| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01963-1 |
| Registreeritud | 02.10.2026 |
| Sünkroonitud | 06.10.2026 |
| Liik | Õigusakti eelnõu |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-2 Kirjavahetus õigusaktide eelnõude kooskõlastamise asjus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
EELNÕU
21.09.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus
ning päästeteenistuse aumärgi
andmise ja kandmise kord
Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 23 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse päästeteenistuse aumärgid, sätestatakse nende klassid ja kirjeldus
ning aumärkide andmise ja äravõtmise kord.
(2) Päästeteenistuse aumärk (edaspidi aumärk) antakse eriliste saavutuste eest, mis on oluliselt
parandanud inimeste turvalisust, toetanud päästevaldkonna arengut või vapruse eest inimeste
või vara päästmisel käesolevas määruses sätestatud alustel.
(3) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, antakse koos päästeteenistuse aumärgiga
aumärgi saajale aumärgi originaal ja lindilõige ning tunnistus.
(4) Aumärkide väljastamise kohta peab arvestust vastav päästeasutus.
2. peatükk
Päästeteenistuse aumärgi liigid
§ 2. Päästeteenistuse aumärgid
(1) Päästeteenistuse aumärgi liigid on:
1) Päästeteenistuse Rist;
2) Elupäästja Medal;
3) Päästeasutuse ja päästekeskuse Teenetemedal;
4) Missioonimedal.
(2) Päästeasutuse ja päästekeskuse teenetemedali liigid on:
1) Päästeameti Teenetemedal;
2) Häirekeskuse Teenetemedal;
3) Ida päästekeskuse Teenetemedal;
2
4) Lõuna päästekeskuse Teenetemedal;
5) Lääne päästekeskuse Teenetemedal;
6) Põhja päästekeskuse Teenetemedal.
(3) Päästeteenistuse aumärkide ning nende juurde kuuluvate lindilõigete etalonkujutised on
esitatud käesoleva määruse lisades 1–11.
§ 3. Päästeteenistuse Risti klassid
Päästeteenistuse Risti klassid on:
1) Päästeteenistuse Kuldrist;
2) Päästeteenistuse Hõberist;
3) Päästeteenistuse Pronksrist.
3. peatükk
Aumärkide kirjeldused
§ 4. Päästeteenistuse Kuldrist
(1) Päästeteenistuse Kuldrist (lisa 1) on 35 mm laiuse rinnalindi küljes kantav rist.
(2) Rist on valge kuumemailiga kaetud kuldne kreeka rist, mille otstes on tipuga risti keskkoha
poole suunatud punase kuumemailiga kaetud kolmnurgad. Risti kõigis haarade vahedes on
viiest kuldsest leegist koosnevad reljeefsed kaunistused. Risti horisontaalsel haaral asetseb
sinine kuumemailiga kaetud sammuv lõvi. Risti läbimõõt on 48 mm, lõvi pikkus on 24 mm.
Rist kinnitub ümara öösiga lindi külge.
(3) Rinnalint on 35 mm laiune punane muareelint, millel on kaks 7 mm laiust sinist latti. Lindil
on kuldne muareest rosett läbimõõduga 22 mm.
§ 5. Päästeteenistuse Hõberist
(1) Päästeteenistuse Hõberist (lisa 2) on 35 mm laiuse rinnalindi küljes kantav rist.
(2) Rist on valge kuumemailiga kaetud hõbedane kreeka rist, mille otstes on tipuga risti
keskkoha poole suunatud punase kuumemailiga kaetud kolmnurgad. Risti kõigis haarade
vahedes on viiest hõbedasest leegist koosnevad reljeefsed kaunistused. Risti horisontaalsel
haaral asetseb sinine kuumemailiga kaetud sammuv lõvi. Risti läbimõõt on 48 mm, lõvi pikkus
on 24 mm. Rist kinnitub ümara öösiga lindi külge.
(3) Rinnalint on 35 mm laiune punane muareelint, millel on kaks 7 mm laiust sinist latti. Lindil
on hõbedane muareest rosett läbimõõduga 22 mm.
§ 6. Päästeteenistuse Pronksrist
3
(1) Päästeteenistuse Pronksrist (lisa 3) on 35 mm laiuse rinnalindi küljes kantav rist.
(2) Rist on valge kuumemailiga kaetud pronksjas kreeka rist, mille otstes on tipuga risti
keskkoha poole suunatud punase kuumemailiga kaetud kolmnurgad. Risti kõigis haarade
vahedes on viiest pronksist leegist koosnevad reljeefsed kaunistused. Risti horisontaalsel haaral
asetseb sinine kuumemailiga kaetud sammuv lõvi. Risti läbimõõt on 48 mm, lõvi pikkus on 24
mm. Rist kinnitub ümara öösiga lindi külge.
(3) Rinnalint on 35 mm laiune punane muareelint, millel on kaks 7 mm laiust sinist latti. Lindil
on sinine muareest rosett läbimõõduga 22 mm.
§ 7. Elupäästja Medal
(1) Elupäästja Medal (lisa 4) on 35 mm laiuse rinnalindi küljes kantav medal.
(2) Kuldne medal on ümmargune 35 mm läbimõõduga kuldsetest tammelehtedest reljeefne
pärg, millel asub horisontaalselt kuldne 35 mm pikkune sammuv lõvi. Medal kinnitub ümara
öösiga lindi külge.
(3) Lint on 35 mm laiune punane muareelint, millel on äärtes kaks 2 mm laiust sinist triipu.
(4) Lindile ja lindilõikele kinnitatakse sammuvas asendis kuldne lõvi, mõõtmetega 20x8 mm.
(5) Alates teisest elu päästmisest väljastatakse lint ja lindilõige, millel oleval lõvil on elupäästja
medalite arvu tähistav rooma number.
§ 8. Päästeameti Teenetemedal
(1) Päästeameti Teenetemedal (lisa 5) on 35 mm laiuse rinnalindi küljes kantav medal.
(2) Kuldne medal on ümmargune läbimõõduga 35 mm, millel asub reljeefne horisontaalselt
valge 22,85x8,5 mm pikkune sammuv lõvi. Medal kinnitub lindi külge ümara öösiga.
(3) Medali tagaküljel on reljeefne kolmnurk mõõtmetega 23,07x20mm, mis tähistab
elanikkonnakaitset.
(4) Lint on 35 mm laiune muareelint, värvikombinatsiooniga punane, sinine, punane, mis
jagunevad vertikaalselt kolmeks võrdseks osaks 11,6mm laiuselt.
§ 9. Häirekeskuse Teenetemedal
(1) Häirekeskuse Teenetemedal (lisa 6) on 35 mm laiuse rinnalindi küljes kantav medal.
4
(2) Kuldne medal on ümmargune, läbimõõduga 35 mm, millel asub reljeefne horisontaalselt
valge 22,85x8,5 mm pikkune sammuv lõvi, mida ümbritsevad raamina kaheksa tammelehte.
Medal kinnitub lindi külge ümara öösiga.
(3) Medali tagaküljel on reljeefne kolmnurk mõõtmetega 23,07x20 mm, mis tähistab
elanikkonnakaitset.
(4) Lint on 35 mm laiune muareelint, värvikombinatsiooniga tumehall, roheline, tumehall, mis
jagunevad vertikaalselt kolmeks võrdseks osaks 11,6mm laiuselt.
§ 10. Ida päästekeskuse Teenetemedal
(1) Ida päästekeskuse Teenetemedal (lisa 7) on 35 mm laiuse rinnalindi küljes kantav medal.
(2) Kuldne medal on ümmargune, läbimõõduga 35 mm, millel asub reljeefne horisontaalselt
valge 22,85x8,5 mm pikkune sammuv lõvi, mida ümbritseb tammelehtedest pärg. Medal
kinnitub lindi külge ümara öösiga.
(3) Medali tagaküljel on reljeefne kolmnurk mõõtudega 23,07x20 mm, mis tähistab
elanikkonnakaitset.
(4) Lint on 35 mm laiune muareelint, värvikombinatsiooniga punane, kollane, punane, mis
jagunevad vertikaalselt kolmeks võrdseks osaks 11,6 mm laiuselt.
§ 11. Lõuna päästekeskuse Teenetemedal
(1) Lõuna päästekeskuse Teenetemedal (lisa 8) on 35 mm laiuse rinnalindi küljes kantav medal.
(2) Kuldne medal on ümmargune, läbimõõduga 35 mm, millel asub reljeefne horisontaalselt
valge 22,85x8,5 mm pikkune sammuv lõvi mida ümbritseb tammelehtedest pärg. Medal
kinnitub lindi külge ümara öösiga.
(3) Medali tagaküljel on reljeefne kolmnurk mõõtudega 23,07x20 mm, mis tähistab
elanikkonnakaitset.
(4) Lint on 35 mm laiune muareelint, värvikombinatsiooniga punane, valge, punane, mis
jagunevad vertikaalselt kolmeks võrdseks osaks 11,6 mm laiuselt.
§ 12. Lääne päästekeskuse Teenetemedal
(1) Lääne päästekeskuse Teenetemedal (lisa 9) on 35 mm laiuse lindi küljes kantav medal.
5
(2) Kuldne medal on ümmargune, läbimõõduga 35 mm, millel asub reljeefne horisontaalselt
valge 22,85x8,5 mm pikkune sammuv lõvi mida ümbritseb tammelehtedest pärg. Medal
kinnitub lindi külge ümara öösiga.
(3) Medali tagaküljel on reljeefne kolmnurk mõõtudega 23,07x20 mm, mis tähistab
elanikkonnakaitset.
(4) Lint on 35 mm laiune muareelint, värvikombinatsiooniga punane, roheline, punane, mis
jagunevad vertikaalselt kolmeks võrdseks osaks 11,6 mm laiuselt.
§ 13. Põhja päästekeskuse Teenetemedal
(1) Põhja päästekeskuse Teenetemedal (lisa 10) on 35 mm laiuse lindi küljes kantav medal.
(2) Kuldne medal on ümmargune, läbimõõduga 35 mm, millel asub reljeefne horisontaalselt
valge 22,85x8,5 mm pikkune sammuv lõvi mida ümbritseb tammelehtedest pärg. Medal
kinnitub lindi külge ümara öösiga.
(3) Medali tagaküljel on reljeefne kolmnurk mõõtudega 23,07x20 mm, mis tähistab
elanikkonnakaitset.
(4) Lint on 35 mm laiune muareelint, värvikombinatsiooniga punane, must, punane, mis
jagunevad vertikaalselt kolmeks võrdseks osaks 11,6 mm laiuselt.
§ 14. Missioonimedal
(1) Missioonimedal (lisa 11) on punasest vasest 35 mm diameetriga medal, mille esiküljel on
reljeefne kaheksaharuline täht. Selle keskel on laineliselt jaotatud ja emailitud sõõril Eesti lipu
värvid: sinine, must ja valge. Tähte ümbritseb reljeefne kiri „EESTI PÄÄSTEMEESKONNA
MISSIOONIL OSALENULE”. Medali esikülge ääristab reljeefne kant. Medali tagumine külg
on sile, sellele graveeritakse medali number.
(2) Missioonimedalit kantakse 35 mm laiuse muareesiidist rinnalindi küljes. Musta
põhivärvusega lindi keskel on 8 mm laiune sinine triip, mida mõlemalt poolt ääristab 2 mm
laiune oranž triip. Lindi servadel on 2 mm laiune oranž triip.
(3) Medali lindile kinnitatakse punasest vasest naast missiooni nimetusega.
(4) Medali juurde kuulub lõikes 1 kirjeldatud lindist valmistatud lindilõige mõõtmetega 35x10
mm.
(5) Medali teistkordsel omistamisel väljastatakse tunnistus, vasest naast missiooni nimetusega
ning uus lindilõige, millel keskel on punasest vasest araabia number, mis näitab antud medalite
arvu.
6
(6) Medali välismärk väljastatakse üks kord.
4. peatükk
Aumärgi andmine
§ 15. Aumärgi andmise alused
(1) Päästeteenistuse Rist antakse tunnustusena:
1) Päästeteenistuse Kuldrist –silmapaistvate riikliku või rahvusvahelise mõjuga teenete eest
päästealal;
2) Päästeteenistuse Hõberist – keerukate päästetööde juhtimise või silmapaistvate teenete eest
päästealal;
3) Päästeteenistuse Pronksrist – keerukatel päästetöödel ülesnäidatud vapruse eest või teenete
eest päästealal.
(2) Elupäästja Medal antakse tunnustusena inimeste elu päästmisel ilmutatud vapruse ning
kangelaslikkuse eest.
(3) Päästeameti Teenetemedal antakse Päästeameti eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud
oluliste teenete eest.
(4) Häirekeskuse Teenetemedal antakse Häirekeskuse arengusse või eesmärkide saavutamisse
antud olulise panuse eest.
(5) Päästekeskuse Teenetemedal antakse päästekeskuse tegevuse arendamise või selle
eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud teenete eest.
(6) Missioonimedal antakse isikule, kes on osalenud Eesti päästemeeskonna välismissioonil või
muul päästevaldkonna rahvusvahelisel operatsioonil.
§ 16. Aumärgi andmise ettepanek
(1) Ettepaneku aumärgi andmiseks võivad päästeasutusele teha:
1) päästeasutuse ja struktuuriüksuse juht;
2) Häirekeskuse valdkonna juht;
3) Siseminister ja Siseministeeriumi kantsler;
4) kõik päästeteenistujad, kooskõlastades ettepaneku struktuuriüksuse juhi või valdkonna
juhiga, kellele aumärgi kandidaat vahetult allub.
(2) Elupäästja Medali kandidaate võib esitada igaüks, kooskõlastades ettepaneku vastava
päästekeskuse juhiga, kelle piirkonnas elupäästesündmus aset leidis.
7
(3) Ettepaneku Päästeameti päästekeskuse Teenetemedali andmiseks võivad päästekeskusele
teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud.
(4) Ettepanek aumärgiga autasustamiseks esitatakse päästeasutusele, kelle koosseisu aumärgi
kandidaat kuulub. Autasustamise ettepanek tuleb esitada vastava päästeasutuse peadirektori
kinnitatud korra kohaselt.
(5) Kui aumärgi kandidaat ei tööta päästeasutuses, tehakse ettepanek aumärgi andmiseks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute poolt päästeasutusele.
(6) Aumärgi andmise otsustuskogu töökord ja koosseis kinnitatakse päästeasutuse peadirektori
käskkirjaga.
(7) Aumärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.
(8) Aumärgi võib anda ka postuumselt.
(9) Autasustamiseks ei esitata isikuid, kellel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo
või distsiplinaarsüüteo eest, samuti neid, kes on kohtueelse uurimise või kohtu all süüdistatuna
kuriteos.
§ 17. Aumärgi andmise otsus
(1) Päästeteenistuse Risti ja Elupäästja Medali andmise otsus vormistatakse valdkonna eest
vastutava ministri käskkirjaga vastava päästeasutuse peadirektori ettepanekul.
(2) Päästeameti Teenetemedali ja Missioonimedali andmise otsus vormistatakse Päästeameti
peadirektori käskkirjaga.
(3) Häirekeskuse Teenetemedali andmise otsus vormistatakse Häirekeskuse peadirektori
käskkirjaga.
(4) Päästekeskuse Teenetemedali andmise otsus vormistatakse päästekeskuse juhi käskkirjaga.
5. peatükk
Aumärgi üleandmine ja kandmine
§ 18. Aumärgi üleandmine
(1) Päästeteenistuse Risti ja Elupäästja Medali annab üle valdkonna eest vastutav minister või
tema poolt selleks volitatud isik.
