EELNÕU

21.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kodakondsused“ tekstiosaga „, isiku

surma korral ka surmakuupäev“;

3) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „(edaspidi sidevahendid)“ tekstiosaga

„(edaspidi sidevahendite andmed)“;

4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) FIE kohta lisaks punktis 3 sätestatule – tegevusalad ja -kohad, info

majandustegevusteadetest ja tegevuslubadest, FIE-na tegevuse alustamise, peatamise ja

lõpetamise kuupäevad, hooajaliselt või ajutiselt FIE-na tegutsemise korral tegevuse algus- ja

lõppkuupäev, kohtutäituri või notari ettevõtlusena käsitatava ametitegevuse algus- ja

lõppkuupäev ning tema ametitegevuse peatamise algus- ja lõppkuupäev;“;

5) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „registrikood,“ tekstiosaga „info

õigusjärglusest,“ ja pärast sõna „registrikoodid“ sõnadega „ning registrist kustutamise teave“;

6) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 6, paragrahvi 37 lõike 2 punktis 1 ja paragrahvi 522 lõike 2

punktis 1 asendatakse sõna „sidevahendid“ sõnadega „sidevahendite andmed“;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tasumisele kuuluvate maksude, seejuures maksusoodustuste ja -vabastuste arvestamise

eesmärgil kantakse üldandmete andmestikku samuti:

1) mootorsõidukimaksu seaduse § 151 lõikes 6 nimetatud isiku (edaspidi laps), tema vanema

või füüsilisest isikust eestkostja ja hooldusõiguse andmed – lapse nimi ja isikukood, lapse

vanema nimi ja isikukood ning füüsilisest isikust eestkostja nimi, isikukood ja hooldusõiguse

periood;

2) andmed kogumispensionide seaduse §-s 17 sätestatud pensionikonto omaniku ja tasumisele

kuuluva makse määra kohta – nimetatud paragrahvi lõikes 10 sätestatud teave ja makse määr

vastavalt sama seaduse § 9 lõikele 1 või 2;

3) andmed paindlikku vanaduspensioni või enne 1. jaanuari 2021. a kohaldatud ennetähtaegset

vanaduspensioni saava isiku ja tema vastava pensioniliigi kohta – tema isikukood, pensioniliik

(kas paindlik vanaduspension või ennetähtaegne vanaduspension) ning selle pensioniliigi

kohaldamise algus- ja lõppkuupäev.“;

8) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21“;

9) paragrahvist 5 jäetakse välja tekstiosa „31, 40,“;

10) paragrahvis 5 asendatakse tekstiosa „14, 16, 22–222,“ tekstiosaga „16, 221, 222,“;

11) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) isiku avaldus tema nimekirja kandmiseks, tema isikut tõendava dokumendi (vajaduse korral

selle dokumendi fotoga lehe) koopia ja isiku avaldus tema nimekirjast kustutamiseks, mis on

esitatud Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas või edastatud digitaalselt allkirjastatuna

ameti asjaomasele elektronposti aadressile.“;

13) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 221 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete

üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558–893), artiklis 217 nimetatud

andmed;“;

15) paragrahvi 25 lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „pensionikeskus“ vastavas käändes

sõnadega „pensioniregistri pidaja“vastavas käändes;

16) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „protsent“ sõnaga „määr“;

17) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „kehtestatud käibedeklaratsiooni

vormidel esitatud andmed“ tekstiosaga „käibedeklaratsioonil ette nähtud andmed (välja arvatud

nõudmiseni varu kohta)“;

18) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) andmed käibemaksugrupina registrist kustutamise kohta – asjaomaste juriidiliste isikute

nimed ja registrikoodid, registrist kustutamise kuupäev, kustutamise põhjus, avalduse

allkirjastajate ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid;“;

19) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „laekunud maksusummade ja maksude

määramise“ tekstiosaga „laekunud maksude, maksete, tasude ja lõivude, samuti nende

määramise“;

21) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) andmed maksutulude seadusjärgse edasiandmise kohta – maksutulu liik, maksuperiood,

edasiantavad ja edasiantud summad ning nende saajad, samuti maksutulude edasiandmise kulu,

toimingu sooritamise kuupäev ja sellekohane teatis;“;

22) paragrahvi 341 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käibedeklaratsiooni lisa vormil

„KMD INF““ sõnaga „käibedeklaratsioonil“;

23) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 421 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „F20–F33,“ tekstiosaga „F20–F34,“;

25) paragrahvi 53 lõike 2 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „asukoht“ tekstiosaga „, mis on

kas Eesti (aadressi põhjal), välisriik või Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)

registrinumber“;

26) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele, mille esitamine on kohustuslik, võib tööd võimaldav

isik esitada töötamise registrisse järgmisi andmeid:

1) täpsustused töösuhte kohta;

2) tööülesannete kirjeldus;

3) tööd tegeva isiku ametinimetus maksukorralduse seaduse § 251 lõike 4 punktis 2 nimetatud

töötamise liigi puhul.“;

27) paragrahvi 531 lõike 82 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahv 56 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 56. Ühendusesisese käibe rakendus

(1) Ühendusesisese käibe rakenduse ametlik lühend on VD/VDP.

(2) Ühendusesisese käibe rakendusse kantakse:

1) andmed kaupade, teenuste ja kolmnurktehingute ühendusesisese käibe kohta

maksustamisperioodidel enne 1. jaanuari 2027. a – deklareerimisperiood, kauba või teenuse

ostja või nõudmiseni varu soetaja asukohamaa tunnus, ostja VAT number, kaupade või

teenuste maksustatav väärtus, kolmnurktehingu väärtus, nõudmiseni varu soetaja VAT number

ning toimingu tunnus ja täpsustused;

2) käibemaksuseaduse § 27 lõike 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega

käibedeklaratsioonil nõudmiseni varu kohta ette nähtud andmed.“;

29) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „27–32,“ tekstiosaga „27–30, 32,“ ja lõikest

jäetakse välja tekstiosa „40,“;

30) paragrahvi 58 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „31–322, 341, 40,“ tekstiosaga „32–322, 341,“;

31) paragrahvi 58 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „28–32,“ tekstiosaga „28–30, 32,“;

32) paragrahv 58 sõnastatakse järgmiselt:

㤠58. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed

(1) Väljaspoolt Maksu- ja Tolliametit laekuvad registrisse andmed käesolevas paragrahvis

loetletud isikutelt, asutustelt ja institutsioonidelt ning riigi infosüsteemi kuuluvatest

andmekogudest.

(2) Maksukohustuslane esitab registrisse:

1) andmed, mis on seaduse, selle alusel kehtestatud määruse või Euroopa Liidu õigusaktiga ette

nähtud esitada maksuhaldurile maksudeklaratsioonil, maksuaruandel või muul maksu

arvutamise dokumendil või andmepõhise aruandluse korras;

2) oma postiaadressi ja sidevahendite andmed;

3) muud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.

(3) Üldandmete haldamise valdkonnas on andmeandjad ja nendelt saadavad andmed järgmised:

1) rahvastikuregister – füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünnikuupäev ja

kodakondsus, tema varasemad nimed, isikukoodid ja kodakondsused, tema elukoht ning isiku

surma korral ka surmakuupäev;

2) äriregister – andmed füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, välisriigi äriühingu filiaali,

õigusliku moodustise ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse identifitseerimiseks;

3) majandustegevuse register – ettevõtja majandustegevusteadete või majandustegevusest

alaliselt või ajutiselt loobumise teadete, tema majandustegevuse peatamise või keelamise ning

tegevuslubade ja nende kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise, samuti eriõigusega

hõlmatud tegevuskohtade andmed;

4) mitteresident või tema esindaja – mitteresidendi registreerimiseks ette nähtud andmed;

5) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda – kohtutäituri ametitegevuse algus- ja lõppkuupäev

ning tema ametitegevuse peatamise algus- ja lõppkuupäev;

6) Notarite Koda – notari ametitegevuse algus- ja lõppkuupäev ning tema ametitegevuse

peatamise algus- ja lõppkuupäev.

(4) Tulu-, vara- ja tööjõumaksude valdkonnas on andmeandjad ja nendelt saadavad andmed

järgmised:

1) tööd võimaldav isik, samuti Sotsiaalkindlustusamet, Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa –

töötamise registrisse kandmiseks ette nähtud andmed;

2) ehitusettevõtja – töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kandmiseks ette nähtud

andmed, sealhulgas andmed ehitatava ehitise, ehitusobjekti ja ehitustööde, töövõtuahelas

osalevate ettevõtjate ja isikute ning ehitusobjektil viibivate isikute ja nende seotuse kohta

ehitusobjektiga, samuti ehitusplatsi pääsulogide andmed, mis kajastavad ehitusobjektile

sisenemisi ja sealt lahkumisi ning ehitusplatsil viibitud aega;

3) ehitusplatsil tuvastusvahendiks olevaid kaarte väljastav isik – andmed kaardi tellija,

tellimuse esitanud isiku ja kaardi kasutaja kohta, samuti kaardi koodi ja kehtivusaja andmed;

4) tulumaksuseaduse § 571 kohaselt kohustatud isikud, asutused, institutsioonid ja andmekogud

– selles paragrahvis ette nähtud andmed füüsilise isiku tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks;

5) krediidiasutus, investeerimisühing ja ühisrahastusteenuse osutaja ning kollektiivse

esindamise organisatsioon autoriõiguse seaduse § 76 lõike 1 tähenduses – füüsilise isiku

teadmisel ja nõusolekul tema maksukohustust mõjutavad andmed füüsilise isiku

tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks;

6) krediidiasutus, kelle juures on avatud ettevõtluskonto – andmed füüsilise isiku kohta, kes on

sõlminud ettevõtluskonto avamise lepingu, selle lõpetanud või summade maksuhalduri kasuks

broneerimise ja nende maksuhaldurile ülekandmise juhise tagasi võtnud, samuti maksumaksja

ja tema ettevõtluskontole laekunud summade andmed;

7) raieõiguse või metsamaterjali müüja ja raieõiguse või metsamaterjali ostja – raieõiguse ning

metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatises ette nähtud andmed;

8) Sotsiaalkindlustusamet – riikliku pensioni saaja isikukood, pensioniliik ning vastavat liiki

pensioni kohaldamise algus- ja lõppkuupäev, samuti välisriigist makstava pensioni saaja ja selle

pensioni laekumise andmed;

9) Maa- ja Ruumiamet, valla- ja linnavalitsus, kinnistusraamat ja riigi kinnisvararegister –

maamaksu arvutamise alusandmed;

10) rahvastikuregister – lapse, tema vanema või füüsilisest isikust eestkostja ja hooldusõiguse

andmed lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks;

11) pensioniregister – kogumispensionide seaduse §-s 17 sätestatud pensionikonto omaniku ja

tasumisele kuuluva makse määra andmed;

12) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – andmed

välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist on taotletud, samuti

vastava tööandja, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise ja asjaomase registreeringu andmed;

13) liiklusregister mootorsõidukimaksu arvutamiseks – mootorsõiduki omaniku ja vastutava

kasutaja andmed, mootorsõiduki liisinguandja andmed, mootorsõidukit identifitseerivad

andmed, mootorsõiduki tehnilised andmed, mootorsõidukimaksu seaduse §-s 15 sätestatud

maksuvabastuse kohaldamise andmed ja sama seaduse §-s 71 sätestatud maksustamisperioodi

lühendamiseks vajalikud andmed;

14) liiklusregister raskeveokimaksu haldamiseks – veoauto ja haagise ning asjaomase veoauto

omaniku, kasutaja või valdaja andmed;

15) tsiviiltoetuse register – elutähtsa teenuse osutajate ning riigikaitselise töökohustusega

ameti- ja töökohti omavate tööandjate andmed.

(5) Käibemaksu valdkonnas on andmeandjad ja nendelt saadavad andmed järgmised:

1) maksukohustuslane – käibemaksukohustuslasena, piiratud käibemaksukohustuslasena või

käibemaksugrupina registreerimise või registrist kustutamise avalduses ette nähtud andmed,

samuti kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise või sellest loobumise teatise,

kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamise teate ning

käibemaksuseadusega ette nähtud lubade väljastamise või kehtetuks tunnistamise taotluse

andmed;

2) maksulao pidaja – laoarvestuse andmed;

3) makseteenuse pakkuja – maksesaajate ja neile tehtud piiriüleste maksete andmed;

4) väikeettevõtete erikorra rakendamist taotlev isik – sellekohase eelteate ja vajaduse korral

erikorra rakendamisest loobumise andmed;

5) teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba

võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga

maksustamise erikorra rakendamist taotlev isik või vahendaja – sellekohase avalduse ja

vajaduse korral erikorra rakendamisest loobumise andmed.

(6) Aktsiiside valdkonnas on andmeandjad ja nendelt saadavad andmed järgmised:

1) maksukohustuslane – andmed tema käideldava aktsiisikauba ning selle kauba liikumise,

ladustamise, tootmise, töötlemise ja maksumärgistamise kohta, samuti selle kauba

vastavusdokumentides (sertifikaatides) ja analüüsiaktides kajastatud andmed;

2) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, aktsiisikauba juhuti vastuvõtmiseks

registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja ning alkoholi või energia

aktsiisivabastusluba taotlev isik – andmed, mis on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse alusel ette nähtud esitada taotlusel aktsiisikauba käitlemiseks vajaliku loa

väljastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, samuti andmed tema ladustatava aktsiisikauba

ning selle kauba omaniku ja saaja kohta, vedelkütuse puhul ka ladustamiseks kasutatava mahuti

andmed;

3) vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 1 osundatud süsteemihaldur – biometaani, vesiniku ja

elektrienergia transpordisektoris lõpptarbimisse andmise ning nende energiakandjate ja

biokütuse statistikaga kauplemise andmed;

4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem – nimetatud asutuses

registreeritud mahutite andmed;

5) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register – vedelkütuse erimärgistamise seaduse

alusel antud eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse ja sellega seotud isikute andmed.

(7) Maksualase teabevahetuse valdkonnas on andmeandjad ja nendelt saadavad andmed

järgmised:

1) teabeandja maksualase teabevahetuse seaduse tähenduses – andmed selle seaduse

rakendamiseks;

2) partnerriigi maksuadministratsioon – andmed, mille jagamine Eesti maksuhaldurile on ette

nähtud Euroopa Liidu õigusaktis, OECD asjaomases dokumendis või välislepingus;

3) liiduväline platvormihaldur – tema registreerimise taotluses ette nähtud andmed;

4) krüptovarateenuse osutaja – tema registreerimise taotluses ette nähtud andmed.

(8) Tollivaldkonnas on andmeandjad ja nendelt saadavad andmed järgmised:

1) tolliformaalsusi teostav isik – andmed, mis on tollialaste õigusaktidega ette nähtud esitada

tollideklaratsioonil, teatisel või taotlusel, samuti muud Eestisse või Eestist välja toimetatava

kauba, sularaha ja kauba veoks kasutatava transpordivahendiga seotud andmed;

2) tollilao, ajutise ladustamise koha pidamise või vabatsoonis tegutsemise loa omanik – tema

ettevõttes ladustatava kauba arvestuse andmed;

3) seestöötlemise tolliprotseduuri kasutamise loa omanik – seestöötlemisel oleva kauba

arvestuse, samuti seestöötlemise kokkuvõtte andmed;

4) ettevõtja, kes tegeleb Eesti ja teiste liikmesriikide vahelise kaubandusega ning postisaadetiste

ja reisijate veoga – kauba, kaubaga seotud isikute ja logistika- ning reisijate andmed;

5) krediidiasutus – kaubale rahvusvahelise sanktsiooniga kehtestatud sisse- ja väljaveo keelu

rikkumise kahtlust või ohtu käsitlevad andmed;

6) Rahapesu Andmebüroo – seaduse, selle alusel kehtestatud määruse või Euroopa Liidu

õigusaktiga ette nähtud andmed rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamiseks;

7) Euroopa Komisjon – EORI numbri, selle kehtivusaja ja AEO loa tüübi andmed, samuti

andmed Eesti tollitariifistiku haldamiseks.

(9) Hasartmängu valdkonnas on andmeandjad ja nendelt saadavad andmed järgmised:

1) hasartmängukorraldaja – andmed mänguinventari kohta ning muud paragrahvi 13 lõikes 2

nimetatud määruse kohaselt elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavad

andmed, samuti andmed, mis on aluseks isiku kandmiseks hasartmängu mängimise

piirangutega isikute nimekirja, kui isik on esitanud sellekohase avalduse õnnemängu või toto

mängukoha või klassikalise loterii korraldaja kaudu;

2) hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja kantav isik – andmed, mis on aluseks

tema nimekirja kandmiseks ja hiljem, tema nimekirjas oleku lõpetamiseks.

(10)Nõuete haldamise valdkonnas on andmeandjad ja nendelt saadavad andmed järgmised:

1) maksukohustuslane – tagastatavaid ja ümberkantavaid summasid saama õigustatud isikute

ning sellealaste panga- ja ettemaksukontode andmed;

2) tagatise käendajaks olev krediidiasutus, kindlustusandja või muu isik – käendusdokumendis

kajastatud andmed;

3) kohus – kohtumajas riigilõivu tasumisel vormistatud sularahamaksete andmed;

4) valla- ja linnavalitsus – reklaamimaksu tasumise asjus tehtud maksuotsuse andmed;

5) e-toimiku süsteem, Ametlike Teadaannete infosüsteem, Patendiameti infosüsteem,

äriregister, kinnistusraamat, maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem, täitemenetluse seadustiku

§-s 632 nimetatud infosüsteem ja kaitseväekohustuslaste register – riiginõude ja tasutud

riigilõivu alusandmed;

6) täitemenetluse seadustiku §-s 632 nimetatud infosüsteem – riigile üleläinud elatisnõude ja

alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi makstud tasu, samuti

maksukorralduse seaduse §-s 34 nimetatud tagastusnõude arestimisakti andmed;

7) teekasutustasu andmekogu – tasumisele kuuluva teekasutustasu alusandmed;

8) keskkonnaotsuste infosüsteem – Keskkonnaametile esitatud keskkonnatasu deklaratsiooni

andmed.“;

33) paragrahvi 61 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registri kasutamise õigus (infosüsteemile otseligipääsu loa tähenduses) antakse ametialase

kasutamise eesmärgil selgelt kindlaks määratud teenistus- või tööülesande täitmiseks.“;

34) paragrahvi 62 lõike 3 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) Põllumajandus- ja Toiduametil §-des 91 ja 221 nimetatud alamregistrite andmetele;“;

35) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) Välisministeeriumil strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu kaudu §-des 91,

221 ja 51 nimetatud alamregistrite andmetele;“;

36) paragrahvi 62 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „31,“;

37) paragrahvi 62 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „14, 22,“;

38) paragrahvi 63 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „31,“ ja punktis asendatakse

tekstiosa „40–421,“ tekstiosaga „41–421,“;

39) paragrahvi 63 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „14,“ ja punktis asendatakse

tekstiosa „211–25,“ tekstiosaga „211, 221–25,“;

40) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) õnnemängu või toto mängukoha või klassikalise loterii korraldaja kaudu.“;

41) paragrahvi 64 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „fotoga lehe“ tekstiosaga

„(vajaduse korral selle dokumendi fotoga lehe)“;

42) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „29–32,“ tekstiosaga „29, 30, 32,“ ja

punktist jäetakse välja tekstiosa „40,“;

43) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „14–161,“ tekstiosaga „15–161,“ ja

tekstiosa „22–222,“ tekstiosaga „221, 222,“;

44) määrust täiendatakse §-dega 816 ja 817 järgmises sõnastuses:

„§ 816. Ladustamisteadete süsteemi andmete säilitamine ja hävitamine

(1) Kuni 31. oktoobrini 2026. a peetava ladustamisteadete süsteemi andmeid säilitatakse kuni

31. detsembrini 2033. a. Pärast seda kuupäeva hävitatakse andmed viivitamata.

(2) Valitsusasutustel, kellel kuni 31. oktoobrini 2026. a oli lõikes 1 nimetatud süsteemi

andmetele juurdepääsu õigus vastavalt § 62 lõikele 3, on sellekohane õigus kuni nende andmete

hävitamiseni.

§ 817. Postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide süsteemi andmete edasine

töötlemine

Kuni 31. oktoobrini 2026. a peetava postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide

süsteemiandmeid töödeldakse alates 1. novembrist 2026. a impordi tollideklaratsioonide

töötlemise süsteemis (§ 221).“;

45) määrust täiendatakse §-ga 818 järgmises sõnastuses:

„§ 818. Elektrooniliste saabumisteadete töötlemise süsteemi ja impordikontrolli süsteemi

andmete säilitamine ja hävitamine

(1) Kuni 31. detsembrini 2026. a peetavate elektrooniliste saabumisteadete töötlemise süsteemi

ja impordikontrolli süsteemi andmeid säilitatakse kuni 31. detsembrini 2033. a. Pärast seda

kuupäeva hävitatakse andmed viivitamata.

(2) Valitsusasutustel, kellel kuni 31. detsembrini 2026. a oli lõikes 1 nimetatud süsteemide

andmetele juurdepääsu õigus vastavalt § 62 lõikele 3, on sellekohane õigus kuni nende andmete

hävitamiseni.“;

46) määruse lisa 3 alapunktid 1.9, 1.10 ja 2.6 tunnistatakse kehtetuks;

47) määruse lisa 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3. Maksumärgistatavat alkoholi käitlev ettevõtja kannab MAIS-i selle alkoholi liigi ja

tootenime, koguse müügipakendis ning alkoholi etanoolisisalduse, mille järel süsteem

genereerib tootele unikaalse identifitseerimistähise. Maksu- ja Tolliamet kannab MAIS-i

märkused alkoholi ja tubakatoodete maksumärkidega seotud toimingute kohta ning selgitused

toimingute tühistamisel.“;

48) määruse lisa 3 alapunkt 7.14 sõnastatakse järgmiselt:

„7.14. maksumärkide kujundus ja staatus.“;

49) määruse lisa 3 alapunktid 10.2 ja 10.3 sõnastatakse järgmiselt:

„10.2. alkoholi identifitseerimistähis MAIS-is;

10.3. saatedokumendi liik (IM, LRT, A, T või muu) ja selle number maksumärgistatud alkoholi

ja tubakatoote tarbimisse lubamisel või teise aktsiisilattu lähetamisel;“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Paragrahvi 1 punktid 1–9, 12, 14–16, 18–21, 23–27, 29–31, 33–36, 38, 40–42, 44 ja 46–49

jõustuvad 1. novembril 2026. a.

(2) Paragrahvi 1 punktid 10, 11, 13, 17, 22, 28, 32, 37, 39, 43 ja 45 jõustuvad 1. jaanuaril

2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

21.09.2026

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 17 lõike 2 alusel. Nimetatud

sätte kohaselt kehtestab maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) põhimääruse Vabariigi

Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 6 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet

(edaspidi MTA).

Eelnõuga kaotatakse MKR-i aktiivosast neli alamregistrit1. Uusi alamregistreid ei looda.

Kavandatu täies ulatuses jõustumisel kuulub MKR-i koosseisu kokku 58 alamregistrit (hetkel

– 62).

Ühtlasi täiendatakse üldandmete andmestiku andmekoosseisu ja korrigeeritakse järgmiste

alamregistrite andmekoosseise: HAMPI, IMPULSS, KMD, KMKRA, APEX-TELLER,

HINNANG, MAIS, NES, TÖR, TTKI ja VD/VDP.

Lisaks:

 korrastatakse nii üldise andmehalduse norme – näiteks sedastades MKR-i andmeandjad

ja nendelt saadavad andmed – kui ka alamregistri HAMPI andmete töötlemist sätestavat

 nähakse ette e-tollist andmete edastamine Välisministeeriumi hallatavasse strateegilise

kaubaga seotud toimingute andmekogusse

 tehakse korrektiivid Põllumajandus- ja Toiduameti ning Põllumajanduse ja Registrite

Informatsiooni Ameti juurdepääsuõiguses e-tolli andmetele

 korrigeeritakse alamregistri VD/VDP nimetust

 tehakse terminoloogilisi parandusi alamregistri KOPS andmekoosseisu kirjeldamisel ja

edaspidi väljendi „sidevahendite andmed“ vs „sidevahendid“ kasutamisel MKR-i

põhimäärust läbivalt.

Kuigi mitmed kõnealused muudatused tulenevad muudatustest seadustes (vt siinse dokumendi

p 1.3.), siis paljud muudatused – eeskätt alamregistrite andmekoosseisudes – tulenevad AKI ja

RIA poolt nende andmekogude andmete teabeväravas (endine RIHA) registreerimise menetluse

käigus esitatud märkustest, samuti MTA teenusejuhtide tähelepanekutest teenuste kureerimisel.

Halduseväliste isikute halduskoormus ei kasva. Arvestades MKR-i põhimääruse olemust –

tegemist on eeskätt MTA-le suunatud ameti andmehaldust reguleeriva õigusaktiga – saab

isikute halduskoormus objektiivselt kasvada või väheneda ainult alamregistritega TÖR ja TTKI

seoses. Eelöeldu tuleneb asjaolust, et seadusega on pandud tööd võimaldavatele isikutele ja

ehitusettevõtjatele oma töötajate registreerimise kohustus – esitatavad andmed eelnimetatud

kohustuse täitmiseks kehtestatakse aga MKR-i põhimäärusega. Kuigi käesoleva eelnõuga

1 Tegemist on alamregistritega TERM2 ja SMARTDECL ning IMF ja ICS. Siin ja edaspidi kasutatakse käesolevas

tekstis valdavalt MKR-i alamregistrite ametlikke lühendeid, mis on sätestatud Maksukohustuslaste registri

põhimäärus §-de 6–56 lõigetes 1.

2

tehakse alamregistrite TÖR ja TTKI andmekoosseisudes muudatusi, siis need muudatused ei

ole sellised, mis mõjutaksid isikute halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise

osakonna õigusloome jurist Eero Kosk (e-post [email protected]). Ühtlasi osalesid eelnõu ja

seletuskirja koostamisel MTA juriidilise osakonna õigusloome jurist Hannele Hummel (e-post

[email protected]), samuti mitmed teised MTA teenistujad ameti erinevatest

osakondadest.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

nõunik Marge Kaskpeit (e-post [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali-

ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post: [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste

registri põhimäärus“ (siinses dokumendis MKR-i põhimäärus) 16. mai 2026. a redaktsioonis

(RT I, 13.05.2026, 10).

Eraldi tasub rõhutada, et kõik seadused ja nende muudatused, millega käesoleva eelnõu on

puutumuses, on praeguseks vastu võetud ja välja kuulutatud, millest tulenevalt ei esine vajadust

panna eelnõud mõnes tema menetlusetapis ootele. Eelviidatult peetakse silmas järgmisi seadusi:

 maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse

muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine).Avaldatud RT I, 15.04.2026,

1. Jõustub vastavalt 1. jaanuaril 2027. a

 käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muumise seadus. Avaldatud RT I,

03.12.2024, 2. Jõustub vastavalt 1. jaanuaril 2027. a

 alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seadus. Avaldatud RT I, 03.07.2026, 4. Jõustub 1.

novembril 2026. a.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest §-ga 1 tehakse muudatused MKR-i

põhimäärusesse ja § 2 sätestab määruse jõustumise.

Eelnõu §-s 1 tehakse MKR-i põhimäärusesjärgmised muudatused:

Punktis 1 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 4 lõikes 1 sisalduvat tekstisisest viidet tulenevalt

sellesse paragrahvi uue lõike 21 lisamisest.

Punktides 2–6 muudetakse MKR-i põhimääruse §-s 4 sedastatud üldandmete andmestiku

andmekoosseisu järgmiselt:

 füüsilise isiku identifitseerimiseks ette nähtud andmete hulka lisatakse isiku surma

korral ka surmakuupäev (muudatus lõike 2 punktis 1)

3

 määratluse sidevahendid asemel võetakse kasutusele keeleliselt õigem väljend

sidevahendite andmed, seda põhimäärust läbivalt (muudatused lõike 2 punktides 3 ja 6)

 füüsilisest isikust ettevõtja kohta ette nähtud andmete hulka lisatakse FIE-na tegevuse

peatamise ja lõpetamise2 kuupäevad, samuti – kohtutäituri või notari ettevõtlusena

käsitatava ametitegevuse (vt vastavalt kohtutäituri seaduse § 4 lõige 5 ja

notariaadiseaduse § 13 lõige 2) algus- ja lõppkuupäev ning tema ametitegevuse

peatamise algus- ja lõppkuupäev (muudatused lõike 2 punktis 4)

 juriidilise isiku, välisriigi äriühingu filiaali, õigusliku moodustise ning riigi- ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutuse identifitseerimiseks ette nähtud andmete hulka lisatakse

info õigusjärgluse kohta ja registrist kustutamise teave (muudatused lõike 2 punktis 5).

Punktis 7 lisatakse MKR-i põhimääruse §-s 4 sedastatud üldandmete andmestiku

andmekoosseisu hulka uus lõige 21, mis kätkeb endas järgmisi andmeridu:

 mootorsõidukimaksu seaduse §-de 151 ja 152 kohaselt lapse eest mootorsõidukimaksu

kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed

 andmed kogumispensionide seaduse §-s 17 sätestatud pensionikonto omaniku ja

tasumisele kuuluva makse määra kohta

 andmed paindlikku vanaduspensioni või enne 1. jaanuarit 2021. a kohaldatud

ennetähtaegset vanaduspensioni saava isiku ja vastava pensioniliigi kohta.

Käesoleva eelnõuga lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks

vajalike andmete sedastamine üldandmete andmekoosseisus on paljuski formaalne, kuna need

andmed on juba kaasatud MKR-i andmekoosseisu MKR-i põhimääruse eelmise muudatusega3.

Küll aga on ilmnenud, et need andmed laekuvad rahvastikuregistrist mitte otse alamregistrisse

MORE (MKR-i põhimääruse § 361), vaid üldandmete andmestikku, kust siis neid võtab

alamregister MORE, tuginedes MKR-i põhimääruse § 4 lõikele 3. MTA andmehalduse

jälgitavuse ja läbipaistvuse huvides on põhjendatud kõnealuste andmete sedastamine ka

üldandmete andmestiku andmekoosseisus.

Kogumispensioni- ja nn eelpensionialaste sätete lisamisel MKR-i põhimääruse § 4 uude

lõikesse 21 juhindutakse MKS § 10 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt on maksuhalduri ülesanne

kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja

maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Sama lõike punkti 2

järgi on maksuhalduril samuti ülesanne arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel

tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad

summad.

Nende ülesannete täitmine eeldab, et maksuhalduril on olemas täpsed ja ajakohased andmed,

mis mõjutavad otseselt isiku maksukohustuse suurust, seejuures – teevad võimalikuks

kohaldada seadusega ette nähtud maksusoodustusi ja -vabastusi seadusega ette nähtud määral.

Füüsilise isiku maksukohustuse arvutamiseks kasutab maksuhaldur mitmeid rakendusi, sh tulu-

ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakendust TSD, füüsilise isiku tuludeklaratsiooni rakendust

FIDEK ja ettevõtlustulu maksu andmekogu EVK. Selleks, et nimetatud rakendustes oleks

võimalik arvutada maksukohustust korrektselt, on vajalik ühtlasi teavet:

 isiku kohustusliku kogumispensioni (II samba) maksekohustuse olemasolu ja

kohaldatavate maksemäärade kohta

 isiku paindliku vanaduspensioni või ennetähtaegse vanaduspensioni staatuse

(kehtivuse) kohta.

2 Vt Füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) | Maksu- ja Tolliamet 3 Vt Vabariigi Valitsuse 08. mai 2026. a määrus nr 47, punkt 14 (Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr

21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine-Riigi Teataja).

4

Eelmainitud andmed mõjutavad otseselt isiku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete

ning tulumaksu arvutamist, maksuvaba tulu kohaldamist jm maksusoodustuste ja -vabastuste

rakendamist. Ilma kõnealuse teabeta ei ole maksuhalduril võimalik isiku maksukohustust

õigesti arvutada.

Ka ei ole maksuhalduril võimalik tagada maksukohustuse korrektset arvutamist üksnes isiku

enda esitatud andmete alusel. Esiteks – nn eelpensioni staatus ja kohustusliku kogumispensioni

maksekohustus ning sellealased maksemäärad võivad ajas muutuda. Teiseks eksisteerib risk, et

isik jääb ilma talle seaduse alusel ette nähtud maksusoodustustest või -vabastustest pelgalt

andmete esitamata jätmise või tema poolt ekslikult ebaõigete andmete esitamise tõttu.

Riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest pärinevate andmete kasutamine võimaldab

maksukohustuse arvutamist automatiseeritult ja ühetaoliselt, tagades maksuarvestuse

õiguspärasuse ning maksumaksjate võrdse kohtlemise. Kavas on töödelda üksnes neid andmeid

ja sellises ulatuses, mis on maksukohustuse arvutamiseks vältimatult vajalikud. Andmete

kogumine ei ole suunatud täiendava kontrolli rakendamisele, vaid maksukohustuse korrektsele

kindlaksmääramisele. Seeläbi on tagatud ka isiku huvid, võimaldades talle kõigi seadusest

tulenevate maksusoodustuste ja -vabastuste automaatset kohaldamist ilma tema aktiivse

osaluseta.

Ülaltoodut kokkuvõttes on kõnealuste andmete saamine pensioniregistrist ja sotsiaalkaitse

infosüsteemist (SKAIS) sobiv, vajalik ja proportsionaalne meede täitmaks ühelt poolt

maksuhalduri seadusjärgset ülesannet füüsilise isiku maksukohustuse õigel

kindlaksmääramisel, teisalt – kaitsmaks puudutatud isikute õiguspäraseid huve.

Punktis 8 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 4 lõikes 3 sisalduvat tekstisisest viidet tulenevalt

sellesse paragrahvi uue lõike 21 lisamisest.

Punktides 9 ja 10 muudetakse MKR-i põhimääruse §-i 5, eemaldades tolliseaduse § 13 alusel

moodustatud e-tolli andmekogu alamregistrite seast alamregistrid TERM2 ja SMARTDECL

ning IMF ja ICS, millised alamregistrid käesolevalt lõpetatakse. Niisamuti on toimitud ka

varem; näiteks 15. augustist 2025. a eemaldati e-tollist (laiemalt – MKR-i aktiivosast)

ekspordikontrolli süsteem, ekspordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem ja väljumise

manifesti süsteem4.

Punktis 11 tunnistatakse kehtetuks MKR-i põhimääruse § 14 alamregistri IMF kohta,

eemaldades selle alamregistri MKR-i aktiivosast. Ühtlasi jäetakse eelnõuga välja viited §-le 14

MKR-i põhimääruse neist paragrahvidest, mis käsitlevad e-tolli andmekogu, andmeallikaid,

andmete säilitamise tähtaegu, infosüsteemi turvaklassi ja teiste valitsusasutuste juurdepääsu

nimetatud alamregistrile.

Alamregistri IMF eemaldamine MKR-i aktiivosast on tingitud asjaolust, et tegemist on

füüsiliselt ja moraalselt vananenud süsteemiga. Täna täidab valdavalt selle alamregistri

funktsioone üleeuroopaline ühtne elektrooniline saabumiseelse turvalisuse ja ohutuse

tollisüsteem ICS25. Erandina on rakendusse IMF võimalik esitada transpordivahendi

4 Vt Vabariigi Valitsuse 08. augusti 2025. a määrus nr 62, § 1 punkt 1 koostoimes punktidega 2, 8 ja 12 (Vabariigi

Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus” muutmine-Riigi Teataja). 5 Vt Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/2879, 15. detsember 2023, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikuga

ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202302879

5

saabumisteadete andmeid kuni 31. detsembrini 2026. a meretranspordivahendiga teisest

liikmesriigist saabuva kauba korral.

Punktis 12 muudetakse MKR-i põhimääruse § 21 lõike 2 punkti 2, mis käsitleb alamregistri

HAMPI andmekoosseisu, kust seni on ekslikult välja jäänud isiku avaldus nimekirja

kandmiseks ja tema avaldus nimekirjast kustutamiseks. Ühtlasi sedastatakse, et rakendusse

kantav avaldus ja selle lisa on esitatud MTA e-teenuse keskkonnas või edastatud digitaalselt

allkirjastatuna ameti asjaomasele elektronposti aadressile (üldjuhul [email protected], kuid

võimalik et ka ameti ametlikule mailiaadressile [email protected]). Avaldust ja selle lisa, mis on

esitatud MTA teenindusbüroos paberkandjal, säilitatakse samuti paberkandjal, s.o väljaspool

rakendust.

Punktis 13 tunnistatakse kehtetuks MKR-i põhimääruse § 22 alamregistri ICS kohta,

eemaldades selle alamregistri MKR-i aktiivosast. Ühtlasi jäetakse eelnõuga välja viited §-le 22

MKR-i põhimääruse neist paragrahvidest, mis käsitlevad e-tolli andmekogu, andmeallikaid,

andmete säilitamise tähtaegu, infosüsteemi turvaklassi ja teiste valitsusasutuste juurdepääsu

nimetatud alamregistrile.

Alamregistri ICS eemaldamine MKR-i aktiivosast on tingitud asjaolust, et tegemist on

füüsiliselt ja moraalselt vananenud süsteemiga. Täna täidavad valdavalt selle alamregistri

funktsioone üleeuroopaline ühtne elektrooniline saabumiseelse turvalisuse ja ohutuse

tollisüsteem ICS2 ning sisenemisformaalsuste rakendus NES (MKR-i põhimääruse § 421).

Täpsemalt – sisenemise ülddeklaratsioonid esitatakse üleeuroopalisse tollisüsteemi ICS2 ja

kauba manifestid esitatakse rakendusse NES, kusjuures kauba loendeid siseriiklikus õiguses

enam ei eksisteeri. Erandina on rakendusse ICS võimalik esitada kauba manifestide andmeid

kuni 31.detsembrini 2026.a meretranspordivahendiga teisest liikmesriigist saabuva kauba

korral.

Punktis 14 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 221 lõiget 2, mis käsitleb alamregistri

IMPULSS andmekoosseisu, uue punktiga 11. Antud täiendus tuleneb alamregistri

SMARTDECL lõpetamisest.

MTA taakvara vähendamise eesmärgil liideti kokku kaks e-tolli alamregistrit, milleks on

impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem IMPULSS (MKR-i põhimääruse § 221) ning

postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide süsteem SMARTDECL (MKR-i

põhimääruse § 40). Nimetatud alamregistrite liitmine oli loogiline samm, kuna kahel erineval

alamregistril oli väga suur ühisosa, kuivõrd postipakkide deklaratsioon kujutas endast väga

lihtsustatud impordi tollideklaratsiooni. Liitmise tulemusena jääb alamregistrina alles üksnes

IMPULSS, millesse on nüüd integreeritud ka maksude tasumise tõendi andmed kauba suulisel

deklareerimisel ja mis on ka siinse täienduse sisu. Nimetatud andmed on sätestatud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete

üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558–893)6, artiklis 217.

Punktides 15 ja 16 tehakse terminoloogilised parandused MKR-i põhimääruse § 25 lõikes 2,

mis sätestab alamregistri KOPS andmekoosseisu:

 sõna pensionikeskus asemel kasutatakse edaspidi väljendit pensioniregistri pidaja,

kuivõrd viimati nimetatut kasutatakse kogumispensionide seaduses (§ 12 lõige 1 ja

järgnevalt). On tõsi, et käibekeeles räägitakse pensionikeskusest – ilmselt sel põhjusel

6 Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015R2447

6

antud sõna alamregistri KOPS andmekoosseisu kirjelduses ka sisaldub –, küll aga

formaalselt on pensionikeskuse puhul tegemist aktsiaseltsiga Pensionikeskus (reg nr

14282597). Siinpuhul vt väärtpaberite registri pidamise seadus § 13 lõiget 2, mille

kohaselt on pensioniregistri pidaja aktsiaselts, kellele on antud nimetatud seaduse §

25 alusel õigus pensioniregistrit pidada. Lisaks vt rahandusministri 20.jaanuari 2018.a

määrust nr 7 „Väärtpaberite registri ja pensioniregistri pidamise kord“, kus samuti

kasutatakse terminit pensioniregistri pidaja.

 sõnade makse protsent asemel kasutatakse edaspidi väljendit makse määr, kuivõrd

viimati nimetatut kasutatakse kogumispensionide seaduses (§ 9 ja järgnevalt). Terminit

makse määr kasutatakse ka MKR-i põhimääruse §-i 4 lisatava lõike 21 punkti 2 puhul.

Punktis 17 muudetakse MKR-i põhimääruse § 27 lõike 2 punkti 1, mis käsitleb alamregistri

KMD andmekoosseisu tulenevalt 13. novembril 2024. a vastu võetud Käibemaksuseaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seadus (§ 1 punktid 18, 19 ja 21) alusel toimuva

üleminekuga vormipõhiselt deklareerimiselt andmepõhisele deklareerimisele7.

Punktis 18 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 29 lõiget 2 punktiga 51 põhjusel, etalamregistri

KMKRA andmekoosseisus on ekslikult seni kajastamata andmed käibemaksugrupina registrist

kustutamise kohta, milliseid andmeid8 aga registris töödeldakse sarnaselt andmetega

käibemaksukohustuslasena või piiratud käibemaksukohustuslasena registrist kustutamise

kohta. Käesolevalt eelmainitud puudus kõrvaldatakse.

Punktis 19 tunnistatakse kehtetuks MKR-i põhimääruse § 31 alamregistri TERM2 kohta,

eemaldades selle alamregistri MKR-i aktiivosast. Ühtlasi jäetakse eelnõuga välja viited §-le 31

MKR-i põhimääruse neist paragrahvidest, mis käsitlevad e-tolli andmekogu, andmeallikaid,

andmete säilitamise tähtaegu, infosüsteemi turvaklassi ja teiste valitsusasutuste juurdepääsu

nimetatud alamregistrile.

Alamregistri TERM2 eemaldamine MKR-i aktiivosast on tingitud asjaolust, et tegemist on

füüsiliselt ja moraalselt vananenud süsteemiga, mis ei ole käesoleval ajal kasutusel.

Kõnealusesse süsteemi koguti andmeid kuni 25. märtsini 2026. a, st täna on andmete kogumine

sellesse alamregistrisse lõppenud. Alamregistri TERM2 funktsioone täidab täna

sisenemisformaalsuste rakendus NES (MKR-i põhimääruse § 421). Täpsemalt – siseriiklik

dokument, millega paigutati kaup ajutisele ladustamisele ehk ladustamisteade, on asendunud

liidu tasandil sätestatud ajutise ladustamise deklaratsiooniga (komisjoni delegeeritud määruse

(EL) nr 2015/24469 lisa B veerus G4 nimetatud andmed) ning esitatakse rakendusse NES.

Punktis 20 täpsustatakse MKR-i põhimääruse § 34 lõike 2 punktis 1 sedastatud alamregistri

APEX-TELLER andmekoosseisu võimaldamaks mõista, et seal töödeldakse mitte ainult

maksude (MKS § 2 ja § 3 lõike 2 mõttes), vaid ka maksete ja tasude, samuti lõivude andmeid.

Maksete ja tasude kohta vt MKS § 3 lõige 4; lisaks hakkavad 1. novembrist 2026. a laekuma

alamregistrisse APEX-TELLER ka väikesaadetiste tollikäitlustasu10 andmed. Lõivude all

peetakse silmas seaduse järgi lõivustatava toimingu tegemise eest tasutavat summat

riigilõivuseaduse § 2 tähenduses (riigilõivu) – näiteks puhkudel, kus kohtutelt laekub e-toimiku

kaudu MTA-le teave hagiavalduse esitamisel või halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud või

tasumata riigilõivu kohta.

7 Vt andmepõhise aruandluse kohta Andmepõhine aruandlus | Maksu- ja Tolliamet 8 Vt rahandusministri 18. detsembri 2009. a määrus nr 67

Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri

otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord-Riigi Teataja, § 3. 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32015R2446 10 Vt Euroopa Liidu tollireform | Maksu- ja Tolliamet

7

Punktis 21 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 34 lõikes 2 sedastatud alamregistri APEX-

TELLER andmekoosseisu punktiga 11, rakendamaks rahandusministri 11. detsembri 2003. a

määrust nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“.

Nimetatud määruse § 20 lõige 7 näeb ette, et maksutulude edasiandmiseks (seadusega ette

nähtud juhtudel – näiteks maamaks maa asukoha järgsele kohalikule omavalitsusele) koostab

maksude edasiandja saajale vastava teatise, milles kajastatakse aruandeperioodi lõpuks üle

kandmata jäänud edasiantava maksu netokohustis, mis arvutatakse, lähtudes maksuhalduri

bilansis kajastatud aruandeperioodi lõpuks laekumata jäänud tõenäoliste nõuete summast,

millele liidetakse ülekandmata laekumiste summa ja millest lahutatakse laekunud maksude

ettemaksete summa. Igakuuline maksutulude edasiandmise teatis saadetakse saajale, kes võtab

selle alusel tulu arvele kontoklassis 30 ja nõude kontogrupis 1020, näidates tehingupartnerina

maksuhalduri.

Määratud ja laekunud maksutulu andmete järgi arvestatakse tulusaajate lõikes edasiandmisele

kuuluv maksutulu. Seni puudus maksuarvestuse pidamise ja võlamenetluse läbiviimise

rakenduses võimalus selgelt näha tulusaajatele tehtud arvestusi – arvestatud summasid oli

võimalik näha raamatupidamiskontodel kajastatud kannetena vastava tulusaaja

tehingupartnerikoodi järgi. Suur käsitöö oli edasiandmise teatiste koostamine Excel`is ja nende

edastamine tulusaajatele e-kirja teel. Nüüdseks arendatud tehniline lahendus võimaldab saada

ülevaadet edasiantavate maksutulude kohta ressursse säästvamalt (kiiremini).

Punktis 22 muudetakse MKR-i põhimääruse § 341 lõike 2 punkti 4, mis käsitleb alamregistri

HINNANG andmekoosseisu, eemaldades sealt viite käibedeklaratsiooni lisa vormile „KMD

INF”, kuivõrd tulenevalt Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (§

1 punktid 18, 19 ja 21) alusel toimuva üleminekuga vormipõhiselt deklareerimiselt

andmepõhisele deklareerimisele ei saa käibedeklaratsioonil (perspektiivis) olema lisa(sid) ega

vorme.

Punktis 23 tunnistatakse kehtetuks MKR-i põhimääruse § 40 alamregistri SMARTDECL

kohta, eemaldades selle alamregistri MKR-i aktiivosast. Ühtlasi jäetakse eelnõuga välja viited

§-le 40 MKR-i põhimääruse neist paragrahvidest, mis käsitlevad e-tolli andmekogu,

andmeallikaid, andmete säilitamise tähtaegu ja infosüsteemi turvaklassi.

Alamregistri SMARTDECL eemaldamine MKR-ist on tingitud asjaolust, et rakendus

SMARTDECL liideti kokku alamregistriga IMPULSS (MKR § 221). Liitmise tulemusena jääb

alles üksnes rakendus IMPULSS, mis võttis ühtlasi üle rakenduse SMARTDECL

funktsionaalsuse, milleks on postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide esitamine.

Rakendus SMARTDECL suleti kasutajatele 04. märtsil 2026. a. Selle kuupäevani kogutud

andmed on integreeritud rakendusse IMPULSS, kus nad on endiselt kättesaadavad, sh aktiivselt

töödeldavad ka edaspidi.

Punktis 24 muudetakse MKR-i põhimääruse § 421 lõike 2 punkti 1, mis käsitleb alamregistri

NES andmekoosseisu.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 muutmisel lisati selle määruse lisasse B

täiendavalt veerg F34, mis sätestab sisenemise ülddeklaratsioonile eraldiseisva andmekoosseisu

kullersaadetistele, mis toimetatakse liidu tolliterritooriumile maanteetranspordiga. Seetõttu

laiendatakse ka alamregistri NES andmekoosseisu komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr

2015/2446 lisa B veeruga F34. Nimetatud veeruga ette nähtud andmete kaasamise eesmärgiks

on liikmesriigile pandud kohustus teostada maanteetranspordiga saabuvatele kullersaadetistele

saabumiseelne riskianalüüs ühiskonna turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks.

8

Punktis 25 täiendatakse MKR-i põhimääruse paragrahvi 53 lõike 2 punkti 13, täpsustades

töökoha asukoha andmete koosseisu ja eristamise viise.

Töötamise asukohana kogub TÖR ühte andmeelementi kolmest võimalikust, ehk siis kas:

 Eesti (aadressipõhiselt, st hoone või muu paiga täpsusega) vastavalt aadressiandmete

süsteemile (ADS)

 välisriik (riigi täpsusega) või

 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber11, kui tegemist on

laevanduse riigiabi tingimustele vastava töötamisega.

Muudatus tagab, et kõik töötamise asukohaga seotud andmeelemendid on põhimääruses täpselt

loetletud, pakkudes registri subjektidele selgust, millises formaadis andmeid kogutakse ja

töödeldakse.

Punktis 26 täiendatakse MKR-i põhimääruse paragrahvi 53 lõikega 21, millega sätestatakse

lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele täiendavad vabatahtlikult esitatavad andmed.

Alamregistrisse TÖR kantavate andmete loetelu sätestatakse vastavalt MKS § 254 lõikele 1

MKR-i põhimääruses. MKR-i põhimääruse § 53 lõike 2 punktides 1–13 on ette nähtud

andmekoosseis, mida peab TÖR-i kandma. Käesoleva muudatusega täpsustatakse alamregistri

TÖR-i andmekoosseisu, sätestades lõikes 21 andmed, mida tööd võimaldav isik võib lisaks

lõikes 2 sätestatud andmetele TÖR-i vabatahtlikult esitada:

 täpsustused töösuhte kohta

 tööülesannete kirjeldus (lisainfo ametinimetuse juurde)

 tööd tegeva isiku ametinimetus MKS § 251 lõike 4 punktis 2 nimetatud töötamise liigi

puhul.

Täienduse vajadus seisneb asjaolus, et kuigi eelnimetatud andmeid (nt tööandja lisainfo ja

tööülesannete kirjeldus) kogutakse TÖR-i täna vabatahtlikkuse alusel, on andmetöötluse

õiguspärasuse mõttes tarvilik, et kõik registris töödeldavad andmeelemendid oleksid

põhimääruses täpselt üles loetletud. Siit tulenevalt on MKS § 254 lõige 1 õiguslik alus ka

vabatahtlikult täidetavate väljade puhul.

Vabatahtlikult esitatavate andmete töötlemise eesmärk on võimaldada töötamise registrisse

kantud töötamise suhte sisu täpsemat kirjeldamist. TÖR-i kohustuslikud andmed kajastavad

töötamise põhitunnuseid, sealhulgas töötamise alust, liiki ja kestust, kuid ei pruugi alati anda

piisavat teavet töötamise tegeliku sisu või registrikande konteksti mõistmiseks. Seetõttu

nähakse tööd võimaldavale isikule ette võimalus esitada registrisse vabatahtlikult täiendavaid

andmeid, sh tööülesannete kirjeldus ja teatud juhtudel ametinimetus. Nende andmete kogumine

on vajalik olukordades, kus üksnes kohustuslikest registriandmetest ei piisa töötamise olemuse

või registrikande konteksti mõistmiseks. Vabatahtlikult esitatavad andmed võimaldavad

vajaduse korral töötamise suhet täpsemalt tõlgendada ja toetavad MKS § 25¹ lõikes 1 nimetatud

asutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Ametinimetuse andmed võivad toetada ka

teiste riigiasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmist, kui on vaja tuvastada isiku

tegutsemine konkreetsel tegevus- või kutsealal. Ametinimetuse andmete olemasolu registris

vähendab vajadust küsida sama teavet täiendavalt tööandjalt või töötajalt.

11 Vt ka siseministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

andmekogu põhimäärus“ § 10 punkti 26, kus samuti viidatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)

registrinumbrile.

9

Vabatahtlikult esitatavate andmete registrisse kandmise võimalus ei ole Eesti õiguses uudne

lahendus, vaid sarnast lähenemist kohtab ka teiste registrite puhul. Näiteks on riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registris teatavate andmete vabatahtlik esitamine ette nähtud Vabariigi Valitsuse

5. juuni 2012. a määruse nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus-Riigi

Teataja“ § 14 lõikes 9.

Eraldi tasub rõhutada, et kuna kõnealusel juhul on tegemist andmetega, mida esitatakse TÖR-i

vabatahtlikult, ei too muudatus haldusevälistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega täiendavat

kohustuslikku aruandlust. Muudatus võimaldab tööd võimaldavatel isikutel soovi korral esitada

töötamisega seotud täiendavat teavet ühe infosüsteemi kaudu, mis aitab vähendada andmete

dubleerimist ja isikuid negatiivselt mõjutavate vigade tekkimise riski.

Punktis 27 tunnistatakse kehtetuks MKR-i põhimääruse § 531 (alamregistri TTKI kohta) lõike

82 punkt 4, kuivõrd sõidukite registreerimisnumbreid alamregistrisse TTKI ei koguta. Algne

kava, et elektroonilisest registreerimissüsteemist alamregistrisse TTKI laekuvate ehitusplatside

pääsulogide andmete hulgas oleksid ka sõidukite registreerimisnumbrid, ei realiseerunud (mh

otstarbekuse kaalutlusel).

Punktis 28 sõnastatakse ümber MKR-i põhimääruse § 56, tehes muudatused alamregistri

VD/VDP nimetuse ja andmekoosseisu puhul.

Kuigi tulenevalt Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (§ 1 punkt

22) ühendusesisese käibe aruannet eraldivõetuna enam olema ei saa, on teada vajadus töödelda

jätkuvalt varem sellel aruandel deklareeritud käibe andmeid. Kuna viidatud andmetöötlus

taandub paljuski varemesitatud andmete parandamisele, oleks ebapraktiline teostada seda mujal

kui senises rakenduses VD/VDP. Siit tulenevalt eemaldatakse alamregistri VD/VDP nimetusest

sõna aruanne, võttes selle alamregistri edasise nimetusena kasutusele ühendusesisese käibe

rakendus, ning – põhjusel, et ka nõudmiseni varu tehingute andmeid töödeldakse jätkuvalt

sealsamas – korrigeeritakse ka kõnealuse alamregistri andmekoosseisu.

Punktides 29 ja 30 muudetakse MKR-i põhimääruse paragrahvi 58 lõikeid 3 ja 5, jättes välja

viited lõpetatavatele alamregistritele TERM2 ja SMARTDECL.

Punktis 31 muudetakse MKR-i põhimääruse paragrahvi 58 lõiget 6, jättes sättest välja viite

lõpetatavale alamregistritele TERM2.

Punktis 32 sõnastatakse ümber – jõustumisega 1. jaanuarist 2027. a – MKR-i põhimääruse §

58. Antud muutmiskäsu tingib 25. märtsil 2026. a vastu võetud maksualase teabevahetuse

seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (halduskoostöö

direktiivi ülevõtmine)12, mille § 2 punkti 2 ja § 4 punkti 1 kohaselt peavad alates 1. jaanuarist

2027. a kajastuma MKR-i põhimääruses andmeandjad ja nendelt saadavad andmed.

Selle nõude täitmiseks on MTA-s läbi viidud asjaomane kaardistus, mille tulemused kajastuvad

kõnealuse paragrahvi uues redaktsioonis. Sätte loetavuse huvides on esmalt (lõikes 2) esile

toodud põhiline andmeandja – maksukohustuslane13 ise –, seejärel on säte struktureeritud

temaatiliste valdkondade kaupa:

12 Vt Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)-Riigi Teataja. Vt ka antud seaduse eelnõu menetluse materjale Riigikogu

veebilehel (795 SE). 13 Maksukohustuslane on määratletud MKS § 6 lõigetes 1–3. Siit tulenevalt võib ka MKR-i põhimääruse § 58

lõigetes 4–10 nimetatud isik või asutus – näiteks ehitusplatsil tuvastusvahendiks olevaid kaarte väljastav isik (lõike

4 p 3) või Rahapesu Andmebüroo (lõike 8 p 6), kes peavad kinni ja kannavad üle oma töötajate või ametnike

10

 üldandmete haldamise valdkond

 tulu-, vara- ja tööjõumaksude valdkond

 käibemaksu valdkond

 aktsiiside valdkond

 maksualase teabevahetuse valdkond

 tollivaldkond

 hasartmängu valdkond

 nõuete haldamise valdkond.

Temaatiliste valdkondade (lõiked 3–10) kataloogides sisalduvad esmalt punktid, kus

andmeandjaks on isik või asutus ning seejärel – andmekogu (v.a üldandmete haldamise

valdkonnas, kus on vastupidi, kuna nii haakub paremini üldandmete loogikaga).

Sätte reguleerimisala kohta täiendavalt:

 paragrahv käsitleb üksnes MTA-väliseid andmeandjaid; see täpsustus on lülitatud ka

lõikesse 1. Täpsustus on vajalik nii üldise õigusselguse tagamiseks kui ka MTA

teenusejuhtidele ja järelevalveasutustele, s.o praktikutele, hoidumaks väärtõlgendusest,

justkui pärineks kogu MKR-i andmemassiiv ainult välistest allikatest. MTA-siseselt

genereeritavad – kas asutusesisese andmevahetuse käigus või igapäevase menetlus- ja

kliendihaldustegevuse tulemusel tekkivad andmed (nt kontrollikeskkonna rakenduse

KOKE või kliendiinfo registreerimise rakenduse CRM andmed) – siinselt ei kajastu.

 paragrahvis on sedastatud MTA-välised andmed, mida MTA talletab (alla laeb). Kui

MTA-välised andmed on ametile pelgalt kättesaadavad (piirdudes vaatamise

võimalusega), siis neid andmeid siin esile toodud ei ole.

Eraldi14 seonduvalt § 58 lõike 4 punktiga 2 (/…/ samuti ehitusplatsi pääsulogide andmed, mis

kajastavad ehitusobjektile sisenemisi ja sealt lahkumisi ning ehitusplatsil viibitud aega)

selgitame, et antud sedastus on kooskõlas nii seaduse (vt MKS § 2510 lõige 2, § 2511 lõike 1

punktid 2-4, § 2512 punkt 3 ja § 2513), selle seaduse alusel antud määruse15 kui ka MKR-i

põhimääruse § 531 lõikega 82 (koostoimes MKS § 2510 lõikega 4). Kõnealuste andmete

säilitustähtaeg on seitse kalendriaastat (MKR-i põhimääruse § 63 lõike 2 punkt 3). Nende

andmetega tutvumise võimalus on lisaks ehitusettevõtjale ja tööd tegevale isikule ka

Tööinspektsioonil ning Politsei- ja Piirivalveametil (MKS § 2510 lõige 1).

Ehitusplatsi pääsulogide andmete töötlemise eesmärk ei ole võrreldes töövõtuahela ja töötamise

kestuse fikseerimise süsteemi käivitumisega (01. oktoobrist 2023.a) muutunud. Juba selle

süsteemi loomisel nähti ette ehitusplatsil viibimise aja andmete kogumine, et tagada ülevaade

ehitusobjektil tegelikult viibivatest isikutest ja võimaldada pädevatel asutustel (MTA, TI, PPA)

täita seadusest tulenevaid järelevalvealaseid ülesandeid.

Andmekogusse TTKI laekuva pääsuinfo väärtus seisneb asjaolus, et see annab objektiivse info

selle kohta, kes tegelikult ehitusobjektil viibib ja millal. Nimetatud põhjusel on võimalik

võrrelda pääsuinfot muude MTA-le esitatud andmetega ja avastada vastuolusid.

Lisaks on neid andmeid võimalik kasutada tööjõumaksude riskianalüüsis. Näiteks saab MTA

tuvastada olukordi, kus töötajal on TÖR-is töösuhe registreeritud, kuid TSD-l talle

tulumaksu ning tasuvad nende eest sotsiaalmaksu – olla maksukohustuslane. Eelnevast tulenevalt on § 58 lõikesse

2 lisatud punkt 3. 14 Siinkohal vastusena Justiits- ja Digiministeeriumi 27. augusti 2026. a kirjale

nr 8-2/5740 https://adr.rik.ee/jm/dokument/18962724, p 3 teine lõik. 15 Rahandusministri 14. novembri 2023. a määrus nr 41 Ehitusplatsil viibimise andmete kogumise tehnilised

nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud, nõuded ehitusplatsil viibimise

registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord-Riigi Teataja.

11

väljamakseid ei deklareerita – samas kui pääsuinfo näitab, et inimene käib regulaarselt

ehitusobjektil tööl. Sellistel juhtudel on võimalik tööandjale märku anda, et tema esitatud

maksudeklaratsioonid vajavad parandamist.

Tulevikus võimaldab pääsuinfo veelgi täpsemat analüüsi, näiteks võrrelda ehitusobjektil

viibitud aega deklareeritud töötasuga. See aitab tuvastada olukordi, kus inimene töötab sisuliselt

täistööajaga, kuid talle deklareeritakse ebaproportsionaalselt väikest töötasu.

Lisaks MTA-le kasutavad pääsuinfot ka teised osapooled. Tööinspektsioon saab pääsuinfo abil

hinnata töö- ja puhkeaja nõuete täitmist ning tuvastada võimalikke ületunnitööga seotud

rikkumisi. Töötajad saavad andmeid kasutada töövaidlustes oma tegeliku töötamise

tõendamiseks. Samuti kasutavad ettevõtjad pääsuinfot alltöövõtjate ja partneritega

arveldamisel, et kontrollida, kas arvel esitatud töötunnid vastavad tegelikult ehitusobjektil

viibitud ajale.

Seega aitab pääsuinfo tagada õiglasemat konkurentsi, paremat töösuhete läbipaistvust ning

korrektsemat maksude deklareerimist.

Punktis 33 muudetakse MKR-i põhimääruse paragrahvi 61 lõiget 3, korrigeerides praegust

ebaõnnestunud sõnastust, millest jääb ekslik mulje, justkui registri andmetega tutvumiseks on

nõutav kitsalt ametialane huvi/vajadus16. Sätte mõte on siiski see, et ametialaseks kasutamiseks

antakse registri kasutamise õigus otseligipääsu tähenduses, mida väljapoolt MTA-t

realiseeritakse eeskätt X-tee vahendusel; MTA sees – erinevate ametnikurakenduste kaudu

vastavalt MTA infovarade kasutamise ja andmete töötlemise korrale17. Registri kasutamine

logitakse. Ametnikud peavad registri kasutamiseks ennast autentima, teisalt – osalema

erinevatel andmekaitse- ja infoturbekoolitustel. Lisaks on tagatud MTA andmekaitsespetsialisti

ja -eksperdi tugi. Kokkuvõttes tasub siiski rõhutada, et MKR-is avalike andmete olemasolu või

andmesubjekti juurdepääsuõigus ei tähenda ametialase otseligipääsu tingimuste leevendamist.

Punktis 34 muudetakse MKR-i põhimääruse paragrahvi 62 lõike 3 punkti 11.

Lõpetatakse PRIA juurdepääsuõigus e-tolli (täpsemalt – alamregistri AES) andmetele, kuivõrd

nii süsteemi logide (võimalik otseligipääs) kui ka MTA dokumendihaldussüsteemi (võimalikud

kirjalikud üksikpäringud) analüüsimisel on selgunud, et PRIA antud õigust ei kasuta, millest

omakorda tuleneb, et vajadus andmetele juurdepääsuks täna puudub. Küll täiendatakse samas

PTA juurdepääsuõigusi. Lisaks alamregistrile AES on PTA-l edaspidi juurdepääs ka

alamregistri IMPULSS andmetele, võimaldamaks PTA-l töödelda talle seadusega pandud

ülesannete täitmise korras ja ulatuses nii automaatse ekspordisüsteemi kui ka impordikontrolli

süsteemi andmeid.

Punktis 35 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 62 lõiget 3 uue punktiga 14, millega nähakse

ette, et Välisministeeriumi hallatavasse strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogusse

(edaspidi Stratlink)18 võib edastada MTA hallatavates alamregistrites AES, IMPULSS ja NCTS

sisalduvaid andmeid strateegilise kauba käitlemisega seotud asjaolude kontrollimiseks19. Nende

16 Selline mulje oleks ekslik ainuüksi põhjusel, et MKR-i põhimääruse § 62 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib registri

subjektile avaldada tema kohta käivaid andmeid. 17 MTA peadirektori 3. oktoobri 2025. a käskkiri nr 85-P „Infovarade kasutamise ja andmete töötlemise korra

kinnitamine“. 18 Vt välisministri 22. aprilli 2015. a määrus nr 4 „Strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu

põhimäärus“, samuti https://stratlink.vm.ee/. 19 Vt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 163 „Strateegilise kauba tolliformaalsuste ning tolli

teavitamise kord Euroopa Liidu sisesel edasitoimetamisel ja relva transportimisel õhu kaudu“.

12

andmete edastamist käsitletakse juurdepääsuna MKR-i põhimääruse § 61 lõike 1 tähenduses, st

ka MTA-lt andmete edastamine on juurdepääs, millest tulenevalt täiendatakse käesolevalt

MKR-i põhimääruse § 62 lõiget 3 MTA partnerasutuste e-tolli andmetele juurdepääsu kohta20.

MTA saab Stratlink`ist strateegilise kauba eriloal kajastatud andmed21. MTA annab Stratlink`i

strateegilise kauba eriloaga22 seonduval tollideklaratsioonil kajastatud tolli viitenumbri ja kauba

vabastamise kuupäeva ning tollideklaratsioonil deklareeritud kauba koguse ja väärtuse. Küll

aga andmeid, mida MTA Stratlink`ist saab, talletatakse mitte MKR-s, vaid tollivaldkonna eraldi

failihoidlas, mis täna ei ole de jure MKR-i osa23.

Punktides 36 ja 37 jäetakse MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktis 3 seonduvalt e-tolliga

sätestatud RAB juurdepääsuõiguste kataloogist24 välja viited alamregistritele TERM2 ning IMF

ja ICS, kuivõrd käesolevalt need alamregistrid eemaldatakse e-tolli alamregistrite hulgast. RAB

juurdepääs nimetatud alamregistrite andmetele kuni nende andmete hävitamiseni on tagatud

MKR-i põhimäärusesse käesolevalt lisatavate paragrahvidega 816 ja 818.

Punktides 38 ja 39 jäetakseMKR-i põhimääruse § 63 lõikest 2, mis sätestab alamregistrite

andmete säilitamise tähtajad, välja viited lõpetatavatele alamregistritele TERM2 ning IMF ja

ICS. Küll ei ole kavas alamregistrite TERM2, IMF ja ICS andmeid kohe hävitada, vaid eesmärk

on neid siiski säilitada teatud aja vältel read-only režiimil. Eelöeldut reguleeritakse MKR-i

põhimäärusesse käesolevalt lisatavates paragrahvides 816 ja 818.

Ühtlasi jäetakse MKR-i põhimääruse § 63 lõikest 2 välja viide lõpetatavale alamregistrile

SMARTDECL. Kuivõrd MKR-i põhimääruse uue §-i 817 kohaselt töödeldakse selle

alamregistri andmeid edaspidi alamregistris IMPULSS, mille andmete säilitamise tähtaeg on

samuti seitse kalendriaastat, siis siinpuhul sisulisi muutusi ei ole.

Punktis 40 muudetakse MKR-i põhimääruse § 64 (alamregistri HAMPI eriosa) lõike 1 punkti

2 järgmiselt:

 koostoimes lõike 1 sissejuhatava lauseosaga täpsustatakse, et isikuid ei lisata HAMPI-

nimekirja otse mängukohas, küll aga saab mängukohas esitada avaldust HAMPI-

nimekirja kandmiseks (milline praktika toimib ka praegu)

 tulenevalt hasartmänguseaduse § 39 lõikest 4, mille kohaselt avaldust HAMPI-

nimekirja kandmiseks saab esitada ka klassikalise loterii korraldajale, kes edastab selle

viivitamata MTA-le, tehakse kõnealuses sättes viide klassikalise loterii korraldajale

(tänaselt – AS Eesti Loto, kes on võimaluse avalduse esitamiseks praktikas juba ette

näinud25).

Punktis 41 tehakse muudatus MKR-i põhimääruse § 64 (alamregistri HAMPI eriosa) lõikes 3,

ajakohastades olemuslikult aegunud sedastust, mille kohaselt avaldusele HAMPI-nimekirja

kandmiseks lisatakse isikut tõendava dokumendi fotoga lehe koopia. Antud sedastus võis ja

võib olla kohane passi, meremehe teenistusraamatu vmt analoogse formaadi puhul, kuid ei ole

20 Tolliseaduse § 13 lõike 2 kohaselt sätestatakse MKR-i põhimääruses valitsusasutused, kellele antakse nende

ülesannete täitmiseks juurdepääs e-tolli andmetele. 21 Vt välisministri 27. detsembri 2011. a määrus nr 6 „Strateegilise kaubaga seotud toimingute vormid“. 22 Vt ka Strateegilise kauba eriloa taotlemine | Välisministeerium. 23 Võimalik, et tulenevalt liidu tollireformist, mille käigus hinnatakse ka e-tolli andmekogusse (tolliseaduse § 13)

puutuvat, saab tollivaldkonna failihoidla sedastatud osana MKR-ist (alamregistri staatuses). 24 Vt ka tolliseaduse § 13 lõige 2. 25 Vt AS Eesti Loto veebilehte Vastutustundlik mängimine; jaotis Sea endale mängupiirang, kus on märgitud, et

/…/ Avalduse saab esitada digiallkirjastatuna kas Eesti Lotole aadressil [email protected] või Maksu- ja

Tolliametile [email protected].

13

seda seonduvalt isikutunnistuse ehk ID-kaardiga, mida praktikas kasutatakse oma isiku

tõendamisel kõige enam.

Punktides 42 ja 43 jäetakseMKR-i põhimääruse § 74 lõikest 2, mis sätestab alamregistrite

infosüsteemi turvaklassid, välja viited lõpetatavatele alamregistritele TERM2 ning IMF ja ICS.

Küll kohaldub nendesse alamregistritesse kogutud andmetele edasiselt sama paragrahvi lõige

21, mille kohaselt alamregistri lõpetamisel kohaldatakse asjaomastele andmetele kuni nende

hävitamiseni andmete senist turvaklassi. Need andmed on jätkuvalt MKR-i koosseisus, millest

tulenevalt peab MKR-i vastutav töötleja jätkuvalt tagama nende käideldavuse (K), tervikluse

(T) ja konfidentsiaalsuse (S). Andmehalduslikud muudatused MKR-i sees ei tohi tuua kaasa

infoturbe taseme langust neist muudatustest puudutatud andmete vaates. Siit tulenevalt on

eelnimetatud alamregistritesse kogutud andmed allutatud kuni nende hävitamiseni

regulatsioonile K2T2S2. Vt ka Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022. a määrus nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“, §-d 9 ja 10.

Ühtlasi jäetakse MKR-i põhimääruse § 74 lõikest 2 välja viide lõpetatavale alamregistrile

SMARTDECL. Kuna MKR-i põhimääruse uue §-i 817 kohaselt töödeldakse selle alamregistri

andmeid edaspidi alamregistris IMPULSS, mille infosüsteemi turvaklass on samuti K2T2S2,

siis alamregistrisse SMARTDECL kogutud andmete turvamise tase jääb samaks.

Punktides 44 ja 45 lisatakse MKR-i põhimäärusesse rakendussätted § 816, § 817 ja § 818, mis

käsitlevad lõpetatavatesse alamregistritesse TERM2 ja SMARTDECL ning IMF ja ICS

kogutud andmete edasist töötlemist.

Lõpetatavatesse alamregistritesse TERM2 ning IMF ja ICS kogutud andmete kohene

hävitamine oleks ennatlik. Otstarbekas on nende andmete säilitamine teatud aja vältel read-

only režiimil. Kogutud andmetega on võimalik küll tutvuda, sh riiklikku järelevalvet ja

süüteomenetlusi läbiviivatel asutustel tagasiulatuvates episoodides, kuid näiteks teha parandusi

vm aktiivset töötlemist – mitte. Tulenevalt MKR-i põhimääruse § 74 lõikest 21 kohaldatakse

andmete read-only režiimil säilitamise aja vältel neile senist infosüsteemi turvaklassi

(K2T2S2).

Andmete säilitamise tähtaja valikul on lähtutud – sarnaselt varasemalt lõpetatud

ekspordikontrolli süsteemi, ekspordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ja väljumise

manifesti süsteemi andmete säilitamisega (MKR-i põhimääruse § 815) – seitsme-aasta-

printsiibist, arvates andmete faktilise kogumise aasta lõppemisele järgneva aasta algusest, st

alates 1. jaanuarist 2027. a26 kuni 31. detsembrini 2033. a. Kokkuvõtlikult seitsmeaastane

ajaline vahe27 enne seda, kui andmed pöördumatult kaotsi lähevad, vastab MKS §-le 58, mille

järgi on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid

maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul

dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase

sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.

Ülaltoodust lähtuvalt ei ole pärast 31. detsembrit 2033. a andmete säilitamiseks sisulist

vajadust, teisalt – andmete hävitamiseks pole ka sisulist takistust, millest omakorda tuleneb, et

andmed hävitatakse viivitamata. Andmete hävitamisel teeb MTA koostööd

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega (RMIT).

26 Kuigi alamregistrite IMF ja ICS kohta käivate sätete kehtetuks tunnistamine jõustub 1. jaanuaril 2027. a, siis

andmete faktiline kogumine nendesse alamregistritesse lõpeb 31. detsembril 2026. a (MKS § 58 mõttes – „viimane

sissekanne“ tehakse 31. detsembril 2026. a). Siit tulenevalt on põhjendatud hakata lugema MKS §-i 58 kohast

seitsmeaastast tähtaega alates 1. jaanuarist 2027. a, mitte 2028. a. 27 Alamregistri TERM2 puhul on eelöeldule lisaks veel mõnetine ajaline vahe.

14

Lõpetatavasse alamregistrisse SMARTDECL kogutud andmeid töödeldakse edasiselt

alamregistris IMPULSS sellele alamregistrile kehtestatud regulatsiooni kohaselt. Alamregistri

IMPULSS andmete säilitamise tähtaeg ja infosüsteemi turvaklass on samad, mis alamregistril

SMARTDECL. Samuti hõlmab alamregistri IMPULSS MKR-i põhimääruse § 221 lõikes 2

sätestatud ja käesoleva eelnõuga täiendatav andmekoosseis kõiki neid andmeelemente, mis on

sedastatud alamregistri SMARTDECL andmekoosseisus.

Punktides 46–49 muudetakse MKR-i põhimääruse lisa 3, milles MKR-i põhimääruse § 35

(alamregister MAIS) lõike 2 kohaselt sedastatakse andmete kandmist maksumärkide

andmekogusse tingivad toimingud ja vastavad andmekoosseisud. Käesolevad muudatused on

enamjaolt kantud 16. juunil 2026. a vastu võetud alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse-

ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusest28, millise seadusega

lõpetatakse alates 1. novembrist 2026. a riikliku alkoholiregistri tegevus (ja millisele registrile

on korduvalt viidatud MAIS-i andmekoosseisus) – peaeesmärgiks vähendada alkoholi

käitlevate ettevõtjate halduskoormust.

Samast eesmärgist on kantud ka järgmine MAIS-i integreeritav lahendus:

Edaspidi on ettevõtjal võimalik eeltäita MAIS-i tema poolt käideldavate alkoholitoodete osas,

tehes seda iseseisvalt – ilma maksuhalduri otsustuse või vahenduseta – , luues seeläbi süsteemis

tervikliku nimekirja tema poolt käideldava alkoholi kohta (etanoolisisaldusega üle 22

mahuprotsendi ja villituna müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist). Ettevõtja poolt MAIS-

i kantud tootele omistab süsteem kordumatu identifitseerimistähise. Ettevõtjal on võimalus

tootenimekirja täiendada ning seal tooteid ja tootegruppe filtreerida. Maksumärkide tootele

kinnitamise, samuti maksumärgistatud alkoholi tarbimisse lähetamise teates esitab ettevõtja

toote identifitseerimistähise, mis ülalöeldult on moodustunud eelsisestatud andmete põhjal ja

mis kokkuvõttes peaks hoidma kokku ettevõtja aega võrreldes toote kohta käivate andmete

igakordse sisestamisega.

Kirjeldatud lahendust on MTA tutvustanud ka mõnele suuremale ja väiksemale

alkoholikäitlejale, kelle tagasiside kavandatava suhtes on olnud positiivne.

Küll on kavandatava puhul oluline märkida, et kõnealune lahendus käib maksumärgistatava,

s.o kange alkoholi kohta. MAIS-i ei kanta andmeid õlle, siidri, nn longero või veini kohta, kuna

need alkohoolsed joogid ei liigitu kange alkoholi alla ega kuulu seetõttu maksumärgistamisele.

Kõrvuti riikliku alkoholiregistri tegevuse lõpetamisest tulenevate muudatustega tasub esile tuua

järgmist:

 edaspidi fikseeritakse MAIS-is maksumärkidega tehtud toimingute kaupa ka

maksumärkide kujundus29

 tunnistataks kehtetuks sätted, mis käsitlevad tubakatoodete aktsiisi tagastamise taotluste

esitamist ja menetlemist MAIS-is. See funktsionaalsus on MAIS-is välja arendamata ja

seda ei ole ka kavas teha. Ei ATKEAS ega tema rakendusmäärused viita sellele, et

tubakatoodete aktsiisi tagastamise taotluste esitamine ja menetlemine toimuks tingimata

MAIS-is. Käesoleval ajal ja ka edaspidi toimub kõnealuste taotluste esitamine ja

menetlemine tavapäraste asjaajamiskanalite kaudu.

28 Vt Alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise

seadus-Riigi Teataja. Vt ka antud seaduse eelnõu menetluse materjale Riigikogu veebilehel (881 SE). 29 Vt rahandusministri 12. aprilli 2006. a määrus nr 25 „Alkoholi ja tubakatoodete maksumärkide kujundus ja

liigid, maksumärkide tellimise kord, maksumärgistatud alkoholi ja tubakatoodete teisele aktsiisilaopidajale

lähetamise kord ning maksumärkide saatelehe andmekoosseis-Riigi Teataja“; Lisa 1 Tubakatoodete maksumärgi

kujundus ja Lisa 2 Alkoholi maksumärgi kujundus.

15

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg.

Paragrahvi 1 punktid 1–9, 12, 14–16, 18–21, 23–27, 29–31, 33–36, 38, 40–42, 44 ja 46–49

jõustuvad 1. novembril 2026. a.

Paragrahvi 1 punktid 10, 11, 13, 17, 22, 28, 32, 37, 39, 43 ja 45 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a.

Tähtpäev paragrahvi 1 punktide 46–49 jõustumiseks 1. novembril 2026. a tuleneb sel kuupäeval

jõustuvast alkoholiseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seadusest.

Tähtpäev paragrahvi 1 punktide 1–9, 12, 14–16, 18–21, 23–27, 29–31, 33–36, 38, 40–42 ja 44

jõustumiseks 1. novembril 2026. a on valitud lähtuvalt esimese võimaluse printsiibist, mis kõige

varasemalt saab olla eelviidatud seaduse jõustumise kuupäev.

Seevastu tähtpäev paragrahvi 1 punktide 10, 11, 13, 17, 22, 28, 32, 37, 39, 43 ja 45 jõustumiseks

1. jaanuaril 2027. a on sisuline, tulenedes kas otse seadusest sätestatust – siinkohal näitena

andmeandjaid ja nendelt saadavaid andmeid käsitleva MKS § 17 lõike 2 punkti 8 jõustumine 1.

jaanuaril 2027. a – või kohaldudes muudel õiguspraktilistel põhjustel. Viimati öeldu puhul on

peetud silmas asjaolu, et teatud juhtudel saab transpordivahendi saabumisteate ja kauba

manifesti andmeid esitada vastavalt rakendusse IMF ja rakendusse ICS kuni 31. detsembrini

2026. a.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

5.1. seonduvalt alamregistrite TERM2 ja SMARTDECL ning IMF ja ICS lõpetamisega

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA, riiklikku järelevalvet ja süüteomenetlusi teostavad

asutused

Mõju kirjeldus: kõnealuste rakenduste välja arvamine MKR-i koosseisust tuleneb asjaolust, et

alamregistrite TERM2, IMF ja ICS osas on Euroopa Liidu tolliorganisatsioonide poolt on

võetud kasutusele uued süsteemid ning alamregister SMARTDECL on integreeritud

alamregistrisse IMPULSS. Alamregistrite TERM2, IMF ja ICS varasemaid funktsioone

täidavad edasiselt alamregister NES ja üleeuroopaline tollisüsteem ICS2. Siinne muudatus

üksnes kodifitseerib praegust olukorda, misläbi ei kaasne muudatusega otsest tuntavat mõju, sh

kellelegi ei teki lisakohustusi vm koormust. Küll aga väärib märkimist, et alamregistritesse

TERM2, IMF ja ICS kogutud andmeid säilitatakse (kooskõlas neile rakendustele seni kehtinud

turvanõuetega) kuni 2033. aasta lõpuni, st on tagatud nende andmete kasutamine tõendina

võimalikes hilisemates riikliku järelevalve ja süüteomenetlustes.

Mõju olulisus: väheoluline

16

Ebasoovitavate mõjude risk esineb. Risk seisneb selles, et lõpetatud alamregistritesse

varasemalt kogutud andmete säilitamise perioodil võib tekkida volitamata juurdepääsu või

andmete lubamatu kasutamise olukord.

Riski maandatakse järgmiselt:

 andmeid säilitatakse üksnes read-only režiimis

 andmetele kohaldub kuni hävitamiseni senine turvaklass K2T2S2

 andmete säilitamise tähtaeg on selgelt määratletud

 andmed hävitatakse säilitamistähtaja möödumisel.

Arvestades rakendatavaid meetmeid, on jääkrisk madal.

5.2. seonduvalt üldandmete andmestiku andmekoosseisu täiendamisega (andmete

saamine pensioniregistri pidajalt ja SKA-lt)

Sihtrühmad: maksukohustuslased, kes on kas pensionikonto omanikud või teatud liiki

pensioni saajad, pensioniregistri pidaja (AS Pensionikeskus), SKA, MTA

Mõju kirjeldus: maksuhalduri seadusejärgseks ülesandeks on maksukohustuse (seejuures

võimalike maksusoodustuste ja -vabastuste, näiteks maksuvaba tulu) õige kindlaksmääramine,

laiemalt – maksuseaduste ühetaoline rakendamine. Selle ülesande täitmiseks on muuhulgas

vajalikud täpsed ja ajakohased andmed isiku pensioni- ja kogumispensioni staatuse kohta.

Seetõttu on välja arendatud lahendus, mille puhul: a) MTA saab pensioniregistri pidajalt kolmel

korral aastas andmevahetusteenusega üle X-tee andmeid pensionikonto omanike ning vastavate

maksemäärade kohta; b) MTA saab SKA-lt üks kord kuus andmevahetusteenusega üle X-tee

andmeid isikute paindliku vanaduspensioni või ennetähtaegse vanaduspensioni staatuse kohta.

Täiendavalt edastab SKA MTA-le krüpteeritult andmed riikliku pensioni saajate ning

ennetähtaegse vanaduspensioni ja paindliku vanaduspensioni määramise kohta (isikukood,

pensioni alguse- ja lõpukuupäev) neli korda aastas (märtsis, juunis, septembris ja detsembris).

MTA-le pensioniregistri pidajalt ja SKA-lt laekuvate andmete töötlemine toimub avaliku

ülesande täitmise raames, piirdudes maksukohustuse õigeks kindlaksmääramiseks vajalikuga.

Süsteem jõuab eesmärgipärase tulemini automaatselt, vähendades nõnda nii maksuhalduri

koormust kui ka isikute võimalikku halduskoormust, kuivõrd maksukohustuse õigeks

määratlemiseks tarvilikke pensioni- ja kogumispensioni andmeid ei ole vaja eraldi küsida ega

esitada.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.3. seonduvalt alamregistriga APEX-TELLER (maksutulude edasiandmine)

Sihtrühmad: MTA, vastavalt edasiantavale maksuliigile – 5 valitsusasutust ja 78 kohalikku

omavalitsust.

Mõju kirjeldus: uue lahendusega on võimalik rakenduses selgelt näha tulusaajate järgi,

millises maksuperioodis milline summa on arvestatud, milline summa on üle kantud ja milline

summa on üle kandmata. Loodud lahendusega kadus ära käsitöö ja tekkis võimalus hoida tulu

edasiandmise teatisi süsteemis selliselt, et neid saab iga hetk uuesti avada. Tulusaajad ei pea

enam otsima andmeid e-kirjadest või küsima neid eraldi MTA-lt, kuivõrd nad saavad oma

teatised kätte MTA e-teenuse keskkonnast.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.4. seonduvalt alamregistriga APEX-TELLER (töödeldavate andmete fookus)

17

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: sedastades, et alamregistris APEX-TELLER töödeldakse mitte pelgalt

maksude, vaid ka maksete, tasude ja lõivude andmeid, tagatakse õigusselgus.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.5. seonduvalt alamregistriga TÖR

Sihtrühmad: tööd võimaldavad isikud, MTA

Mõju kirjeldus: töötamise asukoha täpsustamise võimalus tagab normi parema kooskõla

registri tegeliku andmetöötlusega, ühtlasi tagades kvaliteetsemad andmed võimaliku statistika

jaoks.

Vabatahtlikult täidetavate väljadega seoses:

 formaalselt – sedastades MKR-i põhimääruses vabatahtlikult TÖR-i esitatavad andmed,

tagatakse TÖR-is sisalduvate andmete läbipaistvam töötlemine ja antakse registri

subjektidele selgus selles, milliseid täiendavaid andmeid on neil võimalik TÖR-i lisada

 sisuliselt – tööandjatele pakutav võimalus esitada TÖR-i vabatahtlikult täiendavaid

andmeid lihtsustab perspektiivis suhtlust riigiga ja vähendab võimalike edasiste

järelepärimiste vajadust (= isikute tülitamist). Kuna andmete lisamine pole kohustuslik,

ei kaasne tööd võimaldavatele isikutele täiendavat halduskoormust – küll aga peaksid

lisainfo väljad aitama kaasa sellele, et registrikande sisu tõlgendatakse kokkuvõttes

õigesti.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude risk esineb. Riskidena võib esile tuua järgmist:

 vabatahtlikult täidetavatele väljadele võidakse sisestada andmeid, mis ei ole vajalikud

töösuhte kirjeldamiseks

 töösuhte kohta võidakse sisestada ülemääraseid isikuandmeid.

Riske maandatakse:

 vabatahtlikult täidetavate väljade eesmärgi kirjeldamisega

 kasutusjuhistega

 andmete minimaalsuse põhimõtte kohaldamisega

 MTA kui registri vastutava töötleja järelevalvemeetmetega.

Jääkrisk on madal.

5.6. seonduvalt muudatustega alamregistrite HAMPI, KMD, KMKRA, HINNANG,

MAIS, TTKI, IMPULSS ja NES andmekoosseisudes, samuti üldandmete andmestiku

andmekoosseisus väljaspool punktis 5.2. sedastatut

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA

Mõju kirjeldus: kitsamalt – tagatakse kõnealustes alamregistrites sisalduvate andmete

läbipaistvam töötlemine andmekaitse perspektiivist; laiemalt – tagatakse õigusselgus, st

alamregistri kõik andmeelemendid on andmekogu põhimääruses täpselt üles loetletud.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

18

5.7. seonduvalt muudatustega alamregistri VD/VDP andmekoosseisus ja selle

alamregistri nimetuse korrigeerimisega

Sihtrühmad: MTA, asjaomased ettevõtjad

Mõju kirjeldus: muudatusel on positiivne riigieelarveline mõju, kuna see hoiab ära kulukad

IT-arendused. Olemasoleva VD/VDP rakenduse kohandamine (muutes nimetust ja täpsustades

andmekoosseisu) on riigile märkimisväärselt odavam kui uue andmetöötlusplatvormi

väljatöötamine.

Muudatus hoiab ära ebamõistliku haldus- ja arenduskoormuse MTA-s. Kuna ühendusesisese

käibe aruande andmete parandamine ja nõudmiseni varu tehingute andmetöötlus jäetakse

olemasolevasse rakendusse, ei ole vaja luua uusi infosüsteeme ega liideseid. MTA ametnike

jaoks säilib varasemate andmete töötlemiseks ja kontrolliks tuttav töökeskkond, mis tagab

järelevalvealase järjepidevuse.

Ettevõtjate jaoks ei muutu varasemate andmete parandamise ja nõudmiseni varu tehingute

deklareerimise loogika. Süsteemi ümbernimetamine "ühendusesisese käibe rakenduseks" ei

tekita ettevõtjatele halduskoormust. Küll tagab alamregistri VD/VDP andmekoosseisu

korrigeerimine ettevõtjatele selguse, milliseid andmeid ja millises raamistikus nõudmiseni varu

(call-of-stock) tehingute puhul jätkuvalt töödeldakse.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.8. seonduvalt alamregistri HAMPI eriosaga

Sihtrühmad: hasartmängukorraldajad, isikud, kes soovivad enda lisamist HAMPI-nimekirja

Mõju kirjeldus: a) tagatakse määruse kooskõla hasartmänguseaduse § 39 lõikega 4 klassikalise

loterii korraldajat puutuvas; b) tuuakse selgelt esile, et isikuid ei lisata HAMPI-nimekirja otse

mängukohas, vaid et mängukohas saab avaldust esitada (st hasartmängukorraldaja on siinpuhul

isiku avalduse vahendaja).

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.9. seonduvalt andmeandjate ja nendelt saadavate andmete sedastamisega

Sihtrühmad: MTA, andmeandjad väljapoolt MTA-t, registri subjektid

Mõju kirjeldus: a) suurem õigusselgus – registri subjektidele on üheselt arusaadav, kellelt,

milliseid andmeid ja millisel eesmärgil nende kohta kogutakse; b) protsesside läbipaistvus –

registri subjekt saab selge ülevaate, kuidas tema andmed registris valdkondlikult jagunevad.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.10. seonduvalt registrile juurdepääsu eesmärgi täpsustamisega

Sihtrühmad: registri kasutajad, MTA

Mõju kirjeldus: muudetakse MKR-i põhimääruse § 61 lõiget 3, et kõrvaldada sätte senisest

sõnastusest tulenev võimalik eksiarvamus. Kehtiv sõnastus võib jätta mulje, et registri

kasutamise õiguse eeldus on teatud informatsiooni suhtes otsese ametialase vajaduse

olemasolu. Siiski ei ole sätte eesmärk reguleerida üksikjuhtudel registriandmete kasutamise

õiguspärasust, vaid registri kasutamise õigust otseligipääsu tähenduses.

19

Registrile otseligipääsu saanud isik võib registrit kasutada üksnes oma ametialaste ülesannete

täitmiseks ja õigusaktides sätestatud eesmärkidel. Registri kasutamise õiguspärasus tagatakse

muuhulgas kasutajate autentimise, päringute logimise, organisatsiooniliste ja tehniliste

turvameetmete ning sisemise järelevalve kaudu.

Seejuures ei ole registris töödeldavate andmete juurdepääsukord ühtne. Valdavale osale

andmetest kohalduvad seadusest tulenevad juurdepääsupiirangud, kuid registris on ka avalikke

andmeid ning andmeid, millele võimaldatakse juurdepääs registri subjektile endale30. Seetõttu

ei saa registri kasutamise õiguse andmist siduda eeldusega, et õigus registri kasutamiseks

(laiemas tähenduses) saab tekkida üksnes konkreetse ametialase vajaduse ilmnemisel.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.11. seonduvalt PRIA ja PTA juurdepääsuga e-tolli andmetele

Sihtrühmad: PRIA, PTA

Mõju kirjeldus: PRIA puhul lõpetatakse tema juurdepääsuõigus e-tolli andmetele, kuna

sellealane omaaegne vajadus on tänaseks ära langenud. Ei ole otstarbekas hoida MKR-i

põhimääruses sätet, mida – nagu näitab MTA analüüs – praktikas ei kasutata. Võimalikele

tulevastele üksikvajadustele saab reageerida MKS § 29 punkti 30 alusel, millise sätte kohaselt

maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet /…/ Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses,

kalandusturu korraldamise seaduses, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses

ning vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

PTA-le varasemalt antud juurdepääsuõiguse laiendamine alamregistri IMPULSS andmetega

aitab kaasa PTA-le nii seaduste (näiteks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadus) kui ka PTA põhimäärusega31 sedastatud ülesannete tulemuslikumale

täitmisele.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.12. seonduvalt e-tolli andmete edastamisega Välisministeeriumi hallatavasse Stratlink`i

Sihtrühmad: tollikliendid32, MTA, Välisministeerium

Mõju kirjeldus: hoiab kokku nii MTA kui Välisministeeriumi ressurssi, kuivõrd eriloa

elektroonilise kontrolli ja mahakande korral on võimalik kogu tollideklaratsiooni menetlemise

protsess teha automatiseerituks alates tollideklaratsiooni esitamisest kuni kauba vabastamiseni.

Seega aitab andmevahetus MTA ja Välisministeeriumi andmekogude vahel muuta eriloa

kontrollimise kiiremaks ja efektiivsemaks. Eriloa kontrollimine andmekogude ristkasutuse

kaudu võtab kokkuvõttes vähem aega kui kohapealne, ametnike poolt tehtav kontroll

paberkandjal esitatavate dokumentide alusel, säästes ühtlasi tolliklientide ressurssi.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

30 Vt eelöeldu puhul MKS § 17 lõike 2 punktis 5 nimetatud täpsemat andmete väljastamise korda MKR-i

põhimääruse §-s 62. 31 Vt maaeluministri 18. augusti 2020. a määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“, §-d 5 ja 6. 32 Tolliklientidena käsitletakse nii siinses dokumendis kui ka varasemate MKR-i põhimääruse muudatuste

seletuskirjades juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes lävivad MTA-ga tolliformaalsuste käigus.

20

5.13. seonduvalt terminoloogiliste parandustega

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: alamregistri KOPS andmekoosseisu puhul tagatakse õigusselgus, kohaldades

MKR-i põhimääruses samu termineid, mida kasutab kogumispensionide seadus, s.o

valdkondlik eriseadus – pensioniregistri pidaja ja makse määr. Kasutades määratlust

sidevahendite andmed MKR-i põhimäärust läbivalt selmet väljendit sidevahendid tagatakse

õigusakti keeleline korrektsus.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.14. Muudatustega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Eelnõu ei too haldusevälistele isikutele kaasa negatiivseid tagajärgi (isikute õiguste kitsenemist,

vabaduste vähenemist ega kohustuste või vastutuse suurenemist). Pigem on muudatused nende

vaates positiivse mõjuga – näiteks norm, et tööd võimaldav isik võib (kuid ei pea) lisama

alamregistrisse TÖR täpsustusi töösuhte kohta, tööülesannete kirjelduse või ametinimetuse

MKS § 251 lõike 4 punktis 2 nimetatud töötamise liigi puhul, mis kõik eelduslikult lihtsustab

tööd võimaldava isiku jaoks oma töötaja kohta käiva teabe haldamist.

Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.15. analüüs teatud andmekaitseliste riskide kohta läbivalt punktide 5.1.–5.14. osas

Eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise ettevalmistamise käigus on tervikvaatena analüüsitud

punktides 5.1–5.14 käsitletud muudatustega seotud riske järgmistes aspektides: a) ebaõigete

lähteandmete kasutamise risk; b) ülemäärase andmekogumise risk ja c) andmete eesmärgist

kõrvalekalduva edasise kasutamise risk.

Ebaõigete lähteandmete kasutamise risk on hinnatud madalaks. Eelnõuga hõlmatud andmed

pärinevad valdavalt riiklikest andmekogudest või teistelt õigusaktiga määratud andmeandjatelt

ning neid saadakse struktureeritud ja turvaliste andmevahetuslahenduste kaudu. Mitmel juhul,

sealhulgas pensioni- ja kogumispensioni andmete kasutamisel maksukohustuse arvutamiseks,

kasutatakse andmeid otse algallikast, mis vähendab vigade tekkimise tõenäosust võrreldes

olukorraga, kus andmed esitab isik ise või neid sisestatakse käsitsi. Lisaks on andmesubjektile

tagatud õigus ebaõigete andmete parandamisele, vajadusel vaide esitamise kaudu, ja

maksuhalduril võimalus tuvastatud ebatäpsused parandada.

Ülemäärase andmekogumise risk on hinnatud madalaks. Eelnõuga lisatavad andmekategooriad

ja andmeallikad on seotud konkreetsete seadusest tulenevate ülesannete täitmisega ning iga

andmeelement on vajalik registri pidamise, maksukohustuse õige määramise, seadusest

tulenevate maksusoodustuste kohaldamise või muu õigusaktist tuleneva eesmärgi

saavutamiseks. Mitmed muudatused ei too kaasa uute andmete kogumist, vaid täpsustavad juba

töödeldavate andmete kirjeldust või andmeallikaid. Andmete töötlemisel juhindutakse

minimaalsuse põhimõttest ja töödeldakse üksnes neid andmeid, mis on eesmärgi saavutamiseks

vajalikud.

Andmete eesmärgist kõrvalekalduva edasise kasutamise risk on samuti hinnatud madalaks.

Registris töödeldavate andmete kasutamise eesmärgid tulenevad õigusaktidest ning

otsejuurdepääs andmetele on piiratud teenistusliku vajaduse ja seadusest tuleneva pädevusega.

21

Andmete kasutamine on logitud, juurdepääsuõigused on rollipõhised ning andmete avaldamine

või edastamine teistele asutustele toimub üksnes õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses.

Eelnõuga täpsustatakse andmeandjaid, andmekategooriaid ja juurdepääsuõigusi, mis suurendab

andmetöötluse läbipaistvust ning vähendab eesmärgist kõrvalekalduva kasutamise riski.

Kokkuvõttes on eelloetletud võimalikud riskid maandatud õiguslike, organisatsiooniliste ja

tehniliste meetmetega. Arvestades töödeldavate andmete liiki, töötlemise eesmärke ja

rakendatavaid kaitsemeetmeid ning asjaolu, et suurem osa muudatustest täpsustab juba

toimuvat andmetöötlust või olemasolevaid andmevooge, hinnatakse jääkrisk andmesubjektide

õigustele ja vabadustele madalaks. Eelnõus kavandatavad muudatused ei kujuta endast sellist

uut või oluliselt muutuvat andmetöötlust, mille puhul oleks põhjust eeldada andmesubjektide

õigustele ja vabadustele tõenäoliselt kõrge riski tekkimist, teisisõnu – sellise tasemega riski

tekkimist, mida ei oleks võimalik mõistlike meetmetega maandada.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

6.1. Kõigi seletuskirja osas 2 nimetatud alamregistreid, samuti üldandmete andmestikku

puudutavate muudatuste tegemise järel vaatab MTA üle kanded RIA poolt hallatavas andmete

teabeväravas (endine RIHA) ja vajadusel algatab muudatused ühe või teise andmekogu kohta.

Sellealased toimingud teostab andmekogu eest vastutava osakonna – kas aktsiiside osakonna,

käibemaksu osakonna, tollikorralduse osakonna, tulude osakonna või tulumaksu osakonna –

teenusejuht koostöös ameti arendusosakonnaga.

6.2. Kulusid on teada (ette näha) seonduvalt alamregistrite APEX-TELLER (maksutulude

edasiandmist puutuvas) ja MAIS andmekoosseisude laiendamisega, samuti üldandmete

andmestiku andmekoosseisu laiendamisega pensioniregistri pidajalt ja SKA-lt laekuma

hakkavate andmete osas. Täpsemalt vt allpool. Muudel puhkudel kulu puudub, v.a varasemalt

kehtestatud ja toona analüüsitud regulatsioonidest tulenevad juhud (näiteks seonduvalt

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus alusel toimuva üleminekuga

vormipõhiselt deklareerimiselt andmepõhisele deklareerimisele, mis annab sisendit

alamregistritele KMD, HINNANG ja VD/VDP ning mõjutab nende andmekoosseise).

Vaatamata eelmainitule on paljudel juhtudel siiski ette näha saavutatavat kokkuhoidu – näiteks

tulenevalt alamregistri SMARTDECL lõpetamisest (antud alamregistri arvestuslik

ülalpidamiskulu on 59 610 eurot aasta kohta).

6.3. seonduvalt alamregistriga APEX-TELLER

Alamregistri APEX-TELLER laienduse arendamiseks on kasutatud MTA IT-investeeringute

vahendeid. Arenduse maksumus ilma käibemaksuta oli 220 320 eurot. Arendaja oli Askend

Estonia OÜ. Eelmainitud summa arvelt on tehtud järgmist:

 muudatuste analüüsid

 uue komponendi loomine koos UI-vaadetega (tulusaajale/ametnikule)

 uute funktsionaalsuste loomine (nt. edastada teatise trükiseid kontaktidele e-maili teel)

 uute pääsuõiguste loomine (tulusaajale/ametnikule)

 andmemudeli täiendamine

 teatiste vormide ja trükiste mallide loomine.

6.4. seonduvalt alamregistriga MAIS

22

Alamregistri MAIS vajaliku arenduse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelisi vahendeid

(need olemas). Kuna maksumärke on võimalik lisada saatelehele ka süsteemis SADHES

maksumärgistatud toodete tarbimisse lähetamisel, tehakse vajalikud SADHES-e ja MAIS-i

liidestuse arendustööd sama projekti raames. Arenduse maksumus ilma käibemaksuta on kokku

189 420 eurot. Arenduspartneriks on Cybernetica AS.

Eelmainitud summa raames tehakse:

 muudatuste analüüsid

 MAIS-i ja riikliku alkoholiregistri lahti ühendamine

 MAIS-i täiendused ja muudatused kliendi ning ametniku vaates

 MAIS-i kliendivaates alkoholi tootenimekirja funktsionaalsuse loomine

 SADHES-e saatelehel uue andmevälja "müügipakendi maht" loomine koos reeglitega

 SADHES-e ja MAIS-i vaheliste kontrollide täiendamine.

Siinmainitud kulud kannab MTA ise, kasutades selleks investeeringute baaseelarvet.

6.5. seonduvalt üldandmete andmestikuga (andmete saamine pensioniregistri pidajalt ja

SKA-lt)

Tegemist on mini-arendustega, mille teostab Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

(RMIT) talle MTA teenindamiseks (jaotises „Tulumaksukohustuse täitmine“) eraldatud

riigieelarveliste vahendite arvelt.

Arenduse hinnanguline maht on ligikaudu 750 töötundi. Rahaline mõju avaldub RMIT-i

sisemiste tööjõukulude ulatuses ja jääb olemasoleva eelarve raamidesse. Täiendavat rahastust

käesoleva arenduse elluviimiseks ei ole vaja. Väliseid teenuseid või täiendavaid hangetega

seotud kulusid ei kaasne.

Arenduse tulemusena struktureeritakse olemasolevad andmed ning luuakse üldandmete

andmestikus eraldiseisev andmehulk, mis toetab andmete edasist kasutust jm töötlemist.

Tegemist on ühekordse arendustegevusega, millele võivad järgneda tavapärased hooldus- ja

ülalpidamiskulud, mis kaetakse olemasolevate eelarveliste vahendite piires.

7. Määruse jõustumine

Paragrahvi 1 punktid 1–9, 12, 14–16, 18–21, 23–27, 29–31, 33–36, 38, 40–42, 44 ja 46–49

jõustuvad 1. novembril 2026. a.

Paragrahvi 1 punktid 10, 11, 13, 17, 22, 28, 32, 37, 39, 43 ja 45 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a.

Tähtpäevade valikut on selgitatud siinse dokumendi osas 2 eelnõu § 2 kohta käivas teemaplokis.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu ametlikuks kooskõlastamiseks

Justiits- ja Digiministeeriumile, samuti Välisministeeriumile (seonduvalt muudatusega MKR-i

põhimääruse § 62 lõikes 3).

Lisaks esitati eelnõu arvamuse saamiseks:

23

 Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigi Infosüsteemi Ametile, samuti Statistikaametile,

Maa- ja Ruumiametile ning Rahvusarhiivile – seonduvalt Vabariigi Valitsuse 28.

veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-ga 7

 Sotsiaalkindlustusametile – seonduvalt muudatusega MKR-i põhimääruse §-s 4

 Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ametile – seonduvalt muudatusega MKR-

i põhimääruse § 62 lõikes 3

 Põllumajandus- ja Toiduametile – seonduvalt muudatustega MKR-i põhimääruse § 62

lõikes 3 ja MKR-i põhimääruse lisas 3

 Rahapesu Andmebüroole – seonduvalt muudatustega MKR-i põhimääruse § 62 lõikes

3

 Kaitseressursside Ametile – seonduvalt muudatusega MKR-i põhimääruse §-s 68

(muudatus eelnõu praegusest tekstist välja jäetud)

 AS-le Pensionikeskus (pensioniregistri pidaja) – seonduvalt muudatusega MKR-i

põhimääruse § 4 lõikes 2

 Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule –seonduvalt muudatustega MKR-i

põhimääruse §-s 64.

Ühtlasi esitati eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Ametlik tagasiside laekus Justiits- ja Digiministeeriumilt ning Välisministeeriumilt (mõlemad

nähtavad süsteemis EIS), samuti Andmekaitse Inspektsioonilt, Riigi Infosüsteemi Ametilt,

Maa- ja Ruumiametilt ning Sotsiaalkindlustusametilt.

Tagasisidena laekunud märkuste ja ettepanekutega on võimalusel arvestatud. Siinkohal toome

esile, et:

 käesolevas eelnõus on loobutud MKR-i põhimääruse § 53 täiendamisest lõikega 22

(MTA märkuste lisamine TÖR-i kannete juurde), kuivõrd on otstarbekas antud vajaduse

täiendav analüüsimine

 käesolevas eelnõus on loobutud MKR-i põhimääruse § 4 lõike 2 täiendamisest punktiga

61 (andmed pankrotimenetluse kohta), kuivõrd on otstarbekas antud vajaduse täiendav

analüüsimine

 käesolevas eelnõus on loobutud MKR-i põhimääruse § 68 täiendamisest lõikega 5

(alamregistri TÖR ja tsiviiltoetuse registri andmevahetus), kuivõrd see säte

inkorporeeritakse eraldi eelnõusse

 käesolevasse eelnõusse on lisatud kaks muutmiskäsku, millega MKR-i põhimäärust

läbivalt võetakse määratluse sidevahendid asemel kasutusele keeleliselt õigem väljend

sidevahendite andmed.

Eelloetletust tulenevalt on muutunud eelnõu § 1 algne numeratsioon (muutmiskäskude koguarv

on siiski sama).

Ametliku tagasiside käigus laekunud märkuste ja ettepanekute kohta on koostatud

kooskõlastustabel, mis on lisatud käesolevale seletuskirjale.

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

lisa 1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus

1 Justiits- ja

Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu järgnevate märkustega:

„Eelnõu § 1 p 2, 5 ja 6

Määrusega täiendatakse registri andmeid ka surma kuupäevaga, andmetega pankrotimenetluse

kohta. P 6 kohaselt kantakse registrisse mootorsõidukimaksu seaduse § 151 lõikes 6 nimetatud

isiku, tema vanema või füüsilisest isikust eestkostja ja hooldusõiguse andmed – lapse nimi ja

isikukood, lapse vanema nimi ja isikukood ning füüsilisest isikust eestkostja nimi, isikukood ja

hooldusõiguse periood. Samuti lisatakse muudatusega pensioni andmed. Juhime tähelepanu, et

nimetatud andmed ei kuulu isiku üldandmete alla.

Eelnõuga lisatakse maksukohustuslaste registrisse uusi isikuandmete kategooriaid (mh surma

kuupäev, lapse, vanema ja eestkostja andmed, hooldusõiguse andmed ning pensioniandmed).

Palume selgitada nende andmete töötlemise õiguslikku alust ning vastavust maksukorralduse

seaduse § 17 volitusnormile. Nimetatud andmekategooriad ei nähtu maksukorralduse seaduse

§ 17 lõikes 3 sätestatud andmekoosseisust.

Kui nende andmete töötlemiseks puudub seadusest tulenev alus, ei saa neid kehtestada registri

põhimäärusega, kuna määrusega ei ole võimalik laiendada seaduses sätestatud

andmekoosseisu. Juhul kui andmete kategooriad ei ole seaduse tasandil välja toodud, siis

määruse alusel neid registrisse lisada ei saa ning palume see muudatus eelnõust välja jätta.“

SELGITAME

1) Rahandusministeeriumi hinnangul on „surmakuupäev“ käsitatav isiku üldandmetena MKS § 17

lõike 3 punkti 1 tähenduses. Pealegi sätestab MKS § 17 lõige 7, et töötamise registri andmeid

säilitatakse kuni 75 aastat isiku surmast arvates. Eelnimetatud säilitamistähtaja kohaldamine

eeldab registripidajal andmete olemasolu isiku surma kohta, sealhulgas surmakuupäeva kohta.

Seega on seadusandja juba kehtivas õiguses pidanud surma andmeid registri pidamiseks vajalikuks.

Täiendavalt märgime, et IKÜM artikli 27 kohaselt ei kohaldata üldmäärust surnud isikute

isikuandmetele, kuigi liikmesriikidele on jäetud võimalus kehtestada surnud isikute andmete

töötlemise erinormid. Eesti õiguses on need erisused sätestatud isikuandmete kaitse seaduse §-s 9.

Seetõttu ei saa surmakuupäeva töötlemise õiguspärasust hinnata üksnes elus andmesubjektide

andmekaitse loogikast lähtudes. Surmakuupäeva töötlemine maksukohustuslaste registris teenib

seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmise ning registriandmete õigsuse ja ajakohasuse

tagamise eesmärke, välistades surnud isikuga seotud andmete ebaõige edasise kasutamise. Teisalt,

surmakuupäeva puudumine registris võib suurendada andmete ebaõigsuse ja põhjendamatu

edasitöötlemise riski, kuna sellisel juhul võidakse registris käsitleda surnud isikut ekslikult elus

isikuna. Surmakuupäeva kui andmeelemendi töötlemine aitab seega kaasa registriandmete

kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamisele. Kokkuvõttes – surmakuupäeva registrisse kandmise

eesmärk ei ole iseenesest laiendada isiku kohta kogutavate andmete ringi, vaid see hoopiski aitab

vältida surnud isikuga seotud andmete edasise töötlemise olukordades, kus töötlemine eeldab isiku

elusolekut.

2) „andmed pankrotimenetluse kohta“ on käsitletavad kui isikuga seotud menetluste andmed (MKS

§ 17 lõike 3 punkt 7). Siiski oleme asjaomase sätte käesolevast eelnõust välja jätnud, kuna peame

otstarbekaks antud vajaduse täiendavat analüüsimist.

3) „lapse, vanema ja eestkostja andmed ning hooldusõiguse andmed“ –

Mööname, et MKS § 17 lõikes 3 ettenähtud isikuandmete koosseis ei sisalda sõnaselgelt

maksukohustuslase last ja tema eeskostjat, kuid sellest ei saa tingimata järeldada seda, et õiguslik

alus nimetatud isikute isikuandmete töötlemiseks puudub.

Siinkohal osundame mootorsõidukimaksu § 16 lõikele 4, mille kohaselt saab MTA „/l/apse eest

mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed, sealhulgas

üldandmed ning andmed lapse, vanema ja hooldusõiguse kohta /…/ rahvastikuregistrist.“

Kõnealune säte fikseerib nii kõnealuste andmete allika kui ka õigusliku aluse töödelda nimetatud

andmeid mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks; siit omakorda – MKR-i

põhimääruse täiendus on vajalik mootorsõidukimaksu seadusest tuleneva andmetöötluse

elluviimiseks.

Rahandusministeerium on siiski nõus, et õigusselguse mõttes oleks optimaalsem, kui nimetatud

isikud oleksid fikseeritud ka MKS §-s 17. Eelöeldust tulenevalt oleme lisanud peatselt Vabariigi

Valitsusele esitatava eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/612d9a70-d795-4620-

a76f-d76db69a5f4c paragrahvi 1 järgmised muutmiskäsud:

9) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kuni 18-aastase (kaasa arvatud) isiku hooldusõiguse andmed seoses tema vanema või

füüsilisest isikust eestkostja maksukohustuse vähendamisega.“;

10) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik seoses tema vanema või füüsilisest isikust eestkostja

maksukohustuse vähendamisega;“;

4) „pensioniandmed“ on käsitletavad kui varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed,

sealhulgas sissetulekute andmed (MKS § 17 lõike 3 punkt 4). Pensioni puhul on tegemist isikule

seaduse või lepingu alusel kuuluvast õigusest tuleneva rahalise hüvega, mille väljamaksmise

tulemusena tekib isikul sissetulek. Seetõttu iseloomustavad pensioni- ja kogumispensioni andmed

ühtaegu nii isiku varalisi õigusi kui ka tema sissetulekuid.

5) kõige ülaltoodu puhul rõhutame, et MKS § 101 sätestab ka üldise õigusliku aluse isikuandmete

töötlemiseks MTA seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

„Eelnõu § 1 p 25

Paragrahvi 53 lg 2¹ – vabatahtlike andmete kogumine töötamise registris. Palume selgitada

nende andmete töötlemise eesmärki, vajadust ja õiguslikku alust. Ei ole arusaadav, milliste

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Maksu- ja Tolliamet nimetatud andmeid töötleb ega

miks olemasolevatest töötamise registri andmetest selleks ei piisa.“

ARVESTATUD

Seletuskirja on täiendatud.

„Eelnõu § 1 p 31

Paragrahvi 58 lg 3 p 1 – palume eelnõu sõnastust täpsustada. Isikuandmete loetelu ei saa olla

lahtine ega sisaldada määratlemata kategooriat „muud andmed füüsilise isiku

identifitseerimiseks“. Töödeldavad andmed peavad olema selgelt määratletud ning vastama

seaduses sätestatud andmekoosseisule.

Paragrahvi 58 lg 4 p 2 kohaselt kantakse registrisse muu hulgas ehitusplatsi pääsulogide

andmed, mis kajastavad ehitusobjektile sisenemisi, sealt lahkumisi ja ehitusplatsil viibitud

aega. Palume seletuskirjas täpsemalt põhjendada selliste andmete töötlemise eesmärki,

vajalikkust ja proportsionaalsust. Samuti palume selgitada, milline on nende andmete

säilitustähtaeg, kellel on andmetele juurdepääs ning millise seadusest tuleneva ülesande

täitmiseks on nimetatud andmekoosseisu töötlemine vajalik.“

ARVESTATUD

Paragrahvi 58 lõike 3 punkti 1 osas on täpsustatud eelnõu sõnastust.

Paragrahvi 58 lõike 4 punkti 2 osas on täiendatud eelnõu seletuskirja.

2 Andmekaitse

Inspektsioon

Andmekaitse Inspektsioon edastas arvamuse järgmiste märkustega:

„Eelnõu § 1 punktidega 2–6 lisatakse maksukohustuslaste registri (MKR) põhimääruse §-is 4

loetletud üldandmete hulka surmakuupäev, õigusjärgluse ja registrist kustutamise teave,

pankrotimenetluse andmed, lapse ja vanema või eestkostja andmed, kogumispensioniga seotud

andmed ning paindliku või ennetähtaegse pensioni andmed.

Põhimääruse § 4 lõike 1 kohaselt on üldandmed andmed, mida võib kasutada rohkem kui üks

MKR-i alamregister. Seega ei tähenda andmete üldandmete hulka arvamine üksnes nende

kandmist MKR-i, vaid võimaldab nende kasutamist erinevates alamregistrites ja erinevate

töötlemistoimingute käigus. Seletuskirjas on näiteks lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse

vähendamiseks vajalike andmete üldandmete andmestikku kandmist põhjendatud sellega, et

andmed ei laeku rahvastikuregistrist otse alamregistrisse MORE, vaid MKR-i üldandmete

andmestikku, kust MORE kasutab neid põhimääruse § 4 lõike 3 alusel. Muudatuse eesmärk

on seega viia põhimääruses sätestatud andmekoosseis vastavusse tegeliku andmeliikumisega

ning tagada andmehalduse jälgitavus ja läbipaistvus. Samuti nähtub seletuskirjast, et

SELGITAME

Eelnõuga täpsustatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses üldandmete koosseisu, et viia see

kooskõlla registri tegeliku toimimise ja andmevoogudega. Muudatuste eesmärk ei ole luua uusi

töötlemise eesmärke ega laiendada andmete kasutamise õigust, vaid viia põhimääruses sätestatud

andmekoosseis kooskõlla registri tegelike andmevoogude ja kasutuspraktikaga ning tagada

andmetöötluse läbipaistvus.

MKR-i põhimääruse § 4 lõike 1 kohaselt on üldandmed andmed, mida võib kasutada rohkem kui

üks maksukohustuslaste registri rakendus või alamregister. Andmete üldandmete koosseisu

kandmine ei tähenda, et neid oleks lubatud kasutada kõigis rakendustes või mistahes eesmärgil.

Andmeid võib kasutada üksnes ulatuses, mis on vajalik konkreetse rakenduse seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Üldandmete koosseisu kandmine täidab eelkõige registri arhitektuurset

eesmärki, võimaldades keskset, jälgitavat ja ühtset andmehaldust.

kogumispensioni- ja pensioniliigi andmeid vajatakse maksukohustuse arvutamiseks mitmes

MKR-i rakenduses.

Märgime, et Andmekaitse Inspektsioon mõistab andmete üldandmete andmestikus kajastamise

vajadust, kui andmed laekuvad sinna keskselt ning neid kasutatakse sealt ühe või mitme

alamregistri kaudu. Küll aga peab sellisel juhul eelnõust ja seletuskirjast selgelt nähtuma

andmete üldandmete andmestikku kandmise põhjus, andmeid kasutavad alamregistrid ning

konkreetsed ülesanded, mille täitmiseks andmeid kasutatakse. Üldine selgitus, et andmeid

kasutatakse maksude, maksusoodustuste ja maksuvabastuste arvestamiseks, ei võimalda

hinnata iga andmekategooria töötlemise vajalikkust ja proportsionaalsust ega kontrollida, kas

andmete kasutamine eri alamregistrites vastab eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõtetele.

Lisaks leiame, et eraldi vajab põhjendamist pankrotimenetluse andmete lisamine üldandmete

hulka. Eelnõus on loetletud töödeldavad andmed, milleks on menetluse algusja lõppkuupäev,

võlausaldajate üldkoosoleku kuupäev, viited kohtumäärustele, pankrotihalduri nimi,

menetluses osaleva ametniku nimi ja menetluse tulem. Seletuskirjast aga ei selgu, millisest

allikast andmed saadakse, millised MKR-i alamregistrid või rakendused neid kasutavad ning

millise konkreetse MTA ülesande täitmiseks on iga loetletud andmeelement vajalik. Samuti ei

ole selgitatud määratlemata andmekategooria „menetluse tulem“ sisu.

Palume seletuskirjas kirjeldada pankrotimenetluse andmete allikaid ja liikumist, muudatusega

lisatavaid andmeid kasutavaid alamregistreid, töötlemise eesmärke ning iga andmeelemendi

vajalikkust. Kui andmed kantakse üldandmete andmestikku seetõttu, et need laekuvad sinna

keskselt ja neid kasutab mitu alamregistrit, tuleb see seletuskirjas sõnaselgelt välja tuua. Kui

andmeid kasutab üksnes konkreetne alamregister või menetlus, tuleb põhjendada nende

käsitamist üldandmetena.“

Vahekokkuvõttena – üldandmete staatus on eelkõige andmehalduslik ja arhitektuuriline lahendus,

mitte uus materiaalõiguslik töötlemisalus.

Andmekategooriate lõikes on vajadus järgmine:

Surmakuupäev

Surmakuupäeva kasutatakse registripidamisega seotud ülesannete täitmisel, sealhulgas töötamise

registri andmete säilitamistähtaja arvestamisel. Siinpuhul osundame, et MKS § 17 lõike 7 kohaselt

säilitatakse töötamise registri andmeid kuni 75 aastat isiku surmast arvates. Eelnimetatud

säilitamistähtaja kohaldamine eeldab registripidajal andmete olemasolu isiku surma kohta,

sealhulgas surmakuupäeva kohta.

Laiemalt teenib surmakuupäeva töötlemine maksukohustuslaste registris seadusest tulenevate

avalike ülesannete täitmise ning registriandmete õigsuse ja ajakohasuse tagamise eesmärki,

välistades surnud isikuga seotud andmete ebaõige edasise kasutamise. Teisalt, surmakuupäeva

puudumine registris võib suurendada andmete ebaõigsuse ja põhjendamatu edasitöötlemise riski,

kuna sellisel juhul võidakse registris käsitleda surnud isikut ekslikult elus isikuna. Surmakuupäeva

kui andmeelemendi töötlemine aitab seega kaasa registriandmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse

tagamisele. Kokkuvõttes – surmakuupäeva registrisse kandmise eesmärk ei ole iseenesest laiendada

isiku kohta kogutavate andmete ringi, vaid see hoopiski aitab vältida surnud isikuga seotud andmete

edasise töötlemise olukordades, kus töötlemine eeldab isiku elusolekut.

Õigusjärgluse ja registrist kustutamise teave

Õigusjärgluse ja registrist kustutamise andmeid kasutatakse maksuarvestuse pidamise ja

võlamenetluse läbiviimise rakenduses. Nende andmete alusel tagatakse maksukohustuste

järjepidevus, maksuarvestuse korrektsus ning nõuete menetlemine olukordades, kus

maksukohustuslane on ümber kujundatud, ühendatud, jagunenud või registrist kustutatud. Kuna

sama andmekategooriat kasutab rohkem kui üks rakendus erinevate seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks, vastab selle käsitlemine üldandmetena MKR-i põhimääruse § 4 lõike 1 eesmärgile.

Lapse ning vanema või eestkostja andmed

Lapse ning vanema või eestkostja andmeid kasutab mootorsõidukimaksu rakendus seaduses ette

nähtud maksusoodustuse kohaldamiseks. Andmed laekuvad rahvastikuregistrist

maksukohustuslaste registri üldandmete koosseisu ja neid kasutatakse sealt edasi konkreetse

rakenduse poolt. Eelnõu eesmärk on kajastada põhimääruses tegelikku andmeliikumist ning tagada

selle läbipaistvus.

Kogumispensioniga seotud andmed ja paindliku või ennetähtaegse pensioni andmed

Kogumispensioni ja pensioniliigi andmeid kasutatakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni

rakenduses. Nimetatud andmed mõjutavad isiku maksustamist ja neid kasutatakse seadusest

tulenevate maksuarvestuslike ülesannete täitmiseks. Arvestades nende andmete kasutamist

maksuarvestuse protsessides, on nende kajastamine üldandmete hulgas põhjendatud.

Kokkuvõttes on eelnõu eesmärk tagada, et MKR-i põhimääruses sätestatud andmekoosseis vastaks

registri tegelikule ülesehitusele ja andmevoogudele. Andmete üldandmete koosseisu kandmine ei

loo uusi andmete töötlemise eesmärke ega laienda andmete kasutamise ulatust, vaid võimaldab

korraldada registripidamist läbipaistvalt, jälgitavalt ja ühtsete andmehalduse põhimõtete kohaselt.

Registri üldandmete koosseisu kuuluvad üksnes sellised andmed, mille kasutamise vajadus on

vajalik registri pidamise seaduslike eesmärkide saavutamiseks ja mida kasutatakse ühe või mitme

registri rakenduse kaudu Maksu- ja Tolliameti MKS §-s 10 ning teistes õigusaktides ette nähtud

ülesannete täitmiseks.

NB! § 4 lõike 2 võimalik uus punkt 61 (andmed pankrotimenetluse kohta) on käesolevast eelnõust

välja jäetud. Peame otstarbekaks antud vajaduse täiendavat analüüsimist.

„Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse MKR-i põhimääruse §-i 53 lõigetega 2¹ ja 2², millega

loetletakse tööd võimaldava isiku vabatahtlikult esitatavad andmed ning antakse MTA-le õigus

lisada töötamise kannete juurde märkusi. Seletuskirjas on selgitatud, et § 53 lõike 22 eesmärk

on anda MTA-le selge õiguslik alus lisada töötamise kannete juurde ametisiseseid menetlusliku

iseloomuga märkusi. Näitena nimetatakse teavet selle kohta, millal ja kelle pöördumise alusel

ametnik kannet muutis. Märkuste eesmärk on tagada registritoimingute dokumenteeritus,

järjepidevus ja kontrollitavus.

Ilmselt on registrikannete muutmise ja muude registritoimingute dokumenteerimine vajalik.

Samas ei piirdu aga eelnõus kavandatud säte üksnes seletuskirjas kirjeldatud eesmärgiga.

Mõiste „registri haldamise huvides“ on sedavõrd avar, et selle alusel ei ole võimalik üheselt

kindlaks teha, millistel juhtudel märkusi lisatakse, milliseid andmeid need võivad sisaldada

ega ka see, millistel eesmärkidel võib neid hiljem kasutada. Leiame, et määruse avarat

kohaldamisala ei saa piirata seletuskirjas esitatud selgitustega ega ametisisese töökorraldusega.

Töötlemise eesmärk, andmete koosseis ja töötlemise põhilised tingimused peavad tulenema

õigusaktist, sest andmesubjektil peab olema võimalik ette näha, milliseid andmeid tema

töötamise kande juurde lisatakse, millistel juhtudel, mis eesmärgil, kes neid kasutab ja kui kaua

neid säilitatakse.

Kuigi seletuskirjas märgitakse, et täienduse eesmärk ei ole tööandja või töötaja kohta uute

sisuliste andmete töötlemine, ei muuda see märkustes sisalduvat teavet isikuandmete kaitse

nõuete seisukohalt neutraalseks. Teave isiku pöördumise, töötamise kande muutmise,

muudatuse põhjuse ja menetluses tehtud toimingute kohta on siiski isikuga seotud teave ning

kuulub registris töödeldavate isikuandmete koosseisu. Juhul kui sätte eesmärk on

dokumenteerida töötamise kande muutmine või muu registritoiming, tuleb see normis

sõnaselgelt sätestada. Õigusaktist peavad nähtuma vähemalt märkuste lubatud sisu ja

kasutamise eesmärk, juurdepääsuõigused, säilitamistähtaeg ning parandamise ja kustutamise

kord. Samuti tuleb välistada registritoimingu dokumenteerimiseks mittevajalike andmete, sh

subjektiivsete hinnangute ja eriliiki isikuandmete kandmine märkustesse.

Seega leiame, et seletuskirjas nimetatud vajadus anda MTA-le märkuste lisamiseks õiguslik

alus ei õigusta määratlemata sisuga töötlemisvolituse kehtestamist. Vastupidi, kui eelnõuga

luuakse uus õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, peab volitus olema piisavalt selge, täpne

ja ettenähtav. Selline sõnastus nagu registri haldamise huvides vastavalt ametisisesele

töökorraldusele seda aga ei ole. Seetõttu soovitame kaaluda sätte ümber sõnastamist viisil, mis

seob märkuste lisamise konkreetsete registritoimingute dokumenteerimisega ja määrab

töötlemise põhilised tingimused õigusakti tasandil. Samuti palume selgitada, miks ei ole

eelnimetatud eesmärki võimalik saavutada struktureeritud menetlus- või logiandmete abil.“

TEADMISEKS VÕETUD

§ 53 võimalik uus lõige 22 (MTA märkuste lisamine TÖR-i kannete juurde) on käesolevast eelnõust

välja jäetud. Peame otstarbekaks antud vajaduse täiendavat analüüsimist.

„Eelnõu § 1 punktiga 31 sõnastatakse ümber MKR-i põhimääruse § 58 eesmärgiga kajastada

põhimääruses andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Tegemist on vajaliku muudatusega,

kuid juhime tähelepanu sellele, et kavandatav § 58 sisaldab mitmeid liiga üldisi

andmekategooriaid, näiteks „muud andmed“, „õigusaktis ette nähtud andmed“, „muud

elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavad andmed“.

ARVESTATUD

Paragrahvi 58 sõnastust on võimalusel (eeskätt – pidades silmas paragrahvi teksti loetavust)

täpsustatud. Siiski märgime, et §-i 58 tuleb käsitleda koostoimes §-ga 4 ja §-dega 6–56, kus on

sedastatud vastavalt üldandmete andmestiku ja MKR-i alamregistrite täpsed andmekoosseisud.

Leiame, et sellised avatud sõnastused ei anna andmesubjektile ega järelevalveasutusele

kontrollitavat ülevaadet töödeldavatest andmetest. Lisaks paneb üldine viide õigusaktis ette

nähtud andmetele andmekoosseisu tuvastamise koormuse andmesubjektile ega taga

põhimääruse iseseisvat arusaadavust. Seetõttu palume andmekoosseise täpsustada või viidata

konkreetsele seaduse või Euroopa Liidu õigusakti sättele või lisale, millest andmekoosseis

üheselt tuleneb.“

Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse MKR-i põhimääruse § 61 lõiget 3, nähes ette, et MKR-i

andmetele antakse otse ligipääs ametialase kasutamise eesmärgil selgelt kindlaks määratud

teenistus- või tööülesande täitmiseks. Selline sõnastus seob juurdepääsu konkreetse ametialase

ülesandega ning on seetõttu põhimõtteliselt asjakohane.

Seletuskirjas aga põhjendatakse muudatust muu hulgas registri avalike andmete ja

registrisubjekti enda andmetega tutvumise võimalusega. Need olukorrad ei kuulu aga § 61

lõikes 3 reguleeritud ametialase otseligipääsu alla ega ole erandid ametialase vajaduse nõudest.

Tegemist on ametialasest otseligipääsust eraldiseisvate andmete kasutamise alustega, millel on

erinev eesmärk, õigustatud isikute ring ja õiguslik regulatsioon. Seetõttu ei ole põhjendatud

selgitada ametialase otseligipääsu tingimusi avalike andmete ega andmesubjekti enda

juurdepääsu kaudu. Selline käsitlus võib tekitada eksliku mulje, nagu võiks avalike andmete

olemasolu või andmesubjekti juurdepääsuõigus võimaldada teha erandeid registri ametialase

kasutamise nõuetest.

Palume seletuskirjas ametialast otseligipääsu, avalike andmete kättesaadavaks tegemist ja

andmesubjekti õigust tutvuda enda andmetega selgelt eristada ning jätta välja käsitlus, millest

võib jääda mulje, et avalike andmete olemasolu võimaldab ametialase otseligipääsu tingimusi

leevendada.“

ARVESTATUD

Seletuskirja on korrigeeritud.

„Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole käsitletud automatiseeritud

otsustamist. Nimelt nähtub seletuskirjast, et pensioni- ja kogumispensioni andmeid

kasutatakse isiku maksukohustuse, maksuvaba tulu ning muude maksusoodustuste ja

vabastuste automaatseks arvutamiseks. Samas ei selgu seletuskirjast, kas arvutuse tulemus

määrab automaatselt isiku maksukohustuse või eelneb lõpliku otsuse tegemisele inimese

sisuline sekkumine. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas tegemist võib olla IKÜM artikli 22

lõikes 1 nimetatud otsusega, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel ja millel on isiku

suhtes õiguslikud või muud samaväärselt olulised tagajärjed.

Palume seletuskirjas selgitada, milline otsus või tulemus andmete automaatse töötlemise teel

kujuneb; kas tulemus rakendub ilma inimese sisulise sekkumiseta või on ametnikul tegelik

võimalus lähteandmeid ja arvutuse tulemust sisuliselt kontrollida ning muuta; millisel

õiguslikul alusel automatiseeritud otsustamine toimub ning kuidas saab isik teada kasutatud

lähteandmetest, nõuda inimese sekkumist ning arvutuse tulemust vaidlustada.

Kui automaatne töötlus ei määra iseseisvalt isiku maksukohustust või talle kohaldatavat

soodustust või vabastust, tuleb see seletuskirjas üheselt välja tuua. Seletuskirja märkus, et

süsteem jõuab tulemini automaatselt, ei ole IKÜM artikli 22 kohaldamise hindamiseks piisav.“

SELGITAME

Märkus näib lähtuvat eeldusest, et käesoleva eelnõu esemeks on automatiseeritud otsustamise või

automatiseeritud maksuarvestuse õigusliku aluse loomine või muutmine. Eelnõu eesmärk seda siiski

ei ole. Eelnõuga täpsustatakse maksukohustuslaste registris töödeldavate andmete koosseisu ning

luuakse alus pensioni- ja kogumispensioni andmete kandmiseks registri üldandmete andmestikku.

Eelnõu ei loo uusi automatiseeritud otsustusprotsesse ega muuda olemasolevaid maksuhalduri

menetlus- või otsustusprotsesse.

Seletuskirjas kirjeldatud pensioni- ja kogumispensioni andmete kasutamine maksuarvestuses on

esitatud üksnes töödeldavate andmete eesmärgi ja kasutusvajaduse selgitamiseks. Vastavad

kirjeldused ei reguleeri automatiseeritud otsustamist ega sätesta tingimusi, mille alusel maksuhaldur

teeb konkreetse isiku suhtes õiguslikke tagajärgi kaasa toovaid otsuseid.

Küsimus sellest, kas ja millises ulatuses toimub maksuhalduri infosüsteemides automatiseeritud

andmetöötlus või automatiseeritud otsustamine IKÜM artikli 22 tähenduses, ei tulene käesolevast

eelnõust ega ole selle regulatsiooniese. Eelnõu ei anna maksuhaldurile uusi volitusi automatiseeritud

otsuste tegemiseks ega muuda olemasolevate infosüsteemide tööloogikat. Muudatuse sisuks on

üksnes pensioni- ja kogumispensioni andmete töötlemise õigusliku aluse ning andmekoosseisu

täpsustamine maksukohustuslaste registris.

Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda käesoleva eelnõu raames automatiseeritud otsustamise

õiguslikke aluseid, tingimusi ega kaitsemeetmeid. Need küsimused ei ole eelnõuga reguleeritavad

ega muutu eelnõu vastuvõtmisel. Kokkuvõttes reguleerib eelnõu pensioni- ja kogumispensioni

andmete töötlemist maksukohustuslaste registris, mitte automatiseeritud andmetöötlust ega

automatiseeritud otsustamist.

„Eelnõuga laiendatakse MKR-is toimuvat isikuandmete töötlemist, sh lisatakse uusi

andmekategooriaid ja andmeallikaid, võimaldatakse TÖR-i kande juurde vabatekstiliste

märkuste lisamist ning kasutatakse pensioni- ja kogumispensioni andmeid maksukohustuse

automaatseks arvutamiseks. Seletuskirjas hinnatakse neid muudatusi oluliseks, kuid

piirdutakse järeldusega, et ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Selline järeldus ei võimalda aga hinnata, milliseid ohte andmesubjektide õigustele ja

vabadustele analüüsiti, kui tõenäoliseks ja raskeks neid hinnati ning milliste meetmetega riske

maandatakse. Käsitlemata on muu hulgas ebaõigete lähteandmete kasutamise, ülemäärase

andmekogumise, eesmärgipäratu edasise kasutamise, vabatekstilistesse märkustesse

mittevajalike andmete kandmise ning automatiseeritud arvutuse eksliku tulemuse riskid.

Arvestades MKR-is toimuva andmetöötluse ulatust, uusi andmevooge ja töötlemise

automatiseeritust, palume esitada IKÜM artikli 35 nõuetele vastav ajakohastatud

andmekaitsealane mõjuhinnang. Juhul kui mõjuhinnangu koostamist või ajakohastamist ei

peeta vajalikuks, tuleb seletuskirjas esitada selle kohta põhjendatud analüüs. Märkust, et

ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud, ei saa pidada piisavaks.“

ARVESTATUD OSALISELT

Hindasime vajadust koostada käesoleva eelnõu raames IKÜM artikli 35 kohane andmekaitsealane

mõjuhinnang või olemasolevat mõjuhinnangut ajakohastada. Leidsime, et käesoleval juhul puudub

selleks vajadus, võttes arvesse järgmisi asjaolusid:

 eelnõuga tehtavad muudatused moodustavad suhteliselt piiratud osa MKR-i põhimääruse

tervikregulatsioonist

 käesolevate muudatuste eesmärk on valdavalt olemasolevate andmekoosseisude, andmeallikate

ja andmetöötlusprotsesside täpsustamine ning korrastamine, mitte uute isikuandmete töötlemise

süsteemide või põhimõtteliselt uute töötlemisprotsesside loomine

 eelnõuga ei looda uusi alamregistreid ega rakendusi. Samas on senises õigusloomelises praktikas

eraldiseisev andmekaitsealane mõjuanalüüs koostatud juhtudel, kus luuakse uus andmekogu või

uus sisuliselt autonoomne andmetöötluslahendus. Siit tulenevalt – kuivõrd MKR-i põhimääruse

muutmise järgmise paketiga on kavas luua kaks uut rakendust, arvestame vajadusega koostada

nende kohta eelnevalt andmekaitselised mõjuanalüüsid.

Eeltoodust hoolimata nõustume käesolevalt Andmekaitse Inspektsiooni tähelepanekuga, et

seletuskirjas läbivalt esitatud üldine järeldus, mille kohaselt ebasoovitavate mõjude riski ei

tuvastatud, ei anna piisavat ülevaadet kaalutud riskidest ega nende maandamise meetmetest. Sellest

tulenevalt oleme vaadanud ükshaaval läbi seletuskirja punktides 5.1.–5.14. esitatud riskihinnangud

ja muutnud algseid riskihinnanguid järgmistes punktides:

 punkt 5.1. (alamregistrite TERM2, SMARTDECL, IMF ja ICS lõpetamine)

 punkt 5.5. (tööandjate märkuste lisamine alamregistri TÖR kannete juurde).

Täiendavalt on lisatud seletuskirja osana 5.15. tervikvaateline analüüs järgmiste riskidega seoses:

 andmete ebaõigete lähteandmete kasutamise risk

 andmete ülemäärase andmekogumise risk

 andmete eesmärgipäratu edasise kasutamise risk.

Siiski ei käsitleta selles analüüsis küsimust automatiseeritud arvutuse eksliku tulemuse riskidest,

seda eelmisele märkusele esitatud vastuses märgitud põhjustel.

3 Riigi Infosüsteemi

Amet

Riigi Infosüsteemi Amet edastas arvamuse järgmiste osundustega:

„Meil pole eelnõule märkuseid, kuid juhime tähelepanu, et kuivõrd eelnõuga täiendatakse

maksukohustuslaste registri andmekoosseisu (nt üldandmete andmestiku ja impordi

tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi andmekoosseisu) ning lõpetatakse RIHAs

registreeritud impordikontrolli süsteem, siis tuleb registri ja selle alamregistrite tehniline

dokumentatsioon avaliku teabe seaduses sätestatud korras kooskõlastada RIHAs. Ühtlasi

juhime tähelepanu, et praegu pole RIHAsse esitatud ka kehtivat maksukohustuslaste registri

üldandmete andmekoosseisu kirjeldust.“

TEADMISEKS VÕETUD

1) MTA teenusejuhid on teadlikud eesseisva RIHA-menetluse vajadusest; sealsed muudatused

tehakse õigusloomeliste muudatuste Vabariigi Valitsuses vastu võtmise järel; 2) MTA-s on alustatud

üldandmete andmekoosseisu kirjeldamist RIHAsse kandmise vaates. Seni on see puudu põhjusel, et

ilmselt ekslikult on arvatud justkui üldandmete andmestik (mis pole MKR-i alamregistri staatuses)

ei vaja RIHAs registreerimist. Täname tähelepanu juhtimast.

4 Maa- ja Ruumiamet Maa- ja Ruumiamet edastas arvamuse järgmise märkusega:

„Eelnõu paragrahv 1 punktiga 31 täiendatakse määruse paragrahvi 58 lõiget 4 punktiga 5

selliselt, et Maa- ja Ruumiamet lisatakse nende andmeandjate hulka, kellelt saadakse füüsilise

isiku maksukohustust mõjutavaid andmeid füüsilise isiku teadmisel ja nõusolekul tema

tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks.

ARVESTATUD

Muudetud eelnõu sõnastust.

Selgitame, et Maa- ja Ruumiametil puudub pädevus hinnata maksukohustuse tekkimist ja

tehniline võimekus füüsilistelt isikutelt nõusolekute küsimiseks või nende teavitamiseks.

Sellest lähtuvalt kooskõlastab Maa- ja Ruumiamet eelnõu eespool nimetatud sätte eelnõust

väljajätmise korral.“

5 Sotsiaalkindlustus-

amet

Sotsiaalkindlustusamet edastas arvamuse järgmise märkusega:

„Seletuskirja punkti 5.2 kohaselt on välja arendatud lahendus, mille järgi MTA saab SKA-lt

(SKAIS-ist) üks kord kuus andmevahetusteenusega üle X-tee andmeid paindliku

vanaduspensioni või ennetähtaegse vanaduspensioni staatuse kohta. Lisame, et täiendavalt

edastab SKA MTAle krüpteeritult andmed riikliku pensioni saajate ning ennetähtaegse

vanaduspensioni ja paindliku vanaduspensioni määramise kohta (isikukood, pensioni alguse-

ja lõpukuupäev) neli korda aastas (märtsis, juunis, septembris ja detsembris).“

ARVESTATUD

Seletuskirja on täiendatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Riigikantselei

Meie 06.10.2026 nr 1.1-10.1/4033-1

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a

määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: 1. MKR PM 2026 II EN;

2. MKR PM 2026 II SK;

3. MKR PM 2026 II SK_lisa 1_kooskõlastustabel.

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

2