Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 16.09.2026 nr 8-1/6662-1, JDM/26- 1026/-1K Meie 05.10.2026 nr 1.2-3/2216-3

Eelnõu kooskõlastamine (KarS jt seaduste muutmine, aegumistähtajad) Lugupeetud minister Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu alljärgneva märkusega arvestamisel. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ohvriabi seaduse §-ga 101, millega luuakse õiguslik alus surma või raske tervisekahjustusega lõppenud perevägivalla juhtumite süstemaatiliseks analüüsimiseks. Ettepaneku sätte tekst ja seletuskiri on käesoleva kirja lisa. Vajadus surma või raske tervisekahjustusega lõppenud perevägivalla juhtumite süstemaatiliseks analüüsimiseks on kokkulepitud lähisuhtevägivalla eksperdirühmas. Eksperdirühma kuuluvad Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti ning Riigiprokuratuuri esindajad, kes kõik on näinud vajadust sellise sätte lisamiseks. Kuna analüüsi käigus toimub asutuste vahel andmevahetus, tuleb sellele ka õiguslik alus anda. Oleme kaalunud erinevaid lahendusvariante ja jõudnud arusaamale, et seaduses sätestamata sellist analüüsi siiski teha ei saa. Direktiiv ei eelda riigilt üksnes ohvritele abi pakkumist, vaid ka läbimõeldud ja süsteemset lähenemist vägivalla ennetusele, sealhulgas võimet oma vigadest õppida. 48% kogu vägivallakuritegevusest Eestis on perevägivald, sellest enamus on füüsiline vägivald. Eestis hukkub igal aastal perevägivalla tagajärjel mitu inimest. Raskete juhtumite puhul on oluline saada tervikvaade sellest, kuidas erinevad asutused on olukorda märganud ja sekkunud ning kas süsteemis on olnud lünki – kas mõni vajalik üleminek on puudunud, inimene on abisüsteemist välja langenud või oleks varasem ja paremini toimiv sekkumine võinud olukorra kujunemist mõjutada. Selliseid analüüse on asutused seni teinud eraldi, aga just erinevate asutuste ühine vaade on vajalik selleks, et tuvastada süsteemi kitsaskohad ja õppida rasketest juhtumitest. Selleks ongi vaja sätestada õiguslikud alused andmete vahetamiseks ja analüüsi tegemiseks. Ohvriabi seaduse § 10¹ täiendus on koostatud just selle eesmärgiga. See ei tekita kohustust kõiki perevägivalla juhtumeid analüüsida, vaid loob õigusliku aluse teha seda raskemate juhtumite korral.

2

Lisaks palume üle vaadata seaduseelnõu pealkirja vastavus normitehnika nõuetele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: EN ja SK täiendamise ettepanek

Kristiina Luht [email protected] Rebeka Pintson [email protected]

Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu

Kooskõlastuskirja lisa

Ohvriabi seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

„§ 101. Surma või raske tervisekahjustusega lõppenud perevägivalla juhtumi analüüs

(1) Justiits- ja Digiministeerium võib surma või raske tervisekahjuga lõppenud perevägivalla

juhtumi korral algatada selle analüüsi.

(2) Juhtumianalüüsi eesmärk on selgitada välja juhtumile eelnenud asjaolud ja riskitegurid,

hinnata juhtumiga seotud asutuste tegevust ja koostööd ning teha ettepanekuid perevägivalla

ennetamiseks, ohvrite kaitse parandamiseks ja asutustevahelise koostöö tõhustamiseks.

(3) Juhtumianalüüsis osalevad juhtumiga seotud asutused ja spetsialistid esitavad Justiits- ja

Digiministeeriumile oma pädevuse piires juhtumi käsitlemist puudutava teabe ja hinnangu.

(4) Justiits- ja Digiministeerium koondab juhtumianalüüsi käigus kogutud teabe ning koostab

selle põhjal järeldused ja soovitused.

(5) Justiits- ja Digiministeeriumil ning käesoleva seaduse § 10 lõikes 6 nimetatud asutustel ja

spetsialistidel on õigus juhtumi analüüsimiseks töödelda andmeid käesoleva seaduse § 10 lõikes

5 sätestatud ulatuses.

(6) Juhtumianalüüsi käigus koostatud järeldusi ja soovitusi, mis ei sisalda isikuandmeid,

kasutatakse perevägivalla ennetamiseks, ohvrite kaitse parandamiseks

ning asutustevahelise koostöö arendamiseks.“;

Selgitus:

Paragrahviga 10¹ luuakse õiguslik alus surma või raske tervisekahjustusega lõppenud

perevägivalla juhtumite süstemaatiliseks analüüsimiseks. Analüüsi eesmärk on selgitada välja

juhtumile eelnenud asjaolud ja riskitegurid, hinnata juhtumiga kokku puutunud asutuste

tegevust ning teha ettepanekuid perevägivalla ennetamise, ohvrite kaitse ja asutuste koostöö

parandamiseks. Muudatus toetab direktiivi artikli 40 ülevõtmise eesmärki, st asjaomaste

asutuste tõhusat koordineeritud ja tulemuslikku koostööd ohvrite kaitsmisel ja nende

toetamisel, samuti artiklis 16 sätestatud kohustust selgitada välja individuaalsed

kaitsevajadused. Direktiivi artikli 16 lõige 4 sätestab kohustuse vältida taasohvristamist või

korduvat ohvriks langemist. Surm või raske tervisekahjustus on rängad tagajärjed, mis ei tohiks

aset leida, kui ohver on juba n-ö riigi vaateväljas.

Kavandatav kord on kooskõlas ka Euroopa Nõukogu ekspertorganisatsiooni GREVIO

soovitustega. GREVIO märkis Eesti kohta tehtud hindamisaruandes (p-d 169–170), et oluline

on analüüsida surmaga lõppenud perevägivalla juhtumeid ning hinnata, kas juhtumitele

eelnenud ametiasutuste tegevuses esines puudusi. GREVIO soovitas Eestil tõhustada selliste

juhtumite läbivaatamist, et tuvastada võimalikud puudused institutsioonide ja õigussüsteemi

reageerimises ning kõrvaldada need tulevikus.1 Ka ÜRO naistevastase vägivalla eriraportöör2

on soovitanud riikidel analüüsida kõiki perevägivallaga seotud surmajuhtumeid, et tuvastada

korduvaid riskimustreid ja süsteemseid lünki.

Aastatel 2019–2023 hukkus Eestis perevägivalla tõttu 27 inimest. Tartu Ülikooli tehtud

analüüsist nähtus, et tapjad olid kasutanud ohvrite vastu sageli pikka aega vaimset ja füüsilist

vägivalda, samas ametiasutused pidasid ohtu sageli väikeseks ega osanud oodata surmaga

lõppevat rünnakut.3 Teadlaste soovitus uuringu põhjal oli viia iga surmaga lõppenud

lähisuhtevägivalla juhtumi puhul läbi asutuste ja ametkonnaülene ühine juhtumianalüüs, et

hinnata eri osaliste tegevust juhtumi menetlemisel ning tuvastada võimalikud kitsaskohad.

Perevägivalla tagajärjel aset leidvad surmad ja rasked tervisekahjustused on kõige raskemad

vägivallajuhtumid, mille korral tuleb hinnata mitte üksnes toimepandud teo asjaolusid, vaid ka

seda, kas ja kuidas oleks olnud võimalik kahjulikku tagajärge ennetada. Rahvusvaheline

praktika näitab, et selliste juhtumite analüüsimine võimaldab tuvastada süsteemseid

puudujääke, mis üksikjuhtumite menetlemisel sageli nähtavale ei tule. Mitmes riigis on selleks

loodud eraldi perevägivalla surmajuhtumite analüüsi süsteemid. Näiteks Suurbritannias viiakse

läbi Domestic Homicide Review menetlusi, mille eesmärk on analüüsida juhtumiga kokku

puutunud asutuste tegevust ning teha järeldusi tulevaste juhtumite ennetamiseks.4 Rootsis on

seadus teatud surmade ja vigastuste uurimise kohta, kui viga või surma on saanud laps või kui

täiskasvanu puutub kokku lähisuhtes toime pandud vägivallaga.5 Samalaadsed süsteemid

toimivad ka Kanadas6, Austraalias7 ja Uus-Meremaal8. Raske tagajärjega perevägivalla

juhtumid ei ole enamasti ootamatud või ettearvamatud sündmused, vaid neile eelnevad sageli

korduvad vägivallajuhtumid, riskikäitumine, varasemad pöördumised ametiasutuste poole ning

mitmete spetsialistide kokkupuuted nii ohvri kui toimepanijaga. Juhtumianalüüside tulemusena

on rahvusvaheliselt parandatud riskihindamise metoodikaid, täpsustatud ametkondade

ülesandeid ning tugevdatud asutuste koostööd.

Eestis on viimastel aastatel arendatud suure riskiga perevägivalla juhtumite tuvastamise ja

sekkumise süsteemi, sealhulgas riskihindamise metoodikaid ning MARAC-i võrgustikutöö

mudelit (OAS-i § 10 ongi nn MARAC-i juhtumi menetlemiseks perevägivalla puhul).

Nimetatud meetmete eesmärk on ennetada olukordi, kus perevägivald eskaleerub raske

tervisekahjustuse või surmani. Kui selline tagajärg on siiski saabunud, on vaja hinnata, millised

riskid olid enne juhtumit olemas, kuidas neid märgati ning millised sekkumised jäid

rakendamata või osutusid ebapiisavaks. Süsteemne tagasivaateline analüüs võimaldab hinnata,

1 GREVIO Baseline Evaluation Report Estonia (2022), https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on-estonia-

publication/1680a8fcc2. 2 UN General Assembly Report A/76/132 (Taking stock of the femicide watch initiative),

https://digitallibrary.un.org/record/3936703?utm_source=&v=pdf. 3 Tartu Ülikool RAKE (2025). Juhtumianalüüs: ametiasutiste tegevus surmaga lõppenud perevägivalla juhtumite

lahendamisel. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2025-

09/Ametiasutuste%20tegevus%20surmaga%20l%C3%B5ppenud%20perev%C3%A4givalla%20juhtumite%20lahendamisel

%20l%C3%B5pparuanne2%20aprill%202025_3.pdf. 4 UK Home Office – Statutory Guidance for the Conduct of Domestic Homicide Reviews,

https://assets.publishing.service.gov.uk/media/5a78be6ee5274a2acd18974b/DHR-guidance.pdf. 5 Lag (2007:606) om utredningar för att förebygga vissa skador och dödsfall (seadus teatud vigastuste ja surmade ennetamise

ja uurimiste kohta), https://www.riksdagen.se/sv/dokument-och-lagar/dokument/svensk-forfattningssamling/lag-2007606-

om-utredningar-for-att-forebygga_sfs-2007-606/. 6 Ontario Domestic Violence Death Review Committee, https://www.ontario.ca/document/domestic-violence-death-review-

committee-2019-2020-annual-report/aims-and-objectives. 7 Australian Domestic and Family Violence Death Review Network, https://www.anrows.org.au/project/australian-domestic-

and-family-violence-death-review-network-national-data-update/. 8 Family Violence Death Review Committee, https://www.hqsc.govt.nz/resources/resource-library/summary-of-family-

violence-death-review-committee-fvdrc-reports/.

kas olemasolevad meetmed toimivad eesmärgipäraselt ning milliseid muudatusi on vaja teha

õigusruumis, töökorralduses või koostöömudelites.

OAS-i § 101 lõige 1 sätestab Justiits- ja Digiministeeriumi õiguse algatada surma või raske

tervisekahjustusega lõppenud perevägivalla juhtumi analüüs. Juhtumianalüüsi algatamine on

kaalutlusõiguslik, võimaldades keskenduda eelkõige juhtumitele, mille analüüsimine annab

olulist teavet perevägivalla ennetamise või süsteemsete probleemide kohta.

OAS-i § 101 lõikes 2 määratakse juhtumianalüüsi eesmärk. Analüüsi käigus selgitatakse välja

juhtumile eelnenud asjaolud ja riskitegurid, hinnatakse juhtumiga seotud asutuste tegevust ja

koostööd ning tehakse ettepanekuid perevägivalla ennetamiseks, ohvrite kaitse parandamiseks

ja asutuste koostöö tõhustamiseks. Tegemist on õppiva ja ennetava meetmega, mille keskmes

on süsteemsete teadmiste kogumine ning tulevaste raskete tagajärgede ärahoidmine.

OAS-i § 101 lõige 3 sätestab juhtumiga seotud asutuste ja spetsialistide kohustuse esitada

Justiits- ja Digiministeeriumile oma pädevuse piires juhtumi käsitlemist puudutavat teavet ja

hinnanguid. Raske tagajärjega perevägivalla juhtumid puudutavad sageli mitut valdkonda

korraga, sealhulgas õiguskaitset, sotsiaalkaitset, tervishoidu ja lastekaitset. Juhtumi terviklikuks

mõistmiseks on vaja koondada eri osaliste käsutuses olnud teave ning hinnangud.

OAS-i § 101 lõige 4 sätestab, et Justiits- ja Digiministeerium koondab juhtumianalüüsi käigus

kogutud teabe ning koostab selle põhjal järeldused ja soovitused. Analüüsi tulemusena

kujundatakse terviklik ülevaade juhtumi kujunemisest, riskiteguritest ning võimalikest

süsteemsetest kitsaskohtadest. Vajaduse korral tehakse ettepanekuid õigusaktide,

töökorralduse, juhendite või koostöökorralduse muutmiseks.

OAS-i § 101 lõige 5 sätestab juhtumianalüüsiks vajaliku andmetöötluse aluse. Justiits- ja

Digiministeeriumil ning § 10 lõikes 6 nimetatud asutustel ja spetsialistidel on õigus töödelda

andmeid samas ulatuses, nagu on ette nähtud hädaohus oleva täisealise perevägivalla ohvri

juhtumi korralduses. Kuna analüüsi eesmärk on hinnata juhtumile eelnenud asjaolusid,

riskitegureid ning ametkondade tegevust, peab olema võimalus kasutada sama liiki teavet,

millele tuginedes oleks olnud võimalik ohtu tuvastada ja maandada. Andmeliikide ning nende

töötlemise põhjendusi on põhjalikult käsitletud seaduse § 10 selgitustes9 ning neid ei ole vaja

seletuskirjas korrata.

OAS-i § 101 lõige 6 sätestab, et juhtumianalüüsi käigus koostatud järeldusi ja soovitusi

kasutatakse perevägivalla ennetamiseks, ohvrite kaitse parandamiseks ning asutuste koostöö

arendamiseks. Koostatud järeldused ja soovitused ei sisalda isikuandmeid. Analüüsi tulemuste

eesmärk ei ole süüdlaste leidmine, vaid teadmiste kogumine ja süsteemsete parenduste

tegemine. Rahvusvaheline praktika kinnitab, et sellised juhtumianalüüsid on üks tõhusamaid

viise perevägivalla tõttu toimuvate surmade ja raskete tervisekahjustuste vähendamiseks, sest

need võimaldavad õppida kõige raskematest juhtumitest ning kohandada ennetus- ja

sekkumismeetmeid tegelike riskide järgi.

9 OAS seletuskiri on kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu.