Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine” seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on vähendada toetuse saajate halduskoormust ja riigiasutuste töökoormust. Muudatustega jäetakse sotsiaalkaitseministri määrustest välja täiendav kestvusnõue pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva viieaastase kohustusliku perioodi lõppemist ja sellega kaasnev järelevalvekohustus. Muudatustel puudub mõju meetme eesmärkidele ja toetatavate tegevuste sisule ning toetuse saajate õigustele ja kohustustele Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude ulatuses. Määruse kohaselt väheneb toetuse saajate halduskoormus. Täpsem halduskoormuse muutuse kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 4.1. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof (tel 5916 3465, [email protected]) ja hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull (tel 5381 3453, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks” tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” avatud taotlusvooru toetuse andmise tingimustega. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määrust nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” ja sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2017. a määrust nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel” (edaspidi koos määrused). Määruste alusel on taotlusvoorud lõppenud ja kõik toetust saanud projektid on ellu viidud, sealhulgas lõppes abikõlblikkuse periood 31. detsembril 2023. Lisaks on määrus seotud valitsuskabineti 21. augusti 2025. a nõupidamise päevakorrapunkti nr 2 „Määruste revisjoni kokkuvõttest” tehtud otsusega, mille eesmärk on vähendada halduskoormust. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millega tehakse määruste samasisulised muudatused. Määruse §-de 1 ja 2 punktiga 1 muudetakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõiget 2, mis reguleerib toetuse saaja kohustust tagada erihoolekande taristu eesmärgipärane kasutamine pärast projekti lõppemist.

2

Kehtivas redaktsioonis on eesmärgipärase kasutamise kohustuse kestus 20 aastat projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest. Muudatusega vähendatakse kestvusperioodi ning sätestatakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõike 2 punktis 1 selgesõnaliselt, et taristu peab olema kasutusel vastavalt taotluse rahuldamise otsusele viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, välja arvatud juhul, kui muudatused on eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud. Muudatus suurendab õigusselgust ning viib sõnastuse kooskõlla Euroopa Liidu struktuurivahendite kestvusnõuetega. Lisaks kestvusnõudele nähakse vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõike 2 punktis 2 ette, et perioodil, mis järgneb punktis 1 sätestatule (s.o viie aasta möödumisel projekti lõppmakse tegemisest, kuid enne 2035. aasta 31. detsembrit), on toetuse saaja kohustatud tegevuste muutmisest rakendusasutust üldjuhul kuus kuud ette teavitama. Sõna „üldjuhul“ kasutamine on vajalik, kuna kõik tegevuste muutmise vajadused ei pruugi olla toetuse saajale kuus kuud ette teada või selliselt ette planeeritavad. See võib puudutada näiteks olukordi, kus muudatus tuleneb toetuse saajast sõltumatutest asjaoludest, kiiresti muutunud teenusevajadusest, teenuse toimepidevuse tagamise vajadusest või pooleliolevatest ümberkorraldustest, mille täpne ajakava selgub hiljem. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal rakendusasutust teavitada esimesel võimalusel pärast muudatuse vajaduse selgumist. Sõnastus ei muuda teavitamiskohustust vabatahtlikuks ega anna rakendusasutusele kooskõlastuspädevust. Tegevuste muutmisena on käsitatav nii taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamine kui ka teenuse osutamisega seotud tegevuste muutmine (nt osutatava teenuse muutumine). Teavitusperiood kuni aastani 2035 ühtib erihoolekandevaldkonna reformi rakendamise perioodiga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette keeruka psüühikahäirega inimestele teenusmudeli kontseptsiooni (erihoolekande reform) väljatöötamist 2027. aasta I kvartaliks. Reformi rakendamise periood pärast seda kestab hinnanguliselt kuni aastani 2035. Teavitamiskohustuse täitmiseks esitab toetuse saaja rakendusasutusele (Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonnale) kirjaliku teavituse e-posti aadressil [email protected], märkides kirja teemareale märksõna „ERF meede 2.5.1”. Teavitus peab sisaldama kavandatava muudatuse kirjeldust ja põhjendust, mis võimaldab hinnata muudatuse mõju. Rakendusasutus edastab saadud teabe erihoolekandeteenuste arendamise seisukohast edasiste tegevuste kavandamiseks Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnale. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada ülevaade Euroopa Liidu vahendite toel loodud taristu kasutamisest pärast Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva kestvusnõude lõppemist. Esitatud teabe alusel on võimalik hinnata, kas teenuse osutamisega seotud muudatused võivad mõjutada erihoolekandeteenuste kättesaadavust või kvaliteeti. Teabe alusel on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnal võimalik kooskõlas riikliku hoolekandepoliitika eesmärkidega pidada toetuse saajaga vajaduse korral täiendavaid arutelusid muudatuse mõju üle erihoolekandeteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile ning võimaluse üle jätkata teenuse osutamist samas asukohas. Seega ei ole teavitamiskohustus kooskõlastuskohustus, vaid tegemist on infopõhise teavitamisega, mille eesmärk on poliitikakujundamiseks ja teenuse paremaks planeerimiseks vajaliku info saamine. Määruse §-de 1 ja 2 punktiga 2 täpsustatakse viidet toetuse saaja kohustusele, mille täitmine on võõrandamise nõusoleku andmise eelduseks. Kuna vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõige 2 jagatakse edaspidi kaheks eraldi punktiks, ei ole üldine viide „lõikes 2“ enam piisavalt täpne. Viide tuleb siduda üksnes lõike 2 punktiga 1, mis käsitleb viieaastast taristu eesmärgipärase kasutamise kohustust. See väldib ebaselgust ja tagab, et lõikes 3 sätestatud tagasinõude või muu tagajärje kohaldamine seostub ainult kestvusnõude rikkumisega, mitte uue teavitamiskohustusega. Võõrandamise nõusoleku andmisel tuleb kestvusnõude tähtaja jooksul lisaks vastavalt määruste § 26 ja § 20 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimustele arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud nõuete täitmist. Määruse teksti ei lisata ELi määruse artiklile 71 eraldi viidet ega kirjutata selle sisu

3

riigisisesesse õigusakti ümber, kuna ELi määrus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav. Seletuskirja täpsustus on vajalik, et toetuse saajatele oleks üheselt arusaadav, et võõrandamise nõusoleku andmisel ei piisa üksnes riigisiseses määruses nimetatud eesmärgipärase kasutamise tingimuse täitmisest, vaid täidetud peavad olema ka ELi õiguses sätestatud kestvusnõude tingimused. Määruse §-de 1 ja 2 punktidega 3 ja 4 jäetakse vastavalt määruste § 28 ja § 22 pealkirjast välja viide Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) ning tunnistatakse kehtetuks vastavalt määruste § 28 ja § 22 lõige 3. Kehtiva regulatsiooni kohaselt onSKA-le pandud kohustus kontrollida toetuse abil loodud taristu kasutamist pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustusliku kestvusnõude lõppu. Selline kohustus ei tulene seadusest ega Euroopa Liidu õigusest ning seda ei ole olnud võimalikka praktikas rakendada. Muudatus kõrvaldab põhjendamatu töökoormuse ja ühtlustab regulatsiooni. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 71 tulenev viieaastane investeeringu kestvuse nõue jääb määruse muudatustest sõltumata kehtima. Määrusega ei muudeta toetuse saaja kohustust tagada ERFist rahastatud taristu eesmärgipärane kasutamine viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest ega Euroopa Liidu õigusest tulenevaid tagajärgi selle nõude rikkumise korral. Muudatus puudutab üksnes senist riigisisest täiendavat kestvus- ja kontrolliperioodi, mis ületab Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustuslikku kestvusperioodi. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Määruse mõjud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kestvusnõude kohaselt tuleb ERFist rahastatud taristuinvesteeringu puhul tagada projekti tulemuste säilimine ja eesmärgipärane kasutamine viie aasta jooksul alates projekti lõppmakse tegemisest. Euroopa Liidu õigus näeb nimetatud perioodi jooksul ette ka võimaluse rakendada rikkumise korral finantskorrektsioone. Kuigi määrus (EL) nr 1303/2013 ei välista liikmesriigi võimalust kehtestada riigisisese õigusega täiendavaid eesmärgipärase kasutamise nõudeid, peavad sellised kohustused vastama õigusselguse, õiguspärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Kehtivates määrustes sätestatud SKA kontrollikohustus ulatub Euroopa Liidu õigusest tulenevast viieaastasest kestvusperioodist märkimisväärselt kaugemale, kuid puudub regulatsioon, mis määratleks sellise järelevalve õigusliku aluse, rikkumise õiguslikud tagajärjed või nende rakendamise korra. Seetõttu ei ole põhjendatud säilitada täiendavat kontrollikohustust pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva kestvusnõude lõppemist. Muudatus ei mõjuta erihoolekandeteenuste kättesaadavust ega kvaliteeti. Euroopa Liidu õigusest tulenev viieaastane kestvusnõue säilib muutumatul kujul ning toetuse abil rajatud taristut tuleb jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt. Muudatus annab toetuse saajatele võimaluse pärast kohustusliku kestvusnõude lõppemist toetuse kaasabil loodud taristut

4

paindlikumalt kasutada juhul, kui on vajalik erihoolekandeteenuseid ümber korraldada (teavitades sellest eelnevalt rakendusasutust). Seega seisneb muudatuse mõju eelkõige regulatsiooni lihtsustamises ja õigusselguse suurendamises. Teenusesaajate õigused ega toetatud projektide eesmärgid ei muutu. 4.1. Mõju halduskoormusele Määrustes tehtavad muudatused aitavad korrastada õigusruumi, vähendada kehtivate, kuid sisutühjade normide hulka ning tagada, et kehtivad ainult ajakohased ja rakendatavad õigusaktid. Määruse mõju on normitehniline ja süsteemne – see toetab õigusselgust ja järjepidevust ning aitab vältida õigusruumi killustumist. Muudatuse tulemusel väheneb toetuse saajate halduskoormus ning SKA ja rakendusasutuse töökoormus. Pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva viieaastase kestvusnõude lõppemist ei pea toetuse saaja enam taotlema rakendusasutuselt kooskõlastust taristu kasutamise või teenuse osutamisega seotud muudatusteks. See asendatakse teavitamiskohustusega, mis ei eelda rakendusasutuse eelnevat nõusolekut ega eraldi otsustusmenetlust. Teavituse eesmärk on anda Sotsiaalministeeriumile ülevaade toetuse abil loodud taristu kasutamise muutustest erihoolekandevaldkonna edasise planeerimise jaoks. Samuti väheneb SKA ja rakendusasutuse töökoormus, kuna määrustest jäetakse välja SKA täiendav kontrollikohustus, mis ulatus Euroopa Liidu õigusest tulenevast viieaastasest kestvusnõudest kaugemale. Rakendusasutusel ei ole pärast viieaastase kestvusnõude lõppemist enam vaja hinnata muudatuste lubatavust kooskõlastusmenetluses, vaid üksnes vastu võtta toetuse saaja teavitus ja edastada see vajaduse korral Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnale edasiste tegevuste kavandamiseks. Muudatus on kooskõlas valitsuskabineti 21. augusti 2025. a otsusega vähendada kehtivas õiguses põhjendamatut halduskoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisel ei kaasne riigieelarvele lisakulu ega -tulu. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks regulatsioonid, mis ei ole praktikas rakendatavad, ning jäetakse välja Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustuslikku kestvusperioodi ületavad täiendavad kontrolli- ja kooskõlastamiskohustused. Selle tulemusel väheneb toetuse saajate halduskoormus ning Sotsiaalkindlustusameti ja rakendusasutuse töökoormus. Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid rahalisi vahendeid ega uusi töökorralduslikke lahendusi; teavituste menetlemine toimub olemasoleva töökorralduse raames. 6. Määruse jõustumine Muudatus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja toetuse saajatele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega, kuid ametlikku vastuskirja ei edastanud. SA-l Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Tallinna Linnavaraametil, Eesti Agrenska Fondil ja Jõhvi Vallavalitsusel kommentaare ei olnud. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, Sotsiaalkindlustusamet, AS Hoolekandeteenused ning Justiits- ja Digiministeerium esitasid oma ettepanekud, mis puudutasid peamiselt teavitamiskohustuse ulatust ja tähtaega, taristu

