Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

05.10.2026 nr 5-1/70-2

Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse

eelnõu COM(2026) 401 kohta, mis käsitleb

Euroopa Komisjonile loa andmist Euroopa Liidu

nimel osalemiseks ÜRO läbirääkimistel

rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute

kaitset katastroofide korral

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa

Liidu Nõukogu otsuse eelnõu COM(2026) 401 kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjonile loa

andmist Euroopa Liidu nimel osalemiseks ÜRO läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis

käsitleb isikute kaitset katastroofide korral.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse

eelnõu COM(2026) 401 kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjonile loa andmist Euroopa Liidu

nimel osalemiseks ÜRO läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute

kaitset katastroofide korral“ eelnõu;

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse

eelnõu COM(2026) 401 kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjonile loa andmist Euroopa Liidu

nimel osalemiseks ÜRO läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute

kaitset katastroofide korral“ eelnõu seletuskiri.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. oktoober 2026. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile loa andmise kohta osaleda Euroopa Liidu nimel

Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu

üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral

1. Kiita heaks järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, mis

käsitleb Euroopa Komisjonile loa andmist osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste

Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute

kaitset katastroofide korral, eelnõu kohta:

1.1. Eesti toetab nõukogu otsuse vastu võtmist koos esitatud läbirääkimisjuhistega ning

Euroopa Komisjonile loa andmist osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste

Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute

kaitset katastroofide korral.

1.2. Eesti peab oluliseks, et uue rahvusvahelise lepingu rakendusmehhanismi puhul

tuginetakse maksimaalselt EL-i ja NATO olemasolevatele valdkondlikele

koostööstruktuuridele ja -raamistikele.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning

teha seisukohad teatavaks.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile loa andmise kohta osaleda Euroopa Liidu nimel

Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu

üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral

Kokkuvõte:

Euroopa Komisjon taotleb EL Nõukogult volitust osalemaks ÜRO läbirääkimistel

rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. Läbirääkimised

tõukuvad 2024. aastal vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsioonist 79/128, mille raames

võeti vastu otsus 2027. aastaks töötada välja ja sõlmida mitmepoolne konventsioon, mis

käsitleb isikute kaitset katastroofide korral.

EL Nõukogult volituse saamiseks on Euroopa Komisjon esitanud käesoleva Nõukogu otsuse

kavandi, mille alusel saab astuda läbirääkimistesse EL-i nimel. Enne lõpliku lepingu

sõlmimist taotleb Euroopa Komisjon uuesti volituse lepingu allkirjastamiseks ja sõlmimiseks.

Eesti toetab volituse andmist Euroopa Komisjonile ning ÜRO-ga läbirääkimistesse astumist.

Eesti vaatest on rahvusvahelise koostöö arendamine elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse

valdkondades vajalik ja loodav koostööraamistik aitab tugevdada kõigi riikide, k.a. Eesti,

kriisivalmidust ja katastroofidest mõjutatud isikute abistamist. Eesti peab oluliseks, et uue

rahvusvahelise lepingu rakendusmehhanismi puhul tuginetakse maksimaalselt EL-i ja NATO

olemasolevatele valdkondlikele koostööstruktuuridele ja -raamistikele.

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva Nõukogu otsuse ettepanekuga antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda EL-i nimel

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi: ÜRO) peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise

lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. Ettepanek tõukub ÜRO

Peaassamblee 2024. aasta resolutsioonist 79/1281, mis seab eesmärgiks alustada mitmepoolse

konventsiooni väljatöötamisega, tuginedes ÜRO Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni 2016.

aastal vastu võetud isikute kaitset katastroofide korral käsitlevatele eelnõu artiklitele2. EL on

selle teema kujundamises aktiivselt osalenud alates 2011. aastast ning peab oluliseks tagada

tulevase lepingu kooskõla EL-i elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonna

õigusraamistikuga.

