Pöördumine eesti keelest erineva emakeelega HEV-õppurite põhikooli lõpueksamite osas

Tere!

Olen Anneli Võsandi, Tallinna Avatud Kooli eripedagoog ning kirjutan meie kooli juht- ja

tugimeeskonna nimel.

Pöördume teie poole seoses eesti keelest erineva emakeelega hariduslike erivajadustega

põhikooliõpilaste vajalike kohanduste võimalikkusega eesti keel teise keelena põhikooli

lõpueksamil.

Nii nagu kõikides Eesti Vabariigi koolides, õpib ka meie klassides erinevate hariduslike

erivajadustega õpilasi. Kuna ka enam kui pooled meie kooli õpilastest kõnelevad eesti keelest

erinevat emakeelt, siis on meil ka teatud ühisosa, kus tuge vajavad õpilased kõnelevad

emakeelena mõnda teist keelt. Nende hulgas on ka näiteks spetsiifiliste lugemisraskuste,

düsleksiaga, õpilasi, kelle lugemis- ja tekstitöötlusraskused on dokumenteeritud ning kes on

oma õpingute vältel saanud nende raskuste osas erinevaid tugimeetmeid. Sealjuures on

õpilased käinud nii psühhiaatrilistel uuringutel kui ka on õpilase toevajadust hinnanud näiteks

kooliväline nõustamismeeskond Rajaleidja näol.

Põhikooli lõpueksami puhul tekib aga olukord, kus üht osa õpilase tavapärasest toest ei ole

eesti keele teise keelena eksamil võimalik rakendada. Oleme pöördunud selles küsimuses

Haridus- ja Noorteameti poole ning saanud selgituse, et kuna eesti keele teise keelena

lõpueksam on ühtlasi keeleoskust hindav tasemeeksam, on võimalused õpilaste abistamiseks

piiratud.

Tuleva õppeaasta eesti keel teise keelena eristuskiri viitab eritingimuste all järgnevalt: 5.4

EritingimusedKooli direktori põhjendatud otsusega ja Haridus- ja Noorteameti nõusolekul

võimaldatakse erivajadusega põhikooli lõpetajale põhikooli lõpueksami sooritamiseks

eritingimusi, mis on sätestatud haridus- ja teadusministri määruses nr 54.Lisainfot

erivajadustega õpilaste eritingimustel eksamineerimise kohta leiab Haridus-ja Noorteameti

kodulehelt

https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#

erivajadus

Kahjuks viib antud eritingimuste leht üksnes üldisele infolehele, kus on üldine info

eritingimuste osas, mis on järgnev:

Võimalikud eritingimused

Kooli direktori põhjendatud otsusega ja Haridus- ja Noorteameti nõusolekul võimaldatakse

üldist, tõhustatud või erituge saavale gümnaasiumi lõpetajale või tugiteenuseid saavale

kutseõppeasutuse lõpetajale tema toe vajadusest tulenevalt riigieksamite sooritamiseks ühte

või mitut järgmist eritingimust.

- anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;

- viia eksam läbi eraldi ruumis;

- kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;

- kasutada ilma õigekirjakontrolli programmi ehk spellerita arvutit õpilasel, kes ei saa

kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;

lubada vastuste üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;

- lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega või lugemisraskusega (düsleksiaga)

õpilasele;

- anda eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre kuulmisraskusega õpilasele;

- hinnata emakeele eksamitööd diferentseeritult kirjutamisraskusega (düsgraafiaga) õpilasel;

- muuta eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas nägemispuudega

õpilasele;

- valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma kuulamis- ja suulise osata kuulmispuudega

õpilasele;

- kasutada eksami korralduslikus osas viipekeele tõlki kuulmispuudega õpilasel;

valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma suulise osata raske kõnepuudega õpilasele;

- valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö juhul, kui

koolivälise nõustamismeeskonna otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud

taotletavaid õpitulemusi vähendatud või asendatud;

- valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö eesti keeles teise

keelena madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti

õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat.

- Kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on eksamineerimiseks vaja rakendada eritingimust,

mida eelnevas nimekirjas ei ole toodud, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse Haridus- ja

Noorteametiga.

