Tere

Esmalt tänu, et oleme heas koostöös SoMiga jõudnud selleni, et viljatusrarvi infosüsteemiga (VRIS) seotud seadusandlus on Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osana jõudnud Riigikogus menetlemisele.

See on väga oluline ja väärtuslik areng.

Küsimus on, kuidas saavutame selle, et TTOde, tervisoiutöötajate jaoks halduskoormus ei kasvaks ning ei oleks vajalik topeltandmesisestus, esmalt TTO andmebaasi ja seejärel VRISi. Sellega kasvaks nii töökoormus, kulub enam aega administratiivsele tööle kui kannatab ka andmekvaliteet.

Eelnõu seletuskirjas on öeldud:

6.1.4. Majanduslik mõju 

Sihtrühm: Tervisekassa lepingulised TTO-d (ca 1170) Eelnõuga ei kaasne vahetult arenduskulusid TIS-i andmevahetuste muutmiseks. Pikaajaline mõju TTO-dele on oluline. Eelnõu võimaldab algatada muudatusi, mis tulevikus lõpetavad dubleeriva andmeesitamise kolme andmekogusse, vähendades nii asutuste halduskoormust. Andmete esitamisega seotud muudatused toovad ühekordselt kaasa arenduskulusid ja TTO-de tööprotsessi muudatusi, kuid vähendavad andmevahetuse ülalhoiukulusid ning vabastavad tervishoiuspetsialisti andmete esitamiseks kuluvat tööaega. TTO-dele kaasneb arenduskulu 510 aasta perspektiivis ning enne muudatuste tegemist teavitab Tervisekassa ka osapooli ette. Arendused tellib iga TTO ise vastavas tarkvaras, mida ta konkreetse töölõigu jaoks kasutab. Kui muudatus on võimalik teha keskselt ja vältida arendusi TTO tarkvaras, eelistatakse seda võimalust. Tervisekassa planeerib liikuda muudatustega andmete esitamisel järk-järgult dokumentide kaupa, kasutades testimise tulemusi järgmiste sammude planeerimiseks. Tervisedokumentidel põhinevale rahastusele ülemineku eelduseks on struktureeritud ja piisavalt kvaliteetsed andmed TIS-is. Eelnõu ei näe ette konkreetsete tehniliste lahenduste kohest rakendamist, vaid loob õigusliku aluse terviseandmete kasutamise ja andmekorralduse muutmiseks. Sellest tulenevalt ei ole võimalik seletuskirja koostamise hetkel usaldusväärselt hinnata TTO-de arenduskulusid, kuna need sõltuvad edaspidi väljatöötatavatest konkreetsetest lahendustest, nende mahust, rakendamise ajakavast ja kasutatavast tarkvarast. Kuigi täpset kuluhinnangut ei ole võimalik esitada, on hinnanguliselt tegemist pigem mõõdukate arendustega, mis on võrreldavad tavapäraste regulaarsete andmestandardite muudatustega ja mida on võimalik siduda TTO-de regulaarsete arendustsüklitega.

Küsimused on:

1. Kui palju arendus raviasutusele maksab? Mille alusel nimetatakse kulu mõõdukaks, kui kuluhinnangut pole?
2. Kes selle kinni maksab? Kas raviasutus ise või suudame leida selleks lisarahastuse?
3. Kuidas tagatakse ühekordne andmesisestus? Kas andmed liiguvad infosüsteemide vahel automaatselt või jääb arstile lisatöö?

Oleme korduvalt ka VRIS loomisega seotud ITarendajatelt, TEHIKult koosolekute raames seda küsinud aga selgeid vastuseid ei ole seni saanud või on  vastatud, et see ei ole päevakorras.

Arvestades, et VRIS on vajalik meile kõigile, siis loodan, et suudame leida kaasaegse ja mõistliku IT-lahenduse, et loodav infosüsteem saaks tõesti hästi toimida ja ei oleks märkimisväärne halduskoormuse kasv arstkonnale, viljatusraviga seotud spetsialistidele.

Meeleldi saaks sel teemal kokku ja selgitaks murekohta täpsemalt. Soovime, et oleks väga selge tegevusplaan eesmärgi saavutamiseks. Meil on võimalus teha ainulaadne lahendus maailmas, mis võiks olla eeskujuks teistele, kuidas viljatusravi infosüsteemi üles ehitada. Analoogsete registrite loomine on täna aktuaalne kõigis Euroopa riikides.

Parimate tervitustega

Kristjan Pomm

Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi juhatuse liige

Meestearst, Tartu Ülikooli Kliinikum/Ida-Tallinna Keskhaigla/NovaVita kliinik