Ettepaneku eesmärk on volitada Euroopa Komisjoni pidama EL-i nimel läbirääkimisi tulevase

rahvusvahelise lepingu üle vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 33. Läbirääkimised on kavandatud

2027. aastaks ning nende tulemusena võidakse sõlmida uus rahvusvaheline konventsioon, mis

reguleerib riikidevahelist koostööd ja abi katastroofide korral. Käesolev otsus ei anna veel

nõusolekut lepingu sõlmimiseks ega EL-i ühinemiseks tulevase konventsiooniga. Pärast

läbirääkimiste lõppu tuleb lepingu teksti üle otsustada eraldi ning selle allkirjastamiseks ja

1 ÜRO Peaassamblee 4. detsembri 2024 vastu võetud resolutsioon 79/128, mis käsitleb isikute kaitset

katarstroofide korral. 2 ÜRO Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni (ILC) 2016. aastal esitatud isikute kaitset katastroofide korral käsitlevate

artiklite ettepanekud Peaassambleele. 3 Euroopa Liidu Toimimise Leping, artikkel 218 lõige 3: „Komisjon või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika

kõrge esindaja, kui kavandatav leping on eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga,

annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse

sõltuvalt kavandatava lepingu teemast liidu läbirääkija või läbirääkimisrühma juht.“

2

sõlmimiseks antakse vajalikud volitused liikmesriikide ja EL-i poolt edasiste eraldiseisvate

otsuste kaudu.

Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna kavandatav leping asub jagatud

pädevuses ehk eeldab liikmesriikide nõusolekut. Algatusega ei kaasne olulist mõju

riigiasutustele ja riigieelarvele. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid

Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond ning elanikkonnakaitse osakond

([email protected]). Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja

elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim ([email protected]).

2. TAUST

2016. aastal võttis ÜRO Rahvusvahelise Õiguse Komisjon (ILC) vastu katastroofide korral

isikute kaitset käsitlevad eelnõu artiklid. Kuna selles valdkonnas puudub seni terviklik

rahvusvaheline õigusinstrument, otsustas ÜRO Peaassamblee 2024. aasta detsembris

resolutsiooniga 79/128 alustada mitmepoolse konventsiooni väljatöötamist. EL on osalenud

aktiivselt eelnõu artiklite väljatöötamisel ning esitas 2025. aasta detsembris ettepanekud nende

muutmiseks4. Muudatusettepanekuid esitasid kokku 26 riiki, millest 8 olid EL-i liikmesriigid5.

Need ettepanekud koondas ÜRO ühtsesse koonddokumenti pärast ÜRO Peaassamblee kuuenda

komitee taasalustatud istungit, mis toimus 6.–10. aprillil 2026 New Yorgis. Koonddokument

saab aluseks ametlikele läbirääkimistele, mis leiavad aset 25. jaanuarist kuni 12. veebruarini

2027 Manilas6.

EL-i huvides on osaleda konventsiooni läbirääkimistel liidu tasandil, et tagada kooskõla EL-i

elanikkonnakaitse- ja humanitaarabi valdkonna õigusraamistikuga. Seetõttu soovitab Euroopa

Komisjon Nõukogul võtta vastu sellekohase otsuse ning määrata Euroopa Komisjon EL-i

läbirääkijaks vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 3.

EL-i osalemine tulevase mitmepoolse lepingu läbirääkimistel on kooskõlas tema pädevustega

elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas. ELTL artikli 196 lõike 1 kohaselt7 toetab EL

liikmesriikide tegevust katastroofide ennetamise, valmisoleku ja neile reageerimise valdkonnas

EL-is ning edendab rahvusvahelise elanikkonnakaitsealase tegevuse sidusust (punkt c). Seda

pädevust on kasutatud muu hulgas liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM) käsitleva

otsuse 1313/2013/EL vastuvõtmise kaudu8. Igal maailma riigil on võimalik aktiveerida UCPM,

et taotleda abi katastroofi tagajärgedega toimetulekuks.

4 UN General Assembly Resolution 79/128 para 7 and the EU’s Proposal for Amendments submitted in December

2025. 5 ÜRO peasekretär sai seisukohad Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Sloveenialt ja Itaalialt ning ühise

seisukoha Põhjamaadelt (st Taani, Rootsi ja Soome). Kõigi laekunud seisukohtade loetelu on kättesaadav siit. 6 ÜRO Peaassamblee resolutsioon 80/L.14, mis käsitleb ÜRO täievoliliste esindajate konverents katastroofide

korral inimeste kaitse teemal. 7 Euroopa Liidu Toimimise Leping artikkel 196 lõige 1: „Liit soodustab liikmesriikide vahelist koostööd, et

tõhustada loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamiseks ja nende eest kaitsmiseks loodud

süsteeme.“ 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 13132013/EL, 17. detsember 2013, liidu kodanikukaitse mehhanismi

kohta EMPs kohaldatav tekst (OJ L 347 20.12.2013, p. 924).

3

Humanitaarabi valdkonnas annab ELTL artikkel 214 EL-ile võimaluse aidata loodus- või

inimtekkeliste katastroofidega silmitsi seisvate riikide ja piirkondade abivajajaid. EL-i tegevust

selles valdkonnas reguleerib Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/969 humanitaarabi kohta. Selle

määruse alusel esitas Euroopa Komisjon 27. mail 2026 ühisteatise10, milles määratletakse

strateegia Euroopa humanitaarabi tõhusamaks ja vastupidavamaks muutmiseks.

Täpsemalt on EL seisukohal, et katastroofide korral isikute kaitset käsitlev rahvusvaheline

konventsioon võiks täiendada EL-i olemasolevaid mehhanisme ja tegevusi elanikkonnakaitse

ning humanitaarabi valdkonnas. Seetõttu on EL-i osalemine ametlikel läbirääkimistel vajalik,

et tagada tulevase õigusakti kooskõla olemasolevate EL-i õigusaktidega, eelkõige liidu

elanikkonnakaitse mehhanismi käsitleva otsusega 1313/2013/EL ja humanitaarabi määrusega

1257/96, ning toetada tulevast nõukogu otsust küsimuses, kas EL peaks konventsiooniga

ühinema.

ILC eelnõu artiklite eesmärk on muu hulgas kehtestada koostöökohustus riikide ning riikide ja

teiste abiandjate vahel, et toetada abivajajaid, ning sätestada kohustused nii katastroofist

mõjutatud riikidele kui ka abi osutajatele. Seetõttu puutub tulevane konventsioon kokku

otsusega 1313/2013/EL, mis loob raamistiku liikmesriikide koostööks katastroofide

ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel. Samuti mõjutaksid tulevase

konventsiooni sätted viisi, kuidas EL osutab humanitaarabi kolmandatele riikidele määruse

1257/96 alusel. Seetõttu on oluline kasutada läbirääkimistel osalemist selleks, et tagada

kooskõla nende pikaajaliste katastroofijuhtimise instrumentide ja tulevase konventsiooni

normide vahel.

Kuigi katastroofide korral isikute kaitset käsitleva konventsiooni läbirääkimised puudutavad

peamiselt elanikkonnakaitset ja humanitaarabi, võib tulevane õigusinstrument mõjutada ka teisi

EL-i poliitikavaldkondi, mille kaudu rahastatakse katastroofideks valmisolekut,

vastupanuvõimet ja reageerimist. Läbirääkimised võivad olla olulised järgmiste

rahastamisprogrammide ja nende jätkuprogrammide jaoks: instrument „Globaalne Euroopa“,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu

elanikkonnakaitse mehhanismi kohta, samuti Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr

1257/96 humanitaarabi kohta. Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames võidakse rahastada

riiklikku katastroofiohu ennetamise ja juhtimise tegevust, peamiselt läbi programmi LIFE.

3. NÕUKOGU OTSUSE SISU

Nõukogu otsuse ettepaneku preambulis rõhutab Euroopa Komisjon vajadust osaleda 2024.

aasta detsembris ÜRO algatatud läbirääkimistest mitmepoolse rahvusvahelise lepingu

sõlmimiseks isikute kaitseks katastroofide korral. Selles protsessis on EL aktiivselt osalenud

2011. aastast ning andnud tagasisidet 2016. aastal ILC esitatud temaatilistele eelnõu artiklitele.

-Tagamaks kooskõla EL-i elanikkonnakaitset ja kriisivalmidust reguleerivate õigusaktidega

9 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (OJ L 163 2.7.1996, p. 1). 10 Euroopa Komisjoni ühisteatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule - Väärtuste kaitsmine, reformide

algataminemõju saavutamine: EL-i humanitaartegevusmuutuvas maailmakorras, JOIN(2026) 25

4

osaletakse läbirääkimistel liidu tasemel, kus EL-i esindab Euroopa Komisjon kooskõlas

liikmesriikide antud volitusega.

Artikkel 1 lubab osaleda eelmainitud läbirääkimistel ÜRO-ga.

Artikkel 2 nimetab EL-i poolseks läbirääkijaks Euroopa Komisjoni.

Artikkel 3 sätestab läbirääkimiste juhised, mis on esitatud käesoleva Nõukogu otsuse ettepaneku

lisas 1. Läbirääkimiste juhised adresseerib Nõukogu Euroopa Komisjonile kui läbirääkijale.

Artikliga 4 sätestatakse läbirääkimiste konsulteerimiseks erikomitee, mille rolli hakkab täitma

rahvusvahelise avaliku õiguse töörühm (COJUR).

Artikkel 5 määrab käesoleva Nõukogu otsuse saajaks Euroopa Komisjoni.

Käesoleva Nõukogu otsuse ettepaneku juurde esitatud lisa 1 sätestab läbirääkimiste juhised

Euroopa Komisjonile, mis seavad eesmärgiks tagada vastavus nii rahvusvahelise kui ka EL-i

tasandi elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse õigusega ning kohustustega (punktid 1-4). Samuti

soovitakse saavutada tasakaal looduskatastroofidest mõjutatud isikute kaitse ja riikide

territoriaalse suveräänsuse vahel (punkt 5), mis võtaks arvesse EL-i väärtusi (punkt 6). Eraldi

tuuakse esile, et mõiste „katastroof“ oleks tulevases konventsioonis täpsustatud viisil, mis

võimaldaks käsitleda relvakonflikte samade reeglite kokkusobivuse alusel – lahendamatute

vastuolude korral jääb kehtima rahvusvaheline humanitaarõigus kui erinorm (punkt 7).

Läbirääkimiste sisu puhul peab EL püüdlema selle poole, et konventsioon hõlmaks kõiki

katastroofide ohjamise etappe, st ennetamist, valmisolekut ja reageerimist (punkt 8), ning

tagaks mõjutatud isikute inimõigused ja põhivajaduste rahuldamise (punkt 9). Konventsioonis

esitatakse katastroofide määratlused, mis võimaldavad tegeleda sündmuse kahjulike

tagajärgedega mõjutatud isikutele, olenemata sellest, mis katastroofi põhjustas (punkt 10).

Lisaks peab tagama konventsiooni vastavust Oslo suunistega välisriikide sõjaliste ja

kodanikukaitse vahendite kasutamise kohta suurõnnetuste korral (punkt 11), abistavate

osalejate määratlemisele, mis viitab piirkondliku integratsiooni organisatsioonile (punkt 12)

ning tagab laiemat tõlgendamist välisabist, hõlmates ekspertteadmisi (punkt 13).

Tulevase konventsiooni tekstis märgitakse sõnaselgelt, et katastroofidele reageerimisel tuleb

järgida järgmist nelja humanitaarabi põhimõtet: i) neutraalsus, ii) erapooletus, iii) inimlikkus ja

iv) sõltumatus (punkt 14). Samas peavad konventsiooniga liitunud riigid olema kohustatud nii

tegema koostööd omavahel ja asjaomaste organisatsioonidega (punkt 15) kui ka kasutama oma

vahendeid katastroofidest tingitud ohu vähendamiseks (punkt 16). Lisaks peab mõjutatud riik

tagama katastroofi ohvrite kaitset ja osutama neile abi (punkt 17). Sõlmitav konventsioon peab

sisaldama minimaalseid tulemusliku rahvusvahelise koostöö menetlusnorme, millega tagatakse

välisabi sujuv järkjärguline lõpetamine (punkt 18).

5

EL-i huvides on, et konventsiooniga oleks säilitatud katastroofiabi valdkonnas kehtivad

ülemaailmsed ja piirkondlikud õigusraamistikud ning jätkuv rahvusvaheline koostöö,

võimaldades EL-i liikmesriikidel omavahelistes suhetes jätkata EL-i õigusnormide kohaldamist

(punkt 19). Samuti nähakse ette lihtne ja asjakohane mehhanism konventsiooni rakendamise

tagamiseks ning reguleeritakse olulisi lõppsätteid, sealhulgas allkirjastamist, ratifitseerimist,

jõustumist, muutmist, peatamist, denonsseerimist, hoiulevõtjat ja keeli (punkt 20).

Konventsioon toetab kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste

organisatsioonide ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide tulemuslikku osalemist ja

koostööd selle rakendamisel (punkt 21). Lisaks võimaldab konventsioon EL-il saada selle

osaliseks ning osaleda vaidluste lahendamise mehhanismis (punkt 22).

Läbirääkimiste protsessi ülesehitamisel peaks Euroopa Komisjon tagama, et tulevane ÜRO

konventsioon oleks kooskõlas asjaomaste EL-i õigusaktide, poliitikameetmete ja muudest

asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest tulenevate EL-i kohustustega (punkt 23). Samuti

peab Euroopa Komisjon pidama EL-i nimel läbirääkimisi küsimustes, mis kuuluvad

aluslepingute kohaselt liidu pädevusse (punkt 24). Läbirääkimised tuleb aegsasti ette

valmistada ning selleks teavitab Euroopa Komisjon Nõukogu eeldatavast ajakavast,

arutatavatest küsimustest ja muust asjakohasest teabest võimalikult varakult (punkt 25).

Läbirääkimiste käigus peavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegema tihedat koostööd

(punkt 26). Võimaluse korral peaks läbirääkimisvoorudele eelnema rahvusvahelise avaliku

õiguse (COJUR) töörühma koosolek, et määratleda põhiküsimused, kujundada seisukohad ja

anda suuniseid, sealhulgas avalduste ja reservatsioonide kohta (punkt 27). Pärast iga

läbirääkimisvooru esitab Euroopa Komisjon COJUR töörühmale aruande läbirääkimiste

tulemuste kohta (punkt 28), ning teavitab Nõukogu kõigist olulistest läbirääkimiste käigus

tekkivatest küsimustest (punkt 29).

4. NÕUKOGU OTSUSE VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA

PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

4.1. EL pädevuste jaotus:

Rahvusvahelise lepingu sõlmimise õiguslikuks aluseks on ELTL artiklid 196 ja 214 ning

menetluslikuks aluseks artikli 218 lõiked 3 ja 4. Artikkel 196 annab EL-ile pädevuse toetada

liikmesriikide koostööd ja suurendada katastroofide ennetamise ning neile reageerimise

tõhusust, samas kui artikli 214 lõige 4 võimaldab EL-il osutada humanitaarabi katastroofide

ohvritele kolmandates riikides ning sõlmida selleks vajalikke rahvusvahelisi kokkuleppeid.

Menetluslikult näevad ELTL artikli 218 lõiked 3 ja 4 ette, et komisjon teeb nõukogule

ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks, nõukogu annab selleks loa ning määrab läbirääkija.

Komisjon soovitab, et EL osaleks ÜRO egiidi all peetavatel läbirääkimistel isikute kaitset

katastroofide korral käsitleva rahvusvahelise lepingu üle ning et liidu läbirääkijaks määrataks

Euroopa Komisjon. Humanitaarabi puhul sätestab ELTL artikli 4 lõige 4, et EL-il on

liikmesriikidega paralleelne pädevus. See tähendab, et EL-i pädevuse teostamine humanitaarabi

valdkonnas ei takista liikmesriikidel samas valdkonnas oma pädevust edasi teostamast.

4.2. Vastavus subsidiaarsuse põhimõttele:

6

Loodus- ja inimtekkeliste katastroofide piiriülene mõju ning vajadus koordineeritud

reageerimise järele põhjendavad EL-i aktiivset rolli elanikkonnakaitse ja humanitaarabi

valdkonnas. Kuna kavandatav konventsioon oleks tihedalt seotud EL-i olemasolevate

õigusaktide ja koostöömehhanismidega, aitaks EL-i osalemine läbirääkimistel tagada sidusa ja

ühtse õigusraamistiku, kujundada konventsiooni kooskõlas ELi põhimõtete ja õigusega ning

jagada oma ulatuslikku kogemust elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas. Seetõttu

nõustume, et otsuse eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja EL-i osalemine

läbirääkimistel on tõhusam kui üksnes liikmesriikide eraldiseisev tegutsemine.

Seeläbi on esitatud Nõukogu otsuse ettepanek vastavuses subsidiaarsuse põhimõttega.

4.3. Vastavus proportsionaalsuse põhimõttele:

Euroopa Komisjoni osalemine katastroofide korral isikute kaitset käsitleva rahvusvahelise

konventsiooni ametlikes läbirääkimistes on kõige sobivam viis edendada rahvusvahelise

koostöö, humanitaarabi, inimõiguste austamise ja solidaarsuse põhimõtteid, mida EL soovib

edendada nii liidusiseselt kui ka väljaspool liitu. Osalemine tagaks samuti EL-i ühtse seisukoha

ning aitaks kindlustada, et tulevane konventsioon oleks kooskõlas EL-i õigustikuga (acquis')

elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas. Eesti hinnangul on otsuse eelnõu ja

läbirääkimisjuhised proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna lähtuvad varem

kokkulepitud EL-i humanitaarabi andmise ja katastroofiohu korral abistamise põhimõtetest.

Seeläbi on esitatud Nõukogu otsuse ettepanek vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega.

6. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS

Läbirääkimiste etapis ei ole kavandatud Nõukogu otsusel mõju Eesti riigieelarvele,

halduskoormusele ning sotsiaal-majanduslikele näitajatele.

Juhul, kui läbirääkimised osutuvad edukaks ning Euroopa Komisjon sõlmib liikmesriikide

antud volituse alusel rahvusvahelise lepingu ÜRO-ga isikute kaitsmise eesmärgil katastroofide

korral, võib eeldada positiivset mõju Eesti elanikkonnakaitsele ja kriisivalmidusele läbi

suurema õigusselguse ja parema koostöö riikide vahel. Eestile ei teki täiendavaid abi osutamise

kohustusi väljaspool EL-i, kuivõrd lähtutakse Euroopa Liidu humanitaarabi andmise ja EL

elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu abistamise põhimõtetest).

Rahvusvaheline konventsioon, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, annab

võimaluse täiendada EL-i olemasolevaid mehhanisme ja tegevust elanikkonnakaitse ja

humanitaarabi valdkonnas. Seetõttu on EL-i osalemine ametlikel läbirääkimistel vajalik, et

tagada tulevase teksti kooskõla kehtiva otsusega 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse

mehhanismi kohta (UCPM), mida tulevikus hakkab asendama määrus. Juba täna taotlevad

riigid üle maailma abi UCPM mehhanismist. Tõhusaks ja kiireks reageerimiseks/abi andmiseks

on oluline säilitada õigusaktide kooskõla.

7

Joonis 1: UCPM-i struktuur koos erinevate komponentidega.

Joonisel 1 on toodud UCPM-i struktuur, mille kohaselt elanikkonnakaitse ja tervise

hädaolukordade puhul püüab liikmesriik hakkama saada kõigepealt iseseisvalt, kasutades oma

varusid ja võimekusi (joonisel märgitud kui Member State Civil Protection). Alles seejärel, kui

oma jõududega toime ei tulda, tehakse pöördumine UCPM-i määruse alusel EL-i solidaarsete

võimekuste kasutamiseks. Seeläbi on määruse kohaldamisalas nn kahed varud: i) European

Civil Protection Pool (edaspidi: ECPP) ning ii) rescEU võimekus / varud (joonisel

samanimelised). ECPP varud on hallatavad liikmesriikide poolt ning rescEU varusid haldab

Euroopa Komisjon. Täpsemalt toimivad mõlemad osad järgmiselt:

1. EU Civil Protection Pool (ECPP) ehk Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurss

koosneb liikmesriikide poolt vabatahtlikult eraldatud reageerimisvõimekustest nagu

näiteks moodulid, muud reageerimisvõimekused ja ekspertide kategooriad. Lõpliku

otsuse nende kasutamise kohta teatud hädaolukorras teevad liikmesriigid. Ühisressursi

kasutamisel kaetakse UCPM-i kaudu eelkõige transpordi- ja logistikakulud.

2. rescEU ehk EL-i ülene võimekuste ja varude kogum, on täielikult rahastatud EL-i

poolt, aga varusid hoiustatakse liikmesriikides. rescEU varud võetakse kasutusele

viimase abimeetmena ehk siis, kui nii liikmesriikide enda kui ka teiste liikmesriikide

poolt elanikkonnakaitse ühisressurssi eraldatud võimekused on ammendunud.

Kogu tegevuse koostoime tagamiseks on vajalik laialdane koordineerimine, mida teostab EL-i

hädaolukordade koordineerimiskeskus (edaspidi: ERCC). ERCC on seeläbi EL-i

elanikkonnakaitse mehhanismi tuum. ERCC koordineerib abi andmist katastroofi sattunud

riikidele, sh abivahendite, ekspertteadmiste, elanikkonnakaitse meeskondade ja spetsiaalse

8

varustuse näol. ERCC töötab ööpäevaringselt, tagab hädaabi kiire kohaletoimetamise ja

tegutseb koordineerimiskeskusena kõigi EL-i liikmesriikide, 10 täiendava osaleva riigi,

kannatanud riigi ning elanikkonnakaitse ja humanitaarabi ekspertide vahel.

UCPM-i tegevuse käivitamise skeem

UCPM-i käivitamine hädaolukorras jälgib järgmist loogilist järjestust ja tegevusalgoritmi:

1. Lahvatab hädaolukord (nt looduskatastroof, sõjaline rünnak);

2. Riik aktiveerib oma elanikkonnakaitse ressursid ja võimekused, et hädaolukorraga

toime tulla;

3. Kui sellest ei piisa: esitatakse abitaotlus UCPM-i alusel läbi EL-i ühise hädaolukordade

ja side süsteemi (edaspidi CECIS);

4. EL-i hädaolukordade koordineerimiskeskus ehk ERCC hindab olukorda ja koordineerib

abi andmist. Sõltuvalt olukorra tõsidusest võib ERCC teha otsuse anda abi:

 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi ehk ECPP reservist;

 rescEU varudest;

 Varudest, mida ei ole ECPP reservis ega ka rescEU-s. Sellisel juhul kutsub

ERCC kokku koordinatsiooni koosoleku ja osalevatel riikidel on võimalik teada

anda, kas ja kuidas on võimalik aidata.

5. Pärast hädaolukorra lahenemist toimub järelhindamine.

7. EESTI SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

7.1. Eesti toetab nõukogu otsuse vastu võtmist koos esitatud läbirääkimisjuhistega ning

Euroopa Komisjonile volituse andmist osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste

Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb

isikute kaitset katastroofide korral.

Põhjendus: Muutuvas kliimakeskkonnas ning loodus- ja muude katastroofide sagenemise

tingimustes on oluline tugevdada rahvusvahelist koostööd ja luua ühtne õigusraamistik

riikidevahelise abi ning mõjutatud isikute kaitse tagamiseks. Samuti on oluline, et tulevane

konventsioon oleks kooskõlas Euroopa Liidu olemasoleva õigusraamistikuga, sealhulgas liidu

elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM) käsitlevate õigusaktidega. Arvestades, et riigid üle

maailma kasutavad juba praegu UCPM-i kaudu pakutavat abi, aitab EL-i aktiivne osalemine

läbirääkimistel tagada tõhusa ja kiire rahvusvahelise reageerimise ning säilitada erinevate

õigusaktide ja mehhanismide kooskõla.

7.2. Eesti peab oluliseks, et uue rahvusvahelise lepingu rakendusmehhanismi puhul

tuginetakse maksimaalselt EL-i ja NATO olemasolevatele valdkondlikele

koostööstruktuuridele ja -raamistikele.

9

Põhjendus: Tuginedes varem kinnitatud seisukohtadele Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku

tugevdamise kohta11 rõhutame, et tõhus kriisiohjamine eeldab olemasolevate mehhanismide ja

koostööraamistike maksimaalset ärakasutamist. Paralleelsete struktuuride loomine võib

suurendada halduskoormust ning hajutada nii rahalisi kui ka inimressursse. Seetõttu tuleks

keskenduda lahendustele, mis tugevdavad olemasolevate süsteemide omavahelist koostoimet

ja täiendavad juba toimivaid korraldusi, et tagada võimalikult tõhus ja koordineeritud

reageerimine.

Kriisiolukordadeks tuleb läbi mõelda liiduülesed stsenaariumid ja õppused, kehtestada juhendid

ja töökorrad ning mehhanismid tõhusaks koostööks ja suhtluseks. Seeläbi parandatakse üldist

kriisideks valmisolekut ja reageerimisvõimekust.

8. KOOSKÕLASTAMINE

Eesti seisukohtade väljatöötamisse kaasati Välisministeerium ja Riigikantselei julgeoleku ja

riigikaitse koordinatsioonibüroo, kellelt märkusi ei laekunud. Eesti seisukohad on

kooskõlastatud Riigikantselei EL koordinatsioonikogu istungil 30. septembril 2026.

11 Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta, heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 6. veebruari 2025. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon 14. veebruari 2025. a istungil