MINISTRI KÄSKKIRI

05.10.2026 nr 84

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine

Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 12. augusti 2026. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpusefunktsionaalse arengukava I etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

KINNITATUD Sotsiaalministri 05.10.2026

käskkirjaga nr84 “Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“

LISA

SIHTASUTUS PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA

HIIU KORPUSE FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA

I ETAPP

Tallinn, mai 2026

2

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................................. 3

1. Visioon ja eesmärgid .......................................................................................................... 5

2. Vastutuspiirkond ................................................................................................................. 6

2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus ............................................................................. 6

2.2. Vastutuspiirkonna suurus, rahvastik ja asustustihedus ............................................... 7

2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ja rahvastikuprognoos ................................... 8

3. Ülevaade tervishoiuteenustest ..........................................................................................12

3.1. Tervishoiuteenused perioodil 2021-2025 ...................................................................12

3.2. Voodifond ja -hõive ....................................................................................................14

3.3. Protseduurid ..............................................................................................................17

3.4. Ambulatoorne tegevus ja diagnostikateenused ..........................................................18

4. Ravimahtude planeerimine aastani 2045 ...........................................................................19

4.1. Vastutuspiirkonna ravivajaduse muutuse mõju ..........................................................20

4.2. Ambulatoorsete teenuste prognoos ...........................................................................22

5. Tervishoiutöötajate vajadus ...............................................................................................22

Kokkuvõte .................................................................................................................................26

3

Sissejuhatus

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi SA PERH) kavandab Hiiu korpuse tegevuse

ümberkorraldamist.

SA PERH-i Hiiu korpuse moodustavad hooned aadressidega Hiiu 39, Hiiu 44 ja Hiiu 42, Tallinn.

Hoonetes tegutsevad hematoloogiaüksus, kiiritusraviüksus ja õendusabi osakond (Hiiu 39), I

järelravi (intensiivravi) osakond, kirurgilise järelravi üksus, onkoloogilise järelravi üksus,

neuroloogilise järelravi üksus ja sisehaiguste järelravi üksus (Hiiu 44), hospiitsosakond ja

mäluhäirete osakond (Hiiu 42), mis kõik pakuvad statsionaarset raviteenust (Error! Reference

source not found.). Ambulatoorselt pakub Hiiu korpuses raviteenust pulmonoloogiakeskus

tuberkuloosi erialal.

Joonis 1. Hiiu korpuse osakondade jaotus hoonete kaupa.

Allikas: SA PERH.

Ümberkorralduse eesmärk on viia pikaraviteenuste sisu ja ressursid kooskõlla rahvastiku

vananemisest ning ravivajaduse muutustest tulenevate suundumustega. Eeskätt on eesmärk

kujundada välja postakuutse ravi keskus, mis suudab pakkuda järelravi, palliatiivravi, hospiitsravi,

geriaatrilist ravi ning profileeritud statsionaarset õendusabi. Samuti on jätkuvalt oluline tagada

tuberkuloosiravi osutamine.

Organisatoorselt lihtsustab ja optimeerib patsientide tsentraliseerimine raviteekonda, vähendab

kulutusi ning parandab ravikvaliteeti ja spetsialiseerumist. Kuna hoone aadressiga Hiiu 42 ei kuulu

SA PERH-ile, ei saa selle hoonega teenuste planeerimisel tulevikus arvestada. Hiiu korpuse

Hiiu korpus

Hiiu 39

Hematoloogiaüksus

II kiiritusravi üksus

Õendusabi osakond

Hiiu 44

I järelravi osakond

Kirurgilise järelravi

üksus

Onkoloogilise järelravi

üksus

Neuroloogilise järelravi üksus

Sisehaiguste järelravi

üksus

Hiiu 42 Hospiitsosakond

Mäluhäireteosakond

4

arendusplaanide keskmes on ravitegevuse koondamine Hiiu 39 hoonesse ning planeeritavasse

juurdeehitusse.

SA PERH Hiiu korpuse funktsionaalse arengukava I etapi eesmärgiks on kirjeldada ja

analüüsida postakuutse ravi teenuseid koos töömahtudega lähtuvalt teeninduspiirkonna

vajadustest.

Funktsionaalse arengukava I etapp on koostatud vastavalt sotsiaalministri määrusele “Nõuded

haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla

funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”.1 Funktsionaalse arengukava I etapi koostamisel

kasutati SA PERH-i andmebaaside andmeid, Statistikaameti andmebaase, riiklikke

arengukavasid ja viidi läbi intervjuusid PERH-i töötajatega.

1 Riigi Teataja. „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ (redaktsioon 20.01.2014).

5

1. Visioon ja eesmärgid

SA PERH-i arengukava 2022-20322 seab eesmärgiks kujuneda tunnustatud ja uuendusmeelseks

meditsiinikeskuseks, pakkudes kõrgema etapi ravi eelkõige Tallinna, Harjumaa ning Kesk-,

Lääne- ja Ida-Eesti elanikele. Põhiväärtustele ja põhiteesidele tuginedes on koostatud kuus

strateegiat, mille elluviimine toetab haigla missiooni – investeerida inimeste tervisesse nii

patsientide kui ka töötajate vaates.

Hiiu korpuse strateegiliste eesmärkide seadmisel ja neid toetavate tegevuste kavandamisel on

lähtutud riiklikest arengusuundadest, SA PERH-i pikaajalistest eesmärkidest ja strateegiatest

ning käesoleva arengukava esimese etapi koostamise raames läbiviidud intervjuudest.

Eesmärk 1: postakuutse ravi, õendusabi ja geriaatria kompetentsikeskuse

väljaarendamine ning tuberkuloosiravi võimekuse tagamine

Hea väljaõppega ja professionaalne meeskond suudab pakkuda kõrgekvaliteedilist raviteenust

ning jagada parimaid praktikaid nii SA PERH-i grupi teiste haiglate kui ka partneritega väljaspool

kontserni. Interdistsiplinaarne koostöö ja uuendusmeelsus toetavad valdkondlikku teadus- ja

arendustegevust ning aitavad kaasa parimate töötajate leidmisele ja hoidmisele.

Eesmärk 2: raviteekondade killustatuse vähendamine ja arendamine

Hiiu korpusesse jõudvate patsientide raviteekond on enamasti alanud mujal – kas SA PERH-i või

mõne teise haigla aktiivravi osakonnas, perearsti juures või mõnes muus tervishoiuteenuse

osutamise kohas. Järelravi vajavate patsientide raviteekond jätkub sageli teise profiili ja/või

asukohaga osakonnas. Seetõttu on oluline tagada raviteekondade terviklikkus ja sujuvus. Kuna

patsientide raviteekond ei piirdu üksnes SA PERH-iga, on vajalik tihe erialade vaheline koostöö

nii haigla sees kui ka kogu vastutuspiirkonnas, sealhulgas esmatasandi tervishoiu, teiste Tallinna

haiglate ja sotsiaalvaldkonnaga.

Eesmärk 3: jätkusuutlikkuse tagamine (rahastus, töötajad, teenused)

Postakuutse ravi vajaduse suurenemine on selge tervishoiuvaldkonna arengutrend. Sellele

vastamiseks on vajalik pidevalt analüüsida ravimahtude muutusi ning kavandada teenuste

osutamiseks vajalikud ressursid. Töötajatele motiveeriva ja ohutu töökeskkonna ning toetava

suhtluskultuuri kujundamine aitab vähendada tööjõu voolavust ja meditsiinitöötajate ülekoormust.

2 Regionaalhaigla. 2023. „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengukava 2022-2032“.

6

2. Vastutuspiirkond

2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus

SA PERH osutab kõrgema etapi raviteenuseid laiemale Põhja-, Kesk-, Lääne- ja osaliselt Ida-

Eesti elanikkonnale. Käesoleva funktsionaalse arengukava demograafilise vastutuspiirkonna

arvestuses kasutatakse kaheksat maakonda: Harjumaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa,

Raplamaa, Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Teenuste tegelik kasutuspiirkond võib eriala

ja raviteekonna järgi olla sellest laiem.

Regionaalhaigla gruppi kuuluvad SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale lisaks SA Läänemaa Haigla,

SA Hiiumaa Haigla ja SA Raplamaa Haigla, mis on üldhaiglad ja teenindavad peamiselt vastavate

maakondade patsiente.

Joonis 2. SA PERH-i vastutuspiirkond (hele).

Allikas: SA PERH.

Vastutuspiirkonna kirjeldamisel on oluline arvestada, et dokumendi „Haiglavõrgu arengusuunad

aastaks 20403“ kohaselt liigub tervishoiusüsteem 2040. aastaks integreeritud ja

raviteekonnapõhise korralduse suunas. Selle alusel on regionaalhaiglate rolliks eeskätt

3 Riigi Teataja. „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040 heakskiitmine“ (redaktsioon 22.12.2024).

7

kompleksset ja pikaajalist käsitlust vajavate patsientide ravi ning nende edasise raviteekonna

koordineerimine.

Dokument seab eesmärgiks tagada geograafiliselt optimaalne juurdepääs kvaliteetsele,

õigeaegsele ja asjakohase tasemega arstiabile. Teeninduspiirkondade ja haiglate

jätkusuutlikkuse hindamisel ning haiglavõrgu kavandamisel on kasutatud efektiivse

teeninduspiirkonna kriteeriumi, mis SA PERH-i praeguse teeninduspiirkonnaga võrreldes olulisi

muudatusi kaasa ei too.

Joonis 3. Haiglasüsteemi struktuur 2040.

Allikas: Haiglavõrgu Arengukava 2040.

2.2. Vastutuspiirkonna suurus, rahvastik ja asustustihedus

SA PERH-i vastutuspiirkonna arvestusse kuuluvad Harjumaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa,

Raplamaa, Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Seisuga 1. jaanuar 2025 elas

vastutuspiirkonnas kokku 918 149 inimest. Harjumaa 647 024 elanikku moodustasid

vastutuspiirkonna elanikkonnast ligikaudu 70,5%. Vastutuspiirkonna pindala ja keskmine

asustustihedus on arvutatud nimetatud kaheksa maakonna alusel.

Tabel 1. SA PERH-i vastutuspiirkonna ning Eesti rahvaarv, pindala ja asustustihedus maakondade lõikes 2025. aastal.

SA PERH-I vastutuspiirkonna ja Eesti rahvastik

Rahvaarv 01.01.2025

Vastutus- piirkond

sh vanuses

0-14

sh vanuses

15-49

sh vanuses

50-64

sh vanuses

65+...

Pindala (km²)

Asustus- tihedus (in/km²)

Harjumaa 647 024 647 024 105 052 310 600 114 789 116 583 4 327,9 149,5

sh Tallinn 456 518 456 518 67 398 221 748 80 746 86 626 159,4 2 863,8

Hiiumaa 8 346 8 346 1 021 3 116 1 966 2 243 1 032,6 8,1

8

Järvamaa 29 815 29 815 4 445 11 614 6 205 7 551 2 674,1 11,1

Läänemaa 20 358 20 358 3 013 7 748 4 337 5 260 1 814,6 11,2

Raplamaa 33 990 33 990 5 510 14 195 6 877 7 408 2 764,2 12,3

Saaremaa 31 804 31 804 4 785 12 556 7 165 7 298 2 938,3 10,8

Lääne- Virumaa

59 065 59 065 9 068 23 974 12 386 13 637 3 695,7 16,0

Pärnumaa 87 747 87 747 13 603 36 124 17 903 20 117 5 418,7 16,2

Ida- Virumaa

130 156

Jõgevamaa 27 031

Põlvamaa 23 553

Tartumaa 164 650

Valgamaa 27 560

Viljandimaa 45 168

Võrumaa 33 728

KOKKU 1 369 995 918 149 146 497 419 927 171 628 180 097 24 666,1 37,2

Allikas: Statistikaamet.

Seisuga 1. jaanuar 2025 elas Harju maakonnas 647 024 inimest ehk ligikaudu 70,5% kogu

vastutuspiirkonna elanikkonnast, kellest 456 518 resideerus Tallinnas. Selline rahvastiku

kontsentratsioon tähendab, et Tallinn ei ole üksnes administratiivne keskus, vaid ka peamine

tervishoiuteenuste tarbimise punkt, kuhu koondub valdav osa nii akuut- kui ka postakuutse ravi

vajadusest.

SA PERH-i vastutuspiirkond hõlmab ulatuslikku geograafilist ala lisaks Harju maakonnale, kuid

Hiiu korpuse roll haiglavõrgus on eeskätt funktsionaalne, mitte territoriaalne. On aga oluline

märkida, et postakuutse ravi patsientide liikumist ei kujunda üksnes geograafiline lähedus, vaid

ravi kestvus ning käsitluse keerukus.

Valdava osa Hiiu korpuse patsientidest moodustavad Tallinna ja Harjumaa elanikud. Teistest

maakondadest SA PERH-i aktiivravile saabunud patsiendid suunatakse järelraviks võimalusel

kodulähedastesse maakonnahaiglatesse. Selline praktika aitab ühelt poolt lühendada Hiiu

korpuse osakondade ootejärjekordi, teisalt on patsientidele ja nende lähedastele mugavam ning

toetab ka juba eelkirjeldatud kogukonnahaiglate kontseptsiooni.

2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ja rahvastikuprognoos

Vastutuspiirkonna rahvastiku soolist koosseisu iseloomustab naiste mõnevõrra suurem osakaal,

eriti vanemates vanuserühmades ehk 65-aastaste ja vanemate seas. Piirkonnas joonistub selgelt

välja ka asustusmuster: Tallinnas ja Harjumaal elab rohkem nooremaid inimesi, samal ajal kui

maapiirkondades on suurem vanemaealiste osakaal. Võrreldes Eesti keskmise vanusjaotusega

9

on vastutuspiirkonnas väiksem vanemaealiste, eelkõige meeste osakaal. Suurima osakaaluga

vanuserühma moodustavad vastutuspiirkonnas 30–49-aastased mehed ja naised (Joonis 4), mis

üldjoontes kattub ka Eesti üldise suundumusega.

Joonis 4. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis 2025. aastal ja prognoos 2045. aastaks.

Allikas: Statistikaamet.

Lähiaastatel siiski kasvab oluliselt eakate ehk 65+ vanuseliste osakaal ning vastutuspiirkonna

vanuseline struktuur viitab postakuutse ravi, geriaatria ja palliatiivravi vajaduse kasvule, mida ei

ole võimalik katta vaid akuutravi võimekuse suurendamisega. Töövõimelise elanikkonna

osakaalu kahanemine võrreldes eakate grupiga suurendab veelgi survet tervishoiuteenustele,

kuna väheneb potentsiaalsete omastehooldajate hulk ühiskonnas. Siinkohal on oluline

0-4

5-9

10-14

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

75-79

80-84

85+

50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000

Mehed (2025) Naised (2025) Mehed (2045) Naised (2045)

10

haiglavõrgu arengusuund, mille kohaselt kasvab vajadus teenuste järele, mis toetavad eakate

funktsionaalset toimetulekut ja ravijärgset iseseisvust.

Vastutuspiirkonna rahvastikuprognoos aastani 2045 (

) näitab märkimisväärset stabiilsust võrreldes Eesti üldtrendiga. Kui kogu Eesti elanikkond

väheneb prognoosi kohaselt ligikaudu 1,37 miljonilt 1,33 miljonile, siis vastutuspiirkonna rahvaarv

püsib prognoosiperioodil üldjoontes stabiilsena. Rahvaarv väheneb 918 149 elanikult 2025. aastal

ligikaudu 910 581 elanikuni 2045. aastaks. Kogurahvaarvu mõõduka vähenemise kõrval muutub

oluliselt elanikkonna vanuseline struktuur, eeskätt 65-aastaste ja vanemate elanike arvu ning

osakaalu suurenemise tõttu. Harju maakond on ainus maakond kogu vastutuspiirkonnas, kus

rahvastikuarv ei kahane, vaid kasvab. Hiiu korpuse vaates tähendab see trend, et nõudlus

teenuste järele ei vähene rahvastiku kahanemisest hoolimata. Vastupidi, tervishoiuteenuste

nõudlus kasvab pigem varem kirjeldatud sisemiste struktuurimuutuste mõjul.

Tabel 2. Rahvastik 2025. aastal ja rahvastikuprognoos aastateks 2030–2045 vastutuspiirkonnas ja kogu Eestis.

Rahvastikuprognoos põhistsenaariumi kohaselt

Vastutuspiirkond Kogu Eesti

65 + aastased 65 + aastaste

osakaal (%)

2025 918 149 1 369 995 180 097 19,6

2030 913 194 1 355 502 191 448 21,0

2035 909 663 1 342 548 202 798 22,3

2040 909 998 1 335 069 214 149 23,5

2045 910 581 1 327 686 225 499 24,8

Allikas: Statistikaamet.

Oluline suundumus on 65-aastaste ja vanemate elanike osakaalu kasv kogu vastutuspiirkonnas.

65+ elanike osakaal suureneb 19,6%-lt 2025. aastal 24,8%-ni 2045. aastal ning nende

absoluutarv kasvab samal perioodil 180 097 inimeselt 225 499 inimeseni. See tähendab, et

kasvav osa vastutuspiirkonna elanikest kuulub vanuserühma, kellel on sagedamini vajadus

pikaajalise järelravi, palliatiivravi ja õendusabi järele. Sama suundumus iseloomustab ka Eesti

rahvastikku tervikuna.

Tabel 3. 65+ vanuseliste osakaal elanikkonnast vastutuspiirkonnas ja kogu Eestis aastatel 2025 ja 2045.

65+ vanuseliste osakaal

2025 2045

Harju maakond18,0% 23,3%

Hiiu maakond26,9% 32,8%

Järva maakond25,3% 30,1%

Lääne maakond25,8% 30,8%

Rapla maakond21,8% 28,1%

Saare maakond22,9% 29,9%

Lääne-Viru maakond 23,1% 29,0%

Pärnu maakond 22,9% 27,5%

Vastutuspiirkond kokku 19,6% 24,8%

Kogu Eesti 20,9% 25,8%

Allikas: Statistikaamet.

11

Käesolevas peatükis esitatud prognoositav vanuseline struktuurimuutus kinnitab strateegilist

vajadust suunata ravikorraldust senisest enam aktiivravilt postakuutse ja geriaatrilise ravi poole.

65-aastaste ja vanemate elanike osakaalu kasv suurendab vajadust õendusabi ja palliatiivravi

võimekuse arendamiseks, kuna eakate patsientide raviteekond on sageli pikem ning eeldab

terviklikku ja hästi koordineeritud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Haiglavõrgu

arengusuundade kohaselt tuleb selliste patsientide käsitlus suunata akuutravist spetsialiseeritud

postakuutsetesse üksustesse, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus ning akuutravi järjepidev

kättesaadavus aktiivravi vajavatele patsientidele.

Seetõttu on Hiiu korpuse strateegiline fookus postakuutse ravi ja geriaatria kompetentsikeskuse

väljaarendamisel demograafiliselt põhjendatud. See aitab vältida akuutravi osakondade

koormamist patsientidega, kes vajavad iseseisvuse taastamiseks või väärika elulõpu toetamiseks

spetsialiseeritud madalama etapi ravi.

Vastutuspiirkonnas toimuvad demograafilised muutused suurendavad survet postakuutse ravi,

geriaatria ning hospiits- ja palliatiivravi teenustele, mistõttu on vajalik ressursside koondamine ja

nüüdisaegse taristu arendamine, sealhulgas Hiiu 39 juurdeehitus, et vastata eaka elanikkonna

spetsiifilistele ja komplekssetele vajadustele. Peatükis 4 esitatud ravimahtude prognoosimisel

kasutatakse vastutuspiirkonna rahvastiku vanuselise struktuuri muutust ühe ravivajaduse

sisendina, et hinnata demograafiliste muutuste mõju järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi

vajadusele.

12

3. Ülevaade tervishoiuteenustest

3.1. Tervishoiuteenused perioodil 2021-2025

Käesolev alapeatükk annab ülevaate SA PERH-i hospitaliseeritute, ravil viibinute, haiglast

lahkunute ning keskmise ravikestuse muutustest aastatel 2021–2025. Analüüs tugineb haigla

statistilistele andmetele ning kajastab teenuste mahtu ja dünaamikat. Hiiu korpuse osakondade

vastavad näitajad on esitatud Error! Reference source not found.. Andmed ei hõlma COVID-

19 raviks loodud osakonda aastatel 2021–2022. Hiiu 39 hoones paiknevates hematoloogia ja

kiiritusravi üksustes on patsientidel võimalik üksikuid päevi kodus veeta. Seetõttu on tabeli antud

näitajad esitatud nii kodusveedetud päevadega kui ilma.

Aastatel 2021-2025 oli uute hospitaliseeritute arv dünaamiline, kuid kasvava trendiga. 2021.

aastal hospitaliseeriti Hiiu korpuse osakondades kokku 967 patsienti. Järgmisel aastal suurenes

hospitaliseerimiste arv 31%-võrra, 1264-ni ja 2023. aastal veel 26%-võrra, 1592-ni, mis oli seotud

järelravi ja onkoloogiliste teenuste laienemisega. 2024. ja 2025. aastatel kasv aga aeglustus - 8%

ehk 1724-ni ning 3% 1778-ni vastavalt (Joonis 5).

Error! Reference source not found. on lisaks kajastatud ka ravil viibinute arv ja haiglast

lahkunute arv, mis väljendab aasta jooksul kõiki patsiente, kes selle perioodi jooksul haiglaravil

viibisid, sh ka neid, kes olid haiglas juba eelnevast aastast.

Joonis 5. Hiiu korpuse hospitaliseeritute, haiglast lahkunute ja ravil viibinute arvu muutus perioodil 2021-2025.

Allikas: SA PERH

Keskmine ravikestus sõltub patsientide terviseseisundist, raviprotseduuride keerukusest ning

haigla ravikorraldusest. Aastatel 2021–2025 oli Hiiu korpuse keskmine ravikestus koos ajutiselt

kodus viibitud päevadega ligikaudu 28,6–31,7 päeva (Joonis 6). Osakonniti ilmnesid seejuures

märkimisväärsed erinevused: kõige pikem oli keskmine ravikestus Hiiu 44 hoones paiknevates

järelravi osakondades ning kõige lühem Hiiu 39 hoones asuvas kiiritusravi osakonnas.

Hiiu korpuse hospitaliseerimiste ja ravimahtude kasv viimastel aastatel osutab suurenenud

nõudlusele ning teenuste arengule, eelkõige onkoloogia ja järelravi valdkonnas. Samal ajal on

haigla suutnud hoida keskmise ravikestuse suhteliselt stabiilsena.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

2021 2022 2023 2024 2025

Patsientide arv

Hospitaliseeritud Haiglast lahkunud Ravil viibinud

13

Joonis 6. Keskmine ravikestus koos ajutiselt kodus viibitud päevadega perioodil 2021-2025.

Allikas: SA PERH

Üheks SA PERH-i eripäraks on patsientide suunamine erakorralise meditsiini osakonna

vastuvõtust otse järelravi osakondadesse, näiteks intravenoosset pikaajalist antibiootikumravi

vajavate patsientide puhul. Hiiu korpusesse erakorraliselt suunatud patsientide koguarv vähenes

aastatel 2021–2023 117-lt 81-le, kuid suurenes taas 2024. ja 2025. aastal, ulatudes 131

patsiendini. Arvestades SA PERH-i erakorralise meditsiini osakonna suurt külastatavust ning

hooldekodude piiratud võimekust võtta oma elanikke ööpäevaringselt EMO-st tagasi, võib surve

järelravi osakondadele lähiaastatel veelgi kasvada.

Letaalsus kajastab haiglas ravil viibinud patsientide seas surmaga lõppenud juhtumite osakaalu,

mis on oluline näitaja haigla ravitulemuste ja patsientide profiili hindamisel (Error! Reference

source not found.).

Tabel 4.Kogu letaalsus ja ühe päeva letaalsus perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses ja Hiiu 42 osakondades.

Letaalsusnäitajad Hiiu korpuses ja Hiiu 42 majas

Letaalsus (Hiiu korpus)

Letaalsus (Hiiu 42)

1 päeva letaalsus (Hiiu korpus)

1 päeva letaalsus (Hiiu 42)

2021 20.7% - 0.7% -

2022 27.4% 55.5% 1.9% 3.4%

2023 28.2% 55.6% 2.6% 4.6%

2024 27.7% 58.0% 1.2% 2.3%

2025 30.6% 63.0% 2.2% 4.4%

Allikas: SA PERH

Aastatel 2021-2025 oli SA PERH-i Hiiu korpuse osakondades letaalsus vahemikus 20,7% kuni

30,6%. Hiiu 39 ja Hiiu 44 hoonete osakondades on letaalsuse nimetatud aastatel langenud,

kõrged näitajad ja kasvutrend tuleneb Hiiu 42 hoones paiknevate hospiitsravi osakonna arvelt,

mille profiili arvestades on näitaja ootuspärane, kuna patsiendid jõuavad haiglasse vahetult enne

elu lõppu, sageli oma elu viimasel päeval (Error! Reference source not found.).

20

25

30

35

40

45

2021 2022 2023 2024 2025

Keskmine ravikestus päevades

Hiiu 39 Hiiu 44 Hiiu 42 Kogu Hiiu korpus

14

3.2. Voodifond ja -hõive

Voodifondi ja voodihõive näitajad kajastavad SA PERH-i Hiiu korpuse ravivõimekust ja

ressursikasutust perioodil 2021-2025. Perioodikeskmine ravivoodite arv suurenes 140 voodilt

2021. aastal 199 voodini 2025. aastal, kuid ei kasvanud igal aastal järjest: 2023. aastal oli

perioodikeskmine ravivoodite arv 199, 2024. aastal 198 ja 2025. aastal 199. Voodipäevade arv

koos ajutiselt kodus viibitud päevadega oli perioodil 36 508–58 879 päeva aastas. Alates 2025.

aastast muudeti osaliselt voodiprofiili ning Hiiu korpuses osutatakse ka palliatiivravi.

Voodihõive protsent iseloomustab ravivoodite kasutamise intensiivsust, näidates kui suur osa

voodikohtadest oli aasta jooksul tegelikult kasutuses. Aastatel 2021–2025 jäi voodihõive ligikaudu

71% ja 81% vahele (arvestatud koos ajutiselt kodus viibitud päevadega). Erinevate osakondade

lõikes esines voodihõives erinevusi: kõige suurem hõivatus on Hiiu 42 hoones paiknevates

hospiits – ja mäluhäirete osakonnas näidates nende teenuste suurt vajadust ja nõudlust.

Voodikoormus ehk ühe ravivoodi keskmine koormus aastas oli perioodil ligikaudu 260 kuni 296

päeva. Kokkuvõttes näitavad voodifondi ja voodihõive näitajad, et Hiiu korpuse ravivoodite

kasutus ja koormus olid perioodi lõpuks kõrgemad kui 2021. aastal, kuid ei kasvanud igal aastal

ühtlaselt.

15

Tabel 5. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuse hoonete osakondade ravitegevuse ja voodifondi näitajad. Ei sisalda COVID IV osakonda perioodil 2021-2022.

Osakond / koondrida Üksus Hospitaliseeritute arv Haiglast lahkunute arv Keskmine ravikestus (päeva) Ravil viibinud patsientide arv

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Hiiu korpused kokku (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

967 1 264 1 592 1 724 1 778 1 525 1 757 2 175 2 345 2 326 29 32 31 29 29 1 729 1 965 2 429 2 580 2 583

Hiiu korpused kokku (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

967 1 264 1 592 1 724 1 778 1 525 1 757 2 175 2 345 2 326 29 32 30 28 28 1 729 1 965 2 429 2 580 2 583

Hiiu 39 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

748 672 796 850 859 701 638 748 836 801 25 27 27 24 25 807 730 868 933 916

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

Hematoloogiaüksus Hiiu korpuses

174 127 190 206 199 145 107 162 186 176 4 5 5 5 5 180 134 205 220 205

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

II Kiiritusravi üksus Hiiu korpuses

234 216 261 272 269 215 209 239 277 237 23 23 26 25 23 257 235 276 296 282

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

340 329 345 372 391 341 322 347 373 388 34 36 36 32 33 369 361 387 417 429

Hiiu 39 (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

748 672 796 850 859 701 638 748 836 801 25 26 24 21 22 807 730 868 933 916

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

Hematoloogiaüksus Hiiu korpuses

174 127 190 206 199 145 107 162 186 176 4 5 5 5 5 180 134 205 220 205

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

II Kiiritusravi üksus Hiiu korpuses

234 216 261 272 269 215 209 239 277 237 21 21 18 17 16 257 235 276 296 282

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

340 329 345 372 391 341 322 347 373 388 34 36 36 32 33 369 361 387 417 429

Hiiu 44 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

219 186 167 225 239 824 744 807 863 842 35 39 44 40 24 926 835 911 971 949

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

3 1 0 3 3 19 18 28 13 14 78 89 57 60 59 34 35 49 47 41

II järelravi osakond Hiiu korpuses 157 134 124 178 200 453 384 424 472 479 14 16 19 18 18 521 440 484 530 542

II järelravi osakond Hiiu korpuses Kirurgilise järelravi üksus 31 35 49 62 48 187 169 219 226 186 15 19 24 24 24 248 203 251 258 217

II järelravi osakond Hiiu korpuses Onkoloogilise järelravi üksus 126 99 75 116 152 266 215 205 246 293 12 13 14 14 15 309 245 237 275 327

III järelravi osakond Hiiu korpuses

59 51 43 44 36 352 342 355 378 349 20 22 25 24 27 433 402 399 425 391

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Neuroloogilise järelravi üksus

5 7 8 7 6 64 78 110 126 100 23 23 26 23 27 83 93 126 141 115

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Sisehaiguste järelravi üksus 54 44 35 37 30 288 264 245 252 249 19 22 24 24 27 357 314 278 285 280

Hiiu 44 (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

219 186 167 225 239 824 744 807 863 842 35 39 44 40 41 926 835 911 971 950

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

3 1 0 3 3 19 18 28 13 14 78 89 57 60 59 34 35 49 47 41

II järelravi osakond Hiiu korpuses 157 134 124 178 200 453 384 424 472 479 14 16 19 18 18 521 440 484 530 542

II järelravi osakond Hiiu korpuses Kirurgilise järelravi üksus 31 35 49 62 48 187 169 219 226 186 15 19 24 24 24 248 203 251 258 217

II järelravi osakond Hiiu korpuses Onkoloogilise järelravi üksus 126 99 75 116 152 266 215 205 246 293 12 13 14 14 15 309 245 237 275 327

III järelravi osakond Hiiu korpuses

59 51 43 44 36 352 342 355 378 349 20 22 25 24 27 433 402 399 425 391

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Neuroloogilise järelravi üksus

5 7 8 7 6 64 78 110 126 100 23 23 26 23 27 83 93 126 141 115

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Sisehaiguste järelravi üksus 54 44 35 37 30 288 264 245 252 249 19 22 24 24 27 357 314 278 285 280

Hiiu 42 – 406 629 649 680 – 375 620 646 683 – 32 26 25 24 – 412 672 701 729

Hospiitsosakond Hospiitsosakond – 203 326 373 401 – 190 328 352 403 – 19 18 17 15 – 220 363 397 434

Mäluhäirete osakond Mäluhäirete osakond – 203 303 276 279 – 185 292 294 280 – 37 31 33 34 – 227 346 324 321

Osakond / koondrida Üksus Voodipäevade arv Voodikoormus (päeva/voodi) Voodihõive (%) Perioodikeskmine ravivoodite arv

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Hiiu korpused kokku (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

36

508 47

888 58

253 58

284 58

879 260 278 293 295 296 71 76 80 81 81 140 173 199 198 199

16

Osakond / koondrida Üksus Voodipäevade arv Voodikoormus (päeva/voodi) Voodihõive (%) Perioodikeskmine ravivoodite arv

2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025

Hiiu korpused kokku (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

36

053 47

570 56

175 56

031 56

762 257 276 282 284 285 70 76 77 78 78 140 173 199 198 199

Hiiu 39 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

18

215 17

397 20

591 20

191 20

320 228 223 254 254 251 62 61 70 69 69 80 78 81 80 81

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

Hematoloogiaüksus Hiiu korpuses

798 628 1 012 1 005 996 133 105 169 168 166 36 29 46 46 45 6 6 6 6 6

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

II Kiiritusravi üksus Hiiu korpuses

5 863 5 041 6 683 7 091 6 423 172 153 186 197 178 47 42 51 54 49 34 33 36 36 36

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

11 554

11 728

12 896

12 095

12 901

289 301 331 323 331 79 82 91 88 91 40 39 39 38 39

Hiiu 39 (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

17

760 17

096 18

523 17

969 18

254 222 219 229 226 225 61 60 63 62 62 80 78 81 80 81

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

Hematoloogiaüksus Hiiu korpuses

795 628 972 991 957 133 105 162 165 160 36 29 44 45 44 6 6 6 6 6

II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses

II Kiiritusravi üksus Hiiu korpuses

5 411 4 740 4 655 4 883 4 396 159 144 129 136 122 44 39 35 37 33 34 33 36 36 36

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

Õendusabi osakond Hiiu korpuses

11 554

11 728

12 896

12 095

12 901

289 301 331 323 331 79 82 91 88 91 40 39 39 38 39

Hiiu 44 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega)

18

293 18

206 21

453 21

920 22

135 304 316 316 322 326 83 87 86 88 89 60 58 68 68 68

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

2 580 2 638 2 507 2 568 2 364 323 330 313 321 295 88 90 86 88 81 8 8 8 8 8

II järelravi osakond Hiiu korpuses 7 316 6 974 9 367 9 650 9 788 284 309 312 322 326 78 85 86 88 89 26 23 30 30 30

II järelravi osakond Hiiu korpuses Kirurgilise järelravi üksus 3 655 3 770 6 016 5 842 4 978 426 500 602 584 498 117 137 165 160 136 9 8 10 10 10

II järelravi osakond Hiiu korpuses Onkoloogilise järelravi üksus 3 661 3 204 3 351 3 808 4 810 214 213 168 190 241 59 58 46 52 66 17 15 20 20 20

III järelravi osakond Hiiu korpuses

8 397 8 594 9 579 9 702 9 983 318 318 319 323 333 87 87 88 88 91 26 27 30 30 30

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Neuroloogilise järelravi üksus

1 873 2 089 3 114 3 134 2 876 281 290 389 392 360 77 79 107 107 98 7 7 8 8 8

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Sisehaiguste järelravi üksus 6 524 6 505 6 465 6 568 7 107 330 328 294 299 323 91 90 81 82 89 20 20 22 22 22

Hiiu 44 (va ajutiselt kodus viibitud päevad)

18

293 18

189 21

443 21

889 22

084 304 316 315 322 325 83 87 86 88 89 60 58 68 68 68

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses

2 580 2 638 2 507 2 568 2 364 323 330 313 321 295 88 90 86 88 81 8 8 8 8 8

II järelravi osakond Hiiu korpuses 7 316 6 957 9 357 9 619 9 737 284 308 312 321 325 78 84 86 88 89 26 23 30 30 30

II järelravi osakond Hiiu korpuses Kirurgilise järelravi üksus 3 655 3 757 6 010 5 838 4 969 426 499 601 584 497 117 137 165 160 136 9 8 10 10 10

II järelravi osakond Hiiu korpuses Onkoloogilise järelravi üksus 3 661 3 200 3 347 3 781 4 768 214 212 167 189 238 59 58 46 52 65 17 15 20 20 20

III järelravi osakond Hiiu korpuses

8 397 8 594 9 579 9 702 9 983 318 318 319 323 333 87 87 88 88 91 26 27 30 30 30

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Neuroloogilise järelravi üksus

1 873 2 089 3 114 3 134 2 876 281 290 389 392 360 77 79 107 107 98 7 7 8 8 8

III järelravi osakond Hiiu korpuses

Sisehaiguste järelravi üksus 6 524 6 505 6 465 6 568 7 107 330 328 294 299 323 91 90 81 82 89 20 20 22 22 22

Hiiu 42 – 12

285 16

209 16

173 16

424 – 279 324 324 329 – 91 89 88 90 – 44 50 50 50

Hospiitsosakond Hospiitsosakond – 4 127 6 311 6 351 6 329 – 308 316 318 316 – 84 87 87 87 – 13 20 20 20

Mäluhäirete osakond Mäluhäirete osakond – 8 158 9 898 9 822 10

095 – 346 330 327 337 – 95 90 89 92 – 24 30 30 30

KINNITATUD Sotsiaalministri 05.10.2026

käskkirjaga nr84 “Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“

LISA

3.3. Protseduurid

Hiiu korpuses osutatakse lisaks otsestele raviteenustele ka patsiendi funktsionaalset toimetulekut

toetavaid tervishoiuteenuseid, sealhulgas füsioteraapiat ja tegevusteraapiat. Samuti pakutakse

psühholoogi konsultatsiooni ja nõustamist, hingehoiuteenust, sotsiaaltöötaja konsultatsiooni ning

logopeedilisi ja toitmisravi teenuseid. Neid teenuseid osutatakse nii ambulatoorselt kui ka

statsionaarsel ravil viibivatele patsientidele.

Aastate võrdluses võib jääda mulje, et teostatud protseduuride osakaal tellitud protseduuridest

on vähenenud, kuid tegelikkuses tuleneb see kodeerimispraktika muutusest, mille järgi

registreeritakse tellitud protseduurid väljaspool Hiiu korpuse osakondi. Kuna protseduuride liigid

ja mahud sõltuvad otseselt patsientide profiilist ning ravivajadusest, ei ole nende detailne

etteplaneerimine ega prognoosimine piisavalt põhjendatud.

Tabel 6. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses osutatud protseduurid. Esitatud on Hiiu korpus protseduuri tellijana. 2021. aasta ei sisalda I taastusravi osakonda, mis asus ajutiselt Hiiu 44 aadressil.

Tellija - Hiiu korpuse üksused

2021 2022 2023 2024 2025

[7050] Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min)16 485 7 340 8 407 9 729 8 580

[7053] Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)2 108 2 618 2 227 2 366 2 121

[7058] Lümfiteraapia1 158 971 834 332 110

[T7008.01] Aparaatne ravi (v.a. magnetravi) (1 protseduur )2 017 634 460 142 5

[7008.6] Magnetravi127 30 16 30

[7052] Füsioteraapia grupis (kestus 30 min)2 7 41 4

[7008.1] Elektriravi55 10 -

[7008.2] Ultraheliravi77 40 20

[7008.4] Laserravi38 10 8

[7008.5] Soojusravi29 - -

[7051] Füsioteraapia 2-3 haigele samaaegselt (kestus 30 min)- 2 -

KOKKU 22 096 11 662 12 013 12 603 10 816

Allikas: SA PERH.

Tabel 7. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses osutatud protseduurid. Esitatud on Hiiu korpus protseduuri tegijana. 2021. aasta ei sisalda I taastusravi osakonda, mis asus ajutiselt Hiiu 44 aadressil.

Tegija - Hiiu korpuse üksused

2021 2022 2023 2024 2025

[7050] Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min)11 723 553 1 140 260 74

[7053] Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)1 906 1 047 6 2 14

[T7008.01] Aparaatne ravi (v.a. magnetravi) (1 protseduur )1 811 - 1 1

[7008.1] Elektriravi261 - - -

[7008.6] Magnetravi191 - - -

[7008.2] Ultraheliravi141 - - 4

[7008.4] Laserravi66 - - -

[7008.5] Soojusravi48 - - -

[7058] Lümfiteraapia10 1 1 9

[7052] Füsioteraapia grupis (kestus 30 min)2 4 - -

KOKKU 16 159 1 605 1 148 262 102

18

Allikas: SA PERH.

3.4. Ambulatoorne tegevus ja diagnostikateenused

Hiiu korpuse ambulatoorne tegevus koosneb erineva arengudünaamikaga teenustest ning

seetõttu tuleb ambulatoorset tööd hinnata teenusgruppide kaupa. Ambulatoorse tegevuse

ülevaates eristatakse tuberkuloosiraviga seotud ambulatoorset tegevust, ambulatoorseid

taastusravi- ja teraapiateenuseid, palliatiivse raviga seotud ambulatoorset nõustamist ja ravi

koordineerimist ning muid Hiiu korpusega seotud ambulatoorseid teenuseid.

Andmete võrdlemisel tuleb arvestada nii organisatsiooniliste muudatuste kui ka teenuste

kodeerimispraktika ja tegevuskohtade muutumisega. Eelkõige puudutab see ambulatoorseid

taastusravi- ja teraapiateenuseid. Hiiu 44 ambulatoorse taastusravi kabinetiga seotud valitud

taastusravi- ja teraapiateenuste maht vähenes 2022. aasta 4654 teenuskorralt 2023. aastal

ligikaudu 3468 teenuskorrani ja 2024. aastal 1376 teenuskorrani. Võrreldav teenusmaht vähenes

seega kahe aastaga ligikaudu 70%.

Langust ei saa tõlgendada üksnes ravivajaduse vähenemisena. Algandmed näitavad, et

taastusraviteenuste tellija ja teostaja võivad paikneda erinevates PERH-i tegevuskohtades ning

Hiiu 44 ambulatoorse taastusravi kabineti töö on olnud seotud ka Mustamäe ja Sõle korpuse

taastusraviüksustega. Seetõttu peegeldab osa mahu muutusest teenuste ümberkorraldamist ja

osutamiskoha muutust PERH-i sees.

Samas ei ole kõigi ambulatoorsete teenuste trend ühesuunaline. Näiteks tsentraalveeni kanüüli

hoolduse maht ambulatoorses onkoloogias oli 2022. aastal 544, 2023. aastal 665 ja 2024. aastal

506 teenuskorda. See kinnitab vajadust käsitleda erinevaid ambulatoorseid teenusgruppe eraldi

ning mitte rakendada kogu ambulatoorsele tegevusele ühtset langus- või kasvutrendi.

Hiiu korpuses tulevikus osutatavate ambulatoorsete teenuste lõplik loetelu ja mahud

täpsustatakse funktsionaalse arengukava II etapis, arvestades Hiiu 39 hoone funktsionaalset

lahendust, taristuinvesteeringute võimalusi, teenuste tegelikku vajadust ning PERH-i teiste

tegevuskohtade rolli. Hiiu 39 aadressil osutatakse praegu ambulatoorset tuberkuloosiravi.

Teenuse maht on hinnanguliselt langustrendis ning ambulatoorse tuberkuloosiravi mahu

suurendamist või olulist arendamist praegu ei kavandata. Palliatiivse ravi, taastusravi- ja

teraapiateenuste ning teiste ambulatoorsete teenuste täpne korraldus ja paiknemine määratakse

funktsionaalse arengukava II etapis.

PERH-i vastutuspiirkonna 65-aastaste ja vanemate elanike arv suureneb ravivajaduse

arvutusmudelis perioodil 2025–2045 180 097 inimeselt 225 499 inimeseni ehk ligikaudu 25,2%.

Demograafiline muutus ei väljendu üks-ühele ambulatoorsete teenuste mahus, kuid on üks

teguritest, mis võib suurendada palliatiivse, geriaatrilise ja postakuutse raviteekonnaga seotud

ambulatoorse toe vajadust.

Tabel 8. Ambulatoorsete teenuste mahu muutus 2022–2024.

Teenus / teenusgrupp 2022 2023 2024 Muutuse tõlgendus

Ambulatoorsed taastusravi- ja teraapiateenused kokku

4 654 3 468 1 376 Oluline langus; mõjutatud teenuste ümberkorraldamisest ja tegevuskohtade jaotusest

Füsioteraapia, individuaalne 2 760 2 045 883 Langus

Tegevusteraapia, individuaalne 245 51 31 Langus

19

Teenus / teenusgrupp 2022 2023 2024 Muutuse tõlgendus

Lümfiteraapia 921 828,5 288 Langus

Tsentraalveeni kanüüli hooldus ambulatoorses onkoloogias

544 665 506 Kõikuv maht; ei järgi sama trendi kui taastusravi

Allikas: SA PERH; Civitta Eesti AS arvutused

Hiiu korpuses tagatakse tulevikus hoone Hiiu 39 osutatavate tervishoiuteenuste toimimiseks

vajalik diagnostikateenuste kättesaadavus ja tugi. See hõlmab vajaduspõhiselt ka

piltdiagnostikat, näiteks röntgenuuringute kättesaadavust. Diagnostikateenuste täpne koosseis,

osutamise korraldus, paiknemine ning vajalikud seadmed ja taristulahendused täpsustatakse

funktsionaalse arengukava II etapis, lähtudes Hiiu 39 lõplikust teenusmudelist ja hoone

funktsionaalsest lahendusest.

4. Ravimahtude planeerimine aastani 2045

Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika

arengusuundi, sh vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat,

tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid.

SA PERH-i vastutuspiirkonna elanike koguarv püsib aastani 2045 üldjoontes stabiilsena, kuid

elanikkonna vanuseline struktuur muutub oluliselt - 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal

suureneb. Kuna vanemaealised moodustavad olulise osa Hiiu korpuse postakuutse ravi

patsientidest, suurendab see muutus eeldatavalt järelravi, õendusabi ning hospiits- ja palliatiivravi

vajadust. Ravimahtude prognoosimisel eristatakse seetõttu vastutuspiirkonna vajaduse muutust

ja Hiiu korpuse kavandatavat teenindusvõimekust. Demograafilisest muutusest tulenev

ravivajadus ei kandu Hiiu korpuse mahuks üks-ühele, sest osa postakuutse ravi vajadusest

kaetakse patsiendi elukohale lähemal paiknevates üld- ja kogukonnahaiglates. Hiiu

prognoositava mahu määramisel tuleb seega arvestada nii vastutuspiirkonna ravivajaduse

muutust, PERHi aktiivravist Hiiule suunatavate patsientide osakaalu kui ka raviteekondade ja

haiglavõrgu korralduse muutusi.

Järgnevalt on koostatud statsionaarsete ravitegevuste prognoosid aastani 2045. SA PERH näeb

Hiiu korpuses ette postakuutse kompetentsikeskuse arendamist järelravi ja palliatiivravi

valdkonnas ning iseseisva statsionaarse õendusabi spetsialiseeritud valdkondades nagu

hospiitsravi ja kognitiivsete häiretega patsientide õendusabi. Hiiu korpuse teenuste osutamist

planeeritakse pikas perspektiivis edaspidi jätkata vaid Hiiu 39 hoones. Juurdeehitusega on

võimalik luua Hiiu 39 hoones kuni 105 postakuutse ravi voodikoha võimekus. Kavandatav 105

voodikohta kirjeldab juurdeehitusega saavutatavat pikaajalist teenindusvõimekust, mitte 2035.

aasta vajaduspõhist voodivajadust; vajaduspõhine voodite arv prognoositakse eraldi

ravivajaduse, voodipäevade ja sihtvoodihõive alusel.

Ravimahtude prognoosimisel lähtuti järgnevast:

 2025. aasta ravivajaduse arvutuslikuks baastasemeks kasutatakse 81 ravivoodit; tegemist

on tulevikumudeli arvutusliku baasiga, mida kasutatakse järelravi ning hospiits- ja

palliatiivravi vajaduse prognoosimiseks;

20

 Hiiu 39 juurdeehitusega on võimalik kavandada kuni 105 postakuutse ravi voodikoha

võimekus ning juurdeehitus valmib enne 2035. aastat; 105 voodikohta käsitletakse

maksimaalse kavandatava võimekusena, mitte 2035. aasta vajaduspõhise prognoosina;

 järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi 2025. aasta arvutuslik voodijaotus on määratud

proportsioonis 40% järelravi ning 60% hospiits- ja palliatiivravi;

 vajaduspõhise prognoosi demograafilise indikaatorina kasutatakse vastutuspiirkonna 65-

aastaste ja vanemate elanike arvu muutust; prognoos ei eelda, et demograafiline kasv

kandub üks-ühele Hiiu korpuse ravimahuks;

 2025. aasta arvutuslikud ravijuhtude ja voodipäevade baastasemed moodustavad

prognoosi lähtepunkti. Need kirjeldavad Hiiu 39 tulevikumudeli arvutuslikku baasi ega ole

samastatavad tabelis 5 esitatud Hiiu korpuse tegeliku 2025. aasta kogutegevusmahuga.

2035., 2040. ja 2045. aasta voodipäevade vajadus tuletatakse ravivajaduse indeksist;

 2035.–2045. aasta ravivoodite vajadus arvutatakse valemiga: prognoositavad

voodipäevad / (365 × 87,5% sihtvoodihõive); planeerimisel ümardatakse arvutuslik

vajadus täisvoodini;

 vajaduspõhist ravivoodite arvu võrreldakse Hiiu 39 kavandatava 105 voodikoha

võimekusega, et hinnata võimekuse reservi prognoosiaastate lõikes;

 tuberkuloosi statsionaarse ravi vajadust käsitletakse postakuutse ravi demograafilisest

prognoosist eraldi. Tuberkuloosiravi üksuse täpne voodikohtade arv ning selle seos Hiiu

39 postakuutse ravi 105 voodikoha füüsilise lahendusega täpsustatakse

FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA II etapis.

Hiiu 39 juurdeehitusega kavandatakse kuni 105 postakuutse ravi voodikoha võimekus.

Demograafilise baasstsenaariumi järgi on arvutuslik postakuutse ravi voodivajadus ligikaudu 92,0

voodit 2035. aastal, 97,2 voodit 2040. aastal ja 102,3 voodit 2045. aastal. Planeerimisel tähendab

see koguvajaduse ülespoole ümardamisel vastavalt 93, 98 ja 103 voodikohta.

4.1. Vastutuspiirkonna ravivajaduse muutuse mõju

Eelnevalt kirjeldatud prognoosieelduste alusel kvantifitseeritakse vastutuspiirkonna

demograafilise muutuse mõju statsionaarsele postakuutse ravi vajadusele. Baasaastaks on 2025

ning ravivajaduse demograafilise indikaatorina kasutatakse 65-aastaste ja vanemate elanike arvu

muutust. Ravivajaduse arvutusmudelis kasutatakse 2025. aasta lähteväärtusena 180 097

vähemalt 65-aastast elanikku ning 2045. aasta väärtusena 225 499 inimest, mis tähendab

mudelis ligikaudu 25,2% kasvu. Demograafiline baasstsenaarium eeldab, et teenuste

kasutusmäär ja 2025. aasta teenusgruppide ligikaudne jaotus ei muutu. Tegemist on

võrdlusstsenaariumiga, mitte Hiiu korpuse lõpliku ravivajaduse prognoosiga.

Tuberkuloosiravi ei ole alljärgnevasse demograafilisse baasstsenaariumisse lisatud, kuna selle

vajadus sõltub eeskätt epidemioloogilisest olukorrast ja ravikorraldusest.

Tabel 9. Vastutuspiirkonna ravivajaduse demograafiline baasstsenaarium ja hospitaliseeritute vajaduspõhine prognoos.

Näitaja 2025 2035 2040 2045

65+ elanike arv 180 097 202 798 214 149 225 499

65+ elanike arvu muutus (%) 0,0 12,6 18,9 25,2

21

Näitaja 2025 2035 2040 2045

Ravivajaduse indeks (2025 = 100) 100,0 112,6 118,9 125,2

Järelravi hospitaliseeritute vajadus 417 470 496 522

Hospiits- ja palliatiivravi hospitaliseeritute vajadus 627 706 746 785

Hospitaliseeritute vajadus kokku 1 044 1 176 1 242 1 307

Hiiu 39, võrdluses kasutatav hospitaliseerimiste aastamaht

1 044 1 353 1 353 1 353

Allikas: SA PERH, Statistikaamet; Civitta Eesti AS arvutused.

Demograafilise baasstsenaariumi järgi suureneb järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi

hospitaliseerimiste vajadus 1 044 juhult 2025. aastal ligikaudu 1 176 juhuni 2035. aastal, 1 242

juhuni 2040. aastal ja 1 307 juhuni 2045. aastal. Hiiu 39 kavandatav ligikaudu 1 353

hospitaliseerimise aastane teenindusvõimekus ületab prognoositud vajadust kõigil

prognoosiaastatel ning jätab reservi aastatevahelise nõudluse kõikumise, patsientide profiili

muutuse ja muude ravivajadust suurendavate tegurite katmiseks.

Selline võrdlus näitab, et kavandatav võimekus ei tulene üksnes juurdeehituse 30% mahukasvust,

vaid on üldjoontes kooskõlas vastutuspiirkonna demograafilise ravivajaduse kasvuga kogu

prognoosiperioodi lõpuni. Varasematel prognoosiaastatel tekkiv reserv võimaldab arvestada

aastatevahelise nõudluse kõikumise, patsientide profiili muutuse ning muude ravivajadust

suurendavate teguritega.

Tabel 10. Prognoositav voodipäevade vajadus teenusgruppide lõikes

Näitaja 2025 2035 2040 2045

Järelravi 10 419 11 732 12 389 13 046

Hospiits- ja palliatiivravi 15 681 17 658 18 646 19 634

KOKKU 26 100 29 390 31 035 32 680

Allikas: SA PERH, Statistikaamet; Civitta Eesti AS arvutused.

Voodipäevade baasstsenaariumis suureneb vajadus 26 100 voodipäevalt 2025. aastal ligikaudu

29 390 voodipäevani 2035. aastal, 31 035 voodipäevani 2040. aastal ja 32 680 voodipäevani

2045. aastal. Prognoos seob ravimahu vastutuspiirkonna demograafilise muutusega ning 2035.–

2045. aasta ravivoodite vajadus arvutatakse 87,5% sihtvoodihõive juures.

Tabel 11. Ravivoodite vajadus ja Hiiu 39 kavandatav võimekus.

Näitaja 2025 2035 2040 2045

Järelravi arvutuslik ravivoodite vajadus 32,4 36,7 38,8 40,8

Hospiits- ja palliatiivravi arvutuslik ravivoodite vajadus 48,6 55,3 58,4 61,5

Ravivoodite vajadus kokku 81,0 92,0 97,2 102,3

Planeerimisel kasutatav täisarvuline vajadus 81 93 98 103

Hiiu 39, võrdluses kasutatav postakuutse ravi voodikohtade arv

81 105 105 105

Võimekuse reserv võrreldes täisarvulise vajadusega - 12 7 2

Allikas: SA PERH, Statistikaamet; Civitta Eesti AS arvutused.

22

Arvutusliku baasstsenaariumi järgi on postakuutse ravi voodivajadus ligikaudu 92,0 voodit 2035.

aastal, 97,2 voodit 2040. aastal ja 102,3 voodit 2045. aastal. Füüsilise voodifondi planeerimisel

tähendab see ümardatult vastavalt 93, 98 ja 103 voodikohta. Hiiu 39 kavandatav kuni 105

voodikoha võimekus ületab vajadust 2035. aastal 12 voodikoha, 2040. aastal 7 voodikoha ja

2045. aastal 2 voodikoha võrra. Seega säilib baasstsenaariumi korral prognoosiperioodi lõpuni

väike võimekuse reserv. Kui Hiiule suunatavate patsientide osakaal, teenuste kasutusmäär või

ravikestus kasvab baasstsenaariumist kiiremini, võib tegelik voodivajadus olla suurem.

Tuberkuloosi statsionaarse ravi vajadust käsitletakse postakuutse ravi prognoosist eraldi ning

selle täpne voodikohtade arv ja seos Hiiu 39 füüsilise lahendusega täpsustatakse

FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA II etapis.

4.2. Ambulatoorsete teenuste prognoos

Tuberkuloosiravi ambulatoorset mahtu mõjutavad eeskätt epidemioloogiline olukord ja

ravikorraldus; teenuse pakkumine on hinnanguliselt langustrendis ning mahu suurendamist või

olulist arendamist praegu ei kavandata.

Palliatiivse ravi ambulatoorse toe vajadust mõjutavad muu hulgas elanikkonna vananemine,

krooniliste ja onkoloogiliste haigustega patsientide osakaal ning raviteekondade korraldus.

Taastusravi- ja teraapiateenuste puhul ei ole põhjendatud ajaloolise langustrendi lineaarne

pikendamine, sest maht sõltub olulisel määral teenuste paiknemisest Hiiu, Mustamäe, Sõle ja

teiste PERH-i tegevuskohtade vahel.

Hiiu korpuses tulevikus osutatavate ambulatoorsete teenuste lõplik loetelu, paiknemine ja mahud

täpsustatakse funktsionaalse arengukava II etapis, arvestades Hiiu 39 hoone funktsionaalset

lahendust, taristuinvesteeringute võimalusi ning teenuste tegelikku vajadust. Seetõttu ei esitata

funktsionaalse arengukava I etapis 2035., 2040. ja 2045. aasta kohta põhjendamatult täpseid

arvulisi ambulatoorse tegevuse mahuprognoose.

5. Tervishoiutöötajate vajadus

Järelravi keskuses ja osakondades ning õendusabi-, hospiits- ja mäluhäirete üksustes oli 2025.

aastal kokku avatud 186,4 ametikohta, millest täidetud oli 173,44. Suurim erinevus avatud ja

täidetud ametikohtade vahel ilmnes 2025. aastal õendustöötajate rühmas (Tabel 12).

Tabel 12. Töötajate, ametikohtade ja täidetud ametikohtade arv osakondade ja ametikoha põhigruppide alusel, perioodil 2023-2025.

2023 2024 2025

Töötajate arv

AK4 arv

TAK5 arv

Töötajate arv

AK arv

TAK arv

Töötajate arv

AK arv

TAK arv

Järelravi keskus

Arst 6 4,34 3,34 5 4,75 3,45 4 3,5 4,29

Õendus - 1 - - 1 - 1 -

4 AK - ametikohtade arv 5 TAK - täidetud ametikohtade arv

23

I järelravi osakond

Arst 3 1,75 1,75 3 1,75 1,75 3 1,75 1,75

Õendus 10 12 10,25 11 12 10,5 11 12 10,25

Hooldus 9 10 9,04 11 10 9,5 9 10 8,75

II järelravi osakond

Arst 2 2,25 2,41 2 2,75 1,75 2 2,75 1,75

Õendus 17 12,77 13,48 19 17 16,15 17 17 15,65

Hooldus 19 13,52 16,73 18 18 17 18 18 17,5

III järelravi osakond

Arst 2 1,8 1,8 2 2 2 3 2,5 2,5

Õendus 18 15,28 14,27 21 17 15,25 22 17 15,5

Hooldus 18 16,18 15,37 17 18 16,25 17 18 16,75

Õendusabikeskus

Arst 2 0,84 0,84 2 2,5 1,4 3 2,5 2,5

Õendus 1 3,16 2,91 1 1 1 1 1 1

Hooldus - 2,93 2,43 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5

Õendusabiosakond Hiiu korpuses

Õendus 16 11,82 10,23 18 14 14 18 14 13,75

Hooldus 18 15,27 13,78 20 18,2 17,75 22 18,2 18,5

Hospiitsosakond

Õendus 12 9,65 6,84 11 11,5 9 12 11,5 9

Hooldus 14 10,9 10,03 15 13 13,75 14 13 12

Mäluhäireteosakond

Õendus 7 7,72 4,32 8 9,2 7,75 8 9,2 8

Hooldus 14 10,9 9,93 14 13 13 14 13 13,5

Allikas: SA PERH

Tervishoiutöötajate personaliprognoos on seotud prognoosiaastate vajaduspõhise voodifondiga.

Planeerimisel kasutatav voodivajadus on 93 voodikohta 2035. aastal, 98 voodikohta 2040. aastal

ja 103 voodikohta 2045. aastal. Personalivajaduse prognoosi arvutuslikuks lähtebaasiks

kasutatakse 2025. aasta 101 ametikohta 81 voodikoha kohta. Prognoosiaastate personalivajadus

arvutatakse valemiga: 2025. aasta planeerimisbaasi ametikohad × (vastava aasta arvutuslik

ravivoodite vajadus / 81). Hiiu 39 105 voodikoha täisvõimekuse korral on hinnanguline

personalivajadus ligikaudu 131 ametikohta. Seda käsitletakse maksimaalse võimekuse

võrdlusnäitajana, mitte kõigi prognoosiaastate vajadusena. Ravimahu arvutuslikus baasis on

teenusgruppide jaotus ligikaudu 40% järelravi ning 60% hospiits- ja palliatiivravi.

Personalivajaduse jaotus teenusgruppide vahel lähtub eraldi 2025. aasta 101 ametikohaga

planeerimisbaasi personalistruktuurist.

Oluline on arvestada, et Tabel 12. kirjeldab 2025. aasta tegelikku personaliseisu Hiiu korpuse

senises organisatsioonilises ülesehituses, hõlmates järelravi keskuse ja osakondade ning

hospiits-, mäluhäirete ja õendusabiüksuste töötajaid, ametikohti ja täidetud ametikohti. Tabelid

13–15 seevastu kajastavad personalivajaduse prognoosi Hiiu 39 hoone kesksele

tulevikumudelile, milles teenuste osutamine on kavandatud koondada Hiiu 39 hoonesse ja selle

juurdeehitusse.

24

Tabel 13. Ametikohtade arvu prognoos 2045. aastani töötajate põhigruppide alusel.

Ametikohtade prognoos töötajate põhirühmade lõikes

2025 2035 2040 2045 Täisvõimekus

(105 kohta)

Arstid 7 8 8 9 9

Õendustöötajad 45 51 54 57 58

Hooldustöötajad 49 56 59 62 64

KOKKU 101 115 121 128 131

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.

Prognoosi kohaselt moodustavad ka edaspidi suurima osa personalivajadusest õendus- ja

hooldustöötajad, mis tuleneb postakuutse ravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenuste

töökorraldusest ja patsientide suurest igapäevase toe vajadusest. Arstide vajadus kasvab

mõõdukamalt, kuid arstkonna vanuselise koosseisu tõttu on jätkuvalt oluline tagada järelkasv ja

erialane jätkusuutlikkus.

Tabel 14. Ametikohtade arv teenusgruppide lõikes kuni 2045. aastani

Ametikohtade prognoos teenusgruppide lõikes

2025 2035 2040 2045 Täisvõimekus

(105 kohta)

Järelravi 50 57 60 63 65

Hospiits- ja palliatiivravi 51 58 61 65 66

KOKKU 101 115 121 128 131

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.

Tabelis 14 on personalivajadus esitatud kahe arvutusliku teenusgrupi – järelravi ning hospiits- ja

palliatiivravi – lõikes. Tegemist on prognoosimudelis kasutatavate koondgruppidega, mitte

tulevase organisatsioonilise struktuuri üks-ühele kirjeldusega. Tabelis 15 on sama

personalivajadus jaotatud funktsionaalsete üksuste lõikes, mistõttu kajastuvad seal eraldi ka

õendusabi- ja mäluhäirete üksused.

Teenusgruppide lõikes suureneb töötajate vajadus nii järelravi kui ka hospiits- ja palliatiivravi

valdkonnas. See viitab sellele, et mõlema teenusgrupi osutamine eeldab ka edaspidi

märkimisväärset personaliressurssi ning personalivajaduse kasv on kooskõlas Hiiu korpuse

arendamise eesmärgiga koondada postakuutse ravi teenused ühtsesse ravikeskkonda.

Tabel 15. Ametikohtade prognoos osakondade lõikes kuni 2045. aastani

Ametikohtade prognoos osakondade lõikes

2025 2035 2040 2045 Täisvõimekus

(105 kohta)

Järelravi keskus 2 2 3 3 3

I järelravi osakond 11 13 13 14 14

II järelravi osakond 17 19 20 21 22

III järelravi osakond 20 23 24 25 26

Õendusabikeskus 3 3 4 4 4

Õendusabiosakond 22 25 26 28 28

Hospiitsosakond 14 16 17 18 18

25

Mäluhäirete osakond 12 14 14 15 16

KOKKU 101 115 121 128 131

Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused

Tabelis 15 kasutatud osakondade nimetused kirjeldavad teenuste funktsionaalset jaotust.

Seetõttu käsitletakse hospiitsosakonda ja mäluhäirete osakonda ka prognoosis eraldi üksustena,

kuigi Hiiu 42 hoonega ei ole tulevikus arvestatud.

Osakondade lõikes on suurim personalivajadus prognoosi kohaselt õendusabiosakonnas ning II

ja III järelravi osakonnas. Samuti suureneb töötajate vajadus hospiitsosakonnas ja mäluhäirete

osakonnas. See kinnitab, et suurim personaliressurss on vajalik üksustes, kus patsientide

raviteekond on pikem ning kus ravi- ja hooldusvajadus eeldab suuremat õendus- ja

hoolduskoormust.

Igal aastal koostatakse kõiki tervishoiutöötajaid hõlmav koolitusplaan, mille täitmiseks nähakse

ette rahalised vahendid. Töötajaid teavitatakse võimalikest koolitustest ning selle põhjal saavad

nad valida oma tööks sobivad täienduskoolitused. Samuti korraldatakse igal aastal haiglasiseseid

koolitusi.

26

Kokkuvõte

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda ülevaade SA PERH-i Hiiu korpuse hetkeolukorrast ning

kirjeldada eelistatud arengusuundi perioodiks 2025–2045. Dokument on sisendiks funktsionaalse

arengukava II etapile, mille alusel kavandatakse Hiiu korpuse edasised arendustegevused.

SA PERH-i vastutuspiirkonna arvestusse kuuluvad Harjumaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa,

Raplamaa, Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Seisuga 1. jaanuar 2025 elas

vastutuspiirkonnas kokku 918 149 inimest. Rahvastikuprognoosi kohaselt püsib piirkonna

kogurahvaarv prognoosiperioodil üldjoontes stabiilsena, kuid 65-aastaste ja vanemate elanike

osakaal suureneb.

Hiiu korpuse ümberkorralduse eesmärk on viia pikaraviteenuste sisu ja ressursid kooskõlla

rahvastiku vananemisest ning ravivajaduse muutustest tulenevate suundumustega. Arenguplaani

keskmes on ravitegevuse koondamine Hiiu 39 hoonesse ning selle juurdeehitusse, kuna Hiiu 42

hoonega ei saa edasises planeerimises arvestada. Tulevikumudelis nähakse Hiiu 39 baasil ette

postakuutse ravi keskuse arendamist, mis koondab järelravi, hospiits- ja palliatiivravi ning

profileeritud statsionaarse õendusabi teenused ja toetab geriaatrilise käsitluse arendamist.

Ravimahtude prognoosis kasutatakse 2025. aasta arvutusliku baasina 81 postakuutse ravi

voodikohta ning Hiiu 39 juurdeehitusega kavandatakse kuni 105 postakuutse ravi voodikoha

maksimaalne võimekus. Demograafilisel baasstsenaariumil põhinev ravivoodite vajadus on

ligikaudu 92,0 voodit 2035. aastal, 97,2 voodit 2040. aastal ja 102,3 voodit 2045. aastal, mis

tähendab koguvajaduse ülespoole ümardamisel vastavalt 93, 98 ja 103 voodikohta. Kavandatav

105 voodikoha võimekus katab seega baasstsenaariumi järgi prognoositava vajaduse kogu

vaadeldaval perioodil.

Personalivajadus kujuneb vastavalt prognoosiaastate vajaduspõhisele voodifondile ning on

ümardatult ligikaudu 115 ametikohta 2035. aastal, 121 ametikohta 2040. aastal ja 128 ametikohta

2045. aastal. Hiiu 39 105 voodikoha täisvõimekuse korral on hinnanguline personalivajadus

ligikaudu 131 ametikohta. Suurima osa personalivajadusest moodustavad õendus- ja

hooldustöötajad, mis tuleneb postakuutse ravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenuste

töökorraldusest ja patsientide suurest igapäevase toe vajadusest.

Lisaks eeltoodud ravivaldkondadele kaalub SA PERH ka tuberkuloosiravi üksuse kolimist ja

piirkonna tuberkuloosiravi üksuse rajamist aadressile Hiiu 39, kus täna korraldatakse

tuberkuloosiravi ambulatoorset vastuvõttu.

Kokkuvõttes kinnitab analüüs, et Hiiu korpuse arendamine Hiiu 39 hoone keskse postakuutse ravi

keskusena on demograafiliselt, ravikorralduslikult ja ressursiplaneerimise vaatest põhjendatud.

Kavandatud juurdeehitus ja teenuste koondamine loovad eeldused, et vastata kasvavale

vajadusele järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenuste järele, tagades samal ajal

raviteekondade suurema terviklikkuse, nüüdisaegsema taristu ja parema töökorralduse.