ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liina Vahtras

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 30.09.2026 nr 2-2/3375-1

Meie 07.10.2026 nr 2.3-4/26/3906-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri ning

sotsiaalministri määruste muutmise määruse eelnõu.

Andmekaitse Inspektsioonil puuduvad tähelepanekud esitatud eelnõu osas. Eelnõu muudatustega

vähendatakse andmekogus töödeldavate isikuandmete hulka, mis toetab IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis

c sätestatud võimalikult väheste andmete töötlemise põhimõtte järgimist.

Samas peame vajalikuks veel kord juhtida tähelepanu puudustele, mida oleme käsitlenud ka

29.12.2025 arvamuses nr 2.3-5/25/4040-2 ja 05.05.2026 arvamuses nr 2.2.-1/26/32-2.

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 24¹ lõikes 1 on sätestatud andmekogu eesmärk,

milleks on edendada tööohutust ja palkade läbipaistvust, võimaldades Tööinspektsioonil töödelda

töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmeid ettevõtete töökeskkonna hindamiseks, ennetus- ja

järelevalvetegevuse kavandamiseks ja elluviimiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks,

samuti võimaldades tööandjatel ja töötajatel oma õigusi kasutada ja kohustusi täita. Samas ei hõlma

nimetatud eesmärk piisavalt selgelt kõiki põhimääruse § 1 lõigetes 3 ja 4 nimetatud

kasutusotstarbeid. Põhimääruse kohaselt kasutatakse andmeid muu hulgas statistika ja analüüside

tegemiseks, rakenduspraktika kujundamiseks, töövahendusteenust osutavate ettevõtjate

järelevalveks ning ametkondadevaheliseks koostööks. Leiame, et kõigi nende kasutusotstarvete

seos seaduses sätestatud eesmärgiga ei ole üheselt tuvastatav. Määrusega ei saa aga laiendada

seaduses kindlaks määratud töötlemise eesmärki ega luua iseseisvat alust uuteks

töötlemistoiminguteks. Sellele probleemile juhtis Andmekaitse Inspektsioon tähelepanu ka

29.12.2025 arvamuses.

Palume TTOS järgmisel muutmisel vaadata üle andmekogu eesmärk ning viia põhimääruses

sätestatud kasutusotstarbed TTOS § 24¹ lõikega 1 kooskõlla või täiendada seadust selliselt, et sellest

nähtuksid selgelt kõik ülesanded, mille täitmiseks andmekogu andmeid kasutatakse. Eelkõige tuleb

seaduse tasandil otsustada, kas ja millises ulatuses võib andmeid kasutada statistika, analüüside

tegemiseks ning rakenduspraktika kujundamiseks.

2. TTOS § 24¹ lõikes 3 sätestatud üldised andmeliigid ei kajasta piisavalt täpselt andmekogus

tegelikult töödeldavate isikuandmete kategooriaid. Põhimääruse kohaselt töödeldakse andmekogus

muu hulgas terviseandmeid ja diagnoosikoode, vigastuste andmeid, alaealiste ja nende seaduslike

esindajate andmeid, surmaandmeid, eestkoste ja hooldusõiguse andmeid, töövõimetuse andmeid,

kaebuste ja vihjete sisu, sideandmeid, töösuhte andmeid ning ulatuslikke menetlusandmeid.

Isikuandmetele viitab aga ainult TTOS § 24¹ lõike 3 punkt 1, mille kohaselt kogutakse

andmekogusse füüsilise isiku üldandmeid. Selline määratlus ei kirjelda piisavalt selgelt ega hõlma

üheselt kõiki andmekogus töödeldavaid isikuandmete kategooriaid, eelkõige terviseandmeid,

diagnoosikoode, surmaandmeid ja muid spetsiifilisi või tundlikke andmeid. Samas on Justiits- ja

2 (2)

Digiministeeriumi juhises1 (JDM juhis) selgitatud, et isiku üldandmed on kinnine loetelu, kuhu alla

kuuluvad üksnes nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt sh aadress, emakeel, aga mitte

diagnoos, surmaandmed ega muud terviseandmed. Andmekaitse Inspektsioon juhtis

andmekategooriate ebapiisavale määratletusele tähelepanu ka 05.05.2026 arvamuses.

Samuti ei ole põhimääruses andmekoosseis läbivalt piisavalt täpselt määratud. Mitmes sättes

kasutatakse selliseid üldisi tähistusi nagu tööandja andmed, töötamise andmed ning sõidukite ja

sõidumeeriku kaardi valdaja andmed. Sellisest sõnastusest ei nähtu ammendavalt, milliseid

konkreetseid isikuandmeid tegelikult töödeldakse. Samas nii JDM juhis kui ka Andmekaitse

Inspektsiooni andmekogude juhend2 näevad ette, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat

loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Näiteks isiku üldandmed või isiku kohta käivad

andmed ei ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, milline on täpne

andmekoosseis.

Palume täiendada esimesel võimalusel TTOS § 24¹ lõiget 3 selliselt, et seadusest nähtuksid kõik

andmekogus tegelikult töödeldavad isikuandmete kategooriad. Põhimääruses aga esitada

andmekogusse kantavate andmete ammendav koosseis ning asendada ebaselged üldnimetused

konkreetsete andmeväljade või selgelt piiritletud andmerühmadega.

3. Ühtlasi juhime tähelepanu TTOS § 24¹ lõike 5 punktile 4, mis annab volituse sätestada

põhimääruses andmete säilitamise täpsem kord, kuid ei anna sõnaselget volitust kehtestada

põhimääruses iseseisvaid säilitustähtaegu nendele andmekategooriatele, mille säilitamise ajalisi

piire seadus ei määra. Andmete säilitamise kord hõlmab eelkõige säilitamise korraldust, sh

arhiveerimist, kustutamist ja hävitamist. Säilitustähtaeg aga määrab seevastu isikuandmete

töötlemise ajalise ulatuse ja seega põhiõiguste riive kestuse ega ole üksnes andmekogu pidamise

korralduslik küsimus.

Palume täiendada TTOS § 24¹ lõike 5 punkti 4 selliselt, et sellest tuleneks sõnaselgelt õigus määrata

põhimääruses seadusega kehtestatud maksimaalsete tähtaegade piires täpsed säilitustähtajad.

4. Täiendavalt juhime tähelepanu TTOS § 24¹ lõike 5 punktile 3, mille kohaselt tuleb põhimääruses

sätestada ka andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord. Kuna tegemist on kohustava

volitusnormiga ja mitte soovitusiku normiga, siis ei saa sellest kõrvale kalduda. See aga tähendab,

et põhimääruses peab olema piisava selgusega reguleeritud nende toimingute tegemise kord.

Põhimääruse § 19 nimetab küll andmetele juurdepääsu õigusega isikud, kuid ei määra piisavalt

täpselt juurdepääsu ulatust, juurdepääsuõiguse andmise ja lõpetamise korda ega juurdepääsuõiguste

regulaarset kontrollimist. Samuti tuleb põhimääruses selgelt eristada andmekogu kasutajatele

juurdepääsuõiguse andmist ja andmete väljastamist teistele isikutele või asutustele.

Palume täiendada põhimäärust juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise tervikliku korraga,

määrates vähemalt juurdepääsuõiguse taotlemise, andmise, muutmise, kontrollimise ja lõpetamise

kord, pädev otsustaja ning andmetele juurdepääsu võimaldamise või andmete väljastamise viis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Terje Enula

[email protected]

627 4144

1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised eelnõu koostajale 2 Andmekogude juhend