KINNITATUD

sotsiaalministri 05.10.2026

käskkirjaga nr 86

SIHTASUTUS PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA PÕHIKIRI

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi sihtasutus) põhikiri (edaspidi põhikiri) on kinnitatud 25. juuli 2001 asutamisotsusega. Põhikirja on muudetud valdkonna eest vastutava ministri käskkirjadega 15. juulil 2004, 28. mail 2008, 13. jaanuaril 2011, 18. novembril 2014, 25. oktoobril 2018 ja 1. novembril 2022.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

1. Sihtasutuse nimi on sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (inglise keeles North Estonia

Medical Centre Foundation).

2. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi

õigusaktidest ning põhikirjast.

4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.

5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.

6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

7. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.

2. peatükk

SIHTASUTUSE EESMÄRK

8. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist

eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva

koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

9. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

1) osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning kiirabi;

2) osutab muid ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning kiirabi osutamist toetavaid teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus õigusaktidega;

3) on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse

õppebaasiks ning viib ka ise läbi tervishoiualast koolitust;

4) teeb vajadusel ekspertiise;

5) viib läbi ja osaleb tervishoiualastes uuringutes ning teeb tervishoiualast metoodilist

tööd;

6) teeb koostööd teiste tervishoiuteenuste osutajatega, erialaühendustega,

teadusasutustega ning muude tervishoiuga tegelevate institutsioonidega;

7) tagab osutatavate teenuste kõrgetasemelise kvaliteedi ning vastavuse

õigusaktidega esitatavatele nõuetele;

8) tagab sihtasutusele kuuluvate haiglate jätkusuutliku majandamise;

9) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktidega või on vajalikud

sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks;

10) võib anda laenu juriidilisele isikule, kelle asutajaks või kaasasutajaks sihtasutus on,

ning tagada nimetatud isiku kohustusi.

3. peatükk

JUHTIMINE

1. jagu

10. Sihtasutusel juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

11. Sihtasutuse juhtimisel rakendatakse jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ja nende järgimist kirjeldatakse majandusaasta aruandes.

2. jagu

Nõukogu

12. Nõukogu on sihtasutuse organ, mis kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse

juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

13. Nõukogu:

1) kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse strateegia;

2) kinnitab sihtasutuse struktuuri kliinikute ja teenistuste tasemel;

3) kinnitab juhatuse ettepanekul hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse

aastaeelarve ja tegevuseesmärgid;

4) kinnitab riigivaraseaduses sätestatud nõuetele vastava sihtasutuse finantsplaani;

5) määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmeid;

6) määrab juhatuse liikmetega sõlmitavate teenistuslepingute tingimused; 7) esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega, samuti

isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;

8) nõuab vajadusel juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse ja majandusliku seisundi

kohta, tegevusaruannet või bilansi koostamist;

9) kinnitab juhatuse ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest

majandusaasta aruande, olles eelnevalt ära kuulanud raamatupidamise aastaaruannet

auditeerinud vandeaudiitori arvamuse;

10) tutvub vajadusel sihtasutuse dokumentidega, kontrollib raamatupidamise õigsust, vara

olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja põhikirjale;

11) määrab sihtasutuse audiitorite arvu, nimetab audiitori ning määrab audiitoriga

sõlmitava lepingu tingimused;

12) kinnitab nõukogu töökorra;

13) teeb asutajale ettepaneku sihtasutuse põhikirja muutmiseks;

14) otsustab sihtasutuse jagunemise;

15) täidab muid talle õigusaktide või põhikirjaga pandud ülesandeid.

14. Nõukogu otsustab juhatusele nõusoleku andmise eelkõige järgmiste tehingute

tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest:

1) osaluse omandamine või lõppemine piiratud vastutusega äriühingus;

2) kinnisasja või registrisse kantava vallasasja võõrandamine või asjaõigusega

koormamine;

3) laenu võtmine;

4) laenu andmine, kapitalirendi lepingu sõlmimine või võlakohustuse tagamine.

3. jagu

Nõukogu liikmed

15. Nõukogul on neli kuni seitse liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi

asutajaõiguste teostaja, seejuures vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste

teostaja ametisse rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liige kutsutakse tagasi

asutajaõiguste teostaja kirjaliku teatega. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse

sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada

nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja

juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

16. Nõukogu liikmele makstava tasu suuruse määrab asutajaõiguste teostaja ning nõukogu

liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses

tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu

organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu

koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem

tasu. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

17. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

18. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks

võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps, lapselaps

või ühise majapidamise kaudu seotud isik):

1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus

ega ole sihtasutuse kaasasutaja;

2) on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või

usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

3) omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus

ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

4) on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;

5) omab riigi asutatud sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas

olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise

isiku juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtasutuse oluline kaupade müüja või

ostja, teenuste osutaja või tellija.

19. Samuti ei tohi nõukogu liikmeks olla: 1) juhatuse liige ega audiitor ning nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik;

2) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

3) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4) isik, kellel on ärikeeld;

5) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

6) isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

7) isik, kes on pankrotivõlgnik;

8) isik, kes on sihtasutuse töötaja.

20. Põhikirja punkti 19 alapunktides 2–5 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

21. Põhikirja punkti 19 alapunktis 6 nimetatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

22. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on kolm aastat ja need tekivad alates tema nõukogu liikmeks

määramise otsuse jõustumisest.

23. Nõukogu liikme volitused lõpevad:

1) kolme aasta möödumisel isiku nõukogu liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest;

2) ennetähtaegsel tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;

3) tagasiastumisel ühe kuu möödumisel päevast, mil nõukogu sai nõukogu liikme kirjaliku

tagasiastumisteate;

4) päevast, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.

24. Nõukogu liige võib omal algatusel tagasi astuda, kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogule ette

vähemalt üks kuu.

25. Nõukogu liikme volituste lõppemisel nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise,

tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on asutajaõiguste teostaja kohustatud määrama uue

nõukogu liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu liikme volituste

tähtaeg. Nõukogu liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus

objektiivsetel põhjustel võimatuks, on asutajaõiguste teostaja kohustatud uue nõukogu liikme

määrama ametisse viivitamatult. Asutajaõiguste teostaja ei pea nõukogu liikme asemele uut

liiget määrama juhul, kui ka peale nõukogu liikme volituste lõppemist on täidetud põhikirja

punktis 15 toodud nõue nõukogu liikmete minimaalse arvu osas.

26. Nõukogu liikme võib ametisse määrata või tagasi kutsuda kohus huvitatud isiku nõudel või

omal algatusel, kui nõukogu liiget ei ole põhikirjas sätestatud tähtajal ametisse määratud või

põhikirjas ettenähtud asjaoludel tagasi kutsutud.

4. jagu

Nõukogu esimees

27. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

28. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Kvoorumi puudumisel on

järgmine nõukogu esimehe valimise koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3

nõukogu liikmetest.

29. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik.

Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda ealiselt vanim nõukogu liige.

30. Nõukogu esimehe volitused kehivad kuni tema nõukogu liikme volituste lõppemiseni, omal

soovil nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või nõukogu poolt teise nõukogu liikme

nõukogu esimeheks valimiseni.

31. Nõukogu esimees:

1) kutsub kokku nõukogu koosoleku, määrab koosoleku toimumise aja ja koha ning

päevakorra;

2) korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ja teavitab sellisel viisil

vastuvõetud otsusest;

3) juhatab nõukogu koosolekuid ja teeb ettepanekuid nõukogu pädevusse kuuluvates

küsimustes otsuste vastuvõtmiseks;

4) otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele ja juhatuse esimehele kutsuda nõukogu

koosolekule;

5) määrab nõukogu koosoleku protokollija;

6) sõlmib nõukogu otsuse alusel sihtasutuse eest ja nimel teenistuslepingud juhatuse

esimehe ja teiste liikmetega;

7) suhtleb avalikkusega ja avaldab arvamust nõukogu nimel;

8) esindab muudel õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud juhtudel sihtasutust;

9) korraldab asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile nõukogu

koosoleku protokolli koopia esitamise ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

10) korraldab asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile nõukogu

otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu ja

hääletusprotokolli või hääletustulemuste esitamise viie tööpäeva jooksul pärast

hääletamist.

32. Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punkt 31 alapunktides 9 ning 10 sätestatud kohustusi,

võib asutajaõiguste teostaja otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või tasu

vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustusi ei täidetud.

5. jagu

Nõukogu koosolek

33. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad vastavalt

vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Erakorraline koosolek

kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosolekud

võivad toimuda elektrooniliselt.

34. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teavitades nõukogu liikmeid koosoleku

toimumisest e-kirja teel. Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele

teatama ette vähemalt seitse kalendripäeva. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab

nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt ühe kalendripäeva.

35. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse:

1) koosoleku toimumise aeg ja koht;

2) koosoleku päevakord;

3) muud nõukogu reglemendis nõutavad andmed ja asjaolud.

36. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest,

kui õigusaktid või põhikiri ei näe ette suurema esindatuse nõuet.

37. Nõukogu liige võib nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi sidevahendite abil ilma

koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul

sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut

jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. E-kirja teel võib koosolekut pidada

viisil, kus nõukogu liikmete poolt side pidamiseks antud e-posti aadressidega on

kirjavahetusse samaaegselt kaasatud kõik nõukogu liikmed. E-kirja teel toimuva koosoleku

puhul loetakse koosolekul osalenuteks kõik nõukogu liikmed, kes koosoleku kokkukutsumise

teates ettenähtud ajavahemiku jooksul on koosoleku kirjavahetuses osaledes oma seisukohad

teistele nõukogu liikmetele teatanud. Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud

õigusaktide või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja

arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.

38. Nõukogu koosolekut protokollitakse. Nõukogu koosolekut protokollib nõukogu esimehe

määratud isik. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud (sh koosolekul

mitteviibinud, kuid otsuse vastuvõtmiseks oma hääle edastanud) nõukogu liikmed ja

koosoleku protokollija.

6. jagu

Nõukogu otsus

39. Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu

liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik.

Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle

enne koosoleku algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

40. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud

nõukogu liikmetest. Põhikirja punkti 13 alapunktis 14 ning punkti 14 alapunktides 1 ja 2

nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik kahe kolmandiku (2/3) hääletamisel

osalenud nõukogu liikme poolthääl. Põhikirja punkti 14 alapunktides 3 ja 4 nimetatud otsuse

vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu liikmete ühehäälne otsus.

41. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut

kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab

kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui seitse kalendripäeva ja pikem kui 14

kalendripäeva. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks

otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.

42. Koosolekut kokku kutsumata tehtav nõukogu otsus on vastuvõetud, kui otsuse poolt

hääletavad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku

vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks. Hääletamisele pandud otsusest koos

selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu esimees nõukogu liikmetele kas e-kirja

teel või esimesel nõukogu koosolekul, mis järgneb kirjaliku vastamise tähtpäevale.

7. jagu

Juhatus

43. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke

korraldusi.

44. Juhatus:

1) koostab sihtasutuse strateegia ning teeb nõukogule ettepaneku selle kinnitamiseks,

panustab strateegia täitmisesse ning teeb vajadusel ettepanekuid selle muutmiseks;

2) teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri osas kliinikute ja teenistuste tasemel ning kinnitab sellest alaneva struktuuri;

3) koostab igal aastal finantsplaani ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;

4) koostab sihtasutuse aastaeelarve ja tegevuseesmärgid ning esitab need nõukogule

kinnitamiseks;

5) loob siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust;

6) täidab nõukogu seaduslikke korraldusi sihtasutuse juhtimisel;

7) sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ning küsib põhikirja punktis 14 nimetatud

juhtudel tehingu tegemiseks nõukogu nõusolekut;

8) esindab sihtasutust kui tööandjat ning vaidlustes kolmandate isikutega;

9) esitab nõukogule iga kvartali jooksul ülevaate sihtasutuse eelmise kvartali tegevusest

ja majanduslikust seisundist, samuti teatab viivitamata sihtasutuse majandusliku

seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse tegevusega seotud olulistest

asjaoludest ning annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet sihtasutuse juhtimise kohta;

10) esitab registrile avalduse sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutumisel;

11) määrab sihtasutuse sisemise töökorralduse, kinnitab sihtasutuse kvaliteedisüsteemi

ning tagab sihtasutuse tegevuseks vajalike kvaliteedidokumentide koostamise;

12) korraldab sihtasutuse raamatupidamist;

13) jälgib sihtasutuse ja sihtasutuse struktuuriüksuste eelarvete täitmist ning kulude

jaotuskavast kinnipidamist;

14) koostab ja allkirjastab sihtasutuse majandusaasta aruande koos lisadega, esitab selle

audiitorile kontrollimiseks ja seejärel hiljemalt kolme kuu jooksul alates

majandusaasta lõppemisest nõukogule heaks kiitmiseks ja registrile;

15) avaldab riigivaraseaduses nõutud teabe oma veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates;

16) nõuab vajadusel nõukogu koosoleku kokkukutsumist;

17) kehtestab töötajate valikukriteeriumid ja palgakorralduse;

18) kinnitab juhatuse töökorra;

19) tagab sisekontrolli süsteemi toimimise;

20) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks või

mille täitmine on talle pandud õigusakti, põhikirja, asutaja ootuste või nõukogu

otsusega.

45. Sihtasutust võib igas õigustoimingus esindada iga juhatuse liige. Juhatuse esimees võib

kehtestada sihtasutuse esindamiseks juhatusesisese korra.

46. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või

esindusorgani liikmeks ta on, välja arvatud juhul, kui korruptsioonivastane seadus näeb ette

erandi toimingupiirangutest.

8. jagu

Juhatuse liikmed

47. Juhatusel on kaks kuni neli liiget, kellest üks on juhatuse esimees. Juhatuse esimehe määrab

ametisse nõukogu juhatuse esimehe leidmiseks korraldatud avaliku konkursi tulemuste alusel.

Juhatuse liikme määrab ametisse nõukogu juhatuse esimehe ettepaneku alusel. Nõukogu

määrab juhatuse esimehe ettepanekul ka juhatuse liikme vastutusvaldkonna.

48. Nõukogu võib omaalgatuslikult või juhatuse esimehe ettepaneku alusel juhatuse liikme

sõltumata põhjusest enne tema volituste tähtaja lõppemist oma otsusega tagasi kutsuda.

Juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad

vastavalt teenistuslepingule.

49. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

50. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures

ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust;

51. Juhatuse esimehe ja teiste liikmetega sõlmib teenistuslepingu sihtasutuse nimel nõukogu

esimees.

52. Juhatuse liikmele võib maksta tasu üksnes temaga sõlmitud teenistuslepingu alusel. Kui

juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele

vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette

nähtud juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingus.

53. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei

või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu,

mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

54. Juhatuse liige peab olema teovõimeline kõrgharidusega füüsiline isik. Vähemalt poolte

juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis.

55. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks

võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps, lapselaps

või ühise majapidamise kaudu seotud isik):

1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus

ega ole sihtasutuse kaasasutaja;

2) on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või

usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

3) omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus

ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

4) on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;

5) omab riigi asutatud sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas

olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise

isiku juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtasutuse oluline kaupade müüja või

ostja, teenuste osutaja või tellija.

56. Juhatuse liikmeks ei või olla isik:

1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3) kellel on ärikeeld;

4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

6) kes on sihtasutuse nõukogu liige;

7) kes on sihtasutuse audiitor;

8) kes on pankrotivõlgnik.

57. Põhikirja punkti 56 alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

58. Põhikirja punkti 56 alapunktis 5 nimetatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

59. Juhatuse esimehe ja juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat ja need tekivad alates

tema juhatuse liikmeks määramise otsuse vastuvõtmisest, kui otsuses endas ei ole ette

nähtud teisiti. Nõukogu võib juhatuse liikme määramisel näha ette lühema volituste tähtaja.

60. Juhatuse liikme volitused lõpevad:

1) viie aasta möödumisel isiku juhatuse liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest või

juhul, kui nõukogu on juhatuse liikme ametisse nimetamisel ette näinud lühema

volituste kestvuse tähtaja, siis selle tähtaja möödumisel;

2) tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;

3) tagasiastumisel ühe kuu möödumisel päevast, mil nõukogu sai juhatuse liikme kirjaliku

tagasiastumisteate;

4) päevast, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.

61. Juhatuse liige võib omal algatusel tagasi astuda, kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogule ette

vähemalt üks kuu.

62. Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhatuse liikme volituste tähtaja möödumise,

tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on nõukogu kohustatud määrama uue juhatuse

liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise juhatuse liikme volituste tähtaeg.

Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus

objektiivsetel põhjustel võimatuks, on nõukogu kohustatud uue juhatuse liikme määrama

ametisse mõistliku aja jooksul, ent mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul põhikirja punktis 60

alapunktis 4 nimetatud päevast. Nõukogu ei pea juhatuse liikme asemele uut liiget määrama,

kui ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist on täidetud põhikirja punktis 47 toodud nõue

juhatuse liikmete minimaalse arvu osas ja juhatuse esimees on määratud.

9. jagu

Juhatuse esimees

63. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust ning vastutab koos juhatuse liikmetega

juhatusele pandud ülesannete täitmise eest.

64. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud isik.

Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim juhatuse liige. Juhatuse

esimehe ametist lahkumisest kuni uue juhatuse esimehe määramiseni täidab juhatuse

esimehe kohustusi nõukogu poolt määratav juhatuse liige. Olukorras, kus nõukogu ei ole

juhatuse esimeest ega tema kohustusi täitvat juhatuse liiget määranud, täidab juhatuse

esimehe kohustusi ealiselt vanim juhatuse liige.

65. Juhatuse esimees:

1) määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikmete

kohustused;

2) määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;

3) kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul

arutlusele tulevad küsimused;

4) määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku

protokollile;

5) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme määramiseks ja tagasikutsumiseks,

samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks;

6) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks;

7) annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja

hüvitatavate kulutuste kuumäära kehtestamiseks;

8) võtab osa nõukogu koosolekutest;

9) suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning

sihtasutuse nimel.

10. jagu

Juhatuse koosolek ja otsus

66. Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised ja

erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord kuus. Erakorralised

koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele või kui selle kokkukutsumist nõuab nõukogu või

vähemalt kaks juhatuse liiget. Juhatuse koosolekud võivad toimuda elektrooniliselt.

67. Korralise koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult või e-kirja teel

vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumist. Erakorralise koosoleku toimumisest teatatakse

juhatuse liikmetele kirjalikult, e-kirja või telefoni teel vähemalt kaks tundi enne koosoleku

toimumist.

68. Juhatuse liige võib juhatuse koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi sidevahendite abil

ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul

sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab juhatuse liikmel eemal viibides koosolekut

jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. E-kirja teel võib koosolekut pidada

viisil, kus juhatuse liikmete poolt side pidamiseks antud e-posti aadressidega on

kirjavahetusse samaaegselt kaasatud kõik juhatuse liikmed. E-kirja teel toimuva koosoleku

puhul loetakse koosolekul osalenuteks kõik juhatuse liikmed, kes koosoleku kokkukutsumise

teates ettenähtud ajavahemiku jooksul on koosoleku kirjavahetuses osaledes oma seisukohad

teistele juhatuse liikmetele teatanud.

69. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekule on kutsutud nõuetekohaselt kõik

juhatuse liikmed ja koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui

selle poolt on üle poole hääleõiguslikest juhatuse liikmetest. Hääletamine on avalik.

70. Juhatuse koosoleku käiku protokollib juhatuse esimehe määratud isik. Protokollile kirjutavad

alla juhatuse esimees ja protokollija.

4. peatükk

SIHTASUTUSE EELARVE, FINANTSPLAAN JA MAJANDUAASTA ARUANNE

71. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve

seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile

ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega

netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis.

72. Sihtasutus koostab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks. Finantsplaan esitatakse asutajaõigusi teostava valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile 15. juuliks. Finantsplaani uuendatakse muuhulgas riigieelarve seaduse §-s 12 nimetatud juhul.

73. Sihtasutus annab jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta

majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest,

sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad

mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

74. Majandusaasta aruandega samal ajal esitab sihtasutus ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu

on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, ning näitab igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud

tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

5. peatükk

SIHTASUTUSE VARA

75. Sihtasutuse vara moodustub:

1) asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;

2) tervishoiuteenuste müügist ning tervishoiuteenustega seonduvate teenuste müügist

laekuvatest vahenditest;

3) vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele muude lepingute täitmisest või muul viisil

nende tegevuse käigus;

4) sihtotstarbelistest eraldistest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest;

5) annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;

6) muudest laekumistest.

76. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara

valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus õigusaktide ja

põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, põhikirjast ja õigusaktidest

tulenevaid piiranguid.

77. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

78. Sihtasutusel on kohustus korraldada oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu. Muul viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

79. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu juhatus, milles on

toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara üleandmise aeg, vara koosseis ja

väärtus; kinnisvara üleandmise korral lisaks loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste,

seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke tegemiseks

kinnistusraamatusse.

80. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara

sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse vastavalt riigivaraseaduses

ette nähtud korrale.

81. Juhatus hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud toimingud vara

üleminekuks sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele

üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda sihtasutuse arveldusarvele. Sihtasutus ei võta

vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara.

82. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles

sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta.

Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.

6. Peatükk

AUDIITOR, SISEAUDIITOR JA ERIKONTROLL

83. Juhatus loob siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust.

84. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel võib olla mitu

audiitorit. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga sõlmitavas lepingus

sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori volituste täpne kestus ja

tasustamine. Audiitori võib määrata ühekordseks audiitorkontrolliks või tähtajaga kuni kolm

aastat.

85. Sihtasutuse asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks

enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. Asutajaõiguste teostajal on õigus tutvuda

nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.

7. peatükk

PÕHIKIRJA MUUTMINE

86. Põhikirja muutmise õigus on asutajal. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib teha nõukogu.

87. Põhikirja võib muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ja silmas pidades

sihtasutuse eesmärki. Muuta ei saa sihtasutuse eesmärki ja põhikirja peatükki nr 7.

8. peatükk

ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

88. Sihtasutuse jagunemise otsustab sihtasutuse nõukogu. Sihtasutuse ühinemise või lõpetamise

otsustab asutaja.

89. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on

ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.

90. Sihtasutuse jagunemine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi

paremaks saavutamiseks.

91. Sihtasutuse nime Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla kasutamine sihtasutuse

jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.

92. Sihtasutus lõpetatakse õigusaktides sätestatud korras. Asutaja võib otsustada sihtasutuse

lõpetada, kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud või selle saavutamine on muutunud

võimatuks.

93. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara

antakse üle Eesti Vabariigile, kes kohustub seda kasutama võimalikult vastavalt sihtasutuse

eesmärkidele.

ASUTAJA OTSUS

05.10.2026 nr 86 Sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla põhikirja muutmine

Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel sotsiaalminister, otsustas riigivaraseaduse § 79, sihtasutuste seaduse § 41 ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla põhikirja punkti 87 alusel kinnitada sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla muudetud põhikirja (terviktekst lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister