Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2024-2029 kinnitamine

KÄSKKIRI

xx.xx.202x nr …..

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava

aastateks 2024-2029 kinnitamine

Käskkiri kehtestatakse taimekaitseseaduse § 793 lõike 3 alusel:

1. Kinnitan „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2024-

2029“ (Lisa).

2. Avaldada „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2024-

2029“ ministeeriumi veebilehel.

Saata: kantsler, asekantslerid, osakonnad, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu

Teadmuskeskus, Eesti Maaülikool.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

EELNÕU

08.04.2024

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

Põllumajandus- ja Toiduamet

Maaelu Teadmuskeskus

Eesti Maaülikool

09.04.2024 nr 1.4-3/464

Eelnõu avalikuks konsultatsiooniks esitamine

Teatame regionaalministri käskkirja „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava

aastateks 2024-2029 kinnitamine” eelnõu avalikuks konsultatsiooniks esitamisest eelnõude

infosüsteemis. Ootame Teie tagasisidet kuni 26. aprillini 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisad:

1. KK_Taimekaitse_tegevuskava_2024_EIS.pdf

2. Taimekaitse_tegevuskava_2024_EIS.pdf

Veiko Kastanje

[email protected]

Kinnitatud regionaalministri

... käskkirjaga nr

Taimekaitsevahendite säästva

kasutamise tegevuskava 2024–2029

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

2

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 2

Peamised mõisted ....................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5

Mõõdikud……………………………………………………………………………………......

..........................................................7

1 Õiguslik alus ja seos teiste arengudokumentidega .................................................................. 8

1.1 Taimekaitseseadus ...................................................................................................... 9

1.2 Seotud strateegilised dokumendid ............................................................................ 10

2 Tegevusvaldkond: teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine........................................ 133

2.1 Alavaldkond: teadlikkuse tõstmine........................................................................... 13

2.2 Alavaldkond: koolitus ja nõustamine ....................................................................... 16

3 Tegevusvaldkond: taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine ....................... 19

3.1 Alavaldkond: taimekaitsevahendite turustamine ...................................................... 19

3.2 Alavaldkond: taimekaitsevahendite kasutamine, seire ja järelvalve ........................ 28

3.3 Alavaldkond: integreeritud taimekaitse .................................................................... 37

4 Tegevusvaldkond: seadmed ja seadmete tehniline kontroll .................................................. 40

5 Tegevuskava rakendamine, eesmärkide saavutamise hindamine .......................................... 41

Lisa 1. Tegevuskava tegevuste

koondülevaade…………………………………………………………………………………

…….43

Lisa 2. Mõõdikud tegevuskava eesmärkide hindamise

kohta…………………………….………………………………..46

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

3

Peamised mõisted

Bioloogiline taimekaitsevahend - mikroorganisme, looduses esinevaid semiokemikaale või

taimseid ekstrakte sisaldavad taimekaitsevahendid.

Bioloogiline tõrje – taimekahjustajate tõrje mille korral kasutatakse mikroorganisme, looduses

esinevaid semiokemikaale või taimseid ekstrakte sisaldavaid taimekaitsevahendeid või

selgrootuid makroorganisme1.

Integreeritud taimekaitse (ITK) – kasutatavate taimekaitseabinõude kaalumine ning sellele

järgnev kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete

integreerimine selliselt, et taimekaitsevahendi ja muude abinõude kasutamine püsiks

majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale

oleks vähendatud või viidud miinimumini2.

Keemiline taimekaitsevahend – keemilisi toimeaineid, välja arvatud bioloogiliste

taimekaitsevahendite definitsioonis nimetatud toimeained, sisaldavad taimekaitsevahendid.

Kemikaalivabad meetodid – alternatiivsed meetodid, mida kasutatakse taimekaitseks ja

taimekahjustajate tõrjeks ning mis põhinevad agrotehnilistel võtetel, või füüsilised,

mehhaanilised või bioloogilised taimekahjustajate tõrjemeetodid (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ)3.

Madala riskiastmega taimekaitsevahend – taimekaitsevahendid mis sisaldavad toimeained,

mis on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 22 kohaselt heaks kiidetud või heakskiidetuks loetud

ja mis on loetletud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa D osas.

Ohtlikum taimekaitsevahend - taimekaitsevahendid, mis sisaldavad üht või mitut toimeainet,

mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 24 kohaselt heaks

kiidetud asendamist vajava ainena ning mis on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr

540/2011 lisa E osas, või mis sisaldavad üht või mitut toimeainet, mis on loetletud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2015/408 lisas.

Pestitsiid – a) taimekaitsevahend vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/20094 määratlusele, b) biotsiid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 528/2012 määratlusele. Tegevuskava raames arvestatakse vaid taimekaitsevahenditega.

Pestitsiidide jäägid – jäägid, sealhulgas taimekaitsevahendites praegu kasutatavad või varem

kasutatud toimeained, toimeainete metaboliidid ja/või lagunemis- või reaktsioonisaadused,

sealhulgas eelkõige jäägid, mille esinemine võib tuleneda toimeainete kasutamisest

1 Mõisted „bioloogiline tõrje“, „bioloogiline taimekaitsevahend“, „keemiline taimekaitsevahend“, „madala riskiastmega

taimekaitsevahed“ ja „ohtlikum taimekaitsevahend“ on defineeritud Euroopa Komisjoni Taimekaitsevahendite säästva

kasutamise määruse eelnõu kohaselt

2 Taimekaitseseadus (28.12.2017), Riigi Teataja I: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017028?leiaKehtiv

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse

tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009L0128

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009 , taimekaitsevahendite turulelaskmise ja

nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009R1107

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

4

taimekaitses, veterinaarmeditsiinis või biotsiidina (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EÜ) nr 396/2005)5.

Professionaalne kasutaja – isik, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja

ning sellisel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhatuse liige, juriidilist isikut juhtima

õigustatud muu isik või ettevõtte töötaja, kes oma majandus- ja kutsetegevuses kasutab

taimekaitsevahendit, ostab seda ning otsustab selle valiku ja kasutamise üle

(taimekaitseseadus).

Taimekaitseseade – taimekaitsevahendi kasutamiseks ettenähtud seade, sealhulgas selle

tõhusaks toimimiseks esmatähtis osa nagu paak, pump ja pihusti.

Taimekaitsevahend (TKV) – toode, mis on ette nähtud järgmiseks kasutusalaks:

 taimede või taimsete saaduste kaitsmine kõigi kahjulike organismide eest või selliste

organismide mõju tõkestamine, välja arvatud juhul, kui neid vahendeid kasutatakse

peamiselt hügieenilistel põhjustel, mitte taimede või taimsete saaduste kaitsmiseks;

 taimede eluprotsessi mõjutamine, näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole

toitained;

 taimsete saaduste säilitamine niivõrd, kuivõrd need ained või vahendid ei kuulu

säilitusaineid käsitlevate ühenduse erisätete reguleerimisalasse;

 ebasoovitavate taimede või taimeosade (välja arvatud vetikate) hävitamine, välja

arvatud juhul, kui tooteid kasutatakse pinnasel või vees taimede kaitsmiseks;

 ebasoovitavate taimede (välja arvatud vetikate) kasvu kontrollimine või takistamine,

välja arvatud juhul, kui tooteid kasutatakse pinnasel või vees taimede kaitsmiseks

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009).

Taimekaitsevahendi luba – haldusakt, millega liikmesriigi pädev asutus lubab

taimekaitsevahendi asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lasta (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009).

Turulelaskmine – taimekaitsevahendi valdamine ühenduse territooriumil müümise eesmärgil,

kaasa arvatud müügiks või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmiseks pakkumine, samuti

selle müük, levitamine või muul viisil üleandmine, aga mitte tagastamine eelmisele müüjale.

Vabasse ringlusse laskmine ühenduse territooriumil on samaväärne turule laskmisega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 tähenduses.

Turustaja – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas hulgimüüja, jaemüüja, edasimüüja ja

tarnija, kes laseb taimekaitsevahendi turule (taimekaitseseadus).

Õhust pritsimine – taimekaitsevahenditega töötlemine õhusõidukilt (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23.veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende

pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (EMPs kohaldatav

tekst): https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32005R0396

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

5

Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/128/EÜ6 on ette nähtud rida meetmeid, et

jõuda Euroopa Liidus (EL) pestitsiidide7 säästva kasutamiseni, vähendades

taimekaitsevahendite kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ja mõjusid

ning edendades integreeritud taimekaitse (ITK) ja alternatiivsete lähenemisviiside või võtete

(näiteks taimekaitsevahendite kemikaalivabade alternatiivide) kasutamist, et vähendada

sõltuvust taimekaitsevahendite kasutamisest. Direktiivi 2009/128/EÜ kohaselt on

liikmesriikidel kohustus koostada sellekohane riiklik tegevuskava ning seda vähemalt iga viie

aasta tagant läbi vaadata ja vajadusel uuendada. Direktiiv on üle võetud taimekaitseseadusega.

Eestis on senini koostatud kaks temaatilist tegevuskava. "Taimekaitsevahendite säästva

kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017" kinnitati põllumajandusministri käskkirjaga nr

57 (28.02.2013). Tegevuskavaga samal ajal kinnitati selle rakendusplaan aastateks 2013–2017

millega nähti alavaldkondade kaupa ette konkreetsed tegevused. "Taimekaitsevahendite säästva

kasutamise tegevuskava aastateks 2019–2023“ kinnitati põllumajandusministri käskkirjaga nr

80 (13.05.2019)8. Antud tegevuskava raames tehtud tegevustest annab ülevaate

„"Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019–2023“ 2019. a. –

2021. a. vahearuanne“. Tegevuste tulemuslikkust iseloomustavad iga-aastased mõõdikud.

Valdavalt on eelmise perioodi tegevuskava saavutanud püstitatud eesmärgid. Mitme senise

mõõdiku puhul on tulenevalt muutunud metoodikast või lisandunud seireandmetest võimalik

kasutusele võtta täpsem mõõdik, mis võimaldab paremini hinnata taimekaitsevahendite säästva

kasutamise tegevuskava eesmärkide täitmist.

Tegevuskava on aluseks seniste tegevuste jätkamiseks, nende paremaks teostamiseks või

edasiarendusteks. Hetkeolukorra kirjeldustest nähtuvate kitsaskohtade, uuringute kokkuvõtete

ja eelmise perioodi tegevuskava tulemuste analüüsi põhjal on kavandatud ka uusi tegevusi.

Tegevuskava elluviimisega on lisaks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (REM)

seotud veel Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) ja Eesti

Maaülikool (EMÜ). Tegevuskava avalik konsultatsioon toimub eelnõude infosüsteemi kaudu.

Tegevuskava kavandit tutvustati Taimekaitse Nõukogus ning selle koostamisel konsulteeriti

erinevate huvirühmade, organisatsioonide ning ekspertidega.

TAIMEKAITSEVAHENDITE SÄÄSTVA KASUTAMISE TEGEVUSKAVA ÜLDINE EESMÄRK ON VÄHENDADA TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEGA KAASNEVAID RISKE TERVISELE JA KESKKONNALE.

Tegevuskava üldine eesmärk on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seisukohtadega strateegia

„Talust taldrikule“ kohta. Üldeesmärgi saavutamist toetavad tegevuskava tegevusvaldkondade

alaeesmärgid. Nii on ühe alaeesmärgina toodud välja – Teadlikkuse tõusu ning alternatiivsete

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse

tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009L0128

7 Direktiiv 2009/128/EÜ kasutab läbivalt terminit pestitsiid, sest algselt oli idee laiendada selle reguleerimisala ka

biotsiididele. Seda ei tehtud ja käesoleva tegevuskava fookuses on ainult taimekaitsevahendid. Seega kasutame edaspidi

läbivalt ainult ühte terminit - "taimekaitsevahend".

8 https://agri.ee/taimekaitsevahendite-saastva-kasutamise-tegevuskava-aastateks-2019-2023

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

6

tõrjevõtete rakendamise tulemusena soovitakse asjakohastel juhtudel vähendada keemiliste

taimekaitsevahendite kasutust.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

7

Mõõdikud

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava üldeesmärgi saavutamist hinnatakse

järgneva kolme üldise mõõdiku alusel.

Näitaja Algtase

(2022)

Sihttase (2029)

Pestitsiidide jääkide piirväärtusi ületavate, seireaastal

seires olnud põhjaveeseirejaamade osakaal

nitraaditundliku ala põhjaveeseires9 Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus

3,2%10 Põhjaveeseirejaamade,

milles on tuvastatud

piirväärtuste ületusi,

osakaal alla 10%

Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega

proovide osakaal Eesti päritolu toidus

Allikas: PTA

0 %11 Eesti päritolu toidus

piirnorme ületavate

proovide osakaal alla 1%

Taimekaitsevahenditega

kokkupuutest põhjustatud

pöördumiste osakaal

mürgistusteabekeskuses Allikas: Terviseamet

11%12 Taimekaitsevahenditest

põhjustatud pöördumisi alla

8%

Lisaks üldistele mõõdikutele kasutakse tegevuskava tulemuslikkuse hindamiseks ka

taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitseseadmete kontrollidel

tuvastatud rikkumisi. Kasutatavaid mõõdikuid kirjeldatakse täpsemalt tegevuskava

alavaldkonna taimekaitsevahendite kasutamine, seire ja järelevalve ning seadmed ja seadmete

tehniline kontroll osades. Tegevuskava tulemuslikkuse hindamist täiendavad ühtlustatud

riskinäitajaid HRI 1 ja HRI 2.

Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm alavaldkondadeks jagunevat tegevusvaldkonda:

I Teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine

Teadlikkuse tõstmine

Koolitus ja nõustamine

II Taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine

Taimekaitsevahendite turustamine

Taimekaitsevahendite kasutamine, seire ja järelevalve

Integreeritud taimekaitse

III Taimekaitseseadmed ja seadmete tehniline kontroll

9 Mõõdiku puhul ei arvestata kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli esinemist

10 https://kese.envir.ee/kese/viewProgramNew.action?uid=473789

11 https://pta.agri.ee/pta-aasta-aruanded

12 Mõõdiku puhul arvestatakse algtasemena 2023. aastal Mürgistusteabekeskuse infoliini 16662 taimekaitsevahenditega

kokkupuutest põhjustatud pöördumisi

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

8

1. Õiguslik alus ja seos teiste arengudokumentidega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1600/2002/EÜ vastu võetud kuuenda keskkonnaalase

tegevusprogrammiga pandi Euroopa Komisjonile kohustus koostada iga programmi valdkonna

kohta temaatiline strateegia. Pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia

üldeesmärgiks on, vastavalt otsuse 1600/2002/EÜ artiklile 7, vähendada taimekaitsevahendite

mõju inimeste tervisele ja keskkonnale; lisaks soovitakse jõuda taimekaitsevahendite säästvama

kasutamiseni ning vähendada märgatavalt taimekaitsevahendite kasutamist ja neist tulenevaid

riske vastavuses taimekahjustajate tõrje vajaliku tasemega. 2022. aastal vastuvõetud

kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärgiks on jõuda nullsaasteni, sealhulgas

kahjulike kemikaalide puhul ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning ökosüsteemide

seisundit ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja negatiivse mõju eest13.

Temaatilise strateegia mõjude hindamisel järeldati, et uute õigusaktide kehtestamine on

tõhusaim viis kõnealuse strateegia meetmete rakendamiseks. Sellest tulenevalt võeti 2009.

aastal vastu järgmised õigusaktid:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009,

taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja

91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega

kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise

saavutamiseks;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/127/EÜ, 21. oktoober 2009, millega

muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ seoses pestitsiidide töötlemise masinatega;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2009, 25. november 2009, mis

käsitleb pestitsiidide statistikat;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2023/564, 10. märts 2023, mis käsitleb

professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid käsitlevate

andmete sisu ja vormingu kohta14.

Direktiivi 2009/128/EÜ preambuli lõike 5 kohaselt peaksid liikmesriigid kasutama riiklikke

tegevuskavasid, et kehtestada taimekaitsevahendite kasutamisest inimeste tervisele ja

keskkonnale tulenevate riskide ja mõjude vähendamise koguselised sihid, eesmärgid, meetmed,

ajakavad ja näitajad, ning soodustada integreeritud kahjuritõrje ja alternatiivsete

lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, et vähendada sõltuvust

taimekaitsevahendite kasutamisest. Samuti peaksid liikmesriigid kontrollima nende

taimekaitsevahendite kasutust, mis sisaldavad erilist muret valmistavaid toimeaineid, ning

kehtestama ajakavad ja eesmärgid nende kasutamise vähendamiseks, eriti kui see on asjakohane

vahend riskide vähendamise eesmärkide saavutamiseks.

Direktiivis on sätestatud meetmed, mida liikmesriikide tegevuskavad peavad sisaldama.

Peamised meetmed on seotud kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitamisega,

taimekaitsevahenditega töötlemise seadmete tehnilise kontrolliga, õhust pritsimisega, tundlikel

aladel taimekaitsevahendite kasutamise piiramisega ning taimekaitsevahenditega kaasnevatest

13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D0591#d1e615-22-1 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023R0564

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

9

riskidest teavitamise ja sellekohase teadlikkuse suurendamisega. Riiklikes tegevuskavades

kirjeldatakse, kuidas meetmeid direktiivi eesmärkide saavutamiseks rakendatakse.

Euroopa Komisjoni 2017. aastal koostatud aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

liikmesriikide riiklike tegevuskavade ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi

2009/128/EÜ rakendamisel tehtud edusammude kohta15 märgib, et paljudes valdkondades on

liikmesriikide kavades puudujääke. Komisjon leidis kokkuvõtteks, et eelkõige tuleb kehtestada

konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid ja näitajad taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevate

riskide ja mõjude vähendamise pikemaajalise tegevuskava jaoks ning edusamme peaks olema

võimalik pidevalt jälgida ja tegevuskava vajaduse korral kohandada. Käesolevas tegevuskavas

on pööratud olulist tähelepanu Euroopa Komisjoni mainitud puudujääkide kõrvaldamisele.

Euroopa Kontrollikoja 2020. aastal avaldatud raportis tõdetakse taimekaitsevahendite

vähendamise aeglast kulgu liikmesriikides, samas tehakse ettepanekud Euroopa Komisjonile

suurendada ITK võtete kasutamist, parandada ja ühtlustada taimekaitsevahendite müügi ja

kasutamise statistika kogumist ning täiustada kasutatavaid riskiindikaatoreid16.

Tegevuskava koostatakse taimekaitseseaduse § 793 alusel, mis sätestab, et REM koostab

taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava, milles määratakse kindlaks inimese

tervisele ning keskkonnale taimekaitsevahendi kasutamisest tuleneva ohu ja mõju

vähendamiseks kasutatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava ning millega soodustatakse

ITK põhimõtete ja muude abinõude väljatöötamist ja kasutusele võtmist.

1.1 Taimekaitseseadus

Taimekaitseseadus võeti Riigikogus vastu 1994. aastal ja seejärel koostati ka selle

rakendusaktid, mis reguleerisid maakasutajate kohustusi taimekaitsetööde tegemisel ja

keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisel ning olid üheks abinõuks taimekaitsevahendite

kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel. Taimekaitse valdkonna õigusakte on muudetud

mitmel korral, suuremad muudatused tehti aastatel 2000 ja 2004. Ulatuslikumad muudatused

tehti aastal 2004. aastal ning need olid enamasti tingitud vajadusest harmoneerida Eesti

õigusaktid ELi õigusaktidega, sh Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 91/414/EMÜ

taimekaitsevahendite turule viimise kohta17. Viimati tehti ulatuslikumaid muudatusi 2011.

aastal, kui muudeti taimekaitseseadust, et viia see kooskõlla määrusega (EÜ) nr 1107/2009 ja

direktiiviga 2009/128/EÜ.

2020. aasta 1. juulist jõustunud olulisemad taimekaitseseaduse muudatused olid järgnevad:

vastutussätete muutmine taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumisel

võimaldab alustada väärteomenetlust ka turule lubatud vahendi turustamise või kasutamise

nõuete rikkumise korral (eelnevalt olid olemas vastutussätted turule mittelubatud

taimekaitsevahendi turustamise või kasutamise kohta). Samuti lisandus kohustus koguda ja

avalikustada taimekaitsevahendite ja toimeainete ühtlustatud riskinäitajatega seotud andmed.

15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:52017DC0587

16 https://www.eca.europa.eu/en/publications?did=53001

17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:31991L0414

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

10

1.2 Seotud strateegilised dokumendid

Tegevuskava eesmärgid on seotud peamiselt järgmiste Euroopa Liidu ja riiklike arengu- ja

tegevuskavadega ning muude strateegiliste dokumentidega.

Euroopa roheline kokkulepe18

Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks,

nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050.

aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest

lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning

kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest.

Koostatavad riiklikud Ühise Põllumajanduspoliitika strateegiakavad peavad täielikult

kajastama rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikuni“ eesmärke. Strateegiakavasid

hinnatakse kindlate kliima- ja keskkonnaalaste kriteeriumide alusel ja need peaksid viima

selliste kestlike tavade kasutamiseni nagu täppispõllumajandus, mahepõllumajandus,

agroökoloogia, agrometsandus ja rangemad loomade heaolu standardid. Strateegiakavad

peavad kajastama suuremat tahet vähendada nii keemiliste taimekaitsevahendite kasutust ja

nendega kaasnevaid võimalikke ohte kui ka väetiste ja antibiootikumide kasutust. Samuti tuleb

Euroopas suurendada mahepõllumajanduseks kasutatava maa pindala. EL peab välja töötama

uuenduslikud meetodid saagi kaitsmiseks kahjurite ja haiguste eest ning kaaluma uute

innovaatiliste tehnoloogiate võimalikku rolli toidusüsteemi kestlikkuse parandamisel, tagades

samal ajal nende ohutuse.

Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku

toidusüsteemi edendamiseks19

Strateegia kohaselt on vaja vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest ja

antimikroobikumidest, vähendada liigset väetamist, suurendada mahepõllumajandust,

parandada loomade heaolu ja pöörata ümber elurikkuse vähenemine.

Põllumajandustootjad peavad kiiremini muutma oma tootmismeetodeid ja kasutama parimal

viisil looduslähedasi, tehnoloogilisi, digitaalseid ja kosmosepõhiseid lahendusi, mis aitavad

saavutada paremaid kliima- ja keskkonnaalaseid tulemusi, suurendada vastupanuvõimet

kliimamuutustele ning vähendada ja optimeerida sisendite (nt taimekaitsevahendid, väetised)

kasutamist.

Euroopa Komisjon võtab täiendavaid meetmeid, et vähendada 2030. aastaks keemiliste

taimekaitsevahendite üldist kasutamist ja nendega seotud riski 50 % võrra ning ohtlikumate

taimekaitsevahendite20 kasutamist 50 % võrra. Komisjon vaatab läbi pestitsiidide säästva

kasutamise direktiivi, tõhustab integreeritud taimekaitset käsitlevaid sätteid ning edendab

ohutute alternatiivsete viiside laialdasemat kasutamist saagi kaitsmiseks taimekahjurite ja -

18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019DC0640&qid=1693555905204

19 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0381

20 Talust Taldrikule strateegia käsitleb küll ohtlikumate taimekaitsevahendite vähendamist, ent ei defineeri neid. Euroopa

Komisjoni Taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse eelnõu kohaselt on ohtlikumad taimekaitsevahendid need, mis

sisaldavad üht või mitut toimeainet, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 24 kohaselt

heaks kiidetud asendamist vajava ainena ning mis on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa E osas, või

mis sisaldavad üht või mitut toimeainet, mis on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/408 lisas.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

11

haiguste eest. Põllumajandustavad, mille korral vähendatakse taimekaitsevahendite kasutamist

ühtse põllumajanduspoliitika kaudu on ülimalt tähtsad ja strateegiakavad peaksid seda

üleminekut kajastama ning edendama juurdepääsu nõustamisele. Komisjon hõlbustab ka

bioloogilisi toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turule laskmist ja tugevdab

taimekaitsevahendite keskkonnariski hindamist. Komisjon teeb ka ettepaneku muuta

taimekaitsevahendite statistikat käsitlevat 2009. aasta määrust, et edendada tõenditel põhinevat

poliitikakujundamist.

ELi elurikkuse strateegia aastani 203021

Maa hooldajatena on põllumajandustootjatel oluline roll elurikkuse säilitamisel. Elurikkus

võimaldab toota kestlikul viisil ohutut ja toitainerikast toitu ning saada edukaks toimetulekuks

ja arenguks vajalikku sissetulekut. Euroopa põllumajandustootjad on ELis tulevikuski tähtsal

kohal ning nad peavad edaspidigi jääma kogu liidu paljude kogukondade sotsiaalseks ja

majanduslikuks toeks. Oluline on teha põllumajandustootjatega koostööd, et toetada ja

soodustada üleminekut kestlikele põllumajandustavadele. Agroökosüsteemide seisundi

parandamine ja mitmekesistamine aitab suurendada sektori vastupanuvõimet kliimamuutustele,

keskkonnariskidele ja sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele ning luua samal ajal uusi töökohti.

Lisaks strateegias „Talust taldrikule“ toodule sätestatakse kohustustena:

pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine; tagada, et vähemalt 10 %

põllumajandusmaast oleks hõlmatud mitmekesiste maastikuelementidega ning tagada et

märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu.

EL mullastrateegia 2030. aastaks22 Mullastrateegia peab aitama parandada muldade seisundit, suunata muldasid säästvalt kasutama

ja vajaduse korral nende kasutamisel kaasata õiguskaitse. Strateegia eesmärk on suurendada

põllumajandusmaa mulla süsinikusisaldust, võidelda muldade degradeerumise vastu, taastada

kahjustatud maa ja muld ning tagada 2050. aastaks kõikide mulla ökosüsteemide hea seisund.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“23

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” üks eesmärke on vältida soovimatut mõju keskkonnale;

see kattub ka taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava ühe eesmärgiga.

Strateegia „Eesti 2035“24

Strateegiline siht - Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on

paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav

turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade

kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.

21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0380

22 https://environment.ec.europa.eu/publications/eu-soil-strategy-2030_en?prefLang=et

23 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine

24 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid?view_instance=0&current_page=1

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

12

Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakud ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks

ning vähendame riskikäitumist. Tagame toodete, kemikaalide, joogivee ja ravimite ohutuse

ning parandame kvaliteetse toidu kättesaadavust.

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–202725

Eesti ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP kava) on peamine instrument

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) elluviimiseks Eestis aastatel 2023–2027.

ÜPP kava disainimisel on lähtutud nii Eesti keskkonnaseisundist kui EL-i roheleppe, eelkõige

elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidest.

ÜPP strateegiakava eelarvest on suunatud 28% erieesmärkidele, mis aitavad kaasa

kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, edendavad kestlikku arengut ning

mulla, vee ja muude loodusvarade, elurikkuse, ökosüsteemi teenuste, elupaikade ja maastike

tõhusat majandamist.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203026

Arengukava eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja

toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud

arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta

keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 203027

Keskkonnastrateegia määrab kindlaks pikaajalised arengusuunad kogu elukeskkonna hea

seisundi hoidmiseks.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203028

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti

riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga

kohanemiseks. Põllumajanduses on kohanemise võtmeküsimuseks keskkonnasõbralike taime-

ja loomakasvatustehnoloogiate rakendamine.

Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (koostamisel)29

Keskkonnavaldkonna arengukavas määratakse keskkonnavaldkonna arengu eesmärgid ning

kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Eesti keskkonnavaldkonna pikaajaline visioon on

kujundada puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. Arengukava alameesmärkideks on: Eesti

loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise

25 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

26 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/12793848

28 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

29 https://kliimaministeerium.ee/kevad

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

13

vajadusega. Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning

üleujutusriskid on maandatud. Tagatud on muldade hea seisund, et selle kaudu hoida elurikkust

ja muldade tootlikkust, säilitada süsinikuvaru ja tagada mulla pakutavad ühiskonnale vajalikud

hüved.

Rahvastiku tervise arengukava 2020–203030

Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada nende eluiga,

vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervise ebavõrdsust erinevate

rahvastikugruppide vahel.

Rohepöörde tegevusplaan 2023-202531

Plaan negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks, nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna

loomiseks ning konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse toetamiseks.

2 I Tegevusvaldkond: teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine

2.1 Alavaldkond: teadlikkuse tõstmine

2.1.1 Hetkeolukord

Taimekaitsevahenditega seonduv hõlmab paljude erinevate poolte huvide kokkupuudet, alates

maaletoojatest ning lõpetades mitmesuguste taimekaitsevahendi kasutajate naabrusse jäävate

ettevõtetega, nagu näiteks mee- või mahetootjad, kellel on konkreetne huvi nende ümbruses

toimuva vastu. Taimekaitsevahendite turule lubamise protsess ning toote kasutamine on

küllaltki üksikasjalikult õigusaktidega reguleeritud, kuid on aspekte, mis võivad põhjustada

probleeme, kui pooltevaheline teabeedastus ei toimi. Informeeritud peavad lisaks

taimekaitsevahendite professionaalsetele kasutajatele olema ka mitteprofessionaalsed kasutajad

(nt koduaedades), aga ka laiem üldsus, kel peab olema tasakaalustatud teave nii

taimekaitsevahenditega seotud keskkonna- ja terviseriskidest kui ka taimekaitsevahendite

turustamise ja kasutamisega seotud üldistest nõuetest. PTA avaldab igal aastal taimekaitsetööde

kõrghooaja alguses üldinformatsiooni taimekaitsetööde nõuetest32. Üldsuse vähene teadlikkus

taimekaitsevahenditega seotud nõuetest tekitab arusaamatusi ja seetõttu esitatakse

kontrolliasutustele teiste seas ka alusetuid kaebusi.

Alates taimekaitseseaduse muudatuse jõustumisest 26.11.2011. a tegeleb avalikkusele suunatud

taimekaitsevahenditega seotud teabe edastamisega PTA. Samuti on taimekaitsevahendi

turustajal kohustus anda mitteprofessionaalsele kasutajale taimekaitsevahendi ja selle

kasutamise ning hoiustamise kohta asjakohast teavet. Taimekaitsevahendite registris on

avaldatud Eestis turustada ja kasutada lubatud taimekaitsevahendite infolehed, mis sisaldavad

ohutust käsitlevat teavet33. Üldine teave taimekaitsevahenditest on kättesaadav järgmistel

veebilehtedel:

30 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-aastani-2030

31 https://valitsus.ee/media/5657/download

32 https://pta.agri.ee/uudised/taimekaitsetoodel-tuleb-jargida-ohutusnoudeid

33 https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

14

 https://agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/taimekasvatus-ja-tervis/taimekaitse

 https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/taimekasvatus/taimekaitse#

 https://teabesalv.pikk.ee/taimekasvatus/taimekaitse/

 https://metk.agri.ee/taimekaitse

Üldsuse teadlikkuse tõstmiseks taimekaitsevahendite kasutamisest, nendega seotud keskkonna-

ja terviseriskidest ning riskide vähendamise võimalustest avaldati perioodil 2019–2021

taimekaitsevahendite teemal kokku 35 artiklit populaarteaduslikes väljaannetes ning blogides34.

Väga oluline on seejuures, et selline teave jõuaks ka taimekaitsevahendite

mitteprofessionaalsete kasutajate ning laiema üldsuseni. Teadlikkus taimekaitsevahendite

kasutamisega seotud keskkonna- ja terviseriskidest vajab pidevat täiendamist.

2010. a töötati välja PTA, mesinike ja põllumajandustootjate koostööna taimekaitsevahendi

kasutaja ja mesinike vahelise vastastikuse teavitamise hea tava ehk kümme käsku mõlemale35.

2017. aastal võeti vastu PTA koostööjuhis tegutsemiseks mesilaste suurenenud suremuse

väljaselgitamiseks, mida viimati täiendati 2023. aastal36. PTA on koostanud taimekaitsevahendi

kasutajale ja mesinikule ka voldiku „Mesinikud ja taimekaitse – kes, mida ja kuidas tegema

peab?“ 37. Regulaarselt on toimunud EPKK, mesindusorganisatsioonide, PTA ja ministeeriumi

ametnike ümarlaua kohtumised kus on lepitud kokku tegevused ja kommunikatsioon eelolevaks

perioodiks. Mesinduse kaitse alane koostöö on olnud tulemuslik, perioodil 2019 – 2023 ei ole

teadaolevalt taimekaitse tõttu hukkunud ühtegi mesilasperet. Varasemal perioodil 2014-2018

registreeriti aastas keskmiselt 1 taimekaitsevahenditest põhjustatud mesilasperede hukkumine.

Erinevalt professionaalsetest kasutajatest ei nõuta mitteprofessionaalsetelt kasutajatelt

taimekaitsekoolitusel osalemist, mistõttu ei pruugi nad keemilisi taimekaitsevahendeid alati

kaalutletult ja nõuetekohaselt kasutada, eriti arvestades asjaolu, et need on jaekaubanduses

kergesti kättesaadavad ja alati ei kaasne ostuga tasakaalustatud nõuannet. Professionaalsete

kasutajatega võrreldes on mitteprofessionaalide hulgas ka teadlikkus ITK põhimõtetest

eeldatavasti madalam ja nende tegelik rakendamine tagasihoidlikum.

Mürgistuste kohta käiva teabe vahendamise ja kogumisega tegeleb Sotsiaalministeeriumi

haldusalasse kuuluv mürgistusteabekeskus (http://www.16662.ee/), mille eesmärk on omada

teavet mürgistustest ning tagada selle kättesaadavus elanikkonnale ja meditsiinipersonalile.

Mürgistusteabekeskuse infoliinil saab ööpäev läbi asjakohast infot mürgistusjuhtumite korral

käitumisest (sh taimekaitsevahenditega seonduvate juhtumit korral). Mürgistusteabekeskuse

veebilehelt saab üldsusele suunatud teavet taimekaitsevahenditega seotud mürgistuste

puhuks38.

Eesti Taimekasvatuse Instituut tegi 2017. aastal uuringu39 taimekaitsevahendite kasutamisest

Eesti koduaedades ja mittepõllumajanduslikes ettevõtetes. Uuring sisaldas kaht küsitlust

34 “Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019-2023” 2019. a.-2021.a.vahearuanne

35 http://www.mesinikeliit.ee/failid/Taimekaitsetoode_head_tavad.pdf.

36 https://pta.agri.ee/taimekaitse-ja-mesindus

37 https://pta.agri.ee/media/2259/download

38https://www.16662.ee/et/murgistusriskid/murgistused-kemikaalidest/taimekaitsevahendid

39 Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslik kasutamine: https://www.pikk.ee/wp-

content/uploads/2018/04/Taimekaitsevahendite-kasutamine-koduaedades-ja-mittep%C3%B5llumajanduslik-kasutamine-

1.pdf.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

15

erinevatele sihtgruppidele: üht hobiaednikele, kes kasutavad taimekaitsevahendeid

koduaedades (küsitlusele vastajaid 61), ja teist mittepõllumajanduslikele ettevõtetele (vastajaid

10). Uuringust järeldub, et väikeaiapidajate ning mittepõllumajandusettevõtete teadlikkus

taimekaitsevahendite nõuetekohasest kasutamisest ja käitlemisest on küll võrreldes 2009.

aastaga paranenud, kuid on aspekte, millele ei pöörata endiselt piisavalt tähelepanu (nt

isikukaitsevahendite kasutamise olulisus). Taimekaitsevahendite kasutajate teadlikkuse kohta

on vaja läbi viia uus uuring. PTA on koostanud meelespead taimekaitsevahendi kasutamiseks

erineva tegevusvaldkonna mittepõllumajandusettevõtetele40 ning igal aastal saatnud

märgukirjad kohalikele omavalitsustele, Maanteeametile, raudtee hooldajatele,

haljastusettevõtetele ja karuputke tõrjujatele, et pöörata tähelepanu kehtivatele nõuetele

keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisel.

Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2018 otsusega nr 163 on Tallinna linn liitunud Euroopa

pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Võrgustikuga ühinenud linnad kohustuvad kolme aasta

jooksul märkimisväärselt vähendama taimekaitsevahendite kasutamist ja järk-järgult lõpetama

nende kasutamise linna avalikul alal, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning parandada

elukvaliteeti. 2019. aastal läbiviidud taimekaitsevahendite kasutamise uuring on sisendiks

Tallinna avalikel aladel taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise tegevuskavale, mis

hõlmab kvantitatiivseid eesmärke, ajakava ja meetmeid taimekaitsevahendite kasutamise

järkjärguliseks vähendamiseks; samuti hõlmab teavituskampaaniaid elanike teadlikkuse

suurendamiseks taimekaitsevahenditega seotud ohtudest ja jätkusuutlike alternatiivide osas41.

Tallinnas on koostatud taimekaitse juhendmaterjal, mis käsitleb mittekeemiliste tõrjevahendite

kasutamist haljastuses42. Hetkel on tegemist soovitusliku dokumendiga, kuid lähiajal

plaanitakse see muuta kohustuslikuks. 2023. aastal oli Tallinn Euroopa roheline pealinn.

2.1.1.1 Kitsaskohad

 Tasakaalustatud info piiratud kättesaadavus taimekaitsevahendite, nende kasutamise

ning seotud keskkonna- ja terviseriskide kohta;

 üldsus pole piisavalt teadlik taimekaitsevahendite kasutamisega seotud keskkonna- ja

terviseriskidest ning taimekaitsevahendite kasutamise vajadusest, nõuetest ja

taimekaitsealasest olukorrast.

2.1.2 Eesmärgid

ÜLDSUSELE ON KÄTTESAADAV TASAKAALUSTATUD TEAVE TAIMEKAITSEVAHENDITE OHUTU KASUTAMISE JA TAIMEKAITSEVAHENDITEGA SEOTUD TERVISE- JA KESKKONNARISKIDE KOHTA.

Teadlikkuse tõstmise alavaldkonna eesmärkide saavutamist hinnatakse teiste

tegevusvaldkondade mõõdikute kaudu.

40 https://pta.agri.ee/integreeritud-taimekaitse

41 https://uuringud.tallinn.ee/file_download/1010

42 https://www.tallinn.ee/et/media/428774

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

16

2.1.3 Kavandatud tegevused

1. Üldsuse teadlikkuse tõstmine taimekaitsest, sh taimekaitsevahendite kasutamise

põhjustest ning taimekaitsevahendite mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale.

Vastavasisuliste lühivideote koostamine;

2. järjepidevalt avaldada ja ajakohastada taimekaitse valdkonda käsitlevat teavet (sh

uuendada REM, PTA ja METK veebilehed), sh taimekaitsevahendite säästva

kasutamise tegevuskava raames tehtud tööst ja saavutatud tulemustest;

3. edendada ITK põhiste ja võimalusel kemikaalivabade tõrjevõtete kasutamist

omavalitsuse poolt hallatavate avalike alade hooldamisel.

2.2 Alavaldkond: koolitus ja nõustamine

2.2.1 Hetkeolukord

Koolituse ja nõustamise alavaldkonna sihtrühmadeks on taimekaitsevahendite turustajad,

professionaalsed kasutajad ja nõustajad.

Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse

kestuse nõuded on kinnitatud põllumajandusministri 18.11.2013 määrusega nr 6743. Alates

2013. a tuleb taimekaitsevahendite professionaalsetel kasutajatel, nõustajatel ja turustajatel

läbida taimekaitsekoolitus. Taimekaitsetunnistuse väljastab PTA ning see kehtib viis aastat.

Isikud, kelle taimekaitsetunnistus hakkab aeguma ja kes soovivad taotleda uut tunnistust peavad

tõendama oma pädevust taimekaitse valdkonnas.

Perioodil 2019–2022 korraldasid koolitusasutused kokku 225 taimekaitsekoolitust ning

taimekaitsetunnistusi väljastati 3763. Perioodil 2019-2021 korraldati professionaalsetele

kasutajatele 142, turustajatele 17 ja nõustajatele 2 taimekaitsekoolitust. Taimekaitsekoolitusi

korraldavad Eestis järgmised asutused: Harju Taluliidu Nõuandekeskus, MTÜ Abiks

Põllumehele, Räpina Aianduskool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Luua Metsanduskool, Eesti

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut ning Olustvere Tehnika- ja

Maamajanduskool. Taimekaitsekoolituse koolitajatele toimus perioodil 2019-2023 igal aastal

üks infopäev44.

2019 2020 2021 2022

Taimekaitsekoolituste arv (allikas: PTA) 52 52 58 63

Väljastatud taimekaitsetunnistused (allikas: PTA) 807 940 993 1023

2.2.1.1 Koolitus

Taimekaitsekoolitusel on oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide

vähendamisel. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib tekitada kahju

nii inimestele kui ka keskkonnale. Lisaks tervise- ja keskkonnariskidele võib

taimekaitsevahendi loas määratud kasutusnormide ületamine või eiramine tuua kaasa

märkimisväärse saagikao.

Taimekaitsekoolituse programmid ja õppematerjalid vajavad pidevat ajakohastamist lähtuvalt

muudatustest õigusaktides, taimekaitsevahendite kättesaadavusest ning teaduse ja tehnika

43 https://www. riigiteataja.ee/akt/120112013005

44 “Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019-2023” 2019. a.-2021.a.vahearuanne

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

17

arengutest taimekaitses. Taimekaitsekoolituse programm ja käsitletavad teemad peavad

arvestama sihtgrupi (turustajad, professionaalsed kasutajad, nõustajad) eripära.

Taimekaitsekoolituse täienduskoolituse programmides on oluline tähelepanu pöörata

taimekahjustajate tundmisele ja kõikidele asjakohastele tõrje meetoditele sh kemikaalivabadele

meetoditele.

Tänastele taimekaitsekoolitajatele puudub järelkasv. Koolitajaid on hetkel 7, kes katavad Eesti

vajaduse. Täiendavaid koolitajaid on vaja juhuks, kui keegi praegustest koolitajatest, kellele ei

ole hetkel asendajaid, lahkub. Arendamist vajavad e-koolituse lahendused.

Kuigi taimekaitsevahendite mitteprofessionaalsetel kasutajatel (nt väikeaiapidajad) pole

kohustust taimekaitsekoolitust läbida, on otstarbekohane luua ka neile taimekaitsekoolituse

läbimise võimalus.

2.2.1.2 Nõustamine

Kuni 2023. aastani tegeles nõuandeteenistuse töö korraldamisega Eestis Maaelu Edendamise

Sihtasutus. 2021. aasta seisuga oli taimekaitsetunnistuse saanud kokku 37 nõustajat/konsulenti.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse all töötas 2021. a. seisuga erinevate lepingutega 12

taimekasvatuse ja taimekaitse konsulenti ning lisaks nendele veel 6 maamajanduse või aianduse

valdkondade all registreerunud taimekaitsekonsulenti45. Lisaks MES lepingulistele töötajatele

olid taimekaitsekoolituse läbinud ka teiste organisatsioonide/asutuste või sõltumatud

konsulendid.

2019 2020 2021

Taimekaitsekoolituse läbinud ja tunnistust omavate

nõustajate arv (allikas: PTA)

44 37 37

Toimunud on olulised muutused nõuandesüsteemi korralduses, mis peaks suurendama

taimekaitseala nõustajate arvu ja tagama sõltumatu nõuande laiema kättesaadavuse.

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ kohaselt on riigi rolliks

eelkõige nõustajate järelkasvuks soodsa ja stabiilse keskkonna loomine, nõustajate koolitamine

ja spetsiifilistel teemadel kompetentse nõuande kättesaadavuse tagamine. Nõuandeteenus

edastab ajakohast, teaduse ja innovatsiooniprojektide põhjal arendatud ja tehnoloogilist teavet.

2024. aasta algusest rakendus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2023–

2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“46. Määruse kohaselt laiendati oluliselt nõustajate ringi.

Nõustajad on 5.-7. taseme kutsetunnistusega konsulendid ja konsulendi kutseta eksperdid

(õppejõud, teadurid, kogenud praktikud, nõustajate järelkasvuprogrammis osalejad, jt) eeldusel,

et tagatakse teenuste kvaliteet ja erapooletus. METKi poolt peetavasse nõuandeteenuse

osutajate nimekirja arvatakse nõustajad, kes on sõltumatud ja on läbinud kohustulikus mahus

iga-aastase, kokku 25 tunnise nõustamisvaldkondadega sobiva koolituse või koolitused.

Taimekaitseala nõustaja peab olema läbinud vastava taimekaitse koolituse. Toetatavat

nõuandeteenust ei tohi osutada füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning

äriühingu juhatuse liige, äriühingut juhtima õigustatud muu isik või äriühingu töötaja, kes

45 “Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019-2023” 2019. a.-2021.a.vahearuanne

46 Regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr 113 27.12.2023. Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

18

tegutseb veterinaarravimite, väetusainete, taimekaitsevahendite või põllumajandustehnika

müügi ning põllumajandussaaduste kokkuostu alal.

Alates 2024. aastast on nõuandeteenistuse tugiüksus viidud Maaelu Teadmuskeskuse

koosseisu. Nõuandeteenused ja nõustajad moodustavad osa terviklikust põllumajanduse

teadmiste ja innovatsioonisüsteemist (edaspidi AKIS, Agricultural Knowledge and Innovation

System – põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem). AKIS tegevuskava

perioodiks 2023-2027 on kinnitatud valdkonna ministri käskkirjaga47. Nõuandeteenuse

osutajad ja nõustamisteenused on integreeritud AKIS-süsteemi, et tagada sidus korraldus ja

teadmiste liikumine inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel. Uue perioodi

sekkumiste toel peaks nõustajate roll AKIS terviksüsteemis muutuma paremini nähtavaks.

Nõuandeteenuse osutamisel on METKi ülesanneteks48 hallata nõuandeteenust osutavate

nõustajate nimekirja; tagada innovatsiooninõuande kättesaadavus, võimaldada digilahenduste

kasutamist, koordineerida nõustajate koolitamist nii Eestis kui välismaal ning nõustajate

järelkasvuprogrammi elluviimist, koguda ja analüüsida nõuandeteenuse osutamise käigus

saadud tagasisidet. Konsulentide ja nõustajate koolitamisel arendatakse lisaks valdkondlikele

teadmistele ka tehnoloogilisi, finantsmajanduslikke, metoodilisi ja sotsiaalseid pädevusi ning

pööratakse tähelepanu uuenduslikkusele ja digitehnoloogiate kasutusvõimalustele.

Taimekaitsega seotud konsulentide arv on aastate lõikes kõikuv ning iga-aastaselt temaatiliste

alus- või täienduskoolituste korraldamine kontaktsete gruppidega ei ole pidevalt võimalik,

mistõttu 2024. aastal alustatakse e-õppematerjalide koostamisega.

Nõuandetoetust antakse põllu- ja maamajanduse, põllumajandussaaduste töötlemisega tegeleva

sektori kaasajastamiseks, tootlikkuse tõstmiseks läbi teadmiste edendamise ja jagamise,

innovatsiooni ja digiülemineku ning saadud teadmiste, innovatsiooni- ja digilahenduste

kasutuselevõtu ergutamiseks. Suuremat tähelepanu vajav valdkond on keskkonnahoiuga

seonduv nõuandeteenuse osa. Keskkonnahoid puudutab läbi oma teemade teisi

nõustamisvaldkondi, kaasa arvatud taimekaitset ja mitmeid erinevaid sekkumisi, olles samas

ka aluseks pidevalt arenevate keskkonnahoiu põhimõtete rakendamisele. Vajalik on senisest

arvukam keskkonnahoiu valdkonna nõustajate arv ja nõustajate eelnimetatud valdkonna

koolituste osakaalu suurendamine. Keskkonnahoiu teemaderingi põhjalikum viimine

maamajandusettevõtjateni annab võimaluse edukamalt kohaneda kliimamuutustega.

Nõuandeteenuste peamise sihtgrupiks on jätkuvalt põllumajanduse ja maamajandusega

tegelevad (välja arvatud kalandus, jahindus) tootjad, aga lisaks ka põllumajandussaaduste

töötlejad. Erilist tähelepanu pööratakse noortele, alustavatele ettevõtjatele. Alustavatel või

arenguhüpet tegevatel (näiteks esmatootmisest töötlemisele laienevatel) ettevõtjatel on vajadus

nõustamise järgi kõrge, aga rahalised võimalused enamasti piiratud seoses põhivarasse

tehtavate investeeringutega.

47 Maaeluministri käskkiri nr 74 30.05.2023.Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse andmine ning

Maaelu Teadmuskeskuse põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi üldise tegevuskava ja 2023. aasta

rakenduskava heakskiitmine.

48 AKIS 2024. aasta tegevuskava https://metk.agri.ee/vorgustikud-innovatsioon/akis/tegevuskava

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

19

2.2.1.2.1 Kitsaskohad

 Taimekaitsekoolituste (sh õppematerjalide) hoidmine ajakohasena ja ühtlasel tasemel;

 taimekaitse koolitajate järelkasvu tagamine;

 tasakaalustatud nõuande vähene kättesaadavus.

2.2.2 Eesmärgid

TAIMEKAITSEVAHENDITE TURUSTAJAD, PROFESSIONAALSED KASUTAJAD JA NÕUSTAJAD OMAVAD TAIMEKAITSE ALAST PÄDEVUST. PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE ON TAGATUD TAIMEKAITSEVAHENDITE SÄÄSTLIKKU KASUTAMIST TOETAVA NÕUSTAMISTEENUSE KÄTTESAADAVUS.

Koolituse ja nõustamise alavaldkonna eesmärkide saavutamist hinnatakse teiste

tegevusvaldkondade mõõdikute kaudu.

2.2.3 Kavandatud tegevused

1. Uuendada taimekaitsekoolituste põhimõtteid ja leppida kokku ühine lähenemine

veebipõhistele koolitustele;

2. toetada taimekaitsekoolitajate järelkasvu;

3. ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldajate pädevust, sh uuendada ja ajakohastada

taimekaitsekoolituse korraldamiseks vajalikke õppematerjale;

4. koostada koolitusmaterjalid uuemate ITK võtete kohta;

5. vastavalt koolitusvajadusele korraldada regulaarseid koolitusi taimekaitse-

vahendite turustajatele, professionaalsetele kasutajatele ja nõustajatele;

6. koostada taimekaitsevahendite säästva kasutamise alaseid õppevideoid

põllumeestele ja taimekaitsevahendite kasutajatele;

7. teha taimekaitsekoolitused kättesaadavaks mitteprofessionaalsetele kasutajatele;

8. nõustamisteenuse arendamisel tagada sõltumatu taimekaitsealase nõuandeteenuse

kättesaadavus.

3 II Tegevusvaldkond: taimekaitsevahendite turustamine ja säästev

kasutamine

3.1 Alavaldkond: taimekaitsevahendite turustamine

3.1.1 Hetkeolukord

Määruse (EÜ) nr 1107/200949 kohaselt on taimekaitsevahendites kasutada lubatud toimeainete

loetelu välja toodud komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 540/2011 lisas. Ohutuse huvides on

toimeaine heakskiidu kehtivusaeg aga ajaliselt piiratud ning esmane heakskiit antakse kuni

kümneks aastaks, seejärel toimub toimeainete ümberhindamine. Ümberhindamise järel, kui

toimeaine vastab nõuetele, pikendatakse heakskiidu perioodi maksimaalselt 15 aasta võrra.

Madala riskiga toimeainet sisaldavale taimekaitsevahendile antakse esmalt luba 15 aastaks

49 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009 „Taimekaitsevahendite turulelaskmise ja

nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta“: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009R1107

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

20

(EÜ) nr 540/2011, D)50. Kriteeriumite karmistamise tõttu ei ole paljud eelnevalt heakskiidetud

toimeaineid sisaldavad taimekaitsevahendid ümberhindamise tulemusena enam turule lubatud.

Kõigi Euroopa Liidus turule lubatud toimeainete kohta on koostatud andmebaas51.

Taimekaitsevahendite riiklikul tasandil turule lubamise menetlemise kriteeriumid on kindlaks

määratud ELi tasandil ja nende kriteeriumide järgi saab anda kuut erinevat luba. Määrusega

(EÜ) nr 1107/2009 muudeti lubade andmise kriteeriume, misläbi lisati uusi võimalusi lubade

taotlemiseks. Aastaid on olnud probleemiks taimekaitsevahendite turule laskmise pikad

järjekorrad. Protsessi kiirendamiseks on PTA suurendanud riskihindajate meeskonda ja teinud

muudatusi töökorralduses52. Sektori vajadusest lähtuvalt on Eesti registrisse lisandunud uusi

tooteid, mis on võimaldanud hoida antud erilubade arvu (nt taimekaitsevahendi loas määratud

kasutusala laiendamine või eriolukorra luba 120 päevaks) väiksena.

Bioloogiliste taimekaitsevahendite ning madala riskitasemega toimeainete registreerimise

soodustamiseks on madala riskitasemega taimekaitsevahendite turule lubamisele määruse

1107/2009 artikkel 47 kohaselt lühem menetlusaeg.

Taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevate õigusaktide eesmärk on tagada, et turustatakse

üksnes Eestis loa saanud taimekaitsevahendeid, taimekaitsevahendite kasutamine on

nõuetekohane ja taimekaitsevahendite jääkide esinemine on normide piires ega kujuta endast

ohtu. Tervise- ja keskkonnariskide minimeerimiseks on oluline tagada taimekaitsevahendite

kasutamise nõuetest kinnipidamise alane riiklik järelevalve.

Taimekaitsevahendite turustajad peavad olema kantud taimekaitsevahendite registrisse. Juhend

taimekaitsevahendite turustuskoha registreerimiseks ning üldinformatsioon

taimekaitsevahendite turustajatele on avaldatud PTA kodulehel.53

Viimastel aastatel on hakanud levima taimekaitsevahendite e-kaubandus, seetõttu pööratakse

tähelepanu taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehtedele ning kontrollitakse

seal esitatud informatsiooni korrektsust. PTA poolt 2020. aastal läbiviidud

taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehtede kontrollides tuvastati erinevaid

puudusi54. Levinumateks vigadeks olid Eestis registreerimata taimekaitsevahendite müügiks

pakkumine, taimekaitsevahendite vigased nimetused ning puudulik informatsioon toodete

ohutu kasutamise kohta.

Jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu illegaalsetele taimekaitsevahenditele.55 Illegaalsete või

võltsitud taimekaitsevahendite kaubanduse ning e-kaubandusega seotud ohtude ennetamiseks

toimus 2021. a. Tallinnas Europoli poolt koordineeritava illegaalsete taimekaitsevahendite

teemalise operatsiooni „Silver Axe VII“ avaüritus.56 2023. aastal valmis Eesti Taimekaitse

50 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32011R0540

51 http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=homepage&language=EN

52 PTA 2022. aasta tegevusaruanne

53 https://pta.agri.ee/taimekaitsevahendi-turustamine

54 https://maablogi.ee/2019/08/30/taimekaitsevahendite-internetist-ostmine-vajab-valvsat-ja-teadlikku-tarbijat/

55 https://pta.agri.ee/kasuta-ainult-eestis-ametlikult-registreeritud-taimekaitsevahendeid

56 Põllumajandus- ja Toiduameti 2021. a. tegevusaruanne. https://pta.agri.ee/pta-aasta-aruanded#item-2

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

21

Assotsiatsiooni ja MTÜ Taimetohter eestvõtmisel kaks ebaseaduslike taimekaitsevahendite

teemalist videot.57

PTA taimekaitsevahendite registri58 andmeil oli 10.01.2024 seisuga Eestis turule lubatud 448

taimekaitsevahendit, millest vabamüügis olevaid on 44 ja väga mürgiseid59 on 5 nimetust.

Eestis turustamiseks ning kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite nimekiri muutub

pidevalt, sinna lisandub uusi taimekaitsevahendeid ja sealt kustutatakse olemasolevaid. Samuti

võivad muutuda taimekaitsevahendi või kasvuregulaatori klassifikatsioon, märgistus või

kasutustingimused. Eestis registreeritud taimekaitsevahendite arv on vähenenud eelnevate

aastatega võrreldes, mille põhjuseks oli mitmete toimeainete keelustamine Euroopa Liidus ning

mõnede loa valdajate soov taimekaitsevahendite lubasid või toimeaineid mitte pikendada. Siiski

täienes Eesti taimekaitsevahendite register 2019. aastal 24; 2020. aastal 18 ning 2021. aastal 18

uue taimekaitsevahendi võrra. PTA peab prioriteetseks ja töötab koostöös

põllumajandusorganisatsioonidega selle nimel, et Eestis vajaminevaid taimekaitsevahendeid

turule lubada, et põllumajanduses oleks saadaval ohutumad taimekaitsevahendid ja puuduks

vajadus väljastada erilubasid (eelistatud alternatiivideks on kasutusala laiendamine vähelevinud

kultuuridele ja vastastikune tunnustamine).

Määrusega EÜ 1185/200960, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, kehtestati ühtlustatud

metoodika statistiliste taimekaitsevahendite müügi ja kasutamise andmete kogumiseks.

Vastavalt määrusele esitavad liikmesriigid taimekaitsevahendite turustamise andmed iga aasta

kohta turustatud toimeainete kogustena kilogrammides ning taimekaitsevahendite kasutamise

andmed ühe korra iga viieaastase perioodi jooksul maksimaalselt 12 kuulise arvestusperioodi

kohta (taimekaitsevahenditega töödeldud kultuuride pinnad hektarites ja kasutatud

taimekaitsevahendite kogused kilogrammides). Määrustega EL 1264/201461 on täpsustatud

statistiliste andmete esitamise struktuur ja määrusega EL 2017/26962 on kohandatud statistikaga

hõlmatava toimeainete loetelu.

Euroopa Liidus turustati 2021. aastal 355 000 tonni taimekaitsevahendeid, turustatavad

kogused on perioodil 2011-2021 püsinud stabiilsena 350 000 tonni tasemel kõikudes aastati +/-

6%63. Eestis turustati 2022. aastal 777 tonni taimekaitsevahendeid64, mis moodustab vaid 0,2%

EL turustatud taimekaitsevahendite kogusest. 2021. aastal turustati Eestist vähem

taimekaitsevahendeid ainult väikeriikides Luksemburgis ja Maltal (joonis 1).

Eestis turustatud taimekaitsevahendite kogused on alates 2011. aastast olnud püsivas

kasvutrendis, ulatudes 2022. aastal 777 076 kilogrammini toimeaines (joonis 2). Kui 2011.

aastal oli see toimeaines 461 tonni, siis 2021. aastal maksimaalsena 894 tonni.

57 https://www.facebook.com/100094155835798/videos/664568992124290

58 https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et

59 Väga mürgiseid taimekaitsevahendeid võivad kasutada vaid eriväljaõppega isikud, kes on kantud väga mürgiste

taimekaitsevahendite kasutajatena taimekaitsevahendite registrisse.

60 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32009R1185

61 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2014/1264/oj

62 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2017/269/oj

63 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Agri-environmental_indicator_-

_consumption_of_pesticides&stable=1#Analysis_at_EU_and_country_level

64 https://andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__pollumajanduskeskkond/KK2085

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

22

Joonis 1. Euroopa Liidu riikides turustatud taimekaitsevahendite kogused (tonni toimeainet)

2021. a. Allikas: Eurostat, Statistikaamet.

Alates 2011. aastast kogub Eestis andmeid turustatud taimekaitsevahendite kohta

Statistikaamet ja need on avaldatud statistika andmebaasis65. Turustatud taimekaitsevahendite

kogusest moodustasid 2022. aastal 66% herbitsiidid, 20% fungitsiidid, 13% kasvuregulaatorid

ja 1% insektitsiidid (joonis 3). Kõigist 2022. aastal Eestis turustatud taimekaitsevahenditest oli

bioloogilisi taimekaitsevahendid ning mehaanilisi taimekaitselahendusi ainult 0,1%.

Arvestatuna kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta turustati taimekaitsevahendeid

Eestis 2019. aastal 0,91 toimeaine kilogrammi, Eestist väiksem oli see näitaja vaid Soomes,

Rootsis ja Rumeenias (joonis 4). 2022. aastal oli näitaja veelgi väiksem, olles 0,79 toimeaine

kilogrammi hektarile66. Võrreldes 2016. aastaga on järgnevatel aastatel põllumajandusmaa

hektari kohta turustatud taimekaitsevahendite kogus Eestis olnud ainult 2021. aastal suurem

(joonis 5). Eurostati andmetel on näiteks võrreldes Hollandiga turustatud taimekaitsevahendite

kogus põllumajandusmaa hektari kohta ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe

korra väiksem67.

Kõige suuremas koguses turustatud toimeaine glüfosaat on olnud viimastel aastatel teravdatud

tähelepanu all. Glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele seadis Põllumajandusamet

2018. aastal müügi ja kasutuse piirangud. Vabamüügis on kättesaadavad ainult need

preparaadid, mille pakendid on suurusega kuni 1 liiter. Suuremad pakendid on mõeldud vaid

professionaalsele kasutajale, kellel on kehtiv taimekaitsetunnistus. Glüfosaati sisaldavate

taimekaitsevahendite kasutus koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste

vahetus läheduses on keelatud. Keelatud on glüfosaadi koristuseelne kasutus saagi närvutamise

65 https://andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__pollumajanduskeskkond/KK2085

66 https://www.stat.ee/et/uudised/2022-aastal-turustatud-taimekaitsevahendite-kogused-langesid

67 Agronoomia 2023 https://dspace.emu.ee//handle/10492/8008

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

23

või kuivatamise eesmärgil. Glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite infolehti täiendati

teabega, mis keelab neid pritsida põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui

töödeldaval alal esineb õitsevaid umbrohte. Probleemide tekkimise ennetamiseks vajavad

tähelepanu ka teised suuremates kogustes turustatavad taimekaitsevahendid ning

taimekaitsevahendid mille jääke tuvastatakse seiretes.

Joonis 2. Eestis turustatud taimekaitsevahendite kogused (kg toimeainet) aastatel 2011-2022.

Allikas: Statistikaamet

Joonis 3. Eestis turustatud taimekaitsevahendite kogused (kg toimeainet) toimeviisi järgi

aastatel 2011-2022. Allikas: Statistikaamet

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

24

Joonis 4. Taimekaitsevahendite kasutus Euroopa Liidu riikides, kg toimeainet haritava maa

hektari kohta 2019. a. Allikas: Eurostat, Statistikaamet

Joonis 5. Turustatud taimekaitsevahendite kogus kasutatava põllumajandusmaa kohta aastatel

2012–2022, kg toimeainet põllumajandusmaa hektari kohta.

Allikas: Statistikaamet KK2085 ja PM0281.

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

T a im

e k a it s e v a h e n d it e

k a s u tu

s , k g /h

a

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

25

Alates 2019. a hakati Euroopa Komisjon direktiivi (EL) 2019/782 alusel välja arvutama

Euroopa Liidu üleselt ühtlustatud riskinäitajaid, mis võimaldavad hinnata taimekaitsevahendite

kasutamisest tulenevate riskidega seotud suundumusi. Näitajaid kasutatakse selleks, et hinnata

edusamme, mis on tehtud erinevate poliitikasuundade eesmärkide saavutamisel, millega

taotletakse taimekaitsevahendite mõju vähendamist inimeste tervisele ja keskkonnale.

Direktiiviga töötati välja kaks ühtlustatud riskinäitajat68.

Ühtlustatud riskinäitaja HRI 1 (Harmonised Risk Indicator 1) põhineb määruse (EÜ) nr

1107/2009 alusel turule lastud taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete koguste kohta

kogutud statistikal ning määruse (EÜ) nr 1185/2009 I lisal (taimekaitsevahendite

turulelaskmise statistika), mille alusel komisjonile vastavaid andmeid esitatakse. Eestis kogub

andmeid turustatud taimekaitsevahendite kohta Statistikaamet ja need on avaldatud statistika

andmebaasis. Näitaja HRI 1 põhineb liikmesriigis võrdlusperioodil turule lubatud toimeainete

kogustel ja seda väljendatakse indeksina. Võrdlusperiood on alates 2011. aastast kuni viimase

aastani, mille puhul turustatud koguste info on kättesaadav. Näitaja HRI 1 saadakse kui iga

toimeainete rühma69 aastased müügikogused korrutatakse vastava kaalufaktoriga ja seejärel

tulemused liidetakse. Ühtlustatud riskinäitaja HRI 1 dünaamika on esitatud joonisel 6.

Ühtlustatud riskinäitaja HRI 2 (Harmonised Risk Indicator 2) põhineb määruse (EÜ) nr

1107/2009 artikli 53 alusel taimekaitsevahendite kasutamiseks antud erilubade arvul, mis on

komisjonile esitatud vastavalt sama määruse artikli 53 lõikele 1. Näitaja HRI 2 saadakse

erilubade arvu korrutamisel iga toimeaine rühma kaalufaktoriga ja seejärel tulemused

liidetakse. Ühtlustatud riskinäitaja HRI 1 dünaamika on esitatud joonisel 7.

Mõlema riskinäitaja puhul lähtutakse direktiiviga EL 2019/782 määratletud toimeainete

kategooriatest70. Mõlema riskinäitaja algtasemeks kasutatakse aastate 2011–2013 keskmist

ning näitajate arvutamisel võetakse arvesse toimeainete ohtlikkust. Näitajate alusel on võimalik

määratleda suundumused ja selgitada välja toimeained, mis nõuavad suuremat tähelepanu.

Ühtlustatud riskinäitajad täiendavad indikaatoreid, mille abil hinnatakse tegevuskava

eesmärkide täitmist. Igal aastal koostab REM taimekaitsevahendite säästva kasutamise

direktiivi raames Euroopa Komisjonile taimekaitsevahendite kasutamise ja mõjude aruande71.

68 https://pta.agri.ee/uhtlustatud-riskinaitajad

69 Vastavalt direktiivile EL 2019/782 on toimeained jagatud nelja rühma ja igale rühmale vastab kindel kaalutegur. Vastavalt

toimeainete klassifikatsioonile jagunevad need neli rühma omakorda 7 kategooriaks. Rühm 1 – Madala riskiastmega

toimeained, mis on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 22 kohaselt heaks kiidetud või heakskiidetuks loetud ja mis on loetletud

rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa D osas. Jaguneb kategooriateks A (Mikroorganismid) ja B (Keemilised toimeained).

Rühma kaalufaktor on 1; Rühm 2 – Toimeained, mis on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heaks kiidetud või heakskiidetuks

loetud, mis ei kuulu muudesse kategooriatesse ja mis on loetletud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A ja B osas. Jaguneb

kategooriateks C (Mikroorganismid) ja D (Keemilised toimeained). Rühma kaalufaktor on 8; Rühm 3 – Toimeained, mis on

määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 24 kohaselt heaks kiidetud või heakskiidetuks loetud, mis on asendamisele kuuluvad ja mis

on loetletud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa E osas. Jaguneb kategooriateks E (ained mis ei ole klassifitseeritud kui 1A

või 1B kategooria kantserogeen ja/või 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiline aine ja/või endokriinfunktsiooni kahjustav

kemikaal) ja F (ained mis on klassifitseeritud kui 1A või 1B kategooria kantserogeen ja/või 1A või 1B kategooria

reproduktiivtoksiline aine ja/või endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal, mille puhul inimeste kokkupuude ainega on

väheoluline). Rühma kaalufaktor on 16; Rühm 4 – Toimeained, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud ja

mis seetõttu ei ole loetletud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisas. Jaguneb kategooriaks G. Rühma kaalufaktor on 64.

70 Riskinäitajate arvutamise metoodika on avaldatud Eurostati kodulehel https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-

and-guidelines/-/ks-gq-21-008

71 https://www.agri.ee/taimekaitsevahendite-saastva-kasutamise-tegevuskava-aastateks-2019-2023

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

26

Joonis 6. Riskinäitaja HRI 1 muutus perioodil 2011-2021. Allikas: Eurostat

Joonis 7. Riskinäitaja HRI 2 muutus perioodil 2011-2021. Allikas: Eurostat

Riskinäitaja HRI 1 osas on täheldatav selle tõus kuni 176 ühikuni 2016. aastal, peale seda on

riskinäitaja väärtus järjepidevalt vähenenud olles 2021. aastal 140 ühikut. Riskinäitaja HRI 2

osas on täheldatav suur varieeruvus erinevatel aastatel. Perioodil 2015-2016 on aastati

väljastatud 6 taimekaitsevahendite kasutamise eriluba ning perioodil 2020-2023 aastati

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

27

väljastatud 4 kuni 6 taimekaitsevahendite kasutamise eriluba72. Sellise väikese arvu juures

omab iga väljastatud eriluba riskiindikaatori HRI 2 kujunemisel väga suurt kaalu ning tingib

suure väärtuste varieerumise.

Eriluba võib eriolukordades anda taimekaitsevahendite turule laskmiseks kuni 120 päevaks

piiratud ja kontrollitud kasutuseks, kui selline meede osutub vajalikuks ohu tõttu, mida ei ole

võimalik ohjata ühegi teise mõistliku vahendiga.

3.1.2 Kitsaskohad

 Jae- ja edasimüüjad pole piisavalt teadlikud turul olevate taimekaitsevahenditega

seotud muudatustest (registrist kustutamine, ümberhindamine, lubade pikendamine,

lubade muutmine, kasutusala laiendamine, loa valdaja muutumine, uued

taimekaitsevahendid);

 turustatavate taimekaitsevahendite koguste tõusutrend;

 taimekaitsevahendite toimeainete ja taimekaitsevahendite pikad hindamisjärjekorrad;

 turule lubatud taimekaitsevahendite väike arv;

 illegaalsete taimekaitsevahendite levik;

 leviva e-kaubandusega seotud ohud.

3.1.3 Eesmärgid

TURUSTATAVATE TAIMEKAITSEVAHENDITE KVALITEEDI JA OHUTUSE ÜLE ON TAGATUD KONTROLL. PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE ON TAGATUD VALIKUVÕIMALUSED PÕLLUKUTUURIDE KAHJUSTAJATE TÕRJEL.

3.1.4 Kavandatud tegevused

1. Suurendada taimekaitsevahendite registreerimise võimekust. Koostada konkreetne

tegevuskava riskihindamise läbiviimise kiirendamiseks nähes võimaluste korral ette teiste

osapoolte kaasamist;

2. suurendada Eestis registreeritud taimekaitsevahendite arvu ja nende valikuvõimalusi;

3. võimaluse piires soodustada erinevate taimekaitsevahendite lubade menetlusviiside

kasutamist (kasutusala laiendamine vähelevinud kultuuridele ning lubade vastastikune

tunnustamine);

4. soodustada bioloogiliste taimekaitsevahendite ning madala riskitasemega toimeainete

registreerimist;

5. leida lahendused vähelevinud või väikese kasvupinnaga taimekultuuride taimekaitse vajadustele;

6. töötada välja kava asendamist vajavatele taimekaitsevahenditele alternatiivide leidmiseks;

7. arendada järelevalveasutuste koostööd;

8. tõsta taimekaitsevahendite jae- ja edasimüüjate teadlikkust turul olevate

taimekaitsevahenditega seotud muudatustest.

72 https://pta.agri.ee/taimekaitsevahendite-turulelaskmise-eriload

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

28

3.2 Alavaldkond: taimekaitsevahendite kasutamine, seire ja

järelevalve

3.2.1 Hetkeolukord

Statistikaamet kogub põllumajanduslikes majapidamistes kasutatavate taimekaitsevahendite

andmeid iga viie aasta järel lähtuvalt määrusele (EÜ) nr 1185/200973. Samas ei koguta andmeid

mittepõllumajandusliku kasutamise kohta, kuigi taimekaitsevahendite üldise kasutuskoormuse

ja selle muutuste hindamiseks on need andmed väga vajalikud.

Statistikaameti andmebaasis KK208: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes

majapidamistes on perioodi 2019-2021 kohta vaid 2020. aasta väikese valimi tulemuste

ekstrapoleerimisest saadud andmed74. Selle järgi oli taimekaitsevahendite kasutamine

põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandusmaa hektari kohta 2020. a. 1.73 kg

preparaati hektari kohta. Metoodika muutuse tõttu ei ole andmed varasemate aastate andmetega

võrreldavad. Samuti ei ole need andmed võrreldavad turustamise andmetega, kus arvestatakse

toimeaine koguseid.

Hoolimata Eestis turustatud taimekaitsevahendite koguse kasvust kasutab Euroopa Liidu

statistikaameti Eurostat andmetel Eesti põllumees taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta

endiselt oluliselt vähem, kui kasutatakse enamikus teistes Euroopa Liidu riikides, asudes

vastavas pingereas tagant 4. kohal. Eesti Maaülikooli teadlaste töörühma 2022. aasta

eksperthinnangu põhjal on turustatavate taimekaitsevahendite koguste suurenemine Eestis

paljuski tingitud kasutatava põllumaa 11,9%-lisest suurenemisest perioodil 2012–2020 ning

kasvatatavate kultuuride profiilis toimunud muutustest. Pea kõigi suurtel pindadel

kasvatatavate ja keemilist taimekaitset vajavate kultuuride kasvupindade puhul on

referentsperioodiga 2011–2013 võrreldes toimunud oluline suurenemine - teravili 21%,

kaunvili 4,3 korda, lühiajaline rohumaa 2,6 korda. Kuigi rapsi ja rüpsi kasvupind on vähenenud

8,5%, on neil kultuuridel tõusnud viimastel aastatel kahjustajatele soodsate ilmastikutingimuste

tõttu massiliselt levivate hiilamardikate ja kapsakoi tõrje vajadus. Taimekaitsevahendite

üldkogusse suurenemise juures tuleb arvestada ka kõrgema taimekaitsevajadusega kultuuride

(nt talinisu, taliraps) kasvupinna suurenemist ning seda, et taimekahjustajate surve on aastati

erinev. Muutunud on nii kahjustajad kui ka turule lubatud tooted, mitmete seni efektiivsete

toodete puudumine on kaasa toonud teatud kahjustajate suhtes vähemefektiivsete toodete

suurema kasutuse. Taimekaitsevahendite intensiivsemast kasutamisest tulenevat üldkoguse

suurenemist saab siiski hinnata minimaalseks.

Taimekaitse roll on erinevate meetodite kasutamise kaudu tõrjuda või piirata kahjurputukate,

taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada

taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Erinevate taimekahjustajate tõttu väheneb

põllukultuuride saak oluliselt ning kvaliteet langeb. Taimekahjustajate tõrjumisel kasutatavad

taimekaitsevahendid on oma efektiivsuse tõttu laialdaselt levinud, kuid keemilist tõrjet ei tohi

seada omaette eesmärgiks, korvamaks agrotehnikas tehtud vigu. Oskamatu või ülemäärane

taimekaitsevahendite kasutamine võib põhjustada taimekahjustajatel resistentsuse

väljakujunemist, tuua kaasa taimekaitsevahendite jõudmise mittesihtorganismideni ning

73 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2009, 25. november 2009 „Pestitsiidide statistika“: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32009R1185.

74 https://andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__pollumajanduskeskkond/KK208

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

29

suurendada tervise- ja keskkonnariske, sh taimekaitsevahendite jääkide jõudmist pinna- ja

põhjavette ning toitu.

Euroopa Komisjoni 2019. aastal läbiviidud uuringus75 ja Euroopa Kontrollikoja 2020. aastal

avaldatud raportis76 rõhutatakse puudujääke taimekaitsevahendite alase statistika kogumises

ning täheldatakse, et liikmesriikide poolt esitatud taimekaitsevahendite turustamise statistika

on raskesti võrreldav kuna erinevates liikmesriikides on kasutatud erinevaid metoodikaid.

Seetõttu algatas Euroopa Komisjon taimekaitsevahendite statistika kogumise reeglite

läbivaatamise, eesmärgiga saada võrreldavat infot taimekaitsevahendite kasutamise kohta.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2022/237977 mis käsitleb põllumajandussisendite

ja väljundite statistikat (SAIO) hõlmab nii taimekaitsevahendite turustamise kui kasutamise

statistikat. Senised statistika kogumise põhimõtted asendatakse uutega. Uute reeglite kohaselt

kogutakse iga aasta kohta taimekaitsevahendite turustamise statistikat alates 2025. aastast ja

kasutamise statistikat alates 2026. aastast. Esimene kasutamise andmete kogum 2026. aasta

kohta peab sisaldama taimekaitsevahendite kasutamise infot ühise põllukultuuride loetelu

kohta, mis koos püsirohumaaga katavad 75% kasutatavast põllumaast ELis.

Üleminekumeetmete kohasel esitatakse järgmine kasutamise andmete kogum 2028. aasta kohta

ja alates 1.jaanuarist 2028. a on andmete katvuse protsent 85.

Järgnevalt on käsitletud taimekaitsevahendite kasutamise hetkeolukorda vastavalt Direktiivis

2009/128/EÜ käsitletud teemadele:

 taimekaitsevahendite ladustamine, tühjade pakendite ja kasutamisest järele jäänud

jääkide kõrvaldamine;

 taimekaitsevahendite kasutamine avalikus kohas, elamu vahetus läheduses ja

metsamaal;

 õhust pritsimine;

 taimekaitsevahendite kasutamine kaitse- ja hoiualadel;

 veekeskkonna kaitse meetmed.

3.2.1.1 Taimekaitsevahendite ladustamine, tühjade pakendite ja kasutamisest järele

jäänud jääkide kõrvaldamine

Kasutaja peab tähelepanu pöörama kasutamisest järele jäänud taimekaitsevahendite ja

paagisegude ning tühjade pakendite kõrvaldamisele. Taimekaitsevahendi hoiuruum peab

hoidma ära taimekaitsevahendi sattumise keskkonda. Üksikasjalikud nõuded ja riskide

vähendamise meetodid taimekaitsevahendi kasutamise kõikide etappide jaoks on reguleeritud

põllumajandusministri 29.11.2011. a määruses nr 90 “Taimekaitsevahendite kasutamise ja

hoiukoha täpsemad nõuded”78 ning põllumajandusministri 20.04.2006. a määruses nr 49

75 Research paper. Statistics on agricultural use of pesticides in the European Union. European Comission. ESTAT-AGRI-

ENVIRONMENT(a)ec.europa.eu

76 Sustainable use of plant protection products: limited progress in measuring and reducing risks. Special report 05/2020.

European court of auditors

77 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R2379

78 Põllumajandusministri 29. novembri 2011.a määrus nr 90: “Taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiukoha täpsemad

nõuded”

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

30

„Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded“79.

24. septembril 2018. a täpsustati määruse nr 90 muudatusega tühja taimekaitsevahendi pakendi

käitlemise nõudeid, mis võimaldab sellist pakendit käsitada kui tavajäädet ning lihtsustab seega

jäätmekäitlust.

Eestis tohib kasutada üksnes selliseid taimekaitsevahendeid, mis on saanud siin

taimekaitsevahendi loa ja on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Registrist kustutatud või

kasutuskõlbmatuks muutunud taimekaitsevahendeid tuleb käsitleda ohtliku jäätmena.

Kasutamisest järele jäänud või kasutamiskõlbmatuks muutunud taimekaitsevahendid, sh

paagisegud ning registrist kustutatud taimekaitsevahendid, tuleb üle anda ohtlike jäätmete

käitlejatele. Taimekaitsevahendite tühjad pakendid tuleb kokku koguda ja viia pakendikäitlejale

või tagastada võimalusel turustajale.

3.2.1.2 Taimekaitsevahendite mittepõllumajanduslik kasutus

Lisaks põllumajandusele kasutatakse taimekaitsevahendeid ka metsanduses, koduaedades ja

avalikes kohtades (trammi-, raud- ja maanteed, spordi- ja puhkealad, pargid ja aiad), aga samuti

elamute ja avalike hoonete vahetus läheduses.

Taimekaitsevahendi nõuetele mittevastava kasutamisega võib kaasneda risk ja oht inimesele ja

keskkonnale, mistõttu on avalikes kohtades taimekaitsevahendi kasutamise õigus üksnes

professionaalsel kasutajal, kes on eelnevalt läbinud taimekaitsekoolituse ja omab seega

piisavalt teadmisi taimekaitsevahendi kasutamisega seonduvate riskide ohjamise kohta.

2018. aastal muudeti põllumajandusministri 29. novembri 2011. aasta määrust nr 90

„Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“80; selle järgi tuleb avalikus

kohas, korterelamu vahetus läheduses või metsamaal taimekaitsetöid tehes paigaldada

hoiatussildid, kui kasutatakse tööooteajaga taimekaitsevahendeid, vältida rajatise või muude

objektide saastamist ning teha taimekaitsetöid ilma kõrvaliste inimeste juuresolekuta. Seejuures

on linnas ja asulates, samuti mujal elamute vahetus läheduses lubatud taimekaitsetöid teha

üksnes juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste

ega muude meetmetega. Selle eelduseks on muu hulgas ka piisava teabe olemasolu nii

madalama riskiastmega taimekaitsevahendite kui ka bioloogilise tõrje meetodite koha.

Tallinnas läbiviidud uuringu kohaselt on taimekaitsevahendite kasutamise vähenemine

toimunud aastast aastasse nii klientide kui ettevõtjate enda soovil. Peamised

taimekaitsevahendite kasutamise alad on umbrohu- ja kahjurputukate tõrje. Alternatiivsete

meetodite kasutamise peamiseks piiranguks on arvamus, et need ei tööta piisavalt efektiivselt81.

Mitteprofessionaalsetele taimekaitsevahendite kasutajatele on PTA koostanud ja levitanud

mitmeid infolehti82. PRIA nõuetele vastavuse kontrolli tulemusel ei ole alates 2017.a.

tuvastatud taimekaitsevahendite mittepõllumajandusliku kasutamisega seotud rikkumisi.

79 Põllumajandusministri 20. aprilli 2006. a määrus nr 49: „Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning

hoidmise ohutusnõuded“

80 https://www.riigiteataja.ee/akt/121092018007?leiaKehtiv

81 Pestitsiidide kasutamise uuring Tallinnas. Lõpparuanne. 2019.

82 „Taimekaitse koduaias“, "Tunne end ümbritsevaid kemikaale", „Taimekaitsevahendid – kui võtta, siis millist võtta?“.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

31

3.2.1.3 Õhust pritsimine

Eestis kehtib üldine õhust pritsimise keeld, kusjuures erandid ei ole võimalikud. Viimastel

aastatel on olulise arengu teinud taimekaitsetöödeks kasutatavate mehitamata õhusõidukite

arendus83. Ka Eestis viidi 2023. aastal läbi esimesed sellised demonstratsioonid. Mehitamata

õhusõidukid võimaldavad põldude osalist pritsimist taimekahjustajate leviku algfaasis hoides

seeläbi kahjustuse leviku suuremale põllualale ning vähendades taimekaitsevahendite

kasutamise vajadust. Mehitamata õhusõidukite kasutamise võimaldamiseks taimekaitsetöödeks

on vajalik vastavate muudatuste tegemine õigusaktides.

3.2.1.4 Taimekaitsevahendite kasutamine kaitse- ja hoiualadel

Taimekaitsevahendite kasutamise piirangud kaitseala piiranguvööndis ja hoiualal on

kehtestatud looduskaitseseadusega84. Kaitseala sihtkaitsevööndis on majandustegevus

keelatud. Kaitseala piiranguvööndis on taimekaitsevahendi ja biotsiidi kasutamine üldjuhul

keelatud. Lubatud on see juhul, kui taimekaitsevahendi kasutamine on konkreetses kaitse-

eeskirjas eraldi sätestatud. Hoiualal, mis on moodustatud loomastiku, taimestiku ja seenestiku

soodsa seisundi tagamiseks, on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine,

samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab taimekaitsevahendite kasutamise kavandamise

korral esitama hoiuala valitsejale teatise. Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust,

mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi ning see tuleb esitada hoiuala valitsejale

vähemalt üks kuu enne tööde alustamist.

Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ)85 nägi ette pinnavee hea ökoloogilise seisundi ja vee

hea kvaliteedi tagamise aastaks 201586. Pinnavee direktiiv (2013/39/EL) 87 kehtestab muude

ohtlike ainete kõrval piirväärtused ka mõnede taimekaitsevahendite sisaldusele pinnavees.

Direktiiv (2006/118/EÜ)88 käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest.

Antud direktiivi I lisas on toodud põhjavee kvaliteedi standardid, mis sisaldavad ka

taimekaitsevahendite toimeainete, sealhulgas nende asjakohaste metaboliitide, lagunemis- ja

reaktsioonisaaduste piirväärtusi. Eelpool nimetatud direktiivid on Eestis üle võetud

Veeseadusega, millega on kehtestatud veekeskkonna kaitse riiklikud meetmed89.

Veekogude ja ranniku veekaitsevööndis on taimekaitsevahendite kasutamine üldjuhul keelatud,

erandjuhul võib veekaitsevööndis taimekaitsevahendeid kasutada üksnes taimehaiguste ja

kahjurite puhanguliste kollete likvideerimise korral ning seda igakordse Keskkonnaameti loa

alusel.

Vajaduse korral võib Keskkonnaamet joogiveehaarde kaitseks selle valgalal või toitealal

keelata või piirata taimekaitsevahendite kasutamist. Taimekaitsevahendite kasutamine on

keelatud salvkaevude ja puurkaevude 10 meetrisel (ainult seireks kasutamisel 5 meetrit)

83 https://www.pollumajandus.ee/uudised/2020/08/14/droonid-ja-tehisintellekt-voimaldavad-karpida-murkainete-kasutamist-

pollumajanduses

84 Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004): https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018010?leiaKehtiv.

85 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32000L0060

86 Pikendatud aastani 2027.

87 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013L0039

88 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32006L0118

89 Veeseadus (vastu võetud 30.01.2019): https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050?leiaKehtiv.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

32

hooldusalal. Taimekaitsevahendite hoidmine ja kasutamine on keelatud allikatel,

karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne meetri ulatuses allika veepiirist,

karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist. Nitraaditundlikul alal

on taimekaitsevahendite kasutamine keelatud allikate ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 meetri

ulatuses veepiirist või karstilehtri servast.

3.2.1.5 Taimekaitsevahendite ja nende jääkide seire

Pinnavee direktiivis (2013/39/EÜ) on toodud teatud taimekaitsevahendite toimeainete nimekiri

ja aasta keskmised keskkonna kvaliteedi piirväärtused pinnaveele on Eestis kehtestatud

Keskkonnaministri määrusega 24.07.2019 nr 2890.

Põhjavee direktiivis (2006/118/EÜ) toodud põhjavee kvaliteedi standardid on Eestis üle võetud

keskkonnaministri 1. oktoobri 2019. a määrusega nr 4891, mis seab eesmärgiks tagada põhjavee

kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise

viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist. Määrus kehtestab

prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ning teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Määruse

kohaselt on põhjavee saasteainete piirväärtused järgmised.

Tabel 1. Põhjavett ohustavate saasteainete piirväärtused.

Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende metaboliidid,

lagunemis- ja reaktsioonisaadused*

0,1 µg/l

0,5 µg/l (kokku**) * Pestitsiidid tähendavad taimekaitsevahendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1107/2009 määratlusele ja biotsiide vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012

määratlusele.

** „Kokku“ tähendab kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende

metaboliitide, lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat.

Lisaks pinna- ja põhjavee kvaliteedile seatud taimekaitsevahendite jääkide piirväärtustele on

sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid92.

Taimekaitsevahendite sisalduse seiret põhjavees teostatakse riikliku keskkonnaseire

nitraaditundliku ala põhjaveeseire alamprogrammi raames. Seire aruanded on leitavad

keskkonnaseire infosüsteemis93. Lisaks toimub taimekaitsevahendite sisalduse mõõtmine nii

pinna- kui ka põhjavees riikliku keskkonnaseire pinna-94 ja põhjaveekogumite95 seire raames.

90 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate

muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete

keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused 91 Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,

seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja

koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri,

nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme

määramise põhimõtted. 92 Sotsiaalministri määrus 24.09.2019 nr 61. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning

tarbijale teabe esitamise nõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/105092023006?leiaKehtiv 93 https://kese.envir.ee/kese/viewProgramNew.action?uid=473789 94 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 95 https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/keskkonnaagentuur-pohjavee-seisund-ei-ole-eestis-paranenud

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

33

Eesti Keskkonnauuringute Keskus korraldas Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2016.–2017.

aastal uuringu96, mille eesmärk oli selgitada ja kaardistada taimekaitsevahendite jääkide

esinemine ja sisaldus kõigi maakondade põllumajanduskoormuse suhtes esinduslikes pinna- ja

põhjavee kogumites. Uuringutulemuste tõlgendamisel võeti piirväärtuste puhul aluseks

ülalmainitud keskkonnaministri määrused. Kõige enam leiti uuringu käigus kloridasooni,

kloridasoon-desfenüüli, AMPA, glüfosaadi, metasakloori ja tebukonasooli jääke. Kloridasooni

ja kloridasoon-desfenüüli, mida leiti enam kui pooltes seirejaamades, päritolu oli seejuures

ebaselge, kuna kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis peale 2013. aastat

turule lubatud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda. Kogu Euroopa Liidus on kloridasooni

sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine keelatud alates 2018. aastast. EMÜ teadlaste

teostatud uuringu „Kloridasooni ja selle laguprodukti, kloridasoon–desfenüüli, leviku põhjuste

väljaselgitamine“97 andmed ei kinnita samuti kloridasooni jätkuvat kasutamist ning selle alusel

saab eeldada, et saasteained pärinevad varasemast põllumajanduslikust tegevusest. Laialdasem

kloridasooni kasutamine uuringualadel jääb 1990-ndate algusesse ning pärast seda on tegemist

pinnasesse talletunud saasteainete leostumisega. Teiste Euroopa riikide uuringute põhjal võib

eeldada, et põhjavesi on nende ühenditega saastunud veel aastakümneteks.

Pikaajalise pinnases püsimise tõttu on otstarbekas mitte arvestada kloridasooni ja kloridasoon-

desfenüüli esinemist taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava indikaatorite

arvutamisel, ent asjakohane on jätkata vastavat seiret ja jälgida esinemiste dünaamikat.

Mõõdikud 2019 2020 2021 2022 Sihttase

Seires olnud põhjaveeseirejaamade arv

Pestitsiidide jääkide piirväärtusi

ületavate, seireaastal seires olnud

põhjaveeseirejaamade osakaal

nitraaditundliku ala põhjaveeseires**

Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus

27

26,1%

32

3,2%

40

15,0%

31

3,2%

Põhjaveeseirejaamade,

milles on tuvastatud

piirväärtuste ületusi,

osakaalu püsimine

alla 10%

*2019. aasta kõrge näitaja tuleneb asjaolust, et proovid koguti ainult eelmistel aastatel kõrgeid väärtusi omanud

põhjaveejaamadest.

**Mõõdiku arvutamisel ei ole arvestatud kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli esinemisega.

Taimekaitsevahendite jääkide seireprogrammi eesmärk on vältida taimekaitsevahendite jääkide

lubatust kõrgema taseme esinemist toidus. EL-is kehtestab taimekaitsevahendite jääkide

piirnormid toidus ja söödas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/200598. EL-is

kehtestatud lubatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid (MRL, inglise maximum residue

level, maksimaalne lubatud jäägi kogus toidus) on leitavad ELi taimekaitsevahendite jääkide

andmebaasist99. Toit vastab nõuetele kui kõigis selles tuvastatud jääkide sisaldused jäävad alla

toimeaine suurima lubatud koguse (MRL-i). Seejuures võib toit nõuetele vastata ka juhul kui

sellest tuvastatakse Euroopa Liidus keelatud taimekaitsevahendi jääk. Eesti päritolu toodetel

kontrollitakse täiendavalt, kas analüüsi käigus tuvastatud toimeainet on lubatud Eestis antud

96 Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring pinna- ja põhjavees:

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:341859 97 https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-2 98 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32005R0396

99 http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=homepage&language=EN

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

34

kultuuri kasvatamisel kasutada. Kui kasvõi üks taimekaitsevahendi jääk ületab MRL väärtuse,

loetakse toit nõuetele mittevastavaks.

Taimekaitsevahendite jääkide seiret Eestis müüdavas toidus teostab PTA toiduosakond

kontrollprogrammi alusel, mis koosneb kohustuslikust Euroopa Liidu kontrollprogrammist ja

siseriiklikust kontrollprogrammist. Aastate 2022-2024 kohustuslikud toidugrupid kehtestati

Komisjoni rakendusmäärusega 2021/601100. Siseriikliku kontrollprogrammi raames lisatakse

kontrollprogrammi toidugrupid, mis on olnud eelnevatel aastatel probleemsed nii Eestis kui

liikmesriikides, võttes arvesse asjaolu, et proove võetaks eestlaste poolt enim tarbitavatest

toidugruppidest. Samuti võetakse proove toodetest mille kohta on saabunud hoiatus toidu ja

sööda alase kiirteavitussüsteemi (RASFF) kaudu. Taimekaitsevahendite jääkide tulemusi

analüüsiti ka päritoluriikide lõikes.

Vastavalt Taimekaitseseadusele tehtava taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise

järelvalve raames võtab PTA taimekaitsevahendite tegeliku kasutamise ja jääkide

väljaselgitamiseks kontrolli käigus proove nii kasvavast taimikust kui ka toodangust.

Taimekaitsevahendite jääkide seire aruandes kajastatakse nende proovide tulemused, mis on

võetud taimede söödavast osast ning mis on käsitletavad toiduna.

Samuti teeb PTA järelevalvet mahenõuete täitmise üle mahetunnustatud ettevõtjate juures ning

ühe järelevalvetegevusena võtab proove taimekaitsevahendite jääkide analüüsimiseks. Proove

võetakse esmatootmise tasandil nii taimikutest, aga ka taimede söödavast osast, mis on

käsitletavad toiduna, mahetoitu töötlevate ettevõtjate juurest ning ka mahetoodete ladustamise

ja turustamise etappides.

2021. aastal tuvastati piirnormist kõrgem taimekaitsevahendite jääkide sisaldus 8 Eesti päritolu

toidu proovis, millest 6 proovi oli võetud erinevates kohtades sama partii šampinjonidest. 2022.

aastal ei ületanud üheski Eesti päritolu toidu proovis taimekaitsevahendite jääkide sisaldus

piirnormi101.

Mõõdikud 2019 2020 2021 2022 Sihttase (2029)

Analüüsitud proovide arv

Piirnormi ületavate

taimekaitsevahendite jääkidega

proovide osakaal Eesti päritolu

toidus (%)

(allikas: VTA/PTA)

242

0,4%

257

0,8%

278

2,8%

349

0,0%

Eesti päritolu toidus

piirnorme ületavate

proovide osakaalu

püsimine alla 1%

Taimekaitsevahendite jääke mullas on analüüsitud Põllumajandusuuringute Keskuses (alates

01.01.2023 METK) erinevate uuringute raames alates 2007. aastast. Aastast 2018 on tulemused

taimekaitsevahendite jääkide kohta koondatud ühte uuringusse102. Alates 2019. a. teostatakse

100 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A32021R0601

101 https://pta.agri.ee/saasteained#taimekaitsevahendite

102 https://metk.agri.ee/mullastik/mullastiku-uuring#taimekaitsevahendite

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

35

taimekaitsevahendite jääkide seiret mullas Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5.

prioriteedi hindamise raames.

Mõõdikud 2019 2020 2021 2022

Taimekaitsevahendite

jääkide sisaldus

mullas

Allikas: METK103

Keskmine toimeainete

jääkide arv ühes proovis

Keskmine toimeainete

jääkide summa, mg/kg

3,4

0,21

3,0

0,19

4,6

0,30

3,4

0,24

Taimekaitsevahendite jääkide seireks mullas puuduvad ametlikult kinnitatud metoodika ning

kehtestatud toimeainete piirväärtused. Andmete tõlgendamist rakendavad ka perioodi jooksul

proovivõtu metoodikas ja andmete esitamisel tehtud muudatused. Keskkonnaministri

määrusega Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases104 on seatud sihtarvud ja

piirväärtused üksikutele taimekaitsevahenditele ja keemiliste taimekaitsevahendite toimeainete

summale. Antud määruse otsest kasutamist majandatavate põllumuldade seisundi hindamiseks

takistab asjaolu, et enamusele taimekaitsevahendite toimeainetele puuduvad sihtarvud ja

piirväärtused. Taimekaitsevahendite jääkide piirväärtuste kasutamine mullaseire andmete

interpreteerimisel annaks objektiivsema pildi muldade saastatusest. Senini rakendatav

metoodika kus indikaatorina kasutatakse keskmisi väärtusi ei võimalda välja tuua tegelikke

probleemikohti ning rakendada meetmeid nende lahendamiseks. Seepärast ei kasutata

käesolevas tegevuskavas taimekaitsevahendite jääkide sisaldust mullas mõõdikuna. Oluline on

aga seire jätkamine ning metoodika uuendamine. Otstarbekohane on taimekaitsevahendite

jääkide piirväärtuste rakendamine mullaseire andmete interpreteerimisel ning piirväärtust

ületavate proovide osatähtsuse kasutamine mõõdikuna.

3.2.1.6 Järelevalve

Riiklikku järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise üle teeb

Taimekaitseseaduse alusel PTA. Veeseaduse ja looduskaitseseaduse nõuete üle

taimekaitsevahendite kasutamise osas teeb järelevalvet ka Keskkonnamet.

Põllumajandustootjaid kontrollitakse ITK nõuete täitmise, taimekaitsevahendite nõuetekohase

kasutamise ja PRIA nõuetele vastavuse (alates 2023. aastast tingimuslikkuse kontroll) osas.

Järelevalve tõhustamiseks viiakse läbi ka etteteatamata kontrolle ja seiresõite taimekaitsetööde

hooajal. Lisaks teostatakse kontrolle ka taimekaitsevahendite kasutamisega seotud vihjete

alusel. Järelevalvetoimingute käigus võetakse ka proove põllumajandustoodangust ja taimsest

materjalist taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks. Suuremat rõhku on pandud rapsile,

kuna eksimused rapsi pritsimisel on suureks ohuallikaks tolmeldajatele. Samuti on olnud

prioriteediks 2018. aastast rakendunud glüfosaadi koristuseelne taimiku kuivatamiseks või

närvutamiseks keelust kinnipidamise kontrolliks taimikust proovide võtmine.

Kasutamisega seoses on peamised rikkumised läbi aastate olnud pritsimine veekaitsevööndis,

õitsvate taimede pritsimine, tugeva tuulega pritsimine, mittelubatud taimekaitsevahendi

kasutamine, taimekaitsetunnistuse puudumine ja ITK nõuete eiramine.

103 „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks tehtud uuringute aruanne

104 Keskkonnaministri määrus 28.06.2019 nr 26. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases.

https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

36

Lisaks põllumajandustootjatele teostatakse taimekaitsevahendite kasutamise järelevalvet ka

mittepõllumajanduslike kasutajate (maantee- ja raudteehooldajad, karuputke tõrjujad,

metsakasvatajad, haljastajad, golfiväljakud jms.) juures. Sihipärase teavitustöö ja seire

tulemusena on valdavas osas maanteedel loobutud glüfosaadi kasutamisest ning toimub teeäärte

niitmine.

Turustamise osas hõlmavad PTA mitmeaastased kontrolliplaanid taimekaitsevahendite jae- ja

hulgimüügikohtade üle tehtavat järelevalvet. Alates 2022. aastast alustati tööplaani alusel ka e-

kaubanduse kontrollidega.

PTA on viimase viie aasta jooksul viinud igal aastal läbi üle 1000 taimekaitsevahendite

turustamise ja kasutamisega seotud järelevalvemenetluse. Tuvastatud rikkumiste osakaal on sel

perioodil jäänud 3,1% ja 4,4% vahele, 2022. aastal oli rikkumiste osakaal 3.9%105.

Turustamisega seoses on peamised rikkumised olnud järgmised: toodetel puudub nõuetekohane

märgistus, turustuskoht on registreerimata, müüjal puudub taimekaitsetunnistus,

registreerimata taimekaitsevahendi turustamine ning puudused taimekaitsevahendite

müügiarvestuses.

3.2.1.7 Kitsaskohad

 Taimekaitsevahendite kasutamise alane statistika ei ole piisav ja kasutamise andmed

pole laialdaselt ülekantavad;

 ülevaate puudumine taimekaitsevahendite põllumajandusliku ja

mittepõllumajandusliku kasutamise kohta;

 taimekaitsevahendite jääkide piirväärtuste ületused põhjavees;

 taimekaitsevahendite turustusnõuete eiramine;

 taimekaitsevahendite kasutusnõuete eiramine.

3.2.2 Eesmärgid

ÜLEVAATE OLEMASOLU TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEST EESTIS. TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEGA KAASNEVAD TERVISE- JA KESKKONNARISKID ON VÄHENENUD. ENNETATAKSE LOATA TAIMEKAITSEVAHENDITE TURULEJÕUDMIST. TAGATUD ON TAIMEKAITSEVAHENDITE NÕUETEKOHANE KASUTAMINE NING TÕHUS JÄRELEVALVE.

3.2.2.1 Mõõdikud Mõõdikud 2019 2020 2021 2022 Sihttase (2029)

Järelevalvemenetluse arv – TKV

turustamine (allikas: PMA/PTA)

Järelevalvemenetluse arv - TKV

kasutamine (allikas: PMA/PTA)

Tuvastatud rikkumiste osakaal TKV

turustamise kontrollides (%)

(allikas: PMA/PTA)

Tuvastatud rikkumiste osakaal TKV

kasutamise kontrollides (%)

(allikas PMA/PTA)

161

637

5,6

2,9

153

550

3,3

2,3

155

535

2,6

1,7

199

573

2,5

3,0

Rikkumiste osakaalu

püsimine alla 3%

Rikkumiste osakaalu

püsimine alla 3%

105 Põllumajandus-ja Toiduameti 2022. aasta tegevusaruanne https://pta.agri.ee/pta-aasta-aruanded

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

37

3.2.3 Kavandatud tegevused

1. Koguda statistilisi andmeid taimekaitsevahendite kasutamise kohta, sh eraldi

põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku kasutamise kohta;

2. töötada välja kava erilist tähelepanu vajavate taimekaitsevahendite (jäägid) kasutamise

reguleerimiseks;

3. tõhustada järelevalvet, teha suuremas mahus etteteatamata kontrolle;

4. laiendada PTA pädevust järelevalve teostamiseks veeseaduse ja looduskaitse seaduse

alusel;

5. suurendada järelevalve efektiivsust illegaalsete taimekaitsevahendite leviku

tõkestamiseks ja taimekaitsevahendite e-kaubanduses;

6. töötada välja täiustatud kasutustingimused/soovitused veekeskkonna kaitseks ja

taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide vähendamiseks;

7. täiustada ja parandada taimekaitsevahendite jääkide monitooringu metoodikat, tagada

laboratooriumite analüüsivõimekus, suurendada proovide arvu taimekaitsevahendite

jääkide määramiseks vees, toidus ja mullas;

8. koostada iga-aastased ülevaated seirel ja järelevalves selgunud kitsaskohtadest ning

uuendustest õigusloomes ja taimekaitsevahendite registris;

9. arendada ja rakendada keskne e-põlluraamat, mis võimaldab

põllumajandustootjatel vähendada halduskoormust andmete esitamisel..

3.3 Alavaldkond: integreeritud taimekaitse

Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetel on direktiivi 2009/128/EÜ ja tegevuskava

eesmärkide saavutamisel väga oluline roll – vähendada riske inimeste tervisele ja keskkonnale

ning sõltuvust taimekaitsevahendite kasutamisest ja saavutada taimekaitsevahendite säästvam

kasutamine. ITK põhimõtete rakendamine on alates 2014. aastast professionaalsetele

kasutajatele kohustuslik. ITK põhimõtete rakendamise tingimused ja viis on kehtestatud

taimekaitseseaduse alusel põllumajandusministri 5. novembri 2013. a määrusega nr 62106. ITK-

d selgitava teabe kättesaadavuse parandamiseks on koostatud infovoldikud, mis on

kättesaadavad REM-i107, METK-i ja PTA108 veebilehekülgedel.

Direktiivi 2009/128/EÜ lisas on toodud ITK üldised põhimõtted, mis võimaldavad meetmete

valikul arvestada kasvatatavaid kultuure, kohalikke tingimusi, tegevusvaldkonda jne. Seega

otsustab professionaalne kasutaja võetava taimekaitsemeetme valiku üle lähtuvalt tegelikust

olukorrast – kui ITK ennetavad meetmed ei andnud soovitud tulemusi, siis rakendatakse

tõrjemeetmeid (keemiline, mehaaniline või bioloogiline tõrje). Oluline aspekt ITK põhimõtete

juures on taimekaitsevahendite kasutamise õige ajastus ja nende optimaalne kasutamine.

Probleemiks on seega otsustamine, kas ja millal on vaja keemilist tõrjet teha või kulunorme

vähendada. Otsuse langetamisel on abiks infotehnoloogilised lahendused (taimekahjustajate

prognoosi ja tõrjesüsteemid), mis võimaldavad täpselt ajastada taimekaitsevahendite

106 Põllumajandusministri määrus 5.11.2013.a. nr 62 „Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise tingimused ja viis“.

107 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/taimekasvatus/integreeritud-taimekaitse-pohimotted.jpg

108 https://www.PTA.agri.ee/docs/pics/PTA%20Integreeritud%20taimekaitse.pdf

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

38

kasutamise lähtuvalt tegelikust olukorrast põllul ning valida optimaalne kogus konkreetse

kahjustaja tõrjeks mõeldud taimekaitsevahendit või pritsimisest sootuks loobuda.

Perioodi 2013–2017 tegevuskavas pöörati tähelepanu eelkõige ITK põhimõtete rakendamist

toetavate abinõude loomisele: kehtestati ITK rakendamise tingimused ja töötati välja

põllukultuuripõhised ITK suunised (kaer, kartul, suvioder, talioder, taliraps ja -rüps, suviraps,

talirukis, põldhernes, talinisu, suvinisu, kapsas). Kõik eelloetletud ITK suunised on 2023. aastal

täiendamisel ja kaasajastamisel (peamiste kahjustajate puhul töötatakse välja tõrjekriteeriumid).

2016. aastal kaardistati rakendusuuringute programmi raames vähelevinud põllukultuuride

taimekaitsevahendite kasutamise vajadus ja töötati välja ITK suunised vähelevinud

põllukultuuridele (maasikas, vaarikas, ploom, must sõstar, punane sõstar, õun, kaalikas, kõrvits,

kurk avamaal ja kasvuhoones, küüslauk, sibul, söögipeet, porgand ning tomat). 2023. aastal

alustas EMÜ aiakultuuride ja köögiviljade kahjustajate tõrjekriteeriumite ning ITK suuniste

väljatöötamisega. Koostöös PRIA-ga on kavas kõigi ITK suuniste digitaliseerimine, mis

võimaldaks nende lihtsat kasutamist nii põllumeestel kui ka kontrollidel. METK-is käivitunud

uuring tegeleb tali- ja suviteraviljade olulisemate kahjustajate pestitsiidiresistentsuse uurimise

ja sobivate bioloogiliste tõrjealternatiivide leidmisega.

Tegevuskava eelmisel perioodil on täiendavat tähelepanu pööratud ITK nõuete järgimise

kontrollile. 2020. aastal kaasajastas Eesti Taimekasvatuse Instituut ITK rakendamise

juhisdokumenti ning koostas selle raames ka hindamislehe, mille PTA võttis järelevalve

läbiviimisel kasutusele. ITK hindamislehele on koondatud kõik põhi- ja täiendavad tegevused.

Tänu hindamislehele on kasutajal olemas terviklik ülevaade ITK nõuetest ning tal on ka endal

võimalik jooksvalt hinnata oma tegevust ITK rakendamisel. Järelevalve käigus täidetud

hindamislehtede alusel saab PTA ülevaate, milliseid nõudeid täidetakse rohkem ning milliseid

on vaja veel teadvustada ja kasutusele võtta.

Taimekaitsetööde kavandamise lihtsustamiseks alustati 2014. aastal taimekahjustajate leviku

monitooringut eesmärgiga koguda infot tähtsamate taimehaiguste ja -kahjurite esinemisest.

Andmeid kogutakse iga nädal Eesti erinevatest piirkondadest (perioodil mai–juuni), info

kuvatakse interaktiivsete kaartidena METK kodulehel (taimekahjustajate monitooring109).

Taimekasvatuse pikaajalise programmi teema „Taimekaitse nõuandesüsteemi täiendamine

2017-2020.a.“ raames arendati ja täiustati veebipõhist monitooringu- ja nõuandesüsteemi, mis

võimaldab põllumajandustootjail registreerida oma põllul esinevad taimekahjustajad ja

kahjustuse ulatuse ning sisestatud info alusel saada optimaalse tõrjesoovituse110.

Taimekahjustajate leviku hoiatus- ja prognoosisüsteem võimaldab tõrjetööde õigeaegset

alustamist, suurendab taimekaitsetööde tõhusust ning aitab vähendada taimekaitsevahendite

kasutamist. Hoiatus- ja prognoosisüsteem vajab pidevat edasiarendust, et käia kaasa

tehnoloogiliste arengutega, näiteks veebipõhiste lahenduste, sensortehnoloogiate ja

tehisintellekti valdkondades.

Koostatud on ITK põhimõtete rakendamise punktisüsteem enesekontrolliks111, mille abil

saavad tootjad teha enda jaoks selgeks ITK põhimõtete rakendamise ulatuse oma ettevõttes ja

109 http://monitooring.etki.ee/

110 https://tase.etki.ee/

111 Integreeritud taimekaitse rakendamise punktisüsteem enesekontrolliks:

https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/i-taimekaitse-punktisysteem.xls

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

39

tuvastada kitsaskohad. Enesekontrolli punktisüsteemi üldisem eesmärk on soodustada ITK

laialdasemat rakendamist.

Põllumajandustootjate juures läbiviidavate kontrollide käigus kontrollivad PTA ametnikud ka

integreeritud taimekaitse nõuetest kinnipidamist. ITK nõuete rikkumisi on täheldatud vaid

üksikjuhtudel.

Vaatamata asjaolule, et ITK rakendamiseks on loodud vajalikud tingimused ning ITK

põhimõtete ja alternatiivsete taimekahjustajate tõrjeviiside või -võtete kasutuselevõtuks on

välja töötatud lihtsustavad abinõud, vajavad eelnevalt loetletud meetmed siiski pidevat

täiendamist ja arendamist. Samuti vajab ITK tõhus rakendamine toetavaid teadus- ja

rakendusuuringuid, et selgitada välja Eesti tingimustes kasutamiseks sobivad taimekahjustajate

alternatiivsed tõrjevõtted ning uudsed tehnoloogilised lahendused ja vajadusel kohandada neid

siinsetele oludele. Teadus- ja rakendusuuringud toetavad ka nõuandesüsteemi.

3.3.1.1 Kitsaskohad

 Teadmised uutest tehnoloogilistest lahendustest, alternatiivsetest

taimekaitsemeetmetest ja mittekeemilistest taimekaitsevahenditest vajavad täiendamist;

 taimekaitsealaseid soovitusi andvad digiteenused pole piisavalt arenenud ning on vähe

kasutatavad;

 teadmised ITK-st vajavad pidevat ajakohastamist;

 ITKd ei rakendata piisavalt ulatuslikult, mh on see alternatiiviks

mitteprofessionaalsetele kasutajatele koduaedades.

3.3.2 Eesmärgid

ITK PÕHIMÕTETE ULATUSLIKU RAKENDAMISEGA VÄHENDATAKSE TAIMEKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEGA SEOTUD RISKE JA ASJAKOHASTEL JUHTUDEL KA KOGUSEID.

3.3.3 Kavandatud tegevused

1. Ajakohastada ja levitada taimekaitsevahendite säästva kasutamise juhendmaterjale (sh

kahjustajate taluvuslävedel põhinevad tõrjekriteeriumid, ITK suunised);

2. parandada põllumajandustootjate teadlikkust ITK-st, sh keemiliste

taimekaitsevahendite vabadest alternatiividest taimekahjustajate tõrjeks;

3. toetada ITK alaseid teadusuuringuid;

4. arendada säästlikku taimekaitset toetavaid digilahendusi sh taimekahjustajate

monitooring süsteemi;

5. arendada taimekahjustajate leviku hoiatus- ja prognoosisüsteemi;

6. soodustada põllumajanduspraktikaid, mis vähendavad taimekaitsevahendite

negatiivset mõju keskkonnale;

7. propageerida ja edendada biotõrje ning bioloogiliste taimekaitsevahendite ja madala

riskitasemega toimeainete kasutamist;

8. propageerida ja edendada uudsete tehnoloogiliste lahenduste ja alternatiivsete

taimekaitse meetodite kasutamist;

9. täiustada ITK rakendamise enesekontrolli süsteem.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

40

4 III Tegevusvaldkond: seadmed ja seadmete tehniline kontroll

4.1 Hetkeolukord

Taimekaitsetööde tegemise puhul on oluline, et seda tehtaks vastavalt lubatud kulunormidele

ja kasutuspiirangutele, kahjustamata alasid, mis ei kuulu töödeldava kultuuri alla. Selleks, et

taimekaitsevahendite kasutamine oleks võimalikult sihipärane ning risk inimese tervisele ja

keskkonnale minimeeritud on oluline tagada taimekaitseseadmete tehniline korrasolek.

Taimekaitsetöödeks kasutatava seadme korrapärane hooldus ning puhastamine on tema

toimimiseks oluline, seadme toimimist tuleb pidevalt kontrollida ning vajadusel reguleerida.

Direktiivist 2009/128/EÜ tuleneb liikmesriikidele professionaalses kasutuses olevate

taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi loomise kohustus. Vastavalt

Taimekaitseseaduse § 87 lõige 1 järgi peab kasutuses olev taimekaitseseade läbima korralise

tehnilise kontrolli. Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli kord on kehtestatud määrusega

29.04.2005 nr 51112. Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse, et taimekaitseseadmed vastavad

direktiivi lisas 2 loetletud asjakohastele nõuetele, et saavutada inimeste tervise ja keskkonna

kaitse hea tase. Asjakohase Euroopa standardi nõutele vastav taimekaitseseade loetakse

direktiivi nõuetele vastavaks.

Taimekaitseseadmete tehnilisi kontrolle saab teostada füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik,

kes on taimekaitseseadusega sätestatud korras selleks PTA volituse saanud. Tehnilise kontrolli

teostamise õiguse saanud isikute loetelu on avaldatud PTA veebilehel, kus 2024. a. 10. jaanuari

seisuga on kirjas 10 ettevõtet. Taimekaitseseaduse §87 lõike 2 alusel on taimekaitseseadme

tehnilise kontrolli teostamise õigus ka Maaelu Teadmuskeskusel, kes korraldab lisaks ka

tehnilise kontrolli alaseid täienduskoolitusi.

Aastatel 2019-2021 kontrolliti tehnilise kontrolli läbiviijate poolt kokku 899 taimekaitseseadet.

2019. a. teostati tehniline kontroll 285 seadmele, 2020. a 337 seadmele ja 2021. a 277 seadmele

ja 2022.a 282 seadmele. 2019, 2020. ja 2022. aastal kordusülevaatusele suunatud seadmeid ei

olnud. 2021. a suunati kaks taimekaitseseadet kordusülevaatusele.

PTA on koostanud tehnilise kontrolli läbinud taimekaitseseadmete loetelu ning vastavat

andmekogu kasutatakse järelevalve läbiviimiseks. Arendatud on ka taimekaitseseadme

omanike teavitamise süsteemi ja 2019. a saadeti e-postile esimesed automaatteavitused

taimekaitseseadme ülevaatuse kehtivusperioodi lõppemise kohta. Antud loetelu ei sisalda aga

alla kolme aasta vanuseid taimekaitseseadmeid, millele ei kehti tehnilise kontrolli läbimise

kohustus. Seetõttu ei anna olemasolev andmekogu täielikku ülevaadet kasutusel olevatest

taimekaitseseadmetest.

Viimastel aastatel on toimunud suured arengud mehitamata õhusõidukite arendamisel ja nende

põllumajanduslikul kasutamisel113. Senise põldude kaardistamise ja taimede fenotüpiseerimise

kõrval on Eesti turule jõudnud esimesed põldude väetamiseks ja taimekaitsetöödeks

kasutatavad mehitamata õhusõidukid. Uute tehniliste lahenduste kasutamise võimaldamiseks

on vajalik välja töötada nende kasutamise ja tehnilise kontrolli korrad ning uuendada vastavaid

õigusakte.

112 Taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli kord.

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112020106?leiaKehtiv 113 https://www.pollumajandus.ee/uudised/2020/08/14/droonid-ja-tehisintellekt-voimaldavad-karpida-murkainete-kasutamist-

pollumajanduses

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

41

Direktiiv 2009/128/EÜ kutsub liikmesriike üles teises liikmesriigis tehtud tehnilisi kontrolle

tunnustama (juhul kui ajavahemik ja teised tingimused on samad), aga samas puuduvad selleks

täpsemad suunised. Praegu puudub õigusaktides võimalus tunnustada teises liikmesriigis tehtud

tehnilisi kontrolle. Kuigi tegemist on üksikute juhtumitega, vajab selle õiguslik reguleerimine

täiendavat analüüsi.

4.1.1 Kitsaskohad

 Püsiv taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli ajakohasuse tagamine;

 Ülevaate puudumine kasutatavatest taimekaitseseadmetest.

4.2 Eesmärgid

TAGATUD ON TAIMEKAITSESEADMETE AJAKOHANE TEHNILINE KONTROLL.

4.2.1 Mõõdikud

Mõõdikud 2019 2020 2021 2022 Sihttase (2029)

Ettekirjutused seoses kontrollimata

taimekaitseseadmete kasutamisega

(ettekirjutuste osakaal teostatud

kontrollides %)

Allikas: PTA

4.8% 3.1% 5.4% 7.5% Kontrollimata

taimekaitseseadmete

kasutamisega seotud

ettekirjutuste osakaal

alla 5%

4.3 Kavandatud tegevused

1. Tagada kaasajastatud taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi toimimine, sh

ajakohastada tehnilise kontrolli korda, kohandada süsteemi vastavalt kehtivatele

standarditele;

2. pakkuda tehnilise kontrolli tegijatele järjepidevalt täiendõpet, ajakohastada

ühtseid koolitusmaterjale;

3. analüüsida ja vajadusel täiendada taimekaitseseadmete andmekogu ning kasutada

seda sisendina kontrollide ja koolituste organiseerimisel;

4. töötada välja mehitamata õhusõidukite taimekaitsetöödel kasutamist reguleerivad

õigusaktid ja juhendmaterjalid.

5 Tegevuskava rakendamine, eesmärkide saavutamise hindamine

Tegevuskava elluviimise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, ent

eesmärkide saavutamisel on oluline jätkata koostööd erinevate ministeeriumite ja

institutsioonide vahel, et tagada tegevuste strateegilisus ja seostatus.

Igal aastal koostab REM taimekaitsevahendite säästva kasutamise direktiivi raames, võttes

arvesse ka tegevuskavas seatud eesmärke, Euroopa Komisjonile taimekaitsevahendite

kasutamise ja mõjude aruande, mis avaldatakse ka ministeeriumi kodulehel. Vastavalt

vajadusele kohtutakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel erinevate

huvigruppidega, mille tulemusel koostatakse tegevuskava vahe-eesmärkidest lähtuv

tegevusprogramm, milles lepitakse kokku vastavad tegevused ja tegevuste elluviijad.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

42

Tegevuskava eesmärkide täitmist hindab ja sellekohaseid kokkuvõtteid tutvustab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Tegevuskava eesmärkide täitmise kokkuvõttes kirjeldatakse

tegevuskava elluviimiseks kokkulepitud tegevuste ja mõõdikute abil tegevuskava eesmärkide

saavutamise ulatust ning analüüsitakse olulisemaid edusamme ja lahendamist vajavaid

probleeme.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

43

Lisa 1. Tegevuskava tegevuste koondülevaade

I Tegevusvaldkond: teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine

Alavaldkond: teadlikkuse tõstmine

 Üldsuse teadlikkuse tõstmine taimekaitsest, sh taimekaitsevahendite kasutamise

põhjustest ning taimekaitsevahendite mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale

 Järjepidevalt avaldada ja ajakohastada taimekaitse valdkonda käsitlevat teavet (sh

uuendada REM, PTA ja METK veebilehed), sh taimekaitsevahendite säästva kasutamise

tegevuskava raames tehtud tööst ja saavutatud tulemustest

 Edendada ITK põhiste ja võimalusel kemikaalivabade tõrjevõtete kasutamist

omavalitsuse poolt hallatavate avalike alade hooldamisel

Alavaldkond: koolitus ja nõustamine

 Uuendada taimekaitsekoolituste põhimõtteid ja leppida kokku ühine lähenemine

veebipõhistele koolitustele

 Toetada taimekaitsekoolitajate järelkasvu

 Ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldajate pädevust, sh uuendada ja ajakohastada

taimekaitsekoolituse korraldamiseks vajalikke õppematerjale

 Koostada koolitusmaterjalid uuemate ITK võtete kohta

 Vastavalt koolitusvajadusele korraldada regulaarseid koolitusi taimekaitsevahendite

turustajatele, professionaalsetele kasutajatele ja nõustajatele.

 Koostada taimekaitsevahendite säästva kasutamise alaseid õppevideoid põllumeestele ja

taimekaitsevahendite kasutajatele

 Teha taimekaitsekoolitused kättesaadavaks mitteprofessionaalsetele kasutajatele

 Nõustamisteenuse arendamisel tagada sõltumatu taimekaitsealase nõuandeteenuse

kättesaadavus

II Tegevusvaldkond: taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine

Alavaldkond: taimekaitsevahendite turustamine

 Suurendada taimekaitsevahendite registreerimise võimekust. Koostada konkreetne

tegevuskava riskihindamise läbiviimise kiirendamiseks nähes võimaluste korral ette

teiste osapoolte kaasamist

 Suurendada Eestis registreeritud taimekaitsevahendite arvu ja nende valikuvõimalusi

 Võimaluse piires soodustada erinevate taimekaitsevahendite lubade menetlusviiside

kasutamist (kasutusala laiendamine vähelevinud kultuuridele ning lubade vastastikune

tunnustamine)

 Soodustada bioloogiliste taimekaitsevahendite ning madala riskitasemega toimeainete

registreerimist

 Leida lahendused vähelevinud või väikese kasvupinnaga taimekultuuride taimekaitse

vajadustele

 Töötada välja kava asendamist vajavatele taimekaitsevahenditele alternatiivide

leidmiseks

 Arendada järelevalveasutuste koostööd

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

44

 Tõsta taimekaitsevahendite jae- ja edasimüüjate teadlikkust turul olevate

taimekaitsevahenditega seotud muudatustest

 Suurendada kontrolle illegaalsete või võltsitud taimekaitsevahendite kaubanduse ning

e-kaubanduse valdkondades

Alavaldkond: taimekaitsevahendite kasutamine, seire ja järelevalve

 Koguda statistilisi andmeid taimekaitsevahendite kasutamise kohta, sh eraldi

põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku kasutamise kohta

 Töötada välja kava erilist tähelepanu vajavate taimekaitsevahendite (jäägid) kasutamise

reguleerimiseks

 Tõhustada järelevalvet: teha suuremas mahus etteteatamata kontrolle.

 Laiendada PTA pädevust järelevalve teostamiseks veeseaduse ja looduskaitse seaduse

alusel

 Suurendada järelevalve efektiivsust illegaalsete taimekaitsevahendite leviku

tõkestamiseks ja taimekaitsevahendite e-kaubanduses

 Töötada välja täiustatud kasutustingimused/soovitused veekeskkonna kaitseks ja

taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide vähendamiseks

 Täiustada ja parandada taimekaitsevahendite jääkide monitooringu metoodikat, tagada

laboratooriumite analüüsivõimekus, suurendada proovide arvu taimekaitsevahendite

jääkide määramiseks vees, mullas ja toidus

 Koostada iga-aastased ülevaated seirel ja järelevalves selgunud kitsaskohtadest ning

uuendustest õigusloomes ja taimekaitsevahendite registris

 Arendada ja rakendada keskne e-põlluraamat, mis võimaldab põllumajandustootjatel

vähendada halduskoormust andmete esitamisel.

Alavaldkond: integreeritud taimekaitse

 Parandada põllumajandustootjate teadlikkust ITK-st, sh keemiliste

taimekaitsevahendite vabadest alternatiividest taimekahjustajate tõrjeks

 Ajakohastada ja levitada taimekaitsevahendite säästva kasutamise juhendmaterjale (sh

kahjustajate taluvuslävedel põhinevad tõrjekriteeriumid, ITK suunised)

 Toetada ITK alaseid teadusuuringuid

 Arendada säästlikku taimekaitset toetavaid digilahendusi

 Arendada taimekahjustajate leviku hoiatus- ja prognoosisüsteemi

 Soodustada põllumajanduspraktikaid, mis vähendavad taimekaitsevahendite negatiivset

mõju keskkonnale

 Propageerida ja edendada biotõrje ning bioloogiliste taimekaitsevahendite ja madala

riskitasemega toimeainete kasutamist

 Propageerida ja edendada uudsete tehnoloogiliste lahenduste ja alternatiivsete taimekaitse

meetodite kasutamist

 Täiustada ITK rakendamise enesekontrolli süsteem

III Tegevusvaldkond: seadmed ja seadmete tehniline kontroll

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

45

 Tagada kaasajastatud taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi töö, sh

ajakohastada tehnilise kontrolli korda; kohandada süsteemi vastavalt kehtivatele

standarditele

 Pakkuda tehnilise kontrolli tegijatele järjepidevalt täiendõpet, ajakohastada ühtseid

koolitusmaterjale

 Analüüsida ja vajadusel täiendada taimekaitseseadmete andmekogu ning kasutada seda

sisendina kontrollide ja koolituste organiseerimisel

 Töötada välja mehitamata õhusõidukite taimekaitsetöödel kasutamist reguleerivad

õigusaktid ja juhendmaterjalid

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kavand 2024–2029

Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024

46

Lisa 2. Mõõdikud tegevuskava eesmärkide täitmise hindamiseks

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava üldeesmärgi saavutamise hindamise

üldised mõõdikud.

Näitaja Algtase

(2022)

Sihttase (2029)

Pestitsiidide jääkide piirväärtusi ületavate, seireaastal

seires olnud põhjaveeseirejaamade osakaal

nitraaditundliku ala põhjaveeseires* Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus

3,2% Põhjaveeseirejaamade,

milles on tuvastatud

piirväärtuste ületusi,

osakaalu püsimine alla 10%

Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega

proovide osakaal Eesti päritolu toidus

Allikas: PTA

0 % Eesti päritolu toidus

piirnorme ületavate

proovide osakaalu püsimine

alla 1%

Taimekaitsevahenditega

kokkupuutest põhjustatud

pöördumiste osakaal

mürgistusteabekeskuses **

Allikas: Terviseamet

11% Taimekaitsevahenditest

põhjustatud pöördumisi alla

8%

*- mõõdiku puhul ei arvestata kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli esinemist

**- mõõdiku puhul arvestatakse algtasemena 2023. aastal Mürgistusteabekeskuse infoliini 16662

taimekaitsevahenditega kokkupuutest põhjustatud pöördumisi

Tegevusvaldkond: taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine

Näitaja Algtase (2022) Sihttase (2029)

Taimekaitsevahendite kasutamisega

seotud rikkumiste osakaal tehtud

kontrollides (%) Allikas: PTA

Taimekaitsevahendite turustamisega

seotud rikkumiste osakaal tehtud

kontrollides (%) Allikas: PTA

3,0

2,5

Rikkumiste osakaalu püsimine

alla 3%

Rikkumiste osakaalu püsimine

alla 3%

Tegevuskava tulemuslikkuse hindamist täiendavad ühtlustatud riskinäitajaid HRI 1 ja HRI 2.

Tegevusvaldkond: seadmed ja seadmete tehniline kontroll

Näitaja Algtase

(2022)

Sihttase (2029)

Ettekirjutused seoses kontrollimata taime-

kaitseseadmete kasutamisega (ettekirjutuste

osakaal teostatud kontrollides, %)

Allikas: PTA

7,5% Kontrollimata taimekaitseseadmete

kasutamisega seotud ettekirjutuste

osakaal alla 5%