5

eesmärgipärase kasutamise ja kestvusnõude käsitlust, rakendusasutuse kooskõlastuse tähendust, pooleliolevate ümberkorralduste arvestamist ning seletuskirja täpsustamist. Arvestati Sotsiaalkindlustusameti ettepanekuga pikendada teavitamistähtaega kolmelt kuult kuuele kuule ning Justiits- ja Digiministeeriumi märkusega täpsustada halduskoormuse vähenemise praktilist mõju. Osaliselt arvestati Riigi Tugiteenuste Keskuse ja AS Hoolekandeteenuste märkusi seletuskirja täiendamise ja selgituste lisamisega. Ei arvestatud ettepanekuid jätta tegevuste muutmisest teavitamise kohustus välja, sätestada samaaegne teavitamine ka Sotsiaalkindlustusametile, siduda taristu kasutamine viieaastase kestvusnõude ajal jäigalt üksnes taotluse rahuldamise otsusega ega lisada eraldi üleminekusätteid. Nimetatud ettepanekud ei olnud eelnõu eesmärki ja kehtivat õigusraamistikku arvestades vajalikud ega proportsionaalsed. Kooskõlastamisel esitatud märkused ja nende arvestamise põhjendused on esitatud seletuskirja lisas.

sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine” seletuskiri

Lisa Kooskõlastustabel

Asutus Kommentaar, ettepanekud Arvestatud, mittearvestatud, selgitus

Tartu Linnavalitsuse

sotsiaal- ja

tervishoiuosakond

Teeme ettepaneku sõnastada sotsiaalkaitseministri 14. septembri

2015. a määrust nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“

järgmiselt:

4) paragrahv 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse saaja kohustub:

2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise

lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest

vähemalt kolm kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise

lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda

muudetakse pärast punktis 1 nimetatud perioodi lõppemist, kuid

enne 2035. aasta 31. detsembrit.“;

Muudatus võimaldaks erihoolekande reformivalguses toetuse

saajatele pärast kohustusliku kestvusnõude lõppemist tegeleda veel

vähem asjaajamisega, kui jätkatakse erihoolekandeteenuste

osutamisega. Võiks kehtida põhimõte, et kui jätkatakse

erihoolekandeteenuste osutamist, mitte ei lõpetata nende osutamist,

siis puudub vajadus eelnevalt sellest sotsiaalkaitseministrit

teavitada. Selline muudatus aitaks korrastada õigusruumi,

vähendada halduskoormust tulevase erihoolekandereformi vaates,

mil võivad tänased erihoolekandeteenuste liigid sootuks kaduda.

Toetuse saajatele, kes jätkavad erihoolekandeteenuse

Mittearvestatud. Teavitamiskohustus peab

hõlmama ka tegevuste muutmist, sest

toetatud projekti eesmärgipärane kasutamine

lähtub taotluse rahuldamise otsusest,

sealhulgas kavandatud teenuse liigist,

mahust ja asukohast. Nende muutmine võib

mõjutada toetuse abil loodud taristu

eesmärgipärast kasutamist ka juhul, kui

taristus jätkatakse erihoolekandeteenuse

osutamist. Teavitamine võimaldab

rakendusasutusel hinnata muudatuse seost

toetatud projekti eesmärkidega ega tähenda,

et põhjendatud muudatused oleksid

välistatud.

Teavitamiskohustus ei too kaasa olulist

lisakoormust, kuna teenuse liigi või mahu

muutmisest tuleb teenuseosutajal üldjuhul

teavitada ka Sotsiaalkindlustusametit.

Eelnõus säilitatakse seetõttu kohustus

teavitada nii taristu eesmärgipärase

kasutamise lõpetamise kui ka tegevuste

muutmise kavatsusest.

osutamisega, on tüsilik edaspidi pidevalt kõiki muudatusi reformi

ajal kooskõlastada ja selleks korrektseid andmeid koondada. Sellise

ettepaneku realiseerumisel lihtsustuks asjaajamine ja

halduskoormus toetuse saajate vaates märkimisväärselt. Ja

sealjuures toetatud projektide eesmärgid ei muutuks, st jätkatakse

erihoolekandeteenuste osutamist, loodud taristu kasutamine on

jätkuvalt eesmärgipärane.

Tartu Linnavalitsuse

sotsiaal- ja

tervishoiuosakond

Teeme ettepaneku sõnastada § 2. Sotsiaalkaitseministri 6.

novembri 2017. a määruses nr 42 „Meetme tegevuse

„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise

tingimused avatud taotlemisel“ alljärgnevalt:

1) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse saaja kohustub:

2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise

lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest

vähemalt kolm kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise

lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda

muudetakse pärast punktis 1nimetatud perioodi lõppemist, kuid

enne 2035. aasta 31. detsembrit.“;

Muudatus võimaldaks erihoolekande reformivalguses toetuse

saajatele pärast kohustusliku kestvusnõude lõppemist tegeleda veel

vähem asjaajamisega, kui jätkatakse erihoolekandeteenuste

osutamisega. Võiks kehtida põhimõte, et kui jätkatakse

erihoolekandeteenuste osutamist, mitte ei lõpetata nende osutamist,

siis puudub vajadus eelnevalt sellest sotsiaalkaitseministrit

teavitada. Selline muudatus aitaks korrastada õigusruumi,

vähendada halduskoormust tulevase erihoolekandereformi vaates,

Mittearvestatud. Teavitamiskohustus peab

hõlmama ka tegevuste muutmist, sest

toetatud projekti eesmärgipärane kasutamine

lähtub taotluse rahuldamise otsusest,

sealhulgas kavandatud teenuse liigist,

mahust ja asukohast. Nende muutmine võib

mõjutada toetuse abil loodud taristu

eesmärgipärast kasutamist ka juhul, kui

taristus jätkatakse erihoolekandeteenuse

osutamist. Teavitamine võimaldab

rakendusasutusel hinnata muudatuse seost

toetatud projekti eesmärkidega ega tähenda,

et põhjendatud muudatused oleksid

välistatud.

Teavitamiskohustus ei too kaasa olulist

lisakoormust, kuna teenuse liigi või mahu

muutmisest tuleb teenuseosutajal üldjuhul

teavitada ka Sotsiaalkindlustusametit.

Eelnõus säilitatakse seetõttu kohustus

teavitada nii taristu eesmärgipärase

mil võivad tänased erihoolekandeteenuste liigid sootuks kaduda.

Toetuse saajatele, kes jätkavad erihoolekandeteenuse

osutamisega, on tüsilik edaspidi pidevalt kõiki muudatusi reformi

ajal kooskõlastada ja selleks korrektseid andmeid koondada. Sellise

ettepaneku realiseerumisel lihtsustuks asjaajamine ja

halduskoormus toetuse saajate vaates märkimisväärselt. Ja

sealjuures toetatud projektide eesmärgid ei muutuks, st jätkatakse

erihoolekandeteenuste osutamist, loodud taristu kasutamine on

jätkuvalt eesmärgipärane. Peame olulisemaks tegeleda eelkõige

põhjustega, miks kavandatakse erihoolekandeteenuse osutamise

lõpetamist ja olemasoleva taristu kasutusest väljaviimist, ning

hinnata nende otsuste mõju teenuse saajatele.

kasutamise lõpetamise kui ka tegevuste

muutmise kavatsusest.

Sotsiaalkindlustusamet SKA toetab eelnõud, kuid teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 1

punktis 1 ja § 2 punktis 1 sätestatud teavitamistähtaegade

muutmist. Eelnõu kohaselt tuleb rakendusasutust teavitada taristu

eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise

kavatsusest vähemalt kolm kuud ette. Teeme ettepaneku ühtlustada

need tähtajad sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate

erihoolekandeteenuste lõpetamise etteteatamistähtaegadega ning

sätestada teavitamise kohustus vähemalt kuus kuud enne taristu

eesmärgipärase kasutamise lõpetamist või tegevuste muutmist.

Selle eesmärk oleks tagada piisav aeg teenuse

ümberkorraldamiseks ja teenusel viibivatele inimestele sobivate

alternatiivsete teenuskohtade leidmiseks. Eelkõige on

ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste puhul vajalik pikem

ettevalmistusaeg, et tagada teenuse järjepidevus ning vältida

olukorda, kus muudatustest teadasaamine toimub liiga hilja.

Arvestatud, eelnõu § 1 punktis 1 ja § 2

punktis 1 kolm kuud muudetud kuueks

kuuks.

Sotsiaalkindlustusamet Ühtlasi teeme ettepaneku sätestada, et teenuseosutaja teavitab

oma kavatsusest samaaegselt nii rakendusasutust

Mittearvestatud.

(Sotsiaalministeeriumi) kui ka SKA-d. Samaaegne teavitamine

tagab, et kõik asjaomased osapooled on ühes infoväljas ning

saavad vajaduse korral aegsasti kavandada edasisi tegevusi,

sealhulgas hinnata mõju teenuse kättesaadavusele ning korraldada

ümber teenuse osutamine.

Kavandatav teavitamiskohustus on seotud

toetuse kasutamise tingimuste täitmise ja

toetuse abil loodud taristu kestlikkuse

hindamisega. Ettepanek laiendada

teavitamiskohustust ei ole vajalik ega

proportsionaalne. Konkreetsed määrused ei

reguleeri erihoolekandeteenuse üldist

korraldamist ega teenuseosutajate suhteid

Sotsiaalkindlustusametiga.

Lisaks suurendaks sama teabe esitamise

kohustus kahele asutusele teenuseosutajate

halduskoormust, mis ei ole kooskõlas eelnõu

eesmärgiga vähendada ebavajalikku

halduskoormust. Sotsiaalministeeriumil on

vajaduse korral võimalik kaasata

Sotsiaalkindlustusamet juhtumipõhiselt ning

vahetada asjakohast teavet asutustevahelise

koostöö korras. Samuti on

teenusekorralduslikud muudatused ja

teenusekohtade muutmisega seotud

teavitamiskohustused reguleeritud teiste

õiguslike ja lepinguliste suhete kaudu.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Palun muuta eelnõu §-de 1 ja 2 punkti 1 ja sõnastada see

järgnevalt: “tagama viie aasta jooksul alates toetuse saajale projekti

lõppmakse tegemisest erihoolekande taristu eesmärgipärase

kasutamise vastavalt taotluse rahuldamise otsusele“.

Mittearvestatud. Rakendusasutuse hinnangul

ei ole põhjendatud siduda toetuse abil

loodud taristu kasutamist viieaastase

kestvusnõude perioodil jäigalt üksnes

taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud

konkreetse erihoolekandeteenusega.

Erihoolekandeteenuste vajadus ja sisu

võivad piirkonniti aja jooksul muutuda ning

toetuse abil loodud taristu kasutamisel peab

olema võimalik mõistlik paindlikkus, et

tagada taristu jätkuv kasutamine

erihoolekandeteenuste osutamiseks

vastavalt tegelikule vajadusele.

Määruste eesmärk on tagada erihoolekande

taristu eesmärgipärane kasutamine ja

erihoolekandeteenuste kättesaadavus, mitte

välistada põhjendatud muudatusi teenuste

osutamises. Näiteks võib olla vajalik muuta

ühes asukohas osutatavat teenust vastavalt

sihtrühma vajaduste muutumisele, säilitades

samal ajal taristu kasutamise

erihoolekandeteenuste osutamiseks.

Seejuures ei mõjuta eelnõu Euroopa Liidu

õigusest tuleneva kestvusnõude

kohaldamist. Kestvusnõude perioodil

tehtavate muudatuste lubatavust hinnatakse

jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse alusel,

sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 71

lähtudes. Rakendusasutus leiab, et eelnõu

sõnastus võimaldab tagada nii kestvusnõude

eesmärgi kui ka vajaliku paindlikkuse

teenuste korraldamisel.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Määruste § 20 lõikes 3 ja 26 lõikes 3 on viidatud, et nõusolek

võõrandamiseks antakse juhul, kui on tagatud lõikes 2 sätestatud

Nõustume märkusega selles osas, et taristu

võõrandamisel tuleb kestvusnõude tähtaja

tingimuste täitmine. Eelnõu seletuskirjas on küll viited Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 71, kuid

määruses sellele viide puudub. Tegelikkuses peavad taristu

võõrandamiseks olema täidetud ka viidatud artiklis sätestatud

nõuded, mitte ainult lõikes 2 sätestatud nõuded. Senine praktika on

näidanud, et toetuse saajate hinnangul piisab võõrandamise

nõusoleku saamiseks taristu eesmärgipärasest kasutamisest, kuid

tegelikkuses sellest ei piisa.

jooksul tagada ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis

71 sätestatud nõuete täitmine.

Määruse tekstis ELi määruse artiklile vahetu

viite lisamine või normi ülekirjutamine ei ole

aga õigustehniliselt vajalik ega soovitatav.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288

kohaselt on ELi määrus kohustuslik tervikuna

ja vahetult kohaldatav kõikides

liikmesriikides. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt on ELi määruse sätete siseriiklikku

õigusakti ümberkirjutamine üldjuhul

lubamatu, kuna see võib moonutada normi

vahetut kohaldatavust ja õiguslikku loodust.

Et tagada toetuse saajate selge teadlikkus

ning vältida praktikas väärarusaamu, on

eelnõu seletuskirja selgitatud, et

võõrandamise nõusoleku andmisel

kontrollitakse lisaks siseriikliku määruse

tingimustele ka määruse (EL) nr 1303/2013

artikli 71 nõuete täitmist.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Juhime tähelepanu sellele, et kestusnõude kohustus tuleneb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013

(edaspidi ÜSM) artiklist 71 ning on otsekohalduv nõue. Viimase

kohaselt loetakse kestusnõude rikkumiseks m.h olukorrad, kus

algselt lubatuga võrreldes on oluliselt muutunud, kas projekti

olemus, eesmärgid või projekti rakendamistingimused.

Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole anda

toetuse saajatele võimalust teha Euroopa

Liidu õigusest tuleneva viieaastase

kestvusnõude perioodil muudatusi, mis

oleksid vastuolus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013

artikliga 71. Nõustume, et Rakendusasutuse

Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud sätestada eelnõus võimalust,

mille kohaselt võiks kestusnõude perioodil rakendusasutuse

kooskõlastusel muuta projekti eesmärgipärast kasutust. Selline

sõnastus võib tekitada toetuse saajates eksliku arusaama, et

rakendusasutuse kooskõlastus võiks välistada võimaliku

kestusnõude rikkumise. Projekti muudatuste lubatavust tuleb

rakendusüksusel hinnata ÜSM artiklist 71 lähtuvalt.

kooskõlastus ei saa välistada kestvusnõude

rikkumise tekkimist ega asendada

rakendusüksuse kohustust hinnata

muudatuste vastavust Euroopa Liidu

õigusele. Kestvusnõude perioodil tehtavate

muudatuste lubatavust hinnatakse jätkuvalt

Euroopa Liidu õigusest, sealhulgas ÜSM

artiklist 71, lähtudes.

Justiits- ja

Digiministeerium

Kuna eelnõul märgitakse olevat halduskoormust vähendav mõju,

tuleb eelnõu seletuskirja 5. osas toodud lause, et "tegemist on

normitehnilise korrastamisega, mille eesmärk on tunnistada

kehtetuks regulatsioonid, mis ei ole rakendatavad ega oma praktilist

mõju" üle vaadata, kuna halduskoormuse vähendamisel tuleb välja

tuua ka selle praktiline mõju.

Arvestatud, seletuskirja vastavalt muudetud.

AS

Hoolekandeteenused

1. Eesmärgipärase kasutamise mõiste ajutiste asenduskohtade

puhul

Küsimus: Kas erihoolekande taristu eesmärgipäraseks

kasutamiseks loetakse olukord, kus toetuse abil soetatud või

kohandatud korterit kasutatakse vajaduspõhiselt ajutiste

asenduskohtadena klientidele, kes vajavad teatud perioodil

eraldatust, kuid muul ajal võib korter olla ajutiselt tühi või kasutuses

teenuse osutamist toetavaks tegevuseks, näiteks töötajate

koolitamiseks?

Põhjendus: Eelnõu seob eesmärgipärase kasutamise taotluse

rahuldamise otsusega, kuid ei ava, kui pidev peab olema klientide

majutamine ega millised kõrval- või ajutised kasutusviisid on

lubatud. Erihoolekandeteenuse tegelik vajadus võib olla muutuv

Eesmärgipärase kasutamise hindamisel

lähtutakse eelkõige taotluse rahuldamise

otsuses kindlaks määratud projekti

eesmärgist, toetatud tegevustest ja taristu

kasutusotstarbest. Toetuse saaja kohustus

on algusest peale olnud taristu

eesmärgipärane kasutamine vastavalt

taotluse rahuldamise otsusele, st eelnõuga

see ei muutu. Kui kavandatav kasutus

tähendab otsuses sätestatust

kõrvalekaldumist või tegevuste muutmist,

tuleb see rakendusasutusega eelnevalt

kooskõlastada.

ning ajutine vaba periood ei tähenda tingimata, et taristu oleks

teenuse eesmärgist kõrvale kaldunud.

Ettepanek: Palume lisada seletuskirja näitlik, kuid mitte ammendav

selgitus, et eesmärgipärast kasutamist hinnatakse taristu

põhifunktsiooni, valmisoleku ja tegeliku seose järgi

erihoolekandeteenuse osutamisega. Ajutine tühjana seismine või

teenuse osutamist toetav kõrvalkasutus ei peaks automaatselt

tähendama nõude rikkumist, kui korter säilib teenuse vajadusteks ja

kõrvalkasutus ei takista selle kasutuselevõttu klientide jaoks.

Soovituslik seletuskirja täiendus: „Taristu eesmärgipärase

kasutamise nõue ei eelda tingimata katkematut täituvust.

Eesmärgipäraseks võib lugeda ka taristu vajaduspõhist kasutamist

ajutiste asenduskohtadena ning ajutist teenuse osutamist toetavat

kõrvalkasutust, kui taristu põhifunktsioon säilib ja selle kasutamine

erihoolekandeteenuse osutamiseks ei ole takistatud.“

Eesmärgipärase kasutamise nõue ei

tähenda iseenesest, et toetuse abil rajatud

või kohandatud korter peab olema

klientidega katkematult täidetud. Ajutine

tühjana seismine, mis tuleneb

erihoolekandeteenuse vajaduspõhisest

korraldusest, ei kujuta endast automaatselt

eesmärgipärase kasutamise nõude

rikkumist, kui korter säilib

erihoolekandeteenuse osutamiseks vajalikus

seisukorras ja on teenuse vajaduse

tekkimisel klientide kasutusse antav.

Seletuskirja kohaselt säilib Euroopa Liidu

õigusest tulenev viieaastane kestvusnõue

ning toetuse abil rajatud taristut tuleb selle

perioodi jooksul jätkuvalt kasutada

eesmärgipäraselt.

Selgitame, et ajutiste asenduskohtade

loomist või sellist kasutusviisi taotluse

rahuldamise otsus ei hõlma, mistõttu tuleb

kasutuse muutmise soov viieaastase

kestvusperioodi jooksul rakendusasutusega

eelnevalt kooskõlastada. Määruse eelnõu

näeb sellise kooskõlastamise võimaluse

sõnaselgelt ette.

Teenuse osutamist toetav kõrvalkasutus,

näiteks töötajate koolitamine, võib olla

lubatav üksnes piiratud ja ajutise

kasutusena, kui see on vahetult seotud

erihoolekandeteenuse osutamisega, ei

muuda taristu põhifunktsiooni ega takista

korteri kasutuselevõttu klientide jaoks.

Kõrvalkasutust ei saa siiski etteulatuvalt ja

sõltumata konkreetsetest asjaoludest lugeda

alati eesmärgipäraseks kasutamiseks.

Hindamisel, sh kooskõlastuse andmisel või

kooskõlastamata jätmisel arvestatakse

kõrvalkasutuse sisu, kestust, ulatust ning

selle kooskõla taotluse rahuldamise

otsusega.

AS

Hoolekandeteenused

2. Viieaastase kestvusperioodi lühendamise või kasutuse muutmise

kooskõlastamine

Küsimused Kas eelnõu sõnastus „välja arvatud juhul, kui tegevuste

muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud“ võimaldab

kokku leppida ka selles, et konkreetset korterit kasutatakse algses

eesmärgis vähem kui viis aastat? Millistel alustel, menetluses ja

tähtaja jooksul rakendusasutus sellise muudatuse kooskõlastab või

kooskõlastamata jätab? Kas kooskõlastus võib hõlmata taristu

osalist kasutamist, ajutist kasutuspausi, kasutusotstarbe muutmist

või ühe teenuseliigi asendamist teise erihoolekandeteenusega?

Põhjendus Erand on sisuliselt oluline, kuid selle ulatus ja

otsustuskriteeriumid ei ole eelnõus ega seletuskirjas piisavalt

selged. Õigusselguse huvides ei tohiks toetuse saaja kanda riski, et

paindlikkust võimaldav säte jääb praktikas ettearvamatuks. Samuti

tuleb vältida terminoloogilist segadust rakendusasutuse ja

rakendusüksuse vahel.

Selgitame, et määrustes sisalduv erand

„välja arvatud juhul, kui tegevuste

muudatused on rakendusasutusega

kooskõlastatud“ ei ole mõeldud võimaldama

Euroopa Liidu õigusest tuleneva viieaastase

kestvusnõude üldist lühendamist või sellest

vabastamist. Eesmärgipärase kasutamise

kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis

71 sätestatud kestvusnõudest ning eelnõu

eesmärk ei ole seda kohustust muuta ega

vähendada. Seletuskirjas on samuti

selgitatud, et Euroopa Liidu õigusest tulenev

viieaastane kestvusnõue säilib muutumatul

kujul ning toetuse abil rajatud taristut tuleb

jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt.

Rakendusasutuse kooskõlastuse eesmärk

on võimaldada hinnata üksikjuhtudel taristu

Ettepanekud Täpsustada seletuskirjas, et kooskõlastatav tegevuste

muudatus võib põhjendatud juhul puudutada ka algse kasutuse

lõpetamist enne viie aasta täitumist, kuid üksnes ulatuses, milles

see on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse, toetuse andmise tingimuste

ja taotluse rahuldamise otsusega. Kirjeldada kooskõlastamise

minimaalne menetlus: taotluse sisu, pädev asutus, otsustamise

põhimõtted, menetlustähtaeg, otsuse vorm ning võimaliku

keeldumise peamised alused. Ühtlustada eelnõus ja seletuskirjas

terminid ning nimetada üheselt, kas pöördumine esitatakse

Sotsiaalministeeriumile kui rakendusasutusele või mõnele

rakendusüksusele.

kasutamisega seotud muudatusi ning nende

kooskõla projekti eesmärkide, taotluse

rahuldamise otsuse ja Euroopa Liidu

õigusest tulenevate nõuetega. Seetõttu võib

kooskõlastamine puudutada näiteks taristu

osalist kasutamist, erihoolekandeteenuse

korralduslikke muudatusi või ühe teenuseliigi

asendamist teise erihoolekandeteenusega,

kui see ei sea ohtu projekti eesmärki ega ole

vastuolus Euroopa Liidu õigusest tulenevate

nõuetega. Rakendusasutus ei saa

kooskõlastusega kõrvale kalduda Euroopa

Liidu õigusest tulenevast kestvusnõudest

ega vabastada toetuse saajat selle

täitmisest.

Selgitame, et eelnõus ei ole peetud

vajalikuks reguleerida kooskõlastamise

menetlust detailselt, kuivõrd see ei ole

eelnõu eesmärk, st sisuline muudatus.

Täpsustame, et selline kooskõlastuse

küsimine on üksikjuhtumite kaupa hinnatava

kaalutlusotsusega, mille puhul sõltuvad

vajalikud andmed ja hinnatavad asjaolud

kavandatava muudatuse sisust. Nii

kehtivates määrustes kui ka eelnõus ning

seletuskirjast nähtub, et rakendusasutuseks

on Sotsiaalministeerium ning kooskõlastust

tuleb küsida Sotsiaalministeeriumilt kui

rakendusasutuselt.

AS

Hoolekandeteenused

3. Kolmekuuline etteteatamistähtaeg ja pooleliolevad

ümberkorraldused

Küsimused: Kuidas kohaldub vähemalt kolmekuuline

etteteatamistähtaeg muudatustele, mille ettevalmistamine või

elluviimine on alanud enne määruse jõustumist?

Kas kavandatav nõue tähendab, et kui teenuseosutaja soovib

lõpetada kogukonnas elamise teenuse osutamise korterites

septembris 2026, kuid määrus jõustub vahetult enne seda, tuleb

lõpetamine igal juhul vähemalt kolm kuud edasi lükata?

Kas enne määruse jõustumist Sotsiaalministeeriumile või muule

pädevale asutusele antud teave loetakse uue korra kohaseks

teavituseks?

Kas kiireloomulisel või kliendi huvidest tuleneval juhul on võimalik

rakendada lühemat etteteatamistähtaega?

Põhjendus Eelnõu jõustub üldises korras, kuid ei sisalda

rakendussätet juba kavandatud muutuste kohta. Kohene

kolmekuuline ooteaeg võib takistada varem ette valmistatud

teenusekorralduslikke otsuseid, kuigi teavitamiskohustuse eesmärk

on anda riigile ülevaade, mitte säilitada pärast viieaastase

kestvusperioodi lõppu kooskõlastamis- või vetoõigus.

Ettepanekud Lisada üleminekusäte, mille kohaselt ei kohaldata

kolmekuulist tähtaega muudatusele, mille kohta on enne määruse

jõustumist pädevale asutusele kirjalikult teada antud või mille

elluviimiseks on enne jõustumist tehtud tõendatavad siduvad

korralduslikud otsused. Teise võimalusena sätestada määruse

jõustumisel lühike üleminekuperiood ning lugeda selle jooksul

esitatud teavitus tähtajapäraseks ka juhul, kui muudatus viiakse ellu

Mõistame, et määruse jõustumise ajal võivad

olla käimas teenuste ümberkorraldused või

olla tehtud neid puudutavad otsused. Samas

ei pea me vajalikuks eraldi üleminekusätte

kehtestamist. Praktikas tuleb

teavitamiskohustuse täitmisel lähtuda hea

halduse põhimõttest ja konkreetse juhtumi

asjaoludest. Kui toetuse saaja on enne

määruse jõustumist rakendusasutust

kirjalikult teavitanud kavandatavast

muudatusest või on muudatuse

ettevalmistamine jõudnud sellisesse etappi,

kus kolme kuu (muudetud kuueks kuuks)

pikkuse tähtaja järgimine ei ole objektiivselt

võimalik, võtab Sotsiaalministeerium seda

teavitamiskohustuse täitmise hindamisel

arvesse.

Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole

olukorras, kus teenuse ümberkorraldamine

on juba ette valmistatud, nõuda muudatuse

automaatset edasilükkamist üksnes

kolmekuulise tähtaja järgimise eesmärgil.

Kuna pärast Euroopa Liidu õigusest tuleneva

kestvusnõude lõppemist on tegemist

teavitamis-, mitte

kooskõlastamiskohustusega, ei anna

teavituse esitamine ega selle esitamise aeg

rakendusasutusele õigust muudatust keelata

või selle elluviimist peatada.

enne kolme kuu möödumist. Lisada erand, mis võimaldab

põhjendatud kiireloomulisel juhul, eelkõige klientide turvalisuse,

heaolu või teenuse jätkuvuse tagamiseks, rakendada lühemat

tähtaega, teavitades rakendusasutust esimesel võimalusel.

Täpsustada seletuskirjas sõnaselgelt, et pärast viieaastase

kestvusnõude lõppu on tegemist teavitamise, mitte kooskõlastamise

kohustusega, ning kirjeldada, millised õiguslikud tagajärjed võivad

kaasneda teavitamata jätmisega. Mõjude analüüsis hinnata eraldi

pooleliolevate teenuse ümberkorralduste mõju. Väide, et muudatus

ei mõjuta teenuste kättesaadavust ega kvaliteeti, vajab sidumist

praktiliste juhtumitega, kus taristu kasutus muutub pärast

kestvusperioodi lõppu. Selgitada, miks lõpeb teavitamiskohustus

just 31. detsembril 2035 ning kuidas toimida juhul, kui eelnõus

viidatud reformi ajakava muutub.

Kiireloomuliste juhtumite osas mõistame, et

praktikas võib ette tulla olukordi, kus

muudatuse tegemise vajadus tuleneb

klientide turvalisusest, tervisest, heaolust või

teenuse toimepidevuse tagamise vajadusest.

Sellistel juhtudel peab toetuse saaja

rakendusasutust teavitama esimesel

võimalusel. Kuna tegemist ei ole

loakohustusega, ei pea vajalikuks

sellekohase eraldi erandi sätestamist

määruse tekstis.

Nii eelnõus kui ka seletuskirjas on selgelt

eristatud, et pärast viieaastase

kestvusperioodi lõppu on tegemist üksnes

teavitamiskohustusega, mitte kooskõlastuse

küsimisega. Eelnõu sõnastus näeb ette

rakendusasutuse teavitamise taristu

eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või

tegevuste muutmise kavatsusest pärast

viieaastase perioodi lõppu ega sea nende

muudatuste elluviimist sõltuvusse

rakendusasutuse nõusolekust.

Ettepaneku osas hinnata eraldi

pooleliolevate ümberkorralduste mõju ning

muuta määruse mõjude hinnangut leiame, et

selleks ei ole vajadust. Määruse muudatus ei

muuda teenuseosutajate õigust teenuseid

ümber korraldada ega kehtesta uusi sisulisi

piiranguid taristu kasutamisele pärast

Euroopa Liidu õigusest tuleneva

kestvusnõude lõppemist. Muudatusega

kehtestatakse üksnes teavitamiskohustus,

mille eesmärk on tagada riigile vajalik

informatsioon erihoolekandereformi

eesmärkide kavandamiseks ja elluviimiseks.

Seetõttu jääb põhjendatuks seletuskirjas

esitatud hinnang, et muudatus ei mõjuta

otseselt erihoolekandeteenuste

kättesaadavust ega kvaliteeti.

Ettepaneku osas selgitada

teavitamiskohustuse lõppemist 31.

detsembril 2035: seletuskirjas on juba

märgitud, et teavitamisperiood on seotud

erihoolekandereformi kavandatava

rakendamisperioodiga kuni aastani 2035.

Tegemist on prognoosil põhineva

poliitikakujundusliku ajahorisondiga, mille

eesmärk on tagada reformi kavandamise ja

elluviimise jaoks vajalik ülevaade Euroopa

Liidu toetuse abil loodud taristu

kasutamisest. Kui reformi rakendamise

ajakava tulevikus oluliselt muutub, on

võimalik hinnata ka vastava regulatsiooni

muutmise vajadust.

MINISTRI MÄÄRUS

05.10.2026 nr 40

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määruses nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse saaja kohustub: 1) tagama viie aasta jooksul alates toetuse saajale projekti lõppmakse tegemisest erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud; 2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest üldjuhul vähemalt kuus kuud enne taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda muudetakse pärast punktis 1 nimetatud perioodi lõppemist, kuid enne 2035. aasta 31. detsembrit.“; 2) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse läbivalt tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 3) paragrahvi 28 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja Sotsiaalkindlustusameti“; 4) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2017. a määruses nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse saaja kohustub: 1) tagama viie aasta jooksul alates toetuse saajale projekti lõppmakse tegemisest erihoolekande taristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud; 2) teavitama rakendusasutust taristu eesmärgipärase kasutamise lõpetamise või tegevuste muutmise kavatsusest ja põhjusest üldjuhul vähemalt kuus kuud enne taristu eesmärgipärase

2

kasutamise lõpetamist või tegevuste muutmist, kui tegevus lõpetatakse või seda muudetakse pärast punktis 1 nimetatud perioodi lõppemist, kuid enne 2035. aasta 31. detsembrit.“; 2) paragrahvi 20 lõikes 3 asendatakse läbivalt tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 3) paragrahvi 22 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja Sotsiaalkindlustusameti“; 4) paragrahvi 22 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler