Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Teie 16.09.2026 nr 2-5/26-01788;

RIIGIKOGU/26-1019/-2T

Meie 06.10.2026 nr 1.1-11/3779-2

Käibemaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu (1011 SE)

Lugupeetud riigisekretär

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 2026. aasta 14. septembril algatatud eelnõu

(1011 SE) näeb ette toiduainete käibemaksumäära vähendamise 9%-le. 

Toiduainete maksumäära vähendamise ettepanekut on valitsus arutanud 16. juulil 2026

Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu 956 SE Eelnõud – Riigikogu raames ja 16. aprillil

2026 EKRE esitatud eelnõu 844 SE Eelnõu - Riigikogu raames ning samuti mitmeid kordi ka

2025. aastal (EKRE algatatud eelnõude 539 SE Eelnõu - Riigikogu ja 593 SE Eelnõu -

Riigikogu ning SDE algatatud eelnõu 661 SE Eelnõu - Riigikogu raames). Toiduainete

käibemaksumäära vähendamise mittetoetamise põhjused ei ole muutunud.

Maksumäära vähendamise eesmärgid leevendada hinnasurvet ja toetada madalama

sissetulekuga leibkondi on küll mõistetavad, kuid pakutud meede ei ole nende saavutamiseks

ei tõhus ega ka sihitud.

Rahvusvahelised uuringud ei anna tugevat alust eeldada, et toidu käibemaksu langetamine

tooks kaasa märkimisväärse tarbimise kasvu. Toidu nõudlus on üldjuhul hinnamuutuste suhtes

väheelastne, eriti esmatarbekaupade puhul, mistõttu hinnalangus ei pruugi tähendada

proportsionaalset tarbimise suurenemist. Lisaks sõltub võimalik tarbimiskäitumine otseselt

sellest, mil määral maksulangetus kandub üle tarbijahindadesse. Simulatsioonid võivad eeldada

täielikku hinda ülekandumist, kuid rahvusvaheline kogemus, sealhulgas Hispaania ja Soome

näited, viitavad, et tegelikkuses on hinda kandumine sageli osaline ja ajutine1. Kui hinnamõju

on piiratud, siis on ka tarbimise kasv vastavalt tagasihoidlik või olematu.

See, et paljud EL riikidest rakendavad toidule madalamat käibemaksumäära, ei ole iseenesest

majanduslik argument, vaid kirjeldav fakt poliitilisest praktikast. Maksupoliitikas ei saa

otsuseid teha lihtsalt selle põhjal, mida teised riigid teevad, sest riikide maksusüsteemid ja

sotsiaalkaitsemudelid on erinevad. Näiteks paljudes riikides, kus toidule kehtib madalam

1 Distributional Impact Assessment using EUROMOD.pdf

2

käibemaksumäär, on samaaegselt oluliselt kõrgemad otsesed maksud, mis kompenseerivad

maksuerisustest tulenevat tulu vähenemist. Üksik meede ei ole võrreldav ilma kogu

maksusüsteemi tervikpilti arvestamata. Jaotuslikku mõju arvestades on tegemist halvasti sihitud

meetmega. Kuigi madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma eelarvest

toidule, kulutavad jõukamad leibkonnad toidule absoluutväärtuses rohkem ning saavad seetõttu

ka maksulangetusest suurema rahalise võidu (RAKE, 20232). Rahvusvaheline Valuutafond

(IMF) ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on korduvalt rõhutanud, et

vähendatud käibemaksumäärad ei ole tõhus viis madalama sissetulekuga inimeste toetamiseks,

kuna need jaotavad kasu laiali kogu elanikkonnale ning annavad märkimisväärse osa

eelarvelisest kulust ka kõrgema sissetulekuga gruppidele.

Rahandusministeeriumi analüüs „Käibemaksuerisuse kasutamisest toiduainete hinnataseme

langetamiseks“3 näitab, et Euroopa riikide võrdluses ei ole madalama toidu käibemaksu ja

madalama hinnataseme vahel selget ja püsivat seost. Euroopa Liidu statistika andmetel on

toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal, Rootsis, ehkki nendes

riikides kehtib toiduainetele vähendatud käibemaksumäär.

Kõigile toiduainetele ja alkoholivabadele jookidele käibemaksumäära vähendamine 9%-le

tooks kaasa suure eelarvekulu, mis on hinnanguliselt suurusjärgus 400 mln eurot aastas ega ole

praeguses eelarveseisus jõukohane. Eelnõus ei ole eelarvemõju sisuliselt käsitletud ega esitatud

ka katteallikaid maksutulu vähenemise rahastamiseks. Eelnõus väidetakse, et

käibemaksulaekumine suureneb ning riigile täiendavaid kulusid ei kaasne, mis ei ole kooskõlas

käibemaksumäära vähendamise mõjuga. Poliitikameetme kavandamisel tuleb seetõttu käsitleda

ka selle rahastamist, olgu selleks kulude vähendamine, käibemaksu standardmäära tõstmine või

muu maksutõus ehk täiendav tulumeede.

Samuti tuleb arvestada, et toiduainete hinnasurve on viimastel kuudel märgatavalt taandunud.

Kui 2025. aasta suvel ulatus toiduainete aastane hinnakasv Eestis ligikaudu 9%-ni, siis 2026.

aasta suveks on see pöördunud languseks ning toiduainete hinnad on eelmise aasta sama

perioodiga võrreldes langenud. Seega on ka eelnõus maksulangetuse ühe peamise põhjendusena

toodud hinnasurve võrreldes varasemaga oluliselt leevenenud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Aet Külasalu 58851300

[email protected]

2 Leibkondade maksukoormus_lopparuanne_ISBN_1.pdf 3 Toidu käibemaksuerisusest_2025.pdf

3