupühal ja diviisi aastapäeval) ei ole lubatud.

2.4. Tunnustus peab vastama panusele:

2.4.1. ettepaneku diviisi ülema tunnustuse määramiseks teeb reeglina tunnustatava vahetu ülem;

2.4.2. teenete kirjeldus tuleb kooskõlastada tunnustatava vahetu ülema/juhi ning otsese

ülema/juhiga, allohvitseride osas väeüksuse veebli ja diviisi veebli poolt;

2.4.3. väeüksuse ülemad peavad hindama teenistuja panust ning seda, kas teenistuja tegevus või saavutus avaldab mõju üksnes väeüksuse tasandil või laiemalt diviisile ja Kaitseväele. Enne tunnustamise ettepaneku esitamist tuleb kaaluda, kas väeüksuse ülem on oma distsiplinaarvõimu ja tunnustamise võimalusi täiel määral kasutanud;

2.4.4. teenistuja tunnustamise aluseks on põhjalik teenete kirjeldus, mis tuleb esitada

diviisi ülemale või tema poolt volitatud ülemale, kasutades dokumendihaldussüsteemis vastavat taotluse vormi;

2.4.5. kõrgema astme tunnustuse määramine ei ole põhjendatav ainuüksi sellega, et

madalama liigi tunnustuse on isik juba saanud;

2.4.6. tunnustamist kohaldatakse üksnes põhjendatud juhtudel ning see ei tohi järgneda automaatselt igale teenele. Teenete kirjeldus peab olema konkreetne ning täpselt määratlema, milles seisnes eeskujulik teenistus või algatus;

2.4.7. kui soovitakse taotleda tunnustust teenistujale, kes ei ole taotleja alluvuses (sh

sõjaaja koosseisus olev alluv, kelle rahuaja teenistuskoht on teises üksuses), siis ettepanek tunnustamiseks esitatakse Kaitseväe dokumendihaldussüsteemis teenistuja struktuurüksuse ülemaga;

2

2.4.8. diviisi aastapäeva tunnustuste ettepanekud kogutakse koos Kaitseväe aastapäeva tunnustuste ettepanekutega. Tunnustuste esildisi kogub Kaitseressursside Amet kootöös väeüksustega kolmanda kvartali lõpus;

2.4.9. tunnistus või tänukiri prinditakse struktuuriüksuse blanketile. Tunnustamise

aluseks on põhjalik teenete kirjeldus. Teenete lühikirjeldus märgitakse ära tänukirja või maaväe teenetmärgi tunnistuse blanketile. Esildise põhjalik teenete kirjeldus trükitakse tunnistuse blanketi pöördele või lisalehele.

2.5. Diviisis tunnustatakse isikkoosseisu alljärgnevalt:

2.5.1. maaväe teenetemärke antakse üle pidulikul rivistusel võidupüha paiku ja diviisi aastapäeval. Tunnustamise ettepanekuid kogutakse kaks korda aastas, sh. Kaitseväe juhatajale esitatud tunnustamise ettepanekuid ja hinnalisi kingitusi;

2.5.2. diviisi ülem annab rivistusel üle maaväe teenetemärgid ja hinnalised kingitused. Ülejäänud diviisi ülema tunnustused antakse üle väeüksuse korraldatud rivistusel või mõnel muul väärikal viisil;

2.5.3. diviisi ülem võib vajadusel volitada tunnustuste üleandmise tunnustatava teenistuja üksuse ülemale;

2.5.4. diviisi ülema tänukirju, münte ja meeneid antakse õppuste või muude oluliste tegevuste eest üle vahetult pärast nende toimumist;

2.5.5. erandina antakse tunnustus üle teenistusest lahkumise korral, rotatsiooni lõppedes või sõjalisel operatsioonil osalemise järel;

2.5.6. vastavalt väeüksuste tunnustamise korrale;

2.5.7. diviisi ülemal on otsustusõigus teenistujaid tunnustada väljaspool käesolevas dokumendis sätestatud korda;

2.5.8. Kaitseväe juhataja taseme tunnustusele esitatud esildised kooskõlastab ning esitab diviisi ülem;

2.5.9. juhul kui Kaitseväe juhataja lükkab diviisi ülema poolt esitatud esildise tagasi, kaalutleb diviisi ülem teenistuja tunnustamist oma distsiplinaarvõimu piires.

2.6. Diviisi ülesed tunnustuse liigid on:

2.6.1. maaväe teenetemärk – diviisi ülema kõrgeim tunnustus antakse üle vastavalt kehtivale maaväe teenetemärkide statuudile;

2.6.1.1. Kuldrist – silmapaistva panuse eest diviisi allüksuse juhtimisse ja

võimearendusse või samaväärse mõjuga tegevuse eest diviisi tasemel. Üldjuhul pataljoni, rügemendi või pataljonist kõrgema taseme juhtimise eest või samaväärse mõjuga tegevuse eest diviisi tasemel.

2.6.1.2. Hõberist – pikaajalise ja pühendunud panuse eest diviisi väeüksustes

(sh. missioonil osalemine). Reeglina märkamisväärse panuse eest üksuste juhtimise korraldamisel kompanii tasandil ning jaoskondade juhtimise tagamisel üksuse staabis.

2.6.1.3. Pronksrist – olulise panuse eest pikema perioodi jooksul (s.h

missioonil osalemine); eeskujuliku juhtimissoorituse eest madalamal taktikalisel tasemel ning sellega võrdsustatud teenete eest.

3

2.6.2. diviisi ülema hinnaline kingitus (klass II ja III) – vastavalt Kaitseväe juhataja kehtestatud piirmäärale, teenistuja erakordselt silmapaistva tegevuse, laitmatu teenistuse või teenistusülesannete täitmise eest;

2.6.3. hinnalise kingituse tegemise õigus on diviisi ülemal või tema poolt eelarve

vahendeid käsutama volitatud ülemal. Diviisi meenete ja hinnaliste kingituste rahaline väärtus on sätestatud Kaitseväe juhataja käskkirjaga;

2.6.4. diviisi ülema meene – antakse teenistuja silmapaistavalt hea tegevuse eest;

2.6.5. diviisi ülema meenemünt – annab välja ainult diviisi ülem enda kaalutlusõiguse alusel;

2.6.6. diviisi ülema tänukiri - antakse teenistujale märkimisväärse tegevuse eest.

3. Esildiste läbivaatamise koosolek

3.1. Koosolek koguneb peale tunnustuste esildiste esitamise tähtaega kuid mitte hiljem kui 2 nädalat enne võidupüha või diviisi aastapäeva.

3.2. Koosolek vaatab läbi Kaitseressurssi Ameti poolt kokku koondatud tunnustuste esildisi.

3.3. Koosoleku eesmärk on olla nõuandev kogu, mis vaatab läbi taotlused ning tagab protseduuride ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise.

3.4. Koosolekust võtavad osa diviisi ülem, diviisi veebel, diviisi staabiülem ja personalijuht.

Vajadusel kaasatakse koosolekule teisi asjasse puudutavaid isikud. Koosolek otsused protokollib Kaitseressursside Ameti esindaja.

3.5. Diviisi ülem võib otsustada ilma koosolekuta ning vajaduse korral konsulteerida enne otsuse tegemist asjaomaste isikutega.

4. Arvestuse pidamine

4.1. Diviisi ülema poolt kooskõlastatud esildised, mis lähevad Kaitseväe juhatajale vormistatakse Kaitseväe dokumendihaldussüsteemis.

4.2. Arvestust tunnustuste kohta peab Kaitseressursside Amet, kes sisestab personali andmebaasi tunnustuse liigi, käskkirja kuupäeva, väljaandja, tunnustamise põhjuse.

5. Eelarvestamine

5.1. Diviisisiseselt eelarvestatakse meenete soetamine kooskõlas kehtiva Kaitseväe meenete menetlemise korraga.

5.2. Hinnalise kingitusena antakse esemeid, millele on võimalusel kantud Kaitseväe, diviisi või kingitust andva väeüksuse graveeritud pühendus.

5.3. Hinnalised kingitused soetatakse lähtuvalt kehtivatest lepingutest või väikeostu raames vastavalt Kaitseväes kehtestatud korrale. Infot lepingute kohta saab strateegilise kommunikatsiooni ostujuhilt. Kingituste ostmiseks vajalikud eelarvelised vahendid planeerib iga struktuuriüksus enda strateegilise kommunikatsiooni kuluvaldkonda.

5.4. Meened soetatakse riigihanke korras, riigihanke läbiviimise eest vastutab Kaitseväe

peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakond. Eelarvelised vahendid planeeritakse strateegilise kommunikatsiooni osakonna kuluvaldkonda. Üksused soetavad ja planeerivad meenete eelarvet ise.

KÄSKKIRI Tallinn 30.09.2026 nr 0.1-3.51/26/21 Tunnustamise kord diviisis Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 5 lg 1, § 24 lg 2 p 5, Kaitseväe juhataja 05.05.2025 käskkirja nr 740 „Tunnustamise kord Kaitseväes“ ning Kaitseväe juhataja 03.09.2026 käskkiri nr 135 „ Diviisi põhimäärus“ § 6 lg 2 alusel 1. Kinnitan dokumendi „Tunnustamise kord diviisis“ (lisatud). 2. Käskkiri teha teatavaks diviisi isikkoosseisule ning Kaitseressursside Ametile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirel kindralmajor diviisiülem