Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 14.09.2026 nr 1-4/26/3417;

KLIM/26-1006/-1K

Meie 06.10.2026 nr 1.1-11/3693-2

Ehitusseadustiku muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Lugupeetud härra taristuminister

Rahandusministeerium kooskõlastab ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Eelnõuga ehitusseadustikku (edaspidi EhS) lisatav § 62 lõige 11 sätestab, et hoonega

külgnevale uuele katusega parklale kohaldatakse § 69² lõike 1¹ punktis 5 sätestatud nõuet.

Mõlemad sätted sisuliselt kordavad üksteist.

2. EhS § 62 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks, samas viidatakse sellele sättele mitmes

teises paragrahvis, näiteks § 821 lõike 2 punkt 1, § 821 lõike 3 punkt 1 ja § 822 lõike 5 punkt 3.

Palume eelnõu täiendada vajalike muudatustega.

3. Lisatav EhS § 62 lõige 3 sätestab, et peatüki nõudeid kohaldatakse lõike alapunktides

loetletud kultuuriväärtusega hoonetele, arvestades paragrahvi lõikes 4 toodud leevendustega.

Lõike 4 sõnastus on omane piirangule. Palume leevenduste sätestamiseks sõnastada lõige 4

meetmete loeteluna, mida rakendama ei pea.

4. EhS lisatav § 63 lõige 6 sätestab, et avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse

seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Sätte selgituses on märgitud, et energiamajaduse

korralduse seaduse (EnKS) § 2 punkti 1 kohaselt on avaliku sektori asutus valitsussektori ja

keskvalitsuse allsektori üksus riigieelarve seaduse § 2 tähenduses. Kehtiva EnKS § 2 punktis 1

on avaliku sektori asutus määratletud kui hankija RHS-i tähenduses („avaliku sektori asutus –

hankija riigihangete seaduse tähenduses“). Kuigi seletuskirja edasises osas (nt § 1 punkti 16

selgituses, lk 18) on viidatud, et eelnõus kasutatakse EnKS § 2 punkti 1 juures uuendatud

sõnastust ehk siis menetluses oleva EnKS eelnõu sõnastust, võiks selguse huvides ka § 1 punkti

9 selgituses täpsustada, et lähtutakse EnKS-i kavandatavast sõnastusest.

2

Palume ära parandada ka eelnõu § 1 punkti 9 muutmiskäsk, kuivõrd eelnõu kohaselt

täiendatakse § 63 lõigetega 6–12, mitte lõigetega 6–13. Sama parandus on vaja teha ka

seletuskirjas.

5. Lisatav EhS § 63 lõige 9 defineerib hoonega külgneva parkla läbi selle asumise hoone

krundil. Planeerimisseaduse kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele

on antud ehitusõigus. Soovitav on viidata krundi asemel katastriüksusele, kinnisasjale vmt ning

asendada lauseosa „või hoone vahetus läheduses“ lauseosaga „ja hoone vahetus läheduses“,

kuna hoone vahetus läheduses võib olla ka kõrvalkinnistul asuv parkla (mis sellegipoolest võib

olla mõeldud hoone elanikele, külastajatele või töötajatele).

6. Lisatav EhS § 63 lõige 10 sätestab heitevaba hoone mõiste, mille kohaselt selline hoone ei

vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat. Eelnõus on kasutatud otsetsitaati

hoonete energiatõhususe direktiivist. Samas ei saa üldse energiat mittevajavat hoonet olla.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku siseriiklikult terminit täpsustada „ei vaja tarnitavat

energiat“ vmt täiendusega. Analoogiliselt peaks täpsustama ka § 63 lõikes 11

liginullenergiahoone terminit.

7. Muudetav EhS § 68 lõige 1 sätestab energiamärgise paigaldamise nõude avaliku sektori

hoones, mida isikud sageli külastavad. Sõna „isikud“ katab ka hoones töötavaid isikuid ning

mõiste „sageli“ on erinevalt mõistetav. Olemasolev § 68 lõige 3 juba sätestab, et „Energiamärgis

tuleb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud loetelus olevate hooneliikidega hõlmatud

hoonetes paigaldada külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale“. Seega on

tegemist dubleerivate sätetega.

Lisatav EhS § 66 lõige 11 toob omakorda sisse loetelu hoonetest, millel energiamärgis ei olegi

kohustuslik. Seega ei ole ka midagi eksponeerida ja paigaldada. Selgem oleks energiamärgise

paigaldamise nõue sätestada avaliku sektori hoonetele üldkehtivana, mittesõltuvana külastajate

hulgast, vaid seonduvalt energiamärgise olemasolu kohustuslikkusega.

8. Lisatav EhS § 692 lõige 11 sätestab päikeseenergiaseadme paigaldamise kohustuse, kui see

on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud, kuid jätab

sätestamata, millise võimsusega seadme paigaldamisega selline nõue täidetaks. Kui paigaldatav

seade on väiksema võimsusega, kui suurim võimalik tehniliselt teostatav ja majanduslikult

põhjendatud, siis kas nõue on täidetud?

Samuti lisatakse lõige 13, mis toob sisse avaliku sektori hoone mõiste, mis kehtib ainult §-s 692.

Teistes EhS sätetes ei ole avaliku sektori hoonet käsitledes omandi alampiiri kehtestatud,

mistõttu tekib küsimus, kas teised nõuded kehtivad ainult 100%-lises omanduses olevatele

hoonetele või kuitahes väikese omandi ulatuse puhul? Omandi ulatuse piirang peaks olema sisse

toodud juba terminis ning seega kehtiks see läbivalt.

Ka ei ole vaja defineerida avaliku sektori hoonet hoonena, mis on mitteelamu, vaid piisab, kui

kohastes sätetes viidata vastavalt vajadusele hoonele, mitteelamule või elamule. Eelnevat

arvestades ei ole vaja lisatavas EhS § 692 lõike 11 punktis 1 vaja viidata loetelus avaliku sektori

hoonele, kuivõrd samas loetelus olev „püstitatavale uuele mitteelamule“ katab ära ka avaliku

sektori mitteelamud.

9. Muudetava EhS § 693 lõikega 21 sätestatakse tehnosüsteemide ülevaatuse kohustus sõltuvalt

süsteemi võimsusest. Soovitud on ilmselt kehtestada võimsuse vahemikku, kuid eelnõu

sõnastus („ja kuni“) viitab loetelule. Teeme ettepaneku sõnastada säte selge vahemikuna „70–

290-kilovatise“. Ka võiks vahetada eelnõuga lisatavate lõike 21 punktide 1) ja 2) järjekorra, et

3

väiksema võimsusega tehnosüsteemile kehtiv nõue oleks esimesena ja suurema võimsusega

tehnosüsteemi nõue teisena.

Nii kehtivas seaduses kui ka eelnõus on paralleelselt kasutatud mõisteid „tehnosüsteem“ ja

„kütte- või jahutussüsteem“. Palume kontrollida läbivalt, et muudatuste järgses terviktekstis

oleksid mõisted „tehnosüsteem“ ja „kütte- või jahutussüsteem“ ning nendele kehtestatavad

nõuded kasutusel neis sätetes ja tähenduses, mida tegelikult on soovitud silmas pidada.

10. Lisatava EhS § 699 lõikega 1 sätestatakse energiatõhususe miinimumstandardid

energiatõhususe piirväärtusena. Juhime tähelepanu, et „miinimumstandard“ peaks antud sättes

olema ainsuses. Samuti peaks korrigeerima kõrvallauses sõna „ühe“ asukohta: „mida

väljendatakse kilovatt-tundides toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta aastas“.

11. Lisatava EhS § 699 lõike 2 esimeses lauses räägitakse hoonest ja teises lauses mitteelamust.

Paragrahvi pealkiri viitab mitteelamutele. Seetõttu jääb selgusetuks, kas soovitud ongi antud

sättes laiendada mitteelamute nõudeid kõigile hoonetele, kui need on madalamas klassis, kui E.

Teisest lausest jääb arusaam, et elamute energiatõhusust hinnatakse muudel alustel, kui

energiamärgise alusel (välja arvatud, kui elamu on madalamas klassis, kui E?).

12. Lisatava EhS § 699 lõike 3 esimeses lauses on G-klassis oleva mitteelamu puhul

täpsustavalt/piiravalt viidatud sama paragrahvi lõikele 2. F klassis oleva mitteelamu puhul

sellist piiravat viidet ei ole. Ehitusseadustiku rakendamise seadusesse lisanduva rakendussätte

(§ 3018. Ehitusseadustiku § 699 lõike 4 rakendamine) selguse mõttes on soovitav kaaluda G ja

F klassis olevate hoonete kohta tingimuse seadmist paragrahvi erinevates lõigetes.

13. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusesse lisatakse § 3018 EhS § 699

lõike 4 rakendamine. EhS § 699 lõige 4 puudub ja seda antud eelnõuga ka ei lisata. Eeldades, et

mõeldud on EhS § 699 lõikes 3 nimetatud mitteelamuid, siis antud sõnastus tekitab arusaama,

et üks ja sama hoone tuleb alguses viia F klassi ja hiljem veel E klassi. Selgem oleks ka

rakendussättes sõnastada analoogiliselt ehitusseadustikus olevale sättele, viidates tähtaja

seadmisel eraldi ja konkreetselt G klassis olevatele mitteelamutele ning eraldi ja konkreetselt F

klassis olevatele mitteelamutele.

14. Seletuskirjas on välja toodud, et avaliku sektori asutuste, keskvalitsuse ja kohalike

omavalitsuse hoonete renoveerimisega kaasnevad kulud on hinnatud energiamajanduse

korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe

direktiivi ülevõtmine) eelnõus. Tõime nimetatud eelnõu kooskõlastuskirjas 16.09.2026 nr 1.1-

11/3204-3 välja, et kulude osa on vaja oluliselt täiendada. Lisaks on praeguses eelnõus

kirjeldatud vajadusi täiendavate ametikohtade ja sellega tekkivate kulude järele. Palume

seletuskirja täiendada ja tuua välja, kuidas on kavandatud tekkivad kulud katta. Juhul kui on

vajalik leida täiendavaid vahendeid siis lisada seletuskirja järgmine lõik: „Täiendavaid kulusid

menetletakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis. Juhul kui täiendavaid vahendeid

ei eraldata, kaetakse kulud valitsemisala olemasoleva eelarve piires.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

4

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Lennart Lepik 5885 1408

[email protected]

Laura Sulin 5342 1825

[email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053

[email protected]