Indrek Sooniste

Juhatuse liige

SA Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskus

[email protected]

Teie nr

Meie 19.06.2026 nr 7-9/261121/2605271

Kontrollkäik Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse Nõlvaku hooldekodusse

Austatud Indrek Sooniste

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 7. mail 2026 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse

(edaspidi: hooldekodu) tegevust ja hoolealuste elamistingimusi Nõlvaku 10 majas. Nõlvaku 12

majas tutvuti üldisemalt hooldekodu töökorraldusega. Kontrollkäigust ette ei teatatud.

Õiguskantsler on Nõlvaku 12 hooldekodu kontrollinud 13. novembril 2020 ja teinud seal

järelkontrolli 9. detsembril 2021.

Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul kaasas peremeditsiini eriarst (edaspidi:

tervishoiuekspert). Nõunikud tegid ringkäigu Nõlvaku 10 majas. Lisaks vesteldi Nõlvaku 12 majas

juhtide, meditsiiniõe ja ühe hooldajaga.

Tegevusloa kohaselt pakub hooldekodu Nõlvaku 10 majas ööpäevaringset üldhooldusteenust kuni

24 inimesele. Kontrollkäigu ajal elas seal 22 inimest. Nõlvaku 12 majas on ööpäevaringse

üldhooldusteenuse kohti 48 inimesele ja kontrollkäigu ajal elas seal 42 inimest. Nõlvaku 12 majas

jääb kohti vähemaks, nii et alates 31. juulist 2026 on seal 36 kohta (vt kodulehte).

Nõlvaku 10 maja on ühekorruseline. Hoone on jagatud kaheks tiivaks. Neli magamistuba on

ühekohalised, 10 magamistuba kahekohalised. Maja on tänapäevane ja seda kasutatakse alates

2022. aasta augustist. Nõlvaku 12 maja on kolmekorruseline ja seal on ka lift. Selle maja

magamistoad on kahe- ja kolmekohalised. Mehed ja naised on paigutatud eraldi tubadesse.

Mõlemad hooldekodu majad on kohandatud dementsusega inimeste vajadustele.

Hooldekodu mõlemas majas kasutatakse videovalvet kõikide korruste koridorides ja ühistegevuse

ruumides. Magamistubades videovalvet ei kasutata.

Kontrollkäigu ajal oli Nõlvaku 10 hooldekodu töötajate nimekirjas kokku 10 hooldustöötajat ja

abihooldustöötajat (edaspidi koos: hooldaja). Majas töötab päevasel ajal (kella 8‒20) kolm

hooldajat ning öösel üks hooldaja. Nõlvaku 12 hooldekodus on 14 hooldajat. Päevasel ajal on seal

tööl neli ja öösel üks hooldaja.

Tunnustan hooldekodu selle eest, et peate oluliseks hoolealuste õues viibimist. Palun hoolitsege

selle eest, et inimesed saaksid ka edaspidi regulaarselt õues käia.

2

Hooldusplaanis peaks olema selgelt näha selle ülevaatamise aeg ja hooldusplaanidesse peab kirja

panema kõik ettenähtud andmed.

Palun jälgige, et hoolealustele pakutav toit oleks vaheldusrikas. Iga hooldekodu elanik peaks

saama kanda talle mõeldud rõivaid. Pesemise ajal tuleb inimesele tagada privaatsus.

Hooldaja töölevõtmisel tuleb kontrollida, kas tal pole kehtivat karistust.

Säilivusaja ületanud ravimid peab nõuetekohaselt hävitama.

Hooldusplaanid

Hooldusplaanide koostamise ja ülevaatamise eest vastutab hooldusjuht. Plaanide koostamisel ja

ülevaatamisel osaleb mitu hooldekodu töötajat: juhataja, tegevusjuhendaja, õde ja hooldajad.

Hooldekodu selgituste kohaselt koostatakse hooldusplaan inimese saabumisel hooldekodusse ning

seda uuendatakse nõuetekohaselt kuue kuu tagant. Hea on see, et kui inimese terviseseisund on

vahepeal muutunud, siis uuendatakse hooldusplaani juba enne seda, kui regulaarne ülevaatamise

aeg kätte jõuab.

Suuremal osal kontrollitud hooldusplaanidel olid nende töötajate allkirjad, kes olid osalenud

hooldusplaani koostamisel või ülevaatamisel. Mõnel hooldusplaanil allkirju ei olnud (nt L. H.

hooldusplaanil, Nõlvaku 10 maja). Kui plaanil pole allkirju, ei ole võimalik aru saada, kas need

töötajad on tegelikult osalenud hooldusplaani uuendamisel või mitte. Palun jälgige, et

hooldusplaanid kinnitataks ühetaoliselt.

Hooldekodu töötajad selgitasid kontrollkäigu ajal, et hooldekodu võtab kasutusele uue

hooldusplaani vormi. Osa hooldusplaane oli koostatud juba uuel vormil.

Seni kehtinud vormil koostatud hooldusplaanides ei olnud alati selgelt kirjas, mis kuupäeval oli

hooldekodu seda uuendanud. Näiteks on hooldusplaani vormi osa tabel, kus on eraldi tulp

tulemuste hindamiseks. Sellesse pole kirja pandud tegevuste elluviimise sisulist hinnangut, vaid

on selle hinnangu andmise kuupäev.

Vana hooldusplaani vormil on ka tabel selle kohta, millal tuleb hooldusplaan uuesti üle vaadata ja

millal seda tegelikult tehti. Mitmes hooldusplaanis oli see tabel täitmata või osaliselt täidetud. Uuel

vormil on hooldusplaani koostamise kuupäev eraldi välja toodud. Soovitan jälgida, et alati oleks

selgelt kirjas, mis kuupäeval on hooldusplaan koostatud ja üle vaadatud.

Mitmesse hooldusplaani oli jäetud märkimata, kui sageli olid tegevused kavandatud. Näiteks

puudus uuel vormil koostatud hooldusplaanides märge hügieenitoimingute tegemise sageduse

kohta. Samuti puudus hooldusplaanides teenuseosutaja hinnang hooldustegevuste elluviimise

kohta. Igas hooldusplaanis peab olema kirjas hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi

saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende sagedus ning teenuseosutaja hinnang tegevuste

elluviimise kohta (sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 21 lg 4).

Hooldusplaani vormi uuendamisel soovitan mõelda ka sellele, kuidas hooldusplaani kirja panna

kõige olulisem info, mida konkreetse inimese hooldamisel tuleb arvestada. Jäi mulje, et nii

hooldusplaani varasem vorm kui ka uus vorm ei ole kohandatud väljatrükkimiseks. Näiteks

hoolealuse Ü. K. (Nõlvaku 10 maja) hooldusplaan koosnes 12 leheküljest, kuid neil lehtedel oli

3

vähe sisulist infot. Selleks, et hooldusplaani oleks võimalik hõlpsalt kasutada, võiks olulise info

esitada kompaktselt.

Hooldatava I. M. (Nõlvaku 10 maja) kaustas oli ainult hooldusplaani esileht, plaani sisuline osa

puudus. Hooldusplaane tuleks alati hoida kindlas kohas, kust neid vajaduse korral hõlpsasti kätte

saab.

Palun pöörake tähelepanu, et hooldusplaani oleks selgelt kirja pandud selle ülevaatamise aeg ja et

kõik hooldusplaanid kajastaksid ettenähtud andmeid.

Hügieen ja privaatsus

Meeldiv oli kuulda, et hooldekodul on kujunenud hea koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga.

Kooli podoloogia eriala kutseõppe õpilased käivad praktika käigus hooldekodu elanike jalgu

hooldamas. Selline koostöö on hea lahendus.

Hooldatavaid pestakse graafiku alusel. Nõlvaku 10 majas on ette nähtud, et päeva jooksul pestakse

kuni neli inimest. Magamistubades olid olemas sirmid, millega tagatakse inimestele privaatsus

hooldustoimingute tegemise ajal.

Ülestähendustest selgus, et enamasti pestakse hoolealuseid piisavalt sageli ehk vähemalt kord

nädalas (vt sotsiaalkaitseministri määrust). Siiski oli Nõlvaku 10 majas hoolealuste Ü. K. (2025. a

oktoobris) ja H. P. pesemiskordade vahele jäänud 13 päeva (2025. a detsembris).

Kuna rõivaid ja voodipesu vahetatakse regulaarselt enamasti pärast inimeste pesemist, siis vahetati

ka riideid pikema ajavahemiku tagant. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või

Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (European Committee for the Prevention of Torture

and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment ‒ CPT) hinnangul tuleb ka hoolealuste

voodipesu vahetada vähemalt kord nädalas.1

On mõistetav, et alati ei ole võimalik plaanikohaseid tegevusi ellu viia ‒ näiteks siis, kui inimese

tervislik seisund on halvenenud. Sel juhul on hea, kui märgitakse üles, mis põhjusel jäeti

pesemiskord vahele või voodipesu vahetamata. Näiteks olid hooldustoimingute lehtedele kirja

pandud ajavahemikud, kui mõni hoolealune viibis haiglas. Samuti oli eraldi üles märgitud, kui õe

korraldusel tehti mõnele hoolealusele kuivpesu (nt H. P. hooldustoimingute leht aprillis 2026,

Nõlvaku 10 maja). Selliselt saab hooldekodu säilitada täpsema ülevaate hooldustoimingute

tegemisest.

Palun jätkake seda tava ka edaspidi. Soovitan hooldustoimingute lehtedele teha ülestähendusi ka

selle kohta, kui hooldustegevusi tehakse tavapärasest harvemini.

Vestlustest selgus, et hooldekodus pestakse sageli ühes pesuruumis kaht inimest üheaegselt.

Pesuruumis ei ole eralduskardinat. Selline lahendus ei taga inimestele piisavalt privaatsust.

Kirja tuleks panna ka põhjused, miks hooldustoimingud vahele jäetakse. Palun jälgige, et

inimestele tagataks pesemise ajal privaatsus.

1 CPT 2022. a Itaalia visiit, p 248.

4

Töötajate registreerimine ja koolitamine

Hooldekodu pakub töötajatele mitmesuguseid täiendkoolitusi: on korraldatud näiteks

esmaabikoolitust ja dementsussündroomiga inimestega toimetuleku koolitust. Hooldekodu

selgituste kohaselt viivad asutuses koolitusi läbi juhataja ja hooldusjuht oma õpingute raames.

Tunnustan hooldekodu selle eest, et leitud on hea viis, kuidas asutuse sees teadmisi edasi anda.

Hooldekodu selgituste kohaselt ei kontrollita hooldajaid tööle võttes seda, kas neil on mõni kehtiv

karistus. SHS § 22 lõige 5 näeb ette, et hooldatavatega ei tohi vahetult töötada inimene, keda on

karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kui sellega võidakse ohtu seada hoolealuste elu,

tervis või vara. Hooldekodu ülesanne on hoolitseda, et töötajad vastaksid kehtestatud nõuetele.

Riigikogu on ette näinud, et teenuseosutajal on õigus kaaluda, kas võtta kehtivat karistust kandev

inimene tööle või mitte. Kui inimesel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, võib

hooldekodu keelduda teda tööle võtmast. Hooldekodu peab hindama inimesest ja tema

toimepandud teost tulenevat võimalikku ohtu.2 Palun pöörake edaspidi tähelepanu hooldajate

karistatuse kontrollimisele.

Majandustegevuse registri põhjal on näha, et hooldekodu on registri andmeid järjepidevalt

uuendanud. Siiski olid registrisse kandmata hooldajate L. A. (Nõlvaku 10 maja) ning I. S. ja I. S.-

A. (Nõlvaku 12 maja) andmed. Teenuseosutaja peab tagama, et majandustegevuse üldandmete

muutumisel uuendataks ka registri andmeid ning et uued andmed esitataks registripidajale

viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §

30 lg 5). Palun esitage registrisse ajakohased andmed.

Hooldekodul tuleb hooldajaid tööle võttes kontrollida, ega neil ei ole kehtivat karistust. Seda tuleks

regulaarselt teha ka edaspidi. Majandustegevuse registrisse esitatud hooldajate andmed tuleb hoida

ajakohasena.

Abivahendid

Õiguskantsleri nõunikud vaatasid üle ka Nõlvaku 10 majas kasutatavad abivahendid. Hea on see,

et töötajate töö hõlbustamiseks kasutatakse mitmeid abivahendeid, näiteks kaht tõstukit ning

libilinu ja -laudu.

Ratastoolis istuva inimese toestamiseks on kasutusel spetsiaalne vöö. Hooldekodu selgituste

kohaselt kasutatakse seda lähedase nõusolekul. Ratastooli vööga samasse karpi olid pandud ka

kollased kinnitusrihmad, mille täpne otstarve tekitas küsimusi.

Tuleb silmas pidada, et kui tekib vajadus mõnd inimest istumisel toestada, siis võib selleks

kasutada ainult spetsiaalseid abivahendeid – selleks ettenähtud vöösid või rakmeid. Neid tuleb

käsitseda oskuslikult ja teadlikult.3 Muude vahendite kasutamine ei ole asjakohane. Samuti ei või

toestavaid vöösid kasutada muul eesmärgil, näiteks inimese liikumise takistamiseks. See on

keelatud isegi siis, kui lähedased on selleks nõusoleku andnud. Seda selgitasid õiguskantsleri

nõunikud töötajatele ka kohapeal.

Palun jälgige, et hooldatavate istumise toestamisel kasutataks vaid selleks ettenähtud vahendeid.

2 Vt sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu 98 SE seletuskiri, lk 27 ja 22. 3 Vt ka õiguskantsleri 08.11.2016 kontrollkäiku Narva Sotsiaaltöökeskuse hooldekodu üksusesse, lk 6.

5

Olme

Kontrollitud magamistoad olid puhtad. Meeldiv oli näha, et Nõlvaku 10 maja magamistubades oli

hubasema tunde loomiseks seinad tapetseeritud ja akende ees rippusid tekstiilkardinad. Üldalal oli

mitmesuguseid toataimi. Magamistubade ukseraamid olid värvitud punaseks – kontrastsete

toonide kasutamine teeb dementsusega inimesele magamistoa ukse asukoha eristamise lihtsamaks.

On mõeldud ka sellele, kuidas tagada maja elektrivarustus võimaliku elektrikatkestuse korral, ja

soetatud generaator.

Hooldekodus kasutatakse abi kutsumise süsteemi. Nõlvaku 12 majas on see tehniliselt lahendatud

nii, et kui inimene vajutab kutsunginuppu, süttib tema magamistoa juures ukse kohal signaallamp.

Töötajate selgituste kohaselt signaali muusse seadmesse ei edastata. Näiteks kui kolmandal

korrusel vajab keegi abi ja vajutab kutsunginuppu, kuid hooldaja viibib parasjagu esimesel

korrusel, siis info temani ei jõua. Eriti keeruliseks teeb see olukorra öisel ajal, kui majas on ainult

üks hooldaja.

Ka eelmisel kontrollkäigul selgitas õiguskantsler hooldekodule, et tõhus abi kutsumise süsteem on

vajalik hooldatavatele turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamiseks (SHS § 20 lg 1).

Hooldatavate ohutuse tagamiseks peab töötaja abivajajast kiiresti teada saama.

Nõlvaku 12 majas hakkas silma, et 0-korrusel koridori ukse juures oli põrandakate kulunud ja

katki. Kuigi hooldatavad sellel korrusel ei käi, tuleks töötajate ohutuse tagamiseks ja kukkumise

vältimiseks katkine põrandakate ära parandada.

Abi kutsumise süsteemi kaudu peaks info jõudma hooldajani ka siis, kui ta parasjagu ei viibi samal

korrusel. Parandage palun Nõlvaku 12 majas katkine põrandakate.

Vaba aja veetmine ja aktiveerivad tegevused

Hooldekodus on argipäevadel tööl tegevusjuhendaja. Nõlvaku 10 majas viibib ta kahel ja Nõlvaku

12 majas kolmel päeval nädalas. Nõlvaku 10 majas tegeldakse inimestega eelkõige individuaalselt,

näiteks loetakse neile ette ja tehakse lihtsamaid harjutusi. Tegevused toimuvad kindla päevakava

järgi. Mõnel korral aastas pühade ajal korraldatakse hooldekodus üritusi, tähistatakse ka

sünnipäevi.

Hea on see, et Nõlvaku 10 maja inimesi viiakse õue võimalikult sageli – kui ilm lubab, siis

aidatakse ratastooliga liikujad õue iga päev. Meeldiv oli kuulda, et on mõeldud ka voodihaigetele,

nemad viiakse õue koos voodiga. Hooldekodu kinnitas, et seda tehakse soojemal aastaajal.

Palun jätkake seda tava, et inimesed saaksid regulaarselt olla värskes õhus.

Toit ja rõivad

Süüa pakutakse kindlatel kellaaegadel. Nõlvaku 10 majas antakse hommikusööki kella 9.00,

lõunasööki kella 13.00 ja õhtusööki kella 17.00 ajal. Lisaks pakutakse õhtuoodet, mida võib

serveerida koos õhtusöögiga.

Toit valmistatakse hooldekodu köögis ja tuuakse majja termosnõudes. Paljudele Nõlvaku 10 maja

hoolealustele pakutakse püreestatud toitu. Hooldekodu selgituste kohaselt määrab püreestatud

6

toidu inimesele arst. Vajadusel tehakse ka muud eritoitu, näiteks diabeetikutele. Nii hooldatavad

kui ka töötajad rääkisid, et toit on üldiselt maitsev. Kui mõni toit paljudele inimestele ei meeldi,

siis antakse sellest kööki teada ja tehakse kohandusi.

Märtsi ja aprillikuu menüüde põhjal saab öelda, et igal hommikul pakuti erinevat putru ja võileibu.

Hommikusöögi saaks muuta siiski vaheldusrikkamaks. Tervishoiuekspert tõi veel välja, et menüüs

oli liiga vähe värskeid puu- ja köögivilju. Nende osakaalu tuleks suurendada.

Hea on see, et hooldekodus jälgitakse inimeste vedelikutarbimist ja selle kohta tehakse ka

ülestähendusi.

Hooldatavad võivad kanda enda rõivaid. Vajadusel annab rõivad ka hooldekodu, kuid need rõivad

ei pruugi jääda ainult ühe inimese kasutusse. Üldjuhul saab inimene rõivad peale pesu siiski tagasi.

Kui rõivad ei ole nimega tähistatud, siis on keeruline tagada, et need jõuavad pärast pesemist sama

inimese kätte. CPT on rõhutanud, et hoolekandeasutustes tuleks vältida rõivaste ühiskasutust. Iga

riideese peaks olema ühe inimese kasutuses.4

Palun hoolitsege selle eest, et pakutav toit oleks võimalikult vaheldusrikas ning et värskete puu-

ja köögiviljade osakaal oleks suurem. Igal hoolealusel olema kasutada ainult talle mõeldud rõivaid.

Meditsiiniline abi ja ravimid

Meditsiiniõde töötab hooldekodus argipäeviti. Nõlvaku 10 majas viibib õde kahel päeval nädalas

(teisipäeval ja reedel). Ülejäänud tööpäevadel on õde Nõlvaku 12 majas, kus asub ka tema kabinet.

Öösel ja nädalavahetustel õde majas ei ole.

Meditsiiniõe tööülesanne on tegelda iga päev hooldatavate tervisemuredega, vajaduse korral

arstidega konsulteerida, ravimeid tellida ja käidelda ning protseduure teha (näiteks sidumised).

Oma tegevused dokumenteerib õde kindlas arvutiprogrammis. Sealt on võimalik edastada infot ka

tervise infosüsteemi.

Inimeste tervisemuredest teavitavad õde hooldajad. Mitmesugust infot jäetakse ka kaustadesse,

kus kajastatakse päevasündmusi. Infot vahetatakse hommikusel päevakoosolekul.

Tervishoiuekspert soovitab täpsustada töökorraldust, kuidas vajalik teave jõuaks meditsiiniõele ka

selle aja kohta, kui ta ise tööl ei viibi.

Lamatiste ennetamiseks pööratakse inimesi regulaarselt ja selle kohta tehakse ka ülestähendusi.

Hea on see, et päevasel ajal vahetatakse inimeste lamamisasendit isegi sagemini kui kahe tunni

tagant. Öisel ajal oli mõnikord jäänud pööramise kordade vahele ka kolmetunniseid ajavahemikke

(nt Nõlvaku 10 maja hoolealused V. S. ja M. J., 2026. a mai algus). Kontrollkäigu ajal ei olnud

hooldekodu kinnitusel ühelgi hooldataval lamatisi.

Kui inimene ei suuda ise asendit muuta, siis tuleb teda ööpäev läbi pöörata vähemalt iga kahe tunni

tagant, vajadusel isegi tihedamini.5 Öösiti võib 3–4 tunni tagant pöörata patsienti, kellel ei ole suurt

ohtu lamatiste tekkeks (kes on hea toitumusega, kellel on kuiv nahk ja ei ole lamatisi).

Tervishoiuekspert rõhutas, et sellise otsuse võib teha ainult pärast lamatiste tekkimise riski

hindamist ja otsus tuleb dokumenteerida.

4 CPT 2015. a Moldova visiit, p 179. 5 „Hoolides ja hoolitsedes“, e-õpik (2023), peatükk 8.3 Lamatiste ennetamine.

7

Inimese raviskeemi koostab tavaliselt perearst ja inimene võtab hooldekodusse tulles selle skeemi

kaasa. Ravimite kordusretsepte annab välja ja ravikeemi muudatusi korraldab samuti perearst või

eriarst. Meditsiiniõde hoolitseb selle eest, et info edastataks arstile õigel ajal.

Ravimid komplekteeritakse apteegis individuaalselt doseeritud ravimilindina ja pakendatakse

annustena eraldi kilekottidesse. Ravimeid hoitakse igal korrusel lukustatavas ruumis, kus need on

pandud lukustatud kappi. Hooldajad jagavad ravimeid vastavalt iga inimese raviskeemile.

Dokumenteeritakse ka käsimüügiravimite kasutamist.

Kontrollkäigul märkasid õiguskantsleri nõunikud, et Nõlvaku 10 maja hoolealusele I. M. mõeldud

käsimüügiravimi Nurofen säilivusaeg oli läbi saanud (kuni aprillini 2026). Kõlblikkusaja ületanud

ravimid tuleb kasutuselt kõrvaldada ja nõuetekohaselt hävitada (vt ravimiseaduse §-d 35 ja 36).

Palun tagage, et meditsiiniõde saaks hoolealuste tervise kohta infot ka selle aja kohta, kui ta ise

kohapeal ei viibi. Kõigi ravimite säilivusaega tuleb jälgida ja aegunud ravimid kasutuselt

kõrvaldada.

Ootan Teie seisukohta võimaluse korral hiljemalt 31. juuliks 2026.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Helen Ojamaa-Muru 6938414

[email protected]

Indrek Sooniste

SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus

[email protected]

Teie 25.09.2026 nr

Meie 06.10.2026 nr 7-9/261121/2608276

Kontrollkäigu kokkuvõtte täiendav edastamine

Austatud Indrek Sooniste

Vabandame, et kontrollkäigu kokkuvõte ei jõudnud tegelikult kasutuses olevale e-posti aadressile.

Edastame selle käesoleva kirja lisana.

Täname lisatud selgituste eest ning soovime Teile ja asutuse kollektiivile jaksu edaspidiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek-Ivar Määrits

kontrollkäikude osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Lisa: Kontrollkäik Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse Nõlvaku hooldekodusse (kontrollkäigu

kokkuvõte)

Helen Ojamaa-Muru 6938414 [email protected]