Pöördusime enda küsimusega HARNO lõpueksamite kontakti poole ning saime järgneva

vastuse:

"Aitäh kirja ja küsimuse eest! Vabandust vastuse viibimise pärast! Põhjus, miks ma ei ole

vastanud, on see, et mul ei ole selget lõplikku vastust anda. Jah, põhikooli eesti keel teise

keelena eksam on võrdsustatud riigieksamiga, sest võimaldab saada keeletaseme tunnistuse.

Kui küsisin Harnost täpsustavalt lisatingimuste kohta, sain vastuseks, et lisaaeg ja

puhkepausid on võimalikud, küsimuste ettelugemine mitte. Samal ajal tasemetööde määruse

riigieksamite toe § 34 lg 1 p 6 lubab "lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega

või lugemisraskusega õpilasele". Soovitan konkreetse õpilase osas pöörduda Harnosse

Kristin Binsoli poole: [email protected]"

Kui kirjutasime samal küsimusel HARNO eritingimuste spetsialistile (Kristin Binsol), siis

saime 6. oktoobril järgneva vastuse:

"Eesti keel teise keelena eksam on võrdsustatud riigieksamiga, kuna tegemist on eksamiga,

mis annab keeletaseme tunnistuse. Sellest lähtuvalt on ka eksamite eritingimused

võrdsustatud riigieksamite eritingimustega. ATH ja düsleksia diagnoosiga õpilastele ei ole

lubatud eesti keel teise keelena eksamil ettelugemine, tööjuhiste selgitamine või ka

reeglivihikud"

Kahjuks ei leia me muudest keskkondadest või seaduse punktidest seda, miks eesti keel teise

keelena eksamil teised erisused on ning miks antud juhul eristuskirja info eksitav on, kuna

viib faktuaalselt valede eritingimusteni.

Ehk siis põhikooli lõpueksami puhul tekib olukord, kus osa õpilase tavapärasest toest ei ole

eesti keele teise keelena eksamil võimalik rakendada. Praktikas tähendab see muuhulgas, et

teatud juhtudel ei ole võimalik kasutada õpilase tavapäraseid abivahendeid ega lugeda

õpilasele eksamiülesandeid ette. Kui õpilane valiks eesti keel emakeelena eksami, siis oleks

tal võimalik saada vajalikke kohandusi (põhiliselt juhiste ette lugemine ning juhiste täiendav

selgitamine kuid ka mahuka reeglitevihiku kasutamine).

Mõistame vajadust tagada eksami valiidsus ning seda, et kohandus ei tohi muuta eksamil

mõõdetavat pädevust. Samas leiame, et praegune regulatsioon tõstatab olulise küsimuse

sisulise võrdsuse kohta: kas puude või muu erivajadusega mitmekeelsel õpilasel on tegelikult

võimalik demonstreerida sama pädevust, mida eksam hindab, kui tema erivajaduse otsene

mõju on seotud tekstitöötlusega?

Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §46 kohaselt tuleb haridusliku erivajadusega

õpilasele tagada tema individuaalsest vajadusest lähtuv vajalik tugi ning kool lähtub õppe

korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Samuti näeb põhikooli lõpetamist reguleeriv

õiguslik raamistik ette, et haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli

lõpueksamid eritingimustel, mida kõikide teiste eksamite puhul on ka võimalik teha.

Ka kehtiv lõpueksamite korraldust reguleeriv määrus §16 näeb ette mitmeid eritingimusi

üldist, tõhustatud või erituge saavatele õpilastele, mis on samad eritingimused, mis on samad,

mis eelpool viidatud HARNO kodulehel olevad eritingimused.

Samas on probleemiks see, et eesti keele teise keelena eksami puhul on võimalused

piiratumad just olukordades, kus õpilase erivajadus seisneb tekstitöötluses, sh lugemises.

Sellisel juhul võib eksamitulemust mõjutada mitte üksnes õpilase eesti keele oskus, vaid ka

tema erivajaduse mõju kirjaliku teksti dekodeerimisele ja töötlemisele. Spetsiifilise

lugemisraskuse ehk düsleksia puhul on kindel, et raskused avalduvad kõikides keeltes, nii

õpilase emakeeles kui ka õpitavates keeltes. Samuti võib mõjutada tekstitöötlust ka aktiivsus-

ja tähelepanuhäire ning ka muud neuroerisused, mis on meil kaasava hariduse kontekstis

igapäevane ja tavapärane nähtus.

Leiame, et siinkohal vajab õiguslikku hindamist küsimus, kas võrdsed eksamitingimused

tähendavad alati sisuliselt võrdseid võimalusi. Eesti keelest erineva emakeelega düsleksiaga

õpilasele täpselt samade tingimuste kohaldamine nagu õpilasele, kellel lugemisprotsessiga

seotud raskust ei ole, ei pruugi tähendada võrdset kohtlemist, kui ühe õpilase erivajadus loob

eksami sooritamisel täiendava takistuse, mida teisel õpilasel ei ole.

Antud ajahetkel on meie eesti keelest erineva emakeelega tuge vajavad õpilased raske valiku

ees: kas sooritada eesti keel emakeelena eksam (mis on oluliselt keerulisem ning sisukalt

nõudvam, kuid kus saaks kasutada juhiste ettelugemise, materjalide ja täiendava juhendamise

tuge) või sooritada eesti keele teise keelena eksam, mis on sisuliselt nende jaoks sisuliselt

jõukohasem, kuid kus puudub tugi, mis on näiteks õpilase spetsiifilist lugemisraskust arvesse

võttes tema jaoks hädavajalik.

Probleem on seda olulisem, kuna eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksam on seotud ka

riikliku keeleoskustasemega. Kehtiva põhikooli riikliku õppekava kohaselt võib õpilane, kelle

õppekeel ei ole eesti keel või kes õpib eesti keelt teise keelena, sooritada eesti keele eksami

asemel eesti keele teise keelena lõpueksami, mis on ühitatud B1- või B2-taseme

keeleoskusega. Seda enam on see olulisem kontekstis, kus õpilane on kohustatud edasi

õppima ning kõik õpilased on kohustatud saavutama põhikooli lõpuks kindla keeletaseme.

Üleminek eestikeelsele haridusele näeb ette seda, et ka vene keelt emakeelena kõnelevad

noored saavutaksid kindla oskustaseme, kuid takistavaks teguriks võib osutuda nende

hariduslik erivajadus.

Samas on eesti keele tasemeeksami süsteemis ette nähtud võimalus arvestada eksaminandi

terviseseisundist või erivajadusest tulenevaid vajadusi individuaalselt. Selleks on vajalik teha

komisjonile taotlus, mis läheb seejärel hindamisele ning üle vaatamisele. Seetõttu tekib

küsimus, kas põhikooliealisel haridusliku erivajadusega õpilasel peaks olema oluliselt

väiksem võimalus saada tema erivajaduse mõju tasandavaid mõistlikke kohandusi kui

täiskasvanud eksaminandil?

Meie eesmärk ei ole taotleda eesti keele teise keelena eksamil piiramatute abivahendite

kasutamise võimalust ega vähendada eksami sisulisi nõudeid. Oleme igati nõus, et

eritingimusi peaks rakendama minimaalsel määral, et õpilane saaks enda keeletaset

võimalikult hästi näidata. Küsimus on selles, kas õiguslik raamistik võimaldab individuaalselt

hinnata, milline kohandus eemaldab erinvajadusest tuleneva takistuse? Peame oluliseks, et

HEV-õppuri lõpueksami tulemus peegeldaks võimalikult hästi tema tegelikke teadmisi ja

oskuseid, mitte seda, kuidas ta tuleb kohandusteta õpikeskkonnas toime tegevustega, mis

tema erivajadusest tulenevalt on talle rasked.

Sellest tulenevalt on meil järgmised küsimused:

1. Kuidas kehtiv eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami eritingimuste regulatsioon

tagab haridusliku erivajadusega õpilastele põhiseadusest tuleneva sisulise võrdsuse, ka

nendele õpilastele, kes kõnelevad eesti keelest erinevat emakeelt?

2. Millistel juhtudel on võimalik hinnata eritingimuste rakendamist individuaalselt, et

hinnata, kas konkreetne kohandus vähendab õpilase erivajaduse mõju või "aitab" teda

ebavõrdselt eksamiolukorras?

3. Kas sellises kontekstis võib teatud juhtudel olla põhjendatud näiteks teksti(de)

ettelugemine raske düsleksiaga õpilasele, kui eksami eesmärgiks ei ole konkreetse õpilase

lugemisoskus hindamine?

4. Kuidas tagab võrdsed võimalused praegune erinevus põhikooli eesti keele teise keelena

lõpueksami ja täiskasvanute eesti keele tasemeeksami kohanduste vahel? Mil määral on see

inimlik erivajadustega õpilaste toimetuleku vaatest, seda eriti olukorras, kus õppimiskohustus

kehtib neil täiskasvanuks saamiseni?

5. Eksami eristuskiri määrab eksami korraldamise ja sooritamise tingimused, millest kool

peab eksami läbiviimisel lähtuma. Kuidas on koolil võimalik neid nõudeid täita, kui

eristuskirjad sisaldavad meie hinnangul nii sisemisi vastuolusid kui ka vastuolusid kehtivate

õigusaktidega? Selline olukord ei taga piisavat õigusselgust ega võimalda koolil üheselt

mõista, millistest nõuetest tuleb lähtuda. Palume selgitada, kuidas peab kool kirjeldatud

vastuolude korral toimima.

6. Kui siiski eesti keele teise keelena eksamil ei ole võimalik rakendada enam kui kolme

eritingimust (lisaaeg, eraldi ruumis tegemise võimalus ning puhkepausid), siis mis on

soovitused mitmekeelsete HEV-õppurite jaoks, mis meie õigusruumi sobituks? Kas õpilase

toevajadusest lähtuvalt oleks mõistlikum sooritada mitmekordselt keerukam eesti keel

emakeelena eksam, kus on lootust täiendavate eritingimuste osas (mida näiteks eesti keelt

kõnelevad düsleksiaga õpilased saavad)? Või oleks mõistlikum minna proovima eesti keelt

teise keelena eksamit, lootuses, et ehk imekombel just selle eksami ajal antud õpilase

erivajadus ei ilmne?

Anneli Võsandi

+372 52 62 973

[email protected]

Pöördumine eesti keelest erineva emakeelega HEV-õppurite põhikooli lõpueksamite osas

Tere!

Olen Anneli Võsandi, Tallinna Avatud Kooli eripedagoog ning kirjutan meie kooli juht- ja

tugimeeskonna nimel.

Pöördume teie poole seoses eesti keelest erineva emakeelega hariduslike erivajadustega

põhikooliõpilaste vajalike kohanduste võimalikkusega eesti keel teise keelena põhikooli

lõpueksamil.

Nii nagu kõikides Eesti Vabariigi koolides, õpib ka meie klassides erinevate hariduslike

erivajadustega õpilasi. Kuna ka enam kui pooled meie kooli õpilastest kõnelevad eesti keelest

erinevat emakeelt, siis on meil ka teatud ühisosa, kus tuge vajavad õpilased kõnelevad

emakeelena mõnda teist keelt. Nende hulgas on ka näiteks spetsiifiliste lugemisraskuste,

düsleksiaga, õpilasi, kelle lugemis- ja tekstitöötlusraskused on dokumenteeritud ning kes on

oma õpingute vältel saanud nende raskuste osas erinevaid tugimeetmeid. Sealjuures on

õpilased käinud nii psühhiaatrilistel uuringutel kui ka on õpilase toevajadust hinnanud näiteks

kooliväline nõustamismeeskond Rajaleidja näol.

Põhikooli lõpueksami puhul tekib aga olukord, kus üht osa õpilase tavapärasest toest ei ole

eesti keele teise keelena eksamil võimalik rakendada. Oleme pöördunud selles küsimuses

Haridus- ja Noorteameti poole ning saanud selgituse, et kuna eesti keele teise keelena

lõpueksam on ühtlasi keeleoskust hindav tasemeeksam, on võimalused õpilaste abistamiseks

piiratud.

Tuleva õppeaasta eesti keel teise keelena eristuskiri viitab eritingimuste all järgnevalt: 5.4

EritingimusedKooli direktori põhjendatud otsusega ja Haridus- ja Noorteameti nõusolekul

võimaldatakse erivajadusega põhikooli lõpetajale põhikooli lõpueksami sooritamiseks

eritingimusi, mis on sätestatud haridus- ja teadusministri määruses nr 54.Lisainfot

erivajadustega õpilaste eritingimustel eksamineerimise kohta leiab Haridus-ja Noorteameti

kodulehelt

https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#

erivajadus

Kahjuks viib antud eritingimuste leht üksnes üldisele infolehele, kus on üldine info

eritingimuste osas, mis on järgnev:

Võimalikud eritingimused

Kooli direktori põhjendatud otsusega ja Haridus- ja Noorteameti nõusolekul võimaldatakse

üldist, tõhustatud või erituge saavale gümnaasiumi lõpetajale või tugiteenuseid saavale

kutseõppeasutuse lõpetajale tema toe vajadusest tulenevalt riigieksamite sooritamiseks ühte

või mitut järgmist eritingimust.

- anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;

- viia eksam läbi eraldi ruumis;

- kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;

- kasutada ilma õigekirjakontrolli programmi ehk spellerita arvutit õpilasel, kes ei saa

kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;

lubada vastuste üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;

- lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega või lugemisraskusega (düsleksiaga)

õpilasele;

- anda eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre kuulmisraskusega õpilasele;

- hinnata emakeele eksamitööd diferentseeritult kirjutamisraskusega (düsgraafiaga) õpilasel;

- muuta eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas nägemispuudega

õpilasele;

- valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma kuulamis- ja suulise osata kuulmispuudega

õpilasele;

- kasutada eksami korralduslikus osas viipekeele tõlki kuulmispuudega õpilasel;

valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma suulise osata raske kõnepuudega õpilasele;

- valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö juhul, kui

koolivälise nõustamismeeskonna otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud

taotletavaid õpitulemusi vähendatud või asendatud;

- valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö eesti keeles teise

keelena madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti

õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat.

- Kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on eksamineerimiseks vaja rakendada eritingimust,

mida eelnevas nimekirjas ei ole toodud, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse Haridus- ja

Noorteametiga.

Pöördusime enda küsimusega HARNO lõpueksamite kontakti poole ning saime järgneva

vastuse:

"Aitäh kirja ja küsimuse eest! Vabandust vastuse viibimise pärast! Põhjus, miks ma ei ole

vastanud, on see, et mul ei ole selget lõplikku vastust anda. Jah, põhikooli eesti keel teise

keelena eksam on võrdsustatud riigieksamiga, sest võimaldab saada keeletaseme tunnistuse.

Kui küsisin Harnost täpsustavalt lisatingimuste kohta, sain vastuseks, et lisaaeg ja

puhkepausid on võimalikud, küsimuste ettelugemine mitte. Samal ajal tasemetööde määruse

riigieksamite toe § 34 lg 1 p 6 lubab "lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega

või lugemisraskusega õpilasele". Soovitan konkreetse õpilase osas pöörduda Harnosse

Kristin Binsoli poole: [email protected]"

Kui kirjutasime samal küsimusel HARNO eritingimuste spetsialistile (Kristin Binsol), siis

saime 6. oktoobril järgneva vastuse:

"Eesti keel teise keelena eksam on võrdsustatud riigieksamiga, kuna tegemist on eksamiga,

mis annab keeletaseme tunnistuse. Sellest lähtuvalt on ka eksamite eritingimused

võrdsustatud riigieksamite eritingimustega. ATH ja düsleksia diagnoosiga õpilastele ei ole

lubatud eesti keel teise keelena eksamil ettelugemine, tööjuhiste selgitamine või ka

reeglivihikud"

Kahjuks ei leia me muudest keskkondadest või seaduse punktidest seda, miks eesti keel teise

keelena eksamil teised erisused on ning miks antud juhul eristuskirja info eksitav on, kuna

viib faktuaalselt valede eritingimusteni.

Ehk siis põhikooli lõpueksami puhul tekib olukord, kus osa õpilase tavapärasest toest ei ole

eesti keele teise keelena eksamil võimalik rakendada. Praktikas tähendab see muuhulgas, et

teatud juhtudel ei ole võimalik kasutada õpilase tavapäraseid abivahendeid ega lugeda

õpilasele eksamiülesandeid ette. Kui õpilane valiks eesti keel emakeelena eksami, siis oleks

tal võimalik saada vajalikke kohandusi (põhiliselt juhiste ette lugemine ning juhiste täiendav

selgitamine kuid ka mahuka reeglitevihiku kasutamine).

Mõistame vajadust tagada eksami valiidsus ning seda, et kohandus ei tohi muuta eksamil

mõõdetavat pädevust. Samas leiame, et praegune regulatsioon tõstatab olulise küsimuse

sisulise võrdsuse kohta: kas puude või muu erivajadusega mitmekeelsel õpilasel on tegelikult

võimalik demonstreerida sama pädevust, mida eksam hindab, kui tema erivajaduse otsene

mõju on seotud tekstitöötlusega?

Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §46 kohaselt tuleb haridusliku erivajadusega

õpilasele tagada tema individuaalsest vajadusest lähtuv vajalik tugi ning kool lähtub õppe

korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Samuti näeb põhikooli lõpetamist reguleeriv

õiguslik raamistik ette, et haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli

lõpueksamid eritingimustel, mida kõikide teiste eksamite puhul on ka võimalik teha.

Ka kehtiv lõpueksamite korraldust reguleeriv määrus §16 näeb ette mitmeid eritingimusi

üldist, tõhustatud või erituge saavatele õpilastele, mis on samad eritingimused, mis on samad,

mis eelpool viidatud HARNO kodulehel olevad eritingimused.

Samas on probleemiks see, et eesti keele teise keelena eksami puhul on võimalused

piiratumad just olukordades, kus õpilase erivajadus seisneb tekstitöötluses, sh lugemises.

Sellisel juhul võib eksamitulemust mõjutada mitte üksnes õpilase eesti keele oskus, vaid ka

tema erivajaduse mõju kirjaliku teksti dekodeerimisele ja töötlemisele. Spetsiifilise

lugemisraskuse ehk düsleksia puhul on kindel, et raskused avalduvad kõikides keeltes, nii

õpilase emakeeles kui ka õpitavates keeltes. Samuti võib mõjutada tekstitöötlust ka aktiivsus-

ja tähelepanuhäire ning ka muud neuroerisused, mis on meil kaasava hariduse kontekstis

igapäevane ja tavapärane nähtus.

Leiame, et siinkohal vajab õiguslikku hindamist küsimus, kas võrdsed eksamitingimused

tähendavad alati sisuliselt võrdseid võimalusi. Eesti keelest erineva emakeelega düsleksiaga

õpilasele täpselt samade tingimuste kohaldamine nagu õpilasele, kellel lugemisprotsessiga

seotud raskust ei ole, ei pruugi tähendada võrdset kohtlemist, kui ühe õpilase erivajadus loob

eksami sooritamisel täiendava takistuse, mida teisel õpilasel ei ole.

Antud ajahetkel on meie eesti keelest erineva emakeelega tuge vajavad õpilased raske valiku

ees: kas sooritada eesti keel emakeelena eksam (mis on oluliselt keerulisem ning sisukalt

nõudvam, kuid kus saaks kasutada juhiste ettelugemise, materjalide ja täiendava juhendamise

tuge) või sooritada eesti keele teise keelena eksam, mis on sisuliselt nende jaoks sisuliselt

jõukohasem, kuid kus puudub tugi, mis on näiteks õpilase spetsiifilist lugemisraskust arvesse

võttes tema jaoks hädavajalik.

Probleem on seda olulisem, kuna eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksam on seotud ka

riikliku keeleoskustasemega. Kehtiva põhikooli riikliku õppekava kohaselt võib õpilane, kelle

õppekeel ei ole eesti keel või kes õpib eesti keelt teise keelena, sooritada eesti keele eksami

asemel eesti keele teise keelena lõpueksami, mis on ühitatud B1- või B2-taseme

keeleoskusega. Seda enam on see olulisem kontekstis, kus õpilane on kohustatud edasi

õppima ning kõik õpilased on kohustatud saavutama põhikooli lõpuks kindla keeletaseme.

Üleminek eestikeelsele haridusele näeb ette seda, et ka vene keelt emakeelena kõnelevad

noored saavutaksid kindla oskustaseme, kuid takistavaks teguriks võib osutuda nende

hariduslik erivajadus.

Samas on eesti keele tasemeeksami süsteemis ette nähtud võimalus arvestada eksaminandi

terviseseisundist või erivajadusest tulenevaid vajadusi individuaalselt. Selleks on vajalik teha

komisjonile taotlus, mis läheb seejärel hindamisele ning üle vaatamisele. Seetõttu tekib

küsimus, kas põhikooliealisel haridusliku erivajadusega õpilasel peaks olema oluliselt

väiksem võimalus saada tema erivajaduse mõju tasandavaid mõistlikke kohandusi kui

täiskasvanud eksaminandil?

Meie eesmärk ei ole taotleda eesti keele teise keelena eksamil piiramatute abivahendite

kasutamise võimalust ega vähendada eksami sisulisi nõudeid. Oleme igati nõus, et

eritingimusi peaks rakendama minimaalsel määral, et õpilane saaks enda keeletaset

võimalikult hästi näidata. Küsimus on selles, kas õiguslik raamistik võimaldab individuaalselt

hinnata, milline kohandus eemaldab erinvajadusest tuleneva takistuse? Peame oluliseks, et

HEV-õppuri lõpueksami tulemus peegeldaks võimalikult hästi tema tegelikke teadmisi ja

oskuseid, mitte seda, kuidas ta tuleb kohandusteta õpikeskkonnas toime tegevustega, mis

tema erivajadusest tulenevalt on talle rasked.

Sellest tulenevalt on meil järgmised küsimused:

1. Kuidas kehtiv eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami eritingimuste regulatsioon

tagab haridusliku erivajadusega õpilastele põhiseadusest tuleneva sisulise võrdsuse, ka

nendele õpilastele, kes kõnelevad eesti keelest erinevat emakeelt?

2. Millistel juhtudel on võimalik hinnata eritingimuste rakendamist individuaalselt, et

hinnata, kas konkreetne kohandus vähendab õpilase erivajaduse mõju või "aitab" teda

ebavõrdselt eksamiolukorras?

3. Kas sellises kontekstis võib teatud juhtudel olla põhjendatud näiteks teksti(de)

ettelugemine raske düsleksiaga õpilasele, kui eksami eesmärgiks ei ole konkreetse õpilase

lugemisoskus hindamine?

4. Kuidas tagab võrdsed võimalused praegune erinevus põhikooli eesti keele teise keelena

lõpueksami ja täiskasvanute eesti keele tasemeeksami kohanduste vahel? Mil määral on see

inimlik erivajadustega õpilaste toimetuleku vaatest, seda eriti olukorras, kus õppimiskohustus

kehtib neil täiskasvanuks saamiseni?

5. Eksami eristuskiri määrab eksami korraldamise ja sooritamise tingimused, millest kool

peab eksami läbiviimisel lähtuma. Kuidas on koolil võimalik neid nõudeid täita, kui

eristuskirjad sisaldavad meie hinnangul nii sisemisi vastuolusid kui ka vastuolusid kehtivate

õigusaktidega? Selline olukord ei taga piisavat õigusselgust ega võimalda koolil üheselt

mõista, millistest nõuetest tuleb lähtuda. Palume selgitada, kuidas peab kool kirjeldatud

vastuolude korral toimima.

6. Kui siiski eesti keele teise keelena eksamil ei ole võimalik rakendada enam kui kolme

eritingimust (lisaaeg, eraldi ruumis tegemise võimalus ning puhkepausid), siis mis on

soovitused mitmekeelsete HEV-õppurite jaoks, mis meie õigusruumi sobituks? Kas õpilase

toevajadusest lähtuvalt oleks mõistlikum sooritada mitmekordselt keerukam eesti keel

emakeelena eksam, kus on lootust täiendavate eritingimuste osas (mida näiteks eesti keelt

kõnelevad düsleksiaga õpilased saavad)? Või oleks mõistlikum minna proovima eesti keelt

teise keelena eksamit, lootuses, et ehk imekombel just selle eksami ajal antud õpilase

erivajadus ei ilmne?

Anneli Võsandi

+372 52 62 973

[email protected]