Kultuuriministeerium Teie: 28.09.2026 nr 1-12/1024-1 [email protected]

Meie: 08.10.2026 nr 4.1.2. / 26 / 03

Arvamuse avaldamine kultuuriministri

määruse „Loomingu valdkonna

partnerorganisatsioonide toetamise

tingimused ja kord“ eelnõule

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus tänab võimaluse eest avaldada arvamust määruse

eelnõu kohta. Toetame kolmeaastase strateegilise partnerluse põhimõtet ning eesmärki

muuta toetuste andmise korraldus selgemaks ja läbipaistvamaks. Pikem

partnerlusperiood aitab kavandada valdkondlikku arendustegevust, hoida pädevat

meeskonda ning teha järjepidevat rahvusvahelist koostööd.

Keskus tegutseb pärimusmuusika üleriigilise arendaja ja vahendajana. Meie tegevused

hõlmavad pärimusmuusika õpetamist ja tutvustamist, muusikute ja õpetajate

professionaalse arengu toetamist, valdkondlikku koostööd, rahvusvahelist

võrgustumist ning pärimusmuusikaalase teabe ja teadmiste kättesaadavaks tegemist.

Seetõttu on Keskuse jaoks oluline, et uus korraldus toetaks nende tegevuste

järjepidevust ja arvestaks organisatsiooni eri rahastusallikatega.

Keskuse tegevused panustavad kultuuri arengukava 2021–2030 tegevussuundadesse,

mis puudutavad professionaalset arengut (p 1.7), laste ja noorte kultuuris osalemist (p

1.8), regionaalset kättesaadavust (p 1.11), rahvusvahelistumist (p 1.13) ning vaimse

kultuuripärandi hoidmist elavas kasutuses (p 2.5). Palume vooru fookuste kujundamisel

arvestada nende tegevuste omavaheliste seoste ja pärimusmuusika valdkonna tervikliku

arendamise vajadusega.

Palume eelnõu täiendamisel ja taotlusvooru ettevalmistamisel arvestada järgmiste

ettepanekute ning selgitusvajadustega.

1. Strateegilise partnerluse pikaajaline järjepidevus ning toetatavate valdkondade

ja fookusteemade valik (§ 3 lg 4, § 5 lg 1 ja § 6 lg 1)

Kolmeaastane partnerlus parandab aastapõhise rahastamisega võrreldes

planeerimisvõimalusi. Samas vajab täpsustamist, kuidas tagab uus korraldus

seletuskirjas eesmärgiks seatud pikaajalise stabiilsuse üle järjestikuste

partnerlusperioodide. Strateegilised partnerid täidavad aastakümnete jooksul

kujunenud ülesandeid, mille jätkumine eeldab pädeva meeskonna hoidmist, järelkasvu

arendamist ja pikaajalisi koostöösuhteid.

Mõistame, et fookusteemad lähtuvad kultuuri arengukavast, mille eesmärkidega

Keskuse tegevused tugevalt kattuvad. Risk puudutab nende eesmärkide tõlkimist

konkreetse vooru fookusteks ning toetatavate valdkondade valikut. Eelnõu § 3 lõige 4

võimaldab määrata avatud valdkonnad ja tegevuste täpse fookuse kalendriaastate

lõikes. Seletuskiri selgitab, et kõiki loomingu valdkondi ei pea igas voorus toetama.

Seetõttu võib seniste ülesannete rahastamine järgmises perioodis katkeda ka siis, kui

partner on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja tema tegevus vastab jätkuvalt

arengukava eesmärkidele.

Keskus kavandab järgmise aasta tegevusi ja sõlmib esinejate ning koostööpartneritega

kokkuleppeid mitu kuud, sageli aasta ette. Kui näiteks sügisel avaldatavas vooru teates

selgub, et muusikavaldkonda järgmisel perioodil ei toetata või püsivad tegevusliinid

jäävad fookustest välja, võivad järgmiseks aastaks olla juba võetud rahalised ja

lepingulised kohustused. See tekitab riski organisatsiooni maksevõimele, tegevuste

jätkumisele ja koostööpartnerite usaldusele. Määruses ette nähtud vähemalt 14-päevane

teavitus enne vooru avamist ei taga selliste muutustega kohanemiseks vajalikku aega.

Keskuse senine tegevustoetus on katnud osaliselt organisatsiooni tervikliku

põhitegevuse elluviimiseks vajalikke personali- ja üldhalduskulusid, lähtudes Keskuse

arengukavast, aastasest tegevuskavast ning kogu organisatsiooni eelarvest. Eelnõu seob

toetuse saamise senisest otsesemalt taotlusvoorus avatud loomingu valdkondade ja

fookusteemadega. Palume selgitada, kas uus meede jätkab organisatsiooni püsivate

põhikirjaliste ülesannete ja nende täitmiseks vajaliku tegevusvõimekuse toetamist või

rahastatakse üksnes vooru fookusteemadele vastavat osa organisatsiooni tegevusest.

Eelkõige palume täpsustada, kas fookusteemad on organisatsiooni põhitegevust

täiendavad arengurõhud või kõigi toetatavate tegevuste kohustuslikud abikõlblikkuse

tingimused. Näiteks peab olema ette teada, kas rahvusvahelistumise fookusega voorus

saab jätkuvalt toetada kohalikule publikule suunatud hooajaprogrammi ning

pärimusmuusika hariduslikke ja kogukondlikke tegevusi.

Palume täpsustada toetatavate valdkondade ja fookusteemade valimise ning muutmise

põhimõtteid ja kaasata nende kujundamisse valdkonna organisatsioonid. Teeme

ettepaneku anda partneritele vähemalt aasta enne kehtiva partnerlusperioodi lõppu

esmane teave järgmise perioodi kavandatavate toetatavate valdkondade ja oluliste

fookusemuudatuste kohta. Lõplikud tingimused tuleks avalikustada piisava ajavaruga,

et organisatsioonid saaksid kohandada tegevuskavasid, eelarveid ja lepingulisi

kohustusi. Kogu kolmeaastase perioodi fookusteemad ja aastate rõhuasetused peaksid

olema taotlemisel teada; nende hilisem muutmine peaks toimuma partneriga läbi

arutades ning võimaldama tegevuskava ja eelarve kohandamist.

Palume kujundada fookused nii, et need toetaksid partnerorganisatsioonide

põhikirjaliste ja strateegiliste püsivate ülesannete järjepidevat arendamist. Kui uus

meede asendab senise tegevustoetuse, tuleb selgitada, kuidas rahastatakse fookustest

välja jäävaid pikaajalisi tegevusliine. Valdkonna voorust väljajätmisel või püsivate

ülesannete rahastamise lõpetamisel palume määratleda edasised rahastusvõimalused ja

üleminekukorraldus, arvestades juba võetud põhjendatud kohustustega.

2. Kolmeaastase partnerluse rahastamise kindlus (§ 10 lg 3 ja § 23 p 6)

Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt ei saa teise ja kolmanda aasta toetussumma üldjuhul olla

esimesest suurem, kuid võib Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve muutumisel

väheneda. Erandina võimaldab § 10 lõige 6 määrata lisasumma toetuse andja

ettepanekul täiendava tegevuse elluviimiseks. Samuti võimaldab § 23 punkt 6 toetuse

maksmisest keelduda ministeeriumile eraldatava eelarve vähenemisel.

Mõistame riigieelarve aastapõhisust. Samas eeldab kolmeaastase tegevuskava

elluviimine pikaajalisi kohustusi personali, lepingupartnerite ja rahvusvaheliste

võrgustike ees. Palume siduda toetuse vähendamise alus sõnaselgelt asjaomase meetme

eelarve tegeliku vähenemisega ning sätestada vähendamise põhjendamise ja

proportsionaalsuse nõue. Ka seletuskirjas kirjeldatakse olukorda, kus ministeeriumi

eelarve muutus toob kaasa just taotlusvooru eelarve vähenemise.

Palume ette näha toetuse saaja võimalikult varajane teavitamine kavandatavast

vähendamisest ning võimalus kohandada kokkuleppel toetuse andjaga tegevuste mahtu

ja oodatavaid tulemusi vähendatud rahastusele vastavaks. Väljamaksest keeldumise ja

toetuse vähendamise seos vajab samuti selgemat reguleerimist.

Rahastamise prognoositavus on oluline ka arengukava punktis 1.3 seatud sihi

saavutamiseks, mille kohaselt peavad kultuurisektori töötasud olema

konkurentsivõimelised sõltumata tööandja omandivormist. Palume selgitada, kuidas

arvestatakse kolmeaastase partnerluse jooksul tööjõu- ja tegevuskulude kasvuga, et

säilitada pädev meeskond ja kokkulepitud tegevuste kvaliteet.

Palume täpsustada § 10 lõikes 6 ette nähtud lisarahastamise menetlust ja summa

määramise aluseid ning võimaldada partneril endal teha põhjendatud ettepanek

täiendava tegevuse rahastamiseks. Samuti palume selgitada, millistel tingimustel saab

taotleda toetuse suurendamist olemasolevate kokkulepitud tegevuste põhjendatud

kulukasvu tõttu.

3. Järgmise aasta rahastamise ajastus ja vahearuandlus (§-d 17 ja 18)

Teise ja kolmanda aasta toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul pärast vastava aasta

eraldamise otsust, kui vahearuanne on kinnitatud. Eelnõu ei sätesta aga järgmise aasta

eraldamise otsuse tegemise tähtaega. Püsivad tööjõu- ja tegevuskulud tekivad ka aasta

alguses ning otsuse viibimine võib põhjustada rahastamislünga.

Palume määrata järgmise aasta toetuse eraldamise otsusele selge tähtaja ning

korraldada menetlus nii, et nõuetekohaselt kohustusi täitnud partner saab rahastuse

võimalikult aasta alguses. Kui seda ei ole võimalik tagada, palume kaaluda ettemakse

võimalust.

Samuti palume täpsustada § 18 lõikes 1, et vahearuanne esitatakse esimese ja teise

toetuse kasutamise aasta 1. detsembriks, nagu on selgitatud seletuskirjas. Palume

juhendis selgitada vahearuande aruandeperioodi ning aasta viimase kuu tegevuste,

kulude ja kasutamata jäägi kajastamist. Vahearuande kinnitamise tingimused peavad

arvestama, et tegevused ja kulud jätkuvad pärast vahearuande esitamist aasta lõpuni.

Palume täpsustada ka järjestikuste partnerlusperioodide üleminekut. Näiteks 2027–

2029 perioodi lõpparuanne tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast perioodi lõppu ehk

30.01.2030 ning selle menetlemiseks on ette nähtud kuni 90 tööpäeva. Järgmise

perioodi taotlemine võib toimuda juba 2029. aastal, kuigi järgmise vooru täpset ajakava

eelnõu ei määra. Palume selgitada, kas uue perioodi taotlust saab rahuldada ja toetust

välja maksta enne eelmise lõpparuande kinnitamist ning milliste andmete põhjal

hinnatakse sel juhul senise partnerluse tulemusi. Menetlus tuleks korraldada nii, et

uuesti partneriks valitud organisatsioonil ei tekiks perioodide vahetumisel

rahastamislünka.

4. Riigiabi käsitluse ja omafinantseeringu selgus (§ 3 ja § 10 lg-d 4–5)

Grupierandi alusel antava riigiabi puhul tuleb vähemalt 20% abikõlblikest kuludest

katta omafinantseeringuga, mis ei või sisaldada avaliku sektori vahendeid. Selle nõude

rakendumine mõjutab oluliselt Keskuse tegevuskava ja eelarvet.

Palume täpsustada, kas omafinantseeringu nõuet kontrollitakse iga toetuse kasutamise

aasta kohta eraldi ning millise kulubaasi alusel seda arvutatakse: kas üksnes

partnerorganisatsiooni toetusest kaasrahastatavate tegevuste või kogu esitatud

tegevuskava abikõlblike kulude põhjal.

Palume avaldada koos vooru tingimustega selged juhised selle kohta, milliste tegevuste

puhul riigiabi reegleid ei kohaldata, millal antakse vähese tähtsusega abi ning millal

grupierandiga hõlmatud riigiabi. Samuti palume kirjeldada, kuidas eristatakse ühe

organisatsiooni majanduslikke ja mittemajanduslikke tegevusi ning kuidas kajastatakse

nõutavat omafinantseeringut kolme aasta eelarves.

Keskuse puhul on oluline teada ka seda, kuidas arvestatakse muudest meetmetest

saadud abi, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste

suursündmuste toetust, ning millised võimalused jäävad juhul, kui vähese tähtsusega

abi vaba jääk ei ole partnerorganisatsiooni toetuseks piisav. Konkreetset abiliiki ja selle

mõju eelarvele peab olema võimalik toetuse andjaga selgitada enne taotluse lõplikku

esitamist. See toetab arengukava punktis 1.15 rõhutatud rahastamisaluste selgust ja

läbipaistvust ning kultuuriorganisatsioonide rahvusvahelistes koostööprojektides

osalemise võimekust.

5. Koos rahastamine teiste toetustega ja topeltrahastamise piiritlemine (§ 5 lg 3, §

8 lg 3 p 6 ja § 19 lg 2 p 3)

Keskuse tegevused tuginevad mitmele rahastusallikale, sealhulgas

Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, kohalike omavalitsuste ja rahvusvaheliste

programmide toetustele. Palume selgitada, kuidas hakkab uus meede suhestuma

Keskuse senise tegevustoetusega ning millised tegevused kuuluvad edaspidi

partnerorganisatsiooni toetuse alla.

Palume täpsustada § 4 lõike 2 punkti 3 kohaldamisulatust ja § 5 lõike 2 punktis 4 nõutud

tegevuskava ulatust: kas kolmeaastane tegevuskava peab hõlmama kogu

organisatsiooni tegevust või üksnes partnerorganisatsiooni toetusest rahastatavaid

tegevusi? Nimetatud piirang puudutab tegevuskavas kavandatud tegevuste toetamist

määruse „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord”

alusel. Palume selgitada, kas sellest meetmest saab toetust taotleda eraldiseisvatele

tegevustele, mida partnerorganisatsiooni tegevuskavas ei kajastata. See on

muusikafestivalide ja suursündmuste meetmest erinev meede.

Kultuuri arengukava punkt 1.16 kirjeldab rahastamisrollide jaotust: Kultuurkapital

toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi, Kultuuriministeeriumi eelarve

kaudu rahastatakse muu hulgas rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi. Sellest

lähtudes on oluline selgitada, kuidas saab partnerorganisatsiooni pikaajalise

arendustegevuse rahastamise kõrval jätkata Kultuurkapitali projektitoetuste kasutamist.

Palume kinnitada ja juhendmaterjalides selgitada, et partnerorganisatsiooni toetus

võimaldab taotleda sama laiema tegevussuuna või projekti teiste konkreetsete kulude

katmiseks toetust ka Eesti Kultuurkapitalist ja muudest meetmetest, järgides kõigi

asjaomaste meetmete tingimusi ning abi kumuleerimise reegleid.

Eraldi vajab täpsustamist § 19 lõike 2 punkt 3, mis võimaldab toetuse tagasi nõuda, kui

kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina. Praegune sõnastus võib

hõlmata ka olukorda, kus ühe arve või töötasukulu erinevad, selgelt eristatud osad

kaetakse eri rahastusallikatest.

Teeme ettepaneku sõnastada see alus järgmiselt: „sama kulu või kuluosa on hüvitatud

nii käesoleva määruse alusel antud toetusest kui ka muust toetusest“. Palume viia

sellega kooskõlla § 8 lõike 3 punkt 6 ning lubada kuludokumendi kasutamine mitme

toetuse aruandluses, kui eri allikatest kaetavad kuluosad on üheselt eristatud, nende

jaotus tõendatud ja sama kuluosa kahekordne hüvitamine välistatud.

6. Tegevuste kohandamine partnerlusperioodi jooksul (§-d 9 ja 15)

Rahvusvaheliste partnerite ajakavad ja muud organisatsioonist sõltumatud asjaolud

võivad tingida tegevuste nihkumise kalendriaastate vahel. Seletuskiri võimaldab

muudatustaotlusega sarnase maksumusega tegevusi aastate vahel vahetada, kuid

toetuse ja tegevuse edasilükkamist ei võimalda.

Palume kaaluda piiratud võimalust kanda põhjendatud juhtudel tegevus ja sellega

seotud toetus järgmisse kalendriaastasse sama partnerlusperioodi jooksul, toetuse andja

eelneval nõusolekul ja kooskõlas riigieelarveliste võimalustega. Kui seda ei saa

võimaldada, palume juhendis täpsustada lubatud aastatevaheliste muudatuste ulatust ja

menetlust, et partnerid saaksid muutuvate asjaoludega aegsasti arvestada.

7. Personali-, üldhaldus- ja tugitegevuste kulude abikõlblikkus (§ 8)

Tegevuste elluviimiseks on vajalik nii sisuline töö kui ka organisatsiooni tugitegevus.

Palume täpsustada toetatavate tegevustega seotud töötasude ja tööandja maksude

abikõlblikkust, sealhulgas rahastamise korraldamise, projektihalduse, raamatupidamise

ning aruandlusega seotud personali