| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.4-1.4/2368-1 |
| Registreeritud | 07.10.2026 |
| Sünkroonitud | 08.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 1.4-1.4 Euroopa Liidu Kohtu eelotsused |
| Toimik | 1.4-1.4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Kantsleri vastutusvaldkond |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Vastuvõtmise kuupäev : 07/10/2026
EUROOPA LIIDU KOHUS
Kantselei
02/10/26
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei
L - 2925 LUXEMBOURG
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1384787.6 RO
Eelotsuse asjad C-960/26 ja C-961/26
Parchetul de pe lângă Tribunalul Sălaj et Parchetul de pe lângă Curtea de Apel Cluj jt
[Eelotsusetaotluse esitanud kohus (kohtud): Tribunalul Mureş - Rumeenia]
Eelotsusetaotluste kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab nimetatud kohtuasjades artikli ELTL 267 alusel esitatud
eelotsusetaotluste ärakirja.
Euroopa Kohtu president otsustas kohtuasjad liita menetluse kirjaliku ja suulise osa ning
kohtuotsuse huvides.
Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes
Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,
liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud
küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse
korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või
tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke
seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,
kusjuures seda tähtaega ei pikendata.
Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna
lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui
küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti
samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtajajooksul.
Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse
lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.
-2-
Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele
juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate
kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis
„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud
kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette
nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte
viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.
Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.
Ramona Seres
Ametnik
Vastuvõtmise kuupäev : 07/10/2026
Kokkuvõte C-960/26 - 1
Kohtuasi C-960/26*
Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98
lõikele 1
Saabumise kuupäev:
27. august 2026
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Tribunalul Mureș (Mureșe esimese astme kohus, Rumeenia)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
3. juuli 2025
Hageja:
A.B.
Kostjad:
Parchetul de pe lângă Tribunalul Sălaj
Parchetul de pe lângă Curtea de Apel Cluj
Põhikohtuasja ese
Eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli olev esimese kohtuastme töövaidlus,
mille esemeks on hagi, milles hageja nõuab, et kostjaid kohustataks prillide eest
hüvitist maksma.
Eelotsuse küsimused
1. Kas liikmesriigi kohus, kes peab esmajärjekorras kohaldama
direktiivi 1999/70/EÜ sätteid, on kohustatud tagama nende sätete täieulatusliku
kohaldamise ja peab jätma omal algatusel kohaldamata ükskõik missuguse
nendega vastuolus oleva riigisisese õigusnormi, isegi kui see on hilisem, ilma et ta
peaks taotlema või ära ootama, et see õigusnorm tunnistatakse enne õigusaktidega
või ükskõik missuguses muus põhiseaduslikus menetluses kehtetuks?
* Kohtumenetluse keel: rumeenia.
ET
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-960/26
2
2. Kas direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 lõikeid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et
need võivad olla aluseks sellist liiki nõudele, nagu on kõne all põhikohtuasjas,
mille eesmärk on saavutada niisuguste vajalike ja konkreetsete kulude (mis ei ole
üleliigsed ja vastavad töötaja konkreetsete nägemisraskuste astmele) hüvitamine,
mis töötajal tekkisid nägemisteravust korrigeeriva erivahendi ostmisel (juhul kui
tööandja seda vahendit otse ei paku ja hüvitab osaliselt vaid väga väikese või
ebaolulise summa)?
3. Kas direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 lõikeid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et
nendega on vastuolus see, kui riigisiseste õigusnormidega kehtestatakse
ebamõistlikud ja asjakohatud piirangud töötajate õigusele saada täies ulatuses
tagasi vajalikud ja konkreetsed kulud (mis ei ole üleliigsed ja vastavad töötaja
konkreetsete nägemisraskuste astmele), mis töötajal tekkisid nägemisteravust
korrigeeriva erivahendi ostmisel (juhul kui tööandja seda vahendit otse ei paku ja
hüvitab osaliselt vaid väga väikese või ebaolulise summa), kui need piirangud
toovad töötajatele kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi?
4. Kas liikmesriigi kohtud on direktiivi 90/270/EMÜ artikli 9 lõigete 3 ja 4
alusel kohustatud kaitsma töötajate tegelikke individuaalseid õiguseid, eelkõige
ebamõistlike ja asjakohatute piirangute korral, mis tulenevad otseselt riigisisestest
õigusnormidest, kui selliste piirangutega rikutakse töötajate õigust saada
nägemisteravust korrigeerivad erivahendid, mis vastavad nende konkreetsete
nägemisraskuste astmele, või kui need toovad töötajatele kaasa täiendavaid
rahalisi kohustusi?
Asjakohased õigusnormid
Riigisisese õiguse sätted
Rumeenia põhiseadus (Constituția României), artikli 1 lõige 5 (põhiseaduse,
selle ülimuslikkuse ja seaduste järgimise kohustuse kohta) ja artikli 147 lõige 4
(Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus,
edaspidi „konstitutsioonikohus“) lahendite kohustuslikkuse kohta);
Seadus nr 567/2004 kohtute ja nende juures tegutsevate prokuratuuride
spetsialiseerunud abitöötajate staatuse ning riiklikus kriminalistikaekspertiisi
instituudis tegutsevate töötajate staatuse kohta (Legea nr. 567/2004 privind
statutul personalului auxiliar de specialitate al instanțelor judecătorești și al
parchetelor de pe lângă acestea și al personalului care funcționează în cadrul
Institutului National de Expertize Criminalistice). Selle seaduse artikli 67 lõikes 1
on sätestatud põhimõte, et kohtusüsteemi spetsialiseerunud abiteenistujatele on
tervishoid tasuta.
Valitsuse määrus nr 762/2010 teatavatele kohtusüsteemi töötajate kategooriatele
tasuta tervishoiuteenuste, ravimite ja proteeside andmise tingimuste kohta
(Hotărârea Guvernului nr. 762/2010 privind condițiile de acordare, în mod
PARCHETUL DE PE LÂNGĂ TRIBUNALUL SĂLAJ ȘI PARCHETUL DE PE LÂNGĂ CURTEA DE APEL CLUJ
3
gratuit, a asistenței medicale, medicamentelor și protezelor pentru unele categorii
de personal din sistemul justiției). Selle valitsuse määruse artikli 9 punktis g on
muu hulgas ette nähtud, et prillide eest makstavat tasu ei või hüvitada
kohtusüsteemi kulude eest vastutavate eelarvevahendite käsutajate eelarvest.
Valitsuse määrus nr 1028/2006 kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse
miinimumnõuete kohta (Hotărârea Guvernului nr. 1028/2006 privind cerințele
minime de securitate și sănătate în muncă referitoare la utilizarea echipamentelor
cu ecran de vizualizare). Selle valitsuse määruse artiklid 12–16 vastavad sisuliselt
direktiivi 90/270 artikli 9 lõigetele 1–5.
Seadus nr 95/2006 tervishoiusektori reformi kohta (Legea nr. 95/2006 privind
reforma în domeniul sănătății). Selle seaduse artikli 248 lõike 1 punktis j on
sätestatud, et nägemise korrigeerimiseks vajalike vahendite eest makstavat tasu ei
hüvitata ühtsest sotsiaal- ja tervisekindlustuse kassast. Nimetatud tasu tuleb
maksta kindlustatud isikul, seda taotlevatel asutustel, riigieelarvest või muudest
allikatest.
Valitsuse kiireloomuline määrus nr 53/2024, millega kehtestatakse meetmed
teatavate eelarvetegevuse sektorite töötajate töötasu ja teatavate korralduslike
aspektide reguleerimise kohta (Ordonanța de urgență a Guvernului nr. 53/2024
privind măsuri referitoare la salarizarea personalului din unele sectoare de
activitate bugetară, precum și reglementarea unor aspecte organizatorice)
(edaspidi „kiireloomuline määrus nr 53/2024“). Selle kiireloomulise määruse
V artikli lõikes 1 on sätestatud, et alates selle jõustumise kuupäevast hüvitavad
ametiasutused ja riigi institutsioonid töötajatele, kes tavaliselt kasutavad kuvarit
oma tavapärasest tööajast märkimisväärse aja kestel, nägemisteravust
korrigeerivate erivahendite ostmise 500 Rumeenia leu piires inimese kohta.
Valitsuse määrus nr 64/2025, millega kiidetakse heaks kiireloomulise määruse
nr 53/2024 V artikli lõigete 1 ja 2 sätete rakenduseeskirjad (Hotărârea
Guvernului nr. 64/2025 pentru aprobarea Normelor de aplicare a prevederilor
articolului V alineatele (1) și (2) din Ordonanța de urgență a Guvernului
nr. 53/2024).
Liidu õiguse sätted
Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise
tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv
direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses), artikli 9 lõiked 3 ja 4.
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-960/26
4
Asjakohane kohtupraktika
Riigisiseste kohtute praktika
Rumeenia konstitutsioonikohtu kohtuotsus nr 390/2021. Selle kohtuotsusega
võttis Rumeenia konstitutsioonikohus seisukoha riigisisese õiguse ja liidu õiguse
vahelise suhte kohta. Ta leidis sisuliselt, et Rumeenia põhiseaduse artiklis 148 on
ette nähtud liidu õiguse kohaldamine eelisjärjekorras. Seda eelisjärjekorras
kohaldamist piirab aga mõiste „liikmesriigi põhiseaduslik identiteet“. Sellest
identiteedist tulenevalt on Rumeenia konstitutsioonikohtul kohustus tagada
põhiseaduse ülimuslikkus Rumeenia territooriumil. Põhiseaduse artikkel 148 ei
anna õigust kohaldada liidu õigust eelisjärjekorras Rumeenia põhiseaduse ees,
mistõttu ei ole liikmesriigi kohtul pädevust kontrollida, kas põhiseaduse
artikli 148 alusel põhiseaduspäraseks tunnistatud riigisisesed õigusnormid on liidu
õigusega kooskõlas. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kehtestas Rumeenia
konstitutsioonikohus selle kohtuotsusega põhimõtte, mille kohaselt ei saa
liikmesriigi kohtud jätta kohaldamata Rumeenia konstitutsioonikohtu praktikat,
mida nad peavad liidu õigusega vastuolus olevaks.
Liidu kohtute praktika
22. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Inspectoratul General pentru Imigrări
(prillide soetamine töötaja poolt), C-392/21, EU:C:2022:1020 (edaspidi
„kohtuotsus IGPI“), punktid 56 ja 60; 30. septembri 2003. aasta kohtuotsus
Köbler, C-224/01, EU:C:2003:513; 20. novembri 2018. aasta kohtuotsus
Sindicatul Familia Constanța jt, C-147/17, EU:C:2018:926, punkt 41; 30. märtsi
2006. aasta kohtuotsus Mattern ja Cikotic, C-10/05, EU:C:2006:220, punkt 22;
4. juuni 2009. aasta kohtuotsus Vatsouras ja Koupatantze, C-22/08 ja C-23/08,
EU:C:2009:344, punkt 27; 9. märtsi 1978. aasta kohtuotsus Amministrazione delle
finanze dello Stato vs. Simmenthal, 106/77, EU:C:1978:49; 21. detsembri
2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C-357/19, C-379/19, C-547/19,
C-811/19 ja C-840/19, EU:C:2021:1034; 3. septembri 2020. aasta kohtuotsus
Vikingo Fővállalkozó, C-610/19, EU:C:2020:673.
Asjaolude ja põhikohtuasja lühiülevaade
1 Hageja töötab esimese kohtusekretärina Tribunalul Sălajis (Sălaji esimese astme
kohus, Rumeenia) juures asuvas prokuratuuris. Oma ametikohustuste täitmisel
töötab ta enamasti arvutiekraani ees.
2 Oftalmoloogi koostatud meditsiiniliste arvamuste kohaselt halvenes hageja
nägemine arvutiekraani ees töötamise tõttu, mistõttu talle kirjutati nägemisdefekti
korrigeerimiseks välja prillid. Hageja ostis prillid oma raha eest, summas
1770 Rumeenia leud ja nõudis seejärel kostjatelt selle summa hüvitamist.
PARCHETUL DE PE LÂNGĂ TRIBUNALUL SĂLAJ ȘI PARCHETUL DE PE LÂNGĂ CURTEA DE APEL CLUJ
5
3 Kostjad keeldusid kõnealust summat hüvitamast. Esiteks tuginesid nad valitsuse
määruse nr 762/2010 artikli 9 punktile g, mille kohaselt ei saa prillide eest
makstavat tasu hüvitada kohtusüsteemi kulude eest vastutavate eelarvevahendite
käsutajate eelarvest. Teiseks märkisid nad, et kiireloomulise määruse nr 53/2024
artikli V lõike 1 kohaselt piirduks hüvitis igal juhul 500 Rumeenia leuga.
4 Hageja pöördus Tribunalul Mureșe (Mureșe esimese astme kohus, Rumeenia),
eelotsusetaotluse esitanud kohtu poole, paludes sisuliselt kohustada kostjaid
hüvitama kogusummat, mis ostetud prillide eest tasuti.
Põhikohtuasja poolte peamised argumendid
5 Hageja rõhutab, et tema tööülesandeid arvestades on ta sunnitud tegema tööd
peaaegu eranditult kuvarite ees, mis on asjaolu, mis on tema nägemist oluliselt
halvendanud. Seetõttu oli ta sunnitud pärast oftalmoloogiga konsulteerimist ja
viimase soovitusel dioptrite erinevuse tõttu prille vahetama. Nimetatud arst
tuvastas, et tema nägemise halvenemine oli arvutiekraani ees töötamise otsene
tagajärg. Hageja tugines muu hulgas kohtuotsusele IGPI.
6 Kostjad väidavad, et arvestades, et on olemas sõnaselged riigisisesed õigusnormid
prillide hüvitamise välistamise kohta, on käesoleval juhul vastuvõetamatu
kohtuotsuse IGPI ja liidu õiguse kohaldamine, kuna see kahjustaks riigisisese
õiguse ootuspärasust ja takistaks riigisiseste õigusnormide kohaldamist, mis on
vastuolus Rumeenia põhiseaduses sätestatud põhimõtetega.
Eelotsusetaotluse põhjendused
7 Eelotsusetaotluse esitanud kohus analüüsib esiteks oma eelotsusetaotluse
vastuvõetavust, märkides, et ta täidab kõiki Euroopa Kohtu kohtupraktikas ette
nähtud tingimusi, et teda saaks kvalifitseerida „kohtuks“ ELTL artikli 267
tähenduses. Mis puudutab täpsemalt tema sõltumatuse nõuet, siis rõhutab ta, et
kuigi kohtukoosseis koosneb ühest kohtunikust ja kahest kohtunikuabist, on tema
otsuste tegemisel otsustav kohtuniku hääl, samas kui kohtunikuabide hääl on
nõuandvat laadi. Lisaks on kohtunikuabid sõltumatud ja nimetatud ametisse
püsivalt, ning peavad järgima kõiki kohtunikele seaduses ette nähtud kohustusi.
8 Teiseks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus seoses esimese eelotsuse
küsimusega, et liidu õigus kohustab teda määrama hageja ostetud prillide täieliku
hüvitamise, kuid ta ei saa edasi minna riigisiseste õigusnormide niisuguse
tõlgendamisega, mis on kooskõlas liidu õigusega, ega tagada liidu õiguse sätete
täieulatuslikku toimet.
9 Seega ühelt poolt keelab seaduse nr 95/2006 artikli 248 lõike 1 punkt j riiklikus
tervishoiusüsteemis hüvitise maksmise nägemise parandamiseks vajalike
vahendite eest ning kiireloomulise määruse nr 53/2024 sätted näevad ette, et
ülemmäär, mille piires avaliku sektori asutused ja institutsioonid võivad seda
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-960/26
6
hüvitist maksta, on 500 Rumeenia leud. Teiselt poolt kohustab Rumeenia
konstitutsioonikohtu praktika, eelkõige kohtuotsus nr 390/2021, teda kohaldama
riigisiseseid õigusnorme täpselt ja tingimusteta, arvestades, et Rumeenia
konstitutsioonikohus on otsustanud, et liikmesriigi kohus ei tohi jätta
konstitutsioonikohtu siduvat kohtupraktikat kohaldamata isegi siis, kui ta leiab, et
see on liidu õigusega vastuolus.
10 Sellest tulenevalt on eelotsusetaotluse esitanud kohtul põhjendatud kahtlus, kas tal
on endiselt voli ja võimalus kohaldada liidu õiguse esimuse põhimõtet, ning
kahtlus seoses selle kindlakstegemisega, kas põhiseaduslikud sätted ja Rumeenia
konstitutsioonikohtu siduv kohtupraktika võivad teda takistada liidu õigust
kohaldamast.
11 Kolmandaks, mis puudutab teist, kolmandat ja neljandat eelotsuse küsimust, mille
kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab koondpõhjenduse, siis märgib see
kohus, et ta soovib teada, kas Rumeenia õigusnormid, mis käsitlevad töötajale
nägemisteravust korrigeeriva erivahendi ostmisel tekkinud vajalike ja
konkreetsete kulude piiratud hüvitamist, on kooskõlas direktiivi 90/270 artikli 9
lõigetega 3 ja 4, mis on tema arvates tingimusteta ja piisavalt täpsed, et
üksikisikud saaksid neile liikmesriigi kohtus tugineda.
12 Viidates kohtuotsuse IGPI punktidele 56 ja 60, leiab ta, et kõnealused seisukohad
on põhikohtuasjas kohaldatavad. Järelikult on hageja Euroopa Kohtu praktika
kohaselt töötaja, kelle tööandja on Rumeenia riik, kes maksab talle töötasu
riiklikest vahenditest. Üks palgaga seotud element, millele hagejal on õigus, on ka
nägemisteravust korrigeeriva seadme ostmisega seotud vajalike ja konkreetsete
kulude täielik hüvitamine. Osaledes avaliku sektori vahenditega nende kulude eest
hüvitise saamise õiguse andmisel, tegutseb Rumeenia riik oma avalikus
teenistuses töötavate kutsetöötajate tööandjana.
13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab aga, et kohtuotsuses IGPI ei ole selgitatud,
kas liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi praktika sekkuda töösuhetesse
seadusandlikul teel, kehtestades nägemisteravust korrigeeriva seadme ostmisel
töötajale tekkinud vajalike ja konkreetsete kulude hüvitamise ülemmäära väikeses,
ebamõistlikus ja muutumatus summas, mis ei vasta asjaomase töötaja konkreetsete
nägemisraskuste astmele.
14 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei ole oluline, kas hageja
oftalmoloogiline seisund oli tingitud kuvariga töötamisest või mitte. Ainus
asjakohane küsimus on see, et prillid on mõeldud selleks, et aidata tal korrigeerida
või vältida nägemishäireid, mis on seotud tema tegevusega, millega kaasneb
kuvari kasutamine. Oftalmoloogi soovitusest ja ettekirjutusest nähtub, et vanu
läätsi ei saanud enam kuvariga töötamiseks kasutada ning et välja kirjutatud prillid
on selle tegevusega kaasnevate spetsiifiliste nägemisraskuste korrigeerimiseks
sobivamad kui üldiste nägemisraskuste korrigeerimiseks.
PARCHETUL DE PE LÂNGĂ TRIBUNALUL SĂLAJ ȘI PARCHETUL DE PE LÂNGĂ CURTEA DE APEL CLUJ
7
15 Neljandaks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kõigile eelotsuse
küsimustele tuleb vastata jaatavalt.
Vastuvõtmise kuupäev : 07/10/2026
Kokkuvõte C-961/26 - 1
Kohtuasi C-961/26 *
Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98
lõikele 1
Saabumise kuupäev:
27. august 2026
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Tribunalul Mureș (Rumeenia)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
3. juuli 2025
Hageja:
C.D.
Kostja:
Curtea de Apel Brașov
Asjaolud ja põhistus on sarnased ja eelotsuse küsimused identsed nendega, mis
esitati kohtuasjas C-960/26.
* Kohtumenetluse keel: rumeenia.
ET