| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/1064-1 |
| Registreeritud | 06.10.2026 |
| Sünkroonitud | 07.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2026 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Risto Raaper (KULTUURIMINISTEERIUM, Strateegia- ja innovatsiooniosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
23.09.2026
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Kohustusliku keskse hankija määramine infotehnoloogia valdkonna riigihangetes
Riigihangete seaduse § 42 lõigete 2 ja 3 alusel:
1. Nimetada valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste infotehnoloogia
valdkonna riigihangetes kohustuslikuks keskseks hankijaks kuni 31.12.2026. a. Riigi
Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ning alates 01.01.2027.a. Riigi
Infosüsteemi Amet (edaspidi keskne hankija) punktis 2 nimetatud ulatuses.
2. Kesksel hankijal korraldada valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste
arvutitöökoha seadmete, mis vastavad standardiseeritud infotehnoloogilistele
vajadustele, riigihanked, kus hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on
vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, järgmiste komisjoni määruses (EÜ) nr
213/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr
2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses
CPV läbivaatamisega (ELT L 74, 15.3.2008, lk 1−375), sätestatud riigihangete
klassifikaatori koodide (CPV koodid) korral:
1) 30213100-6 kaasaskantavad arvutid;
2) 30213200-7 tahvelarvutid;
3) 30213300-8 lauaarvutid;
4) 30231300-0 kuvarid;
5) 30232100-5 printerid ja plotterid.
3. Lisaks punktis 2 nimetatud asjadele on kesksel hankijal õigus osta muid asju või
tellida muid teenuseid, mis on vajalikud punktis 2 nimetatud asjade kasutamiseks või
nende kasutusmugavuse suurendamiseks või säilimiseks.
4. Valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused, välja arvatud keskne hankija, ei
korralda punktis 2 nimetatud ulatuses riigihankeid, välja arvatud riigihangete seaduse
§-s 44 sätestatud alustel.
5. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korraldus nr 119 „ Kohustusliku
keskse hankija määramine infotehnoloogia valdkonna riigihangetes“.
6. Korraldus jõustub 1. novembril 2026.a.
Kristen Michal
peaminister
Keit Kasemets
riigisekretär
23.09.2026
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse „Kohustusliku keskse hankija määramine infotehnoloogia
valdkonna riigihangetes“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on ajakohastada infotehnoloogia valdkonna kohustusliku keskse hankija regulatsiooni,
viies see kooskõlla riigihangete seaduse 1. novembril 2026 jõustuva redaktsiooniga ning riigi
infotehnoloogiliste töökohtade ja IKT baasteenuste konsolideerimise eesmärkidega.
Eelnõuga määratakse kohustuslikuks keskseks hankijaks kuni 31. detsembrini 2026 Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ning alates 1. jaanuarist 2027 Riigi Infosüsteemi Amet. Samuti
täpsustatakse keskse hankimise kohaldamisala, mistõttu tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14.
aprilli 2022. a korraldus nr 119.
Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse 11.06.2026 valitsuskabineti nõupidamise päevakorrapunktist nr
8 tuleneva eesmärgiga konsolideerida avaliku sektori IKT juhtimine ja baasteenused. Eelnimetatud
valitsuskabineti memorandumi (edaspidi IKT reformi memorandum) kohaselt ühendatakse Riigi Info-
ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) hiljemalt 1.
jaanuariks 2027 ning avaliku sektori IT baasteenuseid osutab alates 2030. aastast üldjuhul üksnes RIA.
Seetõttu on põhjendatud keskse hankija ülesannete üleandmine RIA-le, et teenuste osutamine, tehniline
juhtimine, arhitektuurijuhtimine ning hankimine oleksid koondatud ühe organisatsiooni vastutusalasse.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi osakonna teenuste
talituse nõunikud Pille-Riin Vool (e-post: [email protected]) ja Alar Teras (e-post:
[email protected]) ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse õigus- ja
hankeosakonna osakonnajuhataja Mirjam Virosiim-Kuhi (e-post: [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Muudatuste vajadus ja sisu
Vabariigi Valitsuse 14.04.2022 korralduse nr 119 „ Kohustusliku keskse hankija määramine
infotehnoloogia valdkonna riigihangetes“ vastuvõtmise ajal 2022. aastal lähtuti riigihanke piirmäärast.
Alates 1. novembrist 2026 jõustuva riigihangete seaduse redaktsiooni kohaselt sellist piirmäära enam ei
kasutata. Riigihangete seaduses on sätestatud:
lihthanke piirmäär;
rahvusvaheline piirmäär;
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvaheline piirmäär.
Seetõttu on vajalik viia korralduse sõnastus kooskõlla alates 01.11.2026 kehtiva õigusraamistikuga.
Eelnõuga nähakse ette, et kohustusliku keskse hankija kasutamise kohustus rakendub üksnes nende
hangete puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihangete seaduse § 14 lõikes 3
sätestatud rahvusvahelise piirmääraga.
Ühelt poolt võimaldab see jätkuvalt koondada suure mõjuga ja suure maksumusega hangete läbiviimise
keskse hankija juurde, saavutades mastaabisäästu ning tagades seadmete standardiseerituse. Teisalt
väheneb keskse hankija halduskoormus võrreldes olukorraga, kus kohustuslik keskne hankimine
rakenduks juba lihthanke piirmäärast. Väiksema maksumusega hangete puhul jääb asutustele vajalik
paindlikkus kasutada arvutitöökohateenust või korraldada hanked iseseisvalt.
Eelnõu ettevalmistamisel kaaluti kolme alternatiivi:
Esimese alternatiivina kaaluti keskse hankimise kohustuse säilitamist alates lihthanke piirmäärast.
Selline lahendus suurendaks oluliselt keskse hankija halduskoormust ning dubleeriks osaliselt
arvutitöökohateenuse eesmärke;
Teise alternatiivina kaaluti kohustusliku keskse hankija regulatsiooni täielikku kehtetuks tunnistamist.
Sellisel juhul puuduks mehhanism suuremahuliste töökoha seadmete hangete koordineerimiseks ning
väheneks võimalus saavutada mastaabisäästu ja seadmete standardiseeritust;
Kolmanda alternatiivina kaaluti keskse hankimise kohaldamist üksnes rahvusvahelise piirmäära
ületavate hangete puhul. Eelnõus on valitud see lahendus, kuna see võimaldab säilitada keskse
hankimise eelised suure mõjuga hangete puhul ning samal ajal arvestada arvutitöökohateenuse
järkjärgulise kasutuselevõtuga.
IKT baasteenuste sh arvutitöökohateenuse kasutuselevõtt toimub järk-järgult ning eesmärk on viia kõik
riigiasutused sellele teenusele hiljemalt aastaks 2030.
Nimetatud eesmärk on kooskõlas IKT reformi memorandumiga, milles on heaks kiidetud põhimõte, et
avaliku sektori IT baasteenuseid osutab alates 2030. aastast üksnes RIA, välja arvatud erandjuhtudel.
Seega toetab käesolev eelnõu riigi pikaajalist eesmärki konsolideerida IKT baasteenused, vähendada
dubleerimist ning suurendada teenuste kvaliteeti, turvalisust ja kulutõhusust. Üleminekuperioodil
kasutavad osa asutusi arvutitöökohateenust ning osa hangib töökoha seadmeid veel iseseisvalt. Seetõttu
on jätkuvalt vajalik säilitada keskse hankimise regulatsioon, et tagada töökoha seadmete
standardiseeritus, ühilduvus, infoturbenõuete ühetaoline rakendamine ning riigiülene hankepoliitika.
IKT reformi memorandum näeb ette avaliku sektori IKT baasteenuste koondamise RIA juhtimise alla
ning RIT ühendamise RIA-ga. Keskse hankija ülesannete koondamine samasse organisatsiooni
võimaldab tagada tervikliku vastutuse teenuste planeerimise, hankimise, arendamise ja osutamise eest.
Keskse hankija funktsiooni täitmine võimaldab:
saavutada mastaabisäästu suuremahuliste hangete läbiviimisel;
tagada töökoha seadmete ja seotud lahenduste standardiseerituse;
rakendada infoturbenõudeid ühetaoliselt kogu riigis;
parandada ülevaadet riigi IKT investeeringutest;
toetada IKT baasteenuste üleriigilist konsolideerimist.
IKT reformi memorandumis hinnatud mõjude kohaselt võimaldab IKT baasteenuste ja arendusteenuste
konsolideerimine saavutada nelja aasta jooksul märkimisväärset kokkuhoidu. Nende eesmärkide
saavutamine eeldab keskset juhtimist ja keskset hankimist.
Kehtivas korralduses sisaldub üldine CPV-kood 30200000-1 „arvutiseadmed ja nende tarvikud“, mis
hõlmab mitmeid alamkoode. Praktikas võib see tekitada ebaselgust korralduse kohaldamisala
määratlemisel.
Õigusselguse suurendamiseks jäetakse eelnõus alles üksnes konkreetsed töökoha seadmete CPV-
koodid:
30213100-6 kaasaskantavad arvutid;
30213200-7 tahvelarvutid;
30213300-8 lauaarvutid;
30231300-0 kuvarid;
30232100-5 printerid ja plotterid.
Selline lahendus muudab regulatsiooni selgemaks ja väldib praktikas tõlgendamisprobleeme.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Korralduse mõjud
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste korraldusele
Korraldus jätkab alates 2022.a jõustunud praktikat, kus RIT-il on pädevus teostada keskseid hankeid
valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste infotehnoloogia valdkonna riigihangetes. Eelnõu mõju
avaldub eelkõige riigi IKT hangete tõhusamas korraldamises, seadmete suuremas standardiseerituses
ning IKT baasteenuste konsolideerimise toetamisel. Keskse hankija rolli koondamine RIA-sse toetab
riigi strateegilist eesmärki saavutada aastaks 2030 avaliku sektori IKT baasteenuste terviklik ja
kulutõhus korraldus.
Eelnõul puudub negatiivne mõju riigieelarvele. Vastupidi, muudatused toetavad IKT reformi
memorandumis kirjeldatud kulusäästu realiseerimist ning aitavad saavutada konsolideerimisest
tulenevat majanduslikku kasu.
Mõju kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele puudub, kuivõrd korraldus annab
pädevuse teostada keskseid hankeid valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste
infotehnoloogia valdkonna riigihangetes.
5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
RIT ja alates 2027.a RIA finantseerivad käesoleva korralduse täitmise kulud oma eelarvevahenditest.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub 01.novembrist 2026. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus täidab
kohustusliku keskse hankija ülesandeid kuni 31. detsembrini 2026. Alates 1. jaanuarist 2027 täidab
kohustusliku keskse hankija ülesandeid Riigi Infosüsteemi Amet.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja
Riigikantseleile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Riigikantselei
Meie 06.10.2026 nr 8-1/7244-1
Kohustusliku keskse hankija määramine infotehnoloogia valdkonna riigihangetes Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Kohustusliku keskse hankija määramine infotehnoloogia valdkonna riigihangetes“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri Alar Teras 5885 1053 [email protected]
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-1100 - Kohustusliku keskse hankija määramine infotehnoloogia valdkonna riigihangetes Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.10.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b832254-c549-4551-a46a-c586ff6a6966 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b832254-c549-4551-a46a-c586ff6a6966?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main