1

Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis, ülesanded ja töökord“ eelnõu seletuskirja lisa

Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis, ülesanded ja töökord“ eelnõu

kooskõlastustabel

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium N r

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

1. Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse regionaalse kriisikomisjoni koosseis. Punkti 13 kohaselt kuulub komisjoni ka tegevuspiirkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna esindaja. Juhime tähelepanu, et osakonna nimi on muutunud ja selleks on kohalike omavalitsuste osakond. Sõnastuse ühtlustamise ebavajaliku töökoormuse vähendamise huvides peame Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi puhul õigeks osakonna täpsusega viitamisest loobuda, kuna ministeeriumi sisemise struktuuri muutus eeldaks sellisel juhul Vabariigi Valitsuse määruse muutmist. Palume kasutada laiemat sõnastust nagu teiste riigiasutuste puhul ja sõnastada punkt 13 järgmiselt:

„13) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja;“.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

2. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 lõige 2, mille järgi võib Päästeamet vastutava valitsusasutuse ettepanekul muuta

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

2

kriisikomisjoni tegevuspiirkonda, erineb seaduses sätestatud loogikast. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 11 lõige 3 sätestab, et komisjonid moodustab ja nende koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pooldab määruse paindliku loogikat ja võimalust muuta dünaamiliselt regionaalsete kriisikomisjonide tegevus- ja vastutuspiirkondi. Samal ajal võib tegevuspiirkonna muutmisega sisuliselt muutuda ka see, millised kohaliku omavalitsuse üksused, millisesse komisjoni kuuluvad ehk „koosseis“, mille kehtestamise õigus on seadusega antud Vabariigi Valitsuse, mitte Päästeameti pädevusse. Soovitame sätte sõnastuse üle vaadata või selgitada seletuskirjas Päästeameti tegevuspiirkonna muutmise piire.

Justiits- ja Digiministeerium N r

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

1. Teeme ettepaneku lisada kriisikomisjoni liikmeks ka kohtu esindaja (palume täiendada eelnõu § 2 lg 1 loetelu), kuivõrd kriisikomisjoni on juba kaasatud nii vangla kui ka prokuratuur.

Mittearvestatud. KORKSi § 11 lõike 2 kohaselt moodustatakse regionaalsed kriisikomisjonid täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vaheliseks koostööks. Võttes arvesse JDMi ettepanekut ning asjaolu, et täidesaatva riigivõimu asutuste esindajatena kuuluvad komisjoni muu hulgas ringkonnaprokuratuuri ja vangla esindajad, on muudetud eelnõu § 2 lõiget 2, kus rõhutatakse ka kohtu esindaja komisjoni töös osalemise olulisust.

2. Palume ka eelnõu seletuskirja sisukokkuvõtet täiendada informatsiooniga halduskoormuse kohta ning selle kasvu korral ülevaatega, mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg

Arvestatud.

3

2 p 3).

EELNÕU 05.10.2026

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis, ülesanded ja töökord

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 11 lõike 3 alusel. § 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine (1) Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt: 1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon. (2) Siseministeeriumi ettepanekul võib Vabariigi Valitsus muuta komisjoni tegevuspiirkonna ulatust, kui komisjonil ei ole kriisiolukorrast tulenevalt võimalik senises tegevuspiirkonnas oma ülesandeid täita või kui tegevuspiirkonna ulatuse muutmine on vältimatult vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tegevuspiirkonna ulatuse muutmise otsus kehtib kuni selle aluseks olnud asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kriisiolukorra lõppemiseni.

§ 2. Komisjoni koosseis (1) Komisjoni kuuluvad: 1) tegevuspiirkonna päästekeskuse juht; 2) päästekeskuse juhi määratud päästekeskuse esindaja; 3) tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt; 4) Häirekeskuse vastava tegevuspiirkonna keskuse juhataja; 5) Kaitseliidu esindaja; 6) Kaitseväe esindaja; 7) Kaitsepolitseiameti esindaja; 8) Keskkonnaameti esindaja; 9) Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja; 10) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; 11) Sotsiaalkindlustusameti esindaja; 12) Terviseameti esindaja; 13) Transpordiameti esindaja; 14) tegevuspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad; 15) ringkonnaprokuratuuri esindaja; 16) vangla esindaja.

2

(2) Päästeamet kaasab vajaduse korral komisjoni töösse elutähtsa teenuse osutaja, elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, kohtu esindaja ning muu asjaomase asutuse või isiku. (3) Komisjoni esimees võib komisjoni kokku kutsuda vähendatud koosseisus.

(4) Komisjoni esimees on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht.

§ 3. Komisjoni ülesanded Komisjoni ülesanne on täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise koostöö korraldamine kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel.

§ 4. Komisjoni töökord (1) Komisjoni korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kvartalis.

(2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees.

(3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees.

(4) Komisjoni tööd korraldab tegevuspiirkonna päästekeskus.

Kristen Michal Peaminister

Igor Taro Siseminister

Keit Kasemets Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis, ülesanded ja töökord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) rakendamiseks.

Eelnõu sisu kattub suures osas hädaolukorra seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega1 ning suuremaid sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei tehta.

Eelnõuga ei kaasne täiendavat halduskoormust ega selle suurenemist.

Eelnõu kohaselt moodustatakse ka edaspidi neli regionaalset kriisikomisjoni Päästeameti Ida-, Lõuna-, Lääne- ja Põhja päästekeskuse tegevuspiirkondades. Lisaks sätestatakse eelnõuga kriisikomisjonide koosseis, selle ülesanded ja töökorraldus. Regionaalsed kriisikomisjonid toetavad Päästeametit kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel tasandil, koondades selleks asjaomased riigiasutused, kohaliku omavalitsuse üksused ning teised kriisireguleerimise seisukohast olulised osalised.

Komisjonide kaudu korraldatakse kriisiolukorraks valmistumisel piirkondlikku koostööd ja teabevahetust ning käsitletakse ühiselt piirkonna riske, valmisolekut ja koostöövajadusi. Kriisiolukorra lahendamisel toetavad komisjonid ühise olukorrateadlikkuse kujundamist, osaliste tegevuse ja abivajaduste koordineerimist ning piirkondlike koostööprobleemide lahendamist.

Võrreldes kehtiva määrusega nähakse ette võimalus muuta kriisiolukorra lahendamiseks vajaduse korral kriisikomisjoni tegevuspiirkonna ulatust. Tegevuspiirkonna ulatuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus Siseministeeriumi ettepanekul. Lisaks rõhutatakse eelnõus elutähtsa teenuse osutajate ja kohtute olulist rolli regionaalses kriisireguleerimises.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ([email protected], 693 5537) ning julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ametnikud. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud tugitegevuste osakonna büroo- ja dokumendihalduse valdkonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected], 693 5507).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu sisu kattub suures osas hädaolukorra seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega ning suuremaid sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei tehta.

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 on sätestatud regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine. KORKSi § 11 lõike 2 kohaselt moodustatakse täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste

1 Vabariigi Valitsuse 22.07.2021. a määrus nr 72 „Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis ja töökord“, RT I, 27.03.2024, 3.

2

vaheliseks koostööks kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel alaliselt tegutsevad regionaalsed kriisikomisjonid.

Lõike 1 kohaselt moodustatakse sarnaselt praegu kehtiva määrusega neli regionaalset kriisikomisjoni Päästeameti päästekeskuste tegevuspiirkondades: 1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon.

Ida päästekeskuse tegevuspiirkond on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond. Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkond on Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Põlva ja Jõgeva maakond. Lääne päästekeskuse tegevuspiirkond on Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakond. Põhja päästekeskuse tegevuspiirkond on Harju maakond.2

Kriisiolukorraks valmistumist regionaalsel tasandil reguleerib KORKSi § 11. Paragrahvi 11 lõike 1 kohaselt on Päästeameti ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel tasandil järgmised: - nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi, kaasates vajaduse korral teisi täidesaatva

riigivõimu asutusi; - korraldada täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist

koostööd ning teabevahetust; - juhtida regionaalset kriisikomisjoni; - hinnata koostöös asjaomaste asutustega kohaliku omavalitsuse üksuste valmisolekut täita

kriisiülesandeid.

Regionaalsed kriisikomisjonid on Päästeameti töövahend regionaalsel tasandil kriisiolukorra lahendamise koordineerimiseks. See ei välista, et riigiasutused suhtlevad kohaliku omavalitsuse üksustega ka vahetult. Samas võimaldab regionaalne kriisikomisjon tagada ühtsema infovahetuse kõigi kohaliku omavalitsuse üksustega ning toimib riigiasutustele esmase kontaktpunktina piirkondliku koostöö korraldamisel.

Päästeameti keskne koordineeriv roll õigustas end näiteks COVID-19 põhjustatud eriolukorra ajal, mil Päästeamet oli kohaliku omavalitsuse üksuste peamine koostööpartner riigiasutustega suhtlemisel. Päästeamet koondas ja vahendas ühtselt teavet riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, mistõttu oli omavalitsusüksustel üks selge kontaktpunkt, kelle kaudu saada vajalikku teavet ja koordineerida koostööd. Eriolukorra kogemus näitas, et kriisiolukorras on piirkondliku koostöö tõhusaks korraldamiseks vajalik kõigi osaliste aktsepteeritud koordineerija, kes suunab koostööd ning aitab saavutada ühiseid lahendusi eelkõige koostöö, kokkuleppimise ja veenmise kaudu.3

Regionaalse kriisikomisjoni formaati kasutati ka 2022. aastal alanud Venemaa sõjalise agressiooni järel Ukrainas. Päästeamet kutsus 25. veebruaril 2022. a kokku regionaalsete kriisikomisjonide erakorralise ühisistungi, kus eri osalised jagasid kohaliku omavalitsuse üksustele ja teistele asutustele teavet alanud sõja ning selle võimalike mõjude kohta Eestile. Muu hulgas käsitleti võimalike sõjapõgenike saabumist ja neile vältimatu sotsiaalabi tagamist ning Venemaalt pärinevate tarnete, näiteks maagaasi, võimaliku katkemisega seotud riske.

2 Vabariigi Valitsuse 03.10.2014. a määrus nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 28 lg 1, RT I, 05.06.2025, 5. 3 Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus 668 SE seletuskiri. Kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu

3

Lõikes 2 nähakse ette, et kriisiolukorra lahendamiseks võib Vabariigi Valitsus Siseministeeriumi ettepanekul muuta kriisikomisjoni tegevuspiirkonda. Võrreldes kehtiva määrusega on tegemist uue regulatsiooniga, sest kehtiv määrus sellist võimalust ette ei näe.

KORKSi eelnõu koostamisel arutasid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium ning nende valitsemisala asutused võimalust ühtlustada riigiasutuste regionaalseid vastutuspiirkondi. Arutelu ajendas asjaolu, et Päästeameti juhitavate regionaalsete kriisikomisjonide, Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuride, Terviseameti ning Kaitseväe ja Kaitseliidu maakaitseringkondade territoriaalsed piirid ei ühti Jõgeva, Järva ja Rapla maakonna puhul.

Tavaolukorras tähendab piirkondade erinevus muu hulgas seda, et Kaitseliidu maakaitseringkonna või maleva juhtidel võib olla vaja osaleda mitme regionaalse kriisikomisjoni töös. Kuna regionaalne kriisikomisjon on oluline teabevahetuse ja koostöö korraldamise koht ka kriisiolukorras, võib erinev piirkondlik jaotus tähendada, et Kaitseliidul tuleb oma tegevust ja ressursse koordineerida mitme regiooni vahel.

Kehtiv regionaalne jaotus lähtub asutuste tavaolukorra ülesannetest ja vajadustest ning on seotud muu hulgas kohtute, prokuratuuri, Terviseameti ja teiste asutuste töökorraldusega. Regionaalsete piiride ühtlustamine eeldaks seetõttu mitme õigusakti muutmist. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul oleks seejuures kõige keerulisem kohtute tööpiirkondade muutmine, arvestades kohtute kui põhiseadusliku institutsiooni sõltumatust ja nende töökorralduse eripära.

Tsiviilasutuste regionaalne töökorraldus ei lähtu samas sõjalise võime ettevalmistamise põhimõtetest. Kaitseväe territoriaalne vastutus või Kaitseliidule seatud ülesanded ei määra tsiviilasutuste regionaalset töökorraldust. Kriisiolukorra ajal peab aga olema võimalik korraldust paindlikult kohandada vastavalt tegelikule olukorrale ja vajadustele. Seetõttu nähakse eelnõus ette võimalus muuta kriisiolukorra ajal vajaduse korral regionaalse kriisikomisjoni tegevuspiirkonda.

Seniste hädaolukordade ja kriiside, sealhulgas COVID-19 põhjustatud eriolukorra ning Ukraina sõjapõgenike saabumisega seotud rändekriisi kogemus ei ole näidanud, et asutuste regionaalsete piiride erinevus oleks kriisi lahendamist olulisel määral takistanud.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse regionaalse kriisikomisjoni koosseis. Võrreldes kehtiva määrusega komisjoni koosseisu ei muudeta.Komisjoni koosseisu määramisel on jätkuvalt lähtutud põhimõttest, et esindatud oleksid kõik regionaalse kriisireguleerimise, sealhulgas kriisiolukordade ennetamise, nendeks valmistumise, nende lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise seisukohast olulised asutused ja isikud. Kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamiseks kuuluvad komisjoni koosseisu ka nende esindajad.

Komisjoni liikmete asendamist eraldi ei reguleerita, kuna komisjoni liikmeid ei määrata isikuliselt. Liikme eemalolekul täidab tema ülesandeid isik, kes on määratud teda asendama.

Lõike 1 kohaselt kuuluvad komisjoni koosseisu vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht, päästekeskuse juhi määratud päästekeskuse esindaja, tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt, Häirekeskuse vastava tegevuspiirkonna keskuse juhataja, Kaitseliidu esindaja, Kaitseväe esindaja, Kaitsepolitseiameti esindaja, Keskkonnaameti esindaja, Põllumajandus- ja

4

Toiduameti esindaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja, Sotsiaalkindlustusameti esindaja, Terviseameti esindaja, Transpordiameti esindaja, tegevuspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad, ringkonnaprokuratuuri esindaja ning vangla esindaja.

Lõikes 2 sätestatakse, et lisaks lõikes 1 nimetatud liikmetele kaasab Päästeamet vajaduse korral komisjoni töösse elutähtsa teenuse osutaja, elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, kohtu esindaja ning muu asjaomase asutuse või isiku. Võrreldes kehtiva määrusega tuuakse sättes selgemalt esile elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise tähtsus regionaalses kriisireguleerimises ning sellest tulenev vajadus kaasata komisjoni töösse nii elutähtsa teenuse osutajaid kui ka nende toimepidevuse korraldajaid. Elutähtsate teenuste toimimine on kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise seisukohast keskse tähtsusega ning seetõttu peab komisjoni töös olema võimalik käsitleda ka nende teenuste toimepidevusega seotud piirkondlikke riske, vajadusi ja koostööküsimusi.

Arvestades Justiits- ja Digiministeeriumi esitatud ettepanekut ning asjaolu, et täidesaatva riigivõimu asutuste esindajatena kuuluvad komisjoni muu hulgas ringkonnaprokuratuuri ja vangla esindajad, rõhutatakse lõikes 2 ka kohtu esindaja komisjoni töös osalemise olulisust. Sarnaselt kehtiva määrusega võimaldab säte kaasata komisjoni töösse ka teisi asjaomaseid asutusi ja isikuid, kui see on regionaalse kriisireguleerimise seisukohast vajalik.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjoni esimees võib komisjoni kokku kutsuda ka vähendatud koosseisus. See võimaldab käsitleda regionaalse kriisireguleerimise üksikküsimusi paindlikumalt ning kaasata arutelusse üksnes asjaomased komisjoni liikmed, näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad.

Lõikes 4 sätestatakse, et komisjoni esimees on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht. Komisjoni esimehe asendamist eraldi ei reguleerita, sest päästekeskuse juhi eemalolekul täidab tema ülesandeid määratud asendaja.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse komisjoni ülesanded. Eelnõu kohaselt on komisjoni ülesanne täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise koostöö korraldamine kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel.

Kriisiolukorraks valmistumisel võimaldab komisjon eelkõige käsitleda ühiselt piirkondlikke riske ja valmisolekut, selgitada osaliste ülesandeid ja vastutust, toetada kriisiplaanide kooskõla ning leppida kokku koostöö- ja teabevahetuse korralduses. Samuti aitab komisjon välja selgitada ühiste koolituste ja õppuste vajaduse ning tuvastada piirkonna valmisoleku puudujäägid, sealhulgas võime-, ressursi- ja toimepidevuslüngad. Vajaduse korral lepitakse kokku nende kõrvaldamiseks vajalikud tegevused või tehakse asjaomastele asutustele vastavad ettepanekud.

Kriisiolukorra lahendamisel on komisjoni ülesanne eelkõige toetada asutuste ja isikute vahelist teabevahetust ja ühise olukorrateadlikkuse kujundamist, koordineerida eri osaliste tegevust ja abivajadusi, aidata lahendada koostöötakistusi ning hõlbustada vajaliku abi ja ressursside kaasamist. Samuti võimaldab komisjon käsitleda küsimusi, mis ületavad ühe asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuse või haldusterritooriumi piire, ning leppida nende lahendamiseks kokku piirkondlikult kooskõlastatud tegevusviisis.

5

Regionaalse kriisikomisjoni koosseisu kuulub ka Kaitsevägi. Kuna komisjoni üks ülesanne on tagada regionaalsel tasandil teabevahetus ja koostöö, hõlmab see riigikaitselise kriisiolukorra ajal muu hulgas Kaitseväe ülesannete täitmiseks vajaliku tsiviiltoetuse korraldamisega seotud küsimuste käsitlemist.

KORKSi § 15 lõike 4 kohaselt peavad riigikaitselise kriisiolukorra ajal mitu ühekordset kriisiülesannet saanud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, nende täitmisel võimaluse korral eelistama riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ühekordset kriisiülesannet. Samuti võib KORKSi § 44 kohaselt anda kriisiolukorra lahendamiseks asutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele korraldusi haldusülesannete täitmiseks. Kui mitme korralduse samaaegne täitmine ei ole võimalik, tuleb võimaluse korral esimesena täita riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud korraldus.

Kriisiolukorra lahendamisel võib samal ajal olla vaja korraldada inimeste ulatuslikku evakuatsiooni, võtta asju sundkasutusse või toetada riigi sõjalise kaitse ülesannete täitmist. Sellistes olukordades on oluline kooskõlastada regionaalsel tasandil eri osaliste vajadused ja olemasolevad võimalused. Näiteks võib olla vaja kokku leppida, millised munitsipaalteed peab kohaliku omavalitsuse üksus hoidma korras evakuatsiooni korraldamiseks ja millised mobilisatsiooni toetamiseks. Samuti võib olla vaja kokku leppida piiratud ressursside kasutamises, näiteks juhul, kui kohaliku ühistransporditeenuse osutaja transpordivahendeid vajavad oma ülesannete täitmiseks nii Kaitsevägi kui ka Päästeamet.

Regionaalne kriisikomisjon võimaldab sellised kohalikul ja regionaalsel tasandil tekkivad vajadused ja probleemid ühiselt läbi arutada, tegevused omavahel kooskõlastada ning leida koostöös lahendused. Komisjon ei juhi konkreetse kriisiolukorra lahendamist ega asenda selle lahendamise eest vastutavat asutust. Iga komisjoni kuuluv asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus säilitab seadusest tuleneva pädevuse ja vastutuse. Komisjoni lisandväärtus seisneb püsiva koostöövõrgustiku kujundamises ning selles, et osaliste rollid, kontaktid, teabevahetuse korraldus ja vastastikuse abi põhimõtted lepitakse kokku juba enne kriisi tekkimist. See võimaldab kriisiolukorras koostööd kiiresti ja tõhusalt käivitada.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse komisjoni töökord. Sarnaselt kehtiva määrusega toimuvad komisjoni korralised istungid vähemalt üks kord kvartalis. Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees ehk päästekeskuse juht, kui selleks on erakorraline vajadus.

Komisjoni istungid protokollitakse, protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Komisjoni tööd korraldab tegevuspiirkonna päästekeskus, kelle ülesanne on valmistada ette kriisikomisjoni istungi toimumine ja arutatavad teemad ning tagada istungi protokollimine ja protokollide säilitamine.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Võrreldes kehtiva määrusega ei ole eelnõuga kavandatavad muudatused sellise mõjuga, et need tooksid kaasa olulisi muudatusi asutuste ja komisjoni liikmete tegevuses või töökorralduses.

6

Päästekeskuste töökoormus ei muutu, kuna nad täidavad ka praegu regionaalse kriisikomisjoni juhtimise, selle töö korraldamise ja teenindamisega seotud ülesandeid. Samuti jätkab Päästeamet seniste ülesannete täitmist ning on ka edaspidi regionaalsel tasandil kriisireguleerimise valdkonnas kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste asjaomaste osaliste peamine koostööpartner. Eelnõuga ei kaasne täiendavat halduskoormust ega selle suurenemist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Komisjoni liikmete osalemisega seotud kulud kaetakse asjaomaste asutuste eelarvest. Komisjoni teenindamisega seotud kulud kaetakse Päästeameti eelarvest.

Määruse rakendamisel ei kaasne tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määruse rakendamiseks ei ole vaja ette näha üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Eelnõu kohta esitasid märkused Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium. Esitatud märkused ja nende arvestamise kohta antud selgitused on lisatud seletuskirjale.

Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu Kaitseliidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kes eelnõu kohta märkusi ei esitanud.

Keit Kasemets Riigisekretär