Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Lääneranna valla üldplaneeringuga

maakonnaplaneeringu muutmiseks

kooskõlastuse küsimine

Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile (MaRu) heakskiitmiseks Lääneranna valla

üldplaneeringu. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringuga tehakse ettepanekud Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks muutes rohelise võrgustiku piire, laiendades Virtsu

linnalise asustusega ala, eemaldades Suure väina püsiühenduseks reserveeritud trassikoridorid ning arvates välja tuulikute arendusalad ja piirkonnad L7 ja L8.

MaRu hinnangul on maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud põhjendatud, ettepanekud ja vastavad põhjendused on toodud seletuskirja peatükis 5. Planeeringumaterjalid on leitavad

Lääneranna Vallavalitsuse dokumendiregistris, Lääneranna Vallavalitsuse ja MaRu koostöös täpsustatud üldplaneeringu seletuskiri maakonnaplaneeringute muutmiste ja täpsustamiste osas on

lisatud käesolevale kirjale. Märgime, et kokkuleppel vallavalitsusega kehtestatavas üldplaneeringus linnalise asustusega ala piire üldplaneeringu joonistel edaspidi ei näidata. Maakonnaplaneeringu muutmised ja täpsustamised on selgitatud ja kajastatud seletuskirja peatükis

5.5 nii tekstiliselt kui skemaatiliselt. Üldplaneeringu joonistelt kustutakse linnalise asustusega ala piirid enne üldplaneeringu kehtestamist.

PlanS § 90 lõike 3 punkt 3 kohaselt annab MaRu üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul

nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud nõusoleku andmise eelduseks on lähtuvalt PlanS § 90 lõikest 31 valdkonna eest vastutava ministri ehk majandus- ja tööstusministri

kooskõlastus. Palume Teie kooskõlastust Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks Lääneranna valla üldplaneeringu lahendusele.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivika Maavere Planeeringute osakonna juhataja

Lisa: Lääneranna valla üldplaneeringu täpsustatud seletuskiri

Raine Viitas 58851458 [email protected]

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

05.10.2026 nr 12-1/25/7497-11

Raine Viitas

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Lääneranna Vallavalitsus

OÜ Entec Eesti www.entec.ee

2026

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

ALGATATUD: Lääneranna Vallavolikogu 23.08.2018.a otsusega nr 90

VASTU VÕETUD: Lääneranna Vallavolikogu 09.10.2025.a otsusega nr 247 ......

KEHTESTATUD: .......................................................................................................................

ÜLE ANTUD: 12.09.2025

TÖÖ NUMBER: 1234

PLANEERINGU Lääneranna Vallavalitsus KOOSTAMISE Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond KORRALDAJA:

PROJEKTIJUHT: Janne Tekku (OÜ Entec Eesti projektijuht (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistuse nr 176296)

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-post: entec @entec.ee

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

Üldplaneeringu ülesehitus: Lääneranna Vallavalitsus ja Kerttu Kõll , Janne Tekku (OÜ Entec Eesti)

Seletuskiri: Lääneranna Vallavalitsus ja Kerttu Kõll, Janne Tekku, Pille Antons (ELLE OÜ)

Joonised: Piret Põllendik

KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT.KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB OSALISELT KOPEERIDA LÄÄNERANNA VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI VASTAVA MINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA.

4

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

SISUKORD OTSUSED

SISUKORD.........................................................................................................................................4

ÜLDPLANEERINGU KASUTAMISE ÜLDINE JUHIS................................................................................7

LÜHENDID.......................................................................................................................................10

MÕISTED........................................................................................................................................10

1 ÜLDOSA..........................................................................................................................................14

1.1 PLANEERINGUALA ÜLDANDMED............................................................................................................14 1.2 RAHVASTIKU ARENGUSUUNDUMUSED. KAHANEMISEGA KOHANDUMINE.......................................................14 1.3 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS................................................................................................15 1.4 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSDOKUMENDID..................................................................................15

2 LÄÄNERANNA VALLA RUUMILISE ARENGU VISIOON.......................................................................22

3 MAA- JA VEE-ALADE EHITAMIS- JA KASUTAMISTINGIMUSED.........................................................23

3.1 TIHEASUSTUSALAD, LINNALISE ASUSTUSEGA ALAD, KOMPAKTSE ISELOOMUGA KÜLAKESKUSED..........................23 3.1.1 Tiheasustusalad Lihula linn ja Virtsu alevik..........................................................................23 3.1.2 Linnalise asustustega alad Lihula linn ja Virtsu alevik..........................................................24 3.1.3 Kompaktse iseloomuga külakeskused: Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Tõusi-Mõtsu, Varbla, Lõpe, Koonga ja Oidrema......................................................................................................................25

3.2 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARBED............................................................................................................25 3.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD............................................................................29 3.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE JUHUD...............................................................................................30 3.5 JUHUD, MILLAL KAALUTAKSE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST..................................................................30 3.6 ARHITEKTUURIKONKURSI LÄBIVIIMISE NÕUDEGA ALAD VÕI JUHUD...............................................................31 3.7 ÜLDISED EHITUSTINGIMUSED................................................................................................................32 3.8 ELAMUTE EHITUSTINGIMUSED PIIRKONDADE KAUPA..................................................................................34

3.8.1 Lihula muinsuskaitseala........................................................................................................34 3.8.2 Lihula linn väljaspool Lihula muinsuskaitseala ja Virtsu alevik............................................34 3.8.3 Kompaktse iseloomuga külakeskused: Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Tõusi-Mõtsu, Varbla, Lõpe, Koonga ja Oidrema......................................................................................................................35 3.8.4 Matsalu rahvuspark..............................................................................................................36 3.8.5 Väärtuslikud külasüdamed: Hõbeda, Ura, Tarva, Paimvere, Poanse, Nedrema, Irta- Jänistvere, Pikavere, Kurese, Järise, Vanamõisa, Alaküla, Pagasi, Kaseküla, Hanila, Kinksi, Nurmsi, Valuste, Varbla, Kokuta-Massu, Peantse..............................................................................................38 3.8.6 Hajaasustusega alad............................................................................................................39

3.9 SEGAHOONESTUSEGA ALAD..................................................................................................................39 3.10 AIAMAA ALAD....................................................................................................................................40 3.11 ÜHISKONDLIKE HOONETE PLANEERIMINE, PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE...................................................40 3.12 ÄRI- , KAUBANDUS- JA TEENINDUSETTEVÕTETE HOONETE PLANEERIMINE, PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE........42 3.13 TOOTMISHOONETE JA RAJATISTE PLANEERIMINE, PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE.........................................43 3.14 TAASTUVENERGEETIKA.........................................................................................................................45

3.14.1. Päikeseenergeetika...................................................................................................45 3.14.2. Tuuleenergeetika......................................................................................................47

3.15 MÄETÖÖSTUSE ALAD...........................................................................................................................49 3.16 PUHKE-, HALJAS- JA KAITSEHALJASTUSALAD, HIIEMETSAD...........................................................................50 3.17 RIIGIKAITSELISED MAAD.......................................................................................................................52 3.18 MAATULUNDUSALAD...........................................................................................................................52 3.19 PIIRANGUD EHITUSTEGEVUSELE JA MAAKASUTUSELE..................................................................................53 3.20 ÜLEUJUTUSOHUGA ALA MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED....................................................................55

3.20.1 Korduva üleujutusega ala piir...............................................................................................55

5

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.20.2 Suurte üleujutusaladega siseveekogu kõrgveepiir...............................................................55 3.20.3 Üleujutusohuga alad, Virtsu üleujutusala riskipiirkond........................................................56 3.20.4 Üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused........................................................56 3.20.5 Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd.........................................................................................58 3.20.6 Väljakujunenud ehitusjoon...................................................................................................58 3.20.7 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine...............................................................................59 3.20.8 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine................................................................................61 3.20.9 Supelrand ja supluskoht........................................................................................................61

3.21 LIIKUVUS JA TRANSPORT.......................................................................................................................61 3.21.1 Linnalise asustusega alade ning kompaktse hoonestusega külasüdamete liikluskorraldus 62 3.21.2 Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine.......62 3.21.3 Jalgratta- ja jalgteed.............................................................................................................62 3.21.4 Ühistransport........................................................................................................................65 3.21.5 Kohalike teede ja tänavate kaitsevööndid...........................................................................65 3.21.6 Riigiteest tulenevad kitsendused, tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine.........................................................................................................................................65 3.21.7 Teedega seotud üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine.......................................67 3.21.8 Riigiteede liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine................................................68 3.21.9 Kohalikud teed......................................................................................................................69 3.21.10 Juurdepääsud kallasrajale....................................................................................................69 3.21.11 Parkimiskorraldus.................................................................................................................70 3.21.12 Sadamad...............................................................................................................................70 3.21.13 Navigatsioonimärgid............................................................................................................72 3.21.14 Suure väina püsiühenduse trassikoridoridest loobumine.....................................................72 3.21.15 Vatla lennuväli......................................................................................................................72

3.22 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR.................................................................................................................73 3.22.1 Kaugküttepiirkond................................................................................................................73 3.22.2 Ühisveevärk- ja kanalisatsioon, reoveekogumisalad...........................................................73 3.22.3 Sademevesi...........................................................................................................................74 3.22.4 Tuletõrjevesi..........................................................................................................................74 3.22.5 Elekter...................................................................................................................................75 3.22.6 Gaasitaristu..........................................................................................................................76 3.22.7 Lõhkamiskoht........................................................................................................................76

3.23 MAAPARANDUSSÜSTEEMID..................................................................................................................77 3.24 VÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID..........................................................................................................77

3.24.1 Lihula muinsuskaitseala........................................................................................................78 3.24.2 Arheoloogiapärand...............................................................................................................79 3.24.3 Väärtuslikud põllumajandusmaad........................................................................................80 3.24.4 Väärtuslikud maastikud........................................................................................................83 3.24.5 Kultuurimälestised................................................................................................................85 3.24.6 Väärtuslikud üksikobjektid ja pärandkultuuriobjektid..........................................................86 3.24.7 Looduslikud pühapaigad.......................................................................................................88 3.24.8 Roheline võrgustik................................................................................................................89

3.25 RISKIALLIKAD......................................................................................................................................92 3.26 PIIRETE TINGIMUSED...........................................................................................................................93

4 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSED..............................................94

4.1 MÜRANORMIDE RAKENDAMINE.............................................................................................................94

5 MAAKONNAPLANEERINGUTE MUUTMISE ETTEPANEKUD, MAAKONNAPLANEERINGUTE TÄPSUSTAMISED.....................................................................................................................................96

5.1 SUURE VÄINA PÜSIÜHENDUSE RESERVEERITUD TRASSIKORIDORIDE LÄÄNE MAA-KONNAPLANEERINGUST EEMALDAMISE ETTEPANEK.................................................................................................................................96 5.2 ELEKTRITUULIKUTE ARENDUSALADE JA ARENDUSPIIRKONDADE LÄÄNE MAAKONNA-PLANEERINGUST VÄLJAARVAMISE ETTEPANEK.....................................................................................................................................................97

6

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

5.3 LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU ROHELISE VÕRGUSTIKU PIIRIDE MUUTMISE ETTE-PANEK. PÄRNU MAAKONNAPLANEERINGU ROHELISE VÕRGUSTIKU PIIRIDE NING PÄRNU JA LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU ROHELISE VÕRGUSTIKU TINGIMUSTE TÄPSUSTAMINE............................................................................................................98 5.4 LÄÄNE JA PÄRNU MAAKONNAPLANEERINGUTE VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE PIIRIDE TÄPSUSTAMINE........................99 5.5 LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGUS MÄÄRATUD VIRTSU ALEVIKU LINNALISE ASUSTUSEGA ALA PIIRI MUUTMISE ETTEPANEK JA LIHULA LINNALISE ASUSTUSEGA ALA PIIRI TÄPSUSTAMINE....................................................................99

6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................102

JOONISED:

JOONIS 1. MAAKASUTUS M 1:40 000 JOONIS 2. VÄÄRTUSLIKUD ALAD JA PIIRANGUD M 1:40 000 JOONIS 3. TEED JA TEHNOVÕRGUD M 1:40 000 JOONIS 4. EHITUSTINGIMUSTE SKEEM

ASULATE VÄLJAVÕTTED:

JOONIS 5. LIHULA LINN  JOONIS 6. VIRTSU ALEVIK JOONIS 7. KIRBLA KÜLA JOONIS 8. KOONGA KÜLA JOONIS 9. KÕMSI KÜLA JOONIS 10. LÕPE KÜLA JOONIS 11. OIDREMA KÜLA JOONIS 12. TUUDI KÜLA JOONIS 13. TÕUSI KÜLA JOONIS 14. VARBLA KÜLA JOONIS 15. VATLA KÜLA

LISAD

LISA 1. KEHTIVAD PIIRANGUD LISA 2. LÄÄNERANNA VALLA PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDE LOETELU LISA 3. LÄÄNERANNA VALLA ROHEVÕRGUSTIKU ANALÜÜS LISA 4. LÄÄNERANNA VALLA KORDUVA ÜLEUJUTUSEGA ALA PIIRI MÄÄRAMINE JA VIRTSU  RISKIPIIRKONNAS ÜLEUJUTUSTE LEEVENDAMISE PÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE. ARUANNE. SKEPAST JA  PUHKIM 2019 LISA 5. MATSALU RAHVUSPARGI JA KASARI JÕE LÄHIALADE KASUTUSE UURING. CONSULTARE 2020 LISA 6. ÜP LÄHTESEISUKOHAD JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVASTUS LISA 7. KSH ARUANNE LISA 8. VÄÄRTUSLIKE KÜLASÜDAMETE VÄLJAVÕTTED LISA 9. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISTE VÄLJAVÕTTED LISA 10. ÜLDPLANEERINGU JA MAAKONNAPLANEERINGU VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE PIIRIDE VÕRDLUS LISA 11. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE MÕJU RIIKLIKU KULTUURIPÄRANDI OBJEKTIDELE  LISA 12. LÄÄNERANNA VALLA ARHEOLOOGIAPÄRAND 

MENETLUSDOKUMENDID

7

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

ÜLDPLANEERINGU KASUTAMISE ÜLDINE JUHIS Selleks, et leida üldplaneeringust kiirelt oluline info seoses konkreetse asukoha, maaüksuse või krundiga, toimi järgnevalt:

1. Tutvu JOONISE 1 Maakasutus põhjal asukohale vastava juhtotstarbe sisuga peatükis 3.2. Arvesta, et Lääneranna valla üldplaneering on koostatud üldplaneeringu täpsusastmes ja üldistuses. Üldplaneeringu tasand ei eelda maaüksuse piirides lahenduse vaatamist. Maakasutuse joonisel toodud erinevateks juhtotstarveteks kavandatud alade piire võib täpsustada detailplaneeringus, kuid peab arvestama, et juhtotstarbega ala pindala suurusjärk jääks samaks nagu üldplaneeringus toodud.

2. Arvesta, et sõltumata asukohast kehtivad üldised ehitamise tingimused punktis 3.7 ja piirkondlikud elamute ehitamise tingimused ptk 3.8. Lääneranna valla ehitustingimuste skeem on toodud JOONIS 4.

3. Arvesta, et üldplaneering kaitseb väärtusi ja kavandab arengut kogu valla taustal tervikuna. Väärtuslike alade tingimused on toodud ptk 3.24 ning väärtuslike alade ja objektide paiknemine kajastub JOONISEL 2. Väärtuslikud alad ja piirangud.

4. Taristute arenguga seotud teemad on toodud peatükis 3.21, 3.22 ja JOONISEL 3 Teed ja tehnovõrgud.

5. Teadvusta, et üldplaneering kavandab eelkõige Lääneranna valla terviklikku arengut. Sellele lisaks mõjutavad arengut seadusandlus, riigi taristud ja riigi poolt kaitstavate objektide tingimused, mida üldplaneering ei pruugi täielikult selgitada ja mis kehtivad olenemata üldplaneeringust.

6. Arvesta, et üldplaneeringu koostamine toimus aastatel 2018-2026. Hilisemal ajal toimunud arengud ja vahepealsel ajal tehtud otsused võivad lisaks mõjutada arengut konkreetses asukohas.

8

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

EESSÕNA Üldplaneering ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline  hindamine on algatatud Lääneranna Vallavolikogu  23.08.2018.a otsusega nr 90.

Üldplaneeringu eesmärk on Lääneranna valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste  määratlemine. Üldplaneering koostatakse Lääneranna valla territooriumi kohta järgmise 10- 15   aasta   perspektiivis.   Üldplaneering   on   kohaliku   omavalitsuse   eriplaneeringu   ja  detailplaneeringu   koostamise   ja   detailplaneeringu   koostamise   kohustuse   puudumisel  projekteerimistingimuste andmise aluseks.

Üldplaneeringut   menetletakse   planeerimisseaduse   alusel.   Üldplaneeringu   koostamisega  paralleelselt viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi lühend KSH),  mille aruanne on üldplaneeringu koosseisuline dokument. KSH koostamise käigus hinnatakse  üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja määratakse vajadusel  leevendusmeetmed. 

Praegustes piirides Lääneranna vald loodi 2017. aasta haldusreformi käigus Lääne maakonna  Hanila ja Lihula valla ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla ühinemisel. Valdade  ühinemisel   sõlmitud   kokkuleppe   tulemusel   kuulub   Lääneranna   vald   Pärnu   maakonna  koosseisu. Valla keskus on Lihula linn, mis säilitas staatuse vallasisese linnana.

Lääneranna valla haldusterritooriumil kehtivad ühinenud nelja valla üldplaneeringud: Koonga  valla   üldplaneering   (Koonga   Vallavolikogu   29.06.2016   määrus   nr   2),   Hanila   valla  üldplaneering (Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrus nr 32), Lihula valla üldplaneering  (Lihula   Vallavolikogu   25.09.2003   määrus   nr   22),   Varbla   valla   üldplaneering   (Varbla  Vallavolikogu 11.11.1999 määrus nr 1). Varbla Vallavolikogu 29.04.2004 otsusega nr 26  kehtestati   Matsiranna   puhkeala   osaüldplaneering.   Lääneranna   valla üldplaneeringu  kehtestamisega kaotavad kehtivuse varem kehtestatud osaüldplaneering ja üldplaneeringud.

Käesolev Lääneranna valla üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, milles toodu on  kehtestatava   planeeringu   kui   haldusakti   osad.   Üldplaneeringu   lisades   on   toodud  planeeringuala   olemasoleva   olukorra   ülevaade,   üldplaneeringu   alusuuringud,   valla  pärandkultuuriobjektide loetelu ja KSH aruanne jm. Nimetatud materjalid on toodud lisades  kuna neid ei kehtestata käesoleva üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu   joonistel   on   toodud   õigusaktidega   kindlaks  määratud  maa-   ja   veealade  kasutamise piirangud 2025. aasta seisuga, mis on olemasolevaks taustinformatsiooniks ja mida  pole   üldplaneeringuga   leevendatud   või   täiendavalt   piiratud.   Kehtivate   piirangutega   on  arvestatud   maa-alade   juhtotstarvete   määramisel.   Samuti   on   üldplaneeringus   kajastatud  piirangud,   mille   kohta   tehakse   käesoleva   üldplaneeringuga   muutmise   ettepanekuid  (ehituskeeluvööndi   vähendamise   ettepanek   ja   riigimaantee   kaitsevööndi   suurendamise/  vähendamise ettepanek). Lääneranna valla üldplaneeringu joonistel taustainfona kajastatud  kitsendused   võivad   ajas  muutuda.   Vastava   seadusandluse  muutumisel   tuleb   kitsenduste  määramisel lähtuda kehtivast õigusaktist. Kitsendusi põhjustavad objektid koos kitsenduste  ulatusega   on   leitavad   Maa-   ja   Ruumiameti   (MaRu)   geoportaalist.   Looduskaitseliste  kitsenduste   puhul   on   otstarbekas   lähtuda   Eesti   looduse   infosüsteemist   (EELIS,  Keskkonnaagentuur).

Üldplaneeringu lisades on toodud üldplaneeringu alusuuringud: 

 Lisa 3. Lääneranna valla rohevõrgustiku analüüs;

 Lisa 4. Lääneranna valla korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Virtsu  riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine. Aruanne.  Skepast ja Puhkim 2019.

 Lisa 5. Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuring. Consultare 2020.

9

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Üldplaneeringu lähteseisukohtades oli  kavandatud rohkem uuringuid, kuid üldplaneeringu  koostamise hetkel ei osutunud need vajalikuks. 

Muinsuskaitseametiga   kooskõlastatud   üldplaneeringu   muinsuskaitse   eritingimusi   ei  koostatud, kuna üldplaneeringu koostamise ajal oli   tegemisel uus Lihula muinsuskaitseala  kaitsekord, mis valmis kohaliku omavalitsuse,  kohalike elanike, sõltumatute ekspertide ja  Muinsuskaitseameti   koostöös.   Lihula   muinsuskaitseala   kaitsekorra   eelnõus   toodud  põhimõtted on integreeritud üldplaneeringu lahendusse. Eritingimusi ei koostatud ka kuna  üldplaneeringuga kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ja  muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust

JOONISEL 3.   Teed   ja   tehnovõrgud   toodud   tehnovõrkude   paiknemist   võib   käsitleda  taustinformatsioonina,   kuna   see   on   ajas   valdkonna   arengukavadega   (Ühisveevärgi   ja  kanalisatsiooni  (ÜVK) arendamise kava,  soojamajanduse arengukava  jne)   ja  projektidega  muutuv.

Üldplaneeringu   koostamise   eelselt   kehtestatud   detailplaneeringud   jäävad   kehtima.  Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks lähtudes kehtivas seadusandluses (üldplaneeringu  koostamise hetkel PlanS § 140) toodud tingimustest. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal  on krundi ehitusõiguse määramise ja katastriüksuse kasutuse sihtotstarbe määramise aluseks  detailplaneering. 

Koos üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine,  mille   eesmärgiks  on   arvestada   erinevaid  keskkonnast   tulenevaid  mõjusid  üldplaneeringu  koostamisel   ja   hinnata   üldplaneeringu   elluviimisel   kaasneda   võivaid   olulisi   keskkonna-,  majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. KSH aruanne on toodud LISAS 7.

Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel  konsulteerib valda OÜ Entec Eesti. Keskkonnamõju strateegilise hindamist viib läbi Estonian,  Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ).

Üldplaneeringu koostamisega tegeles töögrupp koosseisus:

Margus Källe Lääneranna valla planeeringute spetsialist;

Mihkel Kalmaru Lääneranna valla maaspetsialist;

Eret Täht Lääneranna valla ehitusspetsialist;

Martin Tee Lääneranna valla teede- ja transpordispetsialist; 

Sigrid Sepp Lääneranna valla eriplaneeringute projektijuht;

Urmas Osila Lääneranna valla majandusosakonna juhataja;

Janne Tekku OÜ Entec Eesti projektijuht (Ruumilise keskkonna planeerija,  tase 7, kutsetunnistuse nr 176296);

Kerttu Kõll OÜ Sfäär Planeeringud abi-projektijuht, maastikuarhitekt- planeerija (Volitatud maastikuarhitekt ekspert tase 8,  kutsetunnistuse nr 167508); 

Piret Põllendik OÜ Sfäär Planeeringud maastikuarhitekt-planeerija;

Pille Antons OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE    OÜ), keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert.

Lääneranna Vallavalitsus tänab kõiki, kes on oma igapäevaste tegemiste kõrvalt leidnud aega  ja energiat võtta osa avalikest aruteludest ja planeeringualastest nõupidamistest ning andnud  omapoolse sisendi üldplaneeringu koostamisse.

10

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

LÜHENDID EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister 

EhS – ehitusseadustik

KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KSH - keskkonnamõju strateegilise hindamine

KMH – keskkonnamõju hindamine

LKS - looduskaitseseadus

MaaPS - maapõueseadus 

MuKS - muinsuskaitseseadus

PlanS  - planeerimisseadus

MÕISTED Käesolevas   peatükis   on   toodud   üldplaneeringus   kasutatavate   mõistete   selgitused.  Üldplaneeringu  tõlgendamisel  ning edasiste  planeeringute   ja  ehitusprojektide  koostamisel  tuleb lähtuda käesolevas peatükis toodud mõistetest. Mõistete selgitused on koostatud lähtudes  kehtivast seadusandlusest üldplaneeringu koostamise ajal.  Kui seadusandlus muutub või täpsustub, tuleb üldplaneeringu tõlgendamiseks kasutada hetkel kehtivas seadusandluses toodud mõistete selgitusi.

Ehitusega seotud mõisted ja nende selgitused:

TIHEASUSTUSALA   on   üldplaneeringuga   maareformiseaduse   ja   looduskaitseseaduse  tähenduses tiheasustusalana määratud maa-ala.

LINNALISE ASUSTUSEGA ALA on kompaktse asustuse ja linnalise iseloomuga keskkonna  arenguks   sobilik   maa-ala.   Linnalise   asustusega   alale     on   koondunud     erinevaid  maakasutusfunktsioonid,   tehnovõrgud,,   teed   ja   tänavad,   sotsiaalne   taristu,  äri-,   tootmise-,  teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alad,  (vt ptk 3.1)

KOMPAKTSE   ISELOOMUGA   KÜLAKESKUS  on   hajaasustusalal   paiknev   tihedama  hoonestusega külakeskus, mida on lubatud arendada kompaktsuse printsiibil (vt ptk 3.8.3).

DETAILPLANEERINGU   KOHUSTUSEGA   ALA  on   ala,   kus   tuleb   enne   ehitise  püstitamist   koostada detailplaneering vastavalt planeerimisseadusele.    (vt täpsemalt ptk  3.3). 

HAJAASUSTUSALA   VÕI   HAJAASUSTUSEGA   ALA  on   ala,   mis   jääb   väljapoole  üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid. 

JUHTOTSTARVE (varem on kasutatud selle kohta ka mõistet juhtfunktsioon) on käesoleva  üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud  piirkonnale   edaspidise  maakasutuse  põhisuunad   ja   kogu   tegevus   sellel   alal   on   allutatud  põhisihtotstarbest   tulenevale   eesmärgile   (üldplaneeringuga   täpsustatud   juhtotstarvete  selgitused on toodud ptk 3.2). Nt elamuala tähendab sellist ala, mille peamiseks maakasutuse  viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu liiklus, haljastus, äri jne.  Tootmisalal   on   peamiseks   maakasutusviisiks   tootmismaa   ja   sellega   seonduvad  kõrvalkasutusviisid nagu äri, transport jne. Juhtotstarve hõlmab ka olemasolevat maakasutust,  seega tagab järjepidevuse.

ELAMU on eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav hoone, milles kogu pind või enamus  pinnast on ettenähtud aastaringseks elamiseks. Elamu on üksikelamu, kaksikelamu, muu kahe  korteriga elamu, ridaelamu, korterelamu.

11

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

ÜKSIKELAMU  (varem   on   kasutatud   ka   mõisteid   väikeelamu,   eramu,   pereelamu,  individuaalelamu või ühepereelamu vms) on elamu, milles on üks elamuühik. Üksikelamu on  ka talu elamu.

KORTERELAMU  (varem   kasutatud   ka   mõistet   korruselamu)   on   kolme   või   enama  elamuühikuga   (korteriomandiga)   elamu,   mille   korterid   (vt   mõistet   „korter“)   paiknevad  üksteise  peal   ja  kõrval.  Korterelamul  on üks  või  mitu   trepikoda.  Korterelamuks ei   loeta  üldplaneeringu kontekstis ridaelamut või muu kahe korteriga elamut (vt mõiste eelpool).

ABIHOONE (varem kasutatud mõistet kõrvalhoone) on elamuga samal krundil/ maaüksusel  asuva  elamu  (põhihoone)   teenindamiseks  ette  nähtud  hoone   (näiteks  kuur,   saun,  garaaž,  jäätmehoone, paadikuur, puukuur, tööriistade või töövahendite hoiuruum vms mitteeluruum).

VÄIKEEHITIS  on kuni 20 m2  suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone või  samade   mõõtmetega   katusega   rajatis   sh   katusealune,   mis   ei   ole   ehitusloakohustuslik.  Väikeehitis on näiteks kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge: abihoone,  suvila,   aiamaja.   Detailplaneeringu   olemasolul   peab   väikeehitis   jääma   hoonestusalale   ja  ehitisealuse/hoonete aluse pinna sisse, kui planeeringu seletuskirjas ei ole lubatud teisti.

KRUNT on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. 

KRUNDI HOONESTUSALA on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega  lubatud hooneid ja rajatisi. 

HOONESTUSLAAD  on  piirkonna  hoonestusele   iseloomulike   tunnuste  kogum,  mis  võib  seisneda hoone kõrguses, mahus, maaüksuste struktuuris, hoonete paiknemises üksteise suhtes  või maaüksusel.

HOONE  KORRUSELISUS  on   hoone   korruste   arv,   sealhulgas   maa-alused   korrused   ja  katusekorrus.   Varasemalt   kehtestatud   detailplaneeringutes   määratud   pool   korrust   ehk  katusekorrus (korruselisus 1,5 või 2,5 jne) loetakse ehitusluba andes korruseks, ümardades  korruste arvu suurema numbri suunas (nt 1,5 korrust = 2 korrust). Taoline ümardamine aga ei  tähenda,   et   katusekorruse   asemel   võib   hoonele   rajada   täismahus   teise   korruse.   Lisaks  korruselisusele võib määrata ka maa-aluste korruste arvu.

KATUSEKORRUS on korrus, mille pinnast suurem osa on madalam, kui 2,5 m (üksikelamu  puhul 2,3 m) ning mille ruumidel on kaldseinad ja/või kaldlaed.

EHITISE  EHITISEALUNE  PINDALA  (varem   on   kasutatud  mõistet   hoone   ehitusalune  pindala) on ehitise maapealse ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.  Ehitisealune pind jaguneb hoonealuseks pinnaks ja rajatisealuseks pinnaks.

Hoonealuse pinna hulka arvatakse ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosa(de)  nagu rõdud, lodžad ja varikatused ning hoone maa-aluste osa(de) aluse pinna projektsiooni  horisontaaltasapinnal.  Hoone ehitisealuse pinna määramisel ei võeta arvesse hoone küljes  olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitse varjestust, terrassi, katmata kaldteed ning katmata  treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja tehnoseadme osa, liikuvat või  alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni  ühe meetri laiust katuseräästast ning hoone kujunduslikke elemente nagu nt betoonmüüridega  lillekastid vms elemendid maapinal. 

Mõiste  ehitisealune  pind  on  üldplaneeringu  koostamise  ajal  määratletud  ehitusseadustiku  alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri  määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete  loetelu ja arvestamise alused“. Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune  pind või rajatisealune pind.

Väärtuslike alade ja objektidega seonduvad mõisted:

VÄÄRTUSLIK MAASTIK on määratletud kui ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis- ajalooline,   esteetiline,   looduslik,   identiteedi-   või   puhkeväärtus.   Väärtuslike   maastikena 

12

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

käsitletakse nii väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke kui ka algupäraseid ajastumaastikke  (vt ptk 3.24.4).

VÄÄRTUSLIK ÜKSIKOBJEKT on valla ajaloolist identiteeti või konkreetse valla piirkonna  eripära välja toov hoone (vt ptk 3.24.6).

VÄÄRTUSLIK   PÕLLUMAJANDUSMAA  on   üldplaneeringus   toodud   kõrge  viljelusväärtusega põllumaad, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse  alusel.   Hindamisel   on   tuginetud   mullakaardi   mullahindepunktidele.   Lähtudes  maakonnaplaneeringutes toodud informatsioonist on Lääneranna vallas viljakaks loetud 35 ja  enama hindepunktiga viljakustsooniga põllumaad (vt ptk  3.24.3). 

Rohelise võrgustikuga seonduvad mõisted:

TUGIALA  -   Rohelise   võrgustiku   kui   süsteemi   komponent.   Piirkond,   millele   süsteemi  funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialadel paiknevad vastava süsteemi seisukohalt kõige  olulisemad elemendid (kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, VEP-id,  Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohelise võrgustiku seisukohalt olulisi  ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad, suured looduslikud alad jne).

ROHELISE   VÕRGUSTIKU   KORIDOR   (ka   ROHEKORIDOR)  -   Rohekoridorid   ehk  ribastruktuurid. On tugialasid ühendavad rohelise võrgustiku elemendid, mille eesmärk on  tagada   rohelise   võrgustiku   sidusus,   aidata   kaasa   tugialade   kõrge   elurikkuse   säilimisele,  vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule.  Koridorid on tugialadega  võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.

PÕLISPUU  on   erakordselt   suurte  mõõtmetega   või   liigile   omasest   keskmisest   kõrgema  vanusega  või  bioloogilise   ja/või  kultuuriloolise   tähtsusega  nii  kodumaist  päritolu  kui  ka  võõrliigist puu. Põlispuu ümbermõõt on rinna kõrguselt (130 cm) mõõtes vähemalt 220 cm.

Taastuvenergeetikaga seonduvad mõisted:

Üldplaneeringus sätestatud põhimõtted taastuvenergia arendamiseks on koostatud kehtivat  õigusraamistikku ja teadmisi arvestades. Kuna taastuvenergeetika valdkond ja sellega seotud  terminoloogia arenevad pidevalt ja kiiresti, võib üldplaneeringus sätestatud mõisted vananeda  üldplaneeringu ajaperspektiivis (10-15 aastat). Kui seadusandlus muutub või täpsustub, tuleb  üldplaneeringu   tõlgendamiseks   kasutada   hetkel   kehtivas   seadusandluses   toodud  mõistete  selgitusi.

ELEKTRITUULIK - tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.

VÄIKETUULIK  – kuni 30 m kogukõrgusega üksiktuulik, mis on püstitatud elektrienergia  tootmiseks eelkõige oma majapidamise või ettevõtte tarbeks1. Kokkuleppeline väiketuuliku  mõiste (s.h maksimaalne kõrgus) võib muutuda, lähtudes õigusaktides ja/või valdkondlikes  juhenddokumentides kasutatavatest mõistetest.

TUULEPARK - mitmest elektrituulikust ning nende juurde kuuluvatest rajatistest koosnev  elektrijaam2. Kokkuleppeline tuulepargi mõiste võib muutuda, lähtudes õigusaktides ja/või  valdkondlikes juhenddokumentides kasutatavatest mõistetest.

TUULIKU KOGUKÕRGUS – tuuliku masti kõrgus + pool rootori diameetrit (ehk tuuliku  masti ja labade kõrgus püstasendis);

Mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ja  selleks on soovitatav teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise  või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused.

1 Mõiste on sõnastatud, tuginedes Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni määratlusele 2 Mõiste on sõnastatud, tuginedes Vabariigi Valitsuse määrusele 26.06.2003 nr 18 „Võrgueeskiri“ 

13

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

PÄIKESEPARK – päikeseelektrijaam, mis muundab päikese kiirgusenergiat elektrienergiaks. 

MAASTIKUANALÜÜS - Maastikuanalüüs koostatakse ekspertarvamuse vormis, et uurida  ehitiste  sobivust  ümbritsevasse  keskkonda,  võttes  arvesse  väärtuslike  maastikuelementide  säilimist ja avanevaid vaateid. Selle protsessi käigus hinnatakse planeeritava ehitise mõju  vaadetele,   maakasutusele,   looduslikule   keskkonnale,   kultuuripärandile,   hoonestusele,  elukeskkonnale   ning   teistele   aspektidele.  Maastikuanalüüsi   koostaja   on   arhitektuuri   või  maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti  taseme kutsetunnistusega isik.

Üleujutusaladega seonduvad mõisted:

KORDUVA ÜLEUJUTUSEGA ALA PIIR MERERANNAL – korduvalt, so pidevalt teatud  perioodide järel üleujutatav veepiirilt algav maa-ala mererannas. 

KÕRGVEEPIIR   SUURTE  ÜLEUJUTUSALADEGA  SISEVEEKOGUL  –   korduvalt,   so  pidevalt teatud perioodide järel üleujutav maa-ala  veekogu kaldal .

RISKIPIIRKOND – riiklikul tasemel määratud oluline üleujutusohuga seotud riskipiirkond  tiheasustusalal.

ÜLEUJUTUSOHUGA ALA – ala, kus võivad tõenäoliselt esineda veekogu veetaseme tõusust  tingitud üleujutused ning kus üleujutustega seotud riskide (oht inimese tervisele ja varale või  keskkonnale) maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid ennetus- või leevendusmeetmeid.

Teede ja transpordiga seonduvad mõisted:

KOHALIK TEE – tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus,  kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele  kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav  kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.

SADAM  – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav  maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised

VÄIKESADAM  - sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid 24-meetrise ja  väiksema kogupikkusega veesõidukitele.

LAUTER   -   paatide   rannale   või   kaldale   tõmbamise   koht,   lautris   ei   saa   silduda.   Lautri  rajamisega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist. Lautri rajamise lubatavust  reguleerib seadus.

14

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

1 ÜLDOSA

1.1 Planeeringuala üldandmed

Pindala 1361 km2

Territooriumilt on Lääneranna vald Pärnu maakonna suurim  ning kuulub ühtlasi pindalalt Eesti suurimate kohalike 

omavalitsuste hulka Asukoht Pärnu maakond,

ajalooline Läänemaa ja Pärnumaa Naaberomavalitsused Lääne-Nigula, Märjamaa

ja Põhja-Pärnumaa vallad ning Pärnu linn Piirkondlikud keskused Lihula linn ja Virtsu alevik

(150 küla) Rahvaarv3 5023

Lääneranna vald loodi 2017. aasta haldusreformi käigus Lääne maakonna Hanila ja Lihula  valla ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla ühinemisel. Valdade ühinemisel sõlmitud  kokkuleppe tulemusel kuulub Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisu. Valla keskus on  Lihula linn, mis säilitab staatuse vallasisese linnana.

Valla rahvastiku tihedus on 3,7 in/km2, mis ei ole võrreldav Eesti keskmisega (30 in/ km 2).

1.2 Rahvastiku arengusuundumused. Kahanemisega kohandumine.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi 2040 aastal (Statistikaamet, Alis Tammur 2014. a)  elab  Eestis   ligi  kümnendiku  võrra  vähem  inimesi  kui  praegu,   elanikkond  on  keskmiselt  tunduvalt vanem, sündide arv aastas väheneb ja ülalpeetavate hulk tööealise suhtes kasvab.  Prognoosi andmetel on Eestis kasvava rahvaarvuga maakonnad Harjumaa ja Tartumaa ning  ülejäänud  maakonnad   on   kahaneva   rahvaarvuga.   Statistikaameti   ja  Tartu  Ülikooli   poolt  koostatud rahvastikuprognoosi järgi peaks Pärnumaa rahvastik rännet arvesse võttes aastatel  2014-2040 18% vähenema, Läänemaal – peaks rahvastik vähenema 23% (Pärnumaa tervise-  ja heaoluprofiil, 2019). Kuna viimase paari-kolme aasta jooksul on demograafiline olukord  võrreldes prognoosi koostamise ajaga teatud osas muutunud (nt tagasiränne välismaalt), siis  on Statistikaamet alustanud rahvastikuprognoosi korrigeerimist. Pärnumaa elanike arv langeb  Statistikaameti 2019. a ennustuse kohaselt 25 aasta jooksul üle 13 000 inimese ehk kuuendiku  võrra.

Pärnumaa elanike arv on aastate 1990-2017 jooksul vähenenud enamvähem samal kiirusel  kogu Eesti näitajaga (-17,4% Pärnumaal ja -16,2% Eestis). See „kahanemine suuremaks“ on  olnud   Eesti   maakondade   rahvastikuarengute   kontekstis   siiski   üks   väiksemaid   langusi:  neljandal  kohal  peale  Harjumaad (-4,1%),  Tartumaad (-10,7%)  ja  Raplamaad (-  14,2%).  Seetõttu on Pärnu maakonna rahvastiku osatähtsus Eestis jäänud enamvähem stabiilseks: ca  6% (Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil, 2019).

Pärnu   maakonna   rahvastikupüramiid   kattub   enamvähem   Eesti   rahvastikupüramiidiga.  Suurimate anomaaliatena paistab silma nooremas keskeas (25-44-aastased) elanike vähesem  osakaal  võrreldes  Eesti  keskmisega,   seda  nii  meeste  kui  ka   (veel   rohkem)  naiste  puhul  (Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil, 2019). 

Vähenev ja vananev elanikkond toob endaga kaasa ühest küljest maksutulu vähenemise ja  teisest küljest teenusvajaduse suurenemise. 

3  Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2026. 

15

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Lääneranna valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel on reaalse olukorra ja demograafilise  prognoosiga arvestatud. Pikemas perspektiivis peab arvestama, et rahvastiku vananemise ja  vähenemise kontekstis võivad asulad -Lihula linn, Virtsu alevik ja Lääneranna külad muutuda  vanema   elanikkonnaga   piirkondadeks.   Taoline   muutus   ilmneb   tõenäoliselt   koostatava  üldplaneeringu   rakendamise   ajaperspektiivis   (10-15   aastat),   mis   näitab,   et   vajadus  üldkasutatavate   alade   reserveerimiseks/säilitamiseks   püsib,   tuleb   nt   eakate   huvidest   ja  vajadustest lähtuvalt pakkuda toimivaid väliruumi lahendusi ja teenuseid, tagada mugavad  juurdepääsud  ühiskondlikele   hoonetele   ja   haljasaladele,   parandada   jalgratta-   ja   jalgteede  ühendusi   Lihula   linnas   ja   Virtsu   alevikus   ning   arendada   sotsiaalteenuseid   keskustes  olemasolevate hoonete baasil. 

Kahaneva  asustuse  all   ei   tule  mõelda  mitte  ainult   rahvastiku  vähenemist   ja  vananemist.  Samavõrra   oluline   –   teinekord   algpõhjusena   tähtsamgi   –   on   majandusliku   aktiivsuse  vähenemine. Kahanevate piirkondade ettevõtluskeskkonnale on omane ühelt poolt töökohtade  ja   teisalt   töötajate   nappus   –   struktuurne   tööjõupuudus,   kus   tööjõu   pakkumine   ei   ühti  nõudlusega4.

1.3 Üldplaneeringu koostamise vajadus

Lääneranna vald loodi 2017. aasta haldusreformi tulemusel Hanila, Lihula, Koonga ja Varbla  valla ühinemisel. 2017. aasta valimiste järel moodustatud uued kohalikud omavalitsused olid  kohustatud   algatama   aasta   jooksul   uue   üldplaneeringu   koostamise.  Mõtestamist   vajavad  kohalike omavalitsuste ühinemisega muutunud arengueeldused, sh tuleb üle vaadata kehtivad  planeeringud,   kuna   olukord   on  muutunud   nii   haldus-   kui   ka   asustusüksuste   kontekstis.  Lähiaastate suurim väljakutse on endiste Hanila,  Koonga,  Lihula  ja Varbla valla sisuline  ühendamine Lääneranna vallaks. Vajalik on pidev ja sihipärane tegevus valla elanike arvu  hoidmiseks, valla tulubaasi laiendamiseks ja kohaliku ettevõtluse arenemise toetamiseks.

Lääneranna  valla  2018-2028.   a   arengukava  kohaselt  on  valla  peamine  kapital   inimesed,  looduskaunis  keskkond ning ettevõtlus.  Vallas  on  olemas  pikka  aega   tegutsenud edukad  tööstuse, ehitusmaterjalide tootmise, põllumajanduse, transpordi, kaubanduse jt valdkondade  ettevõtted. Üheks peamisemaks kitsaskohaks on väike elanike arv ja madal ning ebaühtlane  asustustihedus, ulatuslik territoorium, valla kaugus riigi suurematest keskustest, valla osade  kaugus vallakeskusest ja valla osade eraldatus üksteisest. 

Üldplaneeringu   koostamise   ülesanded   on   toodud   PlanS   § 75   lg   1.   Üldplaneeringuga  lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest  vajadustest ja planeeringu eesmärgist. 

Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja  detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.

1.4 Üldplaneeringu koostamise alusdokumendid

Seoseid olulisemate strateegiliste dokumentidega on kirjeldatud planeeringu KSH aruandes. 

Üldplaneeringu koostamise alusdokumendid on:

 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+;  Üleriigilise   planeeringu  Eesti  mereala   ja   sellega   piirneva   rannikuala,   samuti 

majandusvööndi teemaplaneering (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022  korraldusega nr 146;

 Pärnu   maakonna   planeering   (kehtestatud   riigihalduse   ministri   29.03.2018  käskkirjaga nr 1.1-4/74);

4  Rahandusministeerium, 2015

16

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Pärnu  maakonnaga  piirneva  mereala  maakonnaplaneering   (kehtestatud  Pärnu  maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152);

 Lääne maakonna planeering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri  22.03.2018  käskkirjaga nr 1.1-4/70);

 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV  elektriliini trassi asukoha määramine" (välja ehitatud);

 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV  elektriliini trassi asukoha määramine" (välja ehitatud);

 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+;  Lääneranna   valla   arengukava   aastateks   2018-2028   (kinnitatud   27.09.2018.a 

määrusega nr 31);  Koonga valla  üldplaneering   (kehtestatud  Koonga Vallavolikogu  29.06.2016.a 

määrusega nr 2);  Hanila   valla   üldplaneering   (kehtestatud   Hanila   Vallavolikogu   17.12.2003.a 

määrusega nr 32);  Lihula   valla   üldplaneering   (kehtestatud   Lihula   Vallavolikogu   25.09.2003.a 

määrusega nr 22);  Varbla   valla   üldplaneering   (kehtestatud   Varbla   Vallavolikogu   11.11.1999.a 

määrusega nr 1);  Matsiranna   puhkeala   osaüldplaneering   (kehtestatud  Varbla   Vallavolikogu 

29.04.2004.a otsusega nr 26);  Matsalu rahvuspargi, looduskaitsealade, maastikukaitsealade ja hoiualade kaitse-

eeskirjad;  „Lihula   muinsuskaitseala   kaitsekord“   (kehtestatud   Vabariigi   Valitsuse 

19.04.2024 korraldusega nr 81);  „Lihula   valla   kaugküttepiirkonna   kehtestamine“,   kehtestatud   Lihula 

Vallavolikogu 26.10.2006.a määrusega nr 18;  „Lihula linna soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025) kinnitamine“ 

kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.02.2016.a määrusega nr 3;  „Koonga valla  soojamajanduse arengukava aastateks  2016-2026 kinnitamine“ 

kehtestatud eKoonga Vallavolikogu 29.06.2016.a määrusega nr 20;  „Lääneranna valla ühisveevärgi  ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 

2020-2032” Lääneranna Vallavolikogu 15.10.2020 määrus nr 88;  Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla 29.12.2016 ühinemisleping;  Edela-Eesti   asustuse   elujõu   säilitamine.   Aruanne   uurimistulemustest.   Eesti 

Maaülikool 2018;  Eesti   väikeasulate   uuring.   Hendrikson   &   KO,   Tallinna   Ülikool, 

Rahandusministeerium 2019;  Matsalu   turismipiirkonna   turismimajanduse  arengukava  2014-2020+  ja  2021-

2025 (MTÜ Terra Maritima);  Keskkonnaministeeriumi   10.02.2019.a   käskkiri   nr   1-2/19/105   „Üleujutusega 

seotud riskide ajakohastatud hinnang“;  Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030;  Lääneranna  valla  välisõhu  mürakaart   endise  Varbla  valla  haldusterritooriumi 

osas;  Lääneranna vallas kehtivad detailplaneeringud  naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud;  muud nimetamata dokumendid jauuringud.

17

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020.a otsusega  nr 197 algatatud ja menetluses oleva Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringuga. Tuuleparkide  eriplaneeringu eesmärgiks on leida asukoha eelvaliku käigus Lääneranna vallas sobivaimad  kohad   elektrituulikute   parkide   püstitamiseks   ning   seejärel   valida   parimad   asukohad  elektrituulikute   parkide   (edaspidi   „tuulepark")   rajamiseks.  Eriplaneeringu   teises   (detailse  lahenduse) etapis määratakse kindlaks tuuleparkide ehitustingimused,  sealhulgas tuulikute  arv,   täpne   asukoht,   kõrgus   ning   vajalik   taristu,   sealhulgas   juurdepääsuteed   ja   elektri  ülekandeliinid   koos   liitumiskohtadega.   Lääneranna   valla   üldplaneeringut   ja   tuuleparkide  eriplaneeringut   koostatakse   paralleelselt,   kuid   teineteisest   sõltumatult.   Eriplaneeringu  kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Eriplaneeringuga kavandatud tuuleparkide ehitiste  asukohad kantakse üldplaneeringusse vastavalt planeerimisseadusele toiminguga (PlanS § 122  lg 3 ja 5).

Lääneranna valla ruumilise arengu suundumused seoses Pärnu maakonna planeeringuga ja Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud keskustega

Tulenevalt planeerimisseadus § 55 lõikest 2, on Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise  aluseks Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringud. Maakonnaplaneeringud väljendavad riigi ja  maakonna kui terviku huve, mis on tasakaalustatud maakonna omavalitsuste huvidega, seades  üldplaneeringu  koostamiseks  põhimõtteid,   tingimusi   ja   suuniseid   arengu  kavandamiseks.  Maakonnaplaneeringute üks kaalukamaid eesmärke, millest tuleb lähtuda madalama tasandi  planeeringutes, on ruumilise arengu suunamise põhimõtted. 

Käesolevas peatükis tuuakse välja olulisemad seosed maakonnaplaneeringutega, millega on  Lääneranna valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatud. Järgnevalt on tsiteeritud  Lääne   ja   Pärnu  maakonnaplaneeringute   seletuskirjade   teksti,   kui   ei   ole   viidatud   teisiti  (Maakonnaplaneeringute tekst lähtub 2017 haldusreformi eelsetest maakonnapiiridest. Peale  haldusreformi on Lääne maakonna Lihula ja Hanila valla ning Pärnu maakonna Koonga ja  Varbla valla ühinemisel moodustatud Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisus).

Lähtuvalt  Tartu  Ülikooli  RAKE  uuringust   on  Lääne   ja   Pärnu  maakonna   planeeringuga  määratud keskuste võrgustik (Skeem 1), mis koosneb erineva tasandi keskustest ning mille  määramisel   on   lähtutud   rahvastiku   kahanemisest,   töökohtade   ja   erinevate   teenuste  paiknemisest. Keskuste võrgustiku hierarhia on järgmine: maakondlik – piirkondlik – kohalik  - saareline – lähi. 

Keskuste   võrgustikule   lisaks   on   oluline   mõista   keskus-tagamaa   süsteemi   ehk  toimepiirkondasid. Toimepiirkond on keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb keskuslinnast ja  sellega funktsionaalselt  seotud tagamaast,  mille  elanikkonnale on keskuslinn igapäevaselt  oluline töökohtade ja teenuste tarbimise sihtkoht.  Lääne maakonnas on kaks keskuslinna,  Haapsalu   ja   Lihula,   mis   moodustavad   koos   ümbritsevate   asulate   ehk   tagamaaga  toimepiirkonnad.

18

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Skeem 1. Lääne maakonna keskuste võrgustik (Lääne maakonnaplaneering 2030+, 2018).

Skeem 2 Pärnu maakonna planeering 2018. Strateegiaplaan (väljavõte).

19

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Lääne  maakonna  maakondlik  keskus   ja   toimepiirkonna  keskus  kattuvad  ning   selleks  on  Haapsalu linnastu, mis moodustub ruumiliselt koostoimivatest Haapsalu linnast, Paralepa ja  Uuemõisa alevikust (vt Skeem 1). 

Piirkondlik keskus– on keskus, mis teenindab väiksemat hulka rahvastikust ning pakub vähem  teenuseid ja töökohti, kui maakondlik keskus. Piirkondlikku keskust eristab temast madalama  tasandi keskustes pakutavate teenuste parem kvaliteet ja mitmekesisus nii era- kui avalikus  sektori   teenuste   osas.   Piirkondlikus   keskuses   asub   piirkonna   olulisim   ühistranspordi  sõlmpunkt. 

Piirkondlikuks keskuseks on Lihula linn, millel on oluline roll Lääne maakonna lõunaosa  majanduskeskkonna kujundamisel ja elanikkonna teenindamisel (Skeem 1). Lihula linn tagab  Lõuna-Läänemaal avaliku sektori ja erasektori kvaliteetteenuste olemasolu. Lihula kannab  regionaalarengu seisukohalt Lõuna-Läänemaa administratiivkeskuse rolli, kuna piirkond jääb  Haapsalu linnastu ja Haapsalu-Tallinna mnt suhtes geograafiliselt ebasoodasse kaugusesse.  Pikaajalised rahvastikuprognoosid  näitavad,  et  Lihula   linna  ja  selle   tagamaa rahvaarv on  kahanemas.   Nii   asukohast   tulenevate   regionaalsete   eripärade   kui   negatiivsete  rahvastikuprognooside   valguses   tuleb   arvestada,   et   Lihula   linna   suutlikkus   teenuste   ja  töökohtade säilitamisel kahaneb. Arvestades Lihula linna tähtsust oma tagamaa piirkonna sh  Pärnu maakonnas  Koonga valla  elujõulisuse   tagamisel  on oluline  suunata  antud keskuse  tugevdamiseks regionaalpoliitilisi toetusmeetmeid. 

Lisaks sellele, et Lihula on ainuke piirkondlik keskus Lääne maakonnas, on ta ka ainuke tugi- toimepiirkonna keskus. Tugi-toimepiirkond on maakonnatasandist  väiksem funktsionaalne  piirkond, mille keskuse roll on toetada maakonnakeskusi, kui need (oma väiksuse või suurte  vahemaade   tõttu)   üksi   ei   suuda   pakkuda   kõigile   maakonna   elanikele   tegevust.   Tugi- toimepiirkond moodustab kõrgema tasandi keskuse ümber, mis on mitme omavalitsuse elanike  igapäevase   liikumise   keskmes.   Lihula   tugitoimepiirkond   kattub   osaliselt   Haapsalu  toimepiirkonnaga.  Lihula  linn moodustab olulise   töö-   ja   teenuste  rände sihtkoha Matsalu  lahest  maakonna   lõuna-   ja   idaosale,   vahemaa  Haapsaluga   on   52 km   (autoga   45  min).  Looduslikust ja ajaloolisest eripärast tulenevalt on Lihula oluline majanduslik keskus Lõuna- Läänemaa jätkusuutliku arengu tagamiseks. 

Piirkondliku keskuse rolli mängib Lihula ka Pärnu maakonna loodeosa jaoks Skeem 2. Pärnu  maakonna planeering rõhutab Lihula tähtsust keskusena Oidrema, Lõpe ja ka Tarva kantide  elanikele. 

Kohalik keskus– keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka  oluliseks  kohaliku  tasandi   töökohtade pakkujaks.  Keskustel  on oluline  roll  oma  tagamaa  hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal. 

Kohalikuks keskuseks on Virtsu, millel on oluline osa oma tagamaa lähikeskuste toetamisel  (Skeem 1).Virtsu   tähtsus  on maakonna  lõunaosa elanike  teenindamisel,   toetudes   tugevalt  Lihula   linnale   ja  Kõmsi   külale.   Virtsu   arengueeldus   tuleneb   nii   Lihula   lähedusest   kui  paiknemisest põhimaantee ja riikliku tähtsusega reisisadama vahetus läheduses.

Lääneranna valla üldplaneeringu lahenduse koostamisel on maakonnaplaneeringutes toodud  keskuste  arendamise  põhimõtetega  arvestatud.  Uusi   tiheasustusalasid  üldplaneeringuga  ei  kavandata.  Lihula   linnas,  Virtsu  alevikus   ja   teistes  valla   suuremates  asulates   suunatakse  üldplaneeringuga   ehitustegevust   olemasoleva   asustuse   ja   hoonestuse   tihendamisele   ja  olemasoleva taristu kasutamiseks.  Kokkuvõtvalt  on üldplaneeringu lahenduse koostamisel  arvestatud järgmiste maakonnaplaneeringus toodud asustuse suunamise põhimõtetega:

Asustuse suunamise üldised põhimõtted  Säilitatud   on   väljakujunenud   asustusstruktuur.   Lääneranna   valla   territoorium   on 

üldplaneeringu   eesmärkide   saavutmiseks   jagatud   väiksemateks   piirkondadeks   ning 

20

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

piirkondade kohta on toodud kohakesksed maakasutus- ja ehitustingimused. Piirkonnad  on erineva struktuuriga ning seetõttu ka erinevate ehitus- ja maakasutuspõhimõtetega. 

 Eelisarendada   olemasolevaid   linnalise   asustustega   alasid,     külasüdameid   ning  kompaktse   hoonestusega   piirkondi,   teede,   ühistranspordiliinide   ja   tehnovõrkude  vahetus läheduses paiknevaid maa-alasid. 

 Näha   ette   energiamahuka   ettevõtluse   arendamiseks   tootmis-   ja   ärimaa  juhtsihtotstarbega maa-alad ja võimalused elektri otseliinide rajamiseks ettevõtlusalade  ning olemasolevate ja kavandatavate taastuvenergia jaamade või nende elektrivõrguga  liitumise kohtade vahele, eelkõige Lihula linnas ja selle vahetus ümbruses.

 Arendada   Lihula   linna   ja   Virtsu   alevikku,   rakendades   nendes   asulates   aktiivsest  kasutusest   välja   langenud   maad   ning   hooneid.   Ruumilise   arengu   eesmärgiks  üldplaneeringus  on    säilitada   ja  arendada Lihula   linna   ja  Virtsu  alevikku  linnalise  asustusega   aladena   olemasoleva   asustusstruktuuri   tihendamise   ja   laiendamise,  ruumilise  mitmekesisuse   ja   elukeskkonna  kvaliteedi   tõstmise  kaudu.  Mitmekesiste  teenuste  kättesaadavuse eelduseks on planeeritud elanike  arvult  valla  suurematesse  asulatesse – Lihula linna ja Virtsu alevikku segahoonestusega alad, äri-, kaubandus- ja  teenindusettevõtete alad ning üldkasutatavad alad. Lihulas ja selle ümbruses ning Virtsu  alevikus   on   reserveeritud   üldplaneeringuga   lisaks   olemasolevatele   täiendavad  tootmismaa ja elamumaa juhtfunktsiooniga alad.

 Läbi uute segahoonestuse funktsiooniga, äri-ja väiketootmise alade planeerimise on  toetatud   ettevõtlusealade   toimimist   ja   uute   loomist   ning   nende   kättesaadavust.  Tootmisalade   planeerimine   üldplaneeringus   on   toimunud   peamiselt,   arvestades  olemasolevaid   ettevõtluse   arengukoridore:   logistiliselt   olulistes   sõlmpunktides  põhimaanteede   äärde   ja   olemasolevate   toimivate   ettevõtlusaladega   seonduvalt   või  olemasoleva, kasutuseta seisva, tootmishoonestuse baasil.

 Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Teedevõrgu abil siduda elu- ja  töökohti   pakkuvad   ning   teenuseid   osutavad   keskused.   Luua   ja   kujundada   ohutu  jalgratta- ja jalgteedevõrgustik. Üldplaneeringus nähakse ette jalgratta- ja jalgteede  võrgustiku laiendamine, et soodustada inimesi igapäevaseid liikumisi tegema jalgsi või  jalgrattaga.

 Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates,  selle  võimaluse puudumisel   tagada kättesaadavus muul  viisil.  Üldplaneering toetab  kompaktsete elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Elamualade  planeerimisel Lääneranna vallas lähtutakse olemasolevate elamualade kompaktsemaks  muutmisest   ja   laiendamisest   ning   neis   kvaliteetse   avaliku   ruumi   võrgustiku  planeerimisest. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses  elanikele vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku  ruumi   ja   kohalike   keskuste   arenguga.  Üldplaneeringu   koostamise   hetkel   on   valla  keskuse   ühistranspordiühendused  maakondlike   keskustega   piisavad.  Ühistransporti  arendatakse lähtudes vajadustest ja võimalustest.

 Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused - säilitada olemasolevat  looduskeskkonda,   väärtuslikke   maastikke   ja   väärtuslikke   põllumajandusmaid.  Arvestada   rohelise   võrgustiku   sidususega,   siduda   puhkeotstarbelised  liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel). Lisaks on  üldplaneeringus väärtustatud väljakujunenud linna- ja külamiljööd, kohavaimu ning  ajaloolist pärandit, samuti piirkondadele omast maastikulist ja ruumilist omapära. 

 Välditud on elamualade kavandamist  veekogude ehituskeeluvöönditesse   ja   rohelise  võrgustiku   aladele.   Planeeritud   elamualade   ulatust   on,   võrreldes   eelnevate  üldplaneeringutega,   hajaasustuses   vähendatud.   Vähendamine   on   säästva   arengu  kaalutlustest tulenevalt asjakohane ja vajalik. Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- 

21

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

ja vananemistrendist Lääneranna vallas, võib pikemas perspektiivis oodata rahvaarvu  kahanemise jätkumist.

 Uute   arendusalade   planeerimine   peab   toimuma   võimalikult   terviklike,   hästi  läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel.

 Planeeringute koostamisel ja ehitamisel hajaasustuses väljapool linnalise asustusega  ning kompaktse   iseloomuga hoonestusega  alasid   rakendada hajaasustusele   tüüpilisi  lahendusi. Selleks on üldplaneeringus määratud hoonestatavate kruntide ja maaüksuste  minimaalsed suurused, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne  arv, hoonegruppide lubatud vahekaugused, tingimused eraldi Matsalu rahuvuspargi ala  kohta, väärtuslike külasüdamete kohta, kompaktse struktuuriga külakeskuste kohta ja  ülejäänud   hajaasustusega   aladel.   Hajaasustusega   aladel   on   eelistatud   varasemalt  hoonestatud kohtade taashoonestamine, sealhulgas ajalooliste talukohtade kasutusele  võtmist esmajärjekorras.

22

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

2 LÄÄNERANNA VALLA RUUMILISE ARENGU VISIOON Üldplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise eesmärk on lisaks üldiste huvide  arvestamisele toetada Lääneranna valla arengukava strateegiliste eesmärkide elluviimist.

Ruumilise arengu eesmärgid Lääneranna vallas:

 Säilitada   piir   linna-   ja   maakeskkonna   vahel.   Hoida   tihedalt   hoonestatud   alade  kompaktsust, kasutada ära asustuse suunamisel olemasolevad kompaktse hoonestusega  ning   linnalise   asustusega   alad.  Säilitada  hajaasustuses   olemasolevad  külatüübid   ja  ruumilise struktuur.

 Arvestada   keskkonna   väärtustega.   Väärtustada   väljakujunenud   linna-,   alevi-   ja  külamiljööd, ajaloolist pärandit, samuti piirkondadele omast maastikulist ja ruumilist  omapära. Hoida ja parandada rohelise võrgustiku sidusust.

 Luua võimalused ettevõtluskeskkonna arenemiseks ja investeeringute tegemiseks ning  töökohtade   loomiseks.  Äri-   ja   tootmistegevust   soositakse  eelkõige   juba   toimivates  ettevõtluspiirkondades,   samuti   olemasoleva   hoonestuse   baasil.   Potentsiaalsete  ettevõtjate   ja   investeerijatega   läbirääkimisel   lähtutakse   põhimõttest,   et   siinne  olemasolev ja planeeritav ettevõtlus on keskkonnasõbralik.

 Rohelise võrgustiku, puhke- ja rekreatsioonialade säilitamine. Puhke- ja rekreatiivsete  tegevuste   kavandamisel   ja   arendamisel   on   eelistatud   keskkonnasõbralik   turism   ja  puhkemajandus.

Ruumilise arengu eesmärgid Lihula linnas ja Virtsu alevikus:

 Tagada   elukeskkonna   ruumiline   ja   funktsionaalne   terviklikkus   ning  mitmekesisus,  eristuv iseloom ja ühendatus. Säästliku arengu võtmesõna on kompaktne asustus, sest  ainult nii saab luua eeldused eluks vajaliku taristu – ühistransport, keskküte, ühine vee-  ja   kanalisatsioonisüsteem,   kohalikud   lasteaiad   ja   koolid   –   arendamiseks.  Tihendamisena  on  käesolevas  üldplaneeringus  käsitletud  muuhulgas  ka  kvaliteetse  elukeskkonna   jaoks   vajalike   funktsioonide   (sh   puhkealade,   jalgratta-   ja   jalgteede)  arendamist, et soodustada asumite kujunemist elavaks, turvalisemaks, säästvamaks ja  tervislikumaks asumiks ning parandada asumite sotsiaalset sidusust.

 Süsteemse planeerimisega toetada kompaktsete elamupiirkondade teket ja laiendamist  väljakujunenud   infrastruktuuri   baasil.   Elamualade   planeerimisel   lähtuda   sellest,   et  tagatud   oleks   hea   juurdepääs,   sotsiaalne   taristu   ja   tehnovõrkudega   varustatus.  Arendamine   peab   toimuma   võimalikult   terviklike,   hästi   läbikaalutud   ruumiliste  visioonide ja terviklahenduste alusel. Elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada  erinevas   vanuses   elanikele   vajaliku   sotsiaalse   infrastruktuuri   osade,   ühistranspordi  võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga. 

 Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist Eestis ja Lääneranna  vallas lähtutakse olemasolevate elamualade kompaktsemaks muutmisest. 

 Mitmekesistada sotsiaalset infrastruktuuri lähtudes rahvastiku arengust (kahanemine ja  vananev elanikkond). Kaasava planeerimise ja kindla kasutajagrupi (nt eakate) huvidest  ja vajadustest lähtuvalt toimivate väliruumi lahenduste ja teenuste pakkumine.

 Muuta atraktiivseks Lihula ja Virtsu keskused. Elavdada tänavaelu, kujundada asulate  keskused jalakäijatele sõbralikumaks.

 Argivajadusi   rahuldavate   kaupluste,   teenindusasutuste,   ühiskondlike   hoonete  paiknemine jalgsikäigu  kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult. 

 Hoida   identiteediga   kohti   ja   kohalikke   traditsioone   ning   väärtustada   ökoloogilist  tasakaalu.

23

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3 MAA- JA VEE-ALADE EHITAMIS- JA KASUTAMIS- TINGIMUSED Lääneranna   valla   üldplaneeringu   eesmärgiks   on   ruumilise   terviklikkuse   loomine   valla  territooriumil ning seeläbi eelduste tagamine hea keskkonna kujunemiseks. Planeerimisseadus  määrab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille kohaselt luuakse planeeringuga eeldused  kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise  struktuuri loomiseks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid  väärtusi. Selleks, et Lääneranna Vallavolikogu ja -valitsus saaks valla arengut soovitud suunas  juhtida, tuleb planeeringutes maakasutusele ja ehitamisele seada tingimused5. 

Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu peamine eesmärk planeeritava territooriumi  arengu   põhisuundade   ja   tingimuste   määramine   ning   aluste   ettevalmistamine  detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks.

3.1 Tiheasustusalad, linnalise asustusega alad, kompaktse iseloomuga külakeskused

3.1.1 Tiheasustusalad Lihula linn ja Virtsu alevik

Lääneranna  valla  üldplaneeringuga  on   tiheasustusalad  määratud  maareformiseaduse   ja  looduskaitseseaduse tähenduses (alus planeerimisseadus § 75 lg 1 p 27). Tiheasutusaladeks  on Lihula linn ja Virtsu alevik (välja arvatud Puhtu-Laelatu looduskaitsealal ja Väinamere  hoiualal asuv maa-ala). Tiheasustusalad on kantud üldplaneeringu joonistele.

Virtsu tiheasustusala laiendamine

Käesoleva üldplaneeringuga laiendatakse Hanila valla üldplaneeringuga määratud Virtsu  aleviku tiheasustusala.

Üldplaneeringu eesmärk on suunata asustuse arengut eelistatult olemasoleva taristu, sot- siaalsete teenuste ja juurdepääsuteede lähedusse. Virtsu alevik on Lääneranna valla üks  keskustest, millel on oluline roll piirkondliku elukeskkonna, teenusvõrgu ning töökohtade  kättesaadavuse tagamisel.  Tiheasustuse koondamine sellistesse keskustesse on kooskõlas  ka üldplaneeringu laiemate põhimõtetega – vältida killustatud asustust ning soodustada  funktsionaalselt ja ruumiliselt sidusat arengut.

Virtsu aleviku äärealad on juba täna osaliselt hoonestatud ja moodustavad loogilise jätku  kompaktselt hoonestatud alale. Nimetatud piirkondades on valdavalt kasutusest välja lan- genud põllumajandusmaad, mille traditsiooniline kasutusviis pikemas ajavaates ei ole tõe- näoline. Tegemist on aladega, kuhu on tagatud hea juurdepääs olemasolevatelt teedelt ning  mille tehnovõrkudega liitmise võimalused on olemas või teostatavad ning millel juba asub  hajus   hoonestus.  Virtsu   tiheasustusala   hõlmab   maa-alasid,   mis   on   olnud   määratud  varasemalt Hanila valla üldplaneeringuga elamumaa reserviks.

Kuigi Virtsu aleviku näol on tegemist on üleujutusalade riskipiirkondade nimekirjas oleva  asulaga, tuleb ohuhinnangute tõlgendamisel arvestada reaalse olukorraga. Virtsu poolsaar  ei ole valdavas osas üleujutusohuga ala. Üleujutusohuga alad paiknevad ranna ehituskee- luvööndis. Mitmed olemasolevad hooned asuvad samal kõrgustasandil või isegi madalamal 

5 Tingimuste seadmise aluseks on planeerimisseaduses  toodud üldplaneeringu ülesanded (planeerimisseadus § 75), mida tuleb käsitleda koosmõjus planeerimise põhimõtetega, mis on  sätestatud planeerimisseaduse § 8 kuni § 12.

24

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

kui tiheasustusala laienduse maa-ala ning praktikas ei ole laiendusalal esinenud olulisi  üleujutusi, mis seaksid võimaliku uushoonestuse ohtu. Samas on üldplaneeringus rõhuta- tud, et ehitamine üleujutuse võimalustega aladel peab toimuma tehniliselt põhjendatud ja  riskiteadlikul viisil, järgides käesolevas üldplaneeringus ja teiste asjakohastes õigusaktides  toodud vastavaid nõudeid (vt ptk 3.20.4). Tiheasustusala koos laiendusega ei asu Puhtu- Laelatu looduskaitsealal ning Väinamere hoiualal. Virtsu alevik kui asustusüksus on vas- tavalt planeerimisseadusele detailplaneeringu kohustusega ala.

Tiheasustusala   laiendamise  kaudu nähakse võimalust   luua uusi  elamumaid atraktiivsel  rannikualal, millel on potentsiaal meelitada piirkonda uusi elanikke ning toetada tööjõuturu  tasakaalu. Virtsus asub üks piirkonna olulisemaid sadamaid, mis ühendab mandrit saartega  ja mille kaudu toimub nii reisijate kui ka kaubavedu. Lisaks asub alevikus 2 sadamaregistris  registreeritud   väikesadamat.   Sadamate   olemasolu   suurendab   aleviku   logistilist   ja  ma- janduslikku tähtsust ning toetab piirkondliku keskuse arengueeldusi. Arvestades lisaks sa- damatele ka muid olemasolevaid arengueeldusi  – hea ühendus riigi  põhimaantee näol,  tehniline   taristu,   tööstuse   ja   kalanduse   traditsioonid,    detailplaneeringutega   kindlaks  määratud tootmis- ja elamumaa krundid, piirkonna turismipotentsiaal, aktiivne kogukond  – on Virtsu  alevikul   jätkuvalt  oluline   roll  Lääneranna valla   ja  Lääne-Eesti   ruumilises  struktuuris.

Üldplaneering   ei   kavanda   uue   asustuse   koondumiskoha   loomist,   vaid   olemasoleva  asustusstruktuuri ära kasutamist ja loogilist tihendamist seal, kus ruumiline ja taristuline  võimekus seda võimaldavad. Tiheasustusala piiri korrigeerimine toetab eesmärki tagada  Virtsu maaomanikele võrdsed võimalused, eelkõige ühtlustades ehituskeeluvööndi tingi- mused seni tiheasustus- ja hajaasustusalaks jagatud  alevikus.

3.1.2 Linnalise asustustega alad Lihula linn ja Virtsu alevik

Lääne maakonnaplaneeringuga  on määratud linnalise asustustega alad Lihula linnas ja Virtsu  alevikus. 

Linnalise asustusega ala on kompaktse asustuse ja linnalise iseloomuga keskkonna arenguks  sobilik ala, mida tihendades on võimalik suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset  sidusust ning säilitada kvaliteetset elukeskkonda. Kompaktne asustus võimaldab koondada  erinevaid   maakasutusfunktsioone,   soodustab   ühtsete   teede-tänavate   ning   tehnovõrkude  kavandamist ja arendamist, luua kohapealseid teenuseid ning töökohti. 

Linnalise asustusega aladele on koondunud erinevad maakasutusfunktsioonid, tehnovõrgud,  teed ja tänavad, sotsiaalne taristu, äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega  maa-alad   ning   kus   on   linnalise   iseloomuga   elukeskkond   ning   võimalused   selle   edasi  arendamiseks.  

Linnalise   asustusega   aladel   on   lubatud   uute   elamualade   kavandamine,   sidudes   need  terviklikult olemasoleva kompaktse asustusega.

Linnalise   asustusega   alad   ei   kattu   üldplaneeringuga   määratud   tiheasustusaladega.  Üldplaneeringuga on täpsustatud Lääne maakonnaplaneeringuga määratud Lihula linnalise  asustusega ala piiri ning laiendatud ja muudetud Virtsu linnalise asustusega ala piiri lähtudes  tegelikust ning üldplaneeringuga kavandatust maakasutusest.

25

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.1.3 Kompaktse iseloomuga külakeskused: Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Tõusi-Mõtsu, Varbla, Lõpe, Koonga ja Oidrema

Üldplaneeringu eesmärgiks kompaktse iseloomuga külakeskustes on olemasoleva külamiljöö  säilitamine.  Kompaktse   iseloomuga  külakeskuste  määratlemisel   olid   aluseks  Lääneranna  vallas  asuvad  reoveekogumisalad.  Erandiks  on Oidrema küla,  kus  on  olemas  kompaktse  hoonestusega külasüda, ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuid reoveekogumisala üldplaneeringu  koostamise ajaks määratud ei olnud.

3.2 Maakasutuse juhtotstarbed

Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve6,  mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna (planeerimisseadus  § 6). Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe järgimine muutub kohustuslikuks uute ehitiste  ehitamisel,  detailplaneerimisel   ja  projekteerimistingimuste  andmisel.  Üldplaneeringuga on  määratud maakasutuse juhtotstarve ruumiliselt terviklikuna käsitletava ala kohta. 7

Üldjuhul   ei   tähenda   juhtotstarbe   määramine   maa-ala   muutumist   üheotstarbeliseks,  võimaldatud on ka ala teenindavad ja rikastavad teised funktsioonid. Võimalikud toetavad  otstarbed on  loetletud  iga  juhtotstarbe  liigi  kirjelduse  juures.  Juhtotstarvete  selgitused on  toodud Tabel 1. 

Toetava otstarbe lubamine alale ja selle täpne osakaal juhtotstarbest on kohaliku omavalitsuse  igakordne kaalutlusotsus. Toetava otstarbe ulatust võib väljendada osakaaluna ühe või mitme  maaüksuse pindalast või osakaaluna ehitiste kasutusotstarbest.

Toetav otstarve on lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused: 

 toetav otstarve ei too kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale  (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv jms); 

 toetava   otstarbe   kohane   hoonestus   arvestab   piirkonna   hoonestuslaadiga   –   nt  rajatava hoone kubatuur (maht) vastab elamute mahtudele nii ehitisealuse pinna  kui ka kõrguse poolest;

 kaasnev parkimisvajadus ja haljastuse tingimused on võimalik lahendada samal  maaüksusel.

Teedel ja taristul (sh piirkonna sisse jäävatel ja seda teenindavatel tehnorajatistel) on kõikjal  toetav otstarve.

Samuti võib kõikide maakasutuse juhtotstarvete puhul kõrvalsihtotstarbeks ette näha ärimaa  eeldusel,   et   äritegevusega   kaasnevad  mõjud   ei   häiri   naabruskonda   (sh   puudub   oluline  keskkonnamõju elanike tervisele) ning rajatava hoone kubatuur vastab elamute mahtudele nii  ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest. 

Kasutusalade nimestik ehk juhtotstarbed on planeeringu aluseks olevate mõistete ja tähistuste  süsteem (Tabel 1). Loendi koostamisel on arvestatud üldplaneeringu tasemega. 

6 Vastavalt planeerimisseaduse seletuskirjale on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu määratud 

piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Lääneranna valla üldplaneeringus on toetava otstarbe lubamine piirkonda ja selle täpne osakaal juhtotstarbest kohaliku omavalitsuse 

igakordne kaalutlusotsus- ühe juhtotstarbega ala pindala suurusjärk peab jääma samaks nagu üldplaneeringus toodud (nt elamualade osakaal loodusliku ala suhtes; ühiskondlike alade 

reserveerimise ulatus jne) .

7 Ruumiliselt terviklikuks alaks loetakse üldplaneeringu mõistes JOONIS 1 Maakasutus kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala 

(areaali). Juhtotstarve hõlmab ka olemasolevat maakasutust, seega tagab järjepidevuse, terviklikkuse ja olemasoleva keskkonna kaitse.

26

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Tabel 1. Kasutusalade nimetused ja selgitused

Tähis Juhtotstarve Seletus

Segahoonestusega  ala

Mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava  taristu ehitamiseks ette nähtud ala sh kaubandus- ja  teenindushooned, väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus,  elamisfunktsioon, ühiskondlik funktsioon, haljasalad, maa- ala, kus on tihedalt põimunud erineva kasutusega hooned.

Elamuala  Lihula  linnas, Virtsu 

alevikus, kompaktse  iseloomuga 

külakeskuses ning  väärtuslikus  külasüdames

Elamute ehitamiseks mõeldud ala tiheasustusalal, linnalise  asustusega alal, kompaktse iseloomuga külakeskuses ning  väärtuslikes külasüdametes. Võib sisaldada ka  elamupiirkondi teenindavaid haljasalasid, mängu- ja  spordiväljakuid, väikesemahulisi ja vähest mõju omavaid  ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed,  eralasteaed jms), millega ei kaasne negatiivne mõju  juhtotstarbe kohasele keskkonnale*.

Elamuala- korterelamute ala

Korterelamute ehitamiseks mõeldud ala ja olemasolevad  korterelamute alad. Võib sisaldada ka elamupiirkondi  teenindavaid haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid,  väikesemahulisi ja vähest mõju omavaid ühiskondlikke- ja  ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega  ei kaasne negatiivne mõju juhtotstarbe kohasele  keskkonnale* .

Äri-, kaubandus- ja  teenindusettevõtte 

ala

Kontorite ja büroode, majutusasutuste, kaubandus- ja  teenindusettevõtete ja neid teenindava taristu ehitamiseks  ette nähtud ala, milles võivad sisalduda väiketootmine,  transpordimaa, haljasalad, klientidele suunatud puhkekohad.

Mäetööstuse ala

Mäetööstusmaad. Kaevandamislubadega määratud  mäeeraldise alad. Võib rajada maavara kaevandamiseks ja  töötlemiseks vajalikke ehitisi ja karjääri ehk  pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja  töötlemiseks vajalikke ehitisi.

Tootmise ala

Mitmesuguseks tootmiseks ja äriks mõeldud ala:  keskkonnaohutu tootmise, tootmisehitiste ja neid teenindava  taristu, väiketootmise ja väiksema külastajate arvuga maa- alad, põllumajandusliku ja metsandusliku tootmise, jt  tootmisehitiste, kaubandus- ja teenindusettevõtete ning  nendest tulenevad mõjualad. Juhtotstarvet toetavad  otstarbed on teenindus- ja toitlustushoone, kontorihoone,   transpordimaa.

Olulise  keskkonnamõjuga  tootmise ala

Tootmis- ja tööstushoonete ning tootmis- ja tööstusrajatiste  maa-ala, s.h selliste tootmistegevuste maa-ala, millega võib  kaasneda oluline keskkonnakasutus/keskkonnamõju ja/või  kus tuleb rakendada meetmeid keskkonnamõjude  leevendamiseks. Sellised tegevused on näiteks  keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtted (s.h  suurfarmid), samuti tootmine, millele kohaldub KeHJS  kohane keskkonnamõju hindamise kohustus. T3 aladel on  kõigi keskkonnakaitseliste ja elanike tervise ja heaolu  kaitseks seatud nõuete täitmisel võimalik arendada ka  suurtootmist. Juhtotstarvet toetavad otstarbed on  väiketootmise ja väiksema külastajate arvuga maa-alad,  teenindus- ja toitlustushoone, kontorihoone, transpordimaa.

27

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Üldkasutatav ala

Ühiskondlike hoonete ja seda teenindava taristu ehitamiseks  ettenähtud maa-ala ja muudeks mitte kasumit taotlevateks  tegevusteks ettenähtud maa-ala: võib rajada avalikku  funktsiooni täitvaid (ehk sotsiaalmaa sihtotstarbega  haakuvaid) hooneid ja rajatisi: valitsus- ja ametiasutusi,  teadus-, haridus- ja meediaasutusi, spordi- ja kultuuriasutusi  (sh staadioneid, ujulaid jms), tervishoiu- ja  sotsiaalhoolekandeasutuse ning vaba aja veetmisega seotud  asutusi sõltumata nende omandivormist.

Aiamaa ala Kohalikele elanikele isiklikuks tarbeks aiasaaduste ja  taimede kasvatamiseks mõeldud maa.

Riigikaitse ala

Riigikaitse otstarbel kasutatav ala, sh riigikaitselise ehitise,  linnakute ja lähiharjutusalade ala. Kohaliku kaitseliidu alad.  Juhtotstarvet toetavad otstarbed on väiketootmise ja  väiksema külastajate arvuga maa-alad, teenindus- ja  toitlustushoone, kontorihoone,  transpordimaa.

Päästeteenistuse ja  korrakaitse asutuse 

ala Päästeteenistuse, korrakaitse asutuse maa-ala.

Puhkeala hoonete  ehitamise õigusega

Puhkamiseks mõeldud haljasala: puhkeala teenindavate  hoonete ja rajatiste ehitamiseks ettenähtud maa-ala.  Suunatud puhkuse ja turismi teenindavate ehitiste ja  infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala. Hoonete ehitamise õigusega. Kõrvalkasutusena on lubatud  mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava  taristu ehitamiseks ette nähtud ala sh kaubandus- ja  teenindushooned, väikeettevõtlus, elamisfunktsioon,  ühiskondlik funktsioon.

Puhkeala hoonete  ehitamise õiguseta

Puhkamiseks mõeldud haljasala: looduslikuna säilitatava  (või poollooduslikuna majandatav) vaid puhkeala  teenindavate rajatiste ehitamiseks ettenähtud maa-ala (nt  laudteed, viidad, pingid, prügikastid). Hoonete ehitamise õiguseta.

Supelranna ala Ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele  puhkuse võimaldamine. Supelranna teenindamiseks vajalike  ehitiste ehitamise õigusega.

Haljasala- ja  parkmetsa ala

Hooldatavate haljasalade, parkide (sh parkmetsade ja  metsaparkide) ala.

Kaitsehaljastuse ala Haljastatud puhvertsoonid tootmis- ja liiklusaladelt leviva  keskkonnamõju leevendamiseks.

Kalmistu ala Kalmistu ja matmisega seotud ehitiste maa, kalmistu  juurdepääsutee ja parkla maa-ala.

Jäätmekäitluse ja  tehnoehitiste ala

Jäätmekäitlusehitise, elektroonilise side ning kütte-, vee-,  gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitise teenindamiseks  vajalik maa-ala. Elektrienergia tootmise ja jaotamise,  kanalisatsiooni ja reovee-puhasti ehitise, vee tootmise ja 

28

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

jaotamise ehitise maa-ala, soojusenergia tootmise ja  jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala. Mobiilsidemastid  tihedalt hoonestatud aladel.

Transpordiala Olemasoleva või kavandatava tee, tänava, väljaku ja reisijate  teenindamiseks vajaliku ehitise maa.

Sadama ala

Sadama ala (reisi-, kala-, paadi-, kaubasadam) on  veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse  osutamiseks kasutatav maa- ja veeala koos sadama  sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitistega. Toetavad  otstarbed äri- ja tootmisfunktsioon.

-*** Maatulundusala Põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks  kasutatav maa ning erineva kasutusotstarbega hoonete  õuealad. Tavaline hajaasustus.

* Väikesemahulised ja vähest mõju omavad ühiskondlikud- ja ärihooned, on lubatud kui see ei too kaasa  olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv  jms), toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga ja kaasnev parkimisvajadus ja  haljastuse   tingimused   on   võimalik   lahendada   omal   krundil   või   maaüksusel.   Elamukrundi   või   elamu  sihtotstarbega maaüksuse kasutamise toetavaks sihtotstarbeks võib ärimaa maakasutuse ette näha eeldusel, et  äritegevusega   kaasnevad  mõjud   ei   häiri   naabruskonda   ning   rajatava   hoone   kubatuur   vastab   elamute  mahtudele nii ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest. **Menetluses olevate kaevandamisloa taotluste osas on määratlemine mäetööstusmaana võimalik pärast  maavara kaevandamise loa saamist selle õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel. ***  Maatulundusala ei ole kaardi parema loetavuse huvides tähistatud tähega ja lausvärviga. Üldplaneeringus  on reserveeritud maatulundusala moodustatud järgmistest põhikaardi andmekihtidest: puittaimestik, haritav  maa, lage ala ja hoonete ümber asuv õueala.

Maatulundusala valdav maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Üldplaneeringus on  reserveeritud   maatulundusala   moodustatud   järgmistest   põhikaardi   andmekihtidest:  puittaimestik, haritav maa, lage ala ja hoonete ümber asuv õueala. 

Hajaasustuses   on  maatulundusalale   lubatud   planeerida   täiendavaid   äri-   või   tootmismaid  (väljaspool reserveeritud tootmisalasid), kui olemasolevad tootmismaad ei vasta tootmiseks  vajalikele   nõuetele,   tegevus   toetab     valla   arengut,   arvestatud   on   kõigi   asjakohaste  keskkonnamõjudega   ning   eeldada   võib   tootmistegevuse   pikaajalist   jätkusuutlikkust.  Eelistatud on   olemasolevate tootmisalade ja hoonestuse kasutusele võtmine. Vältida tuleb  selliste   olemasoleva   asustusega   nõrgalt   seotud   uute   tootmismaade   planeerimist   läbi  detailplaneeringute   või   projekteerimise,   mis   ei   võimalda   hilisemat   tootmise/hoonestuse  ümberstruktureerimist   ning   võib   muutuvates   majandusoludes   kergesti   kaasa   tuua   uue  mahajäetud tööstuskompleksi.

Lääneranna   valla   üldplaneering   on   koostatud   üldplaneeringu   täpsusastmes   ja   üldistuses.  Üldplaneeringu   tasand   ei   eelda   katastri-   või   maaüksuse   piirides   lahenduse   vaatamist.  JOONISEL 1 Maakasutus toodud erinevateks juhtotstarveteks kavandatud alade piire võib  täpsustada detailplaneeringus, kuid peab arvestama, et juhtotstarbega ala pindala suurusjärk  jääks samaks nagu üldplaneeringus  toodud (nt  elamualade osakaal   loodusliku ala suhtes;  ühiskondlike alade reserveerimise ulatus jne). 

Edasisel üldplaneeringu tõlgendamisel ja detailplaneeringute algatamisel ja koostamisel peab  kohalik omavalitsus kaalutlema, kas koostatav detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus  või mitte ja oma kaalutlused tuleb tuua välja menetlusotsustes, näiteks vastates järgmistele  küsimustele:

 kas perspektiivne ala arendus muudab olemasoleva piirkonna iseloomu?

29

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 kas selle ala keskkonnamõjud ulatuvad väljapoole detailplaneeringuala piiri  ja/või kas see toob kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale  (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv jms)?

 kas planeeritav hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga?   Kas kaasnev parkimisvajadus ja haljastuse tingimused on võimalik lahendada 

omal maaüksusel?

Kaalutlusõigust   rakendatakse   planeerimise   võimalikult   varajases   etapis.   Kaalutlusotsuse  langetamisel   võetakse   arvesse   tegevuse   iseloomu,   asukoha   keskkonna-tingimusi   (s.h   nii  looduskeskkond,   sotsiaalmajanduslik   keskkond   kui   kultuuripärand),   võimalikku   olulist  avalikku huvi (s.h vajadusel tegevusest mõjutatud osapoolte arvamust),  tegevuse olulisust  valla arenguks jms. Vajadusel küsitakse otsuse langetamiseks täiendavat informatsiooni, s.h  pädeva   isiku   või   asutuse   poolt   uuringute/ekspertiiside   koostamist   (nt   mürauuring,  maastikuanalüüs,  rohelise võrgustiku toimivuse uuring vms). Juhul kui uuringut koostava  eksperdi pädevusnõuded ei tulene üldplaneeringust või õigusaktidest, lähtutakse tavapärasest  praktikast ja heast tavast taoliste uuringute teostamisel.

Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on õigustatud kui kaalumise tulemusel jõutakse põhjendatud veendumusele, et muutmise tulemusel saadud uus üldplaneeringu lahendus on potentsiaalselt parem (algatamise hetkel) ning tõendatult parem (kehtestamise hetkel) võrreldes kehtiva üldplaneeringu lahendusega. 

Detailplaneeringu koostamise  käigus võib samuti selguda, et üldplaneeringu muutmine ei ole  põhjendatud   ega   otstarbekas   või   vajalik,   mistõttu   detailplaneeringut   ei   kehtestata  üldplaneeringut   muutva   mõjuga.   Eelkõige   on   üldplaneeringus   määratud   maakasutuse  juhtotstarvete   täpsustamine   edasises   planeerimises,   projekteerimises   ja  muudes   otsustes  aktsepteeritav,   kui   see   on   avalikes   huvides,   põhjendatud   ning   lähtub   avaliku   ruumi  parendamise,   kõigi   ruumikasutajate   arvestamise   ning   tervikliku   ja   mitmekesise   ruumi  hoidmise ja loomise eesmärgist.

Kui   toimub   üldplaneeringut  muutva   detailplaneeringu  menetlus,   tuleb   lähtuda   kehtivast  seadusandlusest   ning   hinnata   keskkonnamõju   strateegilise   hindamise   (KSH)   algatamise  vajadust, sh koostada KSH eelhinnang, kui see on seadusega ette nähtud.

Kui   vastavalt   planeerimisseadusele   uue   hoone   ehitamine   detailplaneeringu   koostamise  kohustust kaasa ei too, võib  kohalik omavalitsus olulise avaliku huvi olemasolu korral või  negatiivse keskkonnamõju kaasnemise korral algatada detailplaneeringu koostamise. Lisaks  võib  kohalik   omavalitsus  põhjendatud   vajadusel   kaalutlusotsuse   alusel   algatada  detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida pole käesolevas üldplaneeringus (vt ka ptk  3.3 ja 3.4) ega planeerimisseaduses ette nähtud. 

3.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad

Detailplaneeringu   koostamise   kohustus   tuleneb   kehtivast   seadusandlusest.   Käesoleva  üldplaneeringu koostamise ajal on detailplaneering nõutav linnades, alevites ja alevikes  ning   nendega   piirnevas   avalikus   veekogus   ehitusloakohustuslike   hoonete   ja   olulise  ruumilise mõjuga rajatiste kavandamisel. Täpsemad alused detailplaneeringu koostamise  kohustuse kohta on sätestatud planeerimisseaduses (üldplaneeringu koostamise ajal § 125),  mille järgi on detailplaneeringu koostamise kohustusega alad Lääneranna vallas oma asustusüksuse piirides Lihula linn ja Virtsu alevik.  Käesoleva  üldplaneeringuga  ei  määrata täiendavaid detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

30

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.4 Detailplaneeringu koostamise juhud

Väljaspool   detailplaneeringu   koostamise   kohustusega   alasid   sõltub   detailplaneeringute  koostamise vajadus kavandatavast tegevusest, selle mõjust väljapoole planeeritavat maa-ala  või  maaüksuse  piiri   ja   avalikust   huvist.  Avaliku  huvi  määratlemisel   lähtutakse   eelkõige  vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.

Detailplaneeringu   koostamisel   aladel,   kus   esineb   muinsuskaitselisi   väärtusi   (nt  muinsuskaitseala,   kinnismälestis   või   kaitsevöönd),   tuleb   lähtuda  muinsuskaitseseadusest.  Lisaks seaduses ettenähtud juhtudele ja detailplaneeringu koostamise kohustusega aladele  tuleb detailplaneering koostada järgmistel juhtudel:

 5   ja   enama   elamukrundi/elamumaa   sihtotstarbega  maaüksuse  moodustamisel  ehitusõiguse saamiseks;

 Olemasolevast  maapinnast  enam kui  10 m kõrguse elamu ja  elamu abihoone  ehitamisel,   erandina   on   lubatud   ehitada   kõrgemat   üksik-   või   paariselamut  detailplaneeringut   koostamata   projekteerimistingimuste   alusel   läbi   avatud  menetluse, kui nõuetekohased kujad on tagatud, kohalikul omavalitsusel on õigus  nõuda naaberkinnisasjade omanike kirjalikke nõusolekuid;

 Olemasolevast maapinnast enam kui 17 m kõrgusega uute äri- ja tootmishoone  või ühiskondliku hoone ehitamiseks. Erandina on detailplaneeringut koostamata  lubatud olemasolevale tootmisalale täiendavate kõrgemate kui 17 m kõrgusega  äri- ja tootmishoonete ja rajatiste püstitamine projekteerimistingimuste alusel läbi  avatud menetluse, kui nõuetekohased kujad on tagatud. Kohalikul omavalitsusel  on õigus nõuda naaberkinnisasjade omanike kirjalikke nõusolekuid.

 Üle 30 m kogukõrgusega  tuulikupargi  (alates  2  tuulikust)   ja  üksiktuuliku või  raadiosidemastide jms rajatiste ehitamiseks;

 Alla 30 m kogukõrgusega tuulikupargi (alates 2 tuulikust) rajamiseks;  Enam kui 3000 m2  ehitisealuse pinnaga hoone ehitamiseks seni hoonestamata 

maaüksusele.   Tingimuse   seadmise   eesmärgiks   on   tagada   suuremate   hoonete  sobivus maastikku ja arvestamine avaliku huviga;

 Üle viiekümne (50) inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone  või majutushoonete kompleksi (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms)  ehitamiseks;

 Rohelise võrgustiku tugialasid tükeldavate uute teede ehitamiseks v.a metsateed,  matkarajad, jalgratta- ja jalgteed ning juurdepääsuteed elamutele;

 Ehitiste püstitamisel või põllumajandustöödel kui väljatava kaevise maht ulatub  kruusa, liiva, dolokivi  ja lubjakivi leidumise korral üle 3000 m3.  Erandiks on  tehnovõrkude rajamine, siis võib kaevise maht olla suurem.

3.5 Juhud, millal kaalutakse detailplaneeringu koostamist

Kui kehtiv seadusandlus või üldplaneering ehitamisel detailplaneeringu koostamise kohustust  kaasa   ei   too,   võib  kohalik   omavalitsus  algatada   detailplaneeringu  koostamise   järgmistel  juhtudel:

 olulise avaliku huvi olemasolu korral;  olemasoleva keskkonna olulisel muutmisel;   kavandatava tegevusega kaasneb negatiivne keskkonnamõju või kui negatiivne 

keskkonnamõju ületab planeeritava tegevusega hõlmatavate kinnisasjade piire.

31

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Lisaks   võib  kohalik   omavalitsus  põhjendatud   vajadusel   kaalutlusotsuse   alusel   algatada  detailplaneeringu   koostamise   alal   või   juhul,  mida   pole   käesolevas   üldplaneeringus   ega  planeerimisseaduses ette nähtud.

Kohalikul omavalitsusel on õigus kaaluda ja algatada kaalutlusotsuse alusel detailplaneeringu koostamine järgmistel juhtudel:

 Ehitamine   ärimaa,   tootmismaa,   ühiskondlike   hoonete   ja   mäetööstusmaa  juhtotstarbega aladel ja muudel juhtudel, kui võib ilmneda kavandatava tegevuse  mõju üle kinnisasja piiri (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav  kasv jms). Kinnisasja üleste mõjude hulka arvatakse ka kavandatava tegevusega  kaasneva liikluse ja transpordi mõju (müra, tolm, lõhn, saasteained välisõhus,  valgusreostus, liiklusohtlikkus, insolatsioonitingimuste mitte täitmine jms);

 Mitme   uue   elamukrundi   /   elamumaa   sihtotstarbega   maaüksuse   (alla   5)  moodustamiseks ehitusõiguse saamiseks;

 Uue rida- /või korterelamu ehitamiseks;  Elamu  või   äri-,  majutuse,   või   teenindusobjekti   teenindamiseks   väikehoonete 

kompleksi rajamisel, kus on enam kui 5 väikehoonet;  Sadama ehitamine ja sadama laiendamine maismaa poole üle 33% ulatuses;  Arendusalale või kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja/või 

on vajalik naaberkinnisasjadele juurdepääsude tagamine/säilitamine;   Maastikul domineerivate ehitiste ehitamine;  Kavandatav   tegevus   võib   eeldatavalt   negatiivselt   mõjutada   üldplaneeringus 

määratletud väärtusliku maastiku kui avaliku huvi objekti väärtusi;  Tootmis- ja äri otstarbeliste ehitiste kavandamisel, mille alune ja teenindamiseks 

vajalik maa-ala on suurem kui 2,0 ha;   Uue avalikult kasutatava tee ning jalgratta- ja jalgteeehitamine;  Kultuurimälestiste kompleksi maa-alal ja selle lähiümbruses (kaitsevööndis) üle 

5 m kõrguste hoonete ehitamisel (vt ptk 3.24.5);  Päikesepargi rajamine, kui kavandatud tegevusega kaasneb oluline avalik huvi 

või keskkonnamõju või kui kavandatakse päikeseparki üle 5 ha suurusele maa- alale või olemasoleva päikesepargi kõrvale või lähedusse;

 Alla 30 m kogukõrgusega üksiktuuliku rajamine;  Supelranna rajamine.

Kohalik omavalitsus võib loobuda detailplaneeringu koostamise kaalumisest juhul kui ehitise  projekteerimistingimusi või ehitusloa taotlust menetletakse avalikult.

3.6 Arhitektuurikonkursi läbiviimise nõudega alad või juhud

Käesoleva üldplaneeringuga ei määrata arhitektuurivõistluse läbiviimise nõudega alasid ega  juhtumeid.   Arhitektuurikonkursi   korraldamise   vajadust   kaalutakse   kõigil   juhtudel,   mil  kavandatakse:

 linnaehituslikult keskses kohas asuva või olulist avalikku huvi pakkuva ehitise  ehitamist;

 eriti mahuka või silmatorkava ehitise ehitamisel;  olulise või keskse avaliku ruumi, sh väljaku, tänava või pargi projekteerimisel;  ulatuslike või kesksemate hoonestusalade planeerimisel.

32

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.7 Üldised ehitustingimused

 Arendamine peab  toimuma võimalikult   terviklike,  hästi   läbikaalutud  ruumiliste  visioonide ja terviklahenduste alusel. Lääneranna valla territooriumile ehitatavad ehitised  peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide,  mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest.   Asustuse   tihendamisel   tuleb   eelistada   soodsa   asendiga   piirkondi,   arvestades  sealjuures   olemas-olevat   asustusstruktuuri   ning   sotsiaalse   ja   tehnilise   taristu  kättesaadavust. Vältida tuleb tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele.  Laiendatavate  või  uute  elamualade  planeerimisel   lähtuda   sellest,   et   tagatud  oleks  hea  juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus.  Hoida   asustusalade   kompaktsust   -arendamine   toimub   eelkõige   olemasoleva  asustusstruktuuri tihendamise ja laiendamise, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna  kvaliteedi tõstmise kaudu.  Ehitiste paigutamisel maastikku tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka piirkonna  terviklahendusega ja vaadetega väärtuslikele maastikuelementidele ja kultuurimälestistele.  Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning  arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. Kõik muutused tuleb kavandada  selliselt, et naabrite elukeskkond ei halveneks.  Segahoonestusega aladel on kruntide/ maaüksuste minimaalne haljastatud pinna  osakaal üldjuhul 20%, kuid sõltuvalt asukohast võib kohalik omavalitsus seada tingimuseks  suurema või väiksema haljastuse osakaalu.  Eelistada säästlikke lahendusi nii hoone ehitusel, hoone energiatarbes kui ka hoone  paiknemises ja taristu rajamisel ja kasutamisel. Olemasolevate hoonete võimalikult suure  taaskasutuse   kõrval   tuleks   uued   majad   projekteerida   võimalikult   pikaealisteks.   See  tähendab   muuhulgas,   et   hoone   peaks   võimaldama   kasutusviiside   olulist   muutumist  tulevikus.   Parkimiskohtade kavandamisel, eriti Lihula linnas ja Virtsu alevikus, lähtuda igal  üksikjuhtumil   tegelikust   vajadusest.   Parkimiskohtade   arvestamisel   arvestada  ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade  asemel   haljastatud   õuealade   säilitamist,   parklate   liigendamist   haljastusega.   Eelistada  keskkonnasõbralike transpordiviiside kasutamist.   Uute hoonete ehitamisel ajaloolise struktuuriga Lihula linna, Virtsu alevikku ja  küladesse,   tuleb   olemasolevat   asula   struktuuri/külatüüpi   säilitada.  Uued  hooned   tuleb  ehitada väljakujunenud ehitusjoonele arvestades olemasolevat õuestruktuuri.   Uute hoonete planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse asula või  tänava  hoonestuslaadist,   sh  hoonete  ning  hoonegruppide  vahelise  kauguse  määramisel  väljakujunenud ruumistruktuurist. Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike  tunnuste   kogum,  mis   võib   seisneda   hoone   kõrguses,  mahus,  maaüksuste   struktuuris,  hoonete paiknemises üksteise suhtes või maaüksusel. Uute hoonete ehitamise puhul saab  määravaks just nende maht ja materjalikasutus. Tuleb vältida silmatorkavalt suuremaid  hooneid kui on ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei  haaku.   Ehitamisel arvestada avalike merevaadetega, samuti naabrite vaadetega merele, kui  naabritega ei lepita kokku teisiti.  Enne 1940. aastat hoonestatud põhihoone välisviimistluses tuleks üldjuhul vältida  imiteerivate   materjalide   kasutamist:   plekist   ja   plastist   välisvoodrit,   metalluksi,  kiviimitatsiooniga ja profileeritud katuseplekki, rullkatet (välja arvatud lamekatuse korral),  kärjekujulist ruberoidkatet jne;

33

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Enne 1940. aastat ehitatud hoonetel tuleks üldjuhul vältida plastakende kasutamist.  Erandjuhul võib plastaknaid kasutada hoovipoolsetel fassaadidel. Enne 1940. aastat rajatud  hoonetele   on   iseloomulikud   puidust   aknaraamiga   väikese   raamijaotusega   aknad.  Plastikaknad   võivad   kahjustada   hoone   niiskusrežiimi,   lisaks   vananevad   naturaalsetest  materjalidest erinevalt.  Keelatud on sulgeda elanike poolt kasutatavaid liikumisteid ja jalgradu kui kasutus  põhineb väljakujunenud taval. Erandjuhtudel on nõutav kohalik omavalitsuse nõusolek.  Juhul   kui   soovitakse   ehitusõigust   krundile,  maaüksusele   või   kinnistule,   kus   paikneb  ajalooline juurdepääsutee, tuleb väljakujunenud taval põhinev liikumistee säilitada.   Enam kui 10 ha pindalaga maa-ala planeerimisel on kohalikul omavalitsusel õigus  nõuda, et hoonestus, taristud ja haljasalad kavandataks nii, et haljasaladest moodustuks  sidus koridor, mis viiks veekoguni, pargini või puhkealani.  Ehitiste püstitamisel  pidada silmas,  et  ehitiste  juurde rajatavad tehnovõrgud-  ja  kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühikesed ja võimalikult vähe  kahjustataks maastiku visuaalset väärtust.  Ehitustegevuseks   ettevalmistavate   tööde   käigus   ranna   ja   veekogu   kallaste  piirkonnas on keelatud ulatuslik maapinna reljeefi muutmine ehituskeeluvööndi ulatuses,  et tagada looduskaitseseaduse (LKS § 34) eesmärkide kohane rannal või kaldal asuvate  looduskoosluste säilitamine.  Uute hoonete ja rajatiste püstitamisel on keelatud olemasoleva maapinna reljeefi  ulatuslik ümberkujundamine.   Sademeveed  tuleb  kokku koguda hoonete  katustelt   ja  kõvakattega  pindadelt   ja  immutada pinnasesse võimalikult maaüksuse/krundi piires. Teed ja parklad projekteerida  selliselt, et sademevesi neilt valguks tee või parkla äärsesse kraavi või haljasaladele ning ei  valguks   naaberkinnisasjadele.   Immutamise   protsessi   hõlbustamiseks   on   soovitatav  kasutada   sademevee   imbsüsteeme,   kraavitust   või  muid   looduslähedasi   lahendusi   ning  vältida uute sademeveetorustike rajamist.  Säilitada   ja   hoida   silmapaistvate  mõõtmetega   elujõulisi   põlispuid,   põlispuude  gruppe   ja   alleesid   ning  Lihula   linna   ja  Virtsu   aleviku   ning   teiste   suuremate   asulate  tänavahaljastust.  Ranna-aladele   ehitamisel   kaitseks   tuule,   jää   ja   erosiooni   eest   säilitada  maksimaalselt rannaäärset metsa ja kõrghaljastust. Vältida tuulekoridoride tekitamist.  Arvestada elurikkuse hoidmise vajadusega.  Lihula   linna,   Virtsu   aleviku   ja   kompakse   hoonestusega   alade   haljasalade  säilitamisel   ja   kavandamisel   arvestada   kliimamuutustega   seotud   probleemidele  reageerimisega   (temperatuuri   alandamine,   vihmavee   käitlemine)   ja   bioloogilise  mitmekesisuse   suurendamisega.   Haljasalad   aitavad   paremini   hakkama   saada  kliimamuutuse   poolt   põhjustatud   (ekstreemsete)   ilmastikuolude   –   kuumalainete   ja  valingvihmade   –   ebasoodsate   mõjudega.   Haljasalad   aitavad   keskkonda   jahutada   ja  kõrvaldada liigset sademevett.  Hoonestatava   krundi/maaüksusee   minimaalse   suuruse   või   sellest   väiksema  krundi/maaüksuse   suuruse   rakendamise   eelduseks   on,   et   kõik   vajalikud   rajatised  (tehnosüsteemid- ja kommunikatsioonid,  sh. puurkaev, reoveekäitlus,  elektripaigaldised  jms)  mahuvad   koos   kujadega   krundile/maaüksusele   või   on   rajatiste   ja   nende   kujade  kavandamisel   naaberkruntide/naabermaaüksuste   omanikega   sõlmitud   vastavasisulised  servituudi (eel)kokkulepped.      Lammutada või korrastada ohtlikud, lagunevad, ümbruskonna miljööd rikkuvad või  looduskeskkonda ohustavad või reostavad ehitised.

34

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.8 Elamute ehitustingimused piirkondade kaupa

Lääneranna vald on üldplaneeringu eesmärkide saavutmiseks jagatud piirkondadeks mille  kohta  on   toodud  kohakesksed  maakasutus-   ja   ehitustingimused  elamute   ja  nende   juurde  kuuluvate   abihoonete   planeerimiseks,   projekteerimiseks   ja   ehitamiseks.   Piirkonnad   on  erinevad ning seetõttu ka erinevate ehitus- ja maakasutuspõhimõtetega.

 Lihula muinsuskaitseala;  Lihula linn väljaspool muinsuskaitseala ja Virtsu alevik;  Kompaktse iseloomuga külakeskused;  Matsalu rahvuspargi maa-ala;  Väärtuslikud külasüdamed hajaasustuses;  Hajaasustusega alad.

Piirkondade paiknemine on toodud JOONIS 4. EHITUSTINGIMUSTE SKEEM. 

3.8.1 Lihula muinsuskaitseala

Lihula muinsuskaitseala ruumilise arengu tingimusi on käsitletud ptk 3.24.1.

Lihula   muinsuskaitsealal   kehtivad   üldplaneeringu   koostamise   ajal   järgmised   seadustest  tulenevad piirangud ja põhimõtted:

 Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala;  Lihula muinsuskaitseala kaitsekord ja selles toodud ehitustingimused.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

       • Uue elamu ja selle juurde kuuluva abihoone püstitamisel lähtuda eraldi iga krundi/  maaüksuse   või   hoone   puhul   vastavalt   piirkonnas   või   kvartalis   väljakujunenud  hoonestustihedusest, hoonete arvust maaüksusel ja tänavajoonest. Ehitusõiguse andmisel  võtta arvesse piirkonna keskmist hoonestustihedust, hoonestuse kõrgust ja väljakujunenud  ehituslaadi, mille alusel määratakse kavandatavatele ehitistele lubatud suurim ehitisealune  pindala, kõrgus, korruste arv, asukoht ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.         •  Uue  hoonestamata   elamukrundi/maaüksuse  minimaalne   suurus,  millele   antakse  ehitusõigus, on 1000 m2. Krundi/maaüksuse minimaalsuuruse määramisel on lubatud 30%  kõikumine muinsuskaitselistel,  maakorralduslikel   ja maastikulisest  eripärast   tulenevatel  kaalutlustel  (looduslikud piirid,   juurdepääsud, kiviaiad,  ajaloolised piirded,  tänavajoon,  haljastus jm). Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist moodustatud katastriüksusele  võib anda ehitusõiguse ka juhul kui katastriüksuse pindala on väiksem kui 1000 m2.     • Üldjuhul on hoone lubatud maksimaalne kõrgus kuni 10 m maapinnast;     • Üldjuhul hoonete suurim lubatud arv krundil/ maaüksusel: üks põhihoone ja kuni kolm  abihoonet;     • Parkimine omal krundil/maaüksusel.

3.8.2 Lihula linn väljaspool Lihula muinsuskaitseala ja Virtsu alevik

Lihula linnas, väljaspool muinsuskaitseala, ning Virtsu alevikus kehtivad järgmised seadustest  tulenevad piirangud ja põhimõtted:

 Lihula linn on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala;  Virtsu alevik on detailplaneeringu kohustusega ala;

35

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Virtsu  alevik  on   riigi   tasemel  määratud  olulise  üleujutusohuga   riskipiirkond.  Riskipiirkonna sees on määratud üleujutusohuga ala, kus kehtivad üleujutusohuga  ala maakasutus- ja ehitustingimused (vt ptk 3.23.3). 

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

       •  Uue hoonestuse kavandamisel  tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning  lähtuda olemasolevate hoovide, elamute ja abihoonete struktuurist.         •  Uue hoonestuse  kavandamisel   tuleb  arvestada  vajadusega säilitada  ümbritsevate  elamute elukvaliteet (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilimine).     • Väikeelamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse miinimumsuurus, millele antakse  ehitusõigus, on 1000 m2. Elamumaa sihtotstarbega maaüksuse miinimumsuurus lähtub  piirkonnas välja kujunenud väikeelamumaa krundi või maaüksuste suurustest. Minimaalse  maaüksuse   suuruse   määramisel   on   lubatud   30%   kõikumist   maakorralduslikel   ja  maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad,  kõlvikupiirid   jm).   Enne   käesoleva   üldplaneeringu   kehtestamist   moodustatud  katastriüksusele võib anda ehitusõiguse ka katastriüksusele pindalaga alla 1000 m2;     • Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv)  on kaks korrust ja kõrgus üldjuhul kuni 10 m.         • Hoonete suurim lubatud arv krundil/ maaüksusel on uushoonestuse rajamisel: üks  põhihoone ja kuni kolm abihoonet. Abihooneid on lubatud projekteerida rohkem, kui see  on iseloomulik antud tänavale.     • Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasolevast asula või tänava struktuurist (mis  seisneb hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil/ maaüksusel, kaugusest tänavast  jne), arvestades seadustest tulenevaid kitsendusi.         •  Olemasolevas  väljakujunenud  elamupiirkonnas   tuleb   lähtuda  konkreetse   tänava  hoonestuslaadist.      • Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi tänavate ääres.  Uued hooned planeerida lähtuvalt olemasolevast hoonestusstruktuurist, eesmärgiga hoida  hoonestusstruktuuri väikelinliku ilmet;        • Eelistatud on üldjuhul vanade hoonete taastamine nende lammutamisele ja asemele  uute hoonete ehitamisele;         •   Enne   1940.   aastat   ehitatud   hooned   eelistatult   säilitada,   täpsemalt   otsustatakse  säilitamise  küsimus  vajadusel   iga  kord  eraldi  olenevalt  konkreetse  hoone  miljöölisest  väärtusest  (olulisus miljöö edasikandjana konkreetses asukohas),  säilivusest  (autentsus,  algupärasus), tehnilisest olukorrast jm asjaoludest.       •   Hoonete   tänavapoolsetele   fassaadidele   ja   katustele   mitte   paigaldada   kütte-   ja  ventilatsiooniseadmeid,   päikesepaneele,   satelliittelevisiooni   antenne   jms   seadmeid.  Soojuspumba välisseadmed ja maapealsed päikesepaneelid kavandada soovitavalt tänavalt  mittevaadeldavasse   asukohta  võimalikult   varjatud  kujul.  Esifassaadi   ette   on   seadmete  paigaldamine üldjuhul keelatud. Päikesepaneelid paigutada samasse tasapinda katusega  ning hoone arhitektuurse lahendusega kokku sobivalt.      • Uute abihoonete rajamisel krundi või maaüksuse piirile lähemale kui 4 m, tuleb see  kirjalikult kooskõlastada naaberkinnisasja omanikuga. Üldjuhul ei ole abihoone ehitamine  naaberkinnisasja piirile lähemale kui 4 m lubatud.

3.8.3 Kompaktse iseloomuga külakeskused: Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Tõusi- Mõtsu, Varbla, Lõpe, Koonga ja Oidrema

 Üldplaneeringu eesmärgiks ompaktse iseloomuga külakeskustes on olemasoleva külamiljöö  säilitamine.   Kompaktse   iseloomuga   külakeskuste   määratlemisel   oli   ühisveevärgi   ja 

36

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

-kanalisatsiooni  olemasolu.  Nimetatud külakeskustes  on määratud  reoveekogumisalad,  va  Oidrema   kus   on   olemas   ühiskanalisatsioon   kuid   reoveekogumisala   määratud   ei   ole.  (Keskkonnaministri 02.07.2009.a käskkiri nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega  alla 2000 ie”). 

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

       • Minimaalne elamukrundi/-maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 2000 m2.  Minimaalse   elamukrundi/maaüksuse   suuruse   määramisel   on   lubatud   30%   kõikumist  maakorralduslikel   ja  maastikulisest   eripärast   tulenevatel   kaalutlustel   (looduslikud   piirid,  juurdepääsud,   kiviaiad,   kõlvikupiirid   jm).   Enne   käesoleva   üldplaneeringu   kehtestamist  moodustatud  katastriüksusele  või  ajaloolisele   talukohale   (hoonestatud   talusüdamele)  võib  anda ehitusõiguse ka katastriüksusele pindalaga alla 2000 m2; 

        •  Uue   hoonestuse   kavandamisel   tuleb   väärtustada   olemasolevat   elukeskkonda   ning  olemasolevate hoovide, elamute ja abihoonete paiknemise struktuuri. 

        •  Uue   hoonestuse   kavandamisel   tuleb   arvestada   ümbritsevate   elamute   elukvaliteedi  püsimisega (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine). 

    • Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 10m maapinnast.

       • Hoonete suurim lubatud arv maaüksusel on: üks põhihoone ja kuni kolm abihoonet.  Abihooneid on lubatud ehitada rohkem, kui see on iseloomulik antud külale.

   • Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasoleva küla struktuurist (mis seisneb hoonete  paiknemises  üksteise   suhtes  või  kinnistul,   kaugusest   tänavast   jne),   arvestades   seadustest  tulenevaid kitsendusi. Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi  külateede ääres. 

        •   Olemasolevas   väljakujunenud   elamupiirkonnas   tuleb   lähtuda   konkreetse   asumi  hoonestuslaadist.

     • Enne 1940. aastat ehitatud heas tehnilises seisundis elamud eelistatult säilitada, Hoonet  restaureerides   säilitada   maksimaalselt   originaaldetailid.   Põhihoone   välisviimistluses  soovituslikult mitte kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit, metalluksi,  kiviimitatsiooniga ja profileeritud katuseplekki, rullkatet (välja arvatud lamekatuse korral),  kärjekujulist ruberoidkatet jne.

       • Säilitada ja hoida   külades kasvavaid silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid,  põlispuude gruppe ja alleesid ning tänavahaljastust.

3.8.4 Matsalu rahvuspark

Üldplaneeringu   eesmärgiks   on   Matsalu   rahvuspargi   väärtuste   kaitse   ja   väärtustega  arvestamine,   rahvuspargi   kaitse-eeskirja   tingimustega   arvestamine   ning   olemasoleva  asustusstruktuuri ja külamiljöö säilitamine.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

    • Minimaalne elamukrundi/ -maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 5000 m2,välja  arvatud Kirbla kompaktse iseloomuga külakeskus, kus elamukrundi/-maaüksuse suurus millele  antakse ehitusõigus on 2000 m2. Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 30%  kõikumist maakorralduslikel ja maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud  piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid jm). Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist  moodustatud katastriüksusele või ajaloolisele talukohale (hoonestatud talusüdamele) võib anda  ehitusõiguse ka katastriüksusele pindalaga alla 5000 m2, Kirbla kompaktse iseloomuga  külakeskuses pindalaga alla 2000 m2.

37

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

    • Säilitada Matsalu rahvuspargile omane maastikustruktuur (asustusmuster ja –tihedus,  külastruktuur, teedevõrgustik, maastiku väikeelemendid, põlispuud jms);

    • Sobivate tingimuste korral on lubatud ajaloolistel, enne 1940. aastat eksisteerinud talumaadele  ehitada kuni kaks elamut, kas ühe õueala piires või uue õueala moodustamisega tingimusel, et  elamud jäävad vähemalt 50 meetri kaugusele teineteisest ning sobituvad külastruktuuri,  moodustades hoonestusjoonel ühtse terviku. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada  olemasolevat küla- ning õuestruktuuri.

    • Uute hoonete projekteerimisel arvestada kontaktvööndi arhitektuurilisi lahendusi, sobitades  hooned mahult ja välisviimistluselt (eelkõige oma maaüksuse siseselt) olemasolevatega).

    • Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega  (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine). Planeerida uushoonestus ajaloolistele  väljakujunenud õuealadele, ehitustegevuseks vältida avamaastikke.

    • Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 10  m maapinnast.

    • Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasoleva küla struktuurist (mis seisneb hoonete  paiknemises üksteise suhtes või kinnistul, kaugusest tänavast jne. Arvestada tuleb hoonete  põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi külateede ääres.

    • Matsalu rahvusparki sobivad lihtsa arhitektuurilise lahendusega, ristkülikukujulise (laiuse- pikkuse suhe 1:1,5 1:4) põhiplaaniga, rõdude ja sammasteta, peamiselt ühemahulised  kuni  kahekordsed (põhikorrus ja katusekorrus), suurema eluhoonega (ehitisealune pindala kuni  300 m2), väiksemate abihoonetega (ehitisealune pindala kuni 200 m2) hooned, mille  kujundusvõttena võib leida esiküljel eesseina tagasiastet, väiksemat tagakülje tagasiastet ja  eeskodasid elamuosa keskteljel. Eeskojad ja katuseuugid on mahult tagasihoidlikud, vintskapid  mitte suuremad kui 1/3 katuse küljepinnast, põhikatusest madalama harjajoonega. Eluhooned on  ehitatud enamasti puhasnurgaga, ristnurk ja tapiotsad on olnud vanematel rehielamutel  nurgaseostes või abihoonetel. Akende ja uste piirdeliistud peaksid olema nurkades ilma  üleulatuseta.

    • Rahvuspargis on soovitav ehitada hooneid halli- või pruunitooniliste viil-, kelp-, poolkelp- või  mansardkatusega, katuse kaldenurk 35-45 kraadi Vältida tuleks võõrapärase kultuurimõjuga  kataloogi- ja moodulmajade ning peenikesest ümarast freespalgist ning tõstetud seinaga (kus  räästajoon tõuseb esimesest korrusest kõrgemale) hoonete ehitamist, imiteerivaid- ja  plastmaterjale ning mittelooduslikke värvitoone (intensiivsed, liiga erksad värvitoonid, suurtel  seinapindadel ka valget, liiga heledaid ja sünteetilist nn rootsipunast). Välisviimistluses sobivad  materjalid on puit, roog, kivi (katusel ka plekk, asbestivaba eterniit, tõrvapapilaadsed materjalid),  tänapäevased ehituskivist või -plokist seinad soovitav katta laudisega või krohvida. Soovitav  ehitada hooneid halli- või pruunitooniliste viil-, kelp- ja poolkelpkatusega, katuse kaldenurk 35-45  kraadi.

    • Enne 1940. aastat ehitatud miljööväärtuslikud hooned eelistatult säilitada, täpsemalt  otsustatakse säilitamise küsimus vajadusel iga kord eraldi olenevalt konkreetse hoone miljöölisest  väärtusest (olulisus miljöö edasikandjana konkreetses asukohas), säilivusest (autentsus,  algupärasus), tehnilisest olukorrast jm asjaoludest. Muuhulgas tuleb hoone tehnilise seisukorra  hindamiseks koostada ehitustehniline ekspertiis. Halvas konstruktiives seisukorras olevate  hoonete lammutamine on lubatud juhul, kui insenertehnilise ekspertiisi põhjal (mille on teostanud  vastavat tegevusluba omav spetsialist) on kandvatest konstruktsioonidest hävinud üle 60%.

    • Säilitada ja hoida külades kasvavaid silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid,  põlispuude gruppe ja alleesid riigi- , kohalike ja erateede äärtes ning külasüdametes.

    • Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik 

38

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

    • Säilitada alade avatust, vaateid maastikuelementidele, looduslikele ja poollooduslikele aladel.

    • Hoonete paigutusel tuleb erilist tähelepanu pöörata piirkonna looduslikule eripärale, säilitada  kiviaiad, puisniidud, loopealsed; tagada vaated huvitava reljeefiga maastikule ja väärtuslikele  maastikuelementidele.

3.8.5 Väärtuslikud külasüdamed: Hõbeda, Ura, Tarva, Paimvere, Poanse, Nedrema, Irta-Jänistvere, Pikavere, Kurese, Järise, Vanamõisa, Alaküla, Pagasi, Kaseküla, Hanila, Kinksi, Nurmsi, Valuste, Varbla, Kokuta-Massu, Peantse

Väärtuslikud külasüdamed on toodud eraldi välja, kuna neil on paremini säilinud ajalooline  külastruktuur   ja   seal   esineb   arvukalt   pärandkultuuriobjekte.   Väärtuslike   külasüdamete  paiknemine  on  kajastatud   JOONISEL 4  Ehitustingimuste   skeem  ja  LISAS 8  Väärtuslike  külasüdamete väljavõtted.

Üldplaneeringu eesmärgiks  on olemasoleva  külamiljöö  säilitamine.  Hajaasustuses   toimub  ehitusprojektide   koostamine   reeglina   projekteerimistingimuste   alusel,   välja   arvatud  käesolevas üldplaneeringus toodud detailplaneeringute koostamise juhud.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

     • Minimaalne elamukrundi/ -maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 5000 m2.  Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 30% kõikumist maakorralduslikel ja  maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad,  kõlvikupiirid jm). Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist moodustatud katastriüksusele  või   ajaloolisele   talukohale   (hoonestatud   talusüdamele)   võib   anda   ehitusõiguse   ka  katastriüksusele pindalaga alla 5000 m2;

    • Peamiseks maastiku säilitamist tagavaks tingimuseks on aladele omase maastikustruktuuri  säilitamine   (asustusmuster   ja   –tihedus,   külastruktuur,   teedevõrgustik,   maastiku  väikeelemendid, põlispuud);

    • Elamud ehitada eelkõige endistele talukohtadele algses kohas.

        •  Uue   hoonestuse   kavandamisel   tuleb   väärtustada   olemasolevat   elukeskkonda   ning  olemasolevate hoovide, elamute ja abihoonete struktuuri.

        •  Uue   hoonestuse   kavandamisel   tuleb   arvestada   ümbritsevate   elamute   elukvaliteedi  püsimisega (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine).

    • Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv) on  kaks korrust ja üldjuhul kuni 10 m. maapinnast

    • Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasoleva küla struktuurist (mis seisneb hoonete  paiknemises  üksteise   suhtes  või  kinnistul,   kaugusest   tänavast   jne),   arvestades   seadustest  tulenevaid kitsendusi. Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi  külateede ääres

    • Olemasolevas väljakujunenud elamupiirkonnas tuleb lähtuda konkreetse küla või tänava  või asumi hoonestuslaadist. Kui elamu rajatakse väljaspool väljakujunenud elamupiirkonda,  siis   arhitektuursed,   ehituslikud   ja   kujunduslikud   tingimused   lähtuvad   muudest  üldplaneeringus toodud üldtingimustest.

       • Enne 1940. aastat ehitatud miljööväärtuslikud hooned eelistatult  säilitada, täpsemalt  otsustatakse   säilitamise   küsimus   vajadusel   iga   kord   eraldi   olenevalt   konkreetse   hoone 

39

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

miljöölisest   väärtusest   (olulisus  miljöö   edasikandjana   konkreetses   asukohas),   säilivusest  (autentsus, algupärasus), tehnilisest olukorrast jm asjaoludest.

    • Säilitada ja hoida tuleb külades kasvavaid silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid,  põlispuude gruppe ja alleesid riigi- , avalike ja erateede äärtes ning külasüdametes.

       •  Poollooduslike koosluste esinemisaladel  on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks  vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine;.

       • Säilitada alade avatust, vaateid maastikuelementidele, looduslikele ja poollooduslikele  aladel.

       • Hoonete paigutusel tuleb erilist  tähelepanu pöörata piirkonna looduslikule eripärale,  säilitada kiviaiad, puisniidud, loopealsed; tagatakse vaated huvitava reljeefiga maastikule ja  väärtuslikele maastikuelementidele.

3.8.6 Hajaasustusega alad

Üldplaneeringu eesmärgiks  on olemasoleva  külamiljöö  säilitamine.  Hajaasustuses   toimub  ehitusprojektide koostamine üldjuhul projekteerimistingimuste alusel välja arvatud seaduses  toodud   juhud   ning   käesolevas   üldplaneeringus   toodud   detailplaneeringute   koostamise  kohustuse juhud.

Elamute planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

    • Minimaalne elamukrundi või -maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 5000 m2;  Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 30% kõikumist maakorralduslikel ja  maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad,  kõlvikupiirid jm). Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist moodustatud katastriüksusele  või   ajaloolisele   talukohale   (hoonestatud   talusüdamele)   võib   anda   ehitusõiguse   ka  katastriüksusele pindalaga alla 5000 m2.

        •  Uue   hoonestuse   kavandamisel   tuleb   väärtustada   olemasolevat   elukeskkonda   ning  olemasolevate hoovide, elamute ja abihoonete struktuuri. 

        •  Uue   hoonestuse   kavandamisel   tuleb   arvestada   ümbritsevate   elamute   elukvaliteedi  püsimisega (hoovialade privaatsus, piisava haljastuse säilitamine). 

    • Üksik-, paaris- ja ridaelamute suurim lubatud korruselisus (maapealsete korruste arv ) on  kaks korrust ja kõrgus üldjuhul kuni 10 m maapinnast.

    • Hoone asukoht tuleb valida lähtudes olemasoleva küla struktuurist (mis seisneb hoonete  paiknemises  üksteise   suhtes  või  kinnistul,   kaugusest   tänavast   jne),   arvestades   seadustest  tulenevaid kitsendusi. Arvestada tuleb hoonete põhimahu vahekaugust ja paiknemise rütmi  külateede ääres

    • Uus elamu peab sobituma ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadiga.

        •  Kui  elamu rajatakse  väljaspool  väljakujunenud elamupiirkonda,  siis  arhitektuursed,  ehituslikud   ja   kujunduslikud   tingimused   lähtuvad   muudest   üldplaneeringus   toodud  üldtingimustest.

3.9 Segahoonestusega alad

Lääneranna   valla   üldplaneeringus   määratud   segahoonestusega   alad   on   ajalooliselt  väljakujunenud mitmekülgse kasutuse ja hoonestusega alad valla suuremate asulate keskel,  sh Lihula linna Tallinna mnt äärne hoonestus, Virtsu aleviku Tallinna mnt äärne ja sadama  ümbruse hoonestus ning hajaasustuses ajalooliselt oluliste hoonete ja hoonekomplekside, sh 

40

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

mõisate,   koolihoonete   jms   ümbrus.   Segahoonestusega   aladel   on   tihedalt   põimunud  kaubandus-   ja   teenindusettevõtted,   bürood,   kultuuri-   ja   haridusasutused,   ühiskondlikud  hooned, väiketootmine, elamud jms. Katastriüksustel on või on olnud mitu sihtotstarvet ning  hoonetel  mitu   kasutusotstarvet   või   krundil   asuvatel   hoonetel   on  või   on   olnud   erinevad  kasutusotstarbed.

Segahoonestusega alale ei või kavandada olulise keskkonnamõjuga tegevusi, sh tootmist (T3)  ning mäetööstuse ala (T2).

Segahoonestusega aladel ehitamisel tuleb lähtuda seletuskirja p 3.7-3.13 toodud tingimustest  sõltuvalt kavandatava ehitise kasutusotstarbest või plaanitavast tegevusest.

3.10 Aiamaa alad

Lääneranna vallas paikneb linnaaianduse alasid, mis on osaliselt muutumas elamualadeks,  kuid osaliselt on need aiamaadena kasutusel. Praeguseks on varasemate aiandusalade alused  maad reformitud ning nendest on saanud kas era- või munitsipaalmaad või need on jäetud riigi  omandisse.   Paljudel   aladel   on   varjualuseid,   abihooneid,   kuure   ja   piirdeid.  Aiapidamise  võimaluste loomine neile, kellel selleks võimalused puuduvad, on oluline, kuna see pakub  elanikele sotsiaalseid väljundeid (liikuvus, sotsiaalne aktiivsus ja eneseteostus, loodusõpe,  toidulisa), suurendab linnakeskkonna liigirikkust (pakub elupaiku) ning mitmekesistab ruumi  tervikuna.   Olemasolevatel   aiamaadel,   kuhu   pole   hooneid   ehitatud,   kehtivad   järgmised  maakasutus- ja ehitustingimused:

 aiandusmaa kasutamine ei anna õigust ostmiseks;  munitsipaal- või riigi omanduses oleva aiandusmaa kasutamine ei anna õigust 

maa erastamiseks või ostmiseks;  aiandusmaale ei või istutada pikaealisi ja kõrgekasvulisi vilja- ja ilupuid;  aiandusmaal   ei   tohi   kasvatada   kergesti   metsistuvaid   agressiivse   levikuga 

taimeliike;  aiandusmaal võib kohaliku omavalitsuse loal ja tingimustel püstitada alla 20 m2 

suuruseid   ilma   vundamendita   kergkasvuhooneid,   muude   ehitiste/rajatiste  püstitamine on keelatud.

3.11 Ühiskondlike hoonete planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

Sotsiaalse   infrastruktuuri   arendamiseks   on   reserveeritud   vastavad   alad   (ühiskondlikud  hooned, tervishoiu-, hooldus-, haridus-, kultuuriasutused ning spordiehitised jms) olemasoleva  hoonestuse baasil, mis paiknevad valla suuremates asulates (üldkasutatavad alad tähistatud  tähisega A).

Uue   ühiskondliku   hoone   rajamiseks   tuleb   detailplaneering   koostada   detailplaneeringu  kohustusega aladel ja juhtudel. Vajadusel võib kohalik omavalitsus ka muudel juhtudel nõuda  ühiskondliku-hoone rajamise jaoks detailplaneeringu ja/või originaalprojekti koostamist. 

Detailplaneeringu   koostamisel   ühiskondlike   hoonete   ehitamiseks   tuleb   järgida  üldplaneeringus toodud üldiseid ehitustingimusi.

Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ühiskondliku hoone ehitamiseks  kooskõlas eelpool ptk  3.7  toodud üldiste ehitustingimustega ja käesolevas peatükis toodud  tingimustega on järgmised:

41

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Kasutamise sihtotstarve Avalikku funktsiooni täitvaid (ehk sotsiaalmaa sihtotstarbega  haakuvaid) hooned ja rajatised

Suurim lubatud hoonete arv maa-alal

Selgub detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel  kaalutlusotsuste käigus lähtudes objektist ja koha eripärast.

Asukoht Valida lähtudes ümbritsevast maastikust või väljakujunenud  küla, aleviku või linna struktuurist (mis seisneb hoonete  paiknemises üksteise suhtes või kinnistul, kaugusest tänavast  jne), arvestades seadustest tulenevaid kitsendusi.

Maksimaalne lubatud suurim ehitisealune pindala

Selgub detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel  kaalutlusotsuste  käigus   lähtudes  objektist   ja  koha eripärast  lähtudes   ümbruses   väljakujunenud   hoonestuslaadist   ning  hinnates mahtude sobitumist maastikuga.

Hoonestuse kõrguspiirang

Selgub detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel  kaalutlusotsuste  käigus   lähtudes  objektist   ja  koha eripärast  lähtudes   ümbruses   väljakujunenud   hoonestuslaadist   ning  hinnates mahtude sobitumist maastikuga. Hoonestuse lubatud  maksimaalne korruselisus (maapealsete korruste arv) on kuni  5 korrust ja/ või kuni 17 m.

Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused

Väljakujunenud keskkonnas tuleb lähtuda konkreetse asumi  hoonestuslaadist ja kavandatava hoone kasutusest. Kui hoone  rajatakse   väljaspool   väljakujunenud   tervikliku  hoonestuslaadiga piirkonda, siis arhitektuursete, ehituslike ja  kujunduslike tingimuste määramisel lähtutakse koha eripärast  arvestades   ümbruses   väljakujunenud   hoonestuslaadi   ning  hinnates ehitiste mahtude sobitumist maastikuga.

Maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht

Kõik   tehnovõrgud   ja   juurdepääsuteed   näidata   projekti  asendiplaanil.

Ehitusuuringu tegemise vajadus

Vajalik on topo-geodeetilise alusplaani koostamine. Lähtudes  koha   eripärast   ja   kavandatavast   tegevusest   on  kohalikul  omavalitsusel õigus nõuda täiendavaid ehitusuuringuid.

Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted

Lähtudes koha eripärast võib kohalik omavalitsus täpsustada  haljastuse   ja   heakorra   ning   juurdepääsuteede   nõudeid  detailplaneeringus või projekteerimistingimustes. Ehitiste ja  parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et  kõvakattega   alad   krundil/   maaüksusel   ei   oleks   kokku  suuremad kui  krundi/  maaüksuse  haljastatav  osa.  Sõltuvalt  ühiskondliku   ehitise   ala   maaüksuse   ja   selle   ümbruse  olemasolevast   maastikulisest   keskkonnast   võib  kohalik  omavalitsus  seada   tingimuseks   suurema   või   väiksema  haljastuse osakaalu.

Lisaks tuleb ühiskondlike hoonete projekteerimisel lähtuda ptk 3.24   toodud täiendavatest  nõuetest   väärtuslikele   aladele   ja   ptk  4  Säästva   ja   tasakaalustatud   ruumilise   arengu  tingimustest.

42

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.12 Äri- , kaubandus- ja teenindusettevõtete hoonete planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

Planeeritud äri-, kaubandus- ja tähistatud teenindusettevõtte alad ja tootmise alad on tähistatud  JOONISEL 1. Maakasutus. 

Uusi ärihooneid võib rajada detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel vastavalt  seadusandlusele.

Uue äri- , kaubandus- ja teenindusettevõtete hoone rajamiseks tuleb detailplaneering koostada  üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Vajadusel võib  kohalik omavalitsus ka muudel juhtudel nõuda äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtete hoonete  jaoks detailplaneeringu koostamist (vt ptk 3.5).

Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte alade planeerimisel ja vastavate objektide projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

 Detailplaneeringus   ning   soovitavalt   projekteerimistingimustes   tuleb   määrata  ärimaa krundi/ maaüksuse minimaalne haljastuse protsent. Äri- kaubandus- ja  teenindusettevõtte  aladel  on krundi/  maaüksuse  minimaalne  haljastatud pinna  osakaal üldjuhul 10%, kuid sõltuvalt asukohast võib kohalik omavalitsus seada  tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu;

 Parkimine tuleb lahendada krundi/maaüksuse siseselt;  detailplaneeringuga või  ehitusloaga tuleb määrata vajalik parkimiskohtade arv ning võimalik paigutus.

Krundi/  maaüksuse   kasutamise   kõrvalsihtotstarbeks   võib   ärimaa  maakasutuse   ette   näha  eeldusel,   et   tegevustega   kaasnevad   mõjud   ei   häiri   naabruskonda   (sh   puudub   oluline  keskkonnamõju ning mõju elanike tervisele) ning rajatava hoone kubatuur vastab elamute  mahtudele nii ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest. Ärimaale kavandatavate objektide  töötajate ja klientide parkimine peab olema lahendatud omal krundil või maaüksusel, parklad  peavad  olema  juurdepääsetavad  äri   lahtioleku  ajal   ilma   takistuseta   (suletud  väravata  või  tõkkepuuta).

Projekteerimistingimuste   andmise   aluseks   olevad   tingimused   äri-,   kaubandus-   ja  teenindusettevõtete   hoonete   ehitamiseks   kooskõlas   eelpool   ptk  3.7  toodud   üldiste  ehitustingimustega ja käesolevas peatükis toodud tingimustega on järgmised:

Kasutamise sihtotstarve

Äritegevuseks - ja väiketootmisekss kasutatavad  hooned ja rajatised

Suurim lubatud hoonete arv maa- alal

Selgub   detailplaneeringu   või   projekteerimistingimuste   alusel  kaalutlusotsuste käigus lähtudes objektist ja koha eripärast.

Asukoht Valida lähtudes ümbritsevast maastikust või väljakujunenud asula  struktuurist (hoonete paiknemises üksteise suhtes ja/või kinnisasjal,  kauguses tänavast  või teest   jne),  arvestades seadustest   tulenevaid  kitsendusi.

Maksimaalne lubatud suurim ehitisealune pindala

Selgub   detailplaneeringu   või   projekteerimistingimuste   alusel  kaalutlusotsuste käigus lähtudes objektist ja koha eripärast lähtudes  ümbruses   väljakujunenud   hoonestuslaadist   ning   hinnates   ehitiste  mahtude sobitumist maastikuga.

Hoonestuse kõrguspiirang

Selgub   detailplaneeringu   või   projekteerimistingimuste   alusel  kaalutlusotsuste käigus lähtudes objektist ja koha eripärast lähtudes 

43

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

ümbruses   väljakujunenud   hoonestuslaadist   ning   hinnates   ehitiste  mahtude sobitumist maastikuga.  Hoonestuse lubatud maksimaalne  korruselisus (maapealsete korruste arv) on kuni 5 korrust ja kuni  17 m.

Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused

Selgub   detailplaneeringu   või   projekteerimistingimuste   alusel  kaalutlusotsusega    lähtudes objektist   ja  koha eripärast  arvestades  ümbruses   väljakujunenud   hoonestuslaadi,   maaüksusust   ning  hinnates ehitiste mahtude sobitumist maastikuga.

Maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht

Kõik tehnovõrgud ja juurdepääsuteed näidata projekti  asendiplaanil.

Ehitusuuringu tegemise vajadus

Vajalik on topo-geodeetilise alusplaani koostamine. Lähtudes koha  ja   objekti   eripärast   on  kohalikul   omavalitsusel  õigus   nõuda  täiendavaid ehitusuuringuid.

Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted

Minimaalne haljastusprotsent üldjuhul on u 10% krundi/maaüksuse  pindalast, kuid sõltuvalt asukohast võib kohalik  omavalitsus seada  tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu.  Lähtudes  koha   eripärast   võib  kohalik   omavalitsus   täpsustada  haljastuse   ja  heakorra   ning   juurdepääsuteede   nõudeid   detailplaneeringus   või  projekteerimistingimustes.   Parkimine   lahendada   omal  krundil/maaüksusel ning parkla soovitavalt liigendada haljastusega.

Lisaks tuleb äri- , kaubandus- ja teenindusettevõtete hoonete projekteerimisel lähtuda ptk 3.24  toodud   täiendavatest   nõuetest   väärtuslikele   aladele   ja   ptk  4  Säästva   ja   tasakaalustatud  ruumilise arengu tingimustest. 

3.13 Tootmishoonete ja rajatiste planeerimine, projekteerimine ja ehitamine

Vältimaks   tootmisfunktsiooni   ning   elamis-   ja   puhkefunktsiooniga   alade   lähestikku  paiknemisest tekkivaid konflikte, on üldplaneeringus eristatud äri- ja toomismaade tüübid.  Nii-öelda tundlikumatel aladel on eelistatud äritegevus ja väiketootmine, millega ei kaasne  olulist keskkonnahäiringut (lõhnahäiring, tolmu lendumine, müra, vibratsioon jm). Suurema  keskkonnamõjuga   tootmist   on   võimalik   arendada   asulate   äärealadel   või   väljaspool  keskusasulaid, olemasolevatest elamualadest eemal. Ka nendel aladel on samas vaja arvestada  kõigi keskkonnanõuetega ning vältida olulise keskkonnamõju avaldumist elanikkonnale või  looduskeskkonnale.

Tuulest ja päikesest energia tootmiseks ehitiste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda ptk 3.14 „Taastuvenergeetika” toodud tingimustest.

Lääneranna valla üldplaneeringus jagunevad tootmisalad:

 T1 – mäetööstuse ala;  T2 – tootmise ala;  T3 – olulise keskkonnamõjuga tootmise ala.

44

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Tootmisalade  planeerimine  on   toimunud  peamiselt,   arvestades  olemasolevaid   ettevõtluse  alasid   ja   arengukoridore:   logistiliselt   olulistes   sõlmpunktides   maanteede   äärde     ja  olemasolevate   toimivate  ettevõtlusaladega  seonduvalt  või  olemasoleva,  kasutuseta  seisva,  tootmishoonestuse   baasil.   Olemasolevatel,   toimivatel   äri-   ja   tootmismaadel   on  üldplaneeringuga üldjuhul säilitatud senine funktsioon.

Tootmisaladele hoonete planeerimisel   ja projekteerimisel   tuleb arvestada,  et  reserveeritud  alale mahuks ka tootmisest tulenev mõjuala (sh kaitsehaljastus). Juhul kui tootmistegevusega  võib kaasneda negatiivne keskkonnamõju, tuleb planeeringus sätestada keskkonnatingimused  negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks, ennetamiseks ja vältimiseks.

Tootmisalade   mitmekülgse   arengu   tagamiseks   on   tootmisaladele   lubatud   rajada   ka  kaubandus-,   teenindus-   ja   büroohooneid   v.a   kaubanduskeskused   (mitmete   poodide   ja  teenindusasutustega avalikkusele suunatud hooned). Kõigi tootmishoonete juurde või eraldi  maaüksusena on lubatud ärimaa funktsioon.

Uute   tootmishoonete  planeerimine   toimub  detailplaneeringu  või  projekteerimistingimuste  alusel. 

Üldplaneering kavandab Lihula linna ja Virtsu aleviku tootmisalade arengut senisel otstarbel  ja   tootmiseks   vajalike   transpordiühenduste   ja   jalakäijate   ühenduste   parandamist.  Ühtlasi  seatakse eesmärgiks tootmisalade parem sidumine jalgratta- ja jalgteede abil asula keskusega.

Tootmismaade planeerimisel ja vastavate objektide projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

 Projekteerimistingimuste   taotlemiseks   ja   detailplaneeringu   algatamiseks   tuleb  koostada   eskiis   (v.a   juhul   kui  moodustada   on   vaja   ainult   tehnorajatiste   krunt/  maaüksus), mille ülesandeks on kirjeldada ja selgitada soovitavate hoonete paigutus  ja   tootmistegevuse   spetsiifika,   et   oleks     võimalik   hinnata   keskkonnamõju  avaldumise võimalikkust planeeringu elluviimisel;

 Ehitusprojekti   ja/või   detailplaneeringu   koostamisel   tuleb   tagada   kruntide/  maaüksuste minimaalne haljastuse protsent ja kaitsehaljastuse paiknemine krundil/  maaüksusel. Tootmisaladel on kruntide/ maaüksuste minimaalne haljastatud pinna  osakaal üldjuhul ca 10%, kuid sõltuvalt asukohast võib kohalik omavalitsus seada  tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu.

 Kui   tootmisala   külgneb   elamuala   või   ühiskondliku   hoonega,   tuleb   tootmisala  territooriumile, elamute või ühiskondliku hoone poolsesse ossa ette näha haljastatud  puhvertsoonid, mis on piisavad tootmisalalt leviva keskkonnamõju leevendamiseks.  Haljastatud   puhvertsooni   rajamise/säilitamise   nõue   mäetööstuse   maa-alal   (T1)  toimub  igakordse  kaalutletud  otsuse  alusel  objektipõhiselt.  Puhverala  ulatuse   ja  tingimuste   üle   tootmisalade   ja   elamualade   vahel   otsustab   kohalik   omavalitsus.  Tingimuse ellu viimisel tuleb läheneda objektipõhiselt,  lähtudes tootmistegevuse  iseloomust ja piirkonna keskkonnatingimustest. Nõuete seadmisel peab arvestama,  et  haljasvööndi   tihedus  ja   laius  peab olema piisav,  vältimaks  vähemalt  häirivat  visuaalset kontakti elamumaalt äri- või tootmismaale. Häiriva visuaalse kontakti  vältimiseks elamumaalt äri- või tootmismaale peab minimaalne haljasvöönd olema  vähemalt  kaherealine   ja  sisaldama  igihaljaid  okaspuid,  soovitav on kasutada ka  mitmerindelist haljastust. Tugevama mürahäiringu vähendamiseks tuleb haljasriba  oluliselt   laiendada   (mitmekümne  meetrini)   ja/või  vajadusel   kombineerida   teiste  müraleevendus-meetmetega.   Elamutega   piirnevatel   aladel   peab   jääma   oluline  keskkonnamõju territooriumi piiresse.

45

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Tootmismaade jagamisel, planeerimisel ja tootmisehitiste projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda järgmistest käesoleva üldplaneeringuga täpsustatud ja täiendatud reeglitest:

 Maa   sihtotstarbed   ja   konkreetne   arengusuund   täpsustatakse     detailplaneeringu  algatamise   staadiumis   või   projekteerimistingimuste   koostamise   ajal.   Vastavalt  sellele täpsustub ka maa-alade sihtotstarve  (kas äri-, tootmis- või tootmis- ja ärimaa  segafunktsiooniga ala või tehnorajatiste maa, vms).

 Juhul,   kui   tootmismaa   arendamine   toob   endaga   kaasa   olulist   negatiivset  keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt läbi viia ka keskkonnamõju  (strateegiline) hindamine.

 Tootmisaladel lahendatakse parkimine krundi- või maaüksuse siseselt ja vastavalt  kehtivatele parkimisnormidele.

 Sademeveekanalisatsiooni   lahendused   tuleb   detailplaneeringutes   ja   projektides  koostada vastavalt kohaliku omavalitsuse või vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.  Eelistatud   on   sademevee   ärajuhtimise   looduslähedased   lahendused,   vältida  võimalikult   sademevee   torustike   rajamist.   Sademeveesüsteemi   kavandamisel  lähtuda sademevee tekkekohapõhise käitlemise põhimõttest. 

3.14 Taastuvenergeetika

Lääneranna valla üldplaneering toetab erinevaid taastuvenergia lahendusi, millised arvestavad  keskkonnakaitse tingimustega, kohaliku majanduse vajadusi ning kogukondlikke sotsiaalseid  huvisid.

Tuule-, päikese vms energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel tuleb arvestada nende  võimalikku vastastikku mõju ja vastastikuste riskidega teineteisele, nt tuulikute varjutuse ja  jäätumise  mõju   päikesepaneelide   toimimisele   jms.   Lähestikku   paiknevate   erinevat   liiki  energiatootmisalade   ja   taristu   trassikoridoride  maa-ala  optimaalse  kasutamise   tagamiseks  tuleb hinnata erinevate energiatootmisviiside positiivseid ja negatiivseid koosmõjusid.

3.14.1. Päikeseenergeetika

Päikeseparkide planeerimiseks üldjuhul detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav. Kohalik  omavalitsus  võib  põhjendatud  vajadusel  kaalutlusotsuse  alusel   algatada  detailplaneeringu  koostamise päikesepargi rajamiseks, kui kavandatud tegevusega kaasneb oluline avalik huvi  või  keskkonnamõju  või  kui  kavandatakse  päikeseparki  üle  5 ha   suurusele  maa-alale  või  olemasoleva päikesepargi kõrvale või lähedusse.

Kohalik omavalitsus võib nõuda keskkonnamõju hindamist, keskkonnamõjude eelhinnangut  ja maastikuanalüüsi ning võib vajadusel läbi viia päikeseparkide projekteerimistingimuste  väljastamise avaliku menetlusega.

Lääneranna   valla   üldplaneeringu   seletuskirjas   on   toodud   tingimused   päikeseparkide  kavandamiseks. Maa-alasid päikeseparkide rajamiseks üldplaneeringus ei reserveerita ning  vastavaid alasid üldplaneeringu joonistel ei kajastata.

Tingimused päikesepargi kavandamisel omatarbeks (ehitise elektrisüsteemi ümberehitus):

 Päikesepargi   kavandamisel   arvestada,   et   päikesepark   ja/või   paneelid   ei   rikuks  avalikku ruumi. Säilitada ilusad vaated ning võimalikult vältida päikesepaneelide  paigutamist ühiskondlikult oluliste käiguteede äärde.

46

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Päikesepaneelid   paigutada   katustel   soovitavalt   paralleelselt   katuse   kaldega   või  integreeritult   katusekatte  materjali   sisse   ning   hoone   arhitektuurse   lahendusega  kokku sobivalt.

 Päikeseparkide   ehitamine   rohelise   võrgustiku   rohelisse   koridori   väljapool  hoonestatud alasid või õuealasid ei ole lubatud.

Tingimused päikeseparkide kavandamiseks, mille põhitegevus on elektrienergia tootmine ja müük:

 Päikeseparkide arendamisel on eelistatud väheväärtuslikud alad, jäätmaad, endised  karjäärid, kasutusest väljalangenud tootmis- ja tööstusalad ja nende vahetu ümbrus,  põllumajanduslikult   väheväärtuslik   asustusest   eemal   asuv   põllumajandusmaa  väljapool rohelist  võrgustikku, väärtuslikke maastikke ning kaitse- ja hoiualasid  vms;

 Lihula  muinsuskaitsealal   ja   selle   kaitsevööndis   päikeseparkide   rajamine   ei   ole  lubatud;

 Kui   päikesepargi  maa-alal   või   selle   vahetus   läheduses   asub  muinsuskaitseala,  mälestis või nende kaitsevöönd või mitte kaitse all olev arheoloogiaobjekt jms, tuleb  teha koostööd Muinsuskaitseametiga;

 Päikeseparkide   rajamine   maardla   alal   on   võimalik   vaid   peale   maavara  ammendamist, kui ei ole saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastust;

 Lihula linnas, Virtsu alevikus ja kompaktse iseloomuga külakeskustes (vt ptk 3.8.3)  on päikesepargi kavandamine lubatud ainult tootmismaal ja jäätmekäitluse maal.

 Päikeseparkide kavandamisel arvestada, et päikesepark ei rikuks avalikku ruumi.  Säilitada   ilusad   vaated   ja   haljasalad   ning   võimalikult   vältida   päikesepaneelide  paigutamist ühiskondlikult oluliste käiguteede äärde.

 Lihula   linnas,   Virtsu   alevikus   ning   külakeskustes   vältida   maapealsete  päikeseparkide ehitamist vahetult tänavate ja teede äärde, eriti   tänavate ja teede  äärde, mille ääres või all asub taristu: ühisveevärgi- ja kanalisatsioon, elektriliinid,  tänavavalgustus jms tehnovõrgud, eesmärgiga hoida teede ja tänavate äärne taristuga  varustatud maa hoonete ehitamiseks.

 Päikeseparkide rajamisel ei või pärandkultuuriobjekti ja väärtuslikku üksikobjekti  kahjustada (vt ptk 3.24.6  ja LISA 2 Pärandkultuuriobjektide loetelu). Väärtusliku  üksikobjekti ja pärandkultuuriobjekti vahetusse naabrusse ehitamisel on soovitav  arvestada   objekti   eripäraga.  Kohalikul   omavalitsusel  on   õigus   nõuda  maastikuanalüüsi koostamist ja leevendusmeetmete rakendamist.

 Päikeseparke võib rajada väärtuslikele  maastikele  kaalutlusotsuse alusel,  kui  on  koostatud  maastikuanalüüs,  mille  alusel  võib   järeldada,   et  maastiku  väärtusi   ei  kahjustata ning on ette nähtud leevendusmeetmed.

 Päikeseparke  võib   rohelise  võrgustiku   tugialale   rajada   erandina  kaalutlusotsuse  alusel, kui ei kahjustata rohelise võrgustiku toimimist.

 Päikesepargi rajamine rohelise võrgustiku rohelisse koridori ei ole lubatud.   Päikesepargi   rajamisel   väärtuslikule   põllumajandusmaale   kehtivad   väärtusliku 

põllumajandusmaa tingimused (ptk 3.24.3 Väärtuslikud põllumajandusmaad)  Kui päikeseparki soovitakse püstitada avamaastikule ja lähedal paiknevad elu- või 

ühiskondlikud   hooned,   tuleb   päikesepargi   kavandamisse   kaasata   puudutatud  kinnisasjade   omanikud.   Päikesepargi   elamualade   ja   ühiskondlike   objektidega  külgnemisel peab päikesepargi ala koosseisus olema haljastatud puhvertsoon.

47

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Päikeseparkide rajamise üldpõhimõtted ja leevendusmeetmed:

 Päikeseenergia arendamisel tuleb arvestada Lääneranna valla väärtuslike alade – (nt  roheline   võrgustik,   puhkealad,   väärtuslikud   maastikud,   väärtuslikud  põllumajandusmaad,   loodus-ja   muinsuskaitse   alused   objektid)   -   säilitamisega,  samuti ilusate või avalikkusele oluliste vaadete säilitamisega maastikule avalikelt  teedelt. Paikades, kus vaated on väärtustatud, tuleb vältida päikeseparkide rajamist  või   kohaliku  omavalitsuse  kaalutlusotsuse   alusel   esitada   päikesepargiga   seotud  maastikuanalüüs ja leevendusmeetmed.

 Väärtuslikel  aladel  päikeseparkide  visuaalse mõju vähendamiseks  ja  peegelduse  vältimiseks   (nt   teede   ääres)   kavandada   vaatekoridori   ette   vajadusel   haljastatud  puhvervööndid.

 Päikeseparkide kavandamisel on kohalikul omavalitsusel õigus seada päikesepargi  rajamiseks   lisatingimusi   pargist   lähtuva   keskkonnamõju   ja   häiringute  leevendamiseks ning visuaalse mõju vähendamiseks maastikule. 

 Päikeseparkide   rajamisel   tuleb   jälgida,   et   poleks   häirivaid   mõjusid   teede  liiklusohutusele (varjamine, peegeldus) ja tehnovõrkudele.

 Päikesepargi kavandamisel maaparandussüsteemile ja/või -hoiualale tuleb tagada  maaparandussüsteemi toimimine. 

 Kavandatav   päikesepark   peab   vastama   õigusaktidega   kehtestatud   nõuetele   ja  asjakohastele standarditele.

 Päikeseparkide omanikud on kohustatud pärast päikesepargi töö lõppu päikesepargi  lammutama ja maa-ala korrastama.

3.14.2. Tuuleenergeetika

Lääneranna vallas asus üldplaneeringu koostamise ajal 35 elektrituulikut võimsusega kokku  77,45 MW. Olemasolevad elektrituulikud on tähistatud üldplaneeringu joonistel  vastavate  sümbolitega.

Lääneranna valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud üldised tingimused elektrituulikute  ja   elektrituulikute   parkide   planeerimiseks   ja   püstitamiseks.   Maa-alasid   elektrituulikute  rajamiseks üldplaneeringus ei reserveerita. 

Tuuliku  või   tuulikupargi  asukoha  valikul   ja  planeerimisel   tuleb  eelnevalt  välja   selgitada  tuulikut   välistavad   tegurid.   Arvestada   tuleb   tuulikust   või   tuulikupargist   lähtuva   müra,  varjutuste, jääheite jt mõjude ulatusega ja vastavate häiringute normtasemetega ning näha ette  leevendusmeetmed. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda tuulikute poolt tekitatava müra  modelleerimist ja varjutuste hindamist (sh müra- ja varjukaardi koostamist) hiljemalt enne  tuuliku ehitusloa väljastamist.

Üksiktuuliku või tuulepargi rajamine rohelise võrgustiku alale on lubatud üksnes juhul, kui  puuduvad välistavad tegurid, kavandatava tegevuse mõju rohelisele võrgustikule on hinnatud,  olulist  negatiivset  mõju  ei  ole   tuvastatud  või  on   rakendatud  sobivad   leevendusmeetmed.  Lisaks   tuleb  tuulikute  vahele   jäävad alad   jätta  võimalikult   looduslähedaseks  ning  tagada  rohelise koridori toimimine.

Üksiktuuliku   või   tuulepargi   rajamine   väärtuslikule   põllumajandusmaale   on   lubatud  tingimusel, et mõjude hindamisel (KMH, KSH, eelhinnangu vm asjakohases protsessis) on  hinnatud mõju väärtusliku põllumajandusmaa massiivi toimimisele, olulist negatiivset mõju  ei   ole   tuvastatud   ja/või   on   rakendatud   asjakohased   leevendusmeetmed  ning   tuulikute   ja  nendega seotud taristu vahelised maa-alad säilitatakse võimalikult suures ulatuses võimalikult  terviklikuna väärtusliku põllumajandusmaana ning on tagatud väärtusliku põllumajandusmaa  ja sellega seotud rajatiste sh maaparandussüsteemide, toimimine.

48

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Mistahes  kõrgusega  elektrituuliku  püstitamine   tuleb  kooskõlastada  Kaitseministeeriumiga  ning   selleks   teha   koostööd   Kaitseministeeriumiga   võimalikult   varases   elektrituuliku  planeerimise   või   projekteerimise   etapis,   et   välja   selgitada   täpsemad   riigikaitselised  tingimused.

Tuuliku või tuulikuparkide omanikud on kohustatud pärast tuuliku või tuulikupargi töö lõppu  tuuliku või tuulikud lammutama ja maa-ala korrastama.

Tuulikud kogukõrgusega vähemalt 30 m

Lääneranna vallas on Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatatud kogu  valla   territooriumi   hõlmav   tuuleparkide   eriplaneering.   Tuuleparkide   eriplaneeringu  eesmärgiks   on   leida   asukoha   eelvaliku   käigus   Lääneranna   vallas   sobivaimad   kohad  elektrituulikute parkide püstitamiseks ning seejärel valida parimad asukohad elektrituulikute  parkide rajamiseks. Eriplaneeringuga määratakse kindlaks tuuleparkide detailsed lahendused,  sealhulgas   tuulikute   arv,   täpne   asukoht,   kõrgus   ning   vajalik   taristu,   sealhulgas  juurdepääsuteed,   elektri   ülekandeliinid   ja   liitumiskohad  elektrivõrguga.  Lääneranna  valla  üldplaneeringut   ja   tuuleparkide   eriplaneeringut   koostatakse   paralleelselt   teineteisest  sõltumatult.   Eriplaneeringu   kehtestaja   on   Lääneranna   Vallavolikogu.   Eriplaneeringuga  kavandatud   tuuleparkide   ehitiste   asukohad   kantakse   üldplaneeringusse   vastavalt  planeerimisseadusele toiminguga (PlanS § 122 lg 3 ja 5).

Uute   tuulikute   ja   tuulikuparkide   ehitamine   Matsalu   rahvuspargis,   tiheasustusaladel,  kompaktse iseloomuga külakeskustes, väärtuslikes külasüdametes ja väärtuslikel maastikel ei  ole lubatud.

Tuulikute   püstitamine,   sealhulgas   olemasolevate   tuulikute   asendamine,   toimub   vastavalt  kehtivale   seadusandlusele   detailplaneeringu   ja   keskkonnamõjude   hindamise   tulemuste  kohaselt. Vajalik on keskkonnamõjude, sh mõju rohelise võrgustiku toimimisele, hindamine.

Olemasolevaid tuulikuid on lubatud asendada uute tuulikutega kui keskkonnatingimused ei  halvene ning tuulikutest lähtuvad häiringud (müra, varjud, jääheide vms) ei suurene ja tagatud  on vastaval  ajahetkel  kehtivate  asjakohaste keskkonnanormide,  sh müranormide täitmine.  Tuulikute   oluliste,   sealhulgas   keskkonda  mõjutada   võivate   omaduste   ja/või   parameetrite  (näiteks tuuliku kogukõrguse suurenemine ning asukoha muutumine) muutumisel on vajalik  detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude hindamine. Kui tuulikuid pole keskkonna  tingimustest ja muudest välistavatest tingimustest lähtuvalt võimalik asendada, siis tuuliku  aluse maa sihtotstarvet on lubatud muuta peale seda kui tuuliku likvideerimine on lõpetatud  ning tuuliku alust maad on võimalik kasutada muul otstarbel.

Väiketuulikud kogukõrgusega alla 30 m

Väiketuulikute jaoks sobivaid alasid üldplaneeringuga ei määrata.

Väiketuulikute   pargi   (alates   2   tuulikust)   ehitamiseks   on   vajalik   detailplaneering   ja  keskkonnamõjude   hindamine.   Kohalik   omavalitsus   võib   nõuda   üksiku   väiketuuliku  ehitamiseks detailplaneeringu koostamist ja keskkonnamõjude hindamist.

Väiketuulikute püstitamine võib toimuda järgides alltoodud tingimusi:

 Tuuliku asukoha valikul ja planeerimisel tuleb selgitada eelnevalt välja tuulikut  välistavad tegurid. Arvestada tuulikust lähtuva müra, varjutuste ja jääheite mõju 

49

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

ulatusega   ja   vastavate   häiringute   normtasemetega   ning   näha   ette   vajadusel  leevendusmeetmed.

 Väiketuulikute   ehitamine   tiheasustusaladel     ja   kompaktse   iseloomuga  külakeskustes,   väärtuslikel   maastikel   on   erandiks   ning   toimub   kohaliku  omavalitsuse   kaalutlusotsuse   alusel,   kaasates   väiketuuliku   planeerimise   ja  ehitamisega   seotud   menetlustesse   asjaomased   riigiasutused   (sh   näiteks  Terviseamet,   Keskkonnaamet,   Muinsuskaitseamet)   ja   puudutatud   isikud,   sh  naaberkinnisasjade omanikud.

 Tuuliku pöörlevate labade varjude langemist naaberkinnisasja elamu õuemaale ja  üldkasutatavale puhkealale tuleb võimalikult vältida.

 Ehitusloa taotlemisel, projekteerimistingimuste taotlemisel või detailplaneeringu  algatamisel tuleb esitada tuuliku müra ja tuulikulabade varjutuse modelleerimise  tulemused (sh mürakaart ja varjukaart).

 Juhul   kui   seadusest   tulenevalt   on   tuuliku   rajamiseks   vajalik   eelnevalt  projekteerimistingimuste   andmine,   antakse   projekteerimistingimused   avatud  menetlusega.

 Tuuliku planeerimiseks naaberkinnisasja piirile lähemale kui tuuliku kogukõrgus  peab olema naaberkinnisasja omaniku kirjalik nõusolek (servituut).

 Elektrituulikute   kavandamisel   avalike   kasutatavate   teede   äärde   tuleb   lähtuda  kehtivast   seadusandlusest   ja   kehtivatest   tee   projekteerimise   normidest,   sh  kehtivast lubatud tuuliku vähimast kaugusest teekatte servast.

 Tuuliku kaugus taristuobjektidest (elektri ja side õhuliinid, sidemastid, jms) peab  olema   vähemalt   võrdne   tuuliku   kogukõrgusega.  Erisused   on   lubatud   üksnes  taristu omaniku või valdaja nõusolekul. 

 Tuuliku   rajamisel   ei   või   säilinud   pärandkultuuriobjekti   (vt   LISA   2  Pärandkultuuriobjektide   loetelu)   kahjustada.   Pärandkultuuriobjekti   vahetusse  naabrusse ehitamisel tuleb arvestada objekti eripäraga.

 Kui kavandatava väiketuuliku vahetus läheduses asub muinsuskaitseala, mälestis  või nende kaitsevöönd või mitte kaitse all olev arheoloogiaobjekt jms, tuleb teha  koostööd Muinsuskaitseametiga.

 Tuuliku   rajamisel   rohelise   võrgustiku   alale   kehtivad   rohelise   võrgustiku  tingimused (ptk 3.24.8).

 Tuuliku   rajamisel   väärtuslikule   põllumajandusmaale   kehtivad   väärtusliku  põllumajandusmaa tingimused (ptk 3.24.3 Väärtuslikud põllumajandusmaad).

3.15 Mäetööstuse alad

Mäetööstuse alad on planeeritud aladele, mille kohta on üldplaneeringu koostamise ajal kehtiv  kaevandamisluba. Alad on tähistatud mäetööstuse ala juhtotstarbega T1. Eraldi on kajastatud  taustainfona Lääneranna vallas paiknevad maardlad.  Menetluses olevate kaevandamisloa taotluste osas on määratlemine mäetööstusmaana võimalik pärast maavara kaevandamise loa saamist selle õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel. 

Mäetööstuse alale võib rajada maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ja  karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi.  Varude   ammendumisel   nähakse   üldplaneeringus   kohustus   alad   korrastada   vastavalt  Keskkonnaameti   poolt   antud   korrastamise   tingimustele.   Varude   ammendumisel   tuleb  mäetööstuse  alad  korrastada  kas  puhkealadeks,  või   leida  muud   sotsiaalmajanduslikest   ja  keskkonnakaitselistest   kaalutlustest   lähtuvad   sobivad   lahendused.   Puhkeala   kujundamine  peale   ammendumist   on   seotud   karjääri   korrastamisprojektiga,   mis   tuleb   koostada 

50

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Keskkonnaameti väljastatud korrastamistingimuste alusel. Kaevandatud maa tuleb korrastada  enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist (maapõueseadus § 84). Kaevandamisega rikutud  maa korrastamise suund määratakse täpsemalt maavara kaevandamise loas ja korrastamine  toimub   vastavalt   Keskkonnaameti   poolt   antud   korrastamise   tingimustele.   Ühtlasi   võib  nimeteatud protsessis  selguda,  et  kaevandatud alal  on parimaks  lahenduseks hoopis  muu  sotsiaalmajanduslikest ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt sobiv lahendus. 

Üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona, nende kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras.

Maardla  on  geoloogilise  uuringuga  piiritletud   ja  uuritud  ning  maavarade   registris  arvele  võetud maavara lasund või selle osa koos vahekihtidega (vt ka LISA 1). Kaevandatud alade  suurendamine  toimub  läbi  kaevandamise  lubade  taotlemise  Keskkonnaametilt,  mis  ei  ole  otseselt seotud üldplaneeringuga.

Projekteerimistingimuste   andmise   aluseks   olevad   tingimusi   mäetööstuste   aladele  üldplaneeringuga ei täpsustata, kuna need on asukoha- ja objektipõhised. Kaevandatud alade  suurendamine  toimub  läbi  kaevandamise  lubade  taotlemise  Keskkonnaametilt,  mis  ei  ole  otseselt   seotud  üldplaneeringuga.  Üldplaneering   ei   näe   ette   tegevusi   ega   lahendusi,  mis  ohustaksid   maavarade   kasutatavust   või   maardlate   juurdepääsetavust.   Arvestatud   on,   et  arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena.

Kaevandamistegevusel   tuleb võimalusel  vältida alasid,  mis asuvad väärtuslikel  maastikel.  Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine avaliku huviga ja majanduslikult otstarbekas,  tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Kohalikul  omavalitsusel  on   õigus   otsustada   keskkonnamõju   hindamise   ja   täiendavate   uuringute  koostamise   vajaduse   üle.   Lõpliku   keskkonnamõju   hindamise   algatamise   otsuse   teeb  otsustajana Keskkonnaamet lähtudes juhtumipõhistest konkreetsetest asjaoludest, muuhulgas  ka kohaliku omavalitsuse arvamusest.

Kaevandamine   rohelises   võrgustikus   on   võimalik,   kui   rakendada   vastavalt   vajadusele  asjakohaseid   leevendusmeetmeid   ja   tagada   ammendatud   kaevandatud   alade   sobiv  korrastamine. Karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud alade korrastamise viis,  mis   tagab   kaevandatud   ala   edasise   toimimise   rohelise   võrgustiku   osana.   Uute  kaevanduste/karjääride kavandamisel  näha vajadusel  sõltuvalt  konkreetsest  olukorrast  ette  asenduskoridor   ja/või   leevendusmeetmed.   Leevendusmeetmete   rakendamise   vajadus  selgitatakse rohelise võrgustiku eksperthinnanguga. Kaevandamisloa taotlemisel kaaluda ja  vajadusel koostada eksperthinnang rohelise võrgustiku sidususe tagamiseks. 

Vabariigi Valitsus algatas 5. jaanuaril 2023 korraldusega nr 20 Rapla ja Pärnu maakonna  maavarade   teemaplaneeringu   koostamise   ning   sellega   kaasneva   keskkonnamõjude  strateegilise   hindamise   (KSH).   Teemaplaneeringu   eesmärk   on   kaardistada   maavarade  paiknemine   Raplamaal   ja   Pärnumaal   ning   määrata   tingimused   nende   uurimiseks   ja  kaevandamiseks.  Kuigi   planeering   on   praegu   algusjärgus,   on   see   võimalikuks   juhiseks  tulevaste  maakasutusprioriteetide   ja  maavarade  kaevandamise  pikaajaliseks   suunamiseks.  Planeeringuga  määratakse  maavarade   uurimiseks   ja   kaevandamiseks   sobivad   alad   riigi  huvidest   lähtuvalt.   Samas   jääb   võimalikuks   kaevandamislubade   väljastamine   väljaspool  teemaplaneeringuga   määratud   alasid   kohaliku   omavalitsuse   nõusolekul.  Maakonnaplaneeringu koostamine toimub paralleelselt Lääneranna valla üldplaneeringuga.

3.16 Puhke-, haljas- ja kaitsehaljastusalad, hiiemetsad

Lääneranna  valla   puhke-   ja   haljasalade  kasutamise   eesmärgiks  on  tagada  puhkefunktsiooni  toimimine ja säilitamine. Puhke- ja haljasalade hulka loetakse nii looduslikku kui inimese 

51

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

rajatud   haljastust   (sh   pargid,   haljasalad,   kallasrajad   jms).   Puhkealana   käsitletakse   ka  riigimetsa, mida tuleb selle suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks  ressursiks.

Lääneranna valla puhke- ja haljasalad on tähistatud järgmiselt: puhkeala hoonete ehitamise  õigusega (tähis P1), puhkeala hoonete ehitamise õiguseta (tähis P2), ja haljasala- ja parkmetsa  ala (tähis HP). Eraldi on määratud kaitsehaljastuse alad (tähis HK).

Lääneranna valla puhke- ja haljasalade puhkefunktsiooni toimimiseks ja säilimiseks on seatud  tingimuseks, et kõigi üldplaneeringuga määratud puhke- ja haljasalade ning kaitsehaljastuse  alade (P1, P2, HK ja HP) ja hiiemetsade raied tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada  enne metsateatise esitamist. Tegemist ei ole kogu rohelise võrgustiku ega kogu metsamaa  ulatuses   kehtiva   nõudega,   vaid   üksnes   üldplaneeringu   joonisel   konkreetse   tähistusega  piiritletud   aladega,   mis   moodustavad   vaid   väikese   osa   valla   metsade   ja   haljasalade  kogupindalast. Ülejäänud valla metsades ja rohelises võrgustikus ei ole raietele täiendavaid  piiranguid seatud ning seal kehtivad metsandust reguleerivad õigusaktid tavapärasel viisil.

Säilitada ja hoida tuleb  Lihula linnas, Virtsu alevikus  ja kompaktse iseloomuga külakeskustes  kasvavaid silmapaistvate mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid ning  tänavahaljastust. 

Olemasolevate tuuleparkide ja uute tuuleparkide rajamisel ei ole võimalik nende mõju, sh  visuaalset   mõju   maastikule,   täielikult   vältida.   Kultuuripärandi   koondumise   paikades,  külakeskustes,   teede   ristumiskohtades,   (endisaegsete)   mõisate   ja   kirikute   ümbruses,  väärtuslikel maastikel jms, eelkõige arhitektuurimälestiste ümbruses, on oluline võimalikult  palju säilitada kohatunnetust. Soovitatav on säilitada kõrghaljastus kõikides külakeskustes,  mis paiknevad tuuleparkidest u 3 km raadiuses. Kultuuri- ja ehitismälestiste (kirikud jms)  vahetus läheduses tuleb võimalikult palju säilitada kõrghaljastust ja/või metsa tuuleparkide  suunas   (näiteks   Varbla   ja   Karuse   kiriku   ümbrus).   Soovitatav   on   säilitada   mets  kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses, tuuleparkide poolsetes külgedes.

Puhke- ja haljasalade välja ehitamise aluseks on soovitav koostada maastikuarhitektuurne  projekt.

Lääneranna valla puhke- ja haljasaladel on seatud järgmised tingimused:

 Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena;

 Raielankide kavandamisel ja raietööde tegemisel tuleb arvestada välja kujunenud  peamiste metsaradade ja teedega. Raielangi piirnemisel kasutuses oleva metsaraja  või teega, tuleb teede ja radade ääres jätta raielangile täiendavaid säilikpuid või  säilikpuude suuremaid gruppe. 

 Raielankide  kavandamisel   ja   raietööde   tegemisel   tuleb  vältida   suurte   avatud  vaadete ja tuulekoridoride tekkimist või teha need maastikku sobituvalt.

 Kõikide metsade majandamisel peab järgima vastava valdkonna seadusandlust ja  head tava.

 Lageraie  puhul  tuleb  jälgida  langi  kõrvale   jääva ala  olukorda.  Uuel   langil  ei  alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvab ca 1 m kõrgune noor  mets;

 Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet;

 Noortes   ja   keskealistes   metsades   tehakse   hooldusraiet   vastavalt   metsade  vajadustele;

52

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Eriolukordade, sh tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste,  tõttu tekkivatest  töödest tuleb Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) või metsamaa haldajal  teavitada  kohalikku omavalitsust eraldi;

 Metsa majandamisel tuleb selgitada välja alal paiknevad väärtuslikud objektid nt  pärandkultuuriobjektid,   vääriselupaigad,   ürglooduse   objektid.   Väärtuslike  objektide kahjustamine on keelatud.

JOONISEL 1 „Maakasutus” ja JOONISEL 2 „Väärtuslikud alad ja piirangud” on tähistatud  hiiemetsad.  Väärtuslike   alade   hulka   loetakse   valla   iidsete   pühapaikade   metsa-alad   ja  puisniidud. 

Puhkeala P1 (hoonete ehitamise õigusega) ehitustingimused:

       • Puhkealadele on lubatud ehitada uusi puhkeala teenindavaid või puhkefunktsiooniga  äriotstarbelisi- või üldkasutatavaid hooneid, pargiinventari hoidlaid, suvekohvikuid, hooajalisi  müügikohti, sporditarvete laenutusi vms.

    • Puhkealale on lubatud turiste ja puhkajaid teenindavate rajatiste ja taristu rajamine.

    • Lubatud on ehitada puhkeala teenindavaid rajatisi - viidad, laudteed, pingid, prügikastid,  vaatlustornid.

*   Lubatud   on   ehitada   puhkealaga   piirneva   supelranna   või   supluskoha   teenindamiseks  vajalikke rajatisi.

Puhkeala P2 (hoonete ehitamise õiguseta) ehitustingimused:

    • Uute hoonete ehitamine pole üldjuhul lubatud;

    • Lubatud on ehitada puhkeala teenindavaid rajatisi - viidad, laudteed, pingid, prügikastid,  vaatlustornid   jne   ja   kuni   20 m2   suuruseid   looduskeskkonda   sobituvaid   väikehooneid.  Puhkeala   teenindavate   rajatiste   ehitamine  on  võimalik  üksnes   juhul,   kui   see  on   lubatud  tulenevalt ala kaitseväärtustest ja muudest kehtivatest piirangutest;

        •  Lubatud on ehitada puhkealaga piirneva supelranna või  supluskoha teenindamiseks  vajalikke rajatisi;

Supelranna ala P3 ehitustingimused:

    • Supelranna alale on lubatud ehitada supelranda teenindavaid ja ohutust tagavaid ehitisi

3.17 Riigikaitselised maad

Riigikaitselised alad R1 ja R2 on planeeritud Lihula linnas.

Kaitseministeeriumiga   tuleb   kooskõlastada   kõik   riigikaitselise   ehitise   piiranguvööndisse  jäävad   või   ulatuvad   planeeringud   ning   projekteerimistingimused   või   nende   puudumisel  ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised.

3.18 Maatulundusalad

Hajaasustusega külad ja maalise asustusstruktuuriga piirkonnad on valdavalt reserveeritud  üldplaneeringus kui maatulundusalad. Maatulundusaladel ei kavanda kohalik omavalitsus seni  hoonestamata  aladel  uusi  kompaktse  hoonestusega arenduspiirkondi.  Maatulundusalad on  valdavalt põllu- ja metsamajanduse alad, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal, 

53

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

aga  ka  muud väikesemahulise  maaettevõtluse  edendamiseks  vajalikud  alad  ning  hajusalt  asustatud maatulundusmaad.

Maatulundusala   valdav   maakasutuse   sihtotstarve   on   maatulundusmaa.   Sihtotstarbe  määramisel või muutmisel lähtutakse seadusandlusest, sh maakatastriseadusest, kehtivatest  detailplaneeringutest, eriplaneeringutest ja üldplaneeringust.

Maatulundusaladel on lubatud eluasemete rajamine hajaasustuse põhimõttel (vt ptk 3.8.6).

Hajaasustuses   on   maatulundusalale   lubatud   planeerida   äri-   või   tootmismaid   väljaspool  üldplaneeringuga   reserveeritud   tootmis-   ja   ärimaa   alasid   kui   olemasolevad   tootmis-   või  ärimaad  ei   vasta   vajalikele  nõuetele,   tegevus   toetab     valla   arengut,   arvestatud  on  kõigi  asjakohaste  keskkonnamõjudega ning eeldada võib  tootmis-   ja/või  äritegevuse  pikaajalist  jätkusuutlikkust. Eelistatud on  olemasoleva tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega maa kasutamine  või kasutusele võtmine. Võimalikult vältida olemasoleva taristu ja asustusega nõrgalt seotud  uue tootmis- ja/või ärimaa planeerimist. 

Maatulundusalal maatulundusmaast erineva maakasutuse määramist või ehitise kavandamist  ei loeta automaatselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. 

Kavandatava ehitise otstarbest või maakasutuse iseloomust lähtuvalt tuleb järgida vastava  juhtotstarbe üldplaneeringus määratud tingimusi.

Maatulundusalal   kehtivad   väärtusliku   põllumajandusmaa,   rohevõrgustiku,   väärtusliku  maastiku ning muud üldplaneeringus määratud tingimused. 

3.19 Piirangud ehitustegevusele ja maakasutusele

Üldplaneeringu   joonistel   on   toodud   õigusaktidega   kindlaks  määratud  maa-   ja   veealade  kasutamise   piirangud,   mis   on   olemasolevaks   taustinformatsiooniks   ja   mida   pole  üldplaneeringuga leevendatud või täiendavalt piiratud. Kehtivate piirangutega on arvestatud  maa-alade juhtotstarvete määramisel. Samuti on toodud ka piirangud, mille kohta tehakse  käesoleva   üldplaneeringuga   muutmise   ettepanekuid   (ehituskeeluvööndi   vähendamise  ettepanek ja riigimaantee kaitsevööndi suurendamise/ vähendamise ettepanek). Lääneranna  valla   üldplaneeringu   joonistel   taustainfona   kajastatud   kitsendused   võivad   ajas  muutuda.  Vastava   seadusandluse   muutumisel   tuleb   kitsenduste   määramisel   lähtuda   kehtivast  õigusaktist. Kitsendusi põhjustavad objektid koos kitsenduste ulatusega on leitavad Maa- ja  Ruumiameti (MaRu) geoportaalist. Looduskaitseliste kitsenduste puhul on otstarbekas lähtuda  Eesti looduse infosüsteemist (EELIS, Keskkonnaagentuur).

Elamute, avalikult kasutatavate ärihoonete ja ühiskondlike hoonete rajamisel tuleb arvestada  lisaks seaduses kehtivatele piirangutele vallas olevate tööstusalade, kalmistute, maanteede jt  objektidega.

Tootmisega seotud hoonete, transpordikoridoride, kõrgete tehniliste ehitiste jms ümber on  reeglina   vajalik   tagada   kaitsekuja,   kuna   tootmise   või   objekti   iseloomust   sõltuvalt   võib  keskkonnaprobleemiks olla nii müra, õhusaaste, lõhn, elektromagnetkiirgus aga ka nt varjude  langemine (raadioside mastid) või muu faktor, mis põhjustab inimestele ebamugavustunnet. 

Üldplaneering annab soovituslikud ja kohustuslikud puhvertsoonid, mis on toodud Tabel 2.  Tabelis toodud vahemaid tuleb rakendada ka uue objekti rajamisel olemasolevate elamute,  avalikult kasutatavate ärihoonete ja ühiskondlike hoonete kõrvale. Tabeli teises veerus toodud  kaugust arvestatakse siis kaugusena olemasolevast elamust kavandatava objektini.

Kui  planeeritav  objekt   ei  mahu  kohustusliku  minimaalse  kaitsekuja  piiridesse,   siis  peab  kohalik  omavalitsus  kaalutlema   sõltuvalt   objekti   eripärast   ja   asukohast,   kas   tegemist   on  üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

54

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Tootmishoonete ja kalmistute puhvertsooni sees tuleb säilitada haljastus või selle puudumisel  puhvertsooni istutada võimalikult palju uut kõrghaljastust juhtudel kus see on võimalik.

Tabel 2. Kaitsekujad

Objekt

Vähim kaugus elamu, majutus-

või ühiskondliku hoone kaugus

objektist Märkused

Tootmishooned 10-100 m Kaitsekuja kohustuslik vähemalt 10 m. Suurem kaugus  elamust  või  ühiskondlikust  hoonest  on soovituslik   ja  sõltub   tootmise   eripärast   ning   täpsustatakse  detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega

Põllumajandusliku  suurtootmise hooned  ja rajatised

50-100 m Kohustuslik   vähemalt   50 m.   Suurem   kaugus   on  soovituslik.   Kaugus   sõltub   tootmise   eripärast   ning  täpsustatakse   detailplaneeringuga   (vajadusel   kesk- konnamõju strateegilise hindamise tulemusi arvestades)  või projekteerimistingimustega

Puhastusseadmete  kompostimisväljak  või settebasseinid

200 m Kohustuslik, alus  varem kehtinud üldplaneeringud

Kalmistud 50 m Kohustuslik kaugus kalmistu krundi/ maaüksuse piirist,  võimalik   taotleda   vähendamise   nõusolekut  Terviseametilt.

Raadioside mastid,  kõrged mastid,  postid jms

200 m Soovituslik,   lähemale  ehitamiseks  peab olema elamu  omaniku   või   elamut   ehitada   sooviva   isiku   kirjalik  nõusolek. Hooneid ei lubata   rajada mastile lähemale  masti kõrgusega võrdsest kaugusest

Üle 110 kV kõrge- pingeliinide mastid

100 m Kohustuslik   kaugus   elamute   ja   laste-   ning  majutusasutuste   puhul,   muul   juhul   soovituslik.  Minimaalse   seaduse   järgse   kuja   tagamine   on   alati  kohustuslik

Tuulepargid Virtsu  alevikus

400 m Kuja ulatuses tuleb arvestada   tuulepargist tulenevate  võimalike   häiringutega   ja  kohaliku   omavalitsuse  kaalutlusõigusega   ehitamise   lubamisel.   Uute  müratundlike   hoonete   või   alade   planeerimisel   tuleb  kohaliku   omavalitsuse   nõudmisel   detailplaneerimise  või   projekteerimise   etapis   hinnata   mürataseme  vastavust müra normtasemetele (teostada müra ulatuse  modelleerimine   või   mürauuring)   ning   selgitada  leevendavate   meetmete   rakendamise   vajadus   ja  võimalused.   Kohalikul   omavalitsusel   on   õigus  vajadusel   keelduda   detailplaneeringu   algatamisest,  projekteerimistingimuste väljastamisest või ehitamiseks  loa   andmisest.   Tuginedes   tuulepargi   keskkonnamõju  hindamisele  või  muudele   teostatud  uuringutele,   võib  kohalik  omavalitsus   lähtuda  ka  antud  tabelis   toodust  suuremast või väiksemast kujast.

Tuulepargid  väljaspool Virtsu  alevikku

700 m

55

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.20 Üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused

Lääneranna valla merepiiri pikkus on u 215 km. Valla põhjapiiriks on suure  üleujutusalaga Kasari jõgi.

Lääneranna valla üldplaneeringu joonistel on kajastatud: o Korduva üleujutuse ala piir mererannal; o Suurte üleujutusaladega siseveekogu kõrgveepiir; o Üleujutusohuga ala

Üleujutusohuga aladega seonduvad mõisted on toodud ptk Mõisted.

Üleujutusohuga   aladele   ehitamisel   tuleb   arvestada   teadaolevate   üleujutustest   tulenevate  riskidega ning rakendada ettevaatuse printsiipi, et olla valmis võimalikeks üleujutusriskide  suurenemiseks lähemas tulevikus kliimamuutustest tulenevalt.

Nii uutes kui ka väljakujunenud elupiirkondades, kus on olemasolev infrastruktuur ja aktiivne  elutegevus,   tuleb   arendustegevust   läbi   viia   rangelt   üleujutusriske   vähendavaid   tingimusi  järgides, et tagada turvaline ja kestlik elukeskkond.

3.20.1 Korduva üleujutusega ala piir

Käesolevas üldplaneeringus kehtestatakse korduva üleujutusega ala piir mererannas. Korduva  üleujutusega ala piiri määramisel on aluseks võetud Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses  esitatud 1 m samakõrgusjoon (2025.a). Korduva üleujutusala piiri  on täpsustatud lähtudes  uuringust „Lääneranna valla korduval üleujutusega ala piiri määramine“ (Skepast & Puhkim  OÜ, 2019), maastikust, tehisobjektide asukohtadest ja planeeringutest. Korduva üleujutusala  piiri määramisel on tehtud täpsustusi ja muudatusi järgnevas:

 Rannikul   asuvaid   järvi   käsitleti   ranna   ehituskeeluvööndi   määramisel  siseveekogudena (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi ) mitte mere  üleujutusalana.   Järvede   puhul   kehtivad   seadusest   tulenevad   kalda   ehitus-   ja  piiranguvöönd.

 Korduva üleujutusala piiri asukoha täpsustamisel (võrreldes Maa- ja Ruumiameti  kaardirakenduse 1 m samakõrgusjoonega ja 2019.a uuringus „Lääneranna valla  korduval üleujutusega ala piiri määramine“ märgitud joonega) arvestati  maastikuga (sh metsapiir rannas ning metsaalade paiknemine, väljakujunenud  hoonestatud alad, olemasolev maakasutus jms), mitmete tehisobjektide (sh teed- ja  teetammid, kiviaiad, kraavid jms) asukohtadega, Maa- ja Ruumiameti veetaseme  tõusu mudeli avalike andmetega (veetõus 1 m,  https://geoportaal.maaamet.ee/est/ruumiandmed/korgusandmed/veetaseme-tousu- mudel-p576.html), planeeringutega ning ka kohalike elanike teadmistega tegelikest  oludest rannas.

3.20.2 Suurte üleujutusaladega siseveekogu kõrgveepiir

Lääneranna vallas on Kasari jõgi suudmest kuni Teenuse jõe suubumiskohani määratud  suure üleujutusaladega siseveekoguks vastavalt Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr  58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri  määramise  kord“.  §  2   lõike  5   järgi  on selles  nimistus  öeldud:  “Kasari   jõgi  Teenuse   jõe  suubumiskohast suudmeni“

56

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Suurte   üleujutusaladega   siseveekogudel   on   reeglina   kõrgveepiiriks   alaliselt   liigniiskete  alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates. Kasari jõe piirkonnas leidub  alluviaalseid soomuldasid vaid paiguti, kuid korduvalt üleujutatav ala on oluliselt ulatuslikum.  Seetõttu on Kasari jõe kõrgveepiiri määramisel aluseks võetud uuring „Matsalu rahvuspargi  ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuring“ (Consultare OÜ, 2020). Kõrgveepiirile lisanduvad  kalda kasutamise kitsenduse vööndid.

3.20.3 Üleujutusohuga alad, Virtsu üleujutusala riskipiirkond

Üleujutusohuga alaks on üldplaneeringuga määratud Lääne maakonnaplaneeringu 2030+  ja Pärnu maakonna planeeringu alusel kogu mererannik.

Üleujutusohuga alaks on maa-ala, millel 1% tõenäosusega (1 kord 100 a jooksul) võib esineda  üleujutus.   Üldplaneeringu   koostamise   ajal   2025   aastal     oli   selleks   1,85   -2,30 m  samakõrgusjoone   ja   veepiiri   vaheline   maa-ala   (Maa-   ja   Ruumiameti   geoportaali  üleujutusohuga alade kaardirakendus). Üleujutusohuga ala on kantud üldplaneeringu kaardile.  Üleujutusohuga   ala   ulatus   võib   üleujutusohupiirkonna   ja   üleujutusohuga   seotud  riskipiirkondade kaartide ajakohastamisest tulenevalt muutuda.

Virtsu alevik on riigi tasandil määratud oluliseks üleujutusohuga seotud riskipiirkonnaks  (taristuministri   käskkiri   03.04.2025   nr   1-2/25/152   Riskipiirkondade  kinnitamine).

Virtsu   riskipiirkonna sees  on üldplaneeringus  määratud üleujutusohuga ala,  kus  kehtivad  üleujutusohuga   ala  maakasutus-   ja   ehitustingimused.  Üldplaneeringu  koostamise   ajal   on  Virtsu   aleviku   üleujutusohuga   ala   piiriks   1,85 m   samakõrgusjoon,   mis   vastab   1%  tõenäosusega   (1   kord   100   a   jooksul)   esinevale   üleujutusele   (vt   Maa-   ja   Ruumiameti  geoportaali üleujutusohuga alade kaardirakendus). 

Väljaspool   üleujutusohuga   ala   võib   Virtsu   riskipiirkonnas   kohaliku   omavalitsuse  kaalutlusotsusena   seada   ehitustegevusele   täiendavaid   tingimusi,   kui   see   on   vajalik  vähendamaks  üleujutusest  põhjustatud  võimalikke  kahjulikke   tagajärgi   inimeste   tervisele,  keskkonnale,   kultuuripärandile   või   majandustegevusele.   Riskipiirkonna   taristu   (teed,  tehnovõrgud, sademeveesüsteemid) kavandamisel tuleb arvestada üleujutusohuga.

3.20.4 Üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused

Vähendamaks üleujutusega seotud riske, seab üldplaneering üleujutusohuga ala arendamisel  järgmised tingimused: 

 Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga alal tuleb detailplaneeringu koostamisel,  projekteerimisel ning ehitamisel hinnata üleujutusega kaasneda võivaid riske ning  vajadusel rakendada riskide leevendusmeetmeid. Kohalikul omavalitsusel on õigus  nõuda vajadusel vastavaid lisauuringuid. 

 Kehtiva detailplaneeringu olemasolul tuleb üleujutusega kaasnevaid riske arvestada  projekteerimisel ning ehitamisel.

 Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel,  teetammide tõstmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade ja kinnisasjade  seisundit (sh veerežiimi). 

 Virtsu   alevikus   maaüksuse   reljeefi   muutmisel   tuleb   detailplaneeringu   või  ehitusprojekti   koostamise   käigus   koostada   ka   vertikaalplaneerimine   ja/või   anda  eksperthinnang ja kooskõlastada see naaberkinnisasjade omanikega, kui kavandatav 

57

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

tegevus mõjutab oluliselt kinnisasja või naaberkinnisasjade või aleviku või selle osa  veerežiimi.

 Üleujutusohuga   aladel   tuleb   arvestada   võimaliku   üleujutuse   mõjuga  ehituskonstruktsioonidele ja -materjalidele ning vajadusel rajada ehitise vastavad osad  veekindlatena või hingavatena ning rakendada muid asjakohaseid tehnilisi meetmeid  (kõrgem vundament, veekindel vundament, veekindlate materjalide kasutamine vms).

 Uute põhihoonete ruumide esimese maapealse korruse põranda lubatav madalaim  ehituskõrgus on (+) 3 m abs. Alla (+) 3 m abs maapealse korruse põranda kõrgusega  on     lubatud   kavandada   kasutatavuse   mõistes   vähem   olulisi   funktsioone   ja  mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee jms), arvestades üleujutusohust  tuleneda   võivate   riskidega   või   kui   on   arvestatud   võimaliku   üleujutuse  mõjuga  tehnosüsteemidele, ehituskonstruktsioonidele ja -materjalidele ning vajadusel rajatud  ehitise vastavad osad veekindlate või hingavatena ning rakendatud muid asjakohaseid  tehnilisi   meetmeid   (kõrgem   vundament,   veekindel   vundament,   veekindlate  materjalide kasutamine vms). 

 Üleujutusohuga   alal,   sh  Virtsu   alevikus,   väljakujunenud   keskkonda   olemasoleva  hoonestuse vahele uute hoonete kavandamisel või olemasoleval ajaloolisel talukohal  hoone rekonstrueerimisel  võib arhitektuursetel vm kaalutlustel erandkorras lubada  elukorruse  põranda  madalamat  ehituskõrgust,   kui   rakendatakse  muid  efektiivseid  meetmeid inimeste ja hoone ohutuse tagamiseks.

 Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga.   Uued elektripaigaldised (alajaamad, liinid, kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid 

jne) tuleb rajada veekindlatena või paigaldada (+) 3m abs kõrgusele.  Uued   sademevee-   ja   reoveepumplad,   joogivee-   ja   reoveekäitlussüsteemid   tuleb 

üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks. Pumpadele ja toitesüsteemidele  tuleb kuni (+)3 m abs veetõusu korral tagada töökindlus. 

 Teede projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga. Uue hoonestuse  kavandamisel   arvestada   juurdepääsudega   kõikidele   kavandatavatele   hoonetele  selliselt, et tagatud oleks vajadusel ka pääste- ja esmaabiteenuste osutamine; 

 Uute   ühendusteede   rajamisel   ja   olemasolevate   rekonstrueerimisel   arvestada  asjakohasusel kõrgema teetammi vajadusega, mis toimiks ühtlasi üleujutust takistava  tegurina. Truubid projekteerida arvestusega, et need on piisavad üleujutuste vee ja  sademete veekoguste vastu võtmiseks ja ära juhtimiseks. 

 Ojade   ja   kraavide   kinniehitamine   ning   torustikesse   suunamine   ei   ole   lubatud.  Torustiku kasutamine on lubatud erandina kohaliku omavalitsuse nõusolekul insener- tehniliste arvutuste põhjal koostatud projektlahenduse alusel. 

 Põhjendatud juhtudel on kohaliku omavalitsuse  nõusolekul üleujutusohu veetasemest  madalamale ehituskõrgusele lubatud rajada: o sadamaehitisi; o ujuvvahendite ja sadama teenindamiseks vajalikke rajatisi;   o tupikteid,   mis   ei   ole   juurdepääsuks   elamutele,   ühiskondlikele-   või  tootmishoonetele ning laoplatsidele; 

o spordi- ja loodusradu ning neid teenindavaid rajatisi;  o puhkealasid   ja   puhkealasid   teenindavat   taristut,   sh   parklaid   ja 

juurdepääsuteid;  o ranna-alade   (rannaniidud,   roostikud   jms)   hoolduseks   ja   kasutamiseks 

vajalikke ehitisi nt karjaaiad, loomade varjualused, heina ladustamise kohad  jms;  

o supelranna   ja   supluskoha   teenindamiseks   ja  ohutuse   tagamiseks  vajalikke  ehitisi.

58

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.20.5 Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,  inimtegevusest   lähtuva   kahjuliku  mõju   piiramine,   ranna   või   kalda   eripära   arvestava  asustuse   suunamine   ning   seal   vaba   liikumise   ja   juurdepääsu   tagamine.   Ranna   ja  kaldatsoonis toimuvad tegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude  seisundit ning ranna ja kalda kaitse-eesmärki.  Ranna ja kalda kasutamisega seonduvad  piirangud tulenevad asjakohastest õigusaktidest.

Ranna-   ja   kalda   ehituskeeluvööndi,   piiranguvööndi     ulatus   on  määratud   seadustega.  Üldplaneeringu kehtestamise ajal looduskaitseseaduse (LKS) § 37-38 ja   metsaseaduse  (MS) § 3 lõike 2 alusel lähtudes veepiirist, rannal korduva üleujutusega ala piirist ning  suurte üleujutusaladega siseveekogude või selle lõikude kaldal kõrgveepiirist. Rannal ja  järve   või   jõe   kaldal   metsamaal   metsaseaduse   §   3   lõike   2   tähenduses   ulatub  ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal  veekaitsevöönd. Veekogu kalda või ranna veekaitsevööndi ulatus, piirangud ja tingimused  on määratud veeseadusega.

Käesoleva üldplaneeringuga on määratud korduva üleujutusega ala piir mererannal ja märgitud kõrgveepiir suure üleujutusalaga siseveekogul Kasari jõel (PlanS § 75 lg 1 p 9). Kohtades,   kus  korduva   üleujutusega   ala   piiri   rannal   ei   ole   üldplaneeringuga  määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest.

Üldplaneeringu   veebi   kaardirakenduses   ja   joonistel   näidatud   ranna   ehituskeelu-   ja  piiranguvööndi ulatus on informatiivne ning see võib looduskaitseseadusest või teistest seadustest tulenevalt muutuda. Ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi asukoht tuleb igakord tuvastada. Ehituskeeluvööndi ulatus, piirangud, kasutamise erisused ja nende täpsem sisu on määratud looduskaitseseadusega. Kalda   ehituskeelu-   ja  piiranguvööndi laiust üldplaneeringu joonistele märgitud ei ole.

Üldplaneeringu koostamisel käsitleti rannikujärvesid (Saastna järv, Mõisa laht, Kasse laht,  Ännikse laht, Kahvatu laht, Teotalli laht, Kiissa laht, Käomardi laht, Lõpe järv, Riisipere  lõpp jt väiksemaid rannikujärved) siseveekogudena ning nendel veekogudel arvestatakse  looduskaitseseaduse kohaselt kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi ulatus. 

3.20.6 Väljakujunenud ehitusjoon

Üldplaneeringu kehtestamise  ajal  kehtiva  looduskaitseseaduse  § 38  lg 4 p 1¹   järgi  on  tiheasustusala ehituskeeluvööndis lubatud varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa  suunas   olemasolevate   ehitiste   vahele   uue   ehitise   püstitamine   või   olemasoleva   ehitise  laiendamine .

Üldplaneering ei määra väljakujunenud ehitusjoont. Väljakujunenud ehitusjoon määratakse  ehitusteatiste,   ehitusloa,   projekteerimistingimuste   või   detailplaneeringu   menetluses.  Hoonete   ja   rajatiste   püstitamisel,  mis   ei   vaja   teatise   ega   loamenetlust,   tuleb   lähtuda  alljärgnevas lõigus esitatud põhimõtetest.

59

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Väljakujunenud   ehitusjoone   all   mõistetakse   olemasolevate   ja   seaduslikult   püstitatud  ehitiste ehituskeeluvööndiga veekogu poolseid välispiirdeid ning nende vahelist mõttelist  sirgjoont. Hoonete kavandamisel arvestatakse hoonete vahelist ning rajatiste puhul rajatiste  vahelist väljakujunenud ehitusjoont.

3.20.7 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine

Enne   käesoleva   üldplaneeringu     kehtestamist   kehtestatud   üldplaneeringut   muutvad  detailplaneeringud, millega keskkonnaministri või Keskkonnaameti nõusolekul on ranna  ehituskeeluvööndit vähendatud (Tabel 3), jäävad kehtima muutmata kujul ning ehitamisel  tuleb   lähtuda  detailplaneeringus  kajastatud   ranna  ehituskeeluvööndi   joonest  ning   selle  määramise  põhjendustest   ja   lisatingimustest   (vt  ka  LISA 9).  Detailplaneeringule  antud  nõusolek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks kehtib kuni vastava detailplaneeringu  kehtetuks tunnistamiseni või uue detailplaneeringu kehtestamiseni.

Tabel 3. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamised

Nr joonis- tel ja lisas 9

Asukoht Ranna ehituskeeluvööndit vähendav üldplaneeringut muutev detailplaneering, planeeringu lühikirjeldus

Ranna ehituskeeluvõõndi vähendamise alus

Keskkonna- ministeeriumi või Keskkonnaameti (KeA) kooskõlastus, nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks

1 Esivere  küla

Kivimere kinnistu detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine elamu  ehitamiseks.

Hanila Vallavolikogu  28.03.2007 otsus nr 62

Keskkonna- ministeeriumi  Läänemaa  keskkonnateenistuse  nõusolek  07.02.2007  nr 16-6/6525

2 Virtsu  alevik

Sulevi, Tuulemaa ja kinnistu regitriosa nr  2182532 (Virtsu III tuulepark)  detailplaneering. Tuulikupargi ehitamine

Hanila Vallavolikogu  02.07.2009 otsus nr  160

KeA nõusolek  26.03.2009 nr HLS  14-9/1364-2

3 Virtsu  alevik

Vanaluubi detailplaneering. Puhkekoha,  vaateplatvormi, parkla, telkimiskoha  rajamine

Hanila Vallavolikogu  25.04.2013 otsus nr  128

KeA nõusolek  20.12.2012 nr HLS  14-9/27953-3

4 Pivarootsi  küla

Otsa kinnistu detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine elamu  ehitamiseks

Hanila Vallavolikogu  12.04.2012 otsus nr  108

KeA nõusolek  08.12.2011 nr HLS  14-9/33599-3

5 Pivarootsi  küla

Rannaääre kinnistu detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine 2 elamu  ehitamiseks

Hanila Vallavolikogu  03.11.2011 otsus nr 88

KeA nõusolek  20.04.2011 nr HLS  14-9/11/10869-2

6 Pivarootsi  küla

Tika ja Laagri kinnistute detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine lastelaagri  ehitiste ehitamiseks

Hanila Vallavolikogu  02.07.2009 otsus nr  159

KeA nõusolek  02.03.2009 nr 6- 5/1359-2

7 Hõbesalu  küla

Villika-Lahe kinnistu detailplaneering.   Ehitusõiguse määramine elamu  ehitamiseks

Varbla Vallavolikogu  02.09.2005 otsus nr 27

Keskkonnaministeeri umi nõusolek  18.07.2005 nr 16- 6/7119-2

8 Hõbesalu  küla

Säinasaba kinnistu detailplaneering.   Ehitusõiguse määramine elamu  ehitamiseks

Varbla Vallavolikogu  02.09.2005 otsus nr 26

Keskkonna- ministeeriumi  nõusolek 18.07.2005  nr 16-6/7118-2

9 Paatsalu  küla

Tipu detailplaneering. Ehitusõiguse  määramine elamu ehitamiseks

Varbla Vallavolikogu  24.08.2006 otsus nr 25

Keskkonna- ministeeriumi 

60

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

nõusolek 14.06.2006  nr 16-6/6042-2

10 Tamba külaViibre kinnistu detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine elamu  ehitamiseks

Varbla Vallavolikogu  23.09.2010 otsus nr 25

KeA kooskõlastus  14.05.2013 nr PV 14- 9/13/8139-3

11 Mereäärse  küla

Niida kinnistu detailplaneering. Kinnistu  jagamine, ehitusõiguse määramine  elamute ehitamiseks

Varbla Vallavolikogu  09.10.2010 otsus nr 28

KeA nõusolek  16.08.2013 nr 14046- 4.

12 Mereäärse  küla

Ootuse kinnistu detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine elamu  ehitamiseks

Lääneranna  Vallavolikogu  17.09.2020 otsus nr  210

KeA nõusolek  16.04.2020 nr 7- 13/20/3719-3

13 Mereäärse  küla

Kiviaia kinnistu detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine elamu  ehitamiseks.

Varbla Vallavolikogu  16.12.2015 otsus nr 56

KeA nõusolek  02.09.2015 nr PV 14- 9/15/15246-3

14 Mereäärse  küla

Sadama, Võrguaia, Siimu kinnistu  detailplaneering. Ehitusõiguse määramine  väikesadama rekonstrueerimiseks

Varbla Vallavolikogu  21.09.2015 otsus nr 86

KeA nõusolek  27.06.2016 nr 7- 9/16/5040-4

15 Mereäärse  küla

Nina II detailplaneering. Pihelgalaid.  Ehitusõigus loomapidamishoone  ehitamiseks.

Varbla Vallavolikogu  27.04.2006 otsus nr 14

Keskkonna- ministeeriumi  nõusolek 09.02.2006  nr 16-6/1798

16 Kadaka  küla

Jaagoranna kinnistu detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine väikesadama  rekonstrueerimiseks.

Varbla Vallavolikogu  18.03.2015 otsus nr 25

KeA nõusolek  08.01.2015 nr PV 14- 9/14/21865-5

17 Matsi küla Matsi sadama kinnistu detailplaneering.  Ehitusõiguse määramine sadama  rekonstrueerimiseks.

Lääneranna  Vallavolikogu  27.09.2018 otsus nr 95

KeA nõusolek  26.01.2018 7- 13/17/13159-4

18 Matsi küla Matsi ja Maria kinnistute detailplaneering.  Olemasolevate hoonete laiendamine,  kodumajutuse ja abihoonete püstitamine

Lääneranna  Vallavolikogu  26.10.2023 otsus nr  146

KeA nõusolek  11.06.2023 nr 7- 13/23/7683-3

19 Saulepi  küla

Linnutorni detailplaneering.  Vaateplatvormi ehitamine.

Varbla Vallavolikogu  23.05.2012 otsus nr 12

KeA nõusolek  16.06.2012 nr  PV  14-9/12/10543-2

 20 Virtsu  alevik

Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 maaüksuse  detailplaneering.Tootmismaa  sihtotstarbega maa jagamine 8 tootmis-, 6  äri-, 2 transpordimaa, 2 üldkasutatava ning  11 elamumaa krundiks, sh mereäärne  avaliku kasutusega puhkeala.

Lääneranna  Vallavolikogu  18.09.2025 otsus nr  237

KeA nõusolek  18.08.2025 nr 7- 13/25/14470-2

 21 Kadaka  küla

Kadaka küla Lohu maaüksuse  detailplaneering. Ehitusõiguse määramine  elamu ehitamiseks

Lääneranna  Vallavolikogu  10.02.2026 otsus nr 25

KeA nõusolek  11.12.2025 nr 6- 2/25/15254-5

Ranna ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades ranna kaitse eesmärke ning  lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest  teedest ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest ning õiguslikust järjepidevusest.  Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtiva looduskaitseseaduse § 40 lg 3 ja 4 kohaselt  ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.  Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse  planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega.

61

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.20.8 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

Kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes  taimestikust,   reljeefist,   kõlvikute   ja   kinnisasjade   piiridest,   olemasolevast   teede-   ja  tehnovõrgust   ning   väljakujunenud   asustusest   ning   õiguslikust   järjepidevusest.   Kalda  ehituskeeluvööndi vähendamine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtiva looduskaitseseaduse § 40 lg 3 ja 4 kohaselt kalda  ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. . Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse  planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega.

Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus

Käesolev   üldplaneering   näeb   ette   vajaduse   Vanamõisa   jõe   kalda   ehituskeeluvööndi  vähendamiseks Nupu katastriüksusel (katastritunnus 33403:001:0021) ja munitsipaalomandis  oleval Veltsa mõisa katastriüksusel (katastritunnus 33401:001:0451). Üldplaneeringuga on  nimetatud katastriüksustele kavandatud puhkeala (P1 - puhkeala hoonete ehitamise õigusega).  Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus määratletakse detailplaneeringuga.

Käesolev   üldplaneeringu   näeb   ette   vajaduse   Koonga   järve   kalda   ehituskeeluvööndi  vähendamiseks   munitsipaalomandis   oleval   Sootsa   katastriüksusel   (katastritunnus  33401:001:0424). Koonga järv on avalikus kasutuses olev tehisjärv („Avalikult kasutatavate  veekogude   nimekirja   kehtestamine”  Vabariigi   Valitsuse   09.12.2021   korraldus   nr   426).  Üldplaneeringuga on Koonga järve kaldale kavandatud puhkeala (P1 - puhkeala hoonete  ehitamise   õigusega).   Kalda   ehituskeeluvööndi   vähendamise   ulatus   määratletakse  detailplaneeringuga. 

3.20.9 Supelrand ja supluskoht

Lääneranna   vallas   üldplaneeringu   koostamise   ajal   avalikke   ametlikke   supelrandu   või  supluskohti ei ole. Suurim ja väljaspool valda tuntud avalik puhkeala Lääneranna vallas on  Matsi külas asuv Matsiranna puhkeala. Matsiranna puhkeala asub Pärnu maakonnaga piirneva  mereala maakonnaplaneeringuga määratud avalikult kasutataval rannaalal. Üldplaneeringuga  on kavandatud Matsiranna supelrand ning vastav maakasutuse juhtotstarve. Üldplaneeringu  kaardil on supelranna ala tähistatud supelranna ala juhtotstarbega (P3). 

Tingimused supelrannale ja supluskohale:

 Supelrannad ja supluskohad peavad vastama õigusaktides toodud nõuetele. 

 Supelrandade ja supluskohtade juurde tuleb tagada avalik juurdepääs. 

 Supelrandadele ja supluskohtadele tuleb tagada vajalik taristu ja hooldus.

 Supelrandades ja supluskohtades tuleb tagada nõutele vastavalt ohutus.

3.21 Liikuvus ja transport

Lääneranna valla   liikluskorralduse üldiseks põhimõtteks on arendada keskkonnahoidlikku  transporti ja tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad  ning kestlikud liikumisvõimalused. Liikuvusteenused peavad olema heal tasemel nii  Lihulas,  Virtsus ja kompaktse iseloomuga külakeskustes kui ka hajaasustuses. Transpordikorralduse, 

62

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

sh nõudepõhise transpordi rakendamine, aluseks on andmepõhine planeerimine ja tegelike  liikumisvajaduste arvestamine.

3.21.1 Linnalise asustusega alade ning kompaktse hoonestusega külasüdamete liikluskorraldus

Lihula   linnas   ja   Virtsu   alevikus   ning   kompaktse   hoonestusega   külasüdametes   tuleb  liikluskorraldusel lähtuda järgmistest põhimõtetest:

 Jalgratta- ja jalgteed kavandada tervikliku võrgustiku põhimõttel;  Teede   ja   tänavate   ümberehitamisel   arvestada   jalakäijate   (sh   lapsevankriga 

liikujale, erivajadustega inimestele, lapsele, noorele, eakale) ja jalgratturitega (sh  tõuke-   ja   elektriratastele).   Teha   jalakäijatele   ja   jalgratturitele   liikumine  võimalikult ohutuks ja meeldivaks. Lahendustega tagada piisavalt laiad jalgratta-  ja jalgteed ja proportsionaalselt tänavahaljastust;

 Nii kergliiklejatele kui sõidukijuhtide ohutuse huvides on hoida hoonestatud alade  sisene sõidukiirus madal. Madalam sõidukiirus annab liiklejatele rohkem aega  teineteist  märgata   ja   reageerida.  Madalamad   sõidukiirused   aitavad   kaasa   ka  üldisele  mürataseme   langusele,  mis   omakorda  muudab   tänavad   jalakäijatele  meeldivamaks keskkonnaks.

 Jalakäijate ruumiga tasakaalus olevad sõidukite parkimisvõimalused;   Tervikuna   läbi   mõelda   kogu   tänava   ruum,   sh   tänava   katendid,   valgustus, 

väikevormid   ning   säilitatav   ja   projekteeritav   haljastus.   Väikevormidest  paigaldada pinke, kuna tänavat kasutavad nii eakad kui ka väikeste lastega emad.

 Tänavate ja teede sademevete ärajuhtimiseks kasutada võimalusel looduslähedasi  sademeveelahendusi.

3.21.2 Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine

Lääneranna   valla   üldplaneeringuga   tehakse   ettepanek   eemaldada   Lääne  maakonnaplaneeringust Suure väina püsiühenduse trassikoridoride reserveering (vt ptk 5).

Üldplaneeringuga ei nähta ette kohalikus teedevõrgus olulisi muudatusi ja uute avalike teede  ehitust. 

Raskeveotranspordist   tingitud   kahjuliku   mõju   leevendamiseks   Koonga   küla   kompaktse  hoonestusega keskosas on planeeritud ümbersõidutee riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga- Ahaste tee ja nr 19201 Pärnu-Jaagupi-Kalli tee vahele küla tihedalt hoonestatud keskosast  põhjas.   Ümbersõidutee   asukoht   määratakse   kindlaks   detailplaneeringu   või  projekteerimistingimustega.

Üldplaneeringu joonistel on toodud:  Kohalikud teed;  Perspektiivsed kohalikud teed;  Kergliiklusteed (jalgratta- ja jalgteed);  Perspektiivsed kergliiklusteed;  Perspektiivsed avaliku tee ülekäigukohad.

3.21.3 Jalgratta- ja jalgteed

Jalgratta-   ja   jalgteede   (kergliiklusteede)   ning  matkaradade   põhimõtteline   paiknemine   on  toodud üldplaneeringu joonistel.  Jalgratta-   ja jalgteede planeerimisel  on arvestatud Lääne  maakonnaplaneering 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringust toodud jalgratta- ja jalgteede 

63

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

asukohaettepanekutega  ning   teede  asukohti  on   täpsustatud   lähtudes  kohalikest  oludest   ja  üldplaneeringu   täpsusastmest,   näiteks   on   täpsustatud   matkaradade   paiknemist   Matsalu  rahvuspargis.   Planeeringu   joonistel   on   kajastatud   on   rahvusvaheline   jalgrattamarsruut  „Eurovelo”.   Uusi   jalgratta-   ja   jalgteid   on   planeeritud   eesmärgiga   muuta   paremini  juurdepääsetavaks ühistranspordipeatused, puhkealad, äri- ja üldkasutatavate hoonetega alad  jne. 

Kompaktselt hoonestatud alade avalik ruum (tänav) peab olema võrdselt mugav nii jalakäijale,  ratturile kui ka mootorsõiduki juhile.

Sidusa ja katkematu jalgratta- ja jalgteede võrgustiku planeerimine on eelkõige vajalik Lihula  linnas ja Virtsu alevikus (vt ka ptk 3.7). Põhi- ja tugimaanteede äärde planeeritakse jalgratta-  ja jalgteed vähemalt suuremate asulate vahele või lähiümbrusesse. Üldreeglina paigutatakse  jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee alust maad ja eraldatakse riigiteest normide kohase  eraldusribaga.

Perspektiivsed kergliiklusteed e jalgratta- ja jalgteed on toodud tabelis Tabel 5.

Käesolevas üldplaneeringus toodud uute jalgratta- ja jalgteede paiknemine on põhimõtteline.  Teede asukoht täpsustakse detailplaneeringu või projektiga (sh kummal pool avalikku teed  jalgratta- ja jalgtee paikneb ja teeületuskohtade asukohad).

Tabel 5. Lääneranna valla perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed

Perspektiivne jalgratta- ja jalgtee (sulgudes maantee number, mille äärde tee on planeeritud)

Küla, mida perspektiivne jalgratta- ja jalgtee lõik läbib

Meelva – Matsalu kõrvalmaantee (16 192) Keemu ja Matsalu külad

Kõmsi - Mõisaküla – Salevere  kõrvalmaantee (16 187)

Massu ja Kõmsi külad

Massu tee (16 188) Massu küla

Risti - Virtsu - Kuivastu -– Kuressaare  põhimaantee (10)

Lihula linn, Virtsu alevik, Esivere, Hanila,  Kõmsi , Ridase , Kinksi , Vagivere , Tuudi ,  Nurme, Valuste, Hälvati, Lautna ja Kirbla külad

Hanila – Hõbesalu kõrvalmaantee (16 185) Hanila küla

Hanila tee (1 950 018) Hanila küla

Lihula - Kloostri – Kirbla kõrvalmaantee  (16 193)

Penijõe, Kirikuküla, Hälvati, Alaküla külad,  Lihula linn

Tallinna maantee (4 111 027) Lihula linn

Lasteaia tänav (4 111 010) Lihula linn

Jaama tänav (4 111 006) Lihula linn

Alaküla tee (4 111 002) Lihula linn

Pärnu – Lihula põhimaantee (60) Lihula linn

Mihkli – Oidrema (19 204) Oidrema küla

Pärnu – Lihula põhimaantee (60) Oidrema, Paimvere ja Lõpe külad

Töökoja tee  (3 340 013) Paimvere ja Rabavere külad

Veltsa tee (3 340 012) Rabavere ja Lõpe külad

Tammessaare tee (3 340 015) Lõpe küla

Pärnu-Jaagupi – Kalli kõrvalmaantee  (19 201)

Kalli, Nätsi, Nedrema, Jänistvere, Karuba ja  Koonga külad

Vanamõisa - Koonga – Ahaste  Koonga küla

64

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

kõrvalmaantee (16 176) Teelõik Pärnu-Jaagupi – Kalli ja Vanamõisa  - Koonga – Ahaste maanteede vahel

Koonga küla

Irta – Kiisamaa kõrvalmaantee (19 215) Irta ja Nedrema külad

Audru - Töstamaa – Nurmsi kõrvalmaantee  (19 101)

Helmküla, Varbla, Raheste ja Aruküla külad

Puhkeküla tee (8 630 012) Rannaküla

Matsi – Haapsi tee Matsi ja Haapsi külad

Jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on arvestatud Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringutes toodud põhimõtetega:

 Kaaluda jalgratta- ja jalgteede mootorsõidukiliiklusest eemale viimise võimalusi,  eelkõige   tiheda   liiklusega   maanteede   ääres,   et   tagada   kergliiklejate   jaoks  meeldivam ja saastamata keskkond. Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on  väga arvukalt, on mõistlik rajada eraldi jalgrattatee ja jalgtee;

 Kompaktselt hoonestatud aladel  on võimalik tänava serva märkida jalgrattatee,  mis tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt;

 Väiksema liiklusega maanteedel on võimalik liikuda kindlustatud teepeenral;  Sildade ületamiseks tagada katkematu ja ohutu liiklus. Sildade rekonstrueerimisel 

arvestada kergliiklejate vajadustega;  Kergliiklustunnelid tuleb valgustada, et tagada kasutajate turvalisus;  Jalgrattateede   kavandamisel   arvestada   jalgrattaparklate   vajadusega   jalgrataste 

turvaliseks hoiuks sihtkohtade juures (bussipeatused, kool, töökoht, kauplused,  puhkekohad, teenindusasutused, ametiasutused jne);

 Jalgratta- ja jalgteed siduda bussipeatustega;  Eelisjärjekorras arendada jalgratta-  ja jalgteede jätkuv ja kasutaja jaoks sujuv 

ühendus   (võrgustik).   Jalgratta-   ja   jalgteede   algus-   ja   lõpplahendused  peavad  tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele;

 Jalgratta-   ja   jalgteede   ning   nendega   seotud   tehnovõrkude   täpsed   tehnilised  lahendused   ja   paiknemine   määrata   järgneva   taseme   planeeringute,  projekteerimistingimuste või ehitusprojektidega.

 Kõigil rajatavatel jalgratta- ja jalgteedel tuleb tagada mugav ja sujuv liikumine  (sh ratastel liikumisvahenditele: jalgrattad, lapsevankrid, ratastool jne).

Lääneranna valla üldplaneering näeb ette järgmised jalgratta- ja jalgteede arendamisega seonduvad tingimused:

 Lääneranna   valla   avalike   asutuste,   kaubandus-   ja   teenindusettevõtete,  tööstusparkide,   tootmisalade   ning   suurema   töötajate   arvuga   ettevõtete   ja  büroohoonete juurde tuleb planeeringute või projekteerimistingimustega tagada  võimalused ligipääsuks kergliiklusvahenditega ning kavandada jalgrattaparklad.

 Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevat  väärtuslikku haljastust ja rajada uut haljastust;

 Tagada sagedamini  kasutatavate,  ohtlike  teelõikude  ja  kooliteede  jalgratta-   ja  jalgteede valgustatus. Valgustuslahendus tuleb koostada põhimõttel, et ei tekiks  valgusreostust,   ega   pimestusohtu.   Jalgratta-   ja   jalgteede   kavandamisel  tänavaruumis lahendada tänavavalgustus ja tänavahooldus selliselt, et valgustatud  ja lumest puhastatud oleks nii kõnni- kui autotee.

65

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Planeerimise   ja   projekteerimise   faasis   kaaluda,  millised  matkarajad   vajavad  valgustust   ning   võimalusel   kaaluda   kasutada   nn   tarka   välisvalgustuse  juhtimissüsteemi.

3.21.4 Ühistransport

Olemasolevate ühistranspordipeatuste paiknemist üldplaneeringu joonistel ei kajastata, kuna  ühistranspordi   võrgustikku   arendatakse   ja   muudetakse   vastavalt   vajadusele   ning   uute  ühistranspordipeatuste võrgu planeerimine ei ole planeeritav üldplaneeringu täpsusastmes.

Lihula linna piirile planeeritava bussipeatuse asukoht on tähistatud riigitee nr 10 Risti–Virtsu –Kuivastu–Kuressaare   põhimaantee   ja   Pärnu-Lihula   ristmiku   läheduses.   Nimetatud  piirkonnas bussipeatuse kavandamise vajadus on tingitud Lääneranna vallakeskuse Lihula ja  Tallinna   vahel   aja   jooksul   halvenenud   ühistranspordiühendusest.   Suurem   osa   Tallinn   -  Kuressaare ja Tartu -Kuressaare liinide bussid ei läbi Lihulat. Bussipeatuse täpsem lahendus,  koos  võimaliku   jalgratta-   ja   jalgteedega  sidumise   ja   turvaliste  ülekäikude   lahendamisega  kaalutakse läbi poolte koostöös detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste  andmise menetluse käigus.

Ühistranspordi arendamisel ja korraldamisel tuleb arvestada:

 Teed,   mida  mööda   on   korraldatud   ühistransport-   ja   õpilasliinid,   tuleb   viia  tolmuvaba- või asfaltkatte alla ning määrata kohalikuks teeks;

 Olulisemate ühistranspordipeatuste juurde tuleb kavandada turvalised valgustatud  parklad ja jalgrataste hoiukohad;

 Ühistranspordipeatused peavad olema võimalikult seotud jalgratta- ja jalgteede  võrgustikuga.

3.21.5 Kohalike teede ja tänavate kaitsevööndid

Üldplaneering määrab kohalike teede ja avalikult kasutatavate erateede kaitsevööndiks 20 m  (äärmise  sõiduraja  servast).  Kohalikuks   teeks  määratud  erateel  võib   tee  kaitsevöönd olla  väiksem kui 20 m (äärmise sõiduraja servast) vastavalt tee aluse maa omanikuga sõlmitud  kokkuleppele, eeldusel et on tagatud ohutus ning tingimused tee hooldamiseks.

Lihula linna ja Virtsu aleviku tänavate kaitsevööndid tulenevad kehtivast seadusandlusest,  kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Välja arvatud Virtsu alevikus  Tallinna maantee (Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare-riigi  põhimaantee nr 10) lõigud alates  Virtsu  aleviku põhjapiirist  kuni  Tallinna  mnt  29-ni,  kus   tänava kaitsevööndi   laiuseks  on  määratud 30 m ja 20 m (vt ptk 3.21.6).

Teede   kaitsevööndid   ei   ole   tulenevalt   üldplaneeringu  mõõtkavast   kantud   üldplaneeringu  joonistele.

Tee kaitsevööndisse võib uusi ehitisi ehitada vaid tee omaniku nõusolekul. Piirangust võib  kõrvale kalduda tee omaniku nõusolekul, kui kavandatud tegevus ei vähenda tee ohutust ning  ei takista tee hooldamist. Tee omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.

3.21.6 Riigiteest tulenevad kitsendused, tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine

Riigitee kaitsevööndi laiust käsitleb ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõige 2 ja tänava puhul sama  paragrahvi lõige 3. Lihula linna ja Virtsu alevikku läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes  tänavad. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit.

Lähtudes väljakujunenud hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumisest ning riigitee nr 10  Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare   põhimaantee   funktsioonist   laiendatakse   käesoleva 

66

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

üldplaneeringuga   Virtsu   alevikus   riigitee   nr   10   Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare  (liikluspinna nimetus Virtsu alevikus „Tallinna maantee”) kaitsevööndit äärmise sõiduraja  välimisest servast arvates järgnevalt (vt Skeem 3 ja 4):

 30 meetrini mõlemal pool teed alates Virtsu aleviku kirdepiirist Esivere ja Hanila  küladega kuni Viire tänava ristmikuni (katastritunnus 19502:003:0297);

 20 meetrini mõlemal pool teed alates Viire tänava ristmikust kuni Tallinna mnt  29-ni   (katastritunnus   19502:003:0300)   ja  Tallinna  mnt   10a-ni   (katastritunnus  43001:001:0534).

Skeem 3. Teekaitsevööndi laiendamine Virtsu alevikus.

Käesoleva üldplaneeringuga vähendatakse riigitee kaitsevööndi laiust Koonga küla kompaktse  hoonestusega osas Pärnu-Jaagupi - Kalli riigiteest nr 19201 vasakul ja paremal pool ning  Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigiteest nr 16176 vasakul ja paremal pool 10 meetrile. Koonga  küla kompaktse hoonestusega osal on alevile iseloomulik hoonestus ning teekaitsevööndi  ulatuse   määratlemisel,   sh   vähendamisel,   arvestakse   sellisel   juhul   olemasoleva   teeäärse  hoonestusjoonega. Tee kaitsevööndi vähendamine Koonga külas kajastub Skeemil 4.

67

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Skeem 4. Teekaitsevööndi vähendamine ettepanek Koonga külas 10 m-le.

Tee kaitsevööndisse võib uusi ehitisi ehitada vaid tee omaniku nõusolekul. Piirangust võib  kõrvale kalduda tee omaniku nõusolekul, kui kavandatud tegevus ei vähenda tee ohutust ning  ei takista tee hooldamist. Tee omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.

3.21.7 Teedega seotud üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine

Teedega   seonduvad   seadusandlikud   piirangud   on   toodud   LISA 1.   Üldosa   ja   kehtivad  piirangud ptk 1.6.

Detailplaneeringute ja projektide koostamisel tuleb liikluse planeerimisel lähtuda alltoodud  üldpõhimõtetest:

 Riigitee   kaitsevööndisse   üldjuhul   hooneid   ei   kavandata.   Kui   hoonete  kavandamine   on   põhjendatud   väljakujunenud   hoonestusjoonega,   siis   tuleb  arvestada liiklusest  tulenevate häiringute (müra, saaste,  vibratsioon) kahjuliku  mõjuga.   Normidele   vastavuse   tagamine,   leevendavate   meetmete   kasutusele  võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus.

 Soovitavalt   müratundlikke   alasid/objekte   riigiteede   mõjupiirkonda   mitte  planeerida.

 Riigiteele juurdepääsu tagamiseks tuleb kinnisasjade maakorralduslikul jagamisel  tagada juurdepääs seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt. Uutel  moodustatavatel  katastriüksustel  üldjuhul   igaühel  eraldi   juurdepääsu riigiteele  saamiseks ette ei nähta.

 Riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise  kohustuseta   alal   tuleb   üldjuhul   kasutada   juurdepääsuks   kohalikke   teid   ja  olemasolevaid ristumisi riigiteega.

68

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Detailplaneeringu   võib   algatada   juhul,   kui   arendusalale   puudub   olemasolev  juurdepääs   avalikult   kasutatavalt   teelt   ja   /   või   on  vajalik  naaberkinnisasjade  vastavate juurdepääsude tagamine ja / või säilitamine. 

 Eelistatult   ehitada   maaüksus(t)ele,   millele   on   tagatud   juurdepääs   avalikult  kasutatavalt teelt. Juhul kui maaüksusel või krundil juurdepääs avalikule teele  puudub, tuleb enne ehitusõiguse saamist omandada kinnistusraamatusse kantud  õigus juurdepääsule üle võõra kinnisasja.

 Terviklike   ruumilahenduste   saavutamiseks   riigiteedelt   ja   kohalikelt   teedelt  juurdepääsude kavandamisel tuleb selgitada välja avalik huvi (vt ka ptk 3.3 ja 3.4).

 Üldreeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee alust maad  ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga.

 Põhjendatud   juhul   võib   algatada   detailplaneeringu   koostamise   uue   avalikult  kasutatava tee (sh jalgratta- ja jalgtee) ehitamiseks. 

 Põhjendatud juhul tuleb suurendada juurdepääsuteede, sealhulgas kaevandatavate  alade,   tuulikuparkide,   tööstusalade   juurdepääsuteede,  kaasa  arvatud   riigiteede  kandevõimet või viia need muul moel liikluskoormusega vastavusse;

 Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu  võimekust   ja   vastavust.   Planeeringute   lähte-   ja   projekteerimistingimuste  määramisel   lähtuda   asjaolust,   et   Transpordiamet   ei   võta   arendustegevuse  vajadustest   tingitud   uute   teelõikude   rajamise   ja   riigiteede   ümberehitamise  kohustust, tagada ühistranspordiga ligipääsetavus.

 Tingimuste  määramisel   lähtuda   asjaolust,   et   riigitee   kui   rajatise   püsivuse   ja  toimimise   tagamiseks   üldjuhul   ei   juhita   arendusalade   sademevett   riigitee  kraavidesse.

 Tehnovõrkude kavandamist   riigitee   transpordimaale   tuleb võimalikult  vältida,  kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste  paigutamiseks.

 Soodustada   ühissõidukite   eeliskasutamist,   vähendades   sellega   transpordi  negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates  kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele.

Maanteede ristumisel rohelise võrgustiku aladega (tugialad ja koridorid) tuleb planeeringute  ja   ehitusprojektide  koostamisel   arvestada  keskkonnamõju  hindamise  käigus  väljatöötatud  leevendavaid meetmeid. Uute projektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega ja kavandada  vajalikud abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks (vt ptk ).

3.21.8 Riigiteede liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

Detailplaneeringute   ja   projektide   koostamisel   ja   projekteerimistingimuste   andmisel   tuleb  liikluse planeerimisel lähtuda alltoodud üldpõhimõtetest:

 Riigitee   funktsiooniks  on  teenindada eelkõige   läbivat   liiklust   ja  arvestada,  et  kohalikku   liiklust   teenindab   eelkõige   kohalik   tee.   Planeeringulahendustes   ja  projektides  tuleb üldiselt  vältida  kohaliku  liikluse suunamist   transiitliiklusega  teele;

 Arendusalade   juurdepääsud   lahendada   kogujateedega,   mis   on   ühendatud  riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Detailplaneeringutes ja projektides määrata  perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale  teele;

 Vältida   planeeringulahedusi   ja   ehitiste   püstitamist,   mis   tingivad   vajaduse  hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks;

69

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Liiklejate   ohutuse   tagamiseks   ja   riigitee   korrakohaseks   kasutamiseks   ei   ole  parkimine   riigiteel   lubatud.   Arendusalade,   sh   avaliku   kasutusega   alade,  planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine  toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel.

3.21.9 Kohalikud teed

Üldplaneeringu joonistel on toodud kohalikud teed ning perspektiivsed kohalikud teed.

Perspektiivsed kohalikeks teedeks ette nähtud teed või nende osad, mis jäävad eraomandis  olevatele  maaüksustele,   määratakse   üldplaneeringu   elluviimisel   avalikuks   kasutamiseks.  Planeeringuga kohalikuks teeks määratud eratee ei muutu planeeringulahenduse kehtestamisel  automaatselt avalikuks, vaid seejärel, kui kohalik omavalitsus või riik on planeeringu järgselt  sõlminud   tee   omanikuga   vastavasisulise   kokkuleppe   (nt   servituudilepingu)   või   seadnud  sundvalduse.   Avalikuks   määratud   teel   on   pärast   avalikuks   määramise   otsuse   kehtima  hakkamist vastavalt ehitusseadustikule ja käesolevale üldplaneeringule  vastava ulatusega tee  kaitsevöönd.

Üldplaneeringu joonisel märkimata teede avalikuks kasutamiseks kohalikuks teeks määramist  ei   loeta  üldplaneeringu  muutmiseks.  Samuti   ei   loeta   tee  avalikuks   teeks  määratud   teede  nimekirjast väljaarvamist üldplaneeringu muutmiseks.

3.21.10 Juurdepääsud kallasrajale

Üldjuhul   tuleb   avalikult   kasutatava  veekogu  kallasrajale   juurdepääs   tagada  kas   avalikus  kasutuses oleva puhkeala, üldkasutatava maa, riigitee või kohaliku tee kaudu.

Maakasutuse   planeerimisel   tuleb   juurdepääs   avalikult   kasutatava   veekogu   kallasrajale  lahendada   äri-   või   teenindushoone,   ühiskondliku-   ja/või   kultuurihoone,   puhke-   ja/või  majutusasutuse   rajamise   kavandamisel   kas   detailplaneeringuga,   projekteerimistingimuste,  ehitusloa andmisel või maakorralduslike toimingute läbiviimisel. 

Juurdepääs   kallasrajale   tuleb   vajadusel   lahendada   maa   jagamisel   elamukruntideks   või  -maaüksusteks või elamukrundi või -maaüksuse eraldamisel.

Kallasrajale avalike juurdepääsude  määramisel tuleb arvestada konkreetses piirkonnas olevate  loodusväärtustega. Kaitstavatel aladel peab olema välistatud juurdepääsude rajamisel ja/või  kasutamisel ala kaitseväärtuste kahjustamine. 

Eelistada avalike juurdepääsudena kallasrajale olemasolevaid teid ja radu ning kohti,  kus  avalikkusel juurdepääs kallasrajale on tegelikult olemas ja kasutusel, juurdepääs kallasrajale  on välja ehitatud ning kus toimub avalikkusele suunatud tegevus (nt osutatakse puhke- või  majutusteenust, sadamateenuseid jms).

Kallasrajale juurdepääsud on mõeldud üldjuhul jalgsi liikujatele. Lautrikohtades on lubatud  juurdepääs  mootorsõidukiga   kallasrajale   ainult   aluse   veeskamiseks,   kui   see   on   lubatud  tulenevalt ala kaitseväärtustest ja muudest kehtivatest piirangutest.

Sadamates kallasrada puudub. Sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada ümber  sadama  suletud   territooriumi  omal  kinnisasjal,  kui   sadamaga  piirneval  kinnistul  või   teel  puudub avalik kasutus.

Üldplaneeringu   joonistel   on   toodud   perspektiivsed   kallasrajale   avaliku   juurdepääsu  ettepanekud. Lisaks üldplaneeringu koostamise käigus läbi töötatud andmetele on tuginetud  „Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuringule“ (Consultare OÜ, 2020).

70

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.21.11 Parkimiskorraldus

Lääneranna   valla   üldplaneering   näeb   ette   järgmised   parkimise   arendamisega   seonduvad  tingimused:

 Parkimiskohtade kavandamisel tuleb lähtuda lisaks kehtivale standardile ka igal  üksikjuhtumil   tegelikust   vajadusest.   Parkimiskohtade   arvestamisel   arvestada  ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest ja keskustest. Tiheasusutusalade  parkimiskohtade   asemel   eelistada   haljastatud   õuealade   säilitamist,   parklate  liigendamist   haljastusega.   Eelistada   keskkonnasõbralike   transpordiviiside  kasutamist ning arendusaladel kavandada ka jalgrattaparklaid.

 Detailplaneeringute   ja   projektide   koostamisel   ning   projekteerimistingimuste  andmisel peab arvestama, et parkimine toimub üldjuhul omal kinnisasjal.

 Uute parklate kavandamisel vältida võimalusel ulatuslike kõvakatendiga teede ja  platside   planeerimist.   Kasutada   osaliselt   vett   läbi   laskvaid   katendeid   ja  looduslähedasi sademeveelahendusi, et tagada sõidetav pind samal ajal roheluse  ja sademevee imavusega. Kõik parklad planeerida võimalusel koos haljastusega  (eelistades   olemasoleva   haljastuse   säilitamist),   mis   pakuks   varju   ja   aitaks  aeglustada sademevee imbumist.

 Ohutuse   tagamiseks   ja   riigitee  korrakohaseks  kasutamiseks   ei   ole  parkimine  riigiteel   lubatud.   Arendusalade,   sh   avaliku   kasutusega   alade,   planeerimisel  (puhkealad,   supluskohad   jm)   kavandada   lahendus,   kus   parkimine   toimub  väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel.

 Üldplaneeringu   joonistel   on   näidatud   planeeritud   parkimisalad,  mis  Matsalu  rahvuspargi ja Kasari jõe piirkonnas tuginevad „Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe  lähialade kasutuse uuringule“ (Consultare OÜ, 2020).

3.21.12 Sadamad

Lääneranna  vallas   asub  üleriigilise   tähtsusega  Virtsu   sadam,  mis   teenindab  Saaremaa   ja  Mandri-Eesti  vahelist  parvlaevaühendust   ja kaubavedu. Virtsu sadama kaubaveo maht on  ligikaudu  0,5  miljonit   tonni   aastas.  Virtsu   sadamat   läbib  Muhusse   ja  Saaremaale   liikuv  turistide voog. Üldplaneeringus on arvestatud Virtsu sadama laienemise võimalusega.

Lisaks Virtsu reisijateveo- ja kaubasadamale, asub Lääneranna vallas rida munitsipaal- ja  eraomanduses olevaid väikesadamaid. Osade väikesadamate potentsiaal on kasutatud osaliselt  sadama halva  seisukorra  või  piiratud  juurdepääsu  tõttu.  Lääneranna valla   tasakaalustatud  arengu   seisukohalt   on   oluline   väikesadamate   toimiv   võrgustik   koos   võimalikult   laia  osutatavate   teenuste   ja   tegevuste   nimekirjaga   (kalandus,   turism,  merepääste,   puhke-   ja  meelelahutustegevused,   meretuuleparkide   hooldus   jne),   mis   võimaldab   sadamate  kasumlikumat majandamist.

Teed sadamatesse ja sadamapiirkondadesse tuleb hoida võimalikult avalikus kasutuses.

Toimiva   väikesadamate   võrgustikul   on   positiivne  mõju   nii   kohalikule  majandusele   kui  elujõulise   rannaasustuse   püsimisele.   Lääneranna   vald   jätkab   valla   omanduses   olevate  sadamate korrastamist ja taristu arendamist. Sadamad ja sadamate maa juhtotstarbega alad on  kantud planeeringu joonistele (ei eristata olemasolevat ja planeeritavat maakasutust). Mitmed  planeeritavad   sadamad   jäävad   kaitstavatele   aladele   ja   kuna   sadama   maa-alana   on  üldplaneeringus märgitud kogu kinnistu ulatuses, siis hõlmavad planeeritavad sadamaalad ka  kaitstavaid elupaigatüüpe. Kaitstavatel aladel on arendustegevus võimalik üksnes siis, kui see  on kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega.

Kõik sadamad ja võimaliku sadamakohad, välja arvatud Virtsu sadam, on väikesadamad.

71

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Sadamaregistris seisuga 13.08.2026 registreeritud sadamad:

 Saastna Vanasadam;

 Virtsu Kalasadam;

 Virtsu Vanasadam;

 Virtsu sadam; 

 Männi väikesadam (asukoht Muriste küla);

 Admirali väikesadam (asukoht Hõbesalu küla);

 Lääne sadam (asukoht Paatsalu küla);

 Paatsalu sadam;

 Kütioja sadam (asukoht Paatsalu küla);

 Kadariku sadam (asukoht Mereäärse küla);

 Pihelgalaiu sadam;

 Varbla sadam (asukoht Rannaküla). 

Sadamakohad:

 Suitsu sadam (asukoht Kirikuküla);

 Keemu sadam;

 Saastna Uussadam;

 Rooglaiu sadam;

 Aidamäe sadam (asukoht Virstu alevik);

 Jaagu (Jaagusääre) sadam (asukoht Kadaka küla);

 Puugi sadam (asukoht Rannaküla)

 Matsi sadam

 Arno (Vidi) sadam (asukoht Raespa küla)

 Nurga sadam (asukoht Paatsalu küla)

 Paju sadam (asukoht Muriste küla)

Ehitamine   sadamates   sh   ranna   ja   kalda   ehituskeeluvööndis   toimub   vastavalt   kehtivale  seadusandlusele.   (vt   ptk  3.3).   Üldplaneeringu   koostamise   hetkel   kehtiva   seadusandluse  kohaselt on kõikide uute sadamaehitiste rajamiseks ehituskeeluvööndisse vajalik koostada  detailplaneering   (LKS   §   38   lg   5).   Planeeringu   koostamise   raames   või   enne   ehitusloa  väljastamist   viia   vajadusel   läbi   keskkonnamõju   hindamine,   mille   käigus   hinnatakse  kavandatava   tegevuse   sobivust   antud   asukohas   ja   kaasnevaid  mõjusid   ning  määratakse  leevendusmeetmed.

Sadamates tuleb tagada liiklusohutus, sh kergliiklejate liiklusohutus.

Lautrid

Lauter on paatide rannale või kaldale tõmbamiseks looduslikult sobiv koht, lautris ei saa  silduda.  Lauter  on   traditsioonilise  kasutusega  paatide  veeskamise,   randumise  või  kaldale  toomise koht. Lautri rajamisega ei tohi kaasneda olulist looduskeskkonna ümberkujundamist.  Lauter ei pea olema maismaa poolt mootorsõidukiga ligipääsetav.Lautri rajamise lubatavust  reguleerib seadus.

Lautrite   arv   ja   paiknemine   võib   ajas   muutuda,   millest   tulenevalt   ning   arvestades  üldplaneeringu üldistavat iseloomu ja täpsusastet ei ole olemasolevate või võimalike lautrite  asukohti üldplaneeringu joonistel kajastatud.

72

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.21.13 Navigatsioonimärgid

Kui navigatsioonimärgi ümbruses ehitamise kavandamisel on oht, et ehitamine võib avaldada  mõju navigatsioonimärgi sihipärasele toimimisele, peab kohalik omavalitsus kooskõlastama  sellekohase   projekteerimistingimuse   eelnõu,   ehitusteatise,   ehitusloa   või   planeeringu  Transpordiametiga.

3.21.14 Suure väina püsiühenduse trassikoridoridest loobumine

Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ on kajastatud perspektiivne Suure väina püsiühendus.  Reserveeritud trassikoridoridest tulenevad kitsendused on kehtinud  maaüksustel üle 15 aasta,  kuid trassivaliku otsust ei ole senini   tehtud. Vabariigi Valitsus   algatas 2020. aastal Suure  väina   püsiühenduse   ja   selle   toimimiseks   vajaliku   taristu   riigi   eriplaneeringu   ja  keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise8.2023. aastal eriplaneeringu ja  KSH koostamine lõpetati9 lõpetati kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puudusid  vahendid   eriplaneeringu   koostamiseks   ning   ettenähtavas   tulevikus   ei   nähtud   võimalust  eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Suure   väina   püsiühenduse   kavandamine   on   riigi   eriplaneeringu   kohustuslik   objekt   ning  võimaliku püsiühenduse parim asukoht  leitakse riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse  kaudu.

3.21.15 Vatla lennuväli

Vatla lennuväli on märgitud Lääne maakonnaplaneeringus ning 2003.a kehtestatud Hanila  valla üldplaneeringus. Vatla lennuväli on Karuse - Kalli riigitee nr 16180 kilomeetrite 9-12  ääres   asuv   kunagise  NSV  Liidu   õhujõudude   poolt   rajatud   reservlennurada   (teelaiendus)  eriolukordadeks.   Karuse-Kalli   riigitee   nr   16180   teelõik,   katastritunnus   19502:002:0070,  sihtotstarve transpordimaa, on Transpordiameti valitsetav maa-ala. Vatla lennuväli (maantee  laiendus 3000 m x 20 m) on kantud Kultuurimälestiste registris militaarpärandi nimekirja  (registri   nr   254,   nõukogude   periood).   ning  Läänernna   valla   üldplaneeringus   väärtuslike  üksikobjektide   nimekirja   (3.24.6   „Väärtuslikud   üksikobjektid   ja   pärandkultuuriobjektid”,  tabel 6). 

Vatla lennuväli ei ole lennuväli lennundusseaduse tähenduses. Vatla lennuväljal lennuliiklust  ei toimu ning üldplaneeringuga lennuliiklust Vatla lennuväljal ei kavandata.

Tingimused:

* Tagada  militaarpärandi  hulka  arvatud  Vatla   lennuvälja  parim võimalik   seisukord  ning  väärtustada Vatla lennuvälja ehituspärandina, säilitades 3000 m x 20 m maanteelaienduse.

* Vältida ehitustegevust ja muid tegevusi, mis muudavad püsivalt võimatuks Karuse - Kalli  riigitee  nr  16180 teelõigu kilomeetritel  9-12 reservlennurajana kasutamise eriolukordades  arvestades   käesoleva   seletuskirja   ptk   3.26.6   „Väärtuslikud   üksikobjektid   ja  pärandkultuuriobjektid” toodud tingimusi.

8 Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldus nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks  vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 9 Vabariigi Valitsuse 11.05.2023. a korraldus nr 129 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks  vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“

73

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.22 Tehniline infrastruktuur

Tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine on toodud JOONISEL 3. Teed ja tehnovõrgud, kus  on kajastatud tehnovõrkude valdajatelt ja koostatud projektidest koondatud informatsioon.  Tehnovõrkude info on joonisel illustratiivne.

Rajatavate tehnovõrkude lahendused tuleb täpsustada detailplaneerimise või projekteerimise  faasis   vastavalt   tehnovõrkude   valdajalt   taotletud   tehnilistele   tingimustele.   Edasiste  detailplaneeringute   ja   ehitusprojektide   koostamise   käigus   tuleb   arvestada   kehtiva  seadusandlusega.

Ühiste tehnovõrkude olemasolu korral piirkonnas on soovitav uute planeeringute ja projektide  lahenduste koostamisel ette näha nendega liitumine. Liitumisest keeldumiseks peab olema  mõjuv põhjus (nt liitumise majanduslikult liiga pikk tasuvusaeg). Kohtades, kus liituda ei ole  võimalik, tuleb eelistada loodusele võimalikult väikese mõjuga lahendusi.

Ehitise püstitamisel tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid  (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks maastiku väärtust, seda eriti  puhkemaastike puhul.

Tehnovõrke haldavaid ametkondi tuleb teadvustada maastiku väärtustest ja juhtida tähelepanu  sellele,   et   telefoni   ja  madalpinge   liinid   risustavad   vaateid.  Uute   liinide   rajamisel   tuleb  soovitada vanade liinikoridoridega arvestamist. Võimaluse korral tuleb paigutada uued liinid  maa alla.

3.22.1 Kaugküttepiirkond

Lääneranna valla ainus kaugküttepiirkond asub Lihula linnas Ristiku ja Jaama tänava ning  Tallinna mnt piirkonnas ning selle paiknemine on toodud JOONIS 3 Lihula linna väljavõttel.  Kaugküttepiirkond on kinnitatud Lääneranna Vallavolikogu 11.08.2022 määrusega nr 28. Uue  kaugküttepiirkonna   loomist   ja  kaugküttepiirkonna  piiri  muutmist   ei   loeta   üldplaneeringu  muutmiseks. Vajadusel koostab kohalik omavalitsus asula soojamajanduse arengukava, mis  on kaugküttepiirkonnas kaugkütte ja soojamajanduse arendamise aluseks.

3.22.2 Ühisveevärk- ja kanalisatsioon, reoveekogumisalad

Lääneranna valla reoveekogumisalad on määratud üldplaneeringu koostamise ajal kehtiva  Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega  alla 2000 ie”. Reoveekogumisalad on määratud Lihula linnas, Virtsu alevikus, Tuudi, Kõmsi,  Kirbla,  Vatla,  Koonga,  Lõpe,  Varbla   ja  Tõusi  külades.  Lääneranna valla  ühisveevärgi   ja  -kanalisatsiooni   arendamise   kava   aastateks   2020-2032   teeb   ettepaneku   Oidrema  reoveekogumisala määramiseks. Uue reoveekogumisala moodustamist ja reoveekogumisala  piiri muutmist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, rekonstrueerimise ja väljaehitamise aluseks on  kehtiv valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. Üldplaneeringu koostamise ajal  kehtiva   ühisveevärgi   ja   -kanalisatsiooni   seaduse   kohaselt   rajatakse   ühisveevärk   ja  -kanalisatsioon   kohaliku   omavalitsuse   volikogu   poolt   kinnitatud   ühisveevärgi   ja  -kanalisatsiooni   arendamise   kava   alusel   ning   see   koostatakse   vähemalt   12-aastaseks  perioodiks.   Vastavalt   ühisveevärgi   ja   -kanalisatsiooni   seadusele   tuleb   arendamise   kava  regulaarselt üle vaadata ning seda vajadusel korrigeerida.

Maa-alal, kus asuvad puurkaevud, tuleb arvestada puurkaevu hooldusalaga või puurkaevule  kehtestatud   sanitaarkaitsealaga.   Sanitaarkaitsealal   on   muu   ehitise   ehitamine   ja  majandustegevus keelatud.

74

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Ühisveevärgi-   ja   kanalisatsiooni   teenuse   osutajale   peab   olema   tagatud   juurdepääs  ühisveevärgi-   ja   -kanalisatsioonivõrgu   toimimiseks   vajalikele   ehitistele,   sealhulgas  puurkaevudele ja pumbamajadele, reovee puhastusseadmetele, -puhastitele ja -pumplatele.

3.22.3 Sademevesi

Kliimamuutusest   tulenevalt   on   ehitustegevusel   oluline   pöörata   tähelepanu  sademeveelahendustele   ja   nende   toimimisele,   kuna   lisaks   kliimamuutustest   tingitud  mereveetaseme tõusule prognoositakse ka sademevee vooluhulkade kasvu.

Tingimused sademeveelahenduste kavandamiseks:

 Planeering või projekt peab andma sademeveelahenduse või vastavad tingimused  ja suunised, sh arvestama kliimamuutustega.  Kohalikul omavalitsusel on õigus  nõuda   arendusala   detailplaneerimise  või   projekteerimise   algfaasis   asjakohase  sademevee analüüsi koostamist;

 Võimalikult   lähedal   tekkekohale   hajutada,   immutada,   aeglustada   sademevee  voolu.

 Eelistada   sademevee   ärajuhtimiseks   looduslähedasi   lahendusi   ja   võimalusel  vältida sademevee torustike rajamist.

 Lihula linnas, Virtsu alevikus  ja kompaktse iseloomuga külakeskustes kasutada  reljeefilt   madalamatel   kohtadel   paiknevaid   haljasalasid   või   nende   osi  immutusväljakutena. Kui sademevett ei saa tekkekohas immutada, siis juhtida  sademevesi   eemale   veevoolu   aeglustamise,   kraavide,   lohkude   kaudu,   kus  vihmavesi imendub pinnasesse, jääb haljasalale ja aurustub.

 Vältida üldjuhul laiaulatuslike vett läbi laskmatu kattega (nt asfalteeritud alade  rajamist).  Uute   parklate   kavandamisel   vältida   võimalusel   ulatuslike  kõvakatendiga teede ja platside planeerimist. Kasutada osaliselt vett läbi laskvaid  katendeid ja looduslähedasi sademeveelahendusi, et tagada sõidetav pind samal  ajal roheluse ja sademevee imavusega. Kõik parklad planeerida võimalusel koos  haljastusega (eelistades olemasoleva haljastuse säilitamist), mis pakuks varju ja  aitaks aeglustada sademevee imbumist).

 Sademevee juhtimisel veekogudesse tagada veekvaliteedi vastavus õigusaktidega  seatud   kvaliteedinõuetele.   Eelkõige   puhastatakse   ja   kasutatakse   sademevett  tekkekohas. Õlipüüdurite dimensioneerimine ja asukoha valik toimub vajadusel  projekteerimise  käigus   (nt   vajadusel   olenevalt   sademevee   saasteainesisalduse  piirväärtustest   õli-   ja   liivapüüdurite   kasutamine   tootmis-   ja   tööstusmaade  kinnistutel sh ka suurematel parklaaladel.

 Olemasolevad   sademevee-   ja   kuivenduskraavid   tuleb   võimalusel   säilitada   ja  hoida korras.

 Lihula linna, Virtsu aleviku ning  suuremate külakeskuste sademeveesüsteemide  kavandamist tuleb käsitleda arengukavades ja projektides, näiteks ühisveevärgi-  ja kanalisatsiooni arendamise kava, sademevee majandamise kava jne. 

3.22.4 Tuletõrjevesi

Tuletõrjeveevärgi   ehituslik   lahendus,   veevõtukohtade   ja   hüdrantide   täpsed   asukohad  määratakse detailplaneeringu koostamise või projekteerimise käigus. Tuletõrjeveevarustuse  lahendus tuleb kooskõlastada nii detailplaneeringutes kui ka ehitusprojektides Päästeametiga.  Lähtuda   tuleb   kehtivatest   asjakohastest   seadustest   ja   standarditest.   Operatiivsõidukite  juurdepääs lahendatakse detailplaneeringuga või ehitusprojektiga.

75

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.22.5 Elekter

Lääneranna valda läbivad mitmed Eesti elektri põhivõrgu 330 kV ja 110 kV liinid, sh Harku  – Lihula - Sindi 330 kV liin. Lihulas asub 330/110 kV alajaam, lisaks Rõuste, Virtsu ja Lõpe  110 kV alajaamad.

Põhivõrgu valdaja  Elering AS on arendamas  täiendavaid  piiriüleseid  ühendusi  Soome  ja  Lätiga. Kavandatav 330 kV Eesti-Läti 4 elektriühendus läbib Järva, Lääne, Pärnu ja Saaremaa  maakonda, sh Lääneranna valla lääneosa, Lihula lähedusse kavandatakse uut 330 kV alajaama.  Eesti-Läti neljanda ühenduse raames rajatavate õhuliinide, maakaablite ja alajaama   asukoht  määratakse Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 39 algatatud Eesti-Läti neljanda  elektriühenduse riigi eriplaneeringuga.

Muude  põhivõrgu  ning   jaotusvõrgu  elektri  õhuliinide  või   -maakaablite   asukoha  valik   ja  tehniline   lahendus   määratakse   detailplaneeringu,   projekteerimistingimuste   või  ehitusprojektiga   seadusandlusest   tuleneva   menetlusega.   Vajadusel   viiakse   läbi  keskkonnamõju hindamine.

Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused elektriliinide rajamiseks:

 Võimalikult   vältida   kõrgepinge   õhuliinide   paigutamist   eluhoonetele   ja  ühiskondlikele  hoonete   lähedale   (soovitavalt  mitte   ligemale  kui  100 m) ning  püstidada  liini mastid elamutest võimalikult kaugele;

 Soovitavalt  paigutada õhuliin või maakaabelliin olemasoleva elektriliini   trassi  koridori või selle vahetusse lähedusse.

 Õhuliin kavandada võimalusel sirgete lõikudena, maakaabelliini ehitamisel võib  trassikoridor olla vajadusel looklev.

 Viia   miinimumini   elektriliini   ehitus-   ja   kasutusaegsed   ebasoodsad   mõjud  kaitstavatele   objektidele,   elamutele   ning   ühiskondlikele   hoonetele   ja  puhkealadele.   Näha   elektriliinide   planeerimisel   või   projekteerimisel   ette  leevendusmeetmed ebasoodsate mõjude minimeerimiseks.

 Uute   elektriliinide   rajamisel   ja   olemasolevate   rekonstrueerimisel   eelistada  võimalusel  maakaabelliine  õhuliinidele.  Maakaabelliinide  eelistamine  on  eriti  oluline  mõjudele   tundlikus   loodus-   või   elukeskkonnas   (näiteks   rannikualade  lindude   rändekoridorid,   Lihula   linn,  Virtsu   alevik,   kompaktse   hoonestusega  külakeskused, väärtuslikud maastikud jms);

 Välistada elektriliinide ebasoodne mõju Natura 2000 aladele.

Elektriliini kaitsevöönd ja paigaldiste ohutus

Uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate ehitiste ohutuse tagamisega ning  ehitise kaitsevöönditest tulenevate piirangutega. Ehitise, sh elektriliini, kaitsevööndi ulatus ja  kaitsevööndis   tegutsemise   kord   on   üldplaneeringu   kehtestamise   ajal   sätestatud  ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73.  Kõik ristumised elektrivõrguga ja planeeritud tegevused võrgu kaitsevööndis kooskõlastada  võrgu valdajaga, kes väljastab projekteerimise aluseks olevad tehnilised tingimused.

Ehitisi ei või ehitada õhuliini sihialasse. Sihiala laiused:

 110 kV liini teljest – 16 m;

 330 kV liini teljest – 22 m;

76

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 elektrituulikute   (sh väiketuulikute)  osas   tuleb sihiala   laiusele   lisaks  arvestada  täiendav   tuuliku   110   ja   330 kV   liinide   vaheline   kaugus   vastavalt   kehtivale  standardile või õigusaktile.

Elektrituulikute õhuliini ja põhivõrgu õhuliini ühistele mastidele rajamine ei ole lubatud.

Elektrituulikute  ühendusliini  kaitsevöönd võib kattuda põhivõrgu õhuliini  kaitsevööndiga.  Õhuliini planeerimisel liini telje kaugus põhivõrgu õhuliini teljest:

 kahe 330 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 40 m;

 330 kV ja 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 35 m;

 kahe 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus – 20 m;

 maakaabli ja 110 kV õhuliini vaheline kaugus õhuliini teljest kaablini vähemalt  15 m; 

 maakaabli ja 330 kV õhuliini vaheline kaugus õhuliini teljest kaablini vähemalt  25 m.

3.22.6 Gaasitaristu

Üldplaneeringu  koostamise   ajal   on   gaasi   jaotusvõrk  Eestisse   rajatud   piiratult.  Üleminek  taastuvenergiale võib tingida vajaduse gaasitorustike arendamiseks,  sh Lääneranna vallas.  Rohelisteks alternatiivideks maagaasile on biometaan, roheline vesinik ja selle derivaadid.  Vesinikust saab toota teisi kütuseid ja energiakandjaid, nagu sünteetilist metaani, ammoniaaki,  metanooli, auto- ja lennukikütuseid. Eestis nähakse vesiniku tootmise suurimat potentsiaali  meretuuleparkides vee elektrolüüsi meetodil. Biometaan on gaasiline kütus, mis on saadud  anaeroobse kääritamise teel. Biogaasi saab toota biomassist, põllumajandustootmise jääkidest,  tööstuslike   protsesside   jäätmetest,   prügilagaasist   ja   olmejäätmetest.   Nii   vesiniku   kui  biometaani   transpordiks   tootmispunktist   tarbijani   on   vajalik   seda   võimaldava   torustiku  arendamine. 

Tingimused gaasipaigaldiste kavandamiseks:

 Gaasitorustikud on maa-alused. 

 Gaasipaigaldised   kavandatakse   üldjuhul   olemasoleva   tehnilise   taristu   (nt  elektriliinid, teed) trassikoridoridesse või nende vahetusse lähedusse, et vältida  täiendavaid   taristu   kaitsevööndeid   ning   võimalikult   vähe   mõjutada  looduskeskkonda. 

 Gaasipaigaldise asukoha valikul tuleb arvestada looduskaitseliste ja kultuuriliste  väärtustega. 

 Gaasipaigaldise   asukoha   valikul   vältida   paigaldise   kavandamist   elu-   ning  ühiskondlike hoonete vahetusse lähedusse. 

 Gaasipaigaldiste   planeerimine   ja   ehitamine   toimub   vastavalt   kehtivale  seadusandlusele. 

 Gaasipaigaldis   on   gaasitorustike-,   mahutite   ja   nendega   seotud   ehitiste  statsionaarselt paigaldatud talitluslik süsteem. Gaasipaigaldise osaks on ka sellele  paigaldatud ohutus-, juhtimis-, mõõte- ja reguleerimisseadmed. 

3.22.7 Lõhkamiskoht

Võimalik   lõhkamiskoht  on  märgitud  Pärnu  maakonnaplaneeringus  kunagises  Vanamutsu  kruusakarjääris  (Vanamutsu karjäär,  katastritunnus 33402:002:0259).  Vanamutsu karjääris  asub ametlik laskepaik.

77

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.23 Maaparandussüsteemid

Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine,  samuti  happeliste  muldade lupjamine ning agromelioratiivsete,  kultuurtehniliste  ja muude  maaparandushoiutööde   tegemine   maatulundusmaa   sihtotstarbega   maa   viljelusväärtuse  suurendamiseks või keskkonnakaitseks. 

Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa kuivendamiseks  ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud vastavasse  registrisse. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks  või vee jaotamiseks. Reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja  minimeerima   reostuse   leviku   ohu.   Maaparandussüsteemi   eesvool   on   kuivendusvõrgust  voolava   liigvee  ärajuhtimiseks  või  niisutusvõrgu  veehaardesse  vee   juurdevooluks   rajatud  veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust sõltub reguleeriva võrgu  nõuetekohane toimimine.

Tingimused maaparandussüsteemidele rajamisel ja kasutamisel:

 Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolul on maaomanikul  hoiukohustus. Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada nende toimimist  tagavate meetmetega vastavalt õigusaktidele. Maaparandussüsteemide seisukorra  parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav lähtuda vastava piirkonna  maaparandushoiukavast. 

 Maaparandussüsteemide registrisse  kantud kraavide hooldamisel   tuleb  järgida  õigusaktides toodud nõudeid. Registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb  kinnistu omanikul konsulteerida vallaga.

 Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ja  selle   eesvoolus   ega   tekitada  muu   tegevusega   kahju   teistele  maavaldajatele.  Maaparandussüsteemi või eesvoolu omanik vastutab maaparandussüsteemi või  eesvoolu   korrashoiu   eest.   Maaparandussüsteemide   rekonstrueerimisel   või  laiendamisel tuleb kaaluda keskkonnakaitsemeetmete rakendamise vajadust.

 Maaparandussüsteemide   rekonstrueerimisel   või   laiendamisel   tuleb   kaaluda  keskkonnameetmete rakendamise vajadust. Maaparandussüsteemide toimimise ja  keskkonnakaitse   eesmärkide   vahel   tuleb   leida   tasakaal,   et   põllu-   või  metsamajanduslikus kasutuses maad oleks võimalik sihtotstarbeliselt kasutada,  kuid samal ajal ei kahjustaks hooldus- ja arendustegevused oluliselt looduslikke  ökosüsteeme.   Tegevuste   planeerimisel   saab   muuhulgas   lähtuda  veemajanduskavas   ja   maaparandushoiukavas   toodust   ning   olemasolevatest  asjakohastest   juhenditest,  nt  „Kuivendussüsteemide  eesvoolude  veekeskkonda  säästva   hoiu   põhimõtted“   või   „Maaparandussüsteemide   negatiivsete  mõjude  leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“.

Maaparandussüsteemi   reguleeriva   võrgu   maa-alast   ja   maaparandussüsteemi   eesvoolust  tingitud kitsendused on kajastatud maaparandusseaduses.

3.24 Väärtuslikud alad ja objektid

Kultuuripärandi ja loodusressursside kaitse on Eesti riigi põhiseaduslik ülesanne ja nende  väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus. Lääneranna valla üldplaneeringuga  määratud väärtuslike alade kaitse on avalikes huvides.

78

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Info Lääneranna valla riikliku kaitse all olevate loodusobjektide, Natura 2000 võrgustiku alade  ja   vääriselupaikade   kohta   on   toodud   LISAS 1.   Piirangud.   Loodust   kaitstakse   looduse  säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku  loomastiku,   taimestiku   ja   seenestiku   isenditega  ning  kivististega   sooritatavate   toimingute  reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Looduse kaitsel lähtutakse  tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord looduskaitse seisukohalt  tõhusamate   lahenduste   rakendamise   võimalusi.   Natura   2000   on   üleeuroopaline  looduskaitsealade   võrgustik,   mis   on   moodustatud   1992.   aasta   nn   loodusdirektiivi  (92/43/EMÜ) alusel eesmärgiga kaitsta ja säilitada Euroopas ohustatud väärtuslikke liike ja  elupaikasid.   Natura   2000   võrgustik   koosneb   loodusdirektiivi   alusel   liikmesriikide   poolt  määratud   loodusaladest   ja   1979.   aasta   nn   linnudirektiivi   (79/409/EÜ)   alusel   määratud  linnualadest. Natura-aladel tuleb arvestada seal esinevate loodusväärtuste (kaitse eesmärkide)  säilimisnõudega. Iga liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale  sobivad  meetmed.   Eestis   on  Natura   võrgustiku   alade   kaitse   tagatud   läbi   kaitsealade   ja  hoiualade kaitsekorra.

Vääriselupaik   (VEP)   on   ala   metsas,   kus   kitsalt   kohastunud,   ohustatud,   ohualdiste   või  haruldaste   liikide   esinemise   tõenäosus   on   suur.   Eraomanikule   kuuluvas   metsas   on  vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Lääneranna   vallas   käsitletakse   väärtuslike   aladena   väärtuslikke   põllumajandusmaid   ja  maastikke,   mille   piirid   ja   maakasutus-   ehitustingimused   on   määratud   käesoleva  üldplaneeringuga. 

Lääneranna   valla   üldplaneeringuga   on  määratud   roheline   võrgustik   ja   täpsustatud   selle  toimimist   tagavaid   tingimusi.   Roheline   võrgustik   hoiab   alal   elutähtsaid   keskkonda  kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnaveeteke, õhu puhastumine jms).

Lääneranna   vallas   asub   Lihula   muinsuskaitseala   (reg-nr   27014)   ja   selle   kaitsevöönd.  Üldplaneeringu   koostamisel   Muinsuskaitseametiga   kooskõlastatud   üldplaneeringu  muinsuskaitse eritingimusi ei koostatud, kuna üldplaneeringu koostamise ajal uuendati Lihula  muinsuskaitseala kaitsekorda, mis kinnitati 18. aprilli 2024. a istungil Vabariigi Vabariigi  Valitsuse   poolt.   Lihula   muinsuskaitseala   kaitsekorra   põhimõtted   on   integreeritud  üldplaneeringu   lahendusse   (vt   ptk  3.8.1).  Muinsuskaitse   eritingimusi   ei   koostatud,   kuna  üldplaneeringuga kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ja  muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust.

Üldplaneeringusse on lisatud info miljööväärtuslike - ja pärandkultuuriobjektide kohta ning  toodud nende kaitse- ja kasutustingimused. 

Toodud on taustinformatsioon kehtivate looduskaitsealuste ja muinsuskaitsealuste piirangute  kohta (vt LISA 1). Nende alade kohta käesolev üldplaneering täiendavaid ettepanekuid ei tee. 

Üldplaneeringu koosseisus on koostatud JOONIS 2. Väärtuslikud alad ja piirangud, kus on  toodud   Lääneranna   valla   rohelise   võrgustiku   paiknemine,   väärtuslikud   maastikud,  väärtuslikud põllumajandusmaad, mälestised, looduskaitse all olevad objektid, pärandkultuuri  objektid jne. Eraldi joonis koostati eesmärgil, et info väärtuslike objektide ja piirangute kohta  oleks hästi   loetav.  Valla keskkonna väärtustega arvestamine on üldplaneeringu lahenduse  koostamise aluseks. 

3.24.1 Lihula muinsuskaitseala

Lihula linna vanima asustuse ala võeti esmakordselt muinsuskaitse alla Eesti NSV Ministrite  Nõukogu 27. veebruari 1973. a määrusega nr 91. Lihula muinsuskaitseala koosneb mitmest  ajaperioodist pärit hoonetest (13-16. sajandist pärinev Lihula linnus, 18-19. sajandi hoonestus,  20.   sajandi   hoonestus,   tänapäevane   hoonestus)   ja   rajatistest,   muinasaega   ulatuvast 

79

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

arheoloogilisest   kultuurikihist   ja   rikkalikust   haljastusest.   Hästi   on   säilinud   ajalooline  tänavavõrk, hoonestus- ja maaüksuste struktuur.

18. aprilli 2024. a istungil kinnitas Vabariigi Valitsus Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra.  Lihula muinsuskaitseala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Lihula  asula vanima asustuse maa all ja maa peal säilinud elemente ning ajaloolist linnasüdamikku,  kuna see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. 

Muinsuskaitseala hõlmab ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad Lihula linnuse varemed  vallikraavidega, muinas-, kesk- ja uusaegse asustuse maa all ja maa peal säilinud elemendid,  Lihula mõisaansambel   ja  ajalooline linnasüdamik,  mille  struktuur   ja  hoonestus olid välja  kujunenud 1940ndate aastate alguseks.

Muinsuskaitseala   kaitse   eesmärk   on   Lihula   ajaloolise   linnatuumiku,   seda   kujundavate  iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete  kasutamine ja linnaruumi kestlik areng.

Üldplaneeringuga kavandatud ruumilise arengu eesmärgid Lihula muinsuskaitsealal ja Lihula Tallinna maantee tänava ääres:

 Väärtustada  Lihula   linna  ajaloolist  miljööd   ja   linna  vanima   tänavat  Tallinna  maanteed koos ajaloolise hoonestusega.

 Säilitada   Lihula   Tallinna   mnt   kui   ajaloolise   ja   Eestis   ainulaadse   tihedalt  hoonestatud alevitänava iseloomulik ilme ja avalik ruum. Hoida avatuna Lihula  linnusemäe ja Tallinna mnt vastastikused vaated, arendada avalik tänavaruum  tervikuna   linna   visiitkaardiks,   eesmärgiga   säilitada   tänavaäärsete   hoonete  väärikas arhitektuur, tänava rohelus ja inimsõbralikkus.

 Soodustada   Lihula   linna   peatänava   Tallinna   maantee   äärsete   hoonestuse  elukondlike-,   äri-   ja   kultuuriliste   funktsioonide   elavnemist.   Ajalooliselt   on  tegemist   tänavaga,   kus   ärid,   väiketootmine,   elamine   ja   ühiskondlikud  funktsioonid on olnud omavahel tihedalt põimunud.

 Lihula muinsuskaitsealal reguleeritakse ehitustegevust lähtudes eraldi iga krundi/  maaüksuse või hoone puhul vastavalt  piirkonnas või kvartalis väljakujunenud  hoonestustihedusest   ja   tänavajoonest,.  Ehitusõiguse   andmisel   tuleb   lähtuda  piirkonna keskmisest hoonestustihedusest ja väljakujunenud ehituslaadist, mille  alusel määratakse kavandatavatele ehitistele lubatud suurim ehitisealune pind,  kõrgus ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

 Ehitustegevuse kavandamisel, arhitektuursete ja ehituslike tingimuste määramisel  Lihula   muinsuskaitsealal   lähtuda   hetkel   kehtivast   muinsuskaitseala   ja   selle  kaitsevööndi piirist ja kaitsekorrast ning seadusandlusest.

Elamute ehitamise tingimusi Lihula muinsuskaitsealal käsitleb ptk 3.8.1. 

3.24.2 Arheoloogiapärand

Lääneranna vallas on 2024. aasta novembri seisuga riigi kaitse all 257 arheoloogiamälestist.  Eesti  Vabariigi   taastamise järel  1994. aastal  vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi   tuli  Muinsuskaitseametil   üle   vaadata   nõukogude   ajal   vabariiklikesse   ja   kohaliku   kaitse  nimekirjadesse   ja   nende   alusel   maakasutusplaanidele   märgitud   mälestiste   seisund   ning  mälestise   tunnuste   olemasolu   korral   ette   valmistada   uued   kaitsenimekirjad.  Varasemate  kaitsenimekirjade  ülevaatus   ja  1990.  aastate  esimesel  poolel  avastatud muististe  andmete  kontrollimine   jõudis   lõpule   1997.–1998.   aastal,   kui   kultuuriministri   määrustega   võeti  muistised (taas) riigi kaitse alla. 

80

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist  võtta vaid vähesed.

Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal  aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo  kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame  teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks  täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem  on meieni   jõudnud  inimtegevuse   jälgi,   samuti  nõuab erialateadmisi  nende  ära   tundmine.  Ülevaade Lääneranna valla arheoloogiapärandist on toodud LISAS 12.

Üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel ning ka muul maa-alal arheoloogiapärandi avastamise korral tuleb tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ettenähtud tegevuste läbiviimine.

Üldplaneeringu   joonistel   on   esitatud   arheoloogiatundlikud   alad   2021.   aasta   seisuga.  Nimetatud aladel planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida  Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule,  et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut  infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul  omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS  § 76 lg 1).

Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade  analüüsimist,   välja   selgitamist   ning   kaardistamist,   mille   abil   on   võimalik   vähendada  arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades. 

Prognoosi   tulemus  tõenäoliselt  ei  selgu ega  jõua kaardile  enne käesoleva üldplaneeringu  kehtestamist,   millest   tulenevalt   on  ennetavalt üldplaneeringus seatud järgmised tingimused:

 Keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu  valla   territooriumil   ja ka juhul kui  KMH nõudest  loobutakse)  tuleb eelnevalt  Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus  (muinsuskaitseseadus (MuKS) § 31 lg 3).

Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu  või  ehitise  kavandamisel  Muinsuskaitseameti  arvamust  arheoloogilise  uuringu läbiviimise  vajaduse  kohta,  kui  algatatakse  detailplaneeringut  või  kui  karjääri  või  ehitiste  alla   jääva  kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

3.24.3 Väärtuslikud põllumajandusmaad

Põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida  tuleb   kasutada   säästlikult.   Väärtuslik   mullastik   kuulub   põhiseaduse   §   5   mõistes   Eesti  loodusressursside   hulka.  Muldade   olemasolu   ja   selle   hea   seisund   on   koos   vee,   õhu   ja  päikesepaistega  ökosüsteemi   toimimiseks   ja  meie   eluks  hädavajalik  ning   selle  varud  on  piiratud. Muld on taastumatu loodusvara. Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste,  maalihete ja põua reguleerijana.

Viljaka mullastikuga põllumajandusmaale kui taastumatule ressursile ehitiste ehitamine, selle  maa  metsastamine   või  muu  mittepõllumajanduslik   tegevus   toob   tagajärjed,   milleks   on  väärtusliku   põllumajandusmaa   kui   toidu   tootmiseks   vajaliku   ja   sobivaima  maa   pindala  kahanemine. Nimetatud tegevuste tagajärjel läheb põllumajandusmaa kas kasutusest lõplikult 

81

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

välja   (väärtuslik  huumuskiht  kaob)  või  muutub  mullastiku  kooslus  väheviljakaks  või  on  mullastikku äärmiselt raske ja majanduslikult ebaotstarbekalt kulukas taastada.

JOONISEL 1.   Maakasutus   ning   JOONISEL 2.   Väärtuslikud   alad   ja   piirangud   toodud  väärtuslikud   põllumajandusmaad   on   kajastatud   Pärnu   maakonna   planeeringu   ja   Lääne  maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ning ajakohastatud lähtudes planeeritud ja olemasolevast  maakasutusest.  Lääneranna   valla   üldplaneeringus   on   viljakaks   loetud   35   ja   enama  hindepunktiga viljakus-tsooniga põllumaad. Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel  on aluseks võetud Maaeluministeeriumi juhtimisel Põllumajandusuuringute Keskuse poolt  koostatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht.

Väärtusliku   põllumajandusmaa   määramisel   on   järgitud   põhimõtet,   et   väärtusliku  põllumajandusmaa massiiv on maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava  maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiiv, mis vastab järgmistele tunnustele:

 maa paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel;  maa asub küla või aleviku territooriumil;  maa suurus on kaks hektarit või rohkem;  maa kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 35 hindepunkti. 

Väärtuslike põllumajandusmaade hulgast arvati Lääneranna vallas välja põllumajandusmaad,  mis   paiknevad   Lihula   linnas,  Virtsu   alevikus   ja   teistel   kompaktse   hoonestusega   aladel  võimaldamakas  kompaktset, jätkusuutlikku ja väiksema keskkonnamõjuga asustuse arengut,  mistõttu on elamumaa vm juhtotstarbe eelistamine põllumajandusmaale nendes asukohtades  põhjendatud. Väärtusliku põllumajandusmaa kogupindala vähenemine nimetatud muudatusest  tulenevalt on marginaalne.

Teiseks eemaldati väärtuslike põllumajandus-maade hulgast valik alasid, mis on väiksemad  kui   2 ha,   paiknevad   eraldatult,   on   raskesti   ligipääsetavad   ja/või   toeta   ümbritsev   reaalne  maakasutus   nende   põllumajanduslikus   kasutuses   hoidmist.   Selliste  maade   näideteks   on  üksikud endised rohumaalapid, mis paiknevad metsade keskel (kaugel teistest põllumaadest)  ning mis on juba hakanud ka ise metsastuma. Selliste maade põllumajanduslikus kasutuses  hoidmise nõuet võib lugeda ebaotstarbekalt koormavaks (erandiks saab selles osas lugeda  kõrge looduskaitselise väärtusega niidukooslusi) Ala kasutus metsamaana tagab samas samuti  looduslike muldade säilimise ehk panustab üldisesse muldade kaitsmise eesmärki. 

Samuti   võeti   väärtuslike   põllumajandusmaade   hulgast   välja   olemasolevad   elamumaa   ja  tootmismaa sihtotstarbega katastriüksused.

Väärtuslikule põllumajandusmaale on määratud põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist  tagav maakasutuse juhtotstarve – maatulundusala, et väärtuslik põllumajandusmaa ei läheks  põllumajanduslikust   kasutusest   välja   ja   et   oleks   tagatud   väärtusliku   põllumajandusmaa  säilimine põllumajandustoodete tootmiseks.

Maa-alade   planeerimisel   elamu-   ja   tootmismaadeks   on   võimalikult   välditud   väärtuslike  põllumajandusmaade   hõivamist.  Väärtuslike   põllumajandusmaade  määratlemine   ja   kaitse  võimaldab säilitada põllumuldasid ja nendega otseselt seotud väärtusi (mulla-elustik, mullas  toimuvad looduslikud protsessid, toidu tootmise baas jm).

Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste välja töötamisel on lähtutud  Maaeluministeeriumi ettepanekutest, mida on kohandatud vastavalt kohalikele oludele. 

Käesoleva üldplaneeringuga on väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimused järgmised:

 Väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses või  säilitada   nende   potentsiaal   põllumajandusmaana.   Põllumajandusmaana 

82

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

mõistetakse   siinkohal   nii   haritavat   maad   kui   ka   looduslikku   rohumaad  (püsirohumaid, karjamaid jm).

 Väärtuslikul   põllumajandusmaal   on   keelatud   maatulundusmaa   sihtotstarbe  muutmine ning uute ehitiste rajamine, v.a allpool toodud erisused. 

 Kohaliku   omavalitsuse   nõusolekul   võib   väärtuslikule   põllumajandusmaale  maatulundusmaa   sihtotstarbeliseks   kasutamiseks   või   põllumajandusloomade  pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise, kui on täidetud järgmised tingimused:

- põllumajandusehitise10 ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt  ebaotstarbekam;

- põllumajandusehitis   ehitatakse   võimalikult   lähedale   väärtusliku  põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva  ehitisega   (antud   tingimuse   tagamine   ei   ole  kohustuslik  karjatatavate  loomade varjualuste, heinaküünide jms puhul, seatud erisuse eesmärk on  tagada, et põllumajandusmaade kaitsetingimused ei takistaks (muudaks  ebaotstarbekalt   keeruliseks)   poollooduslike   rohumaade   hooldust   ehk  heina niitmist ja kogumist ning loomade karjatamist. Näiteks karjatavate  loomade varjualuse puhul ei  pruugi  teeäärne asukoht  teatud  juhtudel  sobida   loomade  heaolust,   turvalisusest,   veekaitsest  vms  kaalutlustest  tulenevalt. 

- põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa  sihtotstarbelist kasutamist ning säilivad väärtusliku põllumajandusmaa  massiiv ja selle terviklikkus.

 Kohaliku omavalitsuse nõusolekul võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada  uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise, kui on täidetud  järgmised tingimused:

- elamu   ehitatakse   põllumajandusmaa   massiivi   äärele,   võimalikult  lähedale   põllumajandusmaaga   piirnevale   teele   jt   olemasolevatele  ehitistele;

- elamu ehitamine ei  halvenda oluliselt  väärtusliku põllu-majandusmaa  sihtotstarbelist kasutamist ning säilivad väärtusliku põllumajandusmaa  massiiv   ja   selle   terviklikkus.   Põhjendatuks   ei   loeta   väärtusliku  põllumajandusmaa omandamist ja/või selle kruntideks või maaüksusteks  jagamist uue elamuarenduse tarbeks.

 Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada: - kui katastriüksus asub Kaitseministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal 

või Kaitseliidule kuuluval maal; - maapõueseaduse kohaselt antud kaevandamisloa alusel; - raudtee, riigitee või kohaliku tee (või neid laiendada); - tehnovõrke (nt elektriliinid vms); - tuuliku või tuulepargi tingimusel, et mõjude hindamisel (KMH, KSH, 

eelhinnangu vm asjakohases protsessis) on hinnatud mõju väärtusliku  põllumajandusmaa massiivi toimimisele, olulist negatiivset mõju ei ole  tuvastatud  ja/või  on  rakendatud asjakohased  leevendusmeetmed ning  tuulikute   ja   nendega   seotud   taristu   vahelised   maa-alad   säilitatakse  võimalikult   suures   ulatuses   võimalikult   terviklikuna   väärtusliku  põllumajandusmaana ja on tagatud väärtusliku põllumajandusmaa ning  sellega seotud rajatiste sh maaparandussüsteemide, toimimine.

10 Põllumajandusehitiseks loetakse ka energiatootmisüksusi, mis varustavaid olemasolevaid  põllumajandusehitusi (näiteks päikesepark, tuulik, katlamaja, maaküttesüsteem jms).

83

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Väärtuslikule   põllumajandusmaale   võib   päikesepargi   rajada   üksnes   erandjuhul  põhjendatud   kaalutlusotsuse   alusel   kui   maa   kasutamine   põllumajanduslikuks  otstarbeks ei ole võimalik või kui päikesepargi rajamine on maakasutuse seisukohast  selgelt otstarbekas ning säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiivi potentsiaal,  tagatud   on   väärtusliku   põllumajandusmaaga   seotud   rajatiste   sh   maaparandus- süsteemide, toimimine ning maad on võimalik kasutada põllumajandusmaana peale  päikesepargi lammutamist.

 Väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarvet võib muuta kui  katastriüksus   asub   maa-alal,   mille   osas   on   antud   maapõueseaduse   kohane  kaevandamisluba, katastriüksusel paikneb õiguslikul alusel püstitatud ehitis või  kui katastriüksusele kavandatakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu tingimustele  ehitist (kehtestatud eriplaneering, detailplaneering, väljastatud ehitusluba, esitatud  ehitisteatis).

 Väärtusliku   põllumajandusmaal   on   kaevandamine   võimalik,   kui   vajadusel  rakendatakse asjakohaseid leevendavaid meetmeid.

 Üldjuhul tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist. Metsastamine  on   lubatud   kohaliku   omavalitsuse   nõusolekul   asukohtades,   kus   see   vajalik  keskkonnakaitse   või   avaliku   huvi   kaalutlustust   tulenevalt   (nt   kaitsehaljastuse  rajamiseks suure keskkonnamõjuga objektiga piirnevalt, erosiooni takistamiseks  vms).

 Maaparandussüsteemi või eesvoolu omanik vastutab maaparandussüsteemi või  eesvoolu   korrashoiu   eest.   Maaparandussüsteemide   rekonstrueerimisel   või  laiendamisel tuleb kaaluda keskkonnakaitsemeetmete rakendamise vajadust (vt  ptk 3.23 ).

 Väärtuslikul põllumajandusmaal on keelatud huumuskihi koorimine müügi või  muu sarnase  tegevuse eesmärgil.  Juhul,  kui  huumuskihi  koorimine on vajalik  taristu rajamiseks või karjääride avamiseks või maardlate kasutusele võtmiseks,  tuleb  väärtuslik  huumuskiht  koorida   ja   ladustada  muust  pinnasest  eraldi  ning  kasutada seda sihtotstarbeliselt näiteks sama maa-ala haljastamisel.

Väärtuslikul põllumajandusmaal rohelise võrgustiku alal kehtivad väärtusliku põllumajandusmaa tingimused.

3.24.4 Väärtuslikud maastikud

Pärnu   maakonna   planeeringuga,   Lääne   maakonnaplaneeringuga   2030+,   Lihula   valla  üldplaneeringuga ning Varbla valla üldplaneeringuga on Lääneranna valla alale määratud  väärtuslikud maastikud, mis kajastuvad üldplaneeringu JOONISEL 2 Väärtuslikud alad ja  piirangud.

Lisaks   vääruslikele  maastikele   kajastub   üldplaneeringu   joonisel   2  Väärtuslikud   alad   ja  piirangud  maakonnaplaneeringus  kajastatud   ja   analüüsitud  väärtuslikud  vaated   ja  kaunid  teelõigud.

Väärtuslike maastikena käsitletakse eelkõige inimese tegevuse ja maakasutuse tulemusena  kujunenud kultuurmaastikke. Kultuurmaastik on kooslus põllumajandusmaastikust, asustusest  ja teedevõrgust koos seal sisalduvate looduslike elementidega. Väärtuslikud maastikud on  alad, mis võiksid saada maastikuhoolduslepingute objektiks ja mille hoidmiseks on maakonna  teemaplaneeringutega   kehtestatud   ehitus-   ja   kasutustingimused.   Lääneranna   valla  üldplaneeringuga täpsustatakse väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi.

84

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Väärtuslike maastike määramisel võeti aluseks järgmiseid üldiseid kriteeriumeid:

 maastik on piirkonna kultuurilis-ajaloolise identiteedi kandja  maastikul on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust huvitav 

roll  maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral võib aidata kaasa uute 

töökohtade loomisele.

Kultuurmaastiku kaitse eeldab majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei  hävitataks olemasolevaid väärtusi.

Võrreldes Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringutega on väärtuslike maastike piire täpsustatud  lähtudes   reaalsest   olukorrast   maastikul   ning   pärandkultuuriobjektide   paiknemisest.  Pärandkultuuriobjektide   asumine   väärtusliku   maastiku   vahetus   läheduses   oli   aluseks  väärtusliku  maastiku   piiri   täpsustamisel   Jänistvere,  Vastaba,   Rabavere,   Lõpe,   Paimvere  külades   (põliskülade   kohad,   Rabavere   ridaküla),   Palatu   külas   (Mustutagune   puisniit).  (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur).

Kaitse- ja kasutustingimused Lääneranna valla väärtuslikel maastikel:

 Väärtuslikule maastikule  kui avaliku huviga objektile ehitamise  kavandamiseks  on   kohalikul   omavalitsusel   õigus   nõuda   detailplaneeringu   koostamist     kui  kavandatav tegevus võib eeldatavalt negatiivselt mõjutada  väärtusliku maastikku; 

 Uute tootmis- , äriotstarbeliste ning ühiskondlike ehitiste ehitamisel väärtusliku  maastiku   alale   on   kohalikul   omavalitsusel   õigus   nõuda   maastikuanalüüsi  koostamist. Maastikuanalüüsi tulemusel selgitatakse ehitiste sobivus keskkonda,  arvestades   väärtuslike  maastikuelementide   säilimise   ja   avanevate   vaadetega.  Maastikuanalüüsi koostaja võib olla arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala  magistritasemele   vastava   kõrgharidusega   või   vastutava   spetsialisti   taseme  kutsetunnistusega isik. Kohalik omavalitsus  võib maastikuanalüüsile tuginedes  jätta   ehitusprojekti   heaks   kiitmata   ja   keelduda   projekteerimistingimuste   või  ehitusloa andmisest;

 Kaevandamistegevusel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel  maastikel. Juhul kui sellistel aladel kavandatav kaevandamine on  põhjendatud,  tuleb   eelnevalt   hinnata   selle   mõju   maastikuväärtustele   ja   teistele  keskkonnakomponentidele. Kohalikul omavalitsusel on õigus esitada arvamus ja  rääkida  kaasa  keskkonnamõju hindamise   ja   täiendavate  uuringute  koostamise  vajaduse   üle,   lähtudes   kehtivatest   õigusaktidest   ning   planeeritava   tegevuse  eeldatavast   keskkonnamõjust.   Uuringute   tulemusi   saab   arvestada   maavara  kaevandamise   tingimuste  määramisel,   sealhulgas   sobivate   kaevandamisalade  määratlemisel   ja   nende   võimalike   keskkonnamõjude   leevendamisel.  Kaevandamiseks keskkonnaloa andmise menetluses on täiendavate uuringute ja  keskkonnamõju   hindamise   (KMH)   vajalikkuse   otsustamine   Keskkonnaameti  pädevuses,    Keskkonnaamet  kehtestab maavara kaevandamise  loale  vajalikud  tingimused, sealhulgas korrastamistingimused ning vajadusel leevendusmeetmed  keskkonnamõjude vähendamiseks.

Väärtuslike maastike hoidmise ja kasutustingimuste põhimõtted:

 Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur,  teedevõrgustik ja maastiku elemendid).

 Lääneranna vallas on säilinud mitmeid ajalooliste teede trajektoori ja maastikku  järgivaid pinnasteid. Maastikuesteetilistel põhjustel tuleb üldjuhul vältida selliste 

85

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

teede   õgvendamist.  Vajadusel   võib   parandada   teede   sõidetavust   ja   suurema  liikluskoormusega kohtades, viia neid mustkatte alla. Vajalik on parandada nende  teede   heakorda,   mis   on   tähtsad   piirkonna   puhkemajanduse   potentsiaali  kasutamiseks (puhkealade ja vaatamisväärsuste juurde viivad teed).

 Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse, liinikoridore  – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

 Maastikule   iseloomulikud  elemendid  nagu  näiteks  kiviaiad,   tuleb  võimalusel  säilitada. 

 Säilitada   ja  hoida  silmapaistvate  mõõtmetega  elujõulisi  põlispuid,  põlispuude  gruppe   ja   alleesid.  Põlispuude   läheduses   ehitamisel  peab  arvestama  nii  võra  ulatuse kui ka juurestiku kaitsevööndi ulatusega ning võimalusel ette nägema teed  ja hooned juurestiku kaitsevööndist väljapoole.

 Säilitada   maastiku   avatust   ja   ajaloolisi   vaateid   väärtuslikele  maastikuelementidele, eriti avalikult kasutatavate teede ääres.

 Uusi   ehitisi   ja   maakasutust   tuleb   sobitada   vanade   ehitistega   nii,   et   need  moodustaksid ehitusliku ja visuaalse terviku. Olemasolevatel hoonestatud aladel  ehitamisel (sh rekonstrueerimine ja renoveerimine) tuleb järgida väljakujunenud  traditsioonilisi ehitusmahtusid ja hoonestuse struktuuri.

Väärtusliku maastiku või selle osa kohta võib koostada hoolduskava, milles määratletakse  täpsemalt ala hoolduse ja selle ehitamise põhimõtted.

3.24.5 Kultuurimälestised

Lääneranna vallas asub Lihula muinsuskaitseala (reg-nr 27014) ja selle kaitsevöönd. 18. aprilli  2024. a istungil kinnitas Vabariigi Valitsus Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra.

Lääneranna   valla   üldplaneering   näeb   ette,   et   detailplaneeringu  koostamist   tuleb  kaaluda  olukorras, kus kultuurimälestiste kompleksi maa-alal ja selle lähiümbruses (kaitsevööndis)  soovitakse ehitada üle 5 meetri kõrguseid hooneid (vt ptk 3.5).

Detailplaneeringu   koostamine   aitab   kaitsta   mälestisi   mitmel   viisil.   Esiteks   tagab   see  avalikkuse  kaasamise,  võimaldades  kohalikel   elanikel,   eksperditel   ja  huvigruppidel   anda  panus otsuste kujundamisse, arvestades erinevaid seisukohti ja küsimusi. Teiseks, mälestised  on avaliku huvi  objektid,  mistõttu  detailplaneeringuga saab määratleda kaitsemeetmed  ja  -nõuded,   mis   aitavad   säilitada   nende   ajaloolist   ja   kultuurilist   väärtust.   See   võimaldab  tasakaalustada arendusvajadusi mälestiste kaitsega ning tagada nende püsimine kogukonna ja  tulevaste põlvkondade jaoks.

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu  tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel)  lähtuda   mälestisi   säästvast   põhimõttest   ning   arvestada   avaliku   huviga.   Kinnismälestise  kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt  väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui ei ole määratud  teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele on määratud  ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada  teid,   liine,   trasse   vm,   tuleb   kavandatav   tegevus   kooskõlastada   Muinsuskaitseametiga.  Kultuurimälestiste   ja   nende   piiranguvööndite   aktuaalne   seis   kajastub   kultuurimälestiste  registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga  järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine,  projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida. 

Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas  olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada  ümbruse heakord ja vaadeldavus.

86

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Üldplaneeringu lahenduse mõju riikliku kultuuripärandi objektidele  on toodud LISAS 11.

3.24.6 Väärtuslikud üksikobjektid ja pärandkultuuriobjektid

Lääneranna valla üldplaneeringuga miljööväärtuslikke alasid ei määrata, eraldi on toodud  väärtuslikud külasüdamed ja sätestatud nende maakasutus- ja ehitustingimused (vt ptk 3.8.5  ja LISA 8). 

Väärtuslikud üksikobjektid

Lääneranna valla üldplaneering toob välja säilitamist väärivad väärtuslikud üksikobjektid.  Väärtuslik üksikobjekt on valla ajaloolist identiteeti või konkreetse valla piirkonna eripära  välja toov hoone või rajatis, mida soovitakse säilitada selle ehitamise ajastule iseloomulikul  kujul. 

Väärtuslike üksikobjektide määratlemisel kasutati Muinsuskaitseameti poolt tellitud vastavaid ehitisi ja objekte käsitlevaid inventeerimisi ja analüüse (üldplaneeringu koostamise aeg):

 Maaehituspärand, link internetis: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list

 Muistised ja pärimuspaigad, link internetis:  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo

 20. sajandi väärtuslik arhitektuur, link internetis:  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture    

 Koolimajad, link internetis: https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Maakoolimajad/ Maakoolimajad%20koos.pdf

 Vallamajad, link internetis: https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/ 20saj.Vallamajad.pdf

 Militaarpärand, link internetis: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage

Lääneranna   valla   üldplaneering  määratleb   väärtuslike   üksikobjektidena  Tabel  6   toodud  hooneid ja rajatisi.

Tabel 6. Väärtuslikud üksikobjektid

Nr Reg nr 1) Nimetus Asukoht Dateering

1 531 Kasari koolimaja Kirbla küla vabariik 2 533 Lihula raudteejaama veetorn Piiri tn 4, Lihula linn vabariik 3 534 Elamu Jaama tn 12, Lihula linn vabariik 4 536 Raudteelaste elamu Raudtee tn 10, Lihula linn vabariik 5 537 Lihula raudteejaama kaubaait Piiri tn 2, Lihula vabariik 6 538 Lihula raudteejaam Raudtee tn 8, Lihula linn vabariik 7 539 Lihula raudteejaama abihooned Raudtee tn 8, 10, Lihula linn vabariik 8 543 Asundustalu elamu Kaluri, Keemu küla vabariik 9 546 Rumba raudteejaam Rumba küla vabariik 10 547 Rumba raudteejaama abihooned Rumba küla vabariik 11 548 Kitsarööpmelise raudtee sild Rumba küla vabariik 12 549 Rootsi raudteejaam Rootsi-Aruküla küla vabariik

87

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

13 550 Tuudi koolimaja Tuudi küla tsaariaeg 14 551 Söökla Veinimäe,Tuudi küla nõukogude 15 553 Tuudi raudteejaam Tuudi küla vabariik 16 1728 Pärlselja pioneerilaager Matsi küla nõukogude 17 1903 Kauplus Koonga küla tsaariaeg 18 1904 Meierei Koonga küla vabariik 19 1925 "Polümeeri" puhkebaas Paatsalu küla nõukogude 20 1926 Saulepi koolimaja Kulli küla vabariik 21 1938 Koonga vallamaja Pikavere küla tsaariaeg 22 1942 Paatsalu vallamaja Paatsalu küla tsaariaeg 23 1944 Kulli vennastekoguduse palvemaja Rädi küla vabariik  24 254* Vatla lennuväli Kiska küla nõukogude

1) Kultuurimälestiste register. XX sajandi arhitektuur (https://register.muinas.ee/public.php? menuID=architecture)

* Kultuurimälestiste register. Militaarpärandi nimekiri (https://register.muinas.ee/public.php? menuID=militaryheritage)

Üldplaneeringuga määratud tingimus:

 Kõik   väärtuslikud   üksikobjektid   üldjuhul   säilitada.   Täpsemalt   otsustatakse  säilitamise küsimus vajadusel   iga kord eraldi  olenevalt  konkreetse hoone või  rajatise     miljöölisest   väärtusest   (olulisus   miljöö   edasikandjana   konkreetses  asukohas),   säilivusest   (autentsus,   algupärasus),   tehnilisest   olukorrast,   algsest  kasutusotstarbest jm asjaoludest. 

Väärtuslike üksikobjektide hooldussoovitused:

 Väärtuslike üksikobjektide (objektide)   taastamisel    järgida   objektide algseid  kujundus-printsiipe. 

 Hoonete algne välisilme säilitada või taastada. Säilitada või taastada   hooneid  kujundavad iseloomulikud detailid – akende kuju, asend fassaadil, ruudujaotus ja  piirdelauad,  uste  kujundus,   seinte  viimistlusmaterjal   ja  katuse  kuju.  Säilitada  originaaldetailid – ukse- ja aknahinged, käepidemed jne.

 Objektid  hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus)  sobiv kasutusotstarve.

  Tagada objekti ümbruse heakord ja vaadeldavus

 Miljööväärtuslike   hoonete   ümberehitused   ja   fassaadide   muudatused  kooskõlastada  kohaliku omavalitsusega.

 Uue hoone rajamisel miljööväärtusliku hoone läheduses, on oluline uue hoone  sobivus ajalooliste  hoonete ümbrusesse.  Uute hoonete või  rajatiste  ehitamisel  eelpool toodud hoonetest 30 m ulatuses on  kohalikul omavalitsusel õigus nõuda  maastikuanalüüsi koostamist. Maastikuanalüüsi tulemusel selgitatakse hoonete ja  rajatiste sobivus keskkonda, arvestades väärtuslike maastikuelementide säilimise  ja avanevate vaadetega. 

 Objekti   lammutamise   soovi   korral   teha   koostööd   Muinsuskaitseametiga  eesmärgiga   anda ametile   võimalus   kaaluda   objekti   mälestiseks   tunnistamise  menetluse   algatamist.    Kaasata  Muinsuskaitseamet    mälestiseks   tunnistamise  ettepaneku   saanud   objekti   lammutamise   ja ümberehitamise   küsimuste 

88

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

lahendamisse.   .     Vajadusel   kaasata   objekti   kasutusvõimalustest   ja   algsest  kasutusotstarbest lähtuvalt teised asjaomased riigiasutused.

Pärandkultuuriobjektid

Riigimetsa  Majandamise  Keskus   (RMK)   on   alates   2005.   a   kaardistanud   pärandkultuuri  objekte Eestis. Eesmärgiks oli kaardistada kindla metoodika alusel kogu Eesti pärandkultuur,  sõltumata   selle  maa-   ja   omandivormist.  Kohalik   omavalitsus  soovib   projekti   tulemusel  kogutud andmestikuga valla üldplaneeringus arvestada. Kaardistatud pärand-kultuuriobjektide  loetelu on toodud LISAS 2. Pärandkultuuriobjektide loetelu. Pärandkultuur on oluline osa  kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist. Selleks, et pärandkultuuri objektid raietööde tõttu,  teadmatusest   või   niisama   hooletusest   ei   hävineks,   on   oluline  maaomanike   ja  maastikul  tegutsejate   teadlikkus   ehk   omanikuhoid.   Info   pärandkultuuriobjektide   kohta   on   toodud  LISAS 2. 

Pärandkultuuriobjektide hooldussoovitused:

 Kui ei ole võimalusi ehitisi kohe taastama asuda, tuleb nad varemetena selliselt  korrastada,   et   nad   ei   muutuks   varisemisohtlikuks.   Kiirema   lagunemise  takistamiseks on vajalik varemetele kasvava võsa eemaldamine ja tõrjumine. Ka  varemed on märk paiga ajaloost.

 Ajalooliste   hoonete   varemetel   ja   nende   läheduses   ning   ajalooliste   objektide  (ümbruses kasvav võsa või noored puud tuleb eemaldada (üksikuid dekoratiivseid  põõsaid võib säilitada). Võimalusel tuleks niita ja koristada ümbrus olmeprahist.  Prahi koristamisel peab olema ettevaatlik, kuna varemetes hoonete ümber võib  leiduda väärtuslikke ehitusdetaile ja -materjale, mis peaksid oma kohale jääma.

3.24.7 Looduslikud pühapaigad

Looduslikud   pühapaigad   (paljud   neist   tuntud   ka   hiie-nimeliste   paikadena)   on   olulise  inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse  tegevusega seotud kohad või loodusobjektid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad  või  puuderühmad, üksikud puud, allikad,   jõed,  ojad,  kivid,  künkad,  orud,  mäed,  pangad,  soosaared jne. 

Väärtuslikeks on peetud valla iidsete pühapaikade metsa-alasid – hiiemetsi ja puisniite. Raied hiiemetsades tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada enne metsateatise esitamist.

Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja üldiselt  on soovitav neis inimmõju hoida vähesena, v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende  külastatavuse parandamine. 

Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa kas muinsus- või looduskaitse all, kuid  paljud   veel   kaardistamata   ning   teave   nende   kohta   ei   ole   alati   kättesaadav  maakasutuse  muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele.

Teave valla looduslike pühapaikade kohta (üldplaneeringu koostamise aeg): 

 Mälestiseks olevad pühapaigad. Riigi Kultuurimälestiste register (mälestise liik  „ajalooline looduslik pühapaik“): https://register.muinas.ee/ 

 Looduskaitse all olevad pühapaigad: EELIS andmebaas: https://eelis.ee/  Kaitsealused ja mitte-kaitsealused pühapaigad:  https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduslikud_pyhapaigad

 Mitte-kaitsealused pühapaigad: Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri kaart:  https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur

89

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.24.8 Roheline võrgustik

Maakonnaplaneeringutega  on  määratletud   roheline  võrgustik,  mis  koosneb   tugialadest   ja  rohekoridoridest. 

Rohelises võrgustikus juhindub maakasutus järgmistest eesmärkidest:

 ökosüsteemide/elupaikade kaitse;   loodusliku mitmekesisuse kaitse;  liikide ja koosluste säilimine;  pinnase ja põhjavee kaitse;  mikrokliima kaitse;  ökosüsteemi teenuste pakkumine.

Lääneranna vald on pindalalt Eesti üks suuremaid omavalitsusi ning selle territooriumil  paikneb   ulatuslikult   rohelise   võrgustiku   alasid.   Üldplaneeringu   koostamisel   pöörati  rohelise võrgustiku konstrueerimisele ja hindamisele suurt tähelepanu. 

Rohelise võrgustiku pindala kokku on 920,92 km2 (sh tugialad 829,14 km2 ja rohelised  koridorid 91,78 km2), mis on 67,7% valla pindalast. Rohelise võrgustitu tuumaladeks on  olemasolevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad looduskaitsealad, hoiualad ning Matsalu  rahvuspark,   kus   kehtivad   seadusega  määratud   piirangud   (kaitse-eeskirjad).   Lisaks   on  Lääneranna   vald   väga   hõredalt   asustatud   (keskmine   asustustihedus   3,8   inimest/km2),  millest   tulenevalt   rohelise   võrgustiku   tingimuste   väga   täpne   määratlemine   ja   lisaks  seadusele täiendavate piirangute seadmine rohelises võrgustikus toimuvatele tegevustele  üldplaneeringuga, sarnaselt mõne teise tihedamalt asustatud Eesti piirkonnaga, ei olnud  üldplaneeringu eesmärgiks.  Maakonnaplaneeringutes oli  roheline võrgustik määratletud  väga  laialt,  eristamata   tugialasid   ja   rohekoridore  ning hõlmates  ka   terveid  külasid,   sh  külasüdameid,  põllumajandusmaid, haritavaid põllumassiive ning samal ajal tuues rohelise  võrgustiku aladele  tingimused looduslike alade osakaalu osas,  mida on üldplaneeringu  tasandil keeruline jälgida ja rakendada. Üldplaneering teeb ettepaneku täpsustada ja muuta  rohelise võrgustiku piire ja täpsustada tingimusi kohalikku ruumilist konteksti arvestavalt.   Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringutest tulenevalt tuleb tugialadel tagada, et looduslike  või  pool-looduslike  alade  osakaal   ei   langeks  alla  90% ala  pindalast.  Keskkonnaameti  kooskõlastuse   alusel   käsitletakse   looduslike   ja   pool-looduslike   aladena  metsasid   (sh  uuenemata   raielangid),   soid   (v.a   jääksood),   väärtuslikke   püsirohumaid,   looduslikke  rohumaid, pärandniite, parke, võsamaid ning veekogusid (v.a kuivendus- ja kogujakraavid,  teekraavid). Looduslike ja poollooduslike alade hulka ei loeta hoonestatud alasid, teid ja muid tehisalasid, haritavat maad-, ega sadamate akvatooriume.   Et   üldplaneering   saaks   tulevikus   olla   rakendatav   ja   kooskõlas  maakonnaplaneeringu  tingimustega,   analüüsiti   põhjalikult   olemasolevate   tugialade   hetkeseisundit   –   ehk   kui  suures ulatuses need vastavad looduslike ja pool-looduslike alade kriteeriumitele. Analüüs  näitas, et mitmes piirkonnas ei olnud realistlik saavutada 90% vastavat osakaalu, kuna  tugialadesse jäid sisse suurel hulgal põllumajandusmaad või elamute kobarad. Sellistel  juhtudel muudeti tugialade piire, jättes neist välja suuremad inimmõjuga alad, mistõttu  kujunesid mõned tugialad fragmentaarseks.  Kahel juhul,  kus isegi  optimeeritud piiride  korral   ei   olnud   võimalik   90%   looduslike   ja   pool-looduslike   alade   osakaalu   tagada,  kehtestati erandina 80% looduslike alade miinimumnõue. See oli vältimatu, et planeering  oleks elluviidav ja vastaks maakonnaplaneeringu sisulistele nõuetele.

90

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Eeltoodud   käsitlusviis oli koostöös KSH koostajaga läbi kaalutud ning võimaldab luua  tervikliku ja ruumiliselt realistliku lahenduse, mis on kooskõlas nii maakonnaplaneeringute  suunistega kui ka kohalike olude ja tegelikkusega ning tagab üldplaneeringu rakendatavuse  tulevikus.

Käesoleva üldplaneeringuga on maakonna tasandil konstrueeritud rohelise võrgustiku piire  muudetud ja täpsustatud ning selle kaitse- ja kasutustingimusi täpsustatud. Üldplaneeringu  osana teostati koostöös KSH eksperdiga maakonnaplaneeringu ja varasemate üldplaneeringute  kohase   rohelise   võrgustiku   analüüs   (vt     LISA   3).   Tehtud   analüüsi   tulemused   võeti  üldplaneeringu lahenduse kujundamisel arvesse ning üldplaneeringuga muudeti ja täpsustati  mitmetes asukohtades rohelise võrgustiku piire. LISAS 3 toodud Rohelise võrgustiku piiride  analüüs koostati üldplaneeringuprotsessi alguses, mida korrigeeriti üldplaneeringu lahenduse  käigus lähtudes tegelikust maakasutusest ja kõlvikupiiridest.

Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine

Rohelise võrgustiku aladel kehtivad alljärgnevad üldised põhimõtted ja tingimused,  mille  eesmärk   on   säilitada   rohelise   võrgustiku   sidusus,   ökoloogiline   toimivus   ja  maastikuline  terviklikkus.

Üldtingimused   ei   kohaldu   juhtumitele,   millele   on   käesolevas   dokumendis   kehtestatud  eritingimused.   Sellisteks   erandjuhtumiteks   on   kaevandamistegevus   ja   väärtusliku  põllumajandusmaa   kasutamine   rohelise   võrgustiku   alal.   Nimetatud   juhtumite   puhul  rakenduvad   vastavas   alapeatükis   kirjeldatud   eritingimused.  Tuuleparkide   rajamise   puhul  kehtivad nii rohelise võrgustiku üldtingimused kui ka roheliste koridoride tingimused, juhul  kui tuulepark paikneb rohelise koridori alal.

Rohelise võrgustiku üldtingimused:  Säilitada   rohelise   võrgustiku   terviklikkus   ja   vältida   terviklike   loodusalade 

killustumist.   Tagada, et looduslike või pool-looduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 

90% pindalast, erandina tugialadel nr 18 (Matsalu rahvuspargi tugiala) ja 6 (Kuke- Esivere-Pivarootsi-Muriste tugiala) alla 80%. Rohelise võrgustiku koridorides peab  säilima  vähemalt 70 % koridori keskmisest läbimõõdust,

 Rohelise   võrgustiku   tugialadele   ja   koridoridele   üldjuhul   uusi   jäätmemajanduse,  tootmis- ja äriobjekte (sh kontorid, ärid, teeninduse otstarbelised ehitised) ei ehitata,  välja arvatud põllumajandusliku ja metsamajandusliku maa kasutamiseks vajalikud  ehitised.  Lubatud  on  olemasolevate   tootmis-   ja  äriobjektide   rekonstrueerimine   ja  laiendamine ning olemasolevate tootmis- ja äriehitiste vahele ja juurde uute ehitiste  püstitamine.

 Ehitusalade   valikul,   sh   taristu   rajamiseks,   peab   väljaspool   elamumaad     lähtuma  rohelisest   võrgustikust.   Ehitiste  maastikule   paigutamisel   tuleb   eelnevalt   hinnata  kavandatud tegevuste mõju looduskeskkonnale sh rohelise võrgustiku ja maastiku  terviklikkusele. Vajaduse korral võib kohalik omavalitsus   nõuda detailplaneeringu  koostamist.  Kohalikul  omavalitsusel  on õigus nõuda rohelise võrgustiku sidususe  toimimise   eksperthinnangu,   keskkonnamõju   eelhinnangu   koostamist   või  keskkonnamõju   hindamist.   Vastavaid   hinnanguid   pole   vaja   koostada,   juhul   kui  kavandatakse   üksikelamut   või   kavandatakse   ajaloolise   talukoha   taas   kasutusele  võtmist elamuna.

91

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Rohelises võrgustikus tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevaid haljasalasid, kas  avalike puhke- ja haljasaladena või metsa, kõrghaljastuse ja üksikpuude säilitamise  kohustusega eramaal. Nii eraomandis olevate kui ka avalike haljasalade toimimine on  rohelise võrgustiku kui terviku jaoks vältimatult oluline.

 Rohelise  võrgustiku   tugialasid   ja  koridore   tükeldavate  uute   teede   ehitamine,   v.a  matkarajad,  jalgratta- ja jalgteedja juurdepääsuteed elamutele, on võimalik üksnes  läbi detailplaneeringu koostamise.

 Planeeringute   koostamisel   ja   ehitustegevuse   kavandamisel   arvestada   rohelise  võrgustiku   ja   inimtegevuse   konfliktikohtadega   ja   kavandada   vajalikud   abinõud  loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.

 Piirete rajamine on lubatud tulenevalt maa põllu- ja metsamajanduslikust kasutusest  (nt karjamaad, metsaistandike kaitse jne) ja tekkida võivatest eriolukordadest (taud,  metsatulekahju jt  sarnased olukorrad) ning ümber õuealade ehk ümber elamu või  tootmis- või ärikompleksi hoovialade.

 Rohelises võrgustikus paikneva maakasutuse otstarvet ja katastriüksuse sihtotstarvet  muudetakse   põhjendatud   vajadusel.   Juhul   kui   on   vajadus  maakasutuse   otstarvet  muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohelisse võrgustikku ning selle toimimist  mitte kahjustama. Rohelise võrgustikus asuva katastriüksuse sihtotstarvet muudetakse  kui   katastriüksus   asub   maa-alal,   mille   osas   on   antud   maapõueseaduse   kohane  kaevandamisluba, katastriüksusel paikneb õiguslikul alusel püstitatud ehitis või kui  katastriüksusele kavandatakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu tingimustele ehitist  (kehtestatud   eriplaneering,   detailplaneering,   väljastatud   ehitusluba,   esitatud  ehitisteatis).

Tingimused rohelistes koridorides:  Rohelise võrgustiku koridorides kehtivad kõik rohelise  võrgustiku üldtingimused, 

millele   lisanduvad   koridoridele   iseloomulikud   täiendavad   tingimused.  Rohelistel  koridoridel peab säilima min 70 % koridori keskmisest läbimõõdust.

 Rohelises koridoris paikneva maaüksuse tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses  ehk  ümber   elamu  või   tootmis-  või   ärikompleksi  hooviala.  Erandiks  on  madalad  kiviaiad,   mille   rajamine   on   rohelise   võrgustiku   koridoris   lubatud.   Samuti   on  tarastamine   lubatud   tulenevalt  maa   põllu-   ja  metsamajanduslikust   kasutusest   (nt  karjamaad,   metsaistandike   kaitse   jne)   ja   tekkivatest   eriolukordadest   (taud,  metsatulekahju   jt   sarnased   olukorrad).  Seejuures   peavad   rohelises   võrgustikus  paiknevad   piirded   tagama   vähemalt   ca   200 m   vaba   läbipääsuga   katkematu  liikumiskoridori   säilimise   rohelises   koridoris,   mida   on   võimalik   vähendada  erandjuhul  vastava põhjendatud kaalutluse  ja  rohelise  võrgustiku analüüsi  põhjal,  lähtudes konkreetsest olukorrast või ajutiselt eriolukorrast tulenevalt.

 Välistada roheliste  koridoride  läbilõikamine ehitistega  ja  piiretega ning arvestada  teiste rohelise võrgustiku tingimustega.

 Päikeseparkide   ehitamine   rohelisse   koridori   väljapool   hoonestatud   alasid   või  õuealasid ei ole lubatud.

Eritingimused kaevandamistegevusele:  Karjääride   puhul   tuleb   kaevandamise   ajal   rakendada   asjakohaseid 

leevendusmeetmeid   rohelise   võrgustiku   sidususe   säilimiseks   ning   peale  kaevandamise   lõpetamist   tuleb   toimiva   rohelise   võrgustikuna   (nt   metsa-   või  rohumaana) taastada vähemalt 90% rohelisse võrgustikku jäävast kaevandatud alast;

92

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

 Kaevandamine   rohelise   võrgustiku   aladel   on   võimalik   juhul,   kui   rakendatakse  sobivaid   leevendusmeetmeid   ning   tagatakse   ammendatud   kaevandusalade  korrastamine   viisil,  mis   toetab   ala   edasist   toimimist   rohelise   võrgustiku   osana.  Karjääri   sulgemisel   on   eelistatud   korrastamisviis,   mis   säilitab   või   taastab  ökoloogilised ühendused ja maastikulise sidususe. 

 Uute karjääride kavandamisel tuleb hinnata vajadust asenduskoridori määramiseks ja  leevendusmeetmete   rakendamiseks.   Vajadusel   võib   leevendusmeetmetena  rakendada etapiviisilist kaevandamist, tagasitäidet või asendusalade määratlemist, et  säilitada rohelise võrgustiku elementide funktsioneerimine. Kohalikul omavalitsusel  on   õigus   esitada   arvamus   ja   rääkida   kaasa   rohelise   võrgustiku   eksperthinnangu  koostamise nõudmisel, et tagada rohelise võrgustiku sidusus ja toimivus.

Eritingimused väärtuslikele põllumajandusmaadele:  Rohelise   võrgustiku   alal   paikneval   väärtuslikul   põllumajandusmaal   kehtivad 

väärtusliku põllumajandusmaa tingimused (vt ptk 3.25.3).  Rohelises koridoris väärtuslikul põllumajandusmaal on tarastamine lubatud tulenevalt 

maa põllu- ja metsamajanduslikust kasutusest (nt karjamaad, metsaistandike kaitse  jne)   ja   tekkivatest   eriolukordadest   (taud,  metsatulekahju   jt   sarnased   olukorrad).  Seejuures peavad rohelises võrgustikus paiknevad piirded tagama vähemalt ca 200 m  vaba läbipääsuga katkematu liikumiskoridori säilimise rohelises koridoris, mida on  võimalik vähendada erandjuhul vastava põhjendatud kaalutluse ja rohelise võrgustiku  analüüsi põhjal, lähtudes konkreetsest olukorrast või ajutiselt eriolukorrast tulenevalt..

Eritingimused tuuleenergeetikale:  Tuulepargi või üksiktuuliku rajamine rohelise võrgustiku alale on lubatud tingimusel, 

et   tuulepargi   või   tuuliku   mõjude   hindamisel   (KMH,   KSH,   keskkonnamõjude  eelhinnang   koostamine   vm     tegevus)   on   hinnatud   mõju   rohelise   võrgustiku  toimimisele,   olulist   negatiivset   mõju   ei   ole   tuvastatud   ja/või   on   rakendatud  asjakohased leevendusmeetmed ning tuulikute vahelised alad säilitatakse võimalikult  suures ulatuses võimalikult   looduslähedasena ning on tagatud rohelise võrgustiku  roheliste koridoride toimimine.

3.25 Riskiallikad

Üldplaneeringuga ei kavandata uusi ohtlikke või suurõnnetuse ohuga ettevõtteid või objekte.  Uue ohtliku või suurõnnetuse ohuga käitise planeerimisel  tuleb lähtuda kemikaaliseaduses ja  selle rakendusaktides sätestatud nõuetest. Ohtlikes ettevõtetes tuleb õnnetuse ärahoidmiseks  ning   võimalike   õnnetuste  mõju   piiramiseks   võtta   tarvitusele   erinevad   abinõud   vastavalt  riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaanile. Õnnetuste toimumist  täielikult välistada  ei ole võimalik. Õnnetus ohtlikus või suurõnnetuse ohuga  ettevõttes või objektil võib   kaasa  tuua tagajärgi ka väljaspool ettevõtte või objekti territooriumi, millise asjaoluga tuleb nimetud  tegevusi kavandades arvestada.

Üldplaneeringu kehtestamise ajal ei asunud Lääneranna vallas Päästeameti andmeil  (18.05.2026) ühtegi ohtlikku või suurõnnetuse ohuga ettevõtet või objekti. (Maa- ja  Ruumiameti kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi   ) 

93

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

3.26 Piirete tingimused

Maaüksuse või krundi piiretena kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga  sobivaid  piirdeid,  mille  kõrgus  peab  olema kooskõlas  piirkonnas  väljakujunenud   tavaga.  Kruntide/maaüksuste vahelised piirded ehitatakse naabrite omavahelisel kokkuleppel.

Piirdeaedade   rajamisel   eelistada   läbipaistavaid   puitpiirdeid   ja   haljaspiirded   (hekid).  Puitaedade rajamisel eelistada lihtsaid konstruktsioone, mida ümbruskonnas ennegi kasutatud.  Üldjuhul on elamumaa piirdeaia maksimaalne kõrgus 1,5 m, lubatud on kõrgem haljaspiire.

Kõrgeid kiviaedu või läbipaistmatuid plankaedu üldjuhul mitte rajada. Piirde läbipaistvus peab  olema vähemalt 25%. Tingimus ei kehti, kui õueala soovitakse kaitsta avalikult teelt lähtuva  tolmu ja müra eest,  piire on vajalik müratõkke eesmärgil  või vajalik tootmisterritooriumi  piiramiseks.

Lihula linnas ja Virtsu alevikus tuleb piirdeaedade rajamisel arvestada olemasolevate piirete  arhitektuursete lahendustega. 

Muinsuskaitsealal,   kinnismälestisel   ja   selle   kaitsevööndis   on   piirete   ehitamine   vajalik  eelnevalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.  

Piirde   rajamisel   avaliku   tee   äärde   tuleb   arvestada   avaliku   tee  või   tänava  hooldamise   ja  liiklusohutuse tagamise vajadusega, sh lumetõrje, teeäärte niitmine, kraavide puhastamine jms

Piiret  on keelatud rajada väljapoole oma kinnisasja piire,  v.a  juhul,  kui see on määratud  detailplaneeringuga   või   kui   naaberkinnisasjade   omanikud   on   sõlminud   vastava   kirjaliku  kokkuleppe.

Rohelise võrgustiku aladel vältida ulatuslikku maade tarastamist (vt täpsemad tingimused ptk  3.24.8 

94

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

4 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSED

Koos üldplaneeringu koostamisega viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille  aruanne on üldplaneeringu koosseisuline dokument. Keskkonnamõju strateegilise hindamist  viis läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE). 

Üldplaneeringus on läbi seatud säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste läbivalt  tähelepanu pööratud negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmetele ning  positiivsete   mõjude   suurendamisele.   Üldplaneeringuga  määratakse   senisest   selgemad   ja  põhjalikumad   tingimused  maakasutuse   ja   ehituse   suunamiseks,  mis   võimaldab   paremini  järgida  säästva  arengu põhimõtteid  Lääneranna  valla   lähiperspektiivi  arengutes.  Olulisim  võimaliku   negatiivse   keskkonnamõju   vältimise   meede   on   säästva   arengu   põhimõtete  järgimine järgmise planeerimistaseme (detailplaneeringud) otsustes ning pidev järelevalve  arendus-, planeerimis- ja ehitustegevuse osas.

4.1 Müranormide rakendamine

Tabel 7. Soovituslik maakasutuse juhtotstarvete vastavus mürakategooriatele

ÜP maakasutuse juhtotstarve Mürakategooria

Elamuala Lihula linnas, Virtsu alevikus,   kompaktse iseloomuga külakeskuses ning  väärtuslikus külasüdames (E1)

II kategooria – elamu maa-alad

Elamuala - korterelamute ala (E2)

Segahoonestusega ala (S) III kategooria – keskuse maa-alad

Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte ala (Ä)

Mäetööstuse ala (T1) V kategooria – tootmise maa-alad

Tootmise ala (T2)

Olulise keskkonnamõjuga tootmise ala (T3)

Jäätmekäitluse ja tehnoehitiste ala (O)

Üldkasutatav ala (A) IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad

Riigikaitse ala (R1) Müranorme ei rakendata

Päästeteenistuse ja korrakaitse asutuse ala (R2)

Puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P1) II   kategooria   –   puhkealad,   haljasalad,   pargid,  aiamaad, kalmistudPuhkeala hoonete ehitamise õiguseta (P2)

Aiamaa ala (AM)

Kalmistu ala (K)

Kaitsehaljastuse ala (HK) Üleminekuala/puhverala,   mille   üheks  eesmärgiks   on   mürataseme   vähendamine   –  (haljasalade) müranorme ei rakendata

Transpordiala (L) VI kategooria – liikluse maa-alad

Sadama ala (LS)

Maatulundusala Maatulundusaladel   paiknevaid   õuealasid  käsitletakse II kategooria alana ehk elamu maa- alana. Aladel, kus püsiv asustus või otsene avalik  kasutus puudub, müranorme ei rakendata.

95

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Vastavalt   atmosfääriõhu   kaitse   seadusele   tuleb   planeeringute   koostamisel   tagada,   et  planeeringu   elluviimisel   ei   ületataks   piirkonna   jaoks   kehtestatud  müra   normtaset.  Müra  normtasemete arvsuurused on kehtestatud Keskkonnaministri määrusega11 ning need sõltuvad  ala mürakategooriast, mis määratakse vastavalt üldplaneeringu juhotstarbele.

Atmosfääriõhu   kaitse   seaduses   toodud   maa-alade   jaotus   mürakategooriatesse   erineb  mõnevõrra Lääneranna valla üldplaneeringus kasutatud juhtotstarvete nimekirjast. Seetõttu  tegi   KSH   ekspert   ettepaneku   lähtuda   müranormidele   vastavuse   kaalumisel   käesolevas  peatükis   esitatud   soovituslikust   maakasutuse   juhtotstarvete   ja   mürakategooriate  vastavustabelist (Tabel 7). Tabeli koostamisel on silmas peetud ala eeldatavat iseloomu ja  mürahäiringute vältimise vajalikkuse astet vastaval alal. 

11 Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme  mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2)

96

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

5 MAAKONNAPLANEERINGUTE MUUTMISE ETTEPANEKUD, MAAKONNAPLANEERINGUTE TÄPSUSTAMISED

5.1 Suure väina püsiühenduse reserveeritud trassikoridoride Lääne maa- konnaplaneeringust eemaldamise ettepanek

Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ on kajastatud perspektiivne Suure väina püsiühendus.  Ühenduse maapealsete   reserveeritud   trassikoridoridest   tulenevad kitsendused on olnud  maaüksustel enam kui 15 aastat, kuid trassivaliku osas ei ole senini otsust tehtud. Vabariigi  Valitsus küll algatas 2020. aastal Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku  taristu   riigi   eriplaneeringu   ja   keskkonnamõjude   strateegilise   hindamise   (KSH)  koostamise12,   kuid   2023.   aastal   eriplaneeringu   ja   KSH   koostamine   lõpetati13.  Eriplaneeringu   koostamine   lõpetati,   kuna   planeeringu   koostamise   korraldaja   eelarves  puudusid  vahendid  eriplaneeringu  koostamiseks  ning  ettenähtavas   tulevikus  ei  nähtud  võimalust eraldada planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid.

Suure väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning  võimaliku   püsiühenduse   parim   asukoht   tuleb   leida   riigi   eriplaneeringu   asukohavaliku  menetluse kaudu. 

Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut eemaldadesa Suure väina püsiühenduse jaoks reserveeritud trassikoridorid Lääne maakonnaplaneeringust 2035+ lähtudes järgmistest kaalutlustest:

1) Õiglus maaomanike suhtes: Praegused trassikoridorid kehtivad juba enam kui 15 aastat  ilma   konkreetsete   otsusteta   nende   kasutamise   kohta.   See   on   oluliselt   takistanud  maaomanikel   oma  maade   planeerimist   ja   kasutamist,   luues   pikaajalist   ebakindlust   ja  ebavõrdsust võrreldes teiste piirkonna maaomanikega. Olukorras kus Vabariigi Valitsus on  eriplaneeringu koostamise lõpetanud ning koalitsioonileppes kokku leppinud, et tagatakse  parvlaeva-   ja   lennuühendused   saartega   vähemalt   senisel   tasemel   ning   analüüsitakse  laevaühenduse parandamise võimalusi ja lähiaastatel ei ole kavas Suure väina püsiühenduse  eriplaneeringu   koostamisega   jätkata,   on   maa   kasutuspiirangu   Lääneranna   valla  üldplaneeringusse   toomiseks   põhjendamatu   ning   riivab  maaomanike   õigusi   oma   vara  kasutada. 

2)  Riigi eriplaneeringu kohustuslikkus:  Võimaliku püsiühenduse rajamine  on riiklik  prioriteet, mille lahendamiseks ja parima trassikoridori leidmiseks on õige planeeringuliik  riigi eriplaneering. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise  ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur  riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste  huvide väljendamiseks. Suur riiklik huvi Suure väina püsiühenduse vastu seisneb vajaduses  tagada  Saare  maakonnale   toimiv   ja   turvaline   ligipääs  aga  ka  selles,  et   ehitisega  võib  kaasneda   oluline   negatiivne   mõju   üleriigilise   tähtsusega   avalikele   huvidele,   mh  merekeskkonnale, Natura aladele jt  piirkonna loodusväärtustele.  Käesoleva Lääneranna  valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Lääne maakonnaplaneeringut, et  eemaldada kohaliku tasandi trassikoridorid, mis ei ole riigi eriplaneeringu menetlusega 

12 Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldus nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks  vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 13 Vabariigi Valitsuse 11.05.2023. a korraldus nr 129 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks  vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“

97

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

kooskõlas.  See aitab selgelt  eristada kohaliku  tasandi  otsuseid  ja  riikliku planeerimise  eesmärke,   tagades,   et   tulevased   trassikoridorid   leitakse   vastavalt   riigi   eriplaneeringu  menetlusele.

Riigi eriplaneeringu koostamise oluliseks etapiks on asukoha eelvaliku tegemine. Riigi  eriplaneeringu   koostamisel   ei   pea   lähtuma   maakonnaplaneeringus   kinnitatud  trassialternatiividest.   Tänaseks   lõpetatud   riigi   eriplaneeringu   algatamisel   rõhutati,   et  planeeringu koostamisel kaalutakse  Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas  (edaspidi kava) välja pakutud trassivariante aga ka protsessi käigus  esitatavaid põhjendatud alternatiive.   Erinevad trassivariandid on pikka aega arutuse all  olnud ning läbi on viidud mitmeid uuringuid, kuid tervikliku lahenduseni ei ole jõutud.  Lõpetatud riigi eriplaneeringus nähti ette ulatuslike uuringute ja analüüside vajadus. Seega  ei ole asjakohane ega ka maaomanike suhtes võrdne kohtlemine reserveerida maa-alasid,  millest ükski ei pruugi osutuda valituks.

Maa-ala reserveerimine on põhjendatud, kui läbi on viidud parima asukoha valiku menetlus  koos   vajalike   uuringutega,  mida     tehtud   ei   ole,  millest   tulenevalt   puudub   tegelikult  teadmine, milline oleks parim trassikoridor.

3)  Arenguvõimaluste toetamine:   Trassikoridoride   eemaldamine   annab   piirkonna  elanikele   rohkem paindlikkust  oma  maa  arendamiseks   ja  kasutamiseks.  Püsiühenduse  trassikoridoride   reserveeringute   mitte   kajastamine   üldplaneeringus   ja  maakonnaplaneeringus ei too endaga kaasa täies ulatuses Virtsu aleviku trassikoridoride  aluse maa  täisehitamist. Trassikoridoride reserveeringute eemaldamisel jäävad ülejäänud  Lääneranna   valla   üldplaneeringust   tulenevad  maakasutuse   põhimõtted   ja   kitsendused  endiselt kehtima. Virtsu alevikus kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus.

4) Pikaajaline vaade: Riigi tasandi planeerimisprotsess on parem  vahend  tasakaalustama  maakondade üleseid avalikke ja eraõiguslikke huve, sealhulgas arvestama püsiühenduse  rajamisega seotud kompensatsioonivajadusi, kui see tulevikus vajalikuks osutub.

  Lääne  maakonnaplaneeringu   2030+   seletuskirjas   käsitleb   Suure   väina   püsiühenduse  planeerimist peatükk 4.1.1 Maanteed.  Käesolev Lääneranna valla üldplaneering teeb ettepaneku tühistada maakonnaplaneeringu tingimused, mis käsitlevad Suure väina püsiühenduse planeerimist ja eemaldada Lääne maakonnaplaneeringu tehniliste võrgustike kaardilt püsiühenduse trassikoridorid. Suure Väina püsiühenduse kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt ning võimaliku püsiühenduse parim asukoht tuleb leida riigi eriplaneeringu asukohavaliku menetluse kaudu.

5.2 Elektrituulikute arendusalade ja arenduspiirkondade Lääne maakonna- planeeringust väljaarvamise ettepanek

Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut arvates Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ välja tuulikute arendusalad ja piirkonnad L7 ja L8.

Lääneranna  Vallavolikogu  algatas  14.  mai  2020  otsusega  nr  197  kohaliku  omavalitsuse  eriplaneeringu   Lääneranna   vallas   elektrienergia   tootmiseks   rajatavatele   tuuleparkidele  sobivate   arendusalade   leidmiseks.   Planeeringuala   hõlmab   kogu   Lääneranna   valla  territooriumi. 

Eriplaneeringu   lähteseisukohtade   ja   keskkonnamõju   strateegilise   hindamise   (KSH)  väljatöötamise kavatsuse ning asukoha eelvaliku ja KSH I etapi tulemusel selgitati välja, et  elektrituulikute   parkide   arendamine   maakonnaplaneeringus   näidatud   arendusaladel   ja 

98

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

arenduspiirkondades L7 ja L8 ei ole tulenevalt loodus- ja keskkonnakaitselistest piirangutest  võimalik.

Alad L7 ja L8 suhteliselt väikesed, arendusala L7 pindala on 55 ha ning L8 pindala 257 ha.  Keskmise   maismaatuuliku   parameetrid   –   võimsus   ja   kõrgus   –   on   võrreldes   Lääne  maakonnaplaneeringu   tuuleenergeetika   teemaplaneeringu   koostamise   ajaga   (2013   aasta)  oluliselt kasvanud, võimsus 2-3 MW-lt ligikaudu 6-7 MW-ni ning kõrgus ligikaudu 150 m-lt  280  m-ni.   Eeltoodust   tulenevalt   on   suurenenud   tuulikute   toimimiseks   vajalik   tuulikute  vaheline kaugus ning tuulikupargi jaoks vajaliku maa-ala.

5.3 Lääne maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku piiride muutmise ette- panek. Pärnu maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku piiride ning Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku tingimuste täpsustamine

Lääneranna vald on pindalalt Eesti üks suuremaid omavalitsusi ning selle territooriumil  paikneb  ulatuslikult   rohelise  võrgustiku  alasid.  Rohelise  võrgustiku  pindala  kokku  on  920,92 km2 (sh tugialad 829,14 km2 ja rohelised koridorid 91,78 km2), mis on 67,7% valla  pindalast.  Üldplaneeringu koostamisel  pöörati   rohelise  võrgustiku konstrueerimisele   ja  hindamisele suurt tähelepanu. 

Lääne maakonnaplaneeringus on roheline võrgustik määratletud väga laialt   ja  üldiselt,  eristamata   tugialasid   ja   rohekoridore   ning   hõlmates   terveid   külasid,   külasüdameid   ja  põllumajandusmaid ning haritva maa massiive. Samal ajal on rohelise võrgustiku aladele  seatud   tingimused   looduslike   alade   osakaalu   osas,   mida   on   üldplaneeringu   tasandil  keeruline   jälgida   ja   rakendada.   Üldplaneering   teeb   ettepaneku   muuta     Lääne  maakonnaplaneeringu  rohelise võrgustiku piire kohalikku ruumilist konteksti arvestavalt.   Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringutest tulenevalt tuleb tugialadel tagada, et looduslike  või  pool-looduslike  alade  osakaal   ei   langeks  alla  90% ala  pindalast.  Keskkonnaameti  kooskõlastuse   alusel   käsitletakse   looduslike   ja   pool-looduslike   aladena  metsasid   (sh  uuenemata   raielangid),   soid   (v.a   jääksood),   väärtuslikke   püsirohumaid,   looduslikke  rohumaid, pärandniite, parke, võsamaid ning veekogusid (v.a kuivendus- ja kogujakraavid,  teekraavid). Looduslikeks ja pool-looduslikeks aladeks ei loeta hoonestatud alasid, teid ja  muid tehisalasid, haritavat maad, tiheasutusalasid ega sadamate akvatooriume.   Et   üldplaneering   saaks   tulevikus   olla   rakendatav   ja   kooskõlas   Lääne   ja   Pärnu  maakonnaplaneeringute   tingimustega,   analüüsiti   põhjalikult   olemasolevate   tugialade  hetkeseisundit – ehk kui suures ulatuses need vastavad looduslike ja pool-looduslike alade  kriteeriumitele. Analüüs näitas, et mitmes piirkonnas ei olnud realistlik saavutada 90%  vastavat osakaalu, kuna tugialadesse jäid sisse suuremad põllumajandusmaad, külad või  elamute kobarad. Sellistel juhtudel täpsustati tugialade piire, jättes neist välja suuremad  inimmõjuga   alad,   mistõttu   kujunesid   mõned   tugialad   fragmentaarseks.   Kahel   juhul,  Matsalu   rahvuspargi   tugiala   ja   Kuke-Esivere-Pivarootsi-Muriste   tugiala,   kus   isegi  optimeeritud piiride korral  ei  olnud võimalik 90% looduslike ja  pool-looduslike alade  osakaalu   tagada,  kehtestati   üldplaneeringus  erandina  80% miinimumnõue,   täpsustades  Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringut. See oli vältimatu, et planeering oleks elluviidav ja  vastaks Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute sisulistele nõuetele. 

99

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

Selline   käsitlusviis   oli   koostöös  KSH   koostajaga   läbi   kaalutud.   See   võimaldas   luua  tervikliku ja ruumiliselt realistliku lahenduse, mis on kooskõlas nii maakonnaplaneeringute  suunistega kui ka kohalike olude ja tegelikkusega ning tagab üldplaneeringu rakendatavuse  tulevikus.

5.4 Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute väärtuslike maastike piiride täpsustamine

Lääneranna valla üldplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna planeeringuga ja Lääne  maakonnaplaneeringuga 2030+   määratud väärtuslike maastike piire. Väärtuslike maastike  piirid  Lääneranna  valla  üldplaneeringus   tulenevad  osaliselt  omavalitsuse  ühinemiseelsete  üldplaneeringute lahendustest.  Kohalik omavalitsus  peab oluliseks jätkata nende piiridega  arvestamist,   kuna   need   põhinevad   varasemate   üldplaneeringute   käigus   saavutatud  kokkulepetel, põhjendustel ja kannavad edasi järjepidevust väärtuslike maastike osas. Lisaks  on   väärtuslike   maastike   piire   täpsustatud   lähtudes   reaalsest   olukorrast   maastikul   ning  pärandkultuuriobjektide paiknemisest. Pärandkultuuriobjektide asumine väärtusliku maastiku  vahetus läheduses oli aluseks väärtusliku maastiku piiri täpsustamisel Jänistvere, Vastaba,  Rabavere,  Lõpe,  Paimvere  külades   (põliskülade  kohad,  Rabavere   ridaküla),  Palatu  külas  (Mustutagune puisniit).  

Täpsem  üldplaneeringu   ja  maakonnaplaneeringu  väärtuslike  maastike   piiride   võrdlus   on  toodud   LISAS 10.   Väärtuslike  maastike   piirid   kajastuvad   JOONISEL 2   ning   kaitse-   ja  kasutustingimused ptk 3.24.4.

5.5 Lääne maakonnaplaneeringus määratud Virtsu aleviku linnalise asustusega ala piiri muutmise ettepanek ja Lihula linnalise asustusega ala piiri täpsustamine

Üldplaneeringuga    tehakse ettepanek  laiendada   Lääne maakonnaplaneeringuga määratud  Virtsu aleviku linnalise asustusega ala   lähtudes olemasolevate teede ja tänavate võrgust,  tegelikust  ja üldplaneeringuga kavandatud maakasutusest. Virtsu linnalise asustusega ala piiri  on muudetud arvestades üldplaneeringus kavandatud juhtotstarbega ala olemasoleva aleviku  keskuse   ümber.  Muudatuse   eesmärgiks   on   tagada   olemasoleva  Virtsu   alevi   elujõulisus,  edasine kompaktne ja sidus areng ning keskuses olevate teenuste toimimine.

Üldplaneeringu   eesmärk   on   suunata   asustuse   arengut   eelistatult   olemasoleva   taristu,  sotsiaalsete teenuste ja juurdepääsuteede lähedusse. Virtsu alevik on Lääneranna valla üks  keskustest,  millel on oluline roll piirkondliku elukeskkonna, teenusvõrgu ning töökohtade  kättesaadavuse tagamisel. Linnalise asustuse koondamine sellistesse keskustesse on kooskõlas  ka   üldplaneeringu   laiemate   põhimõtetega   –   vältida   killustatud   asustust   ning   soodustada  funktsionaalselt ja ruumiliselt sidusat arengut

Virtsu aleviku äärealad on juba täna osaliselt  hoonestatud ja moodustavad loogilise jätku  kompaktselt hoonestatud alale. Nimetatud piirkondades on valdavalt kasutusest välja langenud  põllumajandusmaad, mille traditsiooniline kasutusviis pikemas ajavaates ei ole tõenäoline.  Tegemist on aladega, kuhu on tagatud hea juurdepääs olemasolevatelt teedelt ja tänavatelt ning  mille tehnovõrkudega liitmise võimalused on olemas või teostatavad ning millel juba asub  hajus hoonestus. Virtsu linnalise asustusega ala hõlmab maa-alasid, mis on  määratud Hanila  valla üldplaneeringuga elamumaa reserviks.

Kuigi  Virtsu   aleviku   näol   on   tegemist   üleujutusalade   riskipiirkondade   nimekirjas   oleva  asulaga, tuleb ohuhinnangute tõlgendamisel arvestada reaalse olukorraga. Virtsu poolsaar ei 

100

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

ole valdavas osas üleujutusohuga ala (Maa- ja Ruumiameti geoportaal). Üleujutusohuga alad  paiknevad   ranna   ehituskeeluvööndis.   Mitmed   olemasolevad   hooned   asuvad   samal  kõrgustasandil või isegi madalamal kui tiheasustusala laienduse maa-ala ning praktikas ei ole  laiendusalal esinenud olulisi üleujutusi, mis seaksid võimaliku uushoonestuse ohtu. Samas on  üldplaneeringus   rõhutatud,   et   ehitamine   üleujutuse   võimalustega   aladel   peab   toimuma  tehniliselt põhjendatud ja riskiteadlikul viisil, järgides käesolevad üldplaneeringus ja teiste  asjakohastes õigusaktides toodud vastavaid nõudeid (vt ptk 3.20.4). 

Linnalise   asustusega   ala  laiendamise   kaudu   nähakse   võimalust   luua   uusi   elamumaid  atraktiivsel rannikualal, millel on potentsiaal meelitada piirkonda uusi elanikke ning toetada  tööjõuturu tasakaalu. Virtsus asub üks piirkonna olulisemaid sadamaid, mis ühendab mandrit  saartega  ja  mille  kaudu toimuvad nii   reisijate  kui  ka kaubavedu.  Lisaks asub alevikus 2  sadamaregistris registreeritud väikesadamat. Sadamate olemasolu suurendab aleviku logistilist  ja majanduslikku tähtsust ning toetab piirkondliku keskuse arengueeldusi. Arvestades lisaks  sadamatele   ka  muid  olemasolevaid   arengueeldusi   –   hea  ühendus   riigi   põhimantee   näol,  tehniline taristu, tööstuse ja kalanduse traditsioonid,  detailplaneeringutega kindlaks määratud  tootmis- ja elamumaa krundid, piirkonna turismipotentsiaal, aktiivne kogukond – on Virtsu  alevikul jätkuvalt oluline roll Lääneranna valla ja Lääne-Eesti ruumilises struktuuris.

Skeem 5. Lääne maakonnaplaneeringu Virtsu aleviku linnalise asustusega ala muutmise ettepanek. Maakonnaplaneeringu kohane linnalise asustusega ala on tähistatud punase

101

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

katkendjoonega. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek laiendada linnalise asustusega ala musta katkendjoonega tähistatud ala piirini.

Üldplaneeringuga on täpsustatud Lihula linnalise asustusega ala piiri lähtudes tegelikust ja  üldplaneeringuga kavandatud maakasutusest ning maastikust.

Skeem 6. Lääne maakonnaplaneeringu Lihula linna linnalise asustusega ala täpsusta- mine. Maakonnaplaneeringu kohane linnalise asustusega ala on tähistatud punase katkendjoonega. Üldplaneeringuga täpsustatud linnalise asustusega ala on tähistatud musta katkendjoonega

102

LÄÄNERANNA VALLA ÜLDPLANEERING

6 KASUTATUD KIRJANDUS

01. XX sajandi väärtusliku arhitektuuri register: http://register.muinas.ee/public.php? menuID=architecture).  02. Keskkonnaagentuur: http://register.keskkonnainfo.ee 03. Kliimaministeeriumi koduleht: http:www.kliimaministeerium.ee 04. Keskkonnaregistri Avalik Teenus: http://register.keskkonnainfo.ee 05. Läänemaa maakonnaplaneering 2030+;  06. Pärnu maakonna planeering; 07. Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil, 2019. 08. Pärnumaa kliimakava 2030. Pärnumaa Omavalistuste Liit, 2022.  09. Maa- ja Ruumiameti geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/ 10. Transpordiamet: https://www.transpordiamet.ee/ 11. Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus. 2002. Keskkonnaministeerium; 12. Muinsuskaitseamet: htftp://www.muinas.ee ; 13. Mälestiste register: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument 14. Piirnevate omavalitsuste üldplaneeringud. 15. Riigimetsa majandamise keskus: https://www.rmk.ee/ 16. Riiklik teeregister: https://teeregister.riik.ee/mnt/index.do 17. Sepp, K; Jagomägi, J. Roheline võrgustik, 2002. 18. Statistikaamet. http://www.stat.ee/  19. Nõustik „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“Rahandusministeerium, mai 2018. 20. Rahandusministeerium, 2015. Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks  ruumiliseks planeerimiseks  21. OÜ Hendrikson & Ko, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend; 22. OÜ Hendrikson & Ko, 2015. Eesti riigimaanteedevõrgu loomaõnnetuste registri  loomine ning liiklusohtlike lõikude selgitamine; 23. Rahandusministeerium 2019. „Eesti väikeasulate uuring“.