8
(2) Päästeameti Teenetemedali ja Missioonimedali annab üle Päästeameti peadirektor või tema
poolt selleks volitatud isik.
(3) Päästekeskuse Teenetemedali annab üle päästekeskuse juht.
(4) Päästeameti ja Häirekeskuse peadirektorile annab Päästeteenistuse Risti valdkonna eest
vastutav minister.
(5) Häirekeskuse Teenetemedali annab üle Häirekeskuse peadirektor või tema poolt volitatud
isik.
(6) Postuumselt antud aumärk antakse üle perekonnaliikmele või lähedasele isikule.
(7) Aumärgi juurde kuulub tunnistus. Päästeteenistuse Risti klassi teenetemedali ja Elupäästja
Medali tunnistusele kirjutavad alla valdkonna eest vastutav minister ja vastava päästeasutuse
peadirektor. Päästeasutuste Teenetemedali ja Missioonimedali tunnistusele kirjutab alla vastava
päästeasutuse peadirektor. Päästeasutuse struktuuriüksuse Teenetemedali tunnistusele kirjutab
alla päästekeskuse juht.
§ 19. Päästeteenistuse aumärgi kandmine
(1) Päästeteenistuse Kuldristi, Päästeteenistuse Hõberisti, Päästeteenistuse Pronksristi ning
Päästeasutuse Teenetemedalit kantakse vormi või piduliku riietuse vasakpoolsel rinnal paremalt
vasakule jaotuse alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke.
(2) Elupäästja Medalit kantakse vormi või piduliku riietuse vasakpoolsel rinnal paremalt
vasakule jaotuse alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke ja Päästeteenistuse Risti.
(3) Teenete- ja aumärgid on soovitatav kinnitada rinda järgmises järjekorras: riiklikud
teenetemärgid, Päästeteenistuse Rist, Elupäästja Medal, Päästeasutuse Teenetemedal,
Missioonimedal ning teiste Eesti ametkondade ja organisatsioonide aumärgid, teiste riikide
aumärgid.
(4) Vormil ja erariietel võib kanda aumärkide asemel neid asendavaid lindilõikeid mõõtmetega
35 × 9,4 mm, mis järjestatakse sama moodi aumärkide kandmistavaga.
(5) Õhtuvormil, õhtukleidil, frakil või smokingil originaalmõõtmetes aumärke üldjuhul ei
kanta.
(6) Päästeteenistuse aumärkide kandmisel muudel juhtudel juhindutakse teenetemärkide
kandmise heast tavast.
(7) Aumärki võib kanda üksnes isik, kellele aumärk on antud ja kellele on selle kohta välja
antud nimeline tunnistus.
9
§ 20. Duplikaadi tellimine
Päästeteenistuse aumärgi, lindilõike ja tunnistuse duplikaadi tellib vastav päästeasutus aumärgi
kavaleri avalduse alusel ning kulul.
6. peatükk
Aumärgi äravõtmine
§ 21. Aumärgi äravõtmine
(1) Aumärgi andmise otsustanud päästeasutus võib otsustada isikult aumärk ära võtta, kui:
1) on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises
või
2) saavad teatavaks enne aumärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks
isikule aumärki antud või
3) isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle aumärgi andmise.
(2) Isik, kellelt on aumärk ära võetud, peab selle tagastama aumärgi andmise otsustanud
päästeasutusele.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 22. Enne määruse jõustumist antud aumärkide kandmine
Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud Päästeteenistuse Suurt Kuldristi,
Päästeteenistuse Medalit, Päästeameti Kuldsete ja Hõbedaste Tammelehtedega
Teenetemedaleid, Elupäästja Medali klassi medaleid ning Päästeameti Rinnamärki võib kanda
nende andmise ajal kehtinud korras.
§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 30. aprilli 2008. a määrus nr 32 „Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise ning äravõtmise kord“ (RT I, 10.10.2017, 14)
tunnistatakse kehtetuks.
§ 24. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2026. aastal.
Igor Taro
siseminister
10
Tarmo Miilits
kantsler
Lisa 1 Päästeteenistuse Kuldrist
Lisa 2 Päästeteenistuse Hõberist
Lisa 3 Päästeteenistuse Pronksrist
Lisa 4 Elupäästja Medal
Lisa 5 Päästeameti Teenetemedal
Lisa 6 Häirekeskuse Teenetemedal
Lisa 7 Ida päästekeskuse Teenetemedal
Lisa 8 Lõuna päästekeskuse Teenetemedal
Lisa 9 Lääne päästekeskuse Teenetemedal
Lisa 10 Põhja päästekeskuse Teenetemedal
Lisa 11 Missioonimedal
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 1
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 10
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 11
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 2
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 3
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 4
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 5
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 6
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 7
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 8
Siseministri … 2026. a määruse nr …
«Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord»
lisa 9
Siseministri määruse „Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse
aumärgi andmise ja kandmise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Päästeameti (edaspidi PÄA) embleem on registreeritud Riigikantseleis alates 18. oktoobrist
2003. Embleemil kasutatav motiiv pärineb Euroopa tuletõrjetraditsioonist ning on olnud
tuletõrje sümbolina kasutusel alates 19. sajandist. Embleemi kaheksal tipul on sümboolne
tähendus, mis väljendab tunnetust, vaprust, ühtekuuluvust, tähelepanelikkust, vastupidavust,
lojaalsust, osavust ning teadmisi ja oskusi. Embleemi keskosas paikneb mustal sõõril väike
riigivapp ning selle alumises osas asuv sinine kolmnurk on rahvusvaheline elanikkonnakaitse
sümbol.
1.mail 2026 möödus 34 aastat päevast, mil Vabariigi Valitsuse määrusega „Eesti Vabariigi
Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimise ja tema funktsioonide üleandmise kohta Eesti Vabariigi
Riiklikule Päästeametile“ loodi Päästeamet. PÄA aumärkide andmise traditsioon ulatub 1998.
aastasse ning aumärke on välja antud igal aastal. Keskmiselt antakse aastas umbes 120 aumärki.
Päästeteenistuse aumärkidega tunnustatakse isikuid, kes on oma tegevuse, saavutuste või
eeskujuliku käitumisega andnud olulise panuse inimeste turvalisuse suurendamisse,
päästevaldkonna arengusse või päästetööde edukasse korraldamisse. Päästeteenistuse seaduse
kohaselt võib aumärke anda nii päästeteenistujatele kui ka teistele isikutele. Päästeteenistuja on
isik, kes töötab päästeasutuses. Päästeasutused on PÄA ja Häirekeskus (edaspidi HÄK). HÄK
tegutseb iseseisva päästeasutusena alates 1. jaanuarist 2012.
Kehtiv aumärkide süsteem ei vasta enam täielikult päästeasutuste tänasele
organisatsioonikorraldusele ega tunnustamispõhimõtetele. Senine süsteem ei võimalda
piisavalt eristada erineva kaaluga teenete mõju ega tunnustatavate panuse ulatust. Praktikas on
sama aumärki antud väga erinevate teenete eest, mistõttu ei ole tunnustus alati teene tegeliku
tähendusega proportsionaalne.
Määruse eesmärk on ajakohastada päästeteenistuse aumärkide liigid, nende andmise alused ja
tunnustamispõhimõtted. Muudatustega suurendatakse tunnustamissüsteemi läbipaistvust,
arusaadavust ja õiglust. Samuti korrastatakse aumärkide hierarhiat ning loobutakse
aumärkidest, mille eesmärk või kasutus ei vasta enam organisatsioonide tegelikele vajadustele.
Kehtiva korra kohaselt põhineb aumärkide andmine osaliselt astmelisel süsteemil, mille puhul
kõrgema tunnustuse saamine eeldab sageli varasemate tunnustuste olemasolu. Uue lähenemise
kohaselt lähtutakse eelkõige konkreetse teo või teenete sisulisest kaalust. Aumärgi liik ja klass
sõltuvad edaspidi tunnustatava panuse mõjust päästevaldkonnale, organisatsioonile või
ühiskonnale tervikuna, mitte tema ametikohast ega varem saadud tunnustustest.
Alates 1. augustist 2022 jagunevad PÄA teenistujad päästeametnikeks ja päästetöötajateks.
Sellest tulenevalt ei ole enam põhjendatud eristada erinevaid aumärke ametnikele, töötajatele
ja päästeteenistujatele. Seetõttu loobutakse kuldsete ja hõbedaste tammelehtedega aumärkidest,
mis olid algselt loodud ametnike ja töötajate tunnustamiseks.
Samuti muudetakse PÄA rinnamärgi staatust. Edaspidi ei käsitata rinnamärki aumärgina, vaid
kuuluvusmärgina, mis antakse PÄA peadirektori käskkirja alusel teenistujale pärast
päästeteenistuja vande andmist.
Määrusega tunnistatakse kehtetuks ka Suure Kuldristi andmise regulatsioon. Kehtiva korra
kohaselt võis päästeasutuse peadirektor teha ministrile ettepaneku ka enda autasustamiseks
Suure Kuldristiga. Selline eneseautasustamise võimalus ei ole kooskõlas avaliku teenistuse
eetika ega tunnustamise üldpõhimõtetega ning seetõttu eemaldatakse Suur Kuldrist
tunnustussüsteemist.
Eelnõuga täiendatakse PÄA tunnustamissüsteemi uue aumärgiga, milleks on Päästekeskuse
Teenetemedal, mille andmise õigus antakse päästekeskuse juhile, mis võimaldab tunnustada
teenistujaid ja koostööpartnereid vahetumalt ning nende panusele lähemal tasandil.
Päästekeskuse Teenetemedaliga tunnustatakse teenistujaid, koostööpartnereid ja teisi isikuid,
kes on silma paistnud erilise pühendumuse, professionaalsuse, eeskujuliku teenistuskäitumise
või muu märkimisväärse panusega päästekeskuse tegevusse ja piirkondliku turvalisuse
suurendamisse. Tunnustuse andmise täpsem kord kehtestatakse PÄA peadirektori poolt.
Päästekeskuse tasandil tunnustamise võimaluse loomine muudab tunnustamise
operatiivsemaks, nähtavamaks ja paindlikumaks ning tugevdab organisatsioonikultuuri. Samuti
toetab see teenistujate motiveeritust ning võimaldab märgata ja esile tõsta silmapaistvaid
saavutusi vahetult nende tekkimise kohas.
Eelnõuga täiendatakse ka HÄK-i tunnustamissüsteemi, luues Häirekeskuse Teenetemedali.
Medal antakse isikutele, kes on andnud olulise panuse HÄK-i arengusse, paistnud silma
professionaalse tegutsemisega Häirekeskuse tegevusvaldkonnas või osutanud muid
organisatsiooni või piirkondliku turvalisuse seisukohalt olulisi teeneid.
Lisaks kehtiva määruse ajakohastamisele koondatakse käesolevasse määrusesse ka PÄA
põhimääruses sisalduv Missioonimedali regulatsioon, mis tunnistatakse PÄA põhimääruse
muudatustega kehtetuks. Sellega viiakse kogu päästeteenistuse aumärke käsitlev regulatsioon
ühte õigusakti.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud koostöös PÄA ja HÄK-ga ning juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud Siseministeeriumi personaliosakonna teenistusõiguse valdkonnajuht Ingrid
Puurvee (tel 612 5067, [email protected]).
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata, see tehakse pärast ametlikku kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega.
Eelnõu on seotud 03.10.2014 määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ muutmise eelnõuga,
millega tunnistatakse kehtetuks Missioonimedali regulatsioon ja tuuakse see käesolevasse
määrusesse.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetukssiseministri 30. aprilli 2008. a määrus nr 32 „Päästeteenistuse
aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise ning äravõtmise
kord“, avaldamismärkega RT I, 10.10.2017, 14 (edaspidi kehtiv määrus).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kehtivas määruses sisalduv regulatsioon vajab ulatuslikku ajakohastamist. Muudatuste mahtu
ja ulatust arvestades on normitehniliselt põhjendatud kehtiv määrus tervikuna kehtetuks
tunnistada ning kehtestada uus määrus. See tagab regulatsiooni parema süsteemsuse, selguse ja
rakendatavuse.
Eelnõu koosneb 24 paragrahvist.
Eelnõu § 1. Reguleerimisala
Lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse päästeteenistuse
aumärkide liigid ja kirjeldused, aumärkide andmise ja äravõtmise alused ning nende kandmise
kord. Aumärkide andmise alused on sätestatud eelnõu §-s 15.
Lõike 2 kohaselt antakse päästeteenistuse aumärke isikutele, kes on oma tegevusega oluliselt
panustanud inimeste turvalisuse suurendamisse, päästevaldkonna arengusse või näidanud üles
vaprust inimeste või vara päästmisel.
Päästeamet ja Häirekeskus peavad oluliseks tunnustada nii oma teenistujaid kui ka teisi isikuid,
kes on panustanud päästevaldkonna arengusse, aidanud kaasa turvalisema elukeskkonna
kujundamisele või osalenud inimeste ja vara päästmisel.
Kui isik on päästnud inimese otsesest ohuolukorrast, tunnustatakse teda Elupäästja Medaliga.
Päästeameti ja Häirekeskuse tegevus sõltub suurel määral pühendunud ning professionaalsetest
teenistujatest. Tunnustamine aitab väärtustada nende panust, tugevdab organisatsioonilist
kuuluvustunnet ja motiveerib teenistujaid saavutama veelgi paremaid tulemusi. Samuti toetab
tunnustamine mõlema organisatsiooni missiooni, visiooni ja väärtusi.
Päästeameti ülesanne on ennetada õnnetusi, juhtida päästesündmuste lahendamist ning päästa
inimelusid ja vara. Häirekeskus tagab hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise ning
hädaabiteenuste operatiivse koordineerimise. Nende ülesannete täitmine eeldab tõhusat
koostööd ning kõrget professionaalsust. Aumärkide süsteem võimaldab esile tõsta neid, kes on
sellesse eesmärki silmapaistvalt panustanud.
Lõike 3 kohaselt antakse aumärgi saajale koos aumärgiga selle originaal, lindilõige ja tunnistus.
Tunnistus kinnitab aumärgi andmist ning on tunnustuse ametlik dokument.
Lõige 4 sätestab, et aumärkide üle peetakse arvestust selles päästeasutuses, kes aumärgi välja
annab. Arvestuse pidamine tagab väljastatud aumärkide dokumenteerimise, jälgitavuse ja
säilitamise.
Eelnõu § 2. Päästeteenistuse aumärgid
Lõikes 1 sätestatakse päästeteenistuse aumärkide liigid. Päästeteenistuse aumärkide süsteem
koosneb neljast aumärgi liigist:
1. Päästeteenistuse Rist,
2. Elupäästja Medal,
3. päästeasutuse ja päästekeskuse Teenetemedal ning
4. Missioonimedal.
Selline liigitus võimaldab koondada päästeteenistuses kasutatavad aumärgid ühtsesse süsteemi
ning tagab nende selge eristatavuse. Eri aumärkide andmise alused on sätestatud eelnõu §-s 15.
Lõikes 2 sätestatakse päästeasutuse ja päästekeskuse teenetemedalite liigid. Eraldi
teenetemedalite kehtestamine tuleneb PÄA ja HÄK-i organisatsioonilisest ülesehitusest ning
võimaldab kasutada iga asutuse või päästekeskuse identiteeti kajastavat teenetemedalit.
Lõikes 3 sätestatakse, et päästeteenistuse aumärkide ning nende juurde kuuluvate lindilõigete
etalonkujutised on esitatud määruse lisades 1–11. Etalonkujutiste eesmärk on tagada aumärkide
ja lindilõigete ühtne kujundus ning valmistamine. Lisades esitatud kujutised on aluseks
aumärkide valmistamisel ja kasutamisel ning võimaldavad üheselt kindlaks teha iga aumärgi ja
lindilõike välimuse.
Eelnõu § 3. Päästeteenistuse Risti klassid
Paragrahvis sätestatakse Päästeteenistuse Risti klassid:
Päästeteenistuse Kuldrist;
Päästeteenistuse Hõberist;
Päästeteenistuse Pronksrist.
Päästeteenistuse Kuldrist on päästeteenistuse kõrgeim aumärk. Sellele järgnevad hierarhiliselt
Hõberist ja Pronksrist.
Risti klasside süsteem võimaldab eristada tunnustatavate teenete olulisust ning tagab
tunnustamise proportsionaalsuse. Erinevate klasside kasutamine on kooskõlas teiste
teenistuslike ja riiklike autasustamissüsteemidega, kus kõrgem klass on ette nähtud suurema
mõjuga teenete tunnustamiseks.
Määruses ei ole enam Suure Kuldristi andmise regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on
kõrvaldada võimalus, et päästeasutuse juht võiks teha ettepaneku iseenda autasustamiseks.
Selline lahendus ei oleks kooskõlas avaliku teenistuse eetika, läbipaistvuse ega hea halduse
põhimõtetega.
Kolmas peatükk. Aumärkide kirjeldused
Kolmandas peatükis sätestatakse üksikute aumärkide kujundus ja tehniline kirjeldus. Sätete
eesmärk on tagada aumärkide ühtne valmistamine, visuaalne identiteet ning selge eristatavus.
Eelnõu § 4. Päästeteenistuse Kuldrist
Paragrahvis sätestatakse Päästeteenistuse Kuldristi kirjeldus.
Kuldristi kujundus järgib päästeteenistuse ajaloolist sümboolikat ning rõhutab aumärgi
kõrgeimat staatust. Kujunduses kasutatud kuldne metall, punased ja sinised detailid, sammuv
lõvi ning leegimotiivid sümboliseerivad vaprust, pühendumust, riiklikku kuuluvust ja
valmisolekut kaitsta inimelusid ning vara.
Kuldrist on ette nähtud tunnustamiseks kõige silmapaistvamate teenete eest ning selle väliskuju
peab kajastama aumärgi erilist tähtsust.
Eelnõu § 5. Päästeteenistuse Hõberist
Paragrahvis sätestatakse Päästeteenistuse Hõberisti kirjeldus.
Päästeteenistuse Hõberist on Päästeteenistuse Risti teine klass.
Hõberisti kujundus järgib Kuldristiga sama kujunduslikku loogikat ning säilitab aumärkide
süsteemi visuaalse terviklikkuse. Klasside eristamiseks kasutatakse erinevat metalli ja roseti
värvilahendust, mis võimaldab aumärgi klassi selgelt eristada.
Sätte eesmärk on tagada Päästeteenistuse Risti klasside ühtne kujundus ning selge hierarhiline
ülesehitus.
Eelnõu § 6. Päästeteenistuse Pronksrist
Paragrahvis sätestatakse Päästeteenistuse Pronksristi kirjeldus.
Päästeteenistuse Pronksrist on Päästeteenistuse Risti kolmas klass.
Pronksristi kujundus järgib sama kujundusloogikat nagu Kuld- ja Hõberist, tagades kogu ristide
süsteemi ühtsuse. Kujunduslike detailide kaudu on võimalik eristada eri klasside aumärke,
säilitades samal ajal nende omavahelise seose.
Sätte eesmärk on tagada tunnustamissüsteemi terviklikkus ja järjepidevus ning võimaldada
erineva kaaluga teenete proportsionaalset tunnustamist.
Eelnõu § 7. Elupäästja Medal
Paragrahvis sätestatakse Elupäästja Medali kujundus ning korduvate elupäästmiste tähistamise
põhimõtted.
Kehtiva määruse kohaselt kasutatakse Elupäästja Medali I, II ja III klassi ning Eriklassi.
Praktikas on selline klassisüsteem osutunud keerukaks ning ei võimalda esile tuua iga üksiku
elupäästmise tähendust piisavalt selgelt.
Eelnõuga loobutakse Elupäästja Medali klassidest ja Eriklassist. Edaspidi antakse Elupäästja
Medal ühtse medalina. Esimese elupäästmise korral kinnitatakse medali lindile ja lindilõikele
kuldne sammuv lõvi. Iga järgneva elupäästmise tähistamiseks kasutatakse sama sümbolit koos
rooma numbriga, mis näitab tunnustatud elupäästmiste arvu.
Muudatuse eesmärk on lihtsustada tunnustamissüsteemi ning tagada, et iga päästetud elu oleks
selgelt ja väärikalt esile toodud. Samal ajal säilib võimalus eristada korduvaid elupäästmisi.
Medali kujunduses kasutatav kuldne lõvi sümboliseerib julgust, vaprust ja otsustavust. Punane
lint väljendab valmisolekut tegutseda ohuolukordades ning sinine värv lojaalsust,
usaldusväärsust ja pühendumust.
Säte on kooskõlas rahvusvaheliselt levinud praktikaga, mille kohaselt märgitakse korduvad
elupäästmised olemasoleva tunnustuse juurde lisatavate erimärkidega, säilitades samal ajal
aumärgi ühtse kujunduse.
Eelnõu § 8. Päästeameti Teenetemedal
Paragrahvis sätestatakse Päästeameti Teenetemedali kirjeldus.
Medali kujunduses kasutatav sammuv lõvi sümboliseerib julgust, usaldusväärsust ja riiklikku
kuuluvust. Elanikkonnakaitse sümboli kasutamine medali tagaküljel rõhutab Päästeameti rolli
ühiskonna turvalisuse tagamisel. Lindi värvilahendus lähtub Päästeameti visuaalsest
identiteedist ning toetab aumärgi äratuntavust.
Sätte eesmärk on kehtestada Päästeameti keskne teenistuslik tunnustus isikutele, kelle tegevus
on aidanud kaasa organisatsiooni arengule ja ülesannete täitmisele.
Eelnõu § 9. Häirekeskuse Teenetemedal
Paragrahvis sätestatakse Häirekeskuse Teenetemedali kirjeldus.
Teenetemedali kujundus lähtub Häirekeskuse visuaalsest identiteedist. Elanikkonnakaitse
sümboli kasutamine rõhutab Häirekeskuse rolli avalike teenuste toimepidevuse ning kriisidele
reageerimise tagamisel.
Sätte eesmärk on luua Häirekeskusele iseseisev teenistuslik tunnustus, mis toetab
organisatsiooni tunnustamiskultuuri ning võimaldab esile tõsta silmapaistvaid saavutusi ja
panust organisatsiooni arengusse.
Eelnõu § 10. Ida päästekeskuse Teenetemedal
Paragrahvis sätestatakse Ida päästekeskuse Teenetemedali kirjeldus.
Medali kujunduses kasutatav kollane värv võimaldab eristada Ida päästekeskuse
Teenetemedalit teistest päästekeskuste teenetemedalitest. Samal ajal säilib ühtne kujunduslik
lahendus kogu päästekeskuste teenetemedalite süsteemis.
Eelnõu § 11. Lõuna päästekeskuse Teenetemedal
Paragrahvis sätestatakse Lõuna päästekeskuse Teenetemedali kirjeldus.
Lõuna päästekeskuse Teenetemedali eristavaks tunnuseks on lindi valge värv. See võimaldab
medalit visuaalselt eristada teistest päästekeskuste teenetemedalitest ning toetab päästekeskuste
sümboolset eristatavust.
Sätte eesmärk on toetada piirkondlikku tunnustamiskultuuri ning suurendada tunnustamise
paindlikkust PÄA-s.
Eelnõu § 12. Lääne päästekeskuse Teenetemedal
Paragrahvis sätestatakse Lääne päästekeskuse Teenetemedali kirjeldus.
Medali kujunduses kasutatav roheline värv eristab seda teistest päästekeskuste
teenetemedalitest. Ühtse kujunduslahenduse säilitamine tugevdab samas kogu Päästeameti
tunnustussüsteemi visuaalset terviklikkust.
Sätte eesmärk on toetada Päästeameti tunnustamissüsteemi piirkondlikku mõõdet ning
suurendada võimalusi märgata ja tunnustada silmapaistvaid panuseid päästekeskuste tasandil.
Eelnõu § 13. Põhja päästekeskuse Teenetemedal
Paragrahvis sätestatakse Põhja päästekeskuse Teenetemedali kirjeldus.
Medali eristavaks tunnuseks on must värv lindi kujunduses. Värvilahendus võimaldab aumärki
visuaalselt eristada teistest päästekeskuste teenetemedalitest, säilitades samal ajal süsteemi
ühtsuse.
Sätte eesmärk on võimaldada piirkondliku tasandi tunnustamist ning tugevdada päästekeskuste
rolli organisatsiooni tunnustamissüsteemis.
Eelnõu § 14. Missioonimedal
Paragrahvis sätestatakse Missioonimedali kirjeldus ning selle korduva omistamise põhimõtted.
Eelnõuga viiakse missioonimedalit puudutav regulatsioon üle Päästeameti põhimäärusest
käesolevasse määrusesse. Muudatuse eesmärk on koondada kõik päästeteenistuse aumärke
käsitlevad sätted ühte õigusakti ning muuta regulatsioon süsteemsemaks ja
kasutajasõbralikumaks.
Muudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi missioonimedali andmise tingimustes ega senises
tunnustamispraktikas. Tegemist on normitehnilise korrastamisega, mis parandab regulatsiooni
selgust ja terviklikkust.
Eelnõu § 15. Aumärgi andmise alused
Paragrahvis sätestatakse päästeteenistuse aumärkide andmise alused. Sätte eesmärk on tagada
aumärkide andmise läbipaistvus, ühtne kohaldamine ning eristada erinevate aumärkide
eesmärki ja tunnustatava panuse laadi. Aumärkide andmise aluste sätestamine määruses
võimaldab tagada, et tunnustamise otsused põhinevad selgetel ja avalikult teada olevatel
kriteeriumitel.
Lõikes 1 sätestatakse Päästeteenistuse Risti klasside andmise alused. Päästeteenistuse Rist on
päästeteenistuse kõrgeim aumärk, mille klassid võimaldavad tunnustada erineva ulatuse ja
mõjuga teeneid.
Kuldrist on ette nähtud kõige väljapaistvamate teenete tunnustamiseks, millel on riiklik või
rahvusvaheline mõju, sealhulgas ulatuslike ja keerukate päästetööde juhtimisel või silmapaistva
panuse eest päästevaldkonna arengus.
Hõberist on mõeldud keerukate päästetööde juhtimise või silmapaistvate teenete
tunnustamiseks päästealal, mille mõju ulatub organisatsiooni, piirkonna või riiklikule tasandile.
Pronksristiga tunnustatakse keerukatel päästetöödel ülesnäidatud vaprust või muid
märkimisväärseid teeneid päästevaldkonnas.
Lõikes 2 sätestatakse Elupäästja Medali andmise alus. Elupäästja Medal antakse tunnustusena
inimelu päästmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest. Elupäästmine on
päästevaldkonna keskne väärtus ning selle eest antav tunnustus omab päästeteenistuse
aumärkide süsteemis eraldiseisvat tähendust. Medalit võib anda nii päästeasutuse teenistujale
kui ka teisele isikule, kes on oma tegevusega inimese elu päästnud.
Lõikes 3 sätestatakse Päästeameti Teenetemedali andmise alus. Medaliga tunnustatakse isikut,
kelle tegevus on aidanud kaasa Päästeameti eesmärkide saavutamisele või päästevaldkonna
arengule. Teenetemedali eesmärk on võimaldada tunnustada nii üksikuid silmapaistvaid
saavutusi kui ka pikaajalist tulemuslikku panust organisatsiooni tegevusse.
Lõikes 4 sätestatakse Häirekeskuse Teenetemedali andmise alus. Medaliga tunnustatakse
isikuid, kes on andnud olulise panuse Häirekeskuse arengusse või selle eesmärkide
saavutamisse. Eraldi teenetemedali kasutuselevõtt võimaldab väärtustada Häirekeskuse
tegevusvaldkonnale omast panust ning toetada organisatsiooni tunnustamiskultuuri.
Lõikes 5 sätestatakse päästekeskuse Teenetemedali andmise alus. Medal on ette nähtud
tunnustamiseks teenete eest, mis on aidanud kaasa päästekeskuse tegevuse arendamisele või
selle eesmärkide saavutamisele. Päästekeskuse tasandil tunnustamise võimaluse loomine
võimaldab märgata ja esile tõsta eelkõige piirkondliku tähtsusega saavutusi ning tugevdab
tunnustamiskultuuri vahetult tegevuse toimumise tasandil.
Lõikes 6 sätestatakse Missioonimedali andmise alus. Missioonimedal antakse isikule, kes on
osalenud Eesti päästemeeskonna välismissioonil või muul päästevaldkonna rahvusvahelisel
operatsioonil. Medal väljendab tunnustust Eesti riigi esindamise ning rahvusvahelise koostöö
edendamisse antud panuse eest ning rõhutab päästevaldkonna rahvusvahelise mõõtme tähtsust.
Missioonidel osalemine eeldab kõrget professionaalsust, valmisolekut tegutseda
mitmekultuurilises keskkonnas ning võimet esindada Eesti riiki rahvusvahelistes
operatsioonides. Seetõttu on missioonimedalil päästeteenistuse tunnustamissüsteemis
eraldiseisev koht.
Paragrahv tervikuna loob selge seose aumärgi liigi ja tunnustatava teo või teenete vahel ning
aitab tagada aumärkide süsteemi järjepideva ja eesmärgipärase kohaldamise.
Eelnõu § 16. Aumärgi andmise ettepanek
Lõikes 1 sätestatakse isikud, kellel on õigus esitada ettepanek päästeteenistuse aumärkide,
sealhulgas Päästeteenistuse Risti klasside ja päästeasutuse Teenetemedali andmiseks.
Sätte eesmärk on tagada tunnustamismenetluse läbipaistvus, ühtsus ja põhjendatus ning
võimaldada esile tõsta isikuid, kes on oma tegevuse, saavutuste või eeskujuliku käitumisega
andnud olulise panuse päästevaldkonda.
Ettepaneku esitamise õigus on antud erinevatele juhtimistasanditele ja teenistujatele, et tagada
kandidaatide mitmekülgne hindamine ning võimalus märgata nii organisatsiooniüleseid kui ka
vahetus töökeskkonnas silma paistnud teeneid.
Ettepaneku võivad esitada:
1. päästeasutuse peadirektor;
2. päästeasutuse struktuuriüksuse juht ning Häirekeskuses ka valdkonna juht;
3. siseminister või Siseministeeriumi kantsler;
4. päästeteenistuja, kui ettepanek on eelnevalt kooskõlastatud kandidaadi vahetu juhi või
valdkonna juhiga.
Lõike 2 kohaselt võib Elupäästja Medali andmise ettepaneku esitada iga isik.
Ettepaneku põhjendatuse kontrollimiseks tuleb see kooskõlastada selle päästekeskuse juhiga,
kelle tegevuspiirkonnas elupäästesündmus aset leidis. Nii tagatakse sündmuse asjaolude
kontrollimise võimalus ning autasustamise otsuse objektiivsus.
Lõikes 3 sätestatakse päästekeskuse Teenetemedali andmise ettepaneku esitamise õigus.
Ettepaneku võivad esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud.
Sätte eesmärk on võimaldada tunnustada teenistujaid ja koostööpartnereid vahetult
päästekeskuse tasandil. Regulatsioon tagab, et tunnustamine ei sõltu üksnes juhtkonna
hinnangust, vaid teenistujatel on samuti võimalus esile tõsta kolleegide märkimisväärseid
saavutusi. Selline lähenemine toetab õiglast, läbipaistvat ja laiapõhjalist tunnustamiskultuuri.
Lõikes 4 sätestatakse autasustamise ettepanekute esitamise kord.
Kehtiva määruse kohaselt tunnustatakse isikuid kaks korda aastas ning ettepanekuid saab
esitada 15. jaanuariks ja 15. juuliks. Eelnõuga loobutakse tähtaegade kehtestamisest määruse
tasandil ning nende määramine antakse päästeasutuste sisekorra reguleerida.
Päästeamet annab Päästeteenistuse Risti klassid, Päästeameti Teenetemedalid ning muud keskse
tasandi aumärgid üldjuhul üle tuletõrje aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel.
Päästekeskuste Teenetemedaleid võib anda sagedamini vastavalt peadirektori kehtestatud
korrale.
Häirekeskus korraldab aumärkide andmise Häirekeskuse peadirektori kehtestatud korra alusel.
Lõikes 5 sätestatakse, et kui kandidaat ei tööta päästeasutuses, esitab ettepaneku lõikes 1
nimetatud õigustatud isik vastavale päästeasutusele.
Sätte eesmärk on tagada, et ka väljaspool päästeasutusi tegutsevate isikute panus oleks võimalik
tunnustamisele esitada ühtses menetluskorras.
Lõikes 6 sätestatakse, et päästeasutuse peadirektor kinnitab käskkirjaga aumärkide andmise
otsustuskogu koosseisu ja töökorra.
Otsustuskogu kasutamine aitab tagada otsuste läbipaistvuse, järjepidevuse ja ühtsete
hindamispõhimõtete rakendamise.
Lõike 7 kohaselt ei pea aumärgi andmata jätmist põhjendama.
Tunnustamine on oma olemuselt kaalutlusotsus ning põhineb erinevate teenete ja kandidaatide
võrdlemisel. Tegemist ei ole subjektiivse õigusega saada aumärk, vaid tunnustuse andmisega
avalikes huvides.
Põhjendamiskohustuse puudumine väldib olukordi, kus kandidaatidele tuleks anda negatiivset
või väärtushinnangulist tagasisidet üksnes aumärgi mitteandmise selgitamiseks.
Lõike 8 kohaselt võib aumärgi anda ka postuumselt.
Säte võimaldab tunnustada isikuid, kelle märkimisväärne panus või teened selguvad või leiavad
tunnustamist pärast nende surma. Postuumne tunnustamine võimaldab avaldada austust nii
lahkunud isikule kui ka tema lähedastele.
Lõikes 9 sätestatakse aumärkide andmisega seotud eetikanõuded.
Autasustamiseks ei esitata isikuid:
kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus;
kellel on kehtiv karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest;
kes on kohtueelse uurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos.
Nõue tuleneb aumärkide eesmärgist tunnustada eeskujulikku käitumist, pühendumust ja
avalikku usaldust väärivaid isikuid.
Samas ei välista regulatsioon autasustamist nende isikute puhul, kes on karistuse juba kandnud
ning kelle puhul puuduvad kehtivad piirangud. Sellistel juhtudel hinnatakse kandidaadi
vastavust aumärgi andmise tingimustele tavapärases korras.
Eelnõu § 17. Aumärgi andmise otsus
Paragrahvis sätestatakse aumärgi andmise otsustuspädevus ning määratakse kindlaks, kelle
käskkirjaga vormistatakse eri aumärkide andmise otsus. Sätte eesmärk on tagada selge
pädevusjaotus ning otsustamise läbipaistvus, arvestades aumärkide erinevat tähendust ja
autasustamise tasandit.
Lõikes 1 sätestatakse, et Päästeteenistuse Risti ja Elupäästja Medali andmise otsus
vormistatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga vastava päästeasutuse peadirektori
ettepanekul. Tegemist on päästeteenistuse kõige olulisemate teenete- ja vaprusaumärkidega,
mistõttu on põhjendatud nende andmise otsustamine ministri tasandil.
Lõikes 2 sätestatakse, et Päästeameti Teenetemedali ja Missioonimedali andmise otsus
vormistatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga. Selline lahendus võimaldab tunnustada
isikuid, kelle teened on seotud Päästeameti tegevuse, eesmärkide saavutamise või
rahvusvahelisel missioonil osalemisega.
Lõikes 3 sätestatakse, et Häirekeskuse Teenetemedali andmise otsus vormistatakse
Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga. See annab Häirekeskusele võimaluse tunnustada oma
tegevusvaldkonnaga seotud silmapaistvaid teeneid ning toetab organisatsiooni iseseisvat
tunnustamissüsteemi.
Lõikes 4 sätestatakse, et päästekeskuse Teenetemedali andmise otsus vormistatakse vastava
päästekeskuse juhi käskkirjaga. Päästekeskuse juhile otsustuspädevuse andmine võimaldab
tunnustada piirkondlikul tasandil osutatud teeneid ning märgata vahetult päästekeskuse
tegevusega seotud saavutusi ja panust.
Paragrahv tervikuna loob selge ja üheselt mõistetava pädevusjaotuse, mille kohaselt sõltub
aumärgi andmise otsustaja aumärgi liigist ning tunnustamise tasandist. Selline lahendus toetab
tunnustamissüsteemi järjepidevat ja eesmärgipärast rakendamist.
Eelnõu § 18. Aumärgi üleandmine
Paragrahvis sätestatakse aumärkide üleandmise pädevus.
Päästeteenistuse Risti klassid ja Elupäästja Medali annab üle siseminister või tema volitatud
isik vastava päästeasutuse peadirektori ettepanekul.
Päästeameti Teenetemedali ja Missioonimedali annab üle Päästeameti peadirektor või tema
volitatud isik.
Häirekeskuse Teenetemedali annab üle Häirekeskuse peadirektor või tema volitatud isik.
Päästekeskuse Teenetemedali annab üle vastava päästekeskuse juht.
Päästeameti ja Häirekeskuse peadirektoritele annab Päästeteenistuse Risti siseminister.
Muudatus rõhutab ministri rolli kõrgeimate päästeteenistuse aumärkide üleandmisel.
Postuumselt antud aumärk antakse üle perekonnaliikmele või lähedasele isikule.
Sätestatakse ka aumärgiga kaasneva tunnistuse allkirjastamise kord. Tunnistuse allkirjastaja
sõltub aumärgi liigist ning tunnustamise tasandist.
Eelnõu § 19. Päästeteenistuse aumärgi kandmine
Paragrahvis sätestatakse aumärkide kandmise etikett ja reguleeritakse aumärkide kandmise
kord.
Lõike 1 kohaselt kantakse Päästeteenistuse Kuldristi, Päästeteenistuse Hõberisti,
Päästeteenistuse Pronksristi ja Päästeasutuse Teenetemedalit vormi või piduliku riietuse juures
vasakul rinnal pärast riiklikke teenetemärke, järjestatuna paremalt vasakule teenetemärkide
tähtsuse alanevas järjekorras.
Lõike 2 kohaselt kantakse Elupäästja Medalit vormi või piduliku riietuse juures vasakul rinnal
paremalt vasakule järjestatuna teenetemärkide tähtsuse alanevas järjekorras pärast riiklikke
teenetemärke ja Päästeteenistuse riste.
Lõike 3 kohaselt ei muudeta võrreldes kehtiva määrusega teenete- ja aumärkide rinda
kinnitamise korda, aumärkide asemel kantavate lindilõigete kasutamist ega originaalmõõtmetes
aumärkide kandmise korda õhtuvormi, õhtukleidi, fraki või smokingu juurde.
Lõike 4 kohaselt võib kanda lindilõikeid, mis asendavad originaalaumärke. Lindilõiked
paigutatakse samas järjestuses nagu vastavad aumärgid.
Lõike 5 kohaselt üldjuhul originaalmõõtmetes aumärke õhtuvormi, õhtukleidi, fraki või
smokingu juurde ei kanta.
Lõike 6 kohaselt juhindutakse Päästeteenistuse aumärkide kandmisel muudel juhtudel
teenetemärkide kandmise heast tavast.
Lõike 7 kohaselt võib aumärki kanda üksnes selle õiguspärane saaja, millega välditakse
aumärkide väärkasutust.
Eelnõu § 20. Duplikaadi väljastamine
Paragrahvis sätestatakse aumärgi, lindilõike või tunnistuse duplikaadi väljastamise kord.
Säte võimaldab aumärgi, lindilõike või tunnistuse duplikaadi tellimist aumärgi kavaleri
avalduse alusel ja kulul.
Eelnõu § 21. Aumärgi äravõtmine
Paragrahvis sätestatakse aumärgi äravõtmise alused.
Aumärk väljendab ühiskondlikku tunnustust ning kinnitab väärtusi, nagu ausus, vaprus,
pühendumus ja eeskujulik käitumine. Kui aumärgi saanud isik käitub viisil, mis on nende
väärtustega vastuolus, võib tekkida vajadus võtta temalt õigus aumärki kanda.
Aumärgi võib ära võtta juhul, kui:
1) on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises
või
2) saavad teatavaks enne aumärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks
isikule aumärki antud või
3) isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle aumärgi andmise.
Need alused aitavad säilitada aumärkide väärikuse, usaldusväärsuse ja ühiskondliku autoriteedi.
Aumärgi äravõtmise korral tuleb see tagastada aumärgi andmise otsustanud päästeasutusele.
Eelnõu § 22. Enne määruse jõustumist antud aumärkide kandmine
Kuigi eelnõu kohaselt Päästeteenistuse Suurt Kuldristi, Päästeteenistuse Medalit, Päästeameti
Kuldsete ja Hõbedaste Tammelehtedega Teenetemedaleid, Elupäästja Medali klassi medaleid
ning Päästeameti Rinnamärki edaspidi enam ei anta, tuleb tagada varem antud aumärkide
kandmise võimalus. Seetõttu sätestatakse, et enne määruse jõustumist antud aumärke võib
jätkuvalt kanda nende andmise ajal kehtinud korra kohaselt.
Eelnõu § 23. Määruse kehtetuks tunnistamine
Paragrahviga tunnistatakse kehtetuks siseministri 30. aprilli 2008. aasta määrus nr 32
„Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise
ning äravõtmise kord“.
Kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna uus määrus reguleerib sama
valdkonda terviklikult ning asendab senise regulatsiooni.
Eelnõu § 24. kohaselt jõustub määrus 1. novembril 2026.
Eelnõul on üksteist lisa, kus on toodud aumärkide kujutised ja kirjeldused.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.
5. Määruse mõju
5.1. Muudatuse eesmärk ja vajadus
Muudatuse eesmärk on kaasajastada PÄA ja HÄK-i aumärkide andmise süsteem vastavalt
tänastele teenistuslikele vajadustele, organisatsioonistruktuurile ning tunnustamiskultuuri
arengule. Kehtiv aumärkide süsteem ei võimalda eristada panuse tegelikku mõju ning sama
aumärgi saab väga erineva kaaluga teenete eest, mis muudab tunnustamise
ebaproportsionaalseks ja vähendab selle läbipaistvust.
5.2 Sotsiaalne mõju
Aumärgi andmine ei too üldjuhul kaasa otsest materiaalset kasu. Selle mõju avaldub eelkõige
tunnustuse, maine ja väärtuspõhise tunnustamiskultuuri kaudu. Aumärk väljendab
institutsionaalset tunnustust tegevusele, saavutustele või teenetele, millel on oluline väärtus
päästevaldkonna, organisatsiooni või ühiskonna seisukohalt.
PÄA põhiväärtused on inimesekesksus, professionaalsus, vastutustundlikkus ja koostöö.
Aumärkide andmise süsteem toetab nende väärtuste esiletõstmist ning väärtuspõhise
organisatsioonikultuuri kujundamist.
Inimesekesksus. Aumärk väljendab tunnustust isikutele, kelle tegevus on aidanud kaasa
organisatsiooni eesmärkide saavutamisele ja ühiskonna turvalisuse suurendamisele.
Tunnustamine aitab suurendada väärtustatuse tunnet ning tugevdab kuuluvust
organisatsiooni.
Professionaalsus. Aumärgiga tunnustatakse kõrget erialast pädevust, pühendumust ja
eeskujulikku teenistust. See rõhutab professionaalse tegutsemise olulisust ning toetab
avalikku usaldust päästeasutuste tegevuse vastu.
Vastutustundlikkus. Aumärgid väärtustavad eetilist, kohusetundlikku ja avalikke huve
teenivat tegutsemist ning aitavad kujundada organisatsioonis väärtuspõhiseid
käitumisnorme.
Koostöö. Aumärgi saajad on sageli silma paistnud tulemusliku koostöö ja ühiste
eesmärkide saavutamisega. Nende tunnustamine aitab esile tõsta head eeskuju ning
toetab koostöökultuuri arengut.
HÄK-i põhiväärtused on asjatundlikkus, kiirus ja inimlikkus. Ka HÄK-i tunnustamissüsteem
toetab nende väärtuste järgimist ja esiletõstmist.
Asjatundlikkus. Aumärgiga tunnustatakse isikuid, kes on oma teadmiste, oskuste ja
professionaalse tegevusega andnud olulise panuse Häirekeskuse ülesannete täitmisse
ning organisatsiooni arengusse.
Kiirus. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus on aidanud tagada kiiret, tõhusat
ja kvaliteetset abi ning suurendanud Häirekeskuse operatiivset võimekust.
Inimlikkus. Aumärgiga tunnustatakse isikuid, kes on oma tegevuses üles näidanud
hoolivust, empaatiat ja lugupidavat suhtumist nii abivajajatesse kui ka kolleegidesse
ning aidanud seeläbi kaasa usaldusväärse teenuse osutamisele.
Regulatsioonil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna see toetab väärtuspõhist juhtimist,
teenistujate motiveeritust, organisatsioonisisese tunnustamiskultuuri arengut ning
päästeasutuste usaldusväärsust. Negatiivseid mõjusid sihtrühmadele ega ühiskonnale laiemalt
ei ole tuvastatud.
6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamine ei vaja täiendavaid eelarvevahendeid. Aumärkide valmistamise ja
väljaandmise kulud kaetakse PÄA ja HÄK-i eelarves selleks ettenähtud vahenditest. Uute
aumärkide kasutuselevõtu ja kujunduse muudatustega seotud kulud on arvestatud asutuste
tavapäraste tegevuskulude hulka.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2026. Jõustumise kuupäeva täpne määratlemine on vajalik, kuna
samal ajal jõustuvad ka Päästeameti põhimääruse muudatused, milles tunnistatakse kehtetuks
Missioonimedali regulatsioon.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja
arvamuse andmiseks Päästeametile, Häirekeskusele ja Sisekaitseakadeemiale.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikantselei
Päästeamet
Häirekeskus
Sisekaitseakadeemia
01.10.2026 nr 1-6/3544-1
Siseministri määruse "Päästeteenistuse
aumärgi liigid ja kirjeldus ning
päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise
kord" eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse "Päästeteenistuse
aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord" eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisad:
1. Eelnõu;
2. Eelnõu 11 lisa;
3. Seletuskiri.
Ingrid Puurvee 6125067