KÄSKKIRI  

      06.10.2026 nr 36   

    Tööalastest rikkumistest teavitamise ja teadete menetlemise kord     Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 7 alusel ja kooskõlas tööalasest Euroopa Liidu õiguse  rikkumisest  teavitaja kaitse  seaduse §-ga 8 kehtestan  tööalastest  rikkumistest  teavitamise  ja  teadete menetlemise korra:   1.  Käesoleva  korraga  kehtestatakse  tööalase  tegevusega  teatavaks  saanud  rikkumisest  asutusesisese  teavituskanali  kaudu  teavitamise,  rikkumisteadete  vastuvõtmise,  teadete  menetlemise ja teavitaja kaitse kord (edaspidi kord).   2. Rikkumiseks  loetakse Euroopa Liidu õigusest  tulenevate  nõuete  rikkumist Riigikantselei  tegevusega  seoses  tööalasest  Euroopa  Liidu  õiguse  rikkumisest  teavitaja  kaitse  seaduse  (edaspidi TÕRTKS)  § 2 lõikes 1 loetletud valdkondades.    3. Info või kahtluse korral, et Riigikantselei tegevusega seoses on toimunud rikkumine, võivad  rikkumisest teavitada kõik TÕRKTS § 3 lõikes 1 loetletud isikud, kellel on Riigikantseleiga  tööalane seos.   4.  Rikkumisteated  saab  esitada  e-posti  aadressile  [email protected].  Rikkumisteade on võimalik esitada ka vahetu juhi kaudu, kes edastab selle nimetatud e-posti  aadressile.    5.  Tööalasest  rikkumisest  teavitamisel  tuleb  rikkumisteates  esitada  teave  võimalikult  konkreetselt, täpselt ja lühidalt. Võimaluse korral esitada järgmine teave: 1) rikkumise  sisu,  tuues  välja  võimalikud  faktilised  asjaolud,  kes  ja  kuidas  on mõjutatud  ning võimalik tekkinud (tekkiv) kahju; 2) rikkumise toimumise koht ja aeg, kui kaua on rikkumine kestnud; 3) rikkumisega  seotud  isikud  (nimi,  ametikoht,  asutus)  ja  võimalikud  tunnistajad /pealtnägijad; 4) olemasolu korral tõendusmaterjalid (pildid, dokumendid, kirjavahetus vms); 5) kuidas informatsioon teavitajani jõudis ning teavitaja seos juhtumiga.   6. Rikkumisteated võtavad vastu, neid menetlevad ja annavad teavitajale tagasisidet vastavalt  TÕRKTS-s  toodud  tähtaegadele kas  tugitegevuste  juht  või  õigusosakonna  juhataja  asetäitja 

(edaspidi  menetleja).  Tagasisidet  ei  anta,  kui  teavitaja  on  tagasiside  saatmise  otsesõnu 

.

2 (2)

(edaspidi  menetleja).  Tagasisidet  ei  anta,  kui  teavitaja  on  tagasiside  saatmise  otsesõnu  keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.   7. Kui Riigikantseleil puudub pädevus rikkumisteate menetlemiseks, edastab menetleja teate  TÕRKTS-s  sätestatud  tähtaja  jooksul  pädevale  asutusele,  informeerides  samal  ajal  sellest  teavitajat, v.a kui teavitaja on selle saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see  seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.   8. Kui tegemist ei ole rikkumisteatega käesoleva korra mõttes, teavitab menetleja sellest teate  esitanud isikut.   9.  Anonüümselt  esitatud  rikkumisteadet    käesoleva  korra  kohaselt  menetlusse  ei  võeta.  Anonüümselt  esitatud  teate  sisu  võetakse  teadmiseks,  vajaduse  ja  võimaluse  korral  kontrollitakse asjaolusid.   10. Menetlejal  on õigus küsida  rikkumisteate  sisu  ja  asjaolude  täpsustamiseks  teavitajalt  ja  muudelt  asjasse  puutuvatelt  isikutelt  täiendavaid  selgitusi,  teavet  ja  olemasolu  korral  tõendusdokumente.    11. Menetleja võib rikkumisteate menetlemisel kaasata asutusesiseselt muid pädevaid isikuid  ja valdkonna spetsialiste või edastada teate edasiseks menetlemiseks selleks pädevale isikule  või asutusele. Menetlusse kaasatud spetsialistidele ja pädevatele isikutele või asutusele edastab  menetleja  info  rikkumisteate kohta  ilma selle  saatja andmeteta või, kui  see on menetlemise  huvides vajalik, tema kirjalikul nõusolekul.   12.  Rikkumisteate  vastuvõtmisel  ja  menetlemisel  rakendatakse  TÖRKTS-s  sätestatud  kaitsemeetmeid, sh tagatakse rikkumisest teavitamise fakti ja isiku konfidentsiaalsus.    13. Rikkumisteate  vastuvõtmisel  ja menetlemisel  töödeldakse  isikuandmeid TÖRKTS §  15  kohaselt.  Töödeldakse  järgmisi  andmeid:  e-posti  aadress,  millelt  teade  on  saadetud,  teate  saatmise  kuupäev  ja  kellaaeg,  teate  sisus  teavitaja    avaldatud  andmed  rikkumise  kohta,  teavitaja nimi ja kontaktandmed.    14. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.   15. Rikkumisteateid ja nende kohta menetluse käigus kogutud informatsiooni säilitatakse kolm  aastat  alates  teavitajale  menetluse  lõpptulemuste  kohta  tagasiside  andmisest  või  sellise  kohustuse tekkimisest.           (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär