Hr Ivari Rannama
Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie 31.08.2026 kiri nr 13-2/2957-1
Meie 05.10.2026 nr 1-8/1-11

ARVAMUS HARJU MAAKONNA MAAVARADE TEEMAPLANEERINGU KOHTA

Limestone Factories of Estonia OÜ (LFE) tunnustab teemaplaneeringu koostamisel tehtud mahukat tööd. Samas leiame, et planeeringu praegune lahendus ei lahenda probleemi, mille tõttu teemaplaneeringut üldse vaja oli. Harjumaa kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus on kriitiline ning uute varude reaalse kasutuselevõtu menetlused kestavad aastaid ilma tulemusteta.
LFE jaoks on keskne küsimus Maardu III maardla põhjapoolse ala viimine madalasse prioriteeti olukorras, kus teemaplaneeringu enda analüüs tunnistab selle ala sobivust lähiaja varustuskindluse tagamiseks ning kõrge prioriteedi eelduste olemasolu. Meie hinnangul ei ole tegemist üksnes tehnilise kategoriseerimise küsimusega, vaid otsusega, mis võib lükata reaalselt kasutusele võetava kõrgemargilise lubjakivivaru kasutamise määramata ajaks edasi.

1. Maardu III on sisuliselt valmis kandidaat lähiaja varustuskindluse tagamiseks
LFE on Maardu III menetlusega tegelenud aastaid. Geoloogilise uuringu taotlus esitati 2018. aastal, varud kinnitati 2022. aastal ning aastatel 2021–2024 viidi läbi keskkonnamõju hindamine. Tänaseks on Keskkonnaametile esitatud keskkonnakaitseloa taotlus. Seega ei ole tegemist teoreetilise tulevikualaga, vaid reaalselt uuritud ja menetluse lõppjärku jõudnud maardlaga, mille kasutuselevõtt on võrreldes uute alternatiividega oluliselt lähemal.
Teemaplaneeringu seletuskirjas on Maardu III põhjapoolse ala kohta sõnaselgelt märgitud, et geoloogilise potentsiaali ja planeeringu käigus läbi viidud mõjude hindamise alusel on alal eeldus kuuluda kõrgemasse prioriteeti, kuna ala sobib lühiajalise varustuskindluse tagamiseks. Samuti kinnitatakse, et ala geoloogiline potentsiaal ja mõjude hindamise tulemused võimaldavad käsitada seda jätkuvalt võimaliku ressursina lühiajalise varustuskindluse tagamisel.
Maardu III kõrget prioriteeti toetavad muu hulgas teadaolev geoloogiline kvaliteet, olemasoleva maardlaga kattuvus, riigimaa ja ligipääs maavaravarule, läbi viidud KMH ning teemaplaneeringus antud kõrge sotsiaalmajanduslik hinnang. Planeeringu enda materjalidest ei nähtu, et need asjaolud oleksid muutunud.

2. Prioriteedi langetamine ei põhine Maardu III sobivuse halvenemisel
Samas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 20.07.2026 kirjas nr 13-2/3224-52 toodud kompromissettepanek käsitleda Maardu III ala madalama prioriteediga alana ning säilitada esimese prioriteedina Jägala 3 ala. Ministeerium on samas sõnaselgelt selgitanud, et muudatuse aluseks ei olnud geoloogilise potentsiaali ega keskkonnatingimuste ümberhindamine, vaid kaalutlus saavutada kohaliku omavalitsusega kompromiss ja suurem sotsiaalne aktsepteeritavus.
Seega ei ole Maardu III prioriteedi langetamise aluseks uus geoloogiline, keskkonnaalane ega sotsiaalmajanduslik asjaolu. Ala ei ole muutunud halvemaks, selle varu ei ole kadunud ning läbi viidud uuringud ja KMH ei ole muutunud olematuks. Muutunud on planeeringulahendus kohaliku omavalitsusega kompromissi saavutamise eesmärgil.
LFE leiab, et kohaliku omavalitsuse seisukohtadega tuleb planeerimisel arvestada, kuid kompromiss ei saa muuta olematuks planeeringu enda objektiivseid kriteeriume ega varustuskindluse eesmärki. Kui kõrge prioriteedi sisulistele tunnustele vastav ala viiakse madalasse prioriteeti ilma selle sobivust ümber hindamata, peab sellisel otsusel olema eriti selge, kontrollitav ja sisuline põhjendus.

3. Jõelähtme valla tegevus viitab menetluste järjestikuse venitamise riskile
LFE hinnangul tuleb planeeringu koostamisel vaadata ka senise menetluse tegelikku dünaamikat. Jõelähtme vald on varasemalt olnud vastu nii Maardu III kui ka Jägala 3 kasutuselevõtule.
Jõelähtme vald oma 17.09.2026 kirjaga nr 7-8/2218-3 nullib riigiga sõlmitud kompromissi ja kogu teemaplaneeringu eesmärgi. Antud vastusest võib välja lugeda, et valla kogu eesmärk on protsessi jätkuvalt venitada. Soovime muuhulgas eraldi antud kirjast välja tuua, et vallal on soov antud alale rajada kohalik looduskaitse ala ja kaevandamisloa taotluse menetlus on juba nii kaua kestnud, et apelleeritakse keskkonnamõjude hindamise aegumisele/puudustele. Seega näeme, et tegemist on teadlike valikute (kompromissidega), et saaks jätkata venitamis- ja vaidlemisprotsessi, samas kui Maardu III puhul on uuringud äsja läbiviidud ja selliseid takistusi nagu Jägala 3 puhul välja tuuakse, ei ole.
Sellise tulemuse korral oleks kompromissi tegelik mõju vastupidine teemaplaneeringu eesmärgile: varustuskindlust tagav Maardu III oleks prioriteedijärjekorras blokeeritud, samal ajal kui Jägala 3 kasutuselevõtt võiks takerduda uutesse menetlustesse, täiendavatesse nõuetesse ja võimalikesse vaidlustesse. Riik oleks sel juhul loobunud kõige kaugemale menetletud alternatiivist enne, kui on olemas kindlus, et selle asemele seatud ala on üldse mõistliku aja jooksul kasutusele võetav.
LFE hinnangul ei tohiks planeeringulahendus luua võimalust, kus kohaliku omavalitsuse järjekindla vastuseisu tulemusena kõrvaldatakse alad ükshaaval: kõigepealt menetluse lõppjärgus olev Maardu III ning seejärel alustatakse sisuliselt uut vaidluste ja menetluste ringi Jägala 3 üle. Selline lähenemine ei taga varustuskindlust, vaid lükkab probleemi lahendamist edasi.

4. Maardu III ja Jägala 3 objektiivne võrdlus ei õigusta Maardu III madalat prioriteeti
Teemaplaneeringu enda käsitluse kohaselt vastab Maardu III põhjapoolne ala kõrge prioriteedi tingimustele nii geoloogilise perspektiivikuse kui ka sotsiaalmajandusliku hinnangu põhjal. Jägala 3 puhul on märgitud, et ala sobib kõrge prioriteediga alana eelkõige lähiaja varustuskindluse tagamiseks, kuid sotsiaalmajanduslik hinnang andis sellele keskmise prioriteedi.
Seetõttu ei nähtu teemaplaneeringu materjalidest objektiivset alust järeldusele, et Jägala 3 peaks varustuskindluse seisukohalt olema Maardu III suhtes selgelt eelistatud. Vastupidi, Maardu III puhul on oluline eelis menetluse tegelik valmisolek: geoloogiline uuring ja KMH on tehtud ning keskkonnaloa menetlus on käimas.
Varustuskindluse hindamisel ei saa lähtuda üksnes maavara geoloogilisest olemasolust. Arvestada tuleb ka reaalse kasutuselevõtu aega. Uuringud, keskkonnamõju hindamine, loamenetlus, võimalikud kohtuvaidlused ning kaevandamise ettevalmistamine võtavad aastaid. Just seetõttu ei ole põhjendatud asetada menetluse lõppjärgus olev Maardu III madalasse prioriteeti ning eeldada, et teise ala menetlus lahendab lähiaja varustuskindluse probleemi kiiremini.

5. Planeering peab välistama olukorra, kus varustuskindlus jääb kompromissi tõttu lahenduseta
Kui planeeringukoostaja otsustab vaatamata eeltoodule säilitada Jägala 3 kõrge ja Maardu III madalama prioriteedi, peab planeering sisaldama selget ning automaatselt rakendatavat mehhanismi juhuks, kui Jägala 3 ei ole mõistliku aja jooksul reaalselt kasutusele võetav.
Praegune üldine põhimõte, mille kohaselt võib madalama prioriteediga ala kaaluda siis, kui kõrgema prioriteediga ala ei taga varustuskindlust või selle kasutamine ei ole võimalik, ei ole piisav. Määratlemata on, millal loetakse kõrgema prioriteediga ala kasutuselevõtt ebaõnnestunuks või põhjendamatult viibivaks, kes selle otsustab ja millise menetluse kaudu saab järgmise ala kasutuselevõtuga jätkata.
Ilma sellise mehhanismita võib Maardu III jääda aastateks kunstlikult ootele üksnes seetõttu, et Jägala 3 on formaalselt kõrgemas prioriteedis, kuigi selle tegelik kasutuselevõtt võib samal ajal olla kohaliku vastuseisu või vaidluste tõttu blokeeritud.

6. LFE ettepanekud
1. Määrata Maardu III maardla põhjapoolne ala kõrge prioriteediga alaks, lähtudes teemaplaneeringu enda geoloogilistest, keskkonnaalastest ja sotsiaalmajanduslikest kriteeriumidest ning ala tegelikust menetlusvalmidusest.
2. Kui Maardu III jäetakse madalasse prioriteeti, esitada selge, kontrollitav ja objektiivsetel planeeringukriteeriumidel põhinev põhjendus, miks planeeringu enda järgi kõrge prioriteedi eeldustele vastav ala on sellest hoolimata madala prioriteediga. Seda olukorras, kus teemaplaneeringu koostajate hinnangu kohaselt vastab Maardu III põhjapoolne ala kõrge prioriteedi tingimustele nii geoloogilise perspektiivikuse kui sotsiaalmajandusliku hinnangu põhjal. Jägala 3 puhul ala sobib kõrge prioriteediga alana eelkõige varustuskindluse tagamisel, kuid sotsiaalmajanduslik hinnang andis sellele keskmise prioriteedi.
3. Kui Jägala 3 ja Maardu III käsitatakse alternatiividena, sätestada konkreetne rakendusmehhanism ja ajakriteeriumid, mille täitumisel saab Maardu III keskkonnaloa menetlusega jätkata juhul, kui Jägala 3 kasutuselevõtt takerdub või põhjendamatult viibib.
4. Alternatiiv: Juhul kui Maardu III ja Jägala 3 käsitletakse õiglaselt koheselt kasutusele võetavate varudena, sätestada konkreetne rakendusmehhanism koos ajakriteeriumitega, millest lähtuvalt saavad arendajad keskkonnaloa menetlust jätkata.
5. Tagada, et kõrgema prioriteediga ala kohaliku vastuseisu, loamenetluse või kohtuvaidluse tõttu viibimine ei blokeeriks järgmise reaalselt kasutuselevõetava ala menetlust ega muudaks teemaplaneeringu varustuskindluse eesmärki sisutühjaks.





Kokkuvõte
LFE hinnangul ei ole vastuvõetav lahendus, kus varustuskindluse tagamiseks sisuliselt sobiv ja menetluse lõppjärku jõudnud Maardu III viiakse madalasse prioriteeti eeskätt kompromissi saavutamiseks kohaliku omavalitsusega olukorras, kus ala geoloogilist, keskkonnaalast või sotsiaalmajanduslikku sobivust ei ole ümber hinnatud ning selliseks ümberhindamiseks puudub ka objektiivne alus.
Veelgi problemaatilisem oleks olukord, kus Maardu III kõrvaldamise järel jätkub kohaliku omavalitsuse vastuseis Jägala 3 menetlusele ning varustuskindluse probleem jääbki lahenduseta. Teemaplaneeringu ülesanne peab olema sellise olukorra vältimine, mitte selle võimaldamine.
Seetõttu palume Maardu III põhjapoolse ala prioriteet uuesti läbi vaadata ning taastada selle kõrge prioriteet. Alternatiivselt peab planeering tagama selge, mõõdetava ja ajaliselt määratletud tee Maardu III viivitamatuks kasutuselevõtuks.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kuldar Õunapuu
juhatuse liige



















Limestone Factories of Estonia OÜ Tel. (327) 6212 498
Peterburi tee 34/1 E-mail: [email protected]
11415 Tallinn Eesti www.limestone.ee
Registrikood 10022037