Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Maris Lauri

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Meie 06.10.2026 nr 1.1-10.1/4037-1

Ettepanekud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse muutmise

seadus eelnõule (924 SE)

Lugupeetud Maris Lauri

Esitame Rahandusministeeriumi ettepanekud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise

seaduse muutmise eelnõule (924 SE). Ettepanekute eesmärk on täpsustada andmete töötlemise

regulatsiooni, tugevdada õigusselgust ning tagada sätete kooskõla eelnõu eesmärkidega.

Riigikogus on menetluses seaduseelnõu 924SE. Käesolevaga soovime eelnõu algatajana teha

eelnõusse alljärgnevad muudatused.

1.  Lisada eelnõu § 2 punkt millega seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

”§ 55¹. Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu edastatav ettekirjutus

(1) Rahapesu Andmebüroo esitab käesoleva seaduse § 58 lõikes 1¹ nimetatud teabe nõudmiseks

täitmisregistri infovahetuskanali kaudu elektroonilise ettekirjutuse, milles peavad sisalduma:

1) Rahapesu Andmebüroo nimetus ja registrikood;

2) ettekirjutuse adressaadi registrikood;

3) isiku, kelle kohta teavet nõutakse, nimi või ärinimi ning isikukood või registrikood, nende

puudumisel füüsilise isiku sünniaeg või muud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed;

4) elektroonilise ettekirjutuse tegemise kuupäev;

5) elektroonilise ettekirjutuse õiguslik alus;

6) viide käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 nimetatud dokumendile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutusele ei kohaldata haldusmenetluse

seaduse § 55 lõikes 2 nimetatud kirjalikku vorminõuet ega käesoleva seaduse § 55 lõikes 4

sätestatut.“;

2

Selgitus: Uue § 55¹ eesmärk on selgitada käesoleva seaduse § 58 lõikes 1¹ nimetatud

ettekirjutuse ja täitmisregistri infovahetuskanali kaudu edastatava päringu omavahelist seost

ning täpsustada täitmisregistri kaudu tehtava ettekirjutuse vorminõudeid. Teabe nõudmiseks

edastatav päring on ise elektrooniline ettekirjutus, mis edastatakse Täitmisregistri

infovahetuskanali kaudu struktureeritud elektroonilise sõnumina ja peab sisaldama vähemalt

seaduses nõutud andmeid. Selle kõrval ei ole vaja koostada ega edastada eraldi sama

teabenõuet sisaldavat kirjalikku ettekirjutust.

Paragrahvi 58 lõike 1¹ kohaselt päringule lisatav ettekirjutuse number tähistab viidet RahaPTS

§ 55 lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse tegemist põhistavate faktiliste asjaolude dokumendile.

Paragrahvi 55¹ lõikes 1 loetletud andmed võimaldavad tuvastada ettekirjutuse andja,

adressaadi, isiku, kelle kohta teavet nõutakse, ning ettekirjutuse tegemise kuupäeva ja õigusliku

aluse.

Lõikes 2 sätestatakse erand haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud kirjalikust

vorminõudest ning RahaPTS § 55 lõikes 4 sätestatud allkirjastamisnõuetest. Erandi eesmärk

on võimaldada teabenõude esitamist ja täitmist Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu ilma

täiendava, sama nõuet sisaldava dokumendi koostamise ja allkirjastamiseta. Erand tuleneb

seadusest, mitte üksnes ettekirjutuse elektroonilisest vormist.

Muudatus järgib maksukorralduse seaduse §-s 46¹ kasutatud lahenduse loogikat ega muuda §

58 lõikes 1¹ sätestatud teabe nõudmise eesmärke ega eeldusi. Muudatuse tulemusel on selgem,

et Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu teabe kogumine käib elektroonilise ettekirjutuse

alusel, milleks on täitmisregistri kaudu tehtav päring.

2. Muuta eelnõu § 2 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

”4) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

(12) Rahapesu Andmebüroo teavitab isikut tema kohta tehtud pangakonto väljavõtte päringust,

kui päring tehti käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel täitmisregistri infovahetuskanali kaudu või

pangakonto väljavõte saadi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse alusel. Isikut

teavitatakse pärast nelja aasta möödumist pangakonto väljavõtte saamise päevast arvates.

Rahapesu Andmebüroo võib teavitamise edasi lükata kuni kahe aasta võrra, kui käesoleva

seaduse § 601 lõikes 1 sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise alus jätkuvalt esineb.”;

Selgitus: Muudatus asendab eelnõu algses tekstis oleva viie-aastase üldtähtaja ning võimaldab

teavitamist edasi lükata üksnes RahaPTS § 60¹ lõikes 1 nimetatud aluse jätkuva esinemise

korral eelnõus varasemalt sätestatud viia aasta asemel kuni kahe aasta võrra. Ajavahemikku

arvestatakse pangakonto väljavõtte saamise päevast. Teavitamiskohustus hõlmab nii

täitmisregistri infovahetuskanali kaudu kui ka § 58 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse alusel

saadud pangakonto väljavõtteid.

Muudatuse eesmärk on võimaldada isikul saada tema pangakonto andmete kasutamisest teada

eelnõus algselt kavandatust varem ning hinnata õiguskaitsevahendite kasutamise vajadust.

Samal ajal säilitatakse võimalus teavitamist edasi lükata, kui RahaPTS § 60¹ lõikes 1 nimetatud

andmesubjekti õiguste piiramise alus jätkuvalt esineb. Edasilükkamise vajadus ja kestus peavad

olema põhjendatavad konkreetse juhtumi asjaoludega. Ettepanek arvestab eelnõu kohta

esitatud arvamustes tõstatatud vajadust hinnata teavitamise tähtaegade proportsionaalsust.

3. Lisada eelnõu § 2 punkt, millega täiendatakse § 58 lõikega 5 järgmises sõnastuses:

3

”(5) Rahapesu Andmebüroo määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuses ja

lõike 11 alusel antavas elektroonilises ettekirjutuses pangakonto väljavõtte ajavahemiku ja

andmekoosseisu, mis on vajalikud konkreetse menetluse eesmärgi saavutamiseks. Pangakonto

väljavõtet võib nõuda üksnes juhul ja ulatuses, milles menetluse eesmärki ei ole võimalik

saavutada konto olemasolu, konto omaniku või muude isiku õigusi vähem piiravate andmete

saamisega“;

Selgitus: Muudatus seob pangakonto väljavõtte ajavahemiku ja andmekoosseisu konkreetse

menetluse eesmärgiga ning sätestab vähem piirava abinõu eelistamise kohustuse. Pangakonto

väljavõtte küsimise õigus Täitmisregistri infovahetuskanali kaudu ei tähenda õigust küsida

krediidiasutuselt iga kord piiramatult kogu kliendisuhet puudutavat pangasaladust. Konto

väljavõtte ajavahemik ja andmekoosseis peavad olema seotud konkreetse menetluse

eesmärgiga ning piirduma sellega, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kui eesmärki on

võimalik saavutada vähem riivava andmekoosseisuga, näiteks konto olemasolu või konto

omaniku tuvastamise andmetega, tuleb eelistada sellist andmekoosseisu.

Nõue kehtib nii § 58 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse kui ka § 58 lõike 1¹ alusel antava

elektroonilise ettekirjutuse puhul. Isiku õiguste kaitse ei sõltu seega andmete edastamiseks

kasutatavast kanalist. Vähem piiravate andmete eelistamine ei tähenda kohustust teha igal

juhul esmalt täiendavaid päringuid, kui juhtumi asjaoludest on juba selge, et nende andmetega

ei ole võimalik menetluse eesmärki saavutada. Väljavõtte ajavahemik ja andmekoosseis tuleb

määrata konkreetse teabevajaduse järgi ning nende vajalikkust peab olema võimalik hiljem

kontrollida.

4.   Lisada eelnõu § 2 punkt millega seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:

”§ 581. Isikuandmete töötlemine Rahapesu Andmebüroos

(1) Rahapesu Andmebürool on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete, samuti välislepingust

või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid,

sealhulgas isiku rahvuse andmeid ning muid eriliiki isikuandmeid, mille kohustatud isik on

vabatahtlikult esitanud Rahapesu Andmebüroole teatamiskohustuse täitmise käigus, ja

üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.

(2) Rahapesu Andmebüroo töötleb isikuandmeid, järgides isikuandmete kaitse seadusest

tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2016/679, muu hulgas rakendades kõiki nimetatud seaduse §-s 43 ja nimetatud määruse artiklis

32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid.”;

Selgitus: Arvestavalt, et seaduse eelnõus on sisse toodud andmesubjekti õiguste piiramise

alused isikuandmete töötlemisel, on käesoleva eelnõu raames vajalik täpsustada ka Rahapesu

Andmebüroo (RAB) poolt isikuandmete töötlemise. Vastasel korral võiks tekkida olukord, kus

RAB töötleb isikuandmeid ilma selge õigusliku regulatsioonita. Seadust täiendatakse §-ga 581,

mille esimese lõike kohaselt on RAB-il käesolevas seaduses sätestatud ülesannete, samuti

välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks, õigus töödelda

isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ning üldsusele suunatud või avalikest allikatest

kättesaadavaid isikuandmeid.

Eeltooduga sätestatakse RAB-i poolt teostatava andmetöötluse eesmärgid ja töödeldavate

andmete ulatus. Määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lg 2 punkti g alusel on eriliiki isikuandmete

töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või

liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab

isikuandmete kaitse õiguse olemust ja on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed

andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. RAB vajab oma RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1

4

nimetatud ülesande täitmiseks teadete analüüsimisel andmeid ka isikute rahvuse kohta.

RahaPTS § 37 nimetab geograafilist riski kui ühte suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise

riski iseloomustavat asjaolu. Kõnealuse sätte lõike 4 kohaselt arvestatakse suuremale riskile

viitavate asjaolude hindamisel geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus

klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigi või jurisdiktsiooniga: 1) kus

usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, üksikasjaliku hindamise aruannete või

avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise tõhusaid süsteeme; 2) kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või

muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne; 3) mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid,

embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt; 4) mis

rahastab või toetab terrorismi või mille territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või ÜRO poolt

kindlaks määratud terroristlikud organisatsioonid. Füüsiliste isikute puhul on seotust võimalik

defineerida päritoluriigi, kodakondsuse, maksuresidentsuse ja alalise elukoha kaudu. Igal

eelnimetatud elemendil võib geograafilise riski määratlemisel olla erinev kaal. Näiteks võiks

isik olla sündinud Süürias, kuid kolinud hiljem Rootsi, kus on saanud kodakondsuse. Seejärel

on ta ostnud maja Norrasse, kus on tema üks elukoht, kuid tema harilik elukoht on hoopis

Singapuris, kuna ta viibib seal igal aastal üle poole aasta. Võimalik on ka olukord, kus isik on

sündinud näiteks Soomes, kuid kolinud hiljem Rootsi ning saanud seal ka kodakondsuse.

Seejärel on ta aga ostnud Monacos maja, kus ta on ka maksuresident, kuid igal aastal elab ta

üle poole aastast Kongo Vabariigis. Näidetes toodud riikide korruptsiooniindeks,

terrorismioht, maksukeskkond jne võivad olla väga erinevad ning samuti on erinevad isikute

riskiprofiilid, kuigi isikutel on sama kodakondsus. Seega ei piisa ainult kodakondsuse andmete

kontrollimisest ning isikust tuleneva riski täpseks hindamiseks on vajadus töödelda ka tema

eriliigilisi isikuandmeid.

Samuti võivad RAB-ile esitatavates teadetes toodud rahapesu või sellega seotud kuritegude või

terrorismi rahastamise kahtluse kirjeldused sisaldada ka teisi eriliiki isikuandmeid, näiteks

poliitilisi vaateid või usulisi veendumusi, aga ka terviseandmeid. Teatud juhtudel võivad

usulised ja poliitilised vaated viidata äärmuslusele, mistõttu kohustatud isikud võivad RAB-ile

esitatavates terrorismi rahastamise kahtluse teadetes põhjenduste kirjelduses viidata ka

usulistele või poliitilistele tunnustele. Samuti võivad isiku vaimse tervise häired teatud juhtudel

mõjutada isikute vaateid, mis võivad teda kallutada äärmusluse poole ning võidakse

korraldada ka rahakogumise kampaaniaid terrorirühmituste vigastatud võitlejate ravimiseks.

RAB ise selliseid andmeid kohustatud isikutelt ei päri, aga kui läbi teadete selline info kahtluse

osas RAB-i andmekogusse jõuab, siis vastavat teavet andmekogus töödeldakse. Eeltoodust

tulenevalt täpsustatakse RahaPTS-is, et lisaks isikuandmete töötlemisele hõlmab RAB

andmetöötlus ka seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses eriliiki

isikuandmete töötlemist. Praktikas ei ole lõpuni võimalik ammendavalt kategooriate kaupa

määratleda, milliseid eriliiki isikuandmeid RAB-i andmekogusse jõuda võib, kuna see oleneb

otseselt teate sisust ja konkreetse juhtumi asjaoludest.

Paragrahvi 581 lõikes 2 sätestatakse RAB-i kohustus järgida isikuandmete töötlemisel

isikuandmete kaitse seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679.

RAB-il on kohustus kasutada ja rakendada isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi ja tehnilisi

turvameetmeid.

Määruse (EL) 2016/679 artiklile 32 tuginedes on RAB kohustatud võtma meetmeid selleks, et

tagada, et tema volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs isikuandmetele,

töötlevad isikuandmeid ainult RAB-i juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi

õigus neid selleks kohustab. Viidatud artiklit 32 arvesse võttes peab RAB vajaliku turvalisuse

taseme hindamisel võtma arvesse isikuandmete töötlemisest tulenevaid ohte, eelkõige

edastatavate, salvestatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhuslikku või

5

ebaseaduslikku hävitamist, kaotsiminekut, muutmist ja loata avalikustamist või neile

juurdepääsu ning tehniliste või korralduslike meetmetena kasutama vastavalt vajadusele

a) isikuandmete pseudonüümimist ja krüpteerimist;

b) isikuandmeid töötlevate süsteemide ja teenuste kestva konfidentsiaalsuse, tervikluse,

kättesaadavuse ja vastupidavuse;

c) taastama õigeaegselt isikuandmete kättesaadavuse ja juurdepääsu andmetele füüsilise või

tehnilise vahejuhtumi korral;

d) tehniliste ja korralduslike meetmete tõhususe korrapärase testimise ja hindamise kord

isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks.

RAB lähtub asjakohaste turvameetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a

määruses nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ ning küberturvalisuse seaduses sätestatud

nõuetest.

Määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punkti d kohaselt võib sama määruse artikli 45 lõike

3 kohase kaitse piisavuse otsuse või artikli 46 kohaste asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas

siduvate kontsernisiseste eeskirjade puudumise korral kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile isikuandmete ühekordne või korduv edastamine olla lubatud, kui edastamine

on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel. Isikuandmete edastamine

kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või institutsioonile võib olla vajalik

RahaPTS § 63 toodud alustel. Kuivõrd infovahetus, sealhulgas isikuandmete edastamine,

toimub eesmärgiga tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegusid ja

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on käsitatav avaliku huvi küsimusena, siis on

RAB-i tegevusel isikuandmete edastamisel avalikust huvist tulenev kaalukas põhjus ning seega

rakendub viidatud artiklis nimetatud erand.

5. Muuta eelnõu § 3 teksti ja sõnastada see järgmiselt:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 119

täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Rahapesu Andmebüroo andmekogu peab vastama täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2

teises lauses nimetatud tingimusele hiljemalt 2027. aasta 1. juulil.“.

Selgitus: Eelnõus sätestatud esialgne tähtaeg lähtus eeldusest, et eelnõu võetakse vastu

käesoleva aasta esimesel poolel. Muudatus on vajalik seoses asjaoluga, et Rahapesu

Andmebürool jääks piisava aeg vajalike arendustööde planeerimiseks, teostamiseks ja

testimiseks, ning teavitussüsteemi kasutusele võtmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Revo Krause 5388 3995

[email protected]

6