Lastegarantii raport

1

Estonian Child Guarantee Report 2024

1. GENERAL INFORMATION

On 24 March 2021, the European Commission (hereinafter the Commission)

published the first comprehensive European Union (EU) Strategy on the Rights of the

Child1 and presented a proposal for a Council recommendation establishing a

European Child Guarantee2 to promote equal opportunities for children at risk of

poverty or social exclusion. The recommendation on the EU Child Guarantee was

adopted on 14 June 2021.

According to the recommendations, Member States had an obligation to develop

targeted measures for children at risk of poverty or social exclusion and to establish

an action plan up to the year 2030. The Estonian Action Plan was approved by the

Minister of Social Protection in March 2022. The objectives of the Estonian Child

Guarantee Action Plan are in line with Estonia’s national objectives and the activities

of the government’s action programme, as well as other national development plans

and strategic documents.

This report has been prepared under the coordination of the Ministry of Social Affairs

in cooperation with the Ministry of Education and Research and the Ministry of

Economic Affairs and Communications and provides information on the

implementation of both the Estonian Child Guarantee Action Plan and the

recommendations on the European Child Guarantee. Partner organisations have also

contributed to the preparation of this report. A list of these organisations and their

views are presented below in this chapter.

1Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and

Social Committee and the Committee of the Regions: EU strategy on the rights of the child. COM(2021) 142

final. Available online: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0142&from=en 2To support these measures, EU funds are available through the European Social Fund Plus (ESF+), as well as

the European Regional Development Fund, InvestEU and the Recovery and Resilience Facility. For more

information, see: COM(2021) 137 final. Proposal for a Council Recommendation Establishing a European

Child Guarantee. Available online: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0137&from=EN

2

National target for combating child poverty and social exclusion

As part of the EU Social Pillar Action Plan, Estonia has set a target of reducing relative

poverty and exclusion of children (here and hereafter aged 0–17) by 13,000 children

by 2030. This means that the relative poverty and social exclusion rate among

Estonian children will decrease to 15% by 2030 (the survey year).

The target level for child poverty and social exclusion set out in the EU Social Pillar is

in line with the objective laid down in the Ministry of Social Affairs’ Welfare

Development Plan 2023–2030: “Estonia is a good place to raise a family and children,

and children in Estonia are happy growing up in a caring, inclusive, safe and nurturing

environment.” One of the indicators of the objective is also the rate of social exclusion

and poverty of children.

According to Eurostat EU-SILC data for 2023 (income year 2022), 18.3% of children

lived in poverty and social exclusion in Estonia. Compared to the data for 2022 (income

year 2021), this is 1.7 percentage points more than in the previous year, when the

percentage of children living in poverty and social exclusion was 16.6%. At the same

time, in 2023, the proportion of children living in poverty and social exclusion is 1.4

percentage points lower than in 2019, when the percentage of children living in poverty

and social exclusion was 19.7%. Thus, Estonia is moving in the desired direction at

reducing child poverty and social exclusion.

Ongoing and planned changes to combat child poverty, reduce social

exclusion and support children in need

In a number of areas, important reforms are underway or planned to support children

in need and contribute to reducing social exclusion and combating poverty. In this

chapter, we will highlight some of the most important activities.

Activities have been started to integrate social and healthcare services. The aim of

these activities is to create an integrated social and healthcare system that

provides comprehensive and prevention-focused assistance to Estonian residents,

thereby reducing the burden of care and extending healthy life years. The activities

were launched in 2023 and an initial analysis and proposals for the management and

financing model of an integrated social and healthcare system will be completed in

2024 as an important step in this area of action.

In order to facilitate identifying and helping children in need, we are updating the

Estonian child protection system, among other things with the aim to focus more on

3

prevention, improve cooperation between sectors and revamp child protection case

management, as well as to improve the organisation of child protection work in local

governments and national authorities, and the quality and monitoring system of child

protection.3 The first legislative amendments, which will contribute to the improvement

of cross-sectoral cooperation and the identification of children in need, have been sent

to the partners for approval and will be presented to the Government of the Republic

of Estonia in April 2024. The second package of amendments will be prepared in 2024

and will be presented to the Government a year later. In addition to legal and practical

changes, IT systems used in child protection work will be modernised. The

implementation of activities and the development of IT systems will be financed from

the European Social Fund (ESF).

In 2021, the Government of the Republic of Estonia endorsed proposals for the

renewal of the support system for children with special needs. In cooperation with

the Ministry of Social Affairs and the Ministry of Education and Research, a reform of

the support system for children with special needs was launched, with the overall aim

of providing faster, more effective and comprehensive assistance to children. The first

objective of the reform is to simplify and speed up access to assistance by reducing

the duplication of activities and information fragmentation in terms of assistance

provided by the social, educational and healthcare sectors. The reform will link the

receipt of services to the presence of an assessed need for assistance, not the severity

of the disability, and as a whole, additional attention will be paid to the early

identification of children’s needs in both infancy and early childhood, so that children

would be promptly attended to by the family physician and thus it would be possible to

detect development delays in time. Various legislative changes and IT developments

are planned for the implementation of the activities in the future, and several activities

are to be financed from the ESF. The first amendments under the reform are expected

to be implemented in the next few years, with longer-term activities planned for the

period until 2027.

At the end of 2023, the Minister of Justice, the Minister of Social Protection, the

Minister of the Interior and the Minister of Education and Research signed an

agreement on the prevention of intimate partner violence for the years 2024–2027.

The action plan of the agreement sets out activities to support children affected by

domestic violence. In 2024, e-learning materials will be created for professionals

working with children on the impact of domestic violence, including indirect and

psychological abuse, on the child. This supports the timely detection of children’s

needs and their access to assistance.

3 A legislative intent for a draft Act amending the Child Protection Act and other Acts to increase the welfare of children was prepared in 2023.

4

In order to provide more systematic assistance to those children who have witnessed

domestic violence, an analysis is to be carried out in 2024/2025 focusing on practices

used in civil proceedings for assessing domestic child abuse (including the

identification of psychological abuse and parental alienation) and its impact. The

analysis should reveal which assessment tools could be used by social and law

enforcement professionals to assess the impact of domestic violence on the child and

to provide the child with the necessary assistance.

The Barnahus service will also be enhanced and, in addition to the development of

services targeting sexually abused children, a greater focus will be placed on abusive

children. For example, new assessment tools will be introduced in 2024, as well as a

handbook for assessing the needs of children and young people exhibiting harmful

sexual behaviour, for planning interventions, and for providing assistance. Activities to

provide counselling for sexually abusive children will be expanded. The competencies

and training needs of professionals who provide psychological assistance and other

interventions in cases of child sexual abuse will also be analysed this year in order to

ensure that both abused children and children exhibiting abusive behaviours have

access to appropriate help.

In order to promote family-based alternative care, a legislative intent for a draft Act

amending the Social Welfare Act and other Acts was prepared in the spring of 2023,

on the basis of which a number of legislative amendments are planned. Starting from

2024, support services for family-based alternative care will receive nearly €1.2 million

(€1.5 million from 2025 onwards) of funding from the state budget (previously

developed and financed under the ESF). Support services are intended for foster,

guardian and adoptive families and aim to support the psychosocial coping of

families. Regulations on support services have been prepared and sent to partners for

approval. The amendments will be submitted to the Government of the Republic in

April 2024 and will enter into force from 2026. In the coming years, the goal is also to

regulate the provision of crisis and professional special care families, which have so

far operated on a project-by-project basis, in order to create a stable system both for

the provision of temporary family-based care (instead of the institutional shelter

service) and for the provision of family-based care to children with higher needs for

care and assistance.

In the period of 2023–2029, the Ministry of Economic Affairs and Communications will

allocate EUR 12 million of ESF funds to the development of an Estonia-wide support

system for young people who are not in employment, education or training (NEET) or

are at risk of being NEET.4 The development work in the current period is based on

the national co-creation process, on the basis of which a cooperation model for

4 For more information, see: Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Measure for achieving and maintaining a high level of employment) | The State Shared Service Centre of Estonia (rtk.ee)

5

providing services and support to youth in a NEET situation or at risk of NEET

was prepared for local authorities. The framework created will allow for a harmonised

understanding of how to reach and support children and young people.5 In accordance

with the Labour Market Measures Act, which entered into force on 01.01.2024, and

the Employment Programme (2024–2029), activities are implemented which

contribute to creating environments that support children’s work experience (eg

support for employers for the employment of minors) and enable young people to learn

more about their strengths (eg career services).

Major ongoing changes in the education sector are related to early childhood

education, the transition to Estonian-language education and extending the school-

leaving age for compulsory education. With regard to early childhood education,

principles for the provision of childcare and early childhood education will be

harmonised. Childcare service providers, which previously belonged to the social

sector, will now be included in the education sector. For children up to 3 years old, the

services of childcare and day nurseries will be merged. The aim of the transition to

Estonian-language education is to give all Estonian children, regardless of their native

language, the opportunity to acquire a high-quality education in the Estonian language.

The transition of all Estonian schools and kindergartens to Estonian as the language

of instruction will be beneficial to children and young people, as Estonian-language

education helps them to integrate into the Estonian cultural and value space, so that

they do not lose their identity, but expand their options. A common Estonian-language

educational setting will give all children and young people better opportunities for

further learning and finding a desirable job and activity in the future. Education in the

Estonian language supports the development of Estonian national identity, increases

the cohesion of society and reduces both educational and socio-economic

segregation. In addition, a reform on compulsory school attendance is planned to be

carried out, with an aim to support the continuation of every student’s education

beyond the basic school level and to reduce dropout from vocational or upper

secondary schools, so that all Estonian young people attend school until they reach

the age of majority, thus keeping opportunities open for future studies to acquire a

profession or degree. Upon the entry into force of the amendment, compulsory school

attendance starts at the age of seven and lasts until the age of 18. If the requirements

for completing vocational education or secondary education are met before the age of

18, the obligation to attend school is also deemed fulfilled. Compulsory school

attendance will apply to young people going to the ninth grade in 2024. Achieving

results requires cooperation of the education, youth work and social sectors at the

local level and the contribution of various ministries in the establishment of a system

of career education and counselling for students. The amendments have been sent to

the partners for approval and the intention is to present them to the Parliament of

Estonia (Riigikogu) by April this year.

5 The created framework can be viewed here (in Estonian): https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2472/download

6

Considerable focus is also placed on the area of mental health, where a large-scale

study on the mental health of children was launched in 2023, serving as a basis for

regular monitoring of children’s mental health in the future. The results of the study will

be available by the end of 2024. A cross-sectoral ministerial working group has also

been established to address the factors affecting children’s mental health in general

and to develop proposals for changes in both the physical and social environment in

all areas of life and at any level during 2024.

Institutional context for implementation of the Child Guarantee

In accordance with the Estonian Child Guarantee Action Plan, the policy framework

for the Child Guarantee in Estonia consists of a child protection council. 6 In August

2022, legislative amendments7 entered into force, establishing a single prevention

council by merging the existing Child Protection Council, the Offence Prevention

Council and the Government Committee on Drug Prevention8. The purpose of the

Prevention Council is to establish a common basis for the development of cross-

sectoral prevention and an action plan to guide and set strategic objectives for

cooperation between different sectors. The Prevention Council includes among other

parties the Chancellor of Justice, as well as representatives of the association of local

governments, children’s and youth organisations, relevant state agencies and citizens’

associations. Politicians participating in the Protection Council include the Minister of

Social Protection, the Minister of Health, the Minister of Education and Research, the

Minister of Justice, the Minister of Culture and the Minister of the Interior.

An overview of the initiatives related to the Child Guarantee was presented at the

Prevention Council on 6.12.2023. At the same time, it was decided to launch a sub-

working group on child welfare under the Prevention Council, under the leadership of

the Ministry of Social Affairs. One of the tasks of this sub-working group will be to

support and monitor the implementation of the Child Guarantee Action Plan.

The Child Guarantee Coordinator in Estonia is Hanna Vseviov, Deputy Secretary

General for Social Affairs of the Ministry of Social Affairs, whose responsibilities in the

Ministry of Social Affairs include welfare policy, benefits and pension policy, child

protection policy, family policy, economic livelihood, food aid and victim support. The

Deputy Secretary General for Social Affairs acts under the authority of the Secretary

General of the Ministry of Social Affairs, forming a horizontal team with the Deputy

6For more information, see the Child Protection Act:

https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018049?leiaKehtiv#para13 7 Acts amending the Child Protection Act, the Law Enforcement Act and Act on Narcotic Drugs and Psychotropic Substances and Precursors thereof. 8 For more information on the Prevention Council, see https://www.just.ee/ennetusnoukogu

7

Secretary General for Healthcare and the Deputy Secretary General for Innovation,

who are responsible for innovative development in the healthcare and social sector.

Evaluation of activities under the Child Guarantee

Since the Estonian Child Guarantee Action Plan is linked to national and sectoral

development plans, more specific evaluations are mainly carried out in the course of

activities in different sectors.

An important study completed in 2023 was the survey on household structure and

organisation of families with children, which was commissioned by the Ministry of

Social Affairs. The survey was conducted by the Estonian Centre for Applied Research

CentAR. The survey9 was conducted among the population of recipients of child

allowance from the Social Insurance Board in November 2022. Responses were

collected from more than 12,000 families with children. According to the Estonian

Social Survey (ESU),10 the survey not only provides data about households with

children, but also gives an overview of the types of households with children over time.

The study mapped the household structure of Estonian children, and the data obtained

allow us to compare different household types and the way of life of families, including

economic livelihood, satisfaction with family life, etc. Among other things, the study

provides an in-depth look at single-parent households, categorising them based on

the reasons for single parenting. For example, if a child’s parents have separated, the

survey reveals the extent to which the other parent living away from the household is

involved in the child’s life, including how often the child meets and communicates with

the other parent and whether the child has a say in this, and how the child’s expenses

are covered.

The Ministry of Social Affairs is also conducting a comprehensive analysis of family

allowances and parental benefit, which will be completed in October 2024. The

purpose of the analysis is to review the current system of family benefits and to collect

proposals for improving it in order to best support family planning, reconciliation of

work and family life and economic livelihood. The previous comprehensive analysis

on family allowances, related services and parental leave was published in 2015.

Stakeholder involvement

As the Estonian Child Guarantee Action Plan consists of sectoral development plans

and related action plans, stakeholders are to a significant extent involved within the

framework of ongoing processes in the individual sectors. The formation of broad-

9 A summary in English is available here: https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered/executive- summary.html 10 A summary in English is available here:

https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered_esu_raport.html#5_Summary

8

based working groups, thus involving all the main stakeholders and partners, is a

common practice in Estonia when planning and implementing changes.

For example, a cross-sectoral working group has worked together to plan and

implement the reform of the support system for children with special needs, and it also

contributed to the service design process of the support system for children with

special needs. In addition, a legislative intent for a reform of rehabilitation services was

prepared in 2023 in cooperation with a cross-sectoral working group. This involved

consultations with a number of professional organisations, as well as advocacy

organisations. A broad-based working group has been set up to prepare for the reform

on compulsory school attendance, which includes representatives from ministries, as

well as relevant NGOs. Stakeholders have also been extensively involved in the

framework of legislative processes related to child protection.

A cooperation model for providing services and support to youth in a NEET situation,

intended for local authorities, was prepared in national coordination with other parties

and is currently the basis for supporting local authorities. This involved a service

design process in order to create a model for providing support to children and young

people, which will highlight how different parties can cooperate to efficiently support

youth in a NEET situation at the level of local governments and how the process can

be made as smooth as possible from the point of view of the target group. Input for the

creation of the model was received from six workshops that took place during the co-

creation process and where the needs of the target group, requirements related to the

sector and possible solutions were mapped using service design tools. The workshops

were attended by representatives of local governments, national authorities and their

agencies, as well as representatives of support programmes and activities for young

people in a NEET situation.

As part of the preparation of this report, feedback was gathered from stakeholders on

the implementation of the Action Plan. Feedback on the implementation of the Action

Plan was given by representatives of local governments, the Children's and Youth

Rights Department of the Chancellor of Justice, Estonian Chamber of Disabled

People, NGO Oma Pere, Estonian National Youth Council, Tallinn Welfare and Health

Care Department, Estonian School Student Councils’ Union, Estonian Association of

Child and Youth Welfare Institutions, Estonian Dance Education Association,

European Speech and Language Therapy Association, Social Insurance Board and

Estonian Refugee Council.

Positive feedback from partners regarding the implementation of the Estonian Child

Guarantee and the fight against poverty and social exclusion included the following:

 the country has long-term goals and lines of action to support the target groups,

and an increased focus is placed on addressing problems arising from the

increase in inequality;

9

 noticeable progress has been made in certain areas, for example, in supporting

parents of children with special needs, as well as prevention activities (including

parenting, youth work, hobby education, etc.);

 decisions are based on research, and assistance is targeted at the target

groups most in need of support, eg single parents, to whom a number of

activities have been targeted;

 cross-sectoral cooperation is increasingly valued and there are targeted actions

to increase its effectiveness;

 the role of public information and social campaigns has increased, helping to

raise awareness and encouraging behavioural change;

 there has been an improvement in understanding the expectations of young

people and targeting actions accordingly.

At the same time, the representatives of partner organisations find that there are still

a number of thematic areas that need more attention, in order to support vulnerable

target groups and move towards the objectives of the Child Guarantee:

 as regards the Child Guarantee actions, it is important to focus more specifically

on children and families in the target group; for example, measures should not

only be aimed at preventing the risk of poverty and exclusion, but should also

be targeted at children and families in the target group, and progress should be

monitored within this target group in the context of the implementation of the

Child Guarantee;

 children get noticed and helped too late, which exacerbates socio-economic

difficulties and significantly affects the coping ability and mental health of

children. Here, an important role is played by specialists who work directly with

children and who, in addition to noticing, must be able to better support these

children;

 it is important to increase social awareness, as well as community assistance

and support for children and families in the target group;

 more attention should be paid to support specialists and their succession,

including their workload and continuing professional development, and it is

important to create a common national understanding of and support for the

domain of support specialists;

 children with learning difficulties should be provided with simplified learning

materials and appropriate schooling, which also better accommodates the

needs of those children in mainstream education whose intellectual capacity is

slightly lower. More attention should also be given to alternative means of

communication (eg sign language, image-based communication, etc), and the

associated responsibilities need to be more clearly defined;

 it is important to further increase actual involvement, especially among the

target group of young people themselves and, more specifically, to identify

those young people who are affected by these issues on a daily basis;

10

 attention should also be paid to increasing accessibility, which can be a major

obstacle to reducing exclusion.

The partner organisations remarked that when working with vulnerable children and

families, the roles of the organisations themselves need to be further defined; for

example, organisations working with children on a daily basis play an important role in

the sectors of education and hobby education, as well as in thematic representative

associations. Organisations see their role as sharers of information, educators and

awareness-raisers. Local authorities can target assistance based on the needs of the

region by analysing regional needs, but it is also important to contribute more

extensively to preventive actions. Youth organisations take on an important role in

passing on information from young people to other young people and increasing the

visibility of children and young people as stakeholders through advocacy activities.

Progress in the implementation of the Action Plan

During the period under review, significant actions were implemented in various

domains of the Child Guarantee. For example, important steps were taken to improve

the mental health situation of children, including addressing the issue at the ministerial

level more broadly across all areas affecting children’s mental health.

In order to increase the welfare of children and to improve the child protection system,

a legislative intent for a draft Act was prepared, which described further changes

necessary for preventing the need for assistance, for the timely identification and

effective support of children in need, as well as for improving the child protection

system and ensuring the quality of child protection work.

Significant progress has also been made in supporting children with special needs.

One of the most important achievements in this area was the establishment of

automatic data exchange between the state and local authorities on persons with

disabilities, which enables local authorities to proactively reach families who may need

additional support due to a child’s disability. The principles for the use of funds

allocated to local authorities were also amended to ensure greater flexibility to help

children with a high need for care and assistance, and to prevent an aggravation of

their need for assistance.

Regarding support for children in need of alternative care, the financial contribution of

the state increased significantly, so that the important activities aimed at ensuring the

quality of alternative care and facilitating family-based alternative care, which were

started with funding from the European Social Fund, could be continued with funding

from the state budget after the end of the project activities.

11

Significant progress has also been made in supporting children and families where the

child is raised by one parent: on 1 January 2024, the maintenance allowance paid to

children whose parents do not comply with the obligation to pay maintenance was

doubled. In 2023, the single-parent child allowance was increased to €80 instead of

the earlier €18.19. In addition, a legislative intent was prepared with an aim to transfer

the survivor’s pension under the scope of the Family Benefits Act. This would in the

future allow families who have lost a primary income earner to receive a uniform

indexed allowance based on the child’s maintenance costs and help prevent the risk

of poverty. In addition to increasing financial support, practical solutions were

developed in 2023 to reduce the number of children who have no father entered into

their birth certificate. A national family mediation system was also launched to support

separating parents with regard to arrangements related to the rights of access and

custody.

The coping capacity of families with children has also been supported by changes in

family allowances. For example, in 2023, the child allowance for the first and second

child was increased from €60 to €80. Allowances paid to large families have also

increased during the reporting period. Starting from 2024, a large family (starting from

the third child) will be paid €450 to €650 per month, depending on the number of

children. Temporarily, family allowances for large families were even higher in 2023,

but were made more proportional in 2024.

2. TARGET GROUPS

Based on the Commission’s recommendations, Estonia has identified in its Action Plan

the target groups at risk of poverty or social exclusion. Table 1 below provides an

overview of the size of the target groups and the change compared to the initial size

of the target group, as indicated in the Estonian Child Guarantee Action Plan.

Table 1 Child Guarantee target group sizes

Target groups Initial size of the target group

of children (under 18, unless

otherwise indicated) as

indicated in the Action Plan

The most recent available

data on the size of the

target group of children

(under 18, unless otherwise

indicated)

Children with

special needs or

disabilities

The number of children in need

whose case was dealt with by a

local government’s child

protection services: 9,857

children in 2020. Source: STAR,

Social Insurance Board /

Ministry of Social Affairs.

The number of children in

need whose case was dealt

with by a local government’s

child protection services:

14,213 children, which is

5.7% of the number of

children in 2022. Source:

12

STAR, Social Insurance

Board / Ministry of Social

Affairs.

10,169 children with disabilities

(3.8% of children aged 0–17)

Source: Data of the Social

Insurance Board as of the end of

2023

10,817 children with

disabilities (4.1% of children

aged 0–17)

Source: Data of the Social

Insurance Board as of the end

of 2022

Children growing

up in a single-

parent household

37,900 children (14.7% of

children)

Source: Eurostat, table

ilc_lvps20, as of 2020

36,400 children (14.1% of

children)

Source: Eurostat, table

ilc_lvps20, as of 2022

Children with

mental health

problems

The percentage of 11–15-year-

olds who experienced a

depressive episode during the

year was 32.8%.

Source: Estonian survey of

Health Behaviour in School-

aged Children (HBSC),

academic year 2017/2018

The percentage of 11–15-

year-olds who experienced a

depressive episode during

the year was 38.5%.

Source: Estonian survey of

Health Behaviour in School-

aged Children (HBSC),

academic year 2021/2022

Children in

alternative care

A total of 2,099 children (0–17

years old) in alternative care,

including 745 children in

substitute homes / family

homes, 138 children in foster

families and 1,216 children in

guardian families

Source: Ministry of Social

Affairs, as of the end of 2020

A total of 2,135 children (0–17

years old), including 716

children in substitute homes /

family homes, 146 children in

foster families and 1,273

children in guardian families

Source: Ministry of Social

Affairs, as of the end of 2022

Children from a

violent family and

In 2020, 4,140 cases and 5,700

new victims reached victim

In 2022, 3,719 new cases and

4,636 new victims reached

13

children

experiencing

violence

support, including 1,038 minors

(0.4% of 0–17-year-olds)

Source: Ministry of Justice /

Social Insurance Board.

Population data: Statistics

Estonia (annual average

number of 0–17-year-olds)

victim support, including 695

minors (0.26% of 0–17-year-

olds)

Source: Ministry of Justice /

Social Insurance Board.

Population data: Statistics

Estonia (annual average

number of 0–17-year-olds)

3. SERVICES

3.1. Early childhood education and care

In the academic year 2022/23, nearly 69,000 children attended early childhood

education, there were 586 early childhood and care (preschool) institutions and 3,875

groups, ie the trend of previous years has continued, with the number of preschool

institutions decreasing, while the number of children and groups is increasing.

Compared to the academic year 2018/19, 3,000 more children attended early

childhood education and care institutions in the academic year 2022/23 (+5%). The

number of children was significantly increased by Ukrainian war refugees: as of 10

November 2022, 1,921 Ukrainian children attended Estonian preschool institutions, ie

approximately 3% of all kindergarten children. County-wise, the number of children

attending early childhood education has increased in five years in all counties except

Ida-Viru County.

Early childhood education is organised by local authorities and the monthly fee may

differ across different regions of Estonia. The average monthly fee in 2022 according

to the balance sheets of local governments was €41.1. In addition, the parent pays for

the child’s meals in the kindergarten, but the local government may also cover a part

of or the whole cost. Also, the local government may establish various discounts (for

example, for the second or third child of the same family). If the family cannot afford

to pay the monthly fee and the cost of meals at the kindergarten due to a difficult

economic situation, then help can be obtained from the social department of the local

government.

One of the reasons for the decrease in the number of preschool institutions is the

rearrangement of the educational network by local authorities, taking into account

population forecasts and the changes that have already taken place in the number and

location of children. Kindergartens have been merged with schools, and several

smaller kindergartens have been merged to form a single larger establishment, while

14

retaining all the places for children that were available when the institutions operated

separately.

Care groups have been formed at 25 preschool institutions or kindergarten-schools,

the largest number being in Tartu County (13 preschool institutions). In total, 560

children are in care groups, 170 of them in Tartu municipality and 198 in the city of

Tartu.

Most children with special educational needs are in mainstream groups. Around a third

of all preschool institutions (189 institutions) have special needs groups and

integration groups where children with special needs are together with other children.

Childcare services were provided to 5,879 children in 2022, including 5,274

preschoolers and 605 children aged 7–18. For children with a high need for care, local

governments supported access to childcare services for 820 children. The childcare

service for children with a high need of care is a service organised by the local

government, the provision of which is supported by the state on an annual basis. For

parents, the service is available free of charge or with minimal own contribution, which

does not prevent access to the service. All families in need must receive childcare

services close to their home if the family has a child with a high need for care and

assistance. The service is designed to reduce the caregiving burden on parents and

to support labour market participation or professional development.

Early childhood education attendance rates vary from county to county, especially for

children under 3 years of age. This can be attributed to regional income inequality, as

the Early Childhood Education and Care Survey 2021 revealed that the lower the

household income, the more widespread the use of kindergarten. For children aged

3‒5 years, the attendance rate in rapidly growing local governments may also be due

to the inability to secure kindergarten places for all who request it (Lang et al. 2021).

There are over 90% of 6-year-olds in preschool in all counties, with an average of

92.5%, and at least 95% in more than half of the counties. In autumn 2022, 1,311

children started school in Estonia who did not attend kindergarten the previous year.

This is significantly higher than in previous years, when the number of children who

did not attend kindergarten ranged from 700 to 850 children. Although according to

the PISA study, the link between kindergarten attendance and later learning outcomes

in Estonia is weak (Valk and Selliov 2018), attendance of early childhood education

has proven to have a positive impact on children’s development, especially for children

with poorer-quality home environments. The sooner a child starts to attend

kindergarten, the sooner it is possible to identify special educational needs, including

talent, and to provide the necessary support to ensure each child’s individual

development and readiness for school.

A child who has reached the age of seven before October 1 of the current year must

attend school. If the child has not achieved the necessary school readiness by the time

the child reaches compulsory school age, school attendance may be postponed for

15

one academic year on the recommendation of an external counselling team. For the

academic year 2022/23, a recommendation on the postponement of school

attendance was issued for 519 children. The recommendation to postpone school may

be issued due to a variety of special educational needs, including, for example, speech

impairments, health reasons, persistent learning difficulties, attention deficit

hyperactivity disorder, emotional and behavioural disorders, etc. At the request of the

parent and on the recommendation of an external counselling team or the

kindergarten, a child may also start school before the compulsory school age. As of

10 November 2022, 2,277 6-year-old children and 13 5-year-old children were enrolled

full time in general education schools, and approximately 15% of first-grade students

are under the age of 7. 56% of children who have started school under the age of 7

are girls and 44% are boys. Compared to previous years, the percentage of children

under 7 years of age in general education schools has slightly increased, with their

percentage varying greatly depending on whether the child is studying in Estonian or

Russian – approximately one in seven first-grade students studying in the Estonian

language, and about one in five students studying in the Russian language, are

younger than 7 years old.11

As the biggest change in the development of the field of early childhood education, a

draft Early Childhood Education Act has been prepared, the purpose of which is to

establish a more uniform framework for kindergartens and childcare service providers.

The proposed harmonisation of the support system will also contribute to greater

coherence between early childhood education and basic education. The amendment

also harmonises the requirements for childcare service providers and nurseries and

stipulates that local governments must provide all children aged 1.5–3 years with the

opportunity to attend childcare and all children aged 3–7 years the opportunity to

attend kindergarten. These changes are to enter into force on 1 January 2025.

Through this amendment, childcare service for children under three years of age,

which has so far fallen under the purview of different ministries, with different

requirements applicable to it, will henceforth be transferred to the remit of the Ministry

of Education and Research, and quality requirements will be harmonised. Quality

childcare will become more accessible to families through the involvement of the

private sector and its quality will be consistent. The provision of support services to

children in need of support will henceforth be more clearly regulated.

11 The overview of this subsection is based on the analytical annex to the 2022 performance report of the Ministry of Education and Research on the performance area “Smart and active people”, which is available (in Estonian) at https://hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded

16

3.2. Education and school-based activities

Regarding education and school-based activities, a report is provided on the three

areas of action of the Estonian Child Guarantee Action Plan, and an overview is given

about the main activities underway and planned in these areas of action.

3.2.1. Learning opportunities and organisation of education

Activities under this measure are aimed at developing the network of educational

institutions and providing the required infrastructure, so that education would be

accessible to different target groups and the learning environment would support a

modern approach to learning. The measure also ensures flexible learning

opportunities at different levels of education, access to quality education and

supported learning, in order to reduce the drop-out rate and interruption of studies and

maximise the potential of each individual.

To this end, the following activities take place in 2023–2026.

● The school network (including state gymnasiums, basic schools, schools for

students with special educational needs) will be restructured, and investments

will be made to restructure the network of basic schools in regions that need

impetus for development. Result: by 2026, there will be 26 state gymnasiums

in operation, including at least one state gymnasium in each county

(approximately 11,000 places for students depending on agreements and the

situation on the construction market). The basic schools involved in the

restructuring are functional, modern and efficient.

● The infrastructure of vocational schools and the implementation of pilot projects

of educational centres will be modernised. The investments will support closer

cooperation between educational institutions, including vocational schools,

general education schools, non-formal education providers, as well as higher

education institutions (eg regional colleges of universities) and youth work

institutions, ensuring a common infrastructure and a “one-stop shop” approach

to provide schooling tailored to the needs of the region.

● In order to implement the principles of inclusive education, support will be

provided to educational institutions from 2024 onwards in order to increase the

participation of people with any special needs in mainstream education and

youth work through the improvement of the learning environment. The total

budget of the measure until 2027 is €12.1 million.

● In order to ensure access to general education, educational support is provided

to the operators of municipal and private schools, necessary study places in

state schools are provided and the implementation of IBO curricula and the

development of the European School are supported. The implementation of

internationally recognised curricula supports activities related to

17

internationalisation and international cooperation in different areas. Free school

meals are provided in cooperation between the state and local authorities.

● In order to ensure access to vocational training, vocational training volumes are

planned, study places are provided and measures are provided to support

students’ coping. Free study places ensure access to vocational education. The

training volume is optimal and in line with the recommendations of OSKA

reports. The financing model supports the achievement of vocational education

objectives, including the incorporation of the principles of inclusive education in

the organisation of teaching in schools12. Vocational schools take into account

the principle of equal treatment and the needs of different target groups,

including students with a home language other than Estonian, new immigrants

and returnees, and students with special educational needs. Discontinuation of

vocational training, including for economic reasons, is reduced.

3.2.2. Youth sector

The activities help to increase access to and the quality of youth work (incl hobby

education) and will continue to support the diversification and accessibility of youth

hobby education and activities. The aim of the activity is to make high-quality youth

work (incl youth hobby education) available all over Estonia and create opportunities

for all young people (aged 7–26) for diverse development, success experiences,

enrichment of experience and independence.

To this end, the following activities take place in 2022–2025.

The state contributes to the participation of young people in non-formal education

through additional support for hobby education and hobby activities. Starting from

2022, the amount of the support is €10.3 million. Year after year, the number of young

people participating in hobby education and hobby activities in municipalities has

increased, despite the crises of recent years (about 80% of young people aged 7–19

take part in hobby education and hobby activities).

In order to support participation in youth work, the state allocates additional budgetary

resources to local governments and – through project grants – to youth work

establishments. In 2022, state support was allocated for the activities of youth

brigades, youth project camps and permanent camps (based on filled places, a total

of 34,655 young people took part (ie one young person may have participated in

several different activities). In national calls for proposals, more attention was paid in

2022 to the involvement of children and young people from among Ukrainian war

refugees, in order to support their adaptation and integration into the Estonian society

and cultural space, Estonian language learning and the continuation of their personal

development (842 young people of Ukrainian origin participated in the permanent and

12 The incorporation of the principles of inclusive education and equal treatment in the daily work of schools is one of the components of the financing model for vocational education.

18

project camps, and 108 in the youth brigade activities). The call for proposals “Noorte

heaks” (For Youth) aims to enhance cooperation in the youth field in order to respond

to the needs and challenges of young people.

In addition, the state supports youth self-initiative projects, where young people

develop and implement ideas they have created themselves. Self-initiative supports

the development of an active attitude to life among young people, as well as their

entrepreneurship and awareness of the functioning of the labour market.

In 2023, the terms and conditions were finalised for granting support for the action

“Services for youth at risk and the involvement of children and young people in civil

society”. The aim of the grant is to prevent and reduce the social exclusion of young

people at risk, including mental health and labour market problems, to support the

retention of young people in the education system and the development of active

attitudes to life. To this end, more opportunities will be created across Estonia for

young people at risk (10–18 years old) to participate in activities based on sports and

exercise that develop general skills and help prevent social exclusion. The activities

carried out by the NGO SPIN.

A support measure for integration and language learning camps was developed,

which supported the organisation of 141 camps with nearly 11,000 young people

participating, nearly half of whom were of Ukrainian origin. In order to better integrate

Ukrainian war refugee youth into Estonian society, additional support was allocated to

local governments for organising language learning and integration activities in non-

formal learning environments (including youth centres, hobby schools, hobby

organisations and institutions).

The state supports enhancing participation opportunities for young people, as

well as increasing their motivation to participate. Support was given to the

Estonian National Youth Council, which started a participation programme focusing on

regional coordinators. The aim of this area of action is to support local governments in

the establishment of youth councils and to contribute to the development of youth

councils. In order to ensure the quality and development of the activities of youth

councils, a mentoring programme aimed at new youth councils was also launched.

Youth civic participation shows a continued diversification of forms of participation.

New youth councils and active groups are formed at the local level, as well as youth

advisory councils at the national level, which enable young people to have their say in

matters of their society. In 2022, there were 92 forms of participation.

One way to bring youth work opportunities to all young people is mobile youth work,

which, however, so far has no clear national strategic development direction or

objective. The value of mobile youth work became more evident in society during the

pandemic, when many young people could no longer be in their usual environments –

school, hobby school, youth centre – and were left in isolation. In 2022, the concept of

mobile youth work started to be developed, which will be completed in 2024. This will

19

contribute to a more coherent definition of mobile youth work at the national level and

will help local authorities to implement it better.

In 2021, a project was launched to integrate non-formal learning into formal

education. It was initiated by the Ministry of Education and Research and is

implemented in cooperation with the European Commission and the international

consulting company ICF. The project “Supporting young people to succeed – building

capacities

to better integrate non-formal and formal learning” ran until August 2023. The aim of

the project was to create a framework for describing the knowledge, skills and

experiences acquired during non-formal learning, and for assessing and recognition

of the quality of those skills and competencies when the student is completing the

curricula of lower and upper secondary schools or vocational schools. The longer-term

objective is to contribute to a more flexible and student-centred education system.

A common national model was developed in 2010 for assessing the quality of youth

work. The aim of the quality assessment is to enable local authorities to map the

strengths of their youth work, the bottlenecks that need to be addressed and, on the

basis of the results, to plan further development based on the needs of young people.

By 2022, the percentage of local governments that had passed the assessment of the

quality of youth work had increased to 24%.

In order to create high-quality and diverse opportunities to unlock and develop the

interests and talents of young people, the concept and action plan for 2022–2027

for talent spotting and development was completed in 2021. The concept and

action plan were preceded by an analysis completed in 2019 that addresses issues

related to talent from the point of view of the student, school and teacher, as well as

the state. The concept of talent development and spotting formulated the principles for

solving the problems presented in the analysis, and the action plan describes the areas

of action to support talent in the development of a systemic approach.

A multilingual youth information website www.teeviit.ee/youth-info was created for the

youth information portal Teeviit in order to increase the visibility of youth work and

hobby education and to make national youth information more accessible for young

people with other native languages. In addition, the information and games website

TEEVIIT juunior has been created for the younger age group (7–12 years), which

distributes supportive and skill-enhancing information materials in an engaging and

inclusive way.

The Infohunt portal gives young people information about the various activities and

events organised for them in their home community. An important advantage of the

portal is the reduction of information overload for all parties concerned and the

presenting of information on activities in the region in one place, categorised both by

age and by topic.

20

In 2022, work was begun to update two laws regulating the youth sector – the Youth

Work Act and the Hobby Schools Act – in order to ensure the accessibility and quality

of youth work and hobby education, introduce qualification requirements for

employees and establish minimum quality requirements. The legislative intents will be

prepared in 2024.

3.2.3. Succession planning and development of teachers, learning approach and

environments

The measure involves activities for the application of the principles of modern learning

at all levels and types of education, so that the learning process and content would

support the development of a self-managing learner and the teaching would empower

the learner as well as the teacher and the vocational teacher. The measure supports,

among other things, the development of a common cultural and value space, ensures

high-quality Estonian and Estonian language learning and encourages the learning of

foreign languages, ensures flexible employment opportunities for qualified teachers

and support specialists, support for beginners and professional development

opportunities throughout their career.

There has been an increase in study places in the specialties of teacher training and

support specialists since 2019. Starting teachers have been paid a beginning teacher

allowance. The aim of the allowance is to increase the attractiveness of the teaching

profession and the career of support specialists, and to support qualified teachers and

support specialists in starting work at school for 5 years at least half-time (0.5 FTE).

The amount of the allowance in 2023 is €15,979 (€20,773 in Ida-Viru County). A

scholarship of €400 is paid to aspiring teachers and support specialists. Scholarships

are received by 80% of students studying in curricula preparing teachers of natural

sciences and languages, 20% of students in curricula preparing kindergarten teachers,

and 20% of students doing a bachelor’s programme in special education. In the

remaining curricula that allow for the qualification of a support specialist or teacher,

60% of students receive a scholarship. A support programme for beginning teachers

has been launched at the universities of Tartu and Tallinn to provide support to

teachers starting work at school. By the academic year 2023/24, the programmes have

been extended to those teachers working at schools who have not completed a

teacher training curriculum at a university.

The Education and Youth Board offers development programmes to improve

leadership skills and develop organisational culture for both beginning and

experienced managers, as well as a programme for the succession of school leaders,

a development programme for directors of studies, etc. In total, more than 100

managers have participated in the development programmes. Activities related to the

popularisation of the teaching profession have been carried out: Since 2018, the

Education and Youth Board has been running an inspiration programme “Jah!

Õpetajaks!” (“Yes” to becoming a teacher!), which aims to encourage people who want

21

to make a career change and take up or return to the teaching profession. An elective

course at upper secondary schools to introduce the teaching profession as a career

option (finalised at the end of 2023; schools can use the elective course from the

beginning of 2024). Teachers in Ida-Viru County who teach in Estonian are paid 1.5

times the minimum wage of teachers. Various digital solutions are supported, such as

the Videoõps and Digiõps programmes, Tagasi Kooli online classes, etc. In 2024, the

Teacher Academy programme will be launched in cooperation between the University

of Tartu and Tallinn University, with the aim of ensuring succession to academic staff

of universities and teachers of schools and preschool institutions, as well as increasing

their R&D capacity in four focus areas – science didactics, mathematics didactics,

teaching Estonian to students and children with other home languages, teaching in

Estonian and inclusive education. Collaborative communities of master teachers and

university academics in four focus areas will be established in order to build a basis

for succession, and innovative microdegree programmes will be implemented in

teacher education. The target result will be an increase in the numbers and

qualifications of academic staff in the focus areas, which will allow for an increased

attractiveness regarding studying to be a teacher, as well as an increase in the number

of qualified teachers. In cooperation with the University of Tartu and Tallinn University,

the capacity of school leaders and school administrators will be increased through

training and development programmes.

In 2024, work was started to develop a professional standard for assistant teachers

and to update the current professional standards for teachers.

3.2.4. Development activities related to curricula and organisation of schools

Regarding the development and support of national curricula of general education,

one stage of updating the curricula was completed on 23.02.2023, when the

Government of the Republic approved the changes. This indicates that besides

improvements in the field of social sciences, learning outcomes related to critical

thinking and problem-solving skills have been described in all subject fields. In

addition, the importance of a positive mental and social environment has been

significantly highlighted in all subject field plans.

To support the implementation of the national curriculum, an online environment has

been created: https://projektid.edu.ee/site/okmv. The updated physical education (PE)

curriculum includes five topics throughout all levels of school, one of which is “Mental

and physical balance”. The student will acquire basic knowledge and skills of

maintaining mental and physical balance and will understand ways to improve their

mental and physical health.

22

In order to ensure equal opportunities in early childhood and basic education, the

principles of inclusive education have continued to be applied, which includes ensuring

access to advisory services. The provision and development of educational

counselling services through the Rajaleidja network will continue. The total budget of

the measure until 2029 is €29.4 million.

In order to prevent mental and physical health problems in children and young people,

activities are supported both within and outside educational and youth work

institutions. A more holistic new physical education curriculum and solutions

supporting mental health will be implemented.

The development of the e-Koolikott portal has continued to make the website more

user-friendly. The website has been updated with an index of educational literature.

3.3 Healthy food on every school day

Local authorities are responsible for ensuring the economic maintenance and

financing of municipal educational institutions in their administrative area and the

catering of students during the school day. The state budget provides for a subsidy to

cover the costs of school lunches for full-time students receiving basic or upper

secondary level education at municipal or private schools. The school lunch subsidy

per student has been approved by the Government of the Republic. The current school

lunch subsidy is €1 per school day, totalling €175 per year.

The terms and conditions and procedure for using the school lunch subsidy are

established by the rural municipality or city council. The current Basic Schools and

Upper Secondary Schools Act does not oblige local governments and other school

administrators to provide students with a free school lunch. In state-maintained

general education schools and in many municipal schools, school lunch is free for the

student. In addition to support from the state budget, the school administrator also

contributes. In several municipalities and in all private general education schools,

parents also cover a part of the cost of school lunches. All local governments ensure

free school lunches for children of families in difficulty.

The state budget also provides for a subsidy to cover the costs of school lunches for

students who have enrolled in initial vocational education and training curricula, but

have not completed upper secondary education. This subsidy is based on the same

criteria as in the case of general education schools. The terms and conditions and

procedure for using the school lunch subsidy are established by the school

administrator.

Support from the state budget has increased over the years from the initial 78 cents

to 1 euro. The subsidy was initially intended only for basic school students and was

later extended to upper secondary school students as well.

23

The cost of school lunch per student per day in 2023 is €1.25 (excluding VAT) in state-

maintained general education schools and €1 in vocational schools. The average cost

of school meals (per day) for local governments in 2022 was €1.64 according to the

balance sheet (includes morning porridge, as well as catering for the long-day group,

school boarding house).

Table 2 School lunch subsidy from the state budget

2022

(million

€)

2023

(million

€)

2024

(million

€)

State-maintained

general education

schools

2.08 2.59

3.4

State-maintained

vocational schools 2.41 2.49

2.8

Private general

education schools 1.79 1.90

2.0

Municipal general

education schools 24.2 24.80

24.4

TOTAL 30.44 31.78 32.6

To support the provision of organic food in preschool institutions and general

education schools, funds are planned in the budget of the Ministry of Regional Affairs

and Agriculture. Funds allocated for this support amounted to €673,500 in 2022 and

€1,200,000 in 2023. Administrators of municipal and private kindergartens and

municipal, state-maintained and private schools may apply for this subsidy. The

amount of the subsidy per one child of a preschool institution is €4.90, and per one

student of a general education school €2.20 in one calendar month.

When organising catering, there is an obligation to comply with the health protection

requirements established by the Public Health Act. The requirements for school meals

and catering have been established by a regulation of the Minister of Social Affairs.

The production, labelling and control of organic food are governed by a Regulation of

the Commission of the European Communities, and the Organic Farming Act.

According to the Global School Feeding Survey 202113 report, Estonia is one of the

countries in Europe and the whole world that contribute the most to school meals: both

from the state budget as targeted subsidies and as a contribution from local

13 School meal programmes around the world: Results from the 2021 Global Survey of School Meal Programs © | Health and Education Resource Centre (unesco.org)

24

governments to support school lunches. This is supplemented by the organic food

measure, fruit and vegetables measure and school milk measure.

3.4. Health

All children up to 19 years of age whose principal place of residence according to the

population register is Estonia, are covered by health insurance, and their healthcare

services, including dentists’ services, are paid for by the Estonian Health Insurance

Fund. From the moment of birth, the child is registered on the same family physician’s

practice list as the mother, in order to ensure the availability of help. Children have the

right to receive regular medical examinations and services, which include both

physical examination and monitoring of development in accordance with the principle

set out in Section 5 of the Public Health Act: as a means of preventing disease,

preventive medical examinations of children are carried out in order to ensure, inter

alia, the healthy development of children and early detection of health disorders. This

involves the cooperation of paediatricians, family physicians, family nurses and as

specialist doctors. The child’s development, growth, weight, hearing, vision and

speech are monitored. This also involves helping children to form healthy eating and

exercise habits and advising on any other matters of health. Vaccinations are carried

out for the prevention of infectious diseases. Regular check-ups help children to form

healthy eating and exercise habits, and the family is advised on matters of health.

As the basis for monitoring the health of children, the guide for monitoring a healthy

child has been in use in Estonia for many years, which was last updated in 2019 and

partially (in terms of eye checks) also in 2021. A checklist for monitoring the health of

the child14 has been prepared to supplement it, which includes various activities for

monitoring the health (including mental health) of a healthy child, vaccinations,

recommendations for visiting the dentist. Age groups have also been defined, as well

as specific responsibilities of the family nurse/family physician/midwife and the school

nurse.

3.4.1. Supporting children with mental health problems

The Government of the Republic, which took office in 2023, provided in its work plan

for the development of proposals to improve the mental health of children. The Ministry

of Social Affairs decided to carry out this task on a cross-sectoral basis, addressing

the factors affecting children’s mental health more broadly. To this end, a working

group consisting of the representatives of all ministries was convened, so that issues

related to the mental health of children and young people could be monitored and

addressed in all policies of the country. During 2024, the working group is to develop

14 https://www.ravijuhend.ee/uploads/userifles/Lapse_tervise/Kontrollkaart_A4.pdf

25

proposals for changes in both the physical and social environment in any area of life

and at any level.

In order to better understand and improve the mental health situation of children, a

large-scale study was also launched in 2023, which will be completed by the end of

2024 and will form the basis for future regular monitoring of children’s mental health.

The social and healthcare sector has also worked efficiently with the Ministry of

Education and Research to make the learning environment more supportive of the

development and well-being of children. In cooperation, training courses on the mental

health of children have been developed and disseminated, inter alia to better support

children with traumatic experiences at school. The National Institute for Health

Development, in cooperation with the Ministry of Education and Research, has been

developing a programme for enhancing the socio-emotional skills of teachers starting

from 2022. With the support of the Ministry of Education and Research, the Education

and Youth Board is adapting the YAM (Youth Aware of Mental Health) programme,

which is an evidence-based programme for mental health promotion and suicide

prevention, for use in Estonian schools. Preparatory activities for the implementation

of the programme are carried out in cooperation with the healthcare sector. Current

preparatory activities for the use of the programme include the preparation of training

courses, etc.

Access to mental healthcare and physiotherapy services in the healthcare system has

been improved. On 1 October 2023, amendments to the Health Services Organisation

Act entered into force, which established requirements for the independent provision

of psychological treatment, physiotherapy and speech therapy. Through this

amendment, the same rights and obligations apply to these professionals as to other

healthcare professionals. As a result, these professionals received the right to transfer

treatment records to the health information system, which facilitates the exchange of

information between specialists and ensures better quality and consistency of

treatment. Also, from 1 October 2023, such a change allowed the Estonian Health

Insurance Fund to conclude direct contracts with service providers for, inter alia, the

financing of psychological treatment. This enables people who have a referral from a

family physician to go to their preferred practitioner who has a contract with the

Estonian Health Insurance Fund, and the Fund pays for the treatment.

Efforts have also been made to make mental healthcare services available to children

outside the healthcare system – support specialists at schools, Rajaleidja centres

across Estonia, an advisory centre (Õppenõustamiskeskus) in Tallinn and Perepesa

centres in several municipalities provide psychological help and support. The Social

Insurance Board is operating a child helpline, 116 111, enabling children to

anonymously talk about their concerns, either by phone or an online chat. For many

years, the Ministry of Social Affairs and the Estonian Health Insurance Fund have also

financed the youth counselling services of the Peaasjad NGO, including Peahea

26

mental health counselling. For the third consecutive year, the Ministry of Social Affairs,

through a call for proposals, also supports the mental health services of local county

governments and the hiring of psychologists in health centres. On top of that, there

are initiatives from both the private and non-profit sectors.

3.4.2. Support for children with special needs and disabilities

In 2023, a reform of rehabilitation services was prepared and a legislative intent for a

draft Act amending the Social Welfare Act and other Acts was drawn up. The action is

part of the reform of support services for children with special needs and is intended

to help achieve its objectives. A simple and comprehensive assistance system, the

early detection of need and wide accessibility of effective assistance make it easier for

families to focus on supporting the child in need of assistance and help prevent an

increased burden of care, thereby reducing long-term dependence on social services

and benefits.

Below is a list of activities carried out in the framework of the reform of the support

system for children with special needs, which are intended to support children with

special needs and disabilities in terms of healthcare.

● In 2023, an analysis of the identification of need on the basis of a diagnosis of

an irreversible condition and the proactive provision of support services was

completed. This is the basis for the establishment of automatic data exchange

between the healthcare, social and educational sectors. With the support of IT

developments, a system is being created where the parent no longer has to

seek help from various authorities, but national and local authorities proactively

contact the family to provide support and services. The principle of a one-time

request for data is followed and a desktop is created where all parties have

access to the data necessary for their work.

● In 2023, the Government of the Republic decided to increase the accessibility

of treatment for rare diseases by allocating €5 million annually from the state

budget for the following four years. The Government of the Republic will support

children with rare diseases for the next four years with a total of €20 million. For

the treatment of children with rare diseases and the continuation of treatment

started in childhood, support reaches those in need through charity funds.

● In 2022, an amendment was prepared that will allow local authorities to obtain

data on children concerning whom an application has been submitted for the

determination of the severity of the disability. In 2023, automatic data exchange

was established to give child protection specialists of local governments the

right to proactively assist families in need, thereby preventing an aggravation

of the need for assistance.

● In 2022, an amendment was prepared that allows local governments to use the

support allocated from the state budget (funds from the support fund) to help

27

all children with a high need for care and assistance, instead of catering only to

the target group of children with severe and profound disabilities, as was the

case earlier. In addition, the amendment allows local authorities to use support

instead of the existing social services (childcare, support person, social

transport) to provide support that prevents the need for assistance from

aggravating and helps to reduce the burden of care for the family. The

amendment entered into force in January 2023.

● In 2021, on the proposal of the genetics centre of the University of Tartu, 6 more

diagnoses were added to the list of rare diseases. This will help families access

the social benefits provided by the state and prevent an aggravation of the need

for assistance and the development of complications that would significantly

impair the quality of life of children.

Ensuring accessibility for children with disabilities so that they can participate in all

aspects of social life is supported by a legislative framework, but in practice there are

still challenges that can probably be attributed to a lack of awareness and limited

resources. A positive trend is that the promotion of accessibility is actively on the

agenda of various institutions and is being integrated into more and more areas.

Estonia has transposed Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of

the Council of 17 April 2019 on the accessibility requirements for products and

services. In this context, on 30 May 2022, the Parliament of Estonia (Riigikogu)

adopted the Products and Services Accessibility Act, the requirements of which will

apply to products and services placed on the market starting from 28 June 2025. This

concerns, for example, e-readers, payment terminals, ticket machines, general-

purpose computer hardware systems and their operating systems, which in turn has a

positive effect on children’s accessibility to the information space, as well as learning

and daily independent activities.

In 2018, the European Union Directive (EU) 2016/2102 was transposed into the Public

Information Act, requiring public websites and mobile applications to comply with the

European digital accessibility standard EN 301 549. On 22 December 2023, the

Consumer Protection and Technical Regulatory Authority published a report on the

digital accessibility of the Estonian public sector in 2023. The percentage of non-

compliance highlighted therein is the percentage of shortcomings in the compliance of

websites with the requirements of the standard, taking into account all mandatory

requirements for subpages/non-web documents tested in a domain. This percentage

was identified during in-depth monitoring. For the checked pages, the percentages of

non-compliance with requirements varied approximately from 13% to 19%, with the

average being ca 16%. For websites that had been included in the sample in 2022

and were included again in 2023, the percentage of non-compliance had decreased

by 1–8% during the year. Regular monitoring and reporting will contribute to improved

accessibility. Accessible websites allow children to find a variety of necessary and

28

interesting information, learn, socialise, learn about activities aimed at them and also

about ways to get assistance.

Regulation No. 28 of 29 May 2018 of the Minister of Entrepreneurship and Information

Technology of Estonia on the requirements for buildings arising from the special needs

of people with disabilities (Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

ehitisele) establishes requirements for buildings where a service is provided to the

public, for roads for public use within settlements, and for buildings that must be

accessible to people with disabilities. These requirements apply, inter alia, to social

housing, educational institutions, healthcare and cultural institutions and public street

space, so compliance with them has a significant impact on the access of children to

participate in social life. Supervision is carried out by the Consumer Protection and

Technical Regulatory Authority, on whose website there are guidelines and checklists

available to everyone. The agency is constantly engaged in awareness-raising. The

Ministry of Climate is working on amending this regulation in 2024. The accessibility

situation of buildings providing public services is uneven, there are well-accessible

institutions, but for some establishments, people with special needs do not have

access at all. Therefore, in practice, a child might not be able to attend a school close

to home, which in turn limits the choice of residence for families of children with special

needs and their ability to be active in their own community. At the same time, if the

child enrols in an inaccessible school, it means a constant need for assistance, which

in turn affects the coping capacity and sense of dignity of the family. The updating and

widespread implementation of this Regulation and awareness-raising are therefore

very important.

In terms of accessibility, Estonia currently relies heavily on the final report for 2021 of

the Accessibility Task Force established by the Government Office, which contains

numerous recommendations to improve accessibility for all population groups in

various sectors in Estonia. This report drew upon, inter alia, a study on accessibility

for children, commissioned by the Ministry of Social Affairs and carried out by the

Centre for Applied Anthropology in Estonia in 2020. Although it did not specifically

concern accessibility for children with disabilities, this is still a step forward in drawing

attention to the issue of accessibility for children, which is now also getting attention

at universities. Estonia continues to actively implement the recommendations of the

Accessibility Task Force. As the Task Force addressed the issue of accessibility for

both disabled people and children, which in turn also affects people with a care burden,

the implementation of all these recommendations should have a positive impact on

children. In 2026, the national plan “Estonia 2050” is planned to be approved, which

also emphasises accessibility, inclusive design and the importance of taking into

account the entire life cycle in spatial design. The Estonian planning system is

hierarchical, so that these principles are transferred to all lower-level planning, if they

are not already taken into account there.

29

3.5 Healthy eating

3.5.1. Healthy food in educational institutions

When promoting a balanced diet in educational institutions, a positive result is

achieved by a comprehensive approach, which includes the following components:

 updating of curricula to include nutrition and horticulture education,

 raising the awareness of educators and parents,

 promoting the availability of balanced and healthy food choices.

Children’s food choices are often influenced by easy access to the food offered. In

this context, the following measures can be highlighted:

 food served in school buffets and/or vending machines – the National Institute

for Health Development prepared in 2019 a guide to food served in the buffets

and vending machines at schools, which can be used to provide children with

healthier choices at points of sale. In 2024/2025, the guide is planned to be

updated and more widely disseminated;

 catering in educational institutions – catering in preschool institutions and

schools is regulated in Estonia by Regulation No. 8 of 15 January 2008 of the

Minister of Social Affairs, which lays down requirements for the food served

and the energy and nutrient content of the food. The Regulation is being

updated in particular on the basis of updated nutrition and exercise

recommendations. The Regulation will enter into force along with the Public

Healthcare Act in the summer of 2025;

 special programmes to provide free fruit and vegetables in educational

institutions – these programmes have had a positive effect on attitudes

towards and the increased consumption of fruit and vegetables. Schools can

receive support within the framework of the school fruit, vegetables and milk

scheme in accordance with a Regulation of the Minister of Regional Affairs.

The school scheme includes the following support for educational institutions:

support for serving fruit, vegetables and berries, support for serving milk and

dairy products (unflavoured Greek yoghurt without additives, curd and

cottage cheese and fermented milk products) and support for related

educational measures;

 serving organic food – since 2022, the Ministry of Regional Affairs and

Agriculture supports serving organic food to children at preschool institutions

and full-time students of general education schools in grades 1 to 12.

During the COVID-19 pandemic, school catering was in many municipalities also

provided to children during periods of distance learning. It was organised mostly in the

form of food packages based on a parent’s prior request.

30

3.5.2. Non-school food aid

An additional measure for people in difficulty is food aid, which is provided by the

Ministry of Social Affairs. The aid is divided into food aid purchased by the state and

donated food aid. From October 2023, food aid purchased by the state is distributed

in the form of food cards in cooperation with the retail chain Rimi.

The list of food aid recipients is drawn up on the basis of applications and recipients

of subsistence benefit and local government allowances. To apply for this aid, people

must contact the social worker of the local government in their place of residence. The

food card is not applied for separately, but supplements the above allowances if the

social worker deems it necessary.

In addition to the food aid purchased, donated food aid is also distributed to people in

need on a rolling basis throughout the year. The target group includes a natural person

or household (parent/guardian and children living in the same dwelling) in an

economically difficult situation, whose need for assistance has been identified by a

local government social worker. Donated food aid can be obtained according to need

1–4 times per month. Recipients are entitled to donated food aid on the month of the

assessment of need, and for three months following it. In the event of a prolonged

need for assistance, the social worker reviews the situation. In addition, a soup kitchen

service is provided to those in need. The soup kitchen is open to anyone who has

difficulties in providing sufficient means of subsistence and, consequently, in securing

a meal.

Some local authorities also provide meals for children in need, including hot meals

during school holidays.

3.6 Adequate housing and other areas of activity from the Estonian Child

Guarantee Action Plan

Pursuant to the Social Welfare Act (adopted by the Riigikogu on 9 December 2015),

the local government must ensure the use of a dwelling for a person who, due to their

socio-economic situation, is not able to provide housing that meets their and their

family’s justified needs. People who – due to a disability – have difficulties in moving

around in a dwelling, independent coping or communicating are assisted by local

authorities in adapting the dwelling or in obtaining a more suitable dwelling. When

securing the use of a dwelling, the principle is that the disabled person should be able

to live in a home environment for as long as possible. The dwelling provided to a

person for use must comply with the requirements for a dwelling set out in subsection

4 of § 11 of the Building Code, as well as the justified needs of the person and their

family and the size of the family. All in all, this means that local authorities must help

to make housing accessible if necessary and, while doing so, must not restrict a

person’s freedom to choose their place of residence.

31

The following measures of the Estonian Child Guarantee Action Plan are aimed at

preventing the need for assistance from arising and at supporting the target groups in

need. Some of the measures help to mitigate risks associated with finding suitable

housing.

3.6.1. A social protection system that supports the economic coping of families and

the reconciliation of work and family life

Allowances increase the sense of security of parents and help families cope better,

but child poverty is mainly influenced by parents’ labour market status and household

composition. A higher risk of poverty occurs in families with fewer income earners

compared to dependants, such as single-parent families and families with many

children.

Absolute poverty indicates the percentage of people in the society who are unable to

support themselves. The absolute poverty rate among children under the age of 18

rose from 1.3% in 2021 to 4% in 2022 and among the working-age population from

1.9% in 2021 to 4.1% in 2022. Regarding households with children, absolute poverty

increased the most in single-parent households: from 4.2% in 2021 to 12.7% in 2022,

but also in households of couples with three or more dependent children: from 1.9%

in 2020 to 4.3% in 2022. The increase in the percentage of families in absolute poverty

was due to the increase in the cost of living.

The purpose of parental benefit is to support the reconciliation of work and family life

by providing parents with a substitute income while raising a child under the age of

three. The parental benefit of the mother and the parental benefit of the father are the

individual rights of the parents. Shared parental benefit is a right shared between

parents, allowing them to decide for themselves which parent will receive the benefit

and to divide it flexibly. The latest parental benefit reform made the sharing of parental

benefit even more flexible and raised the monthly gross income rate for working while

receiving parental benefit.

The greater flexibility of the system has increased the percentage of fathers among

recipients of parental benefit. As of the end of September 2023, 2,817 fathers received

parental benefit, constituting 17.4% of all recipients of parental benefit. As of 31

January 2017, 1,509 fathers received parental benefit, which is 8% of all recipients of

parental benefit. The number and percentage of fathers among recipients of parental

benefit has doubled.

The legislative amendment of 1 March 2018 has more than doubled the percentage

of parents who work while receiving a benefit. Before the amendment, about one-tenth

of benefit recipients earned income from work in a calendar month. Since March 2018,

the percentage of recipients of income from work has increased, amounting to 24% of

all recipients of parental benefit in September 2023.

32

The employment rate of men does not seem to be significantly affected by the age of

the child, but in the case of women, this factor is important. When comparing 2018 and

2022, the employment rate for women with children aged 0–2 has increased to 44%

and 66%, respectively. The employment gap between men and women thus

decreased to 44% and 28% when comparing these years.

Among the different family types, one of the most vulnerable target groups is single-

parent families. In order to prevent and reduce the risk of poverty in single-parent

families, an intervention study has been launched concerning the entry of the father

on a child’s birth certificate. In the framework of this study, measures are developed

to help reduce the number of children who have no father (second parent) entered

onto their birth certificate. As a result, children whose other parent is alive and known

are ensured economic and emotional support and a sense of security.

Allowances for single-parent families have been increased. From 1 January 2023, the

single-parent child allowance increased from €19.18 to €80, and from 1 January 2024,

the maintenance allowance increased from €100 to €200.

As the next step, the survivor’s pension for families with children is planned to be

brought under the scope of the Family Benefits Act. The amount of the current

survivor’s pension depends on the old-age pension of the deceased parent, varies to

a very large extent (from €8 to €2,000) and does not provide sufficient economic

support to all children who have lost a primary income earner, but after the planned

amendment in 2026, all children who have lost a primary income earner will begin to

receive a uniform indexed allowance, which covers at least half of the child’s

maintenance costs.

The launch of the national family mediation system on 1 September 2022 plays an

important role in supporting parenting. To date, 225 parenting agreements have been

made with the help of a family mediator. The number of families who have used the

service (more than 700 families) is significantly higher than originally estimated. This

shows the need for the service in order to save families from lengthy litigation, where

children are often the biggest victims.

There are currently 34 contracted family mediators in Estonia who provide services in

all regions of the country. In 2024, an impact analysis of the family mediation service

will be started in order to identify the steps needed to further develop and improve the

service based on the results of the first two years of operation.

3.6.2. Provision and development of parenting education and parenting support

services

The National Institute for Health Development (TAI) is engaged in development

activities in the field of educating families and parents. Parents are offered training in

the framework of an evidence-based parenting programme “Imelised aastad”

33

(Incredible Years), which includes a basic programme for parents of children aged 2

to 8 years (Parent Basic Preschool) and a follow-up programme for parents of children

aged 4 to 12 years (Advanced Parent). The programme aims to develop the parenting

skills of parents to prevent and reduce child abuse and mental health problems. TAI

supports local authorities in covering the costs of providing training. By early 2023, 74

out of 79 local governments have implemented the parenting programme and in most

cases, the programme is implemented at least once a year. The programme is carried

out by 124 group leaders who have received training on the parenting programme.

Raising awareness on parenting education and parenting methods based on positive

parenting is an ongoing process, which is necessary in order to increase parents’

awareness of their role, as well as their skills at using positive parenting methods.

Strategic partners of the Ministry of Social Affairs (2022–2024) carry out activities

aimed at raising children, valuing families with children and programmes supporting

parenting and family relations. These activities will help to increase the number of

parenting education providers and pilot a group work model for more balanced

parenting, in order to support traumatised parents and prevent the harmful effects of

parental childhood trauma from being passed on to future generations.

The European Union Structural Funds (2021–2027) further help to finance the

development and support of parenting skills and the prevention of risk behaviour in

children. The focus is on supporting families who are expecting or have had a child,

as well as raising parents’ awareness of their role in supporting children’s development

in the early years of life. An important activity is the development of prevention

activities to support parenting education for parents of children of all ages (0–13 years)

and increasing access to such prevention activities throughout Estonia. Among other

things, a greater focus is placed on raising the awareness of fathers and increasing

their participation in parenting education programmes.

The European Union Structural Funds for the period of 2023–2027 will help to finance

the creation and development of family services in local governments. The aim is to

establish and develop prevention and family work centres, thereby increasing the

number of and access to services provided by local authorities to families. The target

group is families with children aged 0–7 years. Development of the activities is guided

by a concept created by the child welfare foundation Sihtasutus Lapse Heaolu

Arengukeskus (LaHe). LaHe has developed and piloted in 2022 a prevention and

family work centre concept called “Perepesa” (Family Nest). The aim of Perepesa is

to provide a systemic solution to support local authorities in improving the quality of

and access to services for children and families and increasing the effectiveness of

prevention work with families. By 2027, 18 Perepesa centres will be established in

Estonia.

With the support of Norway, LaHe implemented the project “Midwife’s Home Visits in

the First Years of Life” between September 2021 and August 2023. In the course of

the project, a model for action was developed for assessing and mitigating risks

34

affecting the well-being of families who are expecting or have had a child, through a

midwife’s home visits after childbirth. Between May 2022 and March 2023, midwives

made home visits to 330 families as part of a pilot project of the Home Visits Model.

Just over a third of the families also needed a repeated home visit. The midwife helps

families adapt to the life changes accompanying the birth of a child and can see early

on if the family needs additional support. The pilot project was successful and the

Ministry of Social Affairs intends to continue promoting the midwife home visits service.

3.6.3. Ensuring effective and targeted assistance for children in need through cross-

sectoral cooperation

For supporting children in need, an amendment was prepared in 2022 that will allow

local authorities to obtain data on children concerning whom an application has been

submitted for the determination of the severity of the disability. In 2023, automatic data

exchange was established to give child protection specialists of local governments the

right to proactively assist families in need, thereby preventing an aggravation of the

need for assistance.

In the same year, another amendment was prepared that allows local governments to

use the support allocated from the state budget (funds from the support fund) to help

all children with a high need for care and assistance, instead of catering only to the

target group of children with severe and profound disabilities, as was the case earlier.

In addition, this allows local authorities to use support instead of the existing social

services (childcare, support person, social transport) to provide support that prevents

the need for assistance from aggravating and helps to reduce the burden of care for

the family. The amendment entered into force in January 2023.

In 2023, a legislative intent for a draft Child Protection Act was prepared, which aimed

at prevention, cross-sectoral cooperation and assistance, as well as the development

of the child protection system and improvement of its quality. In order to achieve the

objectives, it is necessary to implement regulatory changes, as well as to support the

development of practices. Legislative amendments will be implemented in two stages.

The first amendment package will be presented to the Government of the Republic in

April this year. This amendment highlights the role of professionals working with

children in identifying children in need, introduces regulations increasing the obligation

to inform, and clarifies the principles of data exchange and data protection involved.

The following amendments will be prepared in 2024 and will be submitted to the

Government of the Republic in 2025. In addition to the practical changes, a child- and

family-centred case management model will be piloted starting from the end of 2024.

If the testing is successful, the goal is also to support the implementation of a uniform

model nationwide. As a first step, a comparative analysis of case management models

will be completed in the summer of 2024, based on which further model selection will

be made. In order to improve the effectiveness and quality of child protection work, the

IT environment used in child protection work will be updated, with the main activities

35

planned starting from 2025. The updating process of basic education and national

continuing education for child protection specialists will begin in mid-2024.

3.6.4. Alternative care and family-based alternative care

In 2022, the percentage of family-based alternative care was 67%. Although this

remained one percentage point lower than expected in the Action Plan, a number of

actions were implemented to improve the quality of services and promote family-based

care.

In 2023, a legislative intent for a draft Act amending the Social Welfare Act and other

Acts was prepared with a view to promoting family-based alternative care. The main

proposals concerned the regulation of the system of support services for foster

families, the establishment of regulations on professional foster families, greater

support for guardian families and ensuring the adoptees’ right to identity. Regulatory

changes will be made in several stages in cooperation between the Ministry of Social

Affairs and the Ministry of Justice. The first amendment concerns the creation of a

system of support services for foster families, which will be presented to the

Government of the Republic in April 2024. The change was enabled by the allocation

of €1.5 million from the state budget, which made it possible to fund the provision of

services from the state budget starting from 2024, instead of the previous project-

based financing.

From 2023, the provision of national training on substitute care was transferred from

the remit of the National Institute for Health Development to the purview of the Social

Insurance Board, and the state budget funds for providing training were significantly

increased. This allowed the training and refresher training of staff, which was

previously financed with the help of the European Social Fund, to be fully funded from

the state budget. The training provided included both the required preparatory training

and various advanced training courses, and a considerable focus was placed on the

development of the staff’s trauma competency.

With support from the European Social Fund, the development and provision of the

services of crisis foster care families and professional special needs foster care

families continued. The challenge is to find suitable families capable of offering such

a service. The regulatory solution for the service is planned to be prepared in 2024.

Particular importance has been given to awareness-raising activities, in order to

normalise family-based alternative care and to attract new foster families. A great deal

of information materials have been prepared, most of which are available on a website

dedicated to the topic of foster families. Among other things, the TV series “Koduteel”

has been broadcast on national television channels both in Estonian and in Russian

for two consecutive years, introducing the possibilities of both institution-based and

family-based care.

36

In 2024, the funding scheme for the alternative care service changed, and the state

now supports local governments through the revenue base and an equalisation fund

instead of the previous scheme that was based on a support fund. The amendment

gives local authorities greater flexibility in the use of funds allocated by the state, for

example, to contribute to the prevention of family separation.

In 2023 and 2024, competency models were developed for both institution-based

service providers and foster families to support higher service quality. 15 A competency

model was also prepared for managers of the institution-based service. The models

are indicative and to facilitate their implementation, the Social Insurance Board has

organised training and seminar days.

3.6.5. Creating a smooth journey for abused children from perceiving the need for

help up to help

In 2022 the Child Protection Act was amended to regulate the operation and tasks of

the Barnahus service (children’s houses) in Estonia. Also, the local municipalities’ child

protection services were obliged to engage the children’s house in all cases of

(suspected) child sexual abuse. Children’s houses are a state service to assist victims

of sexual abuse and children with harmful sexual behaviour. The Barnahus model has

been implemented in Estonia since 2017 and this has improved the co-operation of

various professionals working with child victims as well as the prevention work and

raising awareness of child sexual abuse. Also in 2022, the fourth children’s house was

opened in Estonia, which ended the first round of expansion throughout the country.

A draft Act was prepared in the spring of 2024, emphasising the obligation of key

professionals working with children (including teachers, healthcare professionals,

coaches, hobby education professionals, etc) to inform child protection services of

children who are in need of assistance. When notifying, it is also necessary to provide

known data on the child’s need for assistance. The draft Act also regulates more

broadly the processing of personal data in child protection work. The changes are

scheduled to come into effect in 2025, and by that time, supporting tools (forms,

guides, e-training) will also be created to help professionals identify and notify of a

child’s need for assistance. These measures will facilitate notifying of a child in need

of assistance, including an abused child, and will contribute to a faster exchange of

information between various sectors. They also help to raise awareness of child abuse

among professionals working with children and promote spotting such children.

In 2024, the Social Insurance Board will begin developing e-learning materials for child

protection specialists and professionals working with children, which will provide them

with the knowledge and skills to understand and notice the impact of domestic

15The models and videos introducing them (in Estonian) are available at https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asendushoolduse-ja-jarelhoolduse-korraldamine

37

violence, including indirect and psychological abuse, on a child, to support the timely

detection of children’s need for assistance and their access to help.

In cases of domestic violence, women with children can get help from women’s support

centres. There is one support centre in each Estonian county, and in Tallinn, there are

two additional shelters specifically for mothers and children. In addition to safe

accommodation, the support centres offer essential psychosocial support, counselling,

psychological counselling or psychotherapy, and legal advice. If a mother with children

arrives at such a centre, it is required to contact a child protection specialist to assess

the children’s need for assistance and give support.

3.6.6. Supporting young people at risk

The national Action Plan for Strengthening the Youth Guarantee 2022–2027, which is

coordinated by the Ministry of Economic Affairs and Communications and the Ministry

of Education and Research, includes activities aimed at reducing the overall risk of

social exclusion of young people and at preventing them from dropping out of the

labour market and/or the education system, and at ensuring their rapid and smooth

return to the education system or the labour market in the event of a NEET situation.

The Action Plan focuses on two areas of action: firstly, activities to assist young people

in a NEET situation, which – through a personal approach – help to support young

people and bring them back into society, and secondly, activities designed universally

for all young people in order to prevent them from becoming NEET. Particular attention

is paid to young people at risk of social exclusion, who are more likely to drop out of

school or experience exclusion in the labour market.

As foreseen in the Child Guarantee Action Plan, the Ministry of Education and

Research approved in 2023 the terms and conditions for providing support through the

programme “Youth work measures to support the entry of young people into the labour

market and the provision of support measures for youth with a NEET status”

(“Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks”). Preparatory activities were also carried out to

launch a course of action concerning young people in a NEET situation.

The action will support the implementation of mobile youth work in regions where the

number/percentage of NEET youth or unemployed youth is higher, and will ensure

support for young people in the target group by using youth work opportunities in these

regions, including by supporting young people’s participation in voluntary activities. In

the case of young people with basic education or lower levels of education, the focus

of support activities is to promote the continuation of education.

Development programmes will be developed and implemented in order to support the

training and competencies of professionals who do mobile youth work or work with

young people with a NEET status or at risk of a NEET status. The programmes are

38

based on the job specificities, working environment and development needs of the

specialists working with young people in the target group.

The necessary support and development activities are planned to support the

successful implementation, development and sustainability of the action. This includes

support for youth work organisers, youth centres and youth work organisations in the

planning, implementation and evaluation of the effectiveness of activities. The

implementation of the activities is monitored and analysed, and the necessary

development activities are planned. The necessary materials, such as handbooks,

support and guidance materials are prepared and made available, analyses are drawn

up and training and information activities are organised.

Since 2016, the Youth Guarantee support system has been in operation, which allows

Estonian local governments to receive information twice a year on needy children and

young people aged 16−18(26) who are not studying or working and may need

additional support. Based on the information received, the local government can

proactively provide support. The Youth Guarantee support system has been part of

the Estonian Youth Guarantee Estonia Action Plan since 2022. At the moment, the

13th monitoring has been started.

Specific case management under the Youth Guarantee Action Plan is ensured through

a number of areas of action, where youth-centred support is provided depending on

the domain. Based on the proactive case management approach, the child/young

person’s need for assistance is assessed first and, where appropriate, they are then

supported in accordance with networking principles. In order to ensure that basic

needs are covered, cooperation will take place with the social departments of local

governments.

The Ministry of Economic Affairs and Communications will allocate €12 million for the

development of the Estonia-wide Youth Guarantee support system and case

management in the period of 2023–2029. The development work in the current period

is based on the national co-creation process, on the basis of which a cooperation

model for providing services and support to youth in a NEET situation or at risk of

NEET was prepared for local authorities. The framework created will allow for a

harmonised understanding of how to reach and support children and young people.

4. INDICATORS

The Indicators Sub-Group of the Social Protection Committee of the European

Commission developed and agreed in November 2023 on a preliminary indicator

framework16 for the evaluation of activities under the Child Guarantee. In order to

monitor the fulfilment of the objectives of actions outlined in the Estonian Child

16 The document can be downloaded here. Monitoring and benchmarking frameworks - Employment, Social Affairs & Inclusion - European Commission (europa.eu)

39

Guarantee Action Plan, preliminary indicators were set when preparing the Action

Plan, along with the baseline and target levels. To date, the set metrics have been

updated and harmonised.

The metrics of the Estonian Child Guarantee Action Plan are consistent with the

metrics of the national sectoral development plans (in Estonia in 2022, the Welfare

Development Plan 2023–2030 was updated, which also involved adjusting the metrics

for assessing the situation) and are in line with the indicators monitored under the EU

Child Guarantee Action Plan. The implementation of the Estonian Child Guarantee

Action Plan and its impact will also be assessed in the form of substantive and

descriptive reporting (Chapter 3), including, in addition to the set Action Plan metrics,

also other relevant additional data on the target group and their situation.

The following are the metrics and corresponding indicators of the Estonian Child

Guarantee Action Plan, including baseline levels, the latest known data and the target

level set for 2025.

Table 3 Estonian Action Plan metrics by area of action

Area/target group/metric

Initial level according to Action Plan

2022 level

2023 level

Target level

2025

1. Provision and development of parenting education and parenting support services. Target group: measure across target groups

Parents who feel they need advice and help but do not know where or to whom to turn or do not dare to address anyone

Source: Study of Children’s Rights and Parenting, Ministry of Social Affairs. Praxis

53%

(2018)

The next study is planned to be conducted in 2024.

The next study is planned to be conducted in 2024.

decreases

Acceptance of corporal punishment of children by parents

Source: Study of Children’s Rights and Parenting, Ministry of Social Affairs. Praxis

42%

(2018)

The next study is planned to be conducted in 2024.

The next study is planned to be conducted in 2024.

decreases

2. A social protection system that supports the economic coping of families and the reconciliation of work and family life17. Target group: across target groups

17The metrics differ from the corresponding metrics of the Estonian Action Plan presented in 2022, as at the time of submitting the Action Plan, the metrics were being developed and they have been

40

Area/target group/metric

Initial level according to Action Plan

2022 level

2023 level

Target level

2025

Absolute poverty rate of children

Source: Statistics Estonia, Estonian Social Survey

2.7%

(2020)

4%

(2022)

No data yet.

≤2.7%

Employment gap between men and women aged 25–49 with children aged 0–2

Source: Statistics Estonia, Estonian Labour Force Survey

44.3 pp

(2020)

28.4 pp (2022)

No data yet.

decreases

3. Ensuring effective and targeted assistance for children in need through cross-sectoral cooperation. Target group: measure across target groups

Number of referrals involving children in danger and abused children

Source: Data register of social services and benefits

569

(2020)

718

(2022)

498

(prelimina ry data for 2023)

decreases

Percentage of children separated from the family among children aged 0–17

Source: Ministry of Social Affairs, Statistics Estonia

0.11%

(2020)

0.12%

(2022)

No data yet.

decreases

4. Learning opportunities and organisation of education. Target group: measure across target groups

Percentage of children aged 3 to school age who have attended a preschool establishment

Source: EHIS

91.6%

(2020)

91.6%

(2022)

indicator level has not yet been calculated for 2023; will be updated by the end of February

95%

adjusted to the final metrics of the Welfare Development Plan of the Ministry of Social Affairs, which were approved by the Government of the Republic on 23 February 2023.

41

Area/target group/metric

Initial level according to Action Plan

2022 level

2023 level

Target level

2025

Drop-out rate in stage III of full- time study (%):

total/boys/girls

Source: EHIS

0.2/

0.3/

0.1

(2020)

0.3/

0.4/

0.2

(2022)

indicator level has not yet been calculated for 2023; will be updated by the end of February

Keep the level

Drop-out rate in vocational educational institutions (at the level of vocational secondary education in the first year of study) (%)

Source: EHIS

9.4

(2020)

10.7

(2022)

indicator level has not yet been calculated for 2023; will be updated by the end of February

<11

5. Youth sector. Target group: measure across target groups

Percentage (%) of local governments where youth work services are at least at the “advanced” level

Source: minuomavalitsus.ee

5918

(2019)

39.219

(2022)

the data have not been updated yet; the level of the indicator for 2023 will be known in the summer of 2024

6. Succession planning and development of teachers, learning approach and environments. Target group: measure across target groups

18 In terms of baseline, more precise data are now known, compared to initially submitted data, ie 59 instead of 50. 19 The evaluation criteria for youth work services in local governments and their corresponding levels have changed. It cannot be said that there has been a substantial decline in the quality of services.

42

Area/target group/metric

Initial level according to Action Plan

2022 level

2023 level

Target level

2025

Percentage of students who have not been repeatedly bullied in the last two weeks (%)

4th grade

8th grade

11th grade

Students of vocational schools

67.8

74.2

89.1

–

(data for 2020)

63.5

76.7

90

87.8

(2022)

60.9

69.8

88.1

86

(2023)

increases

increases

increases

–

Percentage of early childhood education teachers who agree that kindergarten and various non-kindergarten specialists, including doctors, support and child protection specialists and the police, etc, cooperate well in supporting children with special needs

Source: Satisfaction survey

59.2 – the next measure ment will take place in April- May 2024; we will receive data in the summer

increases

Percentage of teachers in general education schools who find that the school and various out-of-school specialists, including police officers, counsellors, doctors, psychologists, youth workers, etc, cooperate well in supporting children with special educational needs

Source: Satisfaction survey

65.3 – the next measure ment will take place in February- March 2024; we will receive data by the end of April

increases

Participation of Estonian children and young people in culture

Source: Survey of the Ministry of Culture

baseline will be retrieved from the survey of 2023

increases by 2030

7. Support for children with special needs and disabilities. Target group: children with special needs and disabilities

43

Area/target group/metric

Initial level according to Action Plan

2022 level

2023 level

Target level

2025

Percentage of parents or primary carers of disabled children who say they have not been able to use social service(s) at all or enough, but would need these for their disabled child or would need more20

Source: Survey of coping and needs of families with children with disabilities.

30%

(2017)

No new study has been conducted .

No new study has been conducted .

decreases

Percentage of parents who are on the labour market 6 months after starting to receive childcare and/or support service for disabled children

Source: Ministry of Social Affairs

74.65%

(2018)

74% remains at the same level or increases

remains at the same level or increases

8. Alternative care and family-based alternative care. Target group: children in alternative care

Percentage of children placed in non-institutional alternative care out of all children placed in alternative care21

Source: Ministry of Social Affairs

65%

(2020)

67%

(2022)

No data yet.

70%

9. Creating a smooth pathway for abused children from identification to getting help. Target group: children from violent families and children experiencing violence

Number of referrals involving children in danger and abused children

569

(2020)

718

(2022)

498

(prelimina ry data for 2023)

decreases

20 The metric shows the percentage of parents (primary carers) of children with disabilities who estimate that they have needed certain social services for their disabled child in the past year, but have not received them at all or to an adequate extent. The indicator thus shows the unmet need for social services for children with disabilities and their families. 21 The metric shows how large a proportion of children in alternative care are in family-based or non- institutional alternative care (in a foster family or guardian family), and family-based alternative care is considered to be more supportive of a child’s well-being and development than institution-based institutional care (substitute homes).

44

Area/target group/metric

Initial level according to Action Plan

2022 level

2023 level

Target level

2025

Source: Data register of social services and benefits

Percentage of children separated from the family among children aged 0–17

Source: Ministry of Social Affairs, Statistics Estonia

0.11%

(2020)

0.12%

(2022)

No data yet.

decreases

5. FINANCING

This section lists state expenses in 2022–2024 to cover the main measures related to

the Estonian Child Guarantee Action Plan, which contribute to the implementation of

the Action Plan. Where appropriate, a footnote has been added to the activity,

specifying which services are included in the calculations (services under activity-

based state budget programmes). Table 4 below shows only the activities financed

from the state budget (including with external funds received), and local governments

also contribute to various activities from their own budgets. For 2022, data from the

report on state budget implementation are shown; for 2023, either the actual

expenditure or the final budget is indicated depending on the area of action; for 2024,

estimated expenditure is reported for all activities. Depending on the activities, this

may be an expenditure for the whole area of action, since it is not possible to

distinguish the cost related to the target groups of the Child Guarantee from the total

cost. The table shows expenses covered from the state budget of Estonia (EE), as

well as the general expenses covered by the European Union (EU) support measure

for those activities where the sector is developed with EU support.

Table 4 Expenditure related to the Estonian Child Guarantee Action Plan 2022−2024 (million €)

45

Service 2022 2023 2024

EE EU EE EU EE EU

1. Provision and development of parenting education and parenting support services22

1.22 0 1.32 0.46 1.22 2.03

2. A social protection system that supports the economic coping of families and the reconciliation of work and family life (million €)23

765.62 0 964.46 0 926.66 0

3. Supporting children with mental health problems24

1.5 0 2.6 0 1.96

4. Ensuring effective and targeted assistance for children in need through cross-sectoral cooperation25

1.42 0.10 2.72 0.36 2.45 1.01

5. Learning opportunities and organisation of education

265.88 69.20 282.99 99.71 310.75 0.25

6. Youth sector 4.61 1.05 5.00 4.61 4.91 3.82

7. Supporting young people at risk26

0.08 0.12 0.11 0.16 0.20 0.31

22 The expenditure includes state budget expenses to cover activities related to the development and provision of parenting education carried out by the National Institute for Health Development. The EU measure helps to support the development of additional parenting programmes and the establishment and maintenance of community-based prevention and family work centres called the “Perepesa” centres. 23 The expenses include maintenance allowance, parental benefit, parental pension and medical insurance, family allowances and child leave pay. The final budget shown for the year 2023. 24 The expenditure includes expenses of the Ministry of Social Affairs to cover the development of the mental health domain through a strategic partnership, subsidies directly allocated to local governments to improve access to mental health services at the local level, as well as expenses of the Estonian Health Insurance Fund on development projects in the field of youth counselling. The expenses do not include the provision of services financed by the social, educational and healthcare sectors. 25 The expenses include the development and implementation of child protection and family policies and victim support policies, coordination of prevention, development and information activities in the field of child protection, and expenses of the strategic partnership. 26 The expenses include the development of the Youth Guarantee support system, testing and support to local governments.

46

Service 2022 2023 2024

EE EU EE EU EE EU

8. Succession planning and development of teachers, learning approach and environments

33.28 10.87 66.06 24.29 86.79 18.37

9. Support for children with special needs and disabilities27

31.12 7.15 37.01 2.43 42.1 0.31

10. Alternative care and family- based alternative care28

20.30 1.33 22.87 1.54 3.11 1.09

11. Creating a smooth pathway for abused children from identification to getting help29

1.89 0.22 3.93 0.75 4.32 1.45

6. LESSONS LEARNED AND THE WAY FORWARD

According to the Estonian Social Survey of 2023 conducted by Statistics Estonia,

16.0% of Estonian children lived in relative poverty and 4.0% of Estonian children in

absolute poverty in 2022 (by year of income). Absolute poverty30 indicates the

percentage of people in the society who are unable to support themselves. Compared

to 2021, the proportion of children living in relative poverty increased by 2.4 percentage

points, and the proportion of children living in absolute poverty increased by 2.7

percentage points. The increase in relative poverty can to a great extent be attributed

to the payments of the second pension pillar in 2021, which raised the average income

27 The expenses cover the development and provision of support services for children with disabilities and the promotion of work-life balance, rehabilitation and services of providing assistive devices for children with special needs, social benefits for disabled children and the payment of additional leave days for parents of disabled children. 28 The expenses are related to the development of the alternative care service and the state contribution to financing its provision (including through the support fund for local governments until 2023). The final budget shown for the year 2023. As of 2024, the financing scheme changed, and funds are no longer allocated as a subsidy to local governments, but through income tax collection and the equalisation fund. 29 The expenses include state expenses on abuse prevention, state-sponsored training of professionals, and assistance for (suspected) victims of child sexual abuse through Children’s Houses (Barnahus). The final budget shown for the year 2023. 30 More information on the methodology of determining the absolute poverty rate is available on the website of Statistics Estonia: https://www.stat.ee/en/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne- torjutus-ja-vaesus/absolute-poverty

47

and reduced the relative poverty rate among households with children. The increase

in the number of children living in absolute poverty can be attributed to the major price

increase in 2022, which raised the minimum subsistence level that underlies the

methodology of determining the absolute poverty rate more than ever: 30%, ie from

€234 to €303. This means that the incomes of families with children, including various

allowances, did not increase at the same rate in 2022. In 2023, a number of allowances

for families with children were increased (see above), contributing to stopping or

decreasing the further growth of child poverty. A number of important activities have

also been implemented in terms of services through which we create opportunities for

people to cope better and prevent risks.

However, the Child Guarantee Action Plan also poses some challenges. In addition to

sectoral bottlenecks, it is important to ensure greater cross-sectoral integration of

activities in the future and to target actions even more to the most vulnerable target

groups. To this end, we see the need to further strengthen national cooperation and

involve not only the national level, but also the local level and partner organisations in

the implementation of the Child Guarantee.

Another challenge concerns data on child welfare, which are fragmented in different

sectors in Estonia, and initiatives already being developed do not have a complete and

comprehensive up-to-date set of child welfare indicators. With the funding of the EEA

and Norway Grants bilateral cooperation fund, the Ministry of Social Affairs, in

cooperation with the Office of the Chancellor of Justice, has launched a project on the

development of cross-sectoral child welfare indicators in Estonia and opportunities

based on practices in Iceland. The aim of this project is to analyse Iceland's experience

in the development of a child welfare scoreboard and evaluate the applicability of a

similar approach in Estonia, including to draw from Iceland’s experience specific

sector-based proposals on how to create a child welfare toolkit in Estonia, which would

cover different areas and be as comprehensive as possible taking into account various

aspects of a child’s well-being.

With regard to indicators, we would like to further add or specify indicators in the Action

Plan, so that they more accurately reflect the implementation of the actions set out in

the Action Plan and the impact on the target groups. One such indicator that we need

to clarify is the number of children who have experienced violence and abuse. At

present, there is no nationwide uniform methodology for this target group, although it

is one of the important target groups of children in need. Currently, data are collected

across different sectors and provide information on sector-specific activities or

services. We see a solution to the problem through the development of a scoreboard

system where violence/abuse against children becomes one of the issues measured.

In addition, it is necessary to update the Action Plan with regard to indicators of

children’s mental health, where currently dozens of different indicators are monitored

but there is no common indicator. The indicators suitable for monitoring the situation

48

will be revealed in an analysis on the mental health of children, which will be completed

in 2024. The relevance and adequacy of risk indicators pertaining to youth at risk also

need to be analysed, as a number of sectors and related programmes contribute to

the activities. In particular, it is necessary to agree on metrics appropriate for activities

under the Child Guarantee.

7. CONCLUSION

The implementation of the Estonian Child Guarantee Action Plan is proceeding as

planned and there have been no significant delays in the activities. The objectives of

the Action Plan are in line with Estonia’s national objectives and the activities of the

government’s action programme, and are based on other long-term strategy

documents and development plans of the country. Although there was some increase

in poverty indicators during the period under review, Estonia is moving towards the

goal of reducing the number of children in poverty and exclusion, taking into account

both implemented and planned activities.

Significant importance is given to the development of the family benefits system in

Estonia, where the first step is to carry out a comprehensive analysis of family

allowances and parental benefits in 2024 in order to collect additional proposals that

would best support family planning, economic coping and reconciliation of work and

family life. As for the development of family policy measures, measures designed to

support single parents can be highlighted, which support the participation of both

parents in the upbringing of the child, peaceful arrangements through the family

mediation system and the development of an altogether fairer support scheme for

children growing up in a single-parent family. Significant attention will also be given to

the development of the parenting field, so as to provide parents with appropriate

support both before childbirth and in the parenting process.

A number of major reforms in the social, educational and healthcare sectors have also

been launched and implemented. In the social sphere, major developments are

planned to support children with special needs and improve the child protection

system. In addition, efforts will be continued to facilitate assistance to children who

have suffered abuse and domestic violence, and to promote family-based care in the

framework of alternative care. Considerable attention will be paid to the prevention of

mental health problems and the enhancement of assistance, including with an aim to

address the problem across sectors. The integration of the social and healthcare

sectors is also important, which must organise the principles of providing assistance

from both systems and the points of convergence. An important positive example of

the changes already implemented is the amendment that entered into force from 2023

and allows the automatic exchange of data between the national and local authorities

concerning children for whom an application has been submitted for the determination

49

of the severity of the disability. Automatic data exchange allows local authorities to be

aware of children in need in their administrative territory and to proactively provide

support to them, so that families themselves do not have apply for assistance from

local authorities.

There are also important reforms planned in the field of education, where a greater

focus will be placed on restructuring the field of early childhood education, the

transition to Estonian-language education and extending the school-leaving age for

compulsory education. The package of measures aimed at young people and youth

at risk is also diverse, involving preventive actions to avoid risk, as well as measures

to support those young people who are already at risk. An example of success is the

field of school meals: Estonia is one of the countries in Europe and the whole world

that contribute the most to school meals, both from the state budget as targeted

subsidies and as a contribution from local governments to ensure school lunches. In

addition, a number of measures are planned to ensure healthy food, including for

providing fruit, vegetables, organic food and school milk.

1

Lastegarantii Eesti raport 2024

1. ÜLDINFO

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 24. märtsil 2021. a esimese tervikliku Euroopa

Liidu (edaspidi EL) lapse õiguste strateegia1 ning tegi ettepaneku nõukogu soovituse kohta,

millega loodi Euroopa lastegarantii2, et edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate

laste võrdseid võimalusi. ELi lastegarantii soovitus võeti vastu 14. juunil 2021. a.

Soovituse kohaselt oli liikmesriikide kohustus töötada välja sihitatud meetmed vaesuse või

sotsiaalse tõrjutuse riskis lastele ning luua tegevuskava aastani 2030. Sotsiaalkaitseminister

kinnitas Eesti tegevuskava 2022. aasta märtsis. Eesti lastegarantii tegevuskava eesmärgid on

kooskõlas Eesti riigisiseste eesmärkide ja valitsuse tegevusprogrammi tegevustega ning muude

riigisiseste arengukavade ja strateegiliste dokumentidega.

Käesolev raport on koostatud Sotsiaalministeeriumi koordineerimisel koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning annab infot nii

Eesti lastegarantii tegevuskava täitmise kohta kui ka Euroopa lastegarantii soovituse

elluviimise kohta. Raporti koostamisse on panustanud ka partnerorganisatsioonid, kelle loetelu

ja seisukohad on välja toodud käesolevas peatükis allpool.

Riiklik eesmärk laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel

Eesti on ELi sotsiaalsamba tegevuskava raames seadnud eesmärgi vähendada laste (siin ja

edaspidi vanuses 0–17 eluaastat) suhtelist vaesust ja tõrjutust 13 000 lapse võrra aastaks 2030.

See tähendab, et suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr Eesti laste seas väheneb 15%-ni

2030. aastal (uuringuaastal).

ELi sotsiaalsamba laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse sihttase on kooskõlas

Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukava 2023–2030 eesmärgiga – Eesti on hea paik pere

loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas,

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele: ELi lapse õiguste strateegia. COM (2021) 142 final. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0142&from=en. 2 Nende meetmete toetamiseks on ELi rahalised vahendid kättesaadavad Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+),

Euroopa Regionaalarengu Fondi, InvestEU ning taastamise ja vastupanuvõime rahastu kaudu. Vaata lähemalt:

COM (2021) 137 final. Proposal for a Council recommendation Establishing a European Child Guarantee.

Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0137&from=EN.

2

turvalises ja arendavas keskkonnas. Eesmärgi üks mõõdikutest on laste sotsiaalse tõrjutuse ja

vaesuse määr.

Eurostati EU-SILC 2023. aasta (sissetulekuaasta 2022) andmete kohaselt elas vaesuses ja

sotsiaalses tõrjutuses Eestis 18,3% lastest. Võrreldes 2022. aasta (sissetulekuaasta 2021)

andmetega on seda 1,7 protsendipunkti rohkem kui eelneval aastal, mil vaesuses ja sotsiaalses

tõrjutuses elavate laste osakaal oli 16,6%. Samas on 2023. aastal vaesuses ja sotsiaalses

tõrjutuses olevate laste osakaal 1,4 protsendipunkti võrra väiksem kui 2019. aastal, mil

vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste osakaal oli 19,7%. Seega liigub Eesti laste

vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel soovitud suunas.

Käimasolevad ja kavandatavad muudatused laste vaesuse vastu võitlemiseks, sotsiaalse

tõrjutuse vähendamiseks ja abivajavate laste toetamiseks

Mitmes valdkonnas on käimas või kavandamisel olulised reformid, mis toetavad abivajavaid

lapsi ning aitavad kaasa sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ja vaesuse vastu võitlemisele.

Käesolevas peatükis tuuakse välja olulisemad tegevused.

Algatatud on tegevused sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste lõimimiseks. Tegevuste

eesmärk on luua integreeritud sotsiaal- ja tervishoiukorraldus, mis tagab Eesti elanikele

tervikliku ja ennetusele fokusseeritud abi ning vähendab seeläbi hoolduskoormust ja toetab

tervena elatud eluaastate kasvu. Tegevused käivitati 2023. aastal ning 2024. aastal valmib ühe

olulise sammuna selles tegevussuunas integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja

rahastusmudeli esmane analüüs, mille alusel esitatakse edasised ettepanekud.

Abivajavate laste märkamise ja abistamise tõhustamiseks uuendatakse Eesti

lastekaitsesüsteemi, mille raames soovitakse muu hulgas suunata suuremat tähelepanu

ennetusele, parandada valdkondadevahelist koostööd, uuendada lastekaitsetöö

juhtumikorraldust, tõhustada kohaliku omavalitsuse ja riigi lastekaitsetöö korraldust ning

lastekaitse kvaliteedi ja järelevalve süsteemi.3 Esimesed seadusandlikud muudatused, mis

aitavad kaasa valdkondadeülese koostöö paranemisele ja abivajavate laste märkamisele, on

saadetud partneritele kooskõlastamiseks ning need jõuavad Vabariigi Valitsusse 2024. aasta

aprillis. Teine muudatuste pakett valmistatakse ette 2024. aastal ning see jõuab Vabariigi

Valitsusse aasta hiljem. Lisaks õiguslikele ja praktilistele muudatustele kaasajastatakse

lastekaitsetöös kasutatavaid IT-süsteeme. Tegevuste elluviimist ja IT-süsteemide arendamist

rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahenditest.

2021. aasta aprillis toetas Vabariigi Valitsus erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise

ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös käivitati

erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille üldine eesmärk on pakkuda lastele kiiremat,

tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Reformi esimene siht on lihtsustada ja kiirendada abi

3 Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu

suurendamiseks valmis 2023. aastal.

3

kättesaadavust, vähendades sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonnast pakutava toega seotud

dubleerivaid tegevusi ja info killustatust. Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud

abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga ning pööratakse tervikuna täiendavat

tähelepanu laste abivajaduse varajasele märkamisele nii imiku- kui väikelapseeas, et lapsed

jõuaksid õigel ajal perearsti vaatevälja ning seeläbi oleks võimalik õigel ajal märgata ka arengu

mahajäämust. Tegevuste elluviimiseks on edaspidi kavas seadusemuudatused ja IT-arendused,

mitut tegevust on plaanitud rahastada ESFist. Reformi esimesed muudatused soovitakse

rakendada paari lähema aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni

2027.

2023. aasta lõpus allkirjastasid justiitsminister, sotsiaalkaitseminister, siseminister ja haridus-

ja teadusminister lähisuhtevägivalla ennetamise kokkuleppe aastateks 2024–2027. Kokkuleppe

tegevuskavas on ette nähtud tegevused, mis toetavad lapsi, kes on mõjutatud perevägivallast.

2024. aastal luuakse e-õppematerjalid lastega töötavatele spetsialistidele perevägivalla,

sealhulgas kaudse ja vaimse vägivalla mõjust lapsele. See toetab laste abivajaduse õigeaegset

märkamist ja abini jõudmist.

Selleks, et tagada süsteemsem abi nendele lastele, kes on pealt näinud perevägivalda, on

aastatel 2024 ja 2025 plaanis teha analüüs lapse peresisese väärkohtlemise (sh vaimse vägivalla

ja vanemast võõrandamise tuvastamise) ja selle mõju hindamise praktika kohta

tsiviilkohtumenetluses. Analüüsi tulemusena peaks selguma, milliseid hindamisvahendeid

oleks sotsiaalvaldkonna ja õiguskaitsevaldkonna spetsialistidel võimalik kasutada, et hinnata

perevägivalla mõju lapsele ning tagada lapsele vajalik abi.

Samuti jätkatakse lastemaja teenuse arendamist ning lisaks seksuaalselt väärkoheldud

lastele mõeldud teenuse arendustegevustele pööratakse senisest suuremat tähelepanu edaspidi

ka väärkohtlevatele lastele, muu hulgas võetakse 2024. aastal kasutusele uued

hindamisvahendid ja käsiraamat kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ja noorte vajaduste

hindamiseks, sekkumiste planeerimiseks ja abi osutamiseks ning laiendatakse seksuaalselt

väärkohtlevate laste nõustamise tegevusi. Samuti analüüsitakse 2024. aastal laste seksuaalse

väärkohtlemise juhtumite korral psühholoogilist abi ja muid sekkumisi pakkuvate spetsialistide

pädevust ja koolitusvajadust, et tagada nii väärkoheldud kui ka väärkohtleva käitumisega

lastele sobiva abi kättesaadavus.

Perepõhise asendushoolduse edendamiseks valmis 2023. aasta kevadel sotsiaalhoolekande

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille alusel on

kavandatud rida seadusemuudatusi. Alates 2024. aastast rahastatakse ligi 1,2 miljoni euro

(alates 2025. aastast 1,5 miljoni euro) ulatuses perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid

riigieelarvest (varem arendati ja rahastati ESFist). Tugiteenused on mõeldud hooldus-,

eestkoste- ja lapsendajaperedele ning nende eesmärk on toetada perede psühhosotsiaalset

toimetulekut. Tugiteenuste regulatsioon on ette valmistatud ning saadetud partneritele

kooskõlastamiseks. Muudatused esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta aprillis ning need

jõustuvad 2026. aastal. Lähiaastatel on plaanis reguleerida ka seni projektipõhiselt toiminud

kriisi- ja kutseliste erihooldusperede pakkumine, et luua stabiilne süsteem nii ajutise perepõhise

4

hoolduse pakkumiseks (institutsionaalse turvakoduteenuse asemel) kui ka perepõhise hoolduse

pakkumiseks suurema hooldus- ja abivajadusega lastele.

Perioodil 2023–2029 suunab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üle-eestilise

NEET-olukorras ja -riskis noorte tugisüsteemi arendustöödeks 12 miljonit eurot ESFi

vahendeid.4 Käimasoleva perioodi arendustöö aluseks on riiklik koosloomeline protsess, mille

alusel valmis kohalike omavalitsuste tarbeks NEET-olukorras ja -riskis noorte teenuste ja

koostöömudel. Loodud raamistik võimaldab ühtlustada arusaamasid laste ja noorteni

jõudmisel ja toetamisel.5 Vastavalt tööturumeetmete seadusele, mis hakkas kehtima

01.01.2024, ja tööhõiveprogrammile 2024–2029 viiakse ellu tegevusi, mis aitavad luua

keskkondi, mis toetavad laste töökogemuse saamist (nt alaealiste töötamise toetus tööandjatele)

ja võimaldavad noortel enda tugevaid külgi paremini tundma õppida (nt karjääriteenused).

Haridusvaldkonna suuremad käimasolevad muudatused puudutavad alusharidust, eestikeelsele

õppele üleminekut ja õpikohustusliku eapiiri tõstmist. Alushariduse valdkonnas ühtlustatakse

lapsehoiu ja alushariduse pakkumise põhimõtteid ning haridusvaldkonna alla tuuakse varem

sotsiaalvaldkonnas tegutsenud lastehoiud. Kuni 3-aastaste laste puhul ühitatakse neile lastehoiu

pakkumine lastesõimedega. Eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on pakkuda kõigile Eesti

lastele (olenemata emakeelest) võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Kõigi

Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides, kuna

eestikeelne õppetöö aitab lastel ja noortel lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, nii et nad ei

kaota oma identiteeti, kuid laiendavad oma valikuvõimalusi. Ühtne eestikeelne haridusruum

annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning meelepärase töö

ja tegevuse leidmiseks tulevikus. Eestikeelne haridus toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist,

suurendab ühiskonna sidusust ja vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaal-majanduslikku

segregatsiooni. Samuti on plaanis ellu viia õppimiskohustuse reform, mille eesmärk on toetada

iga õppija haridustee jätkumist peale põhikooli ja vähendada väljalangevust kutse- või

üldharidusõppest, et kõik Eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine

haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks kutse või kraadi omandamisel. Muudatuse

jõustumisel algab õppimiskohustus seitsmenda eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks

saamiseni. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise

nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks. Õppimiskohustus rakendub noortele, kes 2024.

aastal siirduvad 9. klassi. Tulemuste saavutamiseks on vajalik kohaliku tasandi haridus-,

noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning asjaomaste ministeeriumite panus õpilaste

karjääriõppe ja -nõustamise süsteemi loomisel. Muudatused on edastatud kooskõlastamiseks

partneritele ja nendega on plaan Riigikokku jõuda 2024. aasta aprilliks.

Olulise tähelepanu all on ka vaimse tervise valdkond, kus algatati 2023. aastal suuremahuline

laste vaimse tervise alane uuring, mis saab edaspidi aluseks regulaarsele laste vaimse tervise

seirele. Uuringutulemused selguvad 2024. aasta lõpuks. Samuti on loodud valdkondadeülene

4 Lisainfo on leitav: Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine | Riigi Tugiteenuste Keskus

(rtk.ee). 5 Loodud raamistikuga on võimalik tutvuda siin: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2472/download.

5

ministeeriumite töörühm, et tegeleda laste vaimset tervist mõjutavate teguritega laiemalt ning

töötada 2024. aasta jooksul välja ettepanekud muudatuste tegemiseks nii füüsilises kui

sotsiaalses keskkonnas mistahes eluvaldkonnas ja tasandil.

Lastegarantii rakendamise institutsionaalne kontekst

Eesti lastegarantii tegevuskava sätestab lastegarantii poliitilise raamistikuna Eestis lastekaitse

nõukogu.6 2022. augustis jõustusid seadusemuudatused7, millega loodi senise lastekaitse

nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni ühendamisel ühtne

ennetusnõukogu8. Ennetusnõukogu eesmärk on kavandada ühtsed valdkonnaülese ennetuse

arendamise alused koos tegevuskavaga, millega juhtida valdkondadevahelist koostööd ja seada

selleks strateegilised sihid. Ennetusnõukogusse kuuluvad lisaks teistele osapooltele ka

õiguskantsler, kohalike omavalitsuste liidu, laste- ja noorteorganisatsioonide ning asjaomaste

riiklike ametite ja kodanikeühenduste esindajad. Poliitikutest osalevad ennetusnõukogus

sotsiaalkaitseminister, terviseminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister,

kultuuriminister ja siseminister.

Ülevaade lastegarantiiga seotud algatustest anti ennetusnõukogus 06.12.2023. Samas otsustati

käivitada Sotsiaalministeeriumi juhtimisel laste heaolu alatöörühm, mille üks ülesanne on

lastegarantii tegevuskava rakendamise toetamine ja ülevaatamine.

Lastegarantii koordinaator Eestis on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna

Vseviov, kelle vastutusvaldkonnad Sotsiaalministeeriumis on hoolekandepoliitika, hüvitiste ja

pensionipoliitika, lastekaitsepoliitika, perepoliitika, majanduslik toimetulek, toiduabi ja

ohvriabi. Sotsiaalala asekantsler tegutseb Sotsiaalministeeriumi kantsleri alluvuses,

moodustades horisontaalse meeskonna terviseala asekantsleri ja innovatsiooni asekantsleriga,

kes vastutavad vastavalt tervisevaldkonna ja haldusala valdkondade innovaatilise arengu eest.

Lastegarantii tegevustega seotud hindamised

Kuna Eesti lastegarantii tegevuskava on seotud üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega,

tehakse spetsiifilisemad hindamised peamiselt vastavates valdkondades elluviidavate tegevuste

käigus.

Olulistest uuringutest valmis 2023. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel „Lastega perede

leibkonnapildi ja elukorralduse uuring“. Uuringu tegi Eesti Rakendusuuringute Keskus

CentAR. Küsitlusuuring9 tehti Sotsiaalkindlustusameti lapsetoetuse saajate üldkogumi põhjal

6 Vaata täpsemalt lastekaitseseadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018049?leiaKehtiv#para13. 7 Lastekaitseseaduse, korrakaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse muutmise seadus. 8 Ennetusnõukogu kohta saab täpsemalt lugeda https://www.just.ee/ennetusnoukogu.

9 Ingliskeelne kokkuvõte siin: https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered/executive-summary.html.

6

2022. aasta novembris, küsitlusele vastas üle 12 000 lastega perekonna. Lisaks lastega

leibkondade küsitlusele annab uuring Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmetel10 ülevaate lastega

leibkonna tüüpidest ajas. Uuring kaardistas Eesti laste leibkonnapildi ning saadud andmestik

võimaldab võrrelda erinevaid leibkonnavorme ja perede elukorraldust, sealhulgas

majanduslikku hakkamasaamist, rahulolu pereeluga jne. Muu hulgas annab uuring põhjaliku

ülevaate üksikvanema leibkondadest üksikvanemluse põhjuste järgi. Näiteks kui lapse

vanemad on lahku läinud, annab uuring vastuse, millisel määral osaleb lapse teine, leibkonnast

eemal elav vanem lapse elus, sealhulgas sellest kui sageli laps kohtub ja suhtleb teise vanemaga

ja kas ta saab selle otsustamises osaleda ning kuidas on jagatud lapse kulude katmine.

Samuti on Sotsiaalministeeriumil plaanis teha peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüs,

mis valmib oktoobris 2024. Analüüsi eesmärk on vaadata üle kehtiv perehüvitiste süsteem ning

koondada ettepanekud selle täiustamiseks, et toetada parimal viisil pereplaneerimist, töö ja

pereelu ühitamist ning majanduslikku toimetulekut. Viimane peretoetuste, teenuste ja

vanemapuhkuse tervikanalüüs ilmus 2015. aastal.

Sidusrühmade kaasamine

Kuivõrd Eesti lastegarantii tegevuskava moodustub valdkondlikest arengukavadest ja nendega

seotud tegevuskavadest, viiakse oluline osa sidusrühmade kaasamisest ellu valdkondade endi

poolt käimasolevate protsesside raames. Laiapõhjaliste töörühmade moodustamine ning

seeläbi kõigi peamiste siduspartnerite ja huvirühmade kaasamine on Eestis tavapärane praktika

muudatuste planeerimisel ja elluviimisel.

Näiteks on erivajadusega laste tugisüsteemi reformi kavandamiseks ja elluviimiseks koos

käinud valdkondadeülene töörühm, kes panustas ka erivajadusega laste tugisüsteemi

teenusedisaini protsessi. Samuti koostati 2023. aastal rehabilitatsiooniteenuste reformi

väljatöötamiskavatsus, mille koostamisse panustas valdkondadeülene töörühm ja mille raames

toimusid konsultatsioonid erialaorganisatsioonide ja huvikaitseorganisatsioonidega.

Õppimiskohustuse reformi ettevalmistamiseks on moodustatud laiapõhjaline töörühm, kuhu

kuuluvad nii ministeeriumite kui ka seotud vabaühenduste esindajad. Samuti on laiemat

kaasamist kasutatud lastekaitsevaldkonna seadusloomeprotsessides.

NEET-olukorras noorte teenuste ja koostöömudel kohalikele omavalitsustele, mis on aluseks

kohalike omavalitsuste toetamisel, valmis riiklikul koordineerimisel koosloomes teiste

osapooltega. Selle käigus korraldati teenusedisaini protsess lastele ja noortele toe pakkumise

mudeli loomiseks, mis toob esile lahendusviisi, kuidas osapoolte koostöös võimalikult tõhusalt

toetada kohaliku omavalitsuse tasandil NEET-olukorras noori ning jõuda sihtrühma jaoks

võimalikult sujuva protsessini. Mudeli loomise sisendina kasutati koosloome protsessis

toimunud kuue töötoa tulemusi, mille käigus kaardistati disainmõtlemise tööriistu kasutades

sihtrühma ja valdkonnaga seotud vajadusi ja lahendusvõimalusi. Töötubades osalesid kohaliku

10 Ingliskeelne kokkuvõtte siin: https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered_esu_raport.html#5_Summary.

7

omavalitsuse ja riigiasutuste ning nende allasutuste esindajad, samuti NEET-olukorras noorte

tugiprogrammide ja -tegevuste esindajad.

Käesoleva raporti koostamisel koondati arutelust ka tegevuskava täitmist puudutav tagasiside

siduspartneritelt. Tegevuskava täitmise kohta andsid tagasisidet kohaliku omavalitsuse

esindajad, Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakond, Eesti Puuetega Inimeste

Koda, MTÜ Oma Pere, Eesti Noorteühenduste Liit, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Eesti

Õpilasesinduste Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti

Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Sotsiaalkindlustusamet ja MTÜ Eesti

Pagulasabi.

Partnerid on Eesti lastegarantii rakendamise ning vaesuse ja sotsiaalste tõrjutuse vastu

võitlemise puhul tunnustavalt välja toonud järgmist:

 Riigil on olemas pikaajalised eesmärgid ja tegevussuunad sihtrühmade toetamiseks ning

tähelepanu pööramine ebavõrdsuse suurenemisest tulenevate probleemide lahendamisele

on suurenenud.

 Valdkondlik edenemine teatud teemades on märgatav, näiteks erivajadusega laste

vanemate toetamisel ja ennetustegevustesse panustamisel (sh vanemlus, noorsootöö,

huviharidus jm).

 Otsused tuginevad uuringutele ja abi on suunatud enim toetust vajavatele sihtrühmadele,

näiteks üksikvanemad, kelle puhul on ellu viidud mitmeid tegevusi.

 Järjest enam väärtustatakse valdkondadeülest koostööd ja tehakse tegevusi selle

tõhustamiseks.

 Suurenenud on avaliku teavituse ja sotsiaalkampaaniate osatähtsus, mis aitab kaasa

teadlikkuse kasvule ning soodustab käitumise muutumist.

 Paranenud on noorte ootuste mõistmine ja tegevuste suunamine vastavalt sellele.

Samas leiavad partnerorganisatsioonide esindajad, et jätkuvalt on teemavaldkondi, mis vajavad

senisest enam tähelepanu, et haavataid sihtrühmi toetada ning liikuda lastegarantii eesmärkide

suunas:

 Lastegarantii tegevuste puhul on oluline enam sihitada tegevusi just sihtrühma lastele ja

peredele, sealhulgas võtta lisaks vaesuse ja tõrjutuse ohu ennetamisele ka sihtrühmas

olevatele lastele ja peredele suunatud meetmeid ning lastegarantii elluviimise raames

jälgida selle sihtrühma sees toimuvaid muutusi.

 Lapsed jõuavad märkamise ja abini liiga hilja ning see süvendab sotsiaal-majanduslikke

raskusi ja mõjutab oluliselt laste toimetulekut ja vaimset tervist. Olulist rolli mängivad siin

lastega vahetult töötavad spetsialistid, kes peavad lisaks märkamisele suutma ka paremini

toetada neid lapsi.

 Oluline on suurendada ühiskondlikku teadlikkust ja kogukondlikku abi ja tuge sihtrühma

lastele ja peredele.

 Suuremat tähelepanu tuleb pöörata tugispetsialistidele ja nende järelkasvule, sealhulgas

töökoormusele ja täienduskoolitustele, oluline on luua ühtne riiklik vaade ja toetus

tugispetsialistide valdkonnale.

8

 Õpiraskustega lastele tuleb tagada lihtsustatud õppematerjaid ja asjakohane õpe, mis

arvestab enam ka tavaõppel olevate, kuid vaimselt vähem võimekamate laste vajadustega.

Samuti tuleb enam tähelepanu pöörata alterantiivsetele kommunikatsioonivahenditele (nt

viiped, piltkommunikatsioon jne) ning sellega seotud vastutus peab olema selgelt määratud.

 Oluline on veelgi suurendada sisulist kaasamist, eriti noorte endi sihtrühmas, ning

spetsiifilisemalt üles leida just need noored, keda need mured igapäevaselt puudutavad.

 Tähelepanu tuleb pöörata ka ligipääsetavuse parandamisele, mis võib olla oluliseks tõrkeks

tõrjutuse vähendamisel.

Partnerorganisatsioonid leidsid, et haavatavate laste ja peredega töötamisel tuleb enam

mõtestada ka organisatsioonide endi rolle, sealhulgas on oluline tähtsus lastega iga päev

töötavatel organisatsioonidel nii haridusvaldkonnas, huvihariduses kui ka temaatilistes

esindusühingutes. Organisatsioonid näevad oma rolli infojagajana, koolitajana ja teadlikkuse

suurendajana. Kohalikud omavalitsused saavad piirkondlikke vajadusi analüüsides sihitada abi

piirkonna vajadustest lähtuvalt, kuid samas on oluline laiendada panust ennetavatesse

tegevustesse. Noorteorganisatsioonid näevad endal olulist rolli, et vahendada infot noorelt

noorele ning huvikaitseliste tegevustega suurendada laste ja noorte nähtavust valdkondade

kaasarääkijatena.

Edusammud tegevuskava täitmisel

Vaadeldaval perioodil viidi ellu tegevusi mitmes lastegarantii valdkonnas. Näiteks tehti olulisi

samme laste vaimse tervise olukorra parandamiseks, tegeledes ministeeriumite tasemel selle

küsimuse lahendamisega laiemalt kõigi laste vaimset tervist mõjutavate valdkondade üleselt.

Laste heaolu parandamiseks ja lastekaitsesüsteemi tõhustamiseks valmis seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus, milles kirjeldati edasisi vajalikke muudatusi abivajaduse ennetamiseks,

abivajavate laste õigeaegseks märkamiseks ja tulemuslikuks toetamiseks, lastekaitsekorralduse

tõhustamiseks ja lastekaitsetöö kvaliteedi tagamiseks.

Olulisi edusamme tehti ka erivajadusega laste toetamisel, näiteks loodi puudega inimeste puhul

automaatne andmevahetus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, mis võimaldab kohalikel

omavalitsustel proaktiivselt jõuda peredeni, kellel võib lapse puudest tingituna olla täiendava

toe vajadus. Muudeti ka kohalikele omavalitsustele eraldatud vahendite kasutamise

põhimõtteid, et tagada suurem paindlikkus suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks

ning abivajaduse süvenemise ennetamiseks.

Asendushooldust vajavate laste toetamisel suurenes oluliselt riigi rahaline panus, mis

võimaldas jätkata ESFi vahenditest alustatud olulisi tegevusi asendushoolduse kvaliteedi

tagamiseks ja perepõhise asendushoolduse soodustamiseks peale projektitegevuste lõppemist

riigieelarve vahenditest.

Märkimisväärseid edusamme on tehtud ka nende laste ja perede toetamisel, kus last kasvatab

üks vanem – 1. jaanuaril 2024. aastal kahekordistus elatisabi toetus, mida makstakse neile

9

lastele, kelle vanemad ei täida elatise maksmise kohustust. Samuti tõsteti üksikvanema lapse

toetus alates 2023. aastast senise 18,19 euro asemel 80 eurole. Lisaks valmis

väljatöötamiskavatsus toitjakaotuspensioni ületoomiseks perehüvitiste seadusesse, et

võimaldada edaspidi toitja kaotanud peredele ühetaolist indekseerivat toetust, mis lähtub lapse

ülalpidamiskuludest ning aitab ennetada vaesusesse sattumise riski. Lisaks rahalise toe

suurendamisele töötati 2023. aastal välja praktilised lahendused, et vähendada ilma isakandeta

laste arvu. Samuti käivitus riiklik perelepitussüsteem, mis toetab lahutavaid vanemaid laste

suhtlus- ja hooldusõigusega seotud kokkulepete sõlmimisel.

Lastega perede toimetulekut on toetanud ka peretoetuste muutused. Näiteks tõsteti 2023. aastal

1. ja 2. lapse lapsetoetus 60 eurolt 80 eurole. Samuti on raporteeritaval perioodil tõusnud

lasterikastele peredele makstavad toetused. Alates 2024. aastast makstakse lasterikkale perele

(alates 3. lapsest) sõltuvalt laste arvust 450–650 eurot ühes kuus. Ajutiselt olid 2023. aastal

peretoetused lasterikastele peredele isegi kõrgemad, kuid need muudeti 2024. aastal

proportsionaalsemaks.

2. SIHTRÜHMAD

Lähtudes komisjoni soovitustest on Eesti oma tegevuskavas kindlaks määranud sihtrühmad,

keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. Tabelis 1 on antud ülevaade sihtrühmade suuruse

kohta ja muutus võrreldes sihtrühma suuruse algtasemega, mis on välja toodud Eesti

lastegarantii tegevuskavas.

Tabel 1. Lastegarantii sihtrühmade suurus

Sihtrühm Laste (alla 18-aastased, kui pole

märgitud teisiti) sihtrühma

suuruse algtase tegevuskavas

Laste (alla 18-aastased, kui

pole märgitud teisiti)

sihtrühma suuruse viimane

teadaolev näitaja

Erivajadusega, sh

puudega lapsed

Abivajavate laste arv, kelle

juhtumiga tegeles KOVi

lastekaitsetöötaja – 9857 last

2020. aastal

Allikas: STAR,

Sotsiaalkindlustusamet,

Sotsiaalministeerium

Abivajavate laste arv, kelle

juhtumiga tegeles KOVi

lastekaitsetöötaja – 14 213 last,

mis on 5,7% lastest 2022. aastal

Allikas: STAR,

Sotsiaalkindlustusamet,

Sotsiaalministeerium

10 169 puudega last (3,8% 0–17-

aastastest lastest)

Allikas: Sotsiaalkindlustusameti

andmed 2023. aasta lõpu seisuga

10 817 puudega last (4,1% 0–17-

aastastest lastest)

Allikas: Sotsiaalkindlustusameti

andmed 2022. aasta lõpu

seisuga

10

Ühe vanemaga

kasvavad lapsed

37 900 last (14,7% lastest)

Allikas: Eurostat, tabel ilc_lvps20,

2020. aasta seis

36 400 last (14,1% lastest)

Allikas: Eurostat, tabel

ilc_lvps20, 2022. aasta seis

Vaimse tervise

probleemidega

lapsed

Aasta jooksul depressiivset

episoodi kogenud 11–15-aastaste

osakaal oli 32,8%

Allikas: Eesti kooliõpilaste

tervisekäitumise (HBSC) uuring,

2017/2018. õppeaasta

Aasta jooksul depressiivset

episoodi kogenud 11–15-

aastaste osakaal oli 38,5%

Allikas: Eesti kooliõpilaste

tervisekäitumise (HBSC) uuring,

2021/2022. õppeaasta

Asendushooldusel

viibivad lapsed

Asendushooldusel kokku 2099 last

(0–17-aastast), sh asenduskodus-

perekodus 745 last, hooldusperes

138 last ja eestkosteperes 1216 last

Allikas: Sotsiaalministeerium,

2020. aasta lõpu seisuga

Asendushooldusel kokku 2135

last (0–17-aastast), sh

asenduskodus-perekodus 716

last, hooldusperes 146 last ja

eestkosteperes 1273 last

Allikas: Sotsiaalministeerium,

2022. aasta lõpu seisuga

Vägivaldsest perest

ja vägivalda

kogevad lapsed

2020. aastal jõudis ohvriabini 4140

juhtumit, uusi kannatanuid jõudis

ohvriabini 5700, sh alaealisi 1038

(0,4% 0–17-aastastest)

Allikas: Justiitsministeerium,

Sotsiaalkindlustusamet.

Rahvastikuandmed Statistikaamet

(aasta keskmine 0–17-aastaste arv)

2022. aastal jõudis ohvriabini

uusi juhtumeid 3719, uusi

kannatanuid jõudis ohvriabini

4636, sh alaealisi 695 (0,26% 0–

17-aastastest)

Allikas: Justiitsministeerium,

Sotsiaalkindlustusamet.

Rahvastikuandmed

Statistikaamet (aasta keskmine

0–17-aastaste arv)

3. TEENUSED

3.1. Alusharidus ja lapsehoid

2022/2023. õppeaastal osales alushariduses ligi 69 000 last, lasteasutusi oli 586 ja rühmi 3875

ehk on jätkunud eelnevate aastate trend, kus lasteasutuste arv väheneb, laste ja rühmade arv

aga kasvab. Võrreldes 2018/2019. õppeaastaga oli 2022/2023. õppeaastal koolieelsetes

lasteasutustes ligikaudu 3000 last rohkem (+5%). Laste arvu suurendasid märgatavalt Ukraina

sõjapõgenikud, keda 10.11.2022 seisuga käis koolieelsetes lasteasutustes 1921, s.o ligikaudu

3% kõigist lasteaialastest. Maakonniti on alushariduses osalevate laste arv viie aasta jooksul

kasvanud kõigis maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.

11

Alusharidus on kohalike omavalitsuste korraldada ja selle kohatasu võib olla Eestis erinev.

Kohalike omavalitsuste saldoandmike põhjal oli 2022. aastal keskmine kohatasu 41,1 eurot

kuus. Lisaks tasub lapsevanem lasteaias lapse toidupäevamaksumuse, millest kohalik

omavalitsus võib maksta osa või ka kogu maksumuse. Samuti võib kohalik omavalitsus

kehtestada erinevaid soodustusi (nt sama pere 2. või 3. lapsele). Kui perel on majanduslikult

keeruline maksta lasteaia kohatasu ja toiduraha, saab abi kohaliku omavalitsuse

sotsiaalosakonnast.

Lasteasutuste arvu vähenemise üheks põhjuseks on haridusvõrgu korrastamine kohalike

omavalitsuste poolt, võttes arvesse rahvastikuprognoose ja juba toimunud muutusi laste arvus

ja paiknemises. Lasteaedu on liidetud koolidega, samuti on mitu väiksemat lasteaeda liidetud

üheks suuremaks lasteasutuseks, säilitades samal ajal seni eraldi asutustena tegutsenud

õppekohad.

Hoiurühmi on moodustatud 25 koolieelse lasteasutuse või lasteaed-kooli juurde, enim

Tartumaal (13 lasteasutust). Kokku on hoiurühmades 560 last, neist 170 Tartu vallas ja 198

Tartu linnas.

Haridusliku erivajadusega lastest enamik on tavarühmades. Ligikaudu kolmandikus kõigist

koolieelsetest lasteasutustest (189 asutust) on loodud erivajadusega laste rühmi ja

sobitusrühmi, kus erivajadusega lapsed käivad koos teiste lastega.

Lapsehoiuteenust pakuti 2022. aasta jooksul 5879 lapsele, sealhulgas 5274 eelkooliealisele ja

605 lapsele vanuses 7–18. Suure hooldusvajadusega laste puhul toetas kohalik omavalitsus

lapsehoiuteenuse saamist 820 lapse puhul. Suure hooldusvajadusega laste hoiuteenus on

kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus, mille osutamist toetab riik igal aastal.

Lapsevanemate jaoks on teenus tasuta kättesaadav või minimaalse omaosalusega. Kõik

abivajavad pered peavad saama hoiuteenust enda kodukoha lähedal, kui peres on kasvamas

suure hooldus- ja abivajadusega laps. Teenus on mõeldud lapsevanemate hoolduskoormuse

vähendamiseks ja tööturul osalemise või enesetäiendamise toetamiseks.

Alushariduses osalemise määr erineb maakonniti, eriti alla 3-aastaste laste puhul. Seda võib

seostada regionaalse ebavõrdsusega sissetulekutes, sest 2021. aasta alushariduse ja lapsehoiu

uuring näitas, et mida väiksem on leibkonna sissetulek, seda levinum on lasteaia kasutamine.

3‒5-aastaste laste puhul võib osaluse määr kiire rahvastiku kasvuga kohalikes omavalitsustes

olla tingitud ka sellest, et kõigile soovijatele ei suudeta tagada lasteaiakohti (Lang jt 2021). 6-

aastaseid koolieelses õppes osalejaid on kõigis maakondades üle 90% (keskmiselt 92,5%) ja

enam kui pooltes maakondades vähemalt 95%. 2022. aasta sügisel läks Eestis kooli 1311 last,

kes ei käinud eelneval aastal lasteaias. Seda on oluliselt enam kui eelnevatel aastatel, mil

lasteaias mittekäinute arv on kõikunud 700‒850 lapse piires. Kuigi PISA uuringu järgi on seos

lasteaias käimise ja hilisemate õpitulemuste vahel Eestis nõrk (Valk ja Selliov 2018), on

alushariduses osalemisel siiski tõestatult positiivne mõju laste arengule, eriti nende laste puhul,

kelle kodune keskkond on kehvem. Mida varem hakkab laps käima lasteaias, seda varem on

12

ka võimalik märgata hariduslikke erivajadusi, sealhulgas andekust, ja pakkuda vajalikku tuge,

et tagada iga lapse individuaalne areng ja koolivalmidus.

Koolikohustuslik on laps, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks.

Kui laps ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud vajalikku koolivalmidust, võib

koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel kooli minekut ühe õppeaasta võrra edasi lükata.

2022/2023. õppeaastaks anti koolipikenduse soovitus 519 lapsele. Koolikohustuse

edasilükkamise soovituse andmise põhjuseks on mitmesugused hariduslikud erivajadused,

sealhulgas näiteks kõnepuue, tervislikud põhjused, püsivad õpiraskused, aktiivsus- ja

tähelepanuhäired, tundeelu- ja käitumishäired. Vanema taotlusel ja koolivälise

nõustamismeeskonna või lasteaia soovitusel võib kooli minna ka enne koolikohustuslikku ikka

jõudmist. 2022. aasta 10. novembri seisuga õppis üldhariduskoolide statsionaarses õppes 2277

6-aastast ja 13 5-aastast last, ligikaudu 15% 1. klassi õpilastest on alla 7-aastased. 56% alla 7-

aastasena kooliteed alustanutest on tüdrukud ja 44% poisid. Võrreldes eelnevate aastatega on

alla 7-aastaste laste osakaal üldhariduskoolides pisut kasvanud, kusjuures nende osakaal erineb

suurel määral sõltuvalt sellest, kas laps õpib eesti või vene keeles – kui eesti keeles õppivatest

1. klassi õpilastest on ligikaudu iga seitsmes noorem kui 7-aastane, siis vene keeles õppijatest

umbes iga viies.11

Alushariduse valdkonna arendamisel on suurima muudatusena ette valmistatud uus

alushariduse seaduse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada lastehoidudele ja lasteaedadele

senisest ühetaolisem raamistik. Samuti aitab kavandatav tugiteenuste osutamise süsteemi

ühtlustamine kaasa alushariduse suuremale sidususele põhiharidusega. Muudatusega

ühtlustatakse ka lastehoidude ja sõimerühmade nõuded ning sätestatakse, et kohalik

omavalitsus tagab kõigile 1,5–3-aastastele lastele lastehoius käimise võimaluse ja kõigile 3–7-

aastastele lastele lasteaias käimise võimaluse. Muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aasta

1. jaanuaril.

Selle muudatusega viiakse seni erinevate ministeeriumite alluvuses olnud ja erinevate nõuetega

alla 3-aastaste laste lapsehoiuteenus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse ja

ühtlustatakse kvaliteedinõuded. Kvaliteetne lastehoiuteenus muutub tänu erasektori

kaasamisele peredele kättesaadavamaks ja selle kvaliteet on ühtne. Selgemalt on reguleeritud

tugiteenuste osutamine tuge vajavatele lastele.

3.2. Haridus ja koolipõhine tegevus

Hariduse ja koolipõhise tegevuse puhul raporteeritakse Eesti lastegarantii tegevuskava kolme

tegevussuuna kohta ning antakse ülevaade peamistest nendes tegevussuundades tehtavatest ja

planeeritavatest tegevustest.

11 Alapeatüki ülevaade baseerub Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“

2022. aasta tulemusaruande analüütilisele lisal, mis on leitav: https://hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-

2022-aasta-tulemusaruanded.

13

3.2.1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus

Meetme tegevused on suunatud õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et

haridus oleks eri sihtrühmadele kättesaadav ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust.

Samuti tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel,

kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja

katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali.

Eesmärgi saavutamiseks viiakse aastatel 2023–2026 ellu järgmised tegevused:

● Korrastatakse koolivõrk (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV-koolid) ja tehakse

investeeringud arengutõuget vajavate piirkondade põhikoolivõrgu korrastamisse. Tulemus:

aastaks 2026 tegutseb 26 riigigümnaasiumi, sealhulgas igas maakonnas vähemalt üks

riigigümnaasium (ca 11 000 õppekohta sõltuvalt kokkulepetest ja ehitusturu olukorrast).

Ümberkorraldusse haaratud põhikoolid on funktsionaalsed, kaasaegsed ja efektiivsed.

● Nüüdisajastatakse kutseõppeasutuste taristut ja hariduskeskuste pilootprojektide

rakendamist. Investeeringud toetavad haridusasutuste, sealhulgas kutseõppeasutuste,

üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate, kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide

piirkondlikud kolledžid) ja noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni

vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu ja nn ühe ukse poliitika elluviimise.

● Kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks antakse alates 2024. aastast toetust

haridusasutustele, et suurendada mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja

noorsootöös osalemist õppekeskkonna parandamise kaudu. Meetme kogu eelarveline maht

kuni aastani 2027 on 12,1 miljonit.

● Üldharidusele ligipääsu tagamiseks antakse munitsipaal- ja erakoolide pidajatele

haridustoetust, tagatakse vajalikud õppekohad riigikoolides ning toetatakse IBO

õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Rahvusvaheliselt tunnustatud

õppekavade rakendamine toetab riigi eri valdkondade rahvusvahelistumisega ja

rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi. Tasuta koolitoit on tagatud riigi ja kohalike

omavalitsuste koostöös.

● Kutseõppele ligipääsu tagamiseks kavandatakse kutseõppe koolitusmahte, tagatakse

õppekohad ja pakutakse õpilaste toimetulekut toetavaid meetmeid. Tasuta õppekohad

tagavad kutseharidusele ligipääsu. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA

raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist,

sealhulgas kaasava hariduse põhimõtetega arvestamist koolides õppetöö korraldamisel.12

Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja sihtrühmade (sh eesti

keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid, tagasipöördujad ja haridusliku

erivajadusega õpilased) vajadusi. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas

majanduslikel põhjustel.

12 Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse

rahastamismudeli üks komponent.

14

3.2.2. Noortevaldkond

Tegevuste raames toetatakse noorsootöö (sh huvihariduse) kättesaadavuse ja kvaliteedi

arendamist, jätkatakse noorte huvihariduse ja -tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse

toetamist. Tegevuse eesmärk on see, et kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on

kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele (vanuses 7–26) võimalused mitmekülgseks

arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

Eesmärgi saavutamiseks toimuvad aastatel 2022–2025 alljärgnevad tegevused.

Riik toetab huvihariduse ja huvitegevuse lisatoetuse kaudu noorte osalemist

mitteformaalõppes. Toetuse suurus on alates 2022. aastast 10,3 mln eurot. Aasta-aastalt on

kohalikes omavalitsuses huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv kasvanud ja seda

ka hoolimata viimaste aastate kriisidest (ca 80% 7‒19-aastastest noortest osaleb huvihariduses

ja huvitegevuses).

Riik eraldab noorsootöös osalemise toetamiseks täiendavaid eelarvevahendeid kohalikele

omavalitsustele ja projektitoetuste kaudu noorsootööasutustele. 2022. aastal eraldati riigi

toetust noortemalevate, noorte projekt- ja püsilaagrite tegevusteks (kokku osales osaluskordi

arvestades (st üks noor võis osaleda mitmes eri tegevuses) 34 655 noort). Riiklikes

taotlusvoorudes pöörati 2022. aastal rohkem tähelepanu Ukraina sõjapõgenikest laste ja noorte

kaasamisele, et toetada nende kohanemist ning integreerumist Eesti ühiskonda ja

kultuuriruumi, eesti keele õpet ja noorte enesearengu tee jätkumist (püsi- ja projektlaagrites

osales 842, noortemaleva tegevustes 108 Ukraina päritolu noort). Projektikonkursi „Noorte

heaks“ eesmärk on tõhustada noortevaldkonna koostööd, et vastata noorte vajadustele ja

väljakutsetele.

Lisaks toetab riik noorte omaalgatusprojekte, mis on noorte mõtetest alguse saanud ideede

arendamine ja elluviimine noorte endi poolt. Omaalgatus toetab noortes aktiivse eluhoiaku

kujunemist, noorte ettevõtlikkust ja teadlikkust tööturu toimimisest.

2023. aastal valmisid tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda

kaasamine“ toetuse andmise tingimused. Toetuse andmise eesmärk on ennetada ja vähendada

riskioludes elavate noorte sotsiaalset tõrjutust, sealhulgas vaimse tervise ja tööturuprobleeme,

toetada noorte püsimist haridussüsteemis ja aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Eesmärgi

saavutamiseks suurendatakse riskioludes elavatele noortele (10–18-aastased) üle Eesti

võimalusi osaleda spordil ja liikumisel põhinevates üldoskusi arendavates ja sotsiaalset

tõrjutust ennetavates tegevustes. Tegevuste elluviija on MTÜ SPIN.

Töötati välja lõimumis- ja keeleõppelaagrite toetusmeede, mille raames toetati 141 laagri

korraldamist, milles osales ligi 11 000 noort, kellest ligi pooled olid Ukraina päritolu. Ukraina

sõjapõgenikest noorte paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonda eraldati kohalikele

omavalitsustele täiendavat toetust keeleõppeks ja lõimumist toetavateks tegevusteks

15

mitteformaalse õppimise keskkondades (sh noortekeskused, huvikoolid, huvitegevust

pakkuvad organisatsioonid ja asutused).

Riik toetab noorte osalusvõimaluste arendamist ja osalusmotivatsiooni suurendamist.

Toetati Eesti Noorteühenduste Liitu, kes alustas osalusprogrammi piirkondlike koordinaatorite

tegevussuunaga. Suuna eesmärk on toetada nii kohalikke omavalitsusi noortevolikogude

loomisel kui ka noortevolikogude arengut. Noortevolikogude tegevuste kvaliteedi ja arengu

tagamiseks kutsuti ellu ka alustavatele noortevolikogudele mõeldud mentorlusprogramm.

Noorte kodanikuosaluse vaates on näha osalusvormide jätkuvat mitmekesistumist. Lisandub

uusi kohaliku tasandi noortevolikogusid ja aktiivgruppe ning üleriigilisi noorte nõuandvaid

kogusid, mis võimaldavad ühiskonnakorralduse küsimustes kaasa rääkida. 2022. aastal oli

osalusvorme 92.

Üheks viisiks noorsootöö võimaluste viimisel kõigi noorteni on mobiilne noorsootöö, millel

pole aga seni selget riiklikku strateegilist arengusuunda ega eesmärki. Mobiilse noorsootöö

väärtus teadvustus ühiskonnas selgemalt pandeemia ajal, kui paljud noored ei saanud enam olla

oma harjumuspärases keskkonnas – koolis, huvikoolis, noortekeskuses – ja jäid isolatsiooni.

2022. aastal hakati välja töötama mobiilse noorsootöö kontseptsiooni, mis valmib 2024. aastal.

See aitab mobiilset noorsootööd riigi tasandil ühtsemalt mõtestada ja kohalikes omavalitsustes

paremini rakendada.

2021. aastal sai alguse Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ning Euroopa Komisjoni ja

rahvusvahelise konsultatsiooniettevõttega ICF koostöös ellu viidav projekt mitteformaalse

õppimise lõimimiseks formaalharidusse. Projekt „Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida

huvihariduses omandatut formaalharidusse“ kestis 2023. aasta augustini. Projekti eesmärk oli

luua raamistik mitteformaalse õppimise käigus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuste

kirjeldamiseks ning õpitu kvaliteedi hindamiseks ja arvestamiseks põhikooli, gümnaasiumi ja

kutseõppe õppekavade täitmisel. Pikemaajaline eesmärk on aidata kaasa paindlikuma ja

õpilasekesksema haridussüsteemi loomisele.

Noorsootöö kvaliteedi hindamiseks on 2010. aastal välja töötatud riiklik ühtne noorsootöö

kvaliteedihindamise mudel. Kvaliteedihindamise eesmärk on võimaldada kohalikel

omavalitsustel kaardistada oma noorsootöö tugevaid külgi, arendamist vajavaid kitsaskohti

ning tulemuste põhjal planeerida edasist arengut lähtuvalt noorte vajadustest. 2022. aastaks oli

noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuse osakaal kasvanud 24%ni.

Kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste loomiseks noorte huvide ja annete avamiseks ja

arendamiseks valmis 2021. aastal andekuse märkamise ja arendamise kontseptsioon ja

tegevuskava aastateks 2022–2027. Kontseptsiooni ja tegevuskava eel valmis 2019. aastal

analüüs, mis käsitleb andekusega seotud probleeme nii õpilase, kooli ja õpetaja kui ka riigi

vaatenurgast. Andekuse arendamise ja märkamise kontseptsioon sõnastas põhimõtted

analüüsis esitatud probleemide lahendamiseks ja tegevuskava kirjeldab tegevussuundi

andekuse toetamiseks süsteemse lähenemise kujundamisel.

16

Noorsootöö ja huvihariduse nähtavuse suurendamiseks ning riikliku noorteinfo

kättesaadavamaks muutmiseks muukeelsete noorte seas loodi noorteinfoportaalile Teeviit

mitmekeelne noorteinfo veebileht www.teeviit.ee/youth-info. Lisaks on nooremale

vanuserühmale (7–12 aastat) loodud info- ja mänguveeb TEEVIIT juunior, mis jagab toetavaid

ja oskusi arendavaid infomaterjale haaravalt ja kaasavalt.

Infohunt koondab noore jaoks kokku tegevused ja sündmused, mida noorele tema kodukohas

pakutakse. Portaali oluline boonus on infomüra vähendamine kõikidele osapooltele ja

piirkonna tegevusvõimaluste ühte kohta kokkukoondamine nii vanuse kui teemade põhiselt.

2022. aastal alustati noortevaldkonda reguleeriva kahe seaduse (noorsootöö seadus ja huvikooli

seadus) ajakohastamist, et tagada muu hulgas noorsootöö ja huvihariduse kättesaadavus ja

kvaliteet, sätestada kvalifikatsiooninõuded töötajatele ja kehtestada miinimumnõuded

kvaliteedile. Väljatöötamiskavatsused valmivad 2024. aastal.

3.2.3. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitlus ja -keskkonnad

Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil

haridustasemetel, et õppeprotsess ja õppesisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut ning õpe

võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Meetme raames toetatakse muu hulgas

ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe

ning soodustatakse võõrkeelte õppimist, samuti tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja

tugispetsialistide järelkasvuks paindlikud ametisse asumise võimalused, tugi algajatele ja

professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel.

Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide erialadel on õppekohtade arvu suurendatud alates

2019. aastast. Alustavatele õpetajatele on makstud lähtetoetust. Toetuse eesmärk on

suurendada õpetajakutse ja tugispetsialistide atraktiivsust ning toetada kvalifitseeritud

õpetajate ja tugispetsialistide kooli tööle asumist viieks aastaks vähemalt 0,5 tööajaga. Toetuse

suurus on 2023. aastal 15 979 (Ida-Virumaal 20 773) eurot. Õpetajatele ja tugispetsialistidele

makstakse 400 euro suurust stipendiumit. Loodus- ja täppisteaduste ning keeleõpetajaid

ettevalmistavate õppekavade puhul on stipendiumi saajateks 80% üliõpilastest,

lasteaiaõpetajaid ettevalmistavate õppekavade puhul ja eripedagoogika bakalaureuseõppes

20% üliõpilastest. Ülejäänud tugispetsialisti või õpetajakvalifikatsiooni võimaldavate

õppekavade järgi õppimisel saab stipendiumi 60% üliõpilastest. Alustatud on alustava õpetaja

tugiprogrammi Tartu ja Tallinna ülikoolides, et pakkuda tuge koolis tööd alustavatele

õpetajatele. 2023/2024. õppeaastal on programme laiendatud neile koolis töötavatele

õpetajatele, kes ei ole läbinud õpetajakoolituse õppekava ülikoolis.

Haridus- ja Noorteamet pakub arenguprogramme juhtimiskvaliteedi parandamiseks ja

organisatsioonikultuuri arendamiseks nii alustavatele kui ka kogenud juhtidele, lisaks

pakutakse koolijuhtide järelkasvuprogrammi, õppejuhtide arenguprogrammi jm. Kokku on

arenguprogrammides osalenud üle 100 juhi. Ellu on viidud õpetajaameti populariseerimisega

seotud tegevusi: 2018. aastast alates tegutseb Haridus- ja Noorteameti inspiratsiooniprogramm

17

„Jah! Õpetajaks!“, mille eesmärk on julgustada inimesi, kes soovivad teha karjääripööret ja

asuda või naasta õpetajaametisse. Gümnaasiumi valikkursus õpetajaameti kui karjäärivaliku

tutvustamiseks valmis 2023. aasta lõpus, alates 2024. aasta algusest on koolidel võimalik

valikkursust kasutada. Ida-Virumaal makstakse 1,5-kordset õpetaja palga alammäära

õpetajatele, kes viivad õppetööd läbi eesti keeles. Toetatakse erinevaid digilahendusi nagu

Videoõps, Digiõps, Tagasi Kooli e-tunnid jm. 2024. aastal alustab Tartu Ülikooli ja Tallinna

Ülikooli koostöös tegevust Õpetajate Akadeemia, mille eesmärk on suurendada ülikoolide

akadeemiliste töötajate ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate järelkasvu ja teadus-

arendustöö võimekust neljas fookusvaldkonnas: loodusteaduste didaktika, matemaatika

didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine

ja kaasav haridus. Järelkasvu baasi loomiseks kutsutakse ellu meisterõpetajate ja ülikoolide

akadeemiliste töötajate koostöökogukonnad neljas fookusvaldkonnas ja õpetajahariduses

rakendatakse uuenduslikku mikrokraadiõpet. Sihitud tulemuseks on akadeemiliste töötajate

hulga kasv ja kvaliteedi paranemine fookusvaldkondades ning sellele tuginevalt saavad

võimalikuks õpetajaks õppimise atraktiivsuse ja kvalifitseeritud õpetajate arvu suurenemine.

Koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooliga suurendatakse koolitus- ja arenguprogrammide abil

koolijuhtide ja koolipidajate võimekust.

2024. aastal algas abiõpetajate kutsestandardi väljatöötamine ja kehtivate õpetaja

kutsestandardite uuendamine.

3.2.4. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused

Üldhariduse riiklike õppekavade arendamisel ja toetamisel jõudis õppekavade ajakohastamise

üks etapp lõpule 23.02.2023, kui Vabariigi Valitsus kinnitas muudatused. Sellest lähtuvalt võib

väita, et lisaks sotsiaalainete valdkonna täiendustele on infokriitilise mõtlemise ja

probleemilahendusoskusega seotud õpitulemusi kirjeldatud kõigis ainevaldkondades. Samuti

on kõigis ainevaldkonnakavades oluliselt rõhutatud positiivse vaimse ja sotsiaalse keskkonna

olulisust.

Riikliku õppekava rakendamise toetamiseks on loodud veebikeskkond

https://projektid.edu.ee/site/okmv. Ajakohastatud kehalise kasvatuse / liikumisõpetuse

ainekavas on kõikides kooliastmetes läbivalt viis teemat, millest üks on „Vaimne ja kehaline

tasakaal“. Õpilane omandab esmased teadmised ja oskused vaimse ja kehalise tasakaalu

hoidmisest ning mõistab võimalusi korrastada enda vaimset ja kehalist seisundit.

18

Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses on jätkatud kaasava hariduse

põhimõtete rakendamist, sealhulgas on tagatud õppenõustamisteenuste kättesaadavus.

Jätkatakse Rajaleidja võrgustiku kaudu õppenõustamisteenuste pakkumist ja arendamist.

Meetme kogu eelarveline maht kuni aastani 2029 on 29,4 miljonit eurot.

Laste ja noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii

haridus- ja noorsootööasutustes kui ka neist väljaspool. Rakendatakse uut liikumisõpetuse

põhimõtetest lähtuvat kehalise kasvatuse ainekava ja vaimset tervist toetavaid lahendusi.

Jätkatud on e-koolikoti arendamist, et leht oleks kasutajasõbralik. Lehele on lisatud uuendusena

õppekirjanduse register.

3.3. Tervislik toit igal koolipäeval

Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada oma halduspiirkonna

munitsipaalharidusasutuste majanduslik teenindamine ja finantseerimine ning õpilaste õppetöö

ajal toitlustamine. Riigieelarves nähakse ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses

õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Koolilõuna

toetus ühe õpilase kohta on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt. Kehtiv koolilõuna toetuse

määr on 1 euro õppepäevas, kokku 175 eurot aastas.

Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei kohusta kohalikke omavalitsusi ega teisi kooli pidajaid

õpilastele tasuta koolilõunat tagama. Riigi üldhariduskoolides ja paljudes kohalikes

omavalitsustes on koolilõuna õpilase jaoks tasuta. Lisaks riigieelarvelisele toetusele panustab

ka kooli pidaja. Mitmes kohalikus omavalitsuses ja kõikides eraüldhariduskoolides on

koolilõuna kulude katmisse kaasatud ka lapsevanemad. Toimetulekuraskustes peredele

tagavad kõik kohalikud omavalitsused lapse jaoks tasuta koolilõuna.

Kutsehariduse statsionaarses õppes esmaõppe õppekavade järgi õppivate keskhariduseta

õpilaste koolilõuna kulude katmiseks on riigieelarves ette nähtud toetus, mis lähtub samadest

alustest nagu üldhariduskoolide puhul. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra

kehtestab kooli pidaja.

Riigieelarveline toetus on aastatega kasvanud esialgselt 0,78 sendilt 1 eurole. Toetus oli esialgu

mõeldud vaid põhikooliõpilastele, seda laiendati ka gümnaasiumiõpilastele.

Riigi üldhariduskoolidel oli 2023. aastal koolilõuna maksumus õpilase kohta 1,25 eurot (ilma

km-ta) päevas, kutseõppeasutustel 1 euro päevas. Kohalike omavalitsuste keskmine koolitoidu

(päeva)maksumus oli 2022. aastal saldoandmiku andmetel 1,64 eurot (sisaldab ka

hommikuputru, pikapäevarühma, õpilaskodu toitlustamist).

19

Tabel 2. Koolilõuna toetus riigieelarvest

2022 mln

€

2023 mln

€

2024 mln €

Riigi

üldhariduskoolid 2,08 2,59

3,4

Riigi kutsekoolid 2,41 2,49 2,8

Eraüldhariduskoolid 1,79 1,90 2,0

KOVi

üldhariduskoolid 24,2 24,80

24,4

KOKKU 30,44 31,78 32,6

Mahetoidu pakkumise toetamiseks koolieelsetes lasteasutuses ja üldhariduskoolides on

vahendid planeeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves. Toetuse eelarve oli

2022. aastal 673 500 eurot ja 2023. aastal 1 200 000 eurot. Toetust võivad taotleda munitsipaal-

ja eralasteaia pidajad ning munitsipaal-, riigi- ja erakooli pidajad. Toetuse määr ühe koolieelse

lasteasutuse lapse kohta on 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot ühes

kalendrikuus.

Toitlustamise korraldamisel on kohustus järgida rahvatervise seaduse alusel kehtestatud

tervisekaitsenõudeid. Nõuded koolitoidule ja toitlustamisele on kehtestatud sotsiaalministri

määrusega. Mahetoidu tootmist, märgistamist ja kontrolli reguleeritakse komisjoni määruse ja

mahepõllumajanduse seadusega.

Global School Feeding Survey 202113 raporti kohaselt on Eesti üks koolitoitu enam

panustavaid riike Euroopas ja maailmas nii riigieelarvest sihtotstarbelise toetusena kui ka

kohaliku omavalitsuse panusena koolilõunaks, lisaks rakendatakse mahetoidu meedet, puu-

juurvilja meedet ja koolipiima meedet.

3.4. Tervishoid

Eestis on ravikindlustatud kõik kuni 19-aastased rahvastikuregistri järgi põhielukohaga Eestis

elavad lapsed, kelle tervishoiuteenuste, sealhulgas hambaravi eest tasub Tervisekassa. Alates

sündimise hetkest registreeritakse laps abi kättesaadavuse tagamiseks ema järgi perearsti

nimistusse. Lastel on õigus saada regulaarseid tervisekontrolle ja -teenuseid, mis hõlmavad nii

füüsilist läbivaatust kui ka arengu jälgimist rahvatervise seaduse §-s 5 sätestatud põhimõtte

alusel, mille kohaselt on haiguste ennetamise vahendiks muu hulgas laste tervisliku arengu

tagamiseks ja tervisehäirete varajaseks avastamiseks tehtav laste ennetav arstlik

tervisekontroll. Selleks teevad lastearstid, perearstid, pereõed ja eriarstid koostööd. Jälgitakse

lapse arengut, kasvu, kaalu, kuulmist, nägemist ja kõnet. Lisaks aidatakse kujundada lapse

tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse kõigis terviseküsimustes.

13 School meal programs around the world: Results from the 2021 Global Survey of School Meal Programs © |

Health and Education Resource Centre (unesco.org).

20

Nakkushaiguste ennetamiseks tehakse vaktsineerimisi. Regulaarsete kontrollidega aidatakse

kujundada lapse tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse peret.

Lapse tervise jälgimise aluseks on Eestis juba aastaid kasutusel terve lapse jälgimise juhend,

mida uuendati viimati 2019. aastal ja osaliselt (silmakontrolli puudutavas) ka 2021. aastal. Selle

juurde on koostatud ka lapse tervise jälgimise kontrollkaart14, mis hõlmab lapse tervise,

sealhulgas vaimse tervise jälgimise tegevusi, vaktsineerimisi ja soovitusi hambaravi

külastamiseks. Samuti on kokku lepitud vanuserühmad ning pereõe, perearsti, ämmaemanda ja

kooliõe jälgimise vastutus.

3.4.1. Vaimse tervise probleemidega laste toetamine

2023. aastal ametisse asunud Vabariigi Valitsus nägi oma tööplaanis ette ettepanekute

väljatöötamist laste vaimse tervise parandamiseks. Sotsiaalministeerium otsustas täita

ülesannet sektoriteüleselt, käsitledes laste vaimset tervist mõjutavaid tegureid laiemalt. Selleks

kutsuti kokku töörühm kõikide ministeeriumite esindajatega, et laste ja noorte vaimse tervise

teemad leiaksid jälgimist ja kajastust kõigis riigi poliitikavaldkondades. Töörühma peab 2024.

aasta jooksul välja töötama ettepanekud muudatuste tegemiseks nii füüsilises kui sotsiaalses

keskkonnas mistahes eluvaldkonnas ja tasandil.

Laste vaimse tervise olukorra paremaks mõistmiseks ja parandamiseks algas 2023. aastal ka

suuremahuline uuring, mis valmib 2024. aasta lõpuks ning on aluseks edaspidisele regulaarsele

laste vaimse tervise seirele.

Sotsiaal- ja tervisevaldkond on teinud ka viljakat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga,

et muuta õpikeskkond laste arengut ja heaolu toetavamaks, koostöös on välja töötatud ja

korraldatud laste vaimse tervise alaseid koolitusi, sealhulgas koolitused traumakogemusega

laste paremaks toetamiseks koolis. Tervise Arengu Instituut arendab koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise programmi

alates 2022. aastast. Haridus- ja Noorteamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel

kohandamas Eesti koolides kasutamiseks tõenduspõhist vaimset tervist toetavat ja suitsiide

ennetavat programmi YAM (Youth Aware of Mental Health). Programmi rakendamise

ettevalmistamisel tehakse koostööd ka tervisevaldkonnaga. Praegu toimuvad programmi

kasutust ettevalmistavad tegevused (nt koolituste ettevalmistamine jmt).

Parandatud on vaimse tervise abi ja füsioteraapia kättesaadavust tervishoiusüsteemis. 2023.

aasta 1. oktoobril jõustus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus, millega kehtestati

psühholoogilise ravi, füsioteraapia ja logopeedilise ravi iseseisva osutamise nõuded. Selle

muudatusega on nimetatud teenuste osutajad võrdsustatud teiste tervishoiutöötajatega ning nad

said seeläbi õiguse hakata edastama raviandmeid tervise infosüsteemi, mis soodustab

spetsialistide omavahelist infovahetust ning tagab parema ravikvaliteedi ja järjepidevuse.

Ühtlasi võimaldas selline muudatus alates 2023. aasta 1. oktoobrist Tervisekassal sõlmida

14 https://www.ravijuhend.ee/uploads/userifles/Lapse_tervise/Kontrollkaart_A4.pdf.

21

teenusepakkujatega psühholoogilise ravi rahastamiseks otselepinguid. Inimestel tekis seeläbi

perearsti saatekirja olemasolul võimalus pöörduda endale sobiva Tervisekassaga lepingus

oleva praksise poole ning ravi eest tasub Tervisekassa.

Lastele on vaimse tervise abi võimalusi püütud kättesaadavaks teha ka väljaspool

tervishoiusüsteemi – koolide tugispetsialistid, Rajaleidja keskused üle Eesti,

õppenõustamiskeskus Tallinnas ja Perepesad mitmes kohalikus omavalitsuses pakuvad

psühholoogilist abi ja tuge. Sotsiaalkindlustusameti korraldamisel töötab Lasteabiliin 116 111,

kus laps saab nii telefoni kui chat’i kaudu veebis anonüümselt oma muret kurta.

Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa on aastaid rahastanud ka Peaasjad MTÜ

noortenõustamise teenuseid, sealhulgas Peahea nõustamist. Kolmandat aastat järjest toetab

Sotsiaalministeerium taotlusvooru kaudu ka maavalitsuste vaimse tervise teenuseid ja

tervisekeskustesse psühholoogide palkamist. Sellele kõigele lisanduvad veel era- ja

mittetulundussektori ettevõtmised.

3.4.2. Erivajadusega ja puudega laste toetamine

2023. aastal valmistati ette rehabilitatsiooniteenuste reformi ning koostati sotsiaalhoolekande

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Tegevus on osa

erivajadusega laste tugiteenuste reformist ja selle eesmärkide täitmisest. Abisüsteemi lihtsus ja

terviklikkus, abivajaduse varane märkamine ja tõhusa abi hea kättesaadavus parandavad perede

võimalusi keskenduda abivajava lapse toetamisele ning aitavad ennetada hoolduskoormuse

suurenemist, vähendades seejuures pikaajalist sõltumist sotsiaalteenustest ja -toetustest.

Muud erivajadusega laste tugisüsteemi reformi raames ellu viidud tegevused, mis toetavad

erivajadusega ja puudega lapsi tervishoiu vaatest:

● 2023. aastal valmis „Muutumatu seisundi diagnoosi alusel abivajaduse määramise ja

tugiteenuste proaktiivse pakkumise analüüs“. See on aluseks tervise-, sotsiaal- ja

haridusvaldkonna vahelise automaatse andmevahetuse loomisele. IT-arenduste toel

luuakse süsteem, kus lapsevanem ei pea enam ise erinevatest valdkondadest abi otsima,

vaid riik ja kohalik tasand võtavad perega proaktiivselt ühendust ning pakuvad tuge ja

teenuseid. Lähtutakse andmete ühekordse küsimise põhimõttest ning luuakse töölaud, kus

kõigil osapooltel on juurdepääs enda tööks vajalikele andmetele.

● Vabariigi Valitsus otsustas 2023. aastal suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste

ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal

5 miljonit eurot. Vabariigi Valitsus toetab harvikhaigustega lapsi järgneva nelja aasta

jooksul kokku 20 mln euroga. Harvikhaigustega laste raviks ja lapseeas alanud ravi

jätkamiseks jõuab toetus heategevusfondide kaudu abivajajateni.

● 2022. aastal valmistati ette muudatus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel saada

andmeid laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. 2023. aastal loodi automaatne

andmevahetus, et kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal tekiks õigus potentsiaalselt

abivajavaid peresid proaktiivselt abistada, ennetades seeläbi abivajaduse süvenemist.

● 2022. aastal valmistati ette muudatus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel kasutada

riigieelarvest eraldatavat toetust (toetusfondi vahendeid) senise raske ja sügava puudega

22

laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Lisaks

võimaldab muudatus kohalikel omavalitsustel kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste

(lapsehoid, tugiisik, sotsiaaltransport) asemel sellise toe osutamiseks, mis ennetab

abivajaduse süvenemist ja aitab vähendada perekonna hoolduskoormust. Muudatus jõustus

2023. aasta jaanuaris.

● 2021. aastal lisati Tartu Ülikooli geneetikakeskuse ettepanekul harvikhaiguste nimekirja

veel kuus diagnoosi. See aitab peredel jõuda riigi pakutava sotsiaaltoetuseni ning ennetada

abivajaduse süvenemist ja tüsistuste tekkimist, mis halvendaks oluliselt laste elukvaliteeti.

Puudega lastele kogu ühiskonnaelust osavõtmiseks ligipääsu tagamist toetab seadusandlik

raamistik, praktilises elus on veel probleeme, mida võib tõenäoliselt põhjendada vähese

teadlikkuse ja piiratud ressurssidega. Positiivne on see, et ligipääsetavuse arendamine on

aktiivselt eri asutuste päevakorras ja lõimitakse üha enamatesse valdkondadesse.

Eesti on üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja

teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. Sellega seoses on Riigikogu 30. mail 2022. a vastu võtnud

toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse, mille nõudeid kohaldatakse alates 2025. aasta 28.

juunist turule lastavate toodete ja osutatavate teenuse suhtes. See puudutab näiteks e-lugereid,

makseterminale, piletiautomaate, üldotstarbelisi arvuti riistvarasüsteeme ja selle

operatsioonisüsteeme, mis omakorda mõjutab positiivselt laste ligipääsu inforuumile, õppele

ja igapäevastele iseseisvatele tegevustele.

Avaliku teabe seadusesse on aastast 2018 üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2016/2102, mille alusel peavad avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused järgima

Euroopa digiligipääsetavuse standardit EN 301 549. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet avaldas 22. detsembril 2023. a raporti „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2023.

aastal“. Selles välja toodud mittevastavuses nõuete protsent on põhjaliku seire käigus

tuvastatud standardiga mittevastavuses olevate nõuete protsent kõigist domeeni testitud

alamlehtedele/mitte-veebilistele dokumentidele kehtestatud kohustuslikest nõuetest.

Kontrollitud lehtede mittevastavuses nõuete protsent varieerus vahemikus 13–19%, keskmine

oli 16%. Veebide puhul, mis olid sattunud valimisse 2022. aastal ja uuesti 2023. aastal, oli

mittevastavuses nõuete protsent vähenenud 1–8%. Regulaarne seire ja teavitustegevus aitavad

ligipääsetavuse paranemisele kaasa. Ligipääsetavad veebilehed võimaldavad lastel leida

kõikvõimalikku vajalikku ja huvitavat infot ning õppida, sotsialiseeruda ja saada teada neile

mõeldud tegevustest ja abivõimalustest.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kehtestab tingimused ehitistele, kus osutatakse

avalikkusele suunatud teenust, ja asulasisestele avalikult kasutatavatele teedele ja ehitistele,

mis peavad olema puudega inimestele ligipääsetavad. Need tingimused kohalduvad muu

hulgas sotsiaalelupindadele, haridusasutustele, terviseasutustele, kultuuriasutustele ja avalikule

tänavaruumile, mistõttu mõjutab nende järgimine oluliselt laste ligipääsu ühiskonnaelust

osavõtmisele. Järelevalvet teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, mille veebilehel

on kõigile kättesaadavad juhendid ja enesekontrollilehed. Amet tegeleb järjepidevalt

23

teavitustööga. Kliimaministeerium tegeleb 2024. aastal selle määruse muutmisega. Avalikke

teenuseid pakkuvate ehitiste ligipääsetavuse seis on ebaühtlane – on hästi ligipääsetavaid

asutusi, kuid ka neid, kuhu erivajadusega inimesed üldse ligi ei pääse. Sellest tulenevalt võib

tekkida olukord, kus laps reaalselt ei saa kodulähedases koolis käia, mis omakorda piirab

erivajadusega laste perede elukohavalikuid ja võimalust oma kogukonnas tegutseda. Kui laps

siiski hakkab käima ligipääsmatus koolis, tähendab see pidevat abivajadust, mis omakorda

mõjutab pere hakkamasaamist ja väärikustunnet. Seega on selle määruse uuendamine ja

laialdane rakendamine ning teadlikkuse kasv väga olulised.

Ligipääsetavuse osas toetub Eesti praegu suuresti Riigikantselei loodud ligipääsetavuse

rakkerühma 2021. aasta lõppraportile, mis sisaldas suurt hulka soovitusi kõikide

elanikkonnarühmade ja eri valdkondade ligipääsetavuse parandamiseks Eestis. Selle

koostamisel arvestati muu hulgas 2020. aastal Sotsiaalministeeriumi tellitud, Rakendusliku

Antropoloogia Keskuse koostatud laste ligipääsetavuse uuringuga. Selles jäi küll puudega laste

ligipääsetavus eraldi uurimata, kuid see on siiski edasiminek laste ligipääsetavusele tähelepanu

juhtimisel, mis on jõudnud ka ülikoolidesse. Eesti riik tegeleb jätkuvalt aktiivselt

ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimisega. Kuna rakkerühm käsitles nii puudega

inimeste kui ka laste ligipääsetavuse teemat ning need omakorda mõjutavad ka

hoolduskoormusega inimesi, peaks kõikide nende soovituste elluviimine kokkuvõttes mõjuma

lastele positiivselt. Aastal 2026 on plaanis kinnitada üleriigiline planeering „Eesti 2050“, milles

samuti rõhutatakse ligipääsetavust, kaasavat disaini ja kogu elukaare arvestamise olulisust

ruumiloomes. Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline, mille abil liiguvad need põhimõtted

kõikidesse alama taseme planeeringutesse, kui neid seal veel ei arvestata.

3.5. Tervislik toitumine

3.5.1. Tervislik toit haridusasutustes

Haridusasutustes tasakaalustatud toitumise edendamisel on tõhus terviklik lähenemisviis,

mis hõlmab järgmisi komponente:

 õppekavade täiendamine, sealhulgas toitumis- ja aiandusalane haridus,

 haridustöötajate ja lastevanemate teadlikkuse suurendamine,

 tasakaalustatud toiduvaliku ja tervislike toitumisvalikute kättesaadavuse soodustamine.

Laste toiduvalikut mõjutab sageli lihtne juurdepääs pakutavale toidule, mille puhul võib

välja tuua järgmised meetmed:

 Koolipuhvetis ja/või müügiautomaadis pakutav toit – Tervise Arengu Insituut koostas

2019. aastal materjali „Juhend lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides pakutava

toidu kohta“, mille abil saab lastele müügikohtades tervist toetavamaid valikuid

pakkuda. Aastatel 2024 ja 2025 on plaanis juhendit kaasajastada ja laialdasemalt

tutvustada.

 Toitlustus haridusasutustes – koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustamist

reguleerib sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. a määrus nr 8, milles sätestatakse nõuded

24

pakutavale toidule ning toidu energia- ja toitainesisaldusele. Määrus on uuendamisel

eelkõige lähtuvalt uuendatud toitumis- ja liikumissoovitustest. Määrus jõustub koos

rahvatervishoiu seadusega 2025. aasta suvel.

 Spetsiaalsed programmid, mille raames pakutakse haridusasutustes tasuta puu- ja

köögivilju – need programmid on näidanud positiivset mõju nii puu- ja köögiviljadega

seotud hoiakutele kui ka nende tarbimise kasvule. Koolidel on võimalik saada toetust

koolikava toetuse raames regionaalministri määruse alusel. Koolikava toetus hõlmab

haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning marjade pakkumise toetust, piima ja

piimatoodete (maitsestamata ja ilma lisanditeta kreeka jogurt, kohupiim ja kodujuust

ning hapendatud piimatooteid) pakkumise toetust ja kaasnevate haridusmeetmete

toetust.

 Mahetoidu pakkumine – alates 2022. aastast toetab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium mahetoidu pakkumist koolieelse lasteasutuse lastele ja

statsionaarses õppes õppivatele üldhariduskoolide 1.–12. klassi õpilastele.

COVID-19 pandeemia ajal oli paljudes kohalikes omavalitsustes tagatud kooli poolt

toitlustamine ka distantsõppele saadetud lastele. Seda korraldati enamasti toidupakkidena ja

vanema eelneva sooviavalduse alusel.

3.5.2. Kooliväline toiduabi

Toimetulekuraskustes inimestele on täiendavaks meetmeks toiduabi toetus, mille andmist

korraldab Sotsiaalministeerium. Toetus jaguneb riiklikult ostetud toiduabiks ja annetatud

toiduabiks. Alates 2023. aasta oktoobrist jagatakse riiklikult ostetud toiduabi koostöös Rimi

poeketiga toidukaartidena.

Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste

taotluste ja saajate alusel ning nende taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse

kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Toidukaarti ei taotleta eraldi, vaid see kaasneb

nimetatud toetustega juhul, kui sotsiaaltöötaja on hinnanud, et see on vajalik.

Lisaks ostetud toiduabile jagatakse puudust kannatavatele inimestele ka annetatud toiduabi

jooksvalt kogu aasta jooksul. Sihtrühma kuulub majanduslikult raskes olukorras olev füüsiline

isik või leibkond (vanem/hooldaja ja samal pinnal elavad lapsed), kelle abivajaduse on välja

selgitanud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Annetatud toiduabi on võimalik saada

vastavalt abivajadusele 1–4 x kuus. Annetatud toiduabi on õigus saada abivajaduse hindamise

kuul ja sellele järgneval kolmel kuul. Pikema abivajaduse korral hindab sotsiaaltöötaja

olukorda uuesti. Lisaks osutatakse abivajajatele ka supiköögiteenust. Supiköök on avatud

kõigile, kellel on raskusi rahalise toimetuleku ja sellest tulenevalt ka toidukorra tagamisega.

Osad kohalikud omavalitsused korraldavad abivajavatele lastele toitlustust, sealhulgas sooja

toitu ka koolivaheaegadel.

25

3.6. Sobiv eluase ja muud tegevusvaldkonnad Eesti lastegarantii tegevuskavast

Sotsiaalhoolekande seadusest (Riigikogu poolt vastu võetud 9. detsembril 2015) tulenevalt

peab kohalik omavalitsus kindlustama eluruumi kasutamise isikule, kes ei ole

sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele

vastavat eluruumi tagama. Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise,

endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi

kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Eluruumi kasutamise võimaluse

kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses

keskkonnas. Isikule kasutada antud eluruum peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel

kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele, isiku ja tema perekonna põhjendatud vajadustele

ja perekonna suurusele. Kokkuvõttes tähendab see seda, et kohalik omavalitsus peab aitama

eluruumid vajaduse korral ligipääsetavaks muuta ning selle käigus ei tohi piirata inimese

vabadust elukohta valida.

Alljärgnevalt on välja toodud Eesti lastegarantii tegevuskava meetmed, mille eesmärk on

ennetada abivajadust ja toetada abivajavaid sihtrühmi. Osad meetmetest aitavad maandada

riske, mis on seotud sobiva eluaseme leidmisega.

3.6.1. Perede majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav

sotsiaalkaitsesüsteem

Toetused suurendavad vanemate kindlustunnet ja aitavad peredel paremini toime tulla, kuid

laste vaesust mõjutavad peamiselt vanemate tööturustaatus ja leibkonna koosseis. Suurem

vaesusrisk esineb peredes, kus ülalpidajaid on võrreldes ülalpeetavatega vähem, näiteks

üksikvanemaga ja lasterikastes peredes.

Absoluutne vaesus näitab kui suur osa ühiskonnast ei suuda ennast ära elatada. Absoluutse

vaesuse määr kuni 18-aastaste laste seas tõusis 1,3%-lt 2021. aastal 4%-le 2022. aastal ja

tööealiste elanike seas 1,9%-lt 2021. aastal 4,1%-le 2022. aastal. Lastega leibkondadest

suurenes kõige enam absoluutne vaesus ühe vanemaga leibkondades: 4,2%-lt 2021. aastal

12,7%-le 2022. aastal, kuid ka kolme või enama sõltuva lapsega paaride leibkondades: 1,9%-

lt 2020. aastal 4,3%-le 2022. aastal. Absoluutses vaesuses olevate perede osakaalu suurenemine

oli tingitud elukalliduse tõusust.

Vanemahüvitise eesmärk on toetada töö ja pereelu ühitamist, pakkudes lapsevanematele

asendussissetulekut alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal. Ema vanemahüvitis ja isa

vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus. Jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel

jagatud õigus, võimaldades neil ise otsustada, kumb vanem hakkab hüvitist saama, ja seda

paindlikult jagada. Viimane vanemahüvitise reform muutis vanemahüvitise jagamise veelgi

paindlikumaks ja vanemahüvitise saamise ajal töötamise kuist brutotulu määra tõsteti.

26

Süsteemi suurem paindlikkus on kasvatanud isade osakaalu vanemahüvitise saajate seas.

2023. aasta septembri lõpu seisuga sai vanemahüvitist 2817 isa ehk 17,4% kõigist

vanemahüvitise saajatest. 2017. asta 31. jaanuari seisuga sai vanemahüvitist 1509 isa ehk 8%

kõigist vanemahüvitise saajatest. Isade arv ja osakaal vanemahüvitise saajate seas on

kahekordistunud.

2018. aasta 1. märtsi seadusemuudatus on hüvitise saamisega samal ajal töötavate

lapsevanemate osakaalu enam kui kahekordistanud. Enne seadusemuudatust teenis töist tulu

kalendrikuus umbes kümnendik hüvitise saajatest. Alates märtsist 2018 on töise tulu saajate

osakaal kasvanud, moodustades kõikidest vanemahüvitise saajatest 2023. aasta septembris

24%.

Meeste tööhõive tase ei näi lapse vanusest oluliselt mõjutatud olevat, kuid naiste puhul on see

tegur oluline. 2018. ja 2022. aasta võrdluses on 0–2-aastaste lastega naiste hõivemäär kasvanud

44%-lt 66%-ni. Hõivelõhe meestega on nende aastate võrdluses vähenenud 44%-lt 28%-ni.

Erinevate peremudelite hulgas on enim haavatav sihtrühm ühe vanemaga pered. Selleks et

ennetada ja vähendada vaesusriski ühe vanemaga peredes on käivitunud isakande

sekkumisuuring, mille raames töötatakse välja meetmed, mis aitavad vähendada isa (teise

vanema) kandeta laste arvu. Selle tulemusena tagatakse lastele, kelle teine vanem on elus ja

teada, majanduslik ja emotsionaalne tugi ning turvatunne.

Tõstetud on ühe vanemaga peredele mõeldud toetusi. 2023. aasta 1. jaanuarist tõusis

üksikvanema lapse toetus 19.18 eurolt 80 eurole, 2024. aasta 1. jaanuarist tõusis elatisabi

100 eurolt 200 eurole.

Järgmise sammuna on plaan tuua lastega peredele mõeldud toitjakaotuspension üle

perehüvitiste seadusesse. Kui praegu makstav toitjakaotuspensioni suurus sõltub surnud

vanema vanaduspensionist ja varieerub väga suures ulatuses (8 euro ja 2000 euro vahel) ega

paku kõikidele toitja kaotanud lastele piisaval määral majanduslikku tuge, siis plaanitava

muudatuse järel 2026. aastal hakkavad kõik toitja kaotanud lapsed saama ühetaolist

indekseeritavat toetust, mis katab vähemalt poole lapse ülalpidamiskulust.

Vanemluse toetamisel mängib olulist rolli riikliku perelepitussüsteemi käivitumine 2022. aasta

1. septembril. Selle aja jooksul on perelepitaja abil sõlmitud 225 vanemluskokkulepet. Teenust

saanud perede arv (üle 700 pere) on algselt prognoositust oluliselt suurem. See näitab teenuse

vajalikkust, et säästa peresid pikkadest kohtuvaidlustest, kus kõige suuremaks kannatajaks on

enamasti lapsed.

Eestis on praegu 34 lepingulist perelepitajat, kes pakuvad teenust Eesti kõigis piirkondades.

2024. aastal alustatakse perelepitusteenuse mõjuanalüüsi tegemist, et selgitada välja kahe

esimese tegevusaasta tulemuste põhjal teenuse edasiseks arendamiseks ja täiendamiseks

vajalikud sammud.

27

3.6.2. Vanemaharidus ja vanemlust toetavate teenuste pakkumine ja arendamine

Tervise Arengu Instituut tegeleb perede ja vanemahariduse valdkonna arendustegevustega.

Lapsevanematele pakutakse tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi,

mis hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi (Parent Basic

Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele mõeldud jätkuprogrammi (Advanced Parent).

Programmi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste

väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Tervise Arengu Instituut toetab kohalikke

omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude katmisel. 2023. aasta alguseks on

vanemlusprogrammi rakendanud 79 kohalikust omavalitsusest 74, kellest enamik rakendab

programmi vähemalt üks kord aastas. Programmi viivad ellu 124 grupijuhti, kes on saanud

vanemlusprogrammi väljaõppe. Teavitustöö vanemaharidusest ja positiivset vanemlust

järgivatest kasvatusmeetoditest on jätkuv protsess, et suurendada lapsevanemate teadlikkust

lapsevanema rollist ja oskusi positiivse vanemluse kasvatusmeetodite kasutamisel.

Sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid viivad aastatel 2022–2024 ellu tegevusi, mis on

suunatud laste kasvatamisele, lastega perede väärtustamisele ning vanemluse ja peresuhete

toetamisele. Nende tegevuste raames suurendatakse vanemahariduse koolitajate arvu ja

testitakse tasakaalukama vanemluse grupitöö mudelit, mille eesmärk on toetada traumeeritud

vanemaid ja ennetada vanema lapseeast tuleneva traumatisatsiooni kahjulike mõjude

ülekandumist järgmistele põlvkondadele.

Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest toetatakse aastatel 2021–2027 täiendavalt

vanemlike oskuste arendamist ja toetamist ning laste riskikäitumise ennetamist. Fookusesse on

võetud lapseootel ja lapse saanud perede toetamine ning suurendatakse lapsevanemate

teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks

on igas eas (0–13-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate

ennetustegevuste arendamine ja üle-eestilise kättesaadavuse parandamine, muu hulgas

pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele ja nende osaluse

suurendamisele vanemaharidusprogrammides.

Aastatel 2023–2027 toetatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest kohalikes

omavalitsustes pereteenuste loomist ja arendamist. Eesmärk on luua ja arendada ennetus- ja

peretöökeskusi, suurendades seeläbi kohalike omavalitsuste poolt peredele pakutavate teenuste

arvu ja nende kättesaadavust. Sihtrühm on 0–7-aastaste lastega pered. Tegevuste arendamisel

juhindutakse Sihtasutuse Lapse Heaolu Arengukeskus (LaHe) loodud tegevusmudelist. LaHe

on välja töötanud ja 2022. aastal testinud ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudelit nimega

Perepesa. Perepesa eesmärk on pakkuda süsteemset lahendust, kuidas toetada kohalikke

omavalitsusi lastele ja peredele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel

ning peredega tehtava ennetustöö tulemuslikkuse suurendamisel. Aastaks 2027 on Eestis välja

arendatud 18 Perepesa.

28

Lapse Heaolu Arengukeskus viis ajavahemikus september 2021 kuni august 2023 Norra

toetusel ellu projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“. Projekti käigus

töötati välja tegevusmudel, mis hindab ja leevendab lapseootel ja lapse saanud pere heaolu

mõjutavaid riske ämmaemanda sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu. Ajavahemikus mai 2022

kuni märts 2023 tegid ämmaemandad koduvisiitide mudeli pilootprojekti raames

kodukülastuse 330 perele. Veidi üle kolmandiku peredest vajas ka korduvat koduvisiiti.

Ämmaemand aitab peredel kohaneda lapse sünniga kaasneva elumuutusega ja saab varakult

märgata, kui perel on vaja lisatuge. Pilootprojekt oli edukas ja Sotsiaalministeerium kavatseb

ämmaemanda koduvisiitide teenuse edendamisega jätkata.

3.6.3. Abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamine valdkondadeüleses koostöös

Abivajavate laste toetamisel valmistati 2022. aastal ette muudatus, mis võimaldab kohalikel

omavalitsustel saada andmeid laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. 2023. aastal

loodi automaatne andmevahetus, et kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal tekiks õigus

potentsiaalselt abivajavaid peresid proaktiivselt abistada, ennetades seeläbi abivajaduse

süvenemist.

Sama aastal valmistati ette ka muudatus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel riigieelarvest

eraldatavat toetust (toetusfondi vahendeid) kasutada senise raske ja sügava puudega laste

sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Lisaks loodi

kohalikele omavalitsustele õigus kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste (lapsehoid, tugiisik,

sotsiaaltransport) asemel sellise toe osutamiseks, mis ennetab abivajaduse süvenemist ja aitab

vähendada perekonna hoolduskoormust. Muudatus jõustus 2023. aasta jaanuaris.

2023. aastal valmis lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis

seadis eesmärgiks ennetuse, valdkondadeülese koostöö ja abi ning lastekaitsesüsteemi ja selle

kvaliteedi arendamise. Eesmärkide saavutamiseks on vaja teha nii regulatiivseid muudatusi kui

ka toetada praktika kujundamist. Õigusloome muudatused viiakse ellu kahes etapis, millest

esimene muudatuste pakett esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aasta aprillikuus. Selle

muudatusega tõstetakse esile lastega töötavate spetsialistide rolli abivajavate laste märkamisel,

luuakse n-ö kõrgendatud teavitamiskohustuse regulatsioon ning täpsustatakse sellega kaasneva

andmevahetuse ja andmekaitse põhimõtteid. Järgmised muudatused valmistatakse ette

2024. aastal ning need esitatakse Vabariigi Valitsusele 2025. aastal. Lisaks praktilistele

muudatustele testitakse alates 2024. aasta lõpust lapse ja perekeskset juhtumikorraldusmudelit,

et eduka katsetuse korral toetada ühetaolise mudeli rakendamist edaspidi juba üle riigi. Esimese

sammuna valmib juhtumikorraldusmudelite võrdlev analüüs 2024. aasta suvel, millest

lähtuvalt tehakse edasine mudeli valik. Lastekaitsetöö tõhustamiseks ja kvaliteedi tagamiseks

uuendatakse lastekaitsetöös kasutatavat IT-keskkonda, kus põhitegevused on planeeritud alates

2025. aastast. Lastekaitsetöötajate baashariduse ja riiklikku täienduskoolituse uuendamise

protsess algab 2024. aasta keskpaigas.

3.6.4. Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus

29

Perepõhise asendushoolduse osakaal oli 2022. aastal 67%. Kuigi see jäi tegevuskavas

eeldatavast ühe protsendipunkti võrra madalamaks, viidi ellu mitmeid tegevusi teenuste

kvaliteedi parandamiseks ja perepõhise hoolduse edendamiseks.

2023. aastal valmis sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamiskavatsus

perepõhise asendushoolduse edendamiseks. Peamised ettepanekud puudutasid kasuperede

tugiteenuste süsteemi reguleerimist, kutseliste hooldusperede regulatsiooni loomist,

eestkosteperede suuremat toetamist ja lapsendatute identiteediõiguse tagamist. Regulatiivsed

muudatused valmivad mitmes etapis Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös.

Esimese muudatusena jõuab Vabariigi Valitsusse kasuperede tugiteenuste süsteemi loomine

2024. aasta aprillis. Muudatuse tegi võimalikuks riigieelarvest 1,5 miljoni euro eraldamine, mis

võimaldas alates 2024. aastast viia teenuste pakkumine riigieelarvesse senise projektipõhise

tegevuse asemel.

Alates 2023. aastast viidi asendushoolduse riiklike koolituste pakkumine Tervise Arengu

Instituudist üle Sotsiaalkindlustusametisse ning suurendati oluliselt riigieelarvelisi vahendeid

koolituste läbiviimiseks. See võimaldas varem ESFi vahendite toel toimunud töötajate

ettevalmistuse ja täienduskoolitused viia täiemahuliselt riigieelarvesse. Koolitustest pakuti nii

töös ettevalmistavalt nõutud koolitust kui ka täienduskoolitusi, muu hulgas pöörati olulist

tähelepanu töötajate traumapädevuse arendamisele.

ESFi vahendite toel jätkati kriisihooldusperede ja kutseliste erihooldusperede teenuse

arendamist ja pakkumist. Sellise valmisoleku ja sobivusega peresid on raske leida. Teenuse

regulatiivne lahendus on plaanis ette valmistada 2024. aastal.

Olulisel määral on panustatud teavitustegevustesse, et normaliseerida perepõhist

asendushooldust ja tõmmata ligi uusi hooldusperesid. Valminud on hulgaliselt materjale, mis

on suures osas koondatud kasuperede temaatikat käsitlevale veebilehele. Muu hulgas on kahel

järjestikusel aastal rahvusringhäälingu telekanalites ilmunud eesti ja vene keeles saatesari

„Koduteel“, mis on tutvustanud nii asutusepõhise kui ka perepõhise hoolduse võimalusi.

Alates 2024. aastast muutus asendushooldusteenuse rahastamisskeem ning riik toetab

kohalikke omavalitsusi varasema toetusfondipõhise skeemi asemel tulubaasi ja tasandusfondi

kaudu. Muudatus annab kohalikele omavalitsustele suurema paindlikkuse riigi poolt eraldatud

vahendite kasutamisel, sealhulgas näiteks perekonnast eraldamise ennetusse panustamiseks.

Aastatel 2023 ja 2024 valmisid nii asutusepõhise teenuse osutajate kui ka hooldusperede kohta

kompetentsimudelid15, mis toetavad teenuse kvaliteedi paranemist. Samuti valmis

kompetentsimudel asutusepõhise teenuse juhtidele. Mudelid on soovituslikud ning nende

ellurakendamiseks on Sotsiaalkindlustusamet korraldanud koolitus- ja seminaripäevi.

15 Eesti keeles on mudelid ja neid tutvustavad videod leitavad:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asendushoolduse-ja-jarelhoolduse-korraldamine.

30

3.6.5. Väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini

2022. aastal jõustusid lastekaitseseaduse muudatused, mis sätestasid lastemaja (Barnahus)

teenuse osutamise Eestis. Samuti loodi kohalikele omavalitsustele kohustus kaasata lastsemaja,

kui tegemist on seksuaalse väärkohtlemise või selle kahtlusega. Lastemaja on riigi teenus, et

toetada seksuaalselt väärkoheldud lapsi ja kahjuliku seksuaalkäitumisega lapsi. Lastemaja

teenuse mudelit on rakendatud Eestis alates 2017. aastast ning see on parandanud ohvritega

töötavate spetsialistide koostööd ja aidanud kaasa väärkohtlemise ennetusalaste tegevuste

elluviimisele. 2022. aastal avati Eestis neljas lastemaja, millega jõudis lõpule lastemajade

laienemise esimene ring.

2024. aasta kevadel valmis seaduseelnõu, milles rõhutatakse peamiste lastega töötavate

spetsialistide (sh õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huvihariduse spetsialistid jne)

kohustust teavitada lastekaitset abivajavast lapsest. Teatamisel tuleb spetsialistil edastada ka

teadaolevad andmed lapse abivajaduse kohta. Seaduseelnõuga reguleeritakse ka laiemalt

isikuandmete töötlemist lastekaitsetöös. Muudatused on planeeritud jõustuma 2025. aastal ning

selleks ajaks luuakse spetsialistidele ka abistavad tööriistad (vormid, juhendid, e-koolitus)

lapse abivajaduse märkamiseks ja sellest teavitamiseks. Need meetmed aitavad kaasa

abivajavast lapsest, sealhulgas väärkoheldud lapsest teatamise lihtsustamisele ja kiiremale

infovahetusele eri valdkondade vahel. Samuti aitavad need suurendada lastega töötavate

spetsialistide teadlikkust lastevastasest vägivallast ja parandada selliste laste märkamist.

Sotsiaalkindlustusamet alustab 2024. aastal e-õppematerjalide väljatöötamist

lastekaitsetöötajatele ja lastega töötavatele spetsialistidele, mis annavad neile teadmisi ja oskusi

mõista ja märgata perevägivalla, sealhulgas kaudse ja vaimse vägivalla mõju lapsele, et toetada

laste abivajaduse õigeaegset märkamist ja abini jõudmist.

Perevägivalla juhtumite puhul on naistel koos lastega võimalik abi saada naiste tugikeskustest.

Igas Eesti maakonnas asub üks tugikeskus, lisaks asub Tallinnas täiendavalt kaks ema-lapse

turvakodu. Lisaks turvalisele majutusele pakutakse tugikeskustes nii esmast psühhosotsiaalset

abi, nõustamist, psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Kui

sellisesse keskusesse jõuab ema koos lastega, on nõutav võtta ühendust lastekaitsetöötajaga

lapse abivajaduse hindamiseks ja toetamiseks.

3.6.6. Riskioludes noorte toetamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi

koordineeritava „Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027“

kaudu soovitakse pakutavate tegevustega vähendada noorte üldist tõrjutusriski ja ennetada

nende tööturult ja/või haridussüsteemist väljalangemist ning NEET-olukorda sattumisel tagada

võimalikult kiire ja sujuv naasmine haridussüsteemi või tööturule. Tegevuskava keskendub

kahele tegevussuunale: NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused, mis aitavad

individuaalse lähenemise abil noort toetada ja teda ühiskonda tagasi tuua, ja NEET-olukorda

31

sattumist ennetavad tegevused, mis on mõeldud universaalselt kõigile noortele. Erilist

tähelepanu pööratakse tõrjutusriskis noortele, kelle puhul on suurem tõenäosus katkestada

õpingud või kogeda tõrjutust tööturul.

Vastavalt lastegarantii tegevuskavas planeeritule kinnitas Haridus- ja Teadusministeerium

2023. aastal toetuse andmise tingimused „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“. Samuti tehti

ettevalmistavaid tegevusi NEET-olukorras olevate noorte tegevussuuna käivitamiseks.

Tegevusega toetatakse mobiilse noorsootöö rakendamist piirkondades, kus NEET-olukorras

olevate ja töötute noorte arv/osakaal on suurem, ning nendes piirkondades tagatakse

noorsootöö võimalusi kasutades, sealhulgas noore vabatahtlikus tegevuses osalemist toetades,

tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Põhiharidusega ja madalama haridustasemega noorte

puhul on tugitegevuste fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine.

Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevate noortega

töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuse toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu

arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide töö

spetsiifikast, töökeskkonnast ja arenguvajadustest.

Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuse edukat elluviimist,

arendamist ja jätkusuutlikkust. Muu hulgas toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi

ja noorsootöö organisatsioone tegevuste planeerimisel, rakendamisel ja tulemuslikkuse

hindamisel. Seiratakse ja analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikud

arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide, näiteks käsiraamatute, tugi- ja

juhendmaterjalide väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja

teavitustegevused.

2016. aastast toimib noortegarantii tugisüsteem, mis võimaldab Eesti kohalikel omavalitsustel

kaks korda aastas saada infot 16–18(26)-aastaste abivajavate laste ja noorte kohta, kes ei õpi

ega tööta ja võivad vajada lisatuge. Saadud info alusel saab kohalik omavalitsus proaktiivselt

tuge pakkuda. Noortegarantii tugisüsteem on alates 2022. aastast osa noortegarantii Eesti

tegevuskavast. Käivitunud on 13. seire.

Noortegarantii tegevuskava kaudu tagatakse spetsiifiline juhtumikorraldus mitmes

tegevussuunas, kus vastavalt valdkonnale pakutakse noortekeskset tuge. Proaktiivse

juhtumikorralduse lähenemise alusel hinnatakse esmalt lapse/noore abivajadust ja toetatakse

teda vajaduse korral võrgustikutöö põhimõtteid rakendades. Baasvajaduste tagamiseks toimub

koostöö kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunab perioodil 2023–2029 üle-eestilise

noortegarantii tugisüsteemi ja juhtumikorralduslikuks arendustööks 12 miljonit eurot.

Käimasoleva perioodi arendustöö aluseks on riiklik koosloomeline protsess, mille alusel valmis

kohalike omavalitsuste tarbeks NEET-olukorras ja -riskis noorte teenuste ja koostöömudel.

32

Loodud raamistik võimaldab ühtlustada arusaamasid laste ja noorteni jõudmisel ja nende

toetamisel.

4. NÄITAJAD

Euroopa Liidu sotsiaalkaitsekomitee näitajate alltöörühm (Indicators Sub-Group) töötas välja

ja leppis 2023. aasta novembris kokku esialgse näitajate raamistiku16 lastegarantii tegevuste

hindamiseks. Eesti lastegarantii tegevuskava meetmete eesmärkide täitmise jälgimiseks seati

esialgsed mõõdikud koos algtaseme ja sihttasemetega tegevuskava koostades. Tänaseks on

seatud mõõdikud uuendatud ja ühtlustatud.

Eesti lastegarantii tegevuskava mõõdikud ühtivad riiklike valdkondlike arengukavade

mõõdikutega (2022. aastal uuendati heaolu arengukava 2023–2030, mille käigus kohandati ka

mõõdikuid olukorra hindamiseks) ja on kooskõlas lastegarantii ELi tegevuskava raames

jälgitavate näitajatega. Eesti lastegarantii tegevuskava täitmist ja selle mõju hinnatakse ka

sisuliselt (ptk 3), kaasates selleks lisaks seatud tegevuskava mõõdikutele muid seonduvaid

lisaandmeid sihtrühma ja nende olukorra kohta.

Alljärgnevalt on esitatud Eesti lastegarantii tegevuskava mõõdikud ja vastavad näitajad,

sealhulgas algtasemed, viimatised teadaolevad andmed ja seatud sihttase aastaks 2025.

Tabel 3. Eesti tegevuskava mõõdikud tegevusalade kaupa

Teema/sihtrühm/mõõdik

Algtase

tegevuskavas

2022.

aasta tase

2023.

aasta tase

Sihttase

2025

1. Vanemaharidust ja vanemlust toetavate teenuste pakkumine ja arendamine

Sihtrühm: sihtrühmadeülene meede

Lapsevanemad, kes tunnevad, et

vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu

või kelle poole pöörduda või ei

söanda kellegi poole pöörduda

Allikas: Laste õiguste ja vanemluse

uuring, Sotsiaalministeerium.

Praxis

53%

(2018. a)

Järgmine

uuring on

plaanis

teha

2024. aasta

l

Järgmine

uuring on

plaanis

teha

2024. aasta

l

Langeb

Laste kehalise karistamise

aktsepteerimine vanemate poolt

Allikas: Laste õiguste ja vanemluse

uuring, Sotsiaalministeerium.

Praxis

42%

(2018. a)

Järgmine

uuring on

plaanis

teha

2024. aasta

l

Järgmine

uuring on

plaanis

teha

2024. aasta

l

Langeb

16 Dokument on allalaaditav siin: Monitoring and benchmarking frameworks - Employment, Social Affairs &

Inclusion - European Commission (europa.eu).

33

Teema/sihtrühm/mõõdik

Algtase

tegevuskavas

2022.

aasta tase

2023.

aasta tase

Sihttase

2025

2. Perede majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav

sotsiaalkaitsesüsteem17

Sihtrühm: sihtrühmadeülene

Laste absoluutse vaesuse määr

Allikas: Statistikaamet, Eesti

sotsiaaluuring

2,7%

(2020)

4%

(2022)

Andmeid

veel pole

≤ 2,7%

0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste

meeste ja naiste hõivelõhe

Allikas: Statistikaamet, Eesti

tööjõu-uuring

44,3 pp

(2020)

28,4 pp

(2022)

Andmeid

veel pole

Langeb

3. Abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamine valdkondadeüleses koostöös

Sihtrühm: sihtrühmadeülene meede

Hädaohus ja väärkoheldud lastega

seotud pöördumiste arv

Allikas: Sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregister

569

(2020. a)

718

(2022. a)

498

(2023. a

esialgsed

andmed)

Langeb

Perest eraldatud laste osakaal 0–

17-aastastest lastest

Allikas: Sotsiaalministeerium,

Statistikaamet

0,11%

(2020. a)

0,12%

(2022. a)

Andmeid

veel pole

Langeb

4. Õpivõimalused ja hariduse korraldus

Sihtrühm: sihtrühmadeülene meede

3-aastaste kuni kooliealiste laste

osakaal, kes on käinud koolieelses

lasteasutuses

Allikas: EHIS

91,6%

(2020)

91,6%

(2022)

Indikaatori

2023. a

tase ei ole

veel välja

arvutatud,

uueneb

veebruari

lõpuks

95%

17 Mõõdikud erinevad 2022. aastal esitatud Eesti tegevuskava vastavatest mõõdikutest, sest tegevuskava

esitamisel olid mõõdikud väljatöötamisel ning need on vastavaks muudetud lõplike Sotsiaalministeeriumi

heaolu arengukava mõõdikutega, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 23. veebruaril 2023.

34

Teema/sihtrühm/mõõdik

Algtase

tegevuskavas

2022.

aasta tase

2023.

aasta tase

Sihttase

2025

Põhikoolist väljalangejate määr

statsionaarse õppe kolmandas

kooliastmes (%):

kokku/poisid/tüdrukud

Allikas: EHIS

0,2/0,3/0,1

(2020)

0,3/0,4/0,2

(2022)

Indikaatori

2023. a

tase ei ole

veel välja

arvutatud,

uueneb

veebruari

lõpuks

Hoida taset

Õppetöölt väljalangejate määr

kutseõppeasutustes

(kutsekeskhariduse tasemel

1. õppeaastal) (%)

Allikas: EHIS

9,4

(2020)

10,7

(2022)

Indikaatori

2023. a

tase ei ole

veel välja

arvutatud,

uueneb

veebruari

lõpuks

< 11

5. Noortevaldkond

Sihtrühma: sihtrühmadeülene meede

Kohalike omavalitsuste osakaal

(%), kus noorsootöö teenused on

vähemalt „edasijõudnu“ tasemel

Allikas: minuomavalitsus.ee

5918

(2019)

39,219

(2022)

Andmed ei

ole veel

uuendatud,

indikaatori

2023. a

tase selgub

suvel 2024

6. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitlus ja -keskkonnad

Sihtrühm: sihtrühmadeülene meede

Õpilaste osakaal, keda ei ole

viimase kahe nädala jooksul

korduvalt kiusatud (%)

4. klass

8. klass

11. klass

Kutseõppeasutuses õppijad

67,8

74,2

89,1

-

(2020. aasta

andmed)

63,5

76,7

90

87,8

(2022)

60,9

69,8

88,1

86

(2023)

Tõuseb

Tõuseb

Tõuseb

-

18 Algtaseme osas on andmed võrreldes esitatuga täpsustunud, st 50-lt 59-le. 19 Muutunud on kohalike omavalitsuste noorsootöö teenuste hindamiskriteeriumid ja nendele vastavad tasemed.

Ei saa väita, et oleks toimunud teenuste kvaliteedi sisuline halvenemine.

35

Teema/sihtrühm/mõõdik

Algtase

tegevuskavas

2022.

aasta tase

2023.

aasta tase

Sihttase

2025

Alushariduse õpetajate osakaal, kes

nõustuvad, et lasteaed ja erinevad

lasteaiavälised spetsialistid, sh

arstid, tugi- ja

lastekaitsespetsialistid ning politsei

jt, teevad erivajadusega laste

toetamisel head koostööd

Allikas: Rahulolu-uuring

59,2 - Järgmine

mõõtmine

toimub

2024

aprillis-

mais,

andmed

saame

suvel

Tõuseb

Üldhariduskoolide õpetajate

osakaal, kes leiavad, et kool ja

erinevad koolivälised spetsialistid

sh politseinikud, nõustajad, arstid,

psühholoogid, noorsootöötajad jt

teevad hariduslike erivajadusega

laste toetamisel head koostööd

Allikas: Rahulolu-uuring

65,3 - Järgmine

mõõtmine

toimub

2024

veebruaris-

märtsis,

andmed

saame

aprilli

lõpuks

Tõuseb

Eesti laste ja noorte osalemine

kultuuris

Allikas: Kultuuriministeeriumi

uuring

Algtase selgita-

takse 2023

uuringuga

Tõuseb

7. Erivajadusega ja puudega laste toetamine

Sihtrühm: erivajadusega ja puudega lapsed

Nende puudega laste vanemate või

peamiste hooldajate osakaal, kes

ütlevad, et pole saanud kasutada

üldse või piisavalt sotsiaalteenust

või sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid

neid oma puudega lapse jaoks või

vajaksid enam20

Allikas: Puuetega lastega perede

toimetuleku ja vajaduste uuring

30%

(2017. a)

Uut

uuringut

pole tehtud

Uut

uuringut

pole tehtud

Langeb

Nende lapsevanemate osakaal, kes

6 kuud pärast lapsehoiu ja/või

puudega laste tugiteenuse saamise

algust on tööturul

Allikas: Sotsiaalministeerium

74,65%

(2018. a)

74% Jääb

samale

tasemele

või tõuseb

Jääb samale

tasemele või

tõuseb

20 Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase

aasta jooksul vajanud teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval

määral. Indikaator näitab seega katmata vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele.

36

Teema/sihtrühm/mõõdik

Algtase

tegevuskavas

2022.

aasta tase

2023.

aasta tase

Sihttase

2025

8. Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus

Sihtrühma: asendushooldusel viibivad lapsed

Mitteinstitutsionaalsele

asendushooldusele paigutatud laste

osakaal kõigist asendushooldusele

paigutatud lastest21

Allikas: Sotsiaalministeerium

65%

(2020. a)

67%

(2022. a)

Andmeid

veel pole

70%

9. Väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini

Sihtrühma: vägivaldsest perest ja vägivalda kogevad lapsed

Hädaohus ja väärkoheldud lastega

seotud pöördumiste arv

Allikas: Sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregister

569

(2020. a)

718

(2022. a)

498

(2023. a

esialgsed

andmed)

Langeb

Perest eraldatud 0–17-aastaste laste

osakaal

Allikas: Sotsiaalministeerium,

Statistikaamet

0,11%

(2020. a)

0,12%

(2022. a)

Andmeid

veel pole

Langeb

5. RAHASTAMINE

Käesolevas osas on välja toodud peamiste Eesti lastegarantii tegevuskavaga seotud meetmete

kulud riigieelarvest aastatel 2022–2024, mis panustavad tegevuskava täitmisse. Vajaduse

korral on tegevuse juurde lisatud allmärkus, millised teenused on arvestuses välja toodud

(tegevuspõhise riigieelarve programmide teenuste vaates). Tabelis 4 on välja toodud vaid

riigieelarvest rahastatavad tegevused (sh saadud välisvahendite arvel), sellele lisaks panustavad

erinevatesse tegevustesse ka kohalikud omavalitsused oma iseseisvate eelarvete kaudu. 2022.

aasta kohta näidatakse riigieelarve täitmise aruande andmeid, 2023. aasta kohta näidatakse

olenevalt valdkonnast kas tegelik kulu või lõplik eelarve ja 2024. aasta kohta raporteeritakse

kõigi tegevuste puhul prognoositavat kulu. Olenevalt tegevustest võib tegemist olla kogu

valdkonna kuluga, sest kulu lastegarantii sihtrühmadele ei ole võimalik kogukulust eristada.

Välja on toodud nii riigieelarve kulud kui ka üldisemad kulud ELi toetusmeetmest nende

tegevuste puhul, kus valdkonda arendatakse ELi toel.

Tabel 4. Eesti lastegarantii tegevuskavaga seotud kulud 2022–2024 (mln eurot)

21 Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel

asendushooldusel (perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu

ja arengut paremini toetavaks kui asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust).

37

Teenus 2022 2023 2024

RE EL RE EL RE EL

1. Vanemahariduse ja vanemlust

toetavate teenuste pakkumine ja

arendamine22

1,22 0 1,32 0,46 1,22 2,03

2. Perede majanduslikku toimetulekut

ning töö ja pereelu ühitamist toetav

sotsiaalkaitsesüsteem23

765,62 0 964,46 0 926,66 0

3. Vaimse tervise probleemidega

laste toetamine24

1,5 0 2,6 0 1,96

4. Abivajavatele lastele tõhusa ja

eesmärgipärase abi tagamine

valdkondadeüleses koostöös25

1,42 0,10 2,72 0,36 2,45 1,01

5. Õpivõimalused ja hariduse

korraldus

265,88 69,20 282,99 99,71 310,75 0,25

6. Noortevaldkond 4,61 1,05 5,00 4,61 4,91 3,82

7. Riskioludes noorte toetamine26 0,08 0,12 0,11 0,16 0,20 0,31

8. Õpetajate järelkasv ja areng,

õpikäsitlus ja -keskkonnad

33,28 10,87 66,06 24,29 86,79 18,37

9. Erivajadusega ja puudega laste

toetamine27

31,12 7,15 37,01 2,43 42,1 0,31

22 Kulud hõlmavad riigieelarvelistest kuludest Tervise Arengu Instituudi poolt elluviidavaid vanemahariduse

arendamise ja pakkumisega seotud tegevusi. ELi meetmest toetatakse täiendavate vanemlusprogrammide

arendamist ning kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste Perepesade loomist ja käigushoidmist. 23 Kulud hõlmavad kulutusi elatisabile, vanemahüvitisele, lapsevanema pensioni- ja ravikaitsele, peretoetusi ja

lapsepuhkuste tasu. 2023. aasta kohta näidatud lõplik eelarve. 24 Kulud hõlmavad Sotsiaalministeeriumi kulusid vaimse tervise valdkonna arendamisel strateegilise partnerluse

kaudu ning kohalikele omavalitsustele otse eraldatavaid toetusi vaimse tervise teenuste kättesaadavuse

parandamiseks kohalikul tasandil, samuti Tervisekassa kulusid arendusprojektidele noortenõustamise

valdkonnas. Kuludes ei kajastu sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonnast rahastatud teenuste pakkumine. 25 Kulud hõlmavad lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamise ja elluviimise,

lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimise kulusid ning strateegilise partnerluse

kulusid. 26 Kulud hõlmavad noortegarantii tugisüsteemi arendamist, testimist ja toetust kohalikele omavalitsustele. 27 Kulud hõlmavad puudega laste tugiteenuste arendamist ja pakkumist ning töö ja pereelu ühitamise

soodustamist, erivajadusega laste rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenust, puudega lapse sotsiaaltoetust ja

puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu.

38

Teenus 2022 2023 2024

RE EL RE EL RE EL

10. Asendushooldus ja perepõhine

asendushooldus28

20,30 1,33 22,87 1,54 3,11 1,09

11. Väärkoheldud lastele sujuva

teekonna loomine abivajaduse

märkamisest abini 29

1,89 0,22 3,93 0,75 4,32 1,45

6. ÕPPETUNNID JA EDASINE ARENG

Statistikaameti 2023. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel elas 2022. aastal (sissetuleku aasta

järgi) suhtelises vaesuses 16,0% ja absoluutses vaesuses 4,0% Eesti lastest. Absoluutne

vaesus30 Eestis näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Võrreldes

2021. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate laste osatähtsus 2,4 protsendipunkti võrra ja

absoluutses vaesuses elavate laste osatähtsus 2,7 protsendipunkti võrra. Suureks mõjutajaks

suhtelise vaesuse suurenemisel võib pidada eelkõige 2021. aasta teise pensionisamba

väljamakseid, mis tõstsid keskmist sissetulekut ning vähendasid lastega leibkondade hulgas

suhtelise vaesuse määra. Absoluutses vaesuses elavate laste arvu kasvu taga on 2022. aastal

toimunud suur hinnatõus, mis tõstis absoluutse vaesuse metoodika aluseks olevat

elatusmiinimumi piiri rohkem kui kunagi varem: 30% ehk 234 eurolt 303 eurole. See tähendab,

et lastega perede sissetulekud, sealhulgas erinevad toetused, ei kasvanud 2022. aastal

samasugusel määral. 2023. aastal oli mitu lastega perede toetuste tõusu (vt eespool), mis

panustavad laste vaesuse edasise kasvu peatumisse või vähenemisse. Ka teenuste puhul, mille

kaudu luuakse inimestele võimalusi paremaks toimetulekuks ja riskide ennetamiseks, on ellu

viidud olulisi tegevusi.

Siiski on lastegarantii tegevuskavaga seonduvalt ka väljakutseid. Lisaks valdkondlikele

kitsaskohtadele on edaspidi oluline tagada tegevuste suurem valdkondadeülene integreeritus

ning tegevuste raames tuleb veelgi enam sihitada meetmeid kõige haavatamatele

sihtrühmadele. Selleks tuleb veelgi tõhustada riigisisest koostööd ning kaasata lastegarantii

elluviimisse lisaks riigitasandile enam ka kohalikku tasandit ja partnerorganisatsioone.

28 Kulud puudutavad asendushooldusteenuse arendamise ja pakkumise rahastamise riigipoolset osa (sh kohalike

omavalitsuste toetusfondi kaudu kuni aastani 2023). 2023. aasta kohta on näidatud lõplik eelarve. Alates 2024.

aastast muutus rahastusskeem ning kohalikele omavalitsustele ei eraldata enam vahendeid toetusena, vaid

tulumaksu laekumise ja tasandusfondi kaudu. 29 Kulud hõlmavad riigi kulusid väärkohtlemise ennetamiseks, spetsialistide riigipoolseks koolitamiseks ning

seksuaalse väärkohtlemise kahtluse või ohvriks langenud laste abistamiseks lastemajade kaudu. 2023. aasta

kohta on näidatud lõplik eelarve. 30 Absoluutse vaesuse metoodikast täpsemalt Eesti Statistikaameti kodulehel https://www.stat.ee/en/avasta-

statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/absolute-poverty.

39

Samuti võib kitsaskohaks pidada andmeid laste heaolu kohta, mis on Eestis eri valdkondades

killustunud ning juba arendamisel olevates andmeid koondavates algatustes puudub täielik ja

kõikehõlmav ajakohane laste heaolu näitajate kogum. EMP ja Norra toetuste kahepoolsete

suhete fondi rahastusel on Sotsiaalministeerium koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga algatanud

projekti „Valdkondadeülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis – võimalused

Islandi praktika näitel“, mille eesmärk on analüüsida Islandi kogemust laste heaolu näidikulaua

väljatöötamisel ja hinnata analoogse näidikulaua rakendatavust Eestis, sealhulgas esitada

Islandi kogemuse alusel valdkondade põhiselt konkreetsed ettepanekud, kuidas võiks Eestis

jõuda laste heaolu näidikulauani, mis hõlmab erinevaid valdkondi ja arvestab võimalikult

terviklikult erinevaid lapse heaolu aspekte.

Näitajate puhul soovime edaspidi tegevuskavasse lisada või täpsustada näitajaid, mis

ilmestavad paremini tegevuskava meetmete rakendumist ja mõju sihtrühmadele. Üheks

selliseks näitajaks, mida tuleb täpsustada, on vägivalda ja väärkohtlemist kogenud laste arv.

Praegu puudub Eestis selle sihtrühma puhul riigiülene ühtne metoodika, kuigi tegemist on ühe

olulise abivajavate laste sihtrühmaga. Praegu kogutakse andmeid erinevate valdkondade kaudu

ning need annavad teavet valdkonnaspetsiifiliste tegevuste või teenuste kohta. Näeme

probleemile lahendust näidikulauasüsteemi arendamise kaudu, kus lastevastane

vägivald/väärkohtlemine saab üheks mõõdetavaks teemaks.

Tegevuskava on vaja täiendada ka seoses laste vaimse tervise indikaatoritega. Praegu jälgitakse

kümneid erinevaid näitajaid, kuid ühtne näitaja puudub. Olukorra seiramiseks sobilikud

näitajad selguvad laste vaimse tervise kohta tehtavast analüüsist, mis valmib 2024. aastal.

Analüüsimist vajab ka riskinoori puudutavate indikaatorite asjakohasus ja piisavus, kuna

tegevustesse panustavad mitu valdkonda ja seotud programmi. Eelkõige vajavad kokku

leppimist lastegarantii tegevustega sobituvad mõõdikud.

7. KOKKUVÕTE

Eesti lastegarantii tegevuskava täitmine kulgeb planeeritult ning olulisi hilinemisi tegevustes

ei ole ilmnenud. Tegevuskava eesmärgid on kooskõlas Eesti riigisiseste eesmärkide ja valitsuse

tegevusprogrammi tegevustega, samuti on lähtutud muudest riigi pikaajalistest

strateegiadokumentidest ja arengukavadest. Kuigi vaesusnäitajates esines vaadeldaval

perioodil mõningane tõus, liigub Eesti nii elluviidud kui planeeritud tegevusi arvestades

kokkuvõttes vaesuses ja tõrjutuses olevate laste arvu vähendamise eesmärgi suunas.

Olulist tähelepanu pööratakse Eestis perehüvitiste süsteemi arendamisele, kus esmaseks

sammuks on peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüsi tegemine 2024. aastal, et koondada

täiendavad ettepanekud, mis parimal viisil toetaksid pereplaneerimist, majanduslikku

toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist. Perepoliitikameetmete arendamisel võib esile tõsta

üksikvanemate toetamiseks välja töötatud meetmeid, mis toetavad mõlema vanema osalust

lapse kasvatamisel, rahumeelsete kokkulepete sõlmimist perelepitussüsteemi vahendusel ja

üksikvanema peres kasvavatele lastele õiglasema toetusskeemi väljatöötamist. Olulist

40

tähelepanu saab ka vanemlusvaldkonna arendamine, et pakkuda vanematele asjakohast tuge nii

enne sündi kui ka edasises kasvatusprotsessis.

Käima on lükatud ja ellu on viidud ka suuremaid reforme nii sotsiaal-, haridus- kui ka

tervisevaldkonnas. Sotsiaalvaldkonnas on suuremad muudatused planeeritud seoses

erivajadusega laste toetamise ja lastekaitsesüsteemi arendamisega, kuid jätkatakse ka

väärkohtlemise ja perevägivalla all kannatanud laste abistamise arendamist ja

asendushoolduses perepõhise hoolduse edendamist. Olulist tähelepanu pööratakse vaimse

tervise probleemide ennetamisele ja abi tõhustamisele, sealhulgas on eesmärk sihitada

probleemi lahendamist valdkondadeüleselt. Samuti on tähtsal kohal sotsiaal- ja

tervishoiuvaldkonna integratsioon, mis peab korrastama mõlemast süsteemist abi osutamise

põhimõtteid ja nende kokkupuutekohti. Ühe olulise positiivse näitena juba rakendunud

muudatuste kohta võib tuua 2023. aastal jõustunud muudatuse, millega riik võimaldab

kohalikele omavalitsustele puude raskusastet taotlenud laste puhul automaatset andmevahetust.

Automaatne andmevahetus võimaldab kohalikel omavalitsustel nende haldusterritooriumil

olevatest abivajavatest lastest teadlikuks saada ja neile proaktiivselt tuge pakkuda, ilma et pered

peaksid ise abi taotlemiseks kohaliku omavalitsuse poole pöörduma.

Samuti on olulised reformid planeeritud haridusvaldkonnas, kus suurem tähelepanu koondub

alushariduse valdkonna korrastamisele, eestikeelsele õppele üleminekule ja

õppimiskohustusliku eapiiri tõstmisele. Mitmekesine on ka noortele ja riskinoortele suunatud

meetmete pakett, mis pakub nii ennetavaid tegevusi riski sattumise ärahoidmiseks kui ka

riskinoorte toetamiseks. Üheks edukaks näiteks võib tuua koolitoidu valdkonna, kus Eesti on

üks enam panustavaid riike Euroopas ja maailmas nii riigieelarvest sihtotstarbelise toetusena

kui ka kohalike omavalitsuste panusena koolilõuna tagamisse. Lisaks on planeeritud meetmeid

tervisliku toidu tagamiseks, sealhulgas puu- ja juurvilja, mahetoidu ja koolipiima pakkumine.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / ESTONIA / +372 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Reg. no 70001952

European Commission [email protected]

Our ref. 10.04.2024 No 6-1/950-1

Estonian Child Guarantee Report 2024 Dear Ms Olga Jablonowska We are pleased to hereby deliver to you the Estonian Child Guarantee Report, available in both English and Estonian languages. Yours sincerely, Hanna Vseviov (Deputy Secretary General for Social Affairs)

Encl. ECG report Estonia 2024 Lastegarantii raport 2024 Eesti Helen Jõks [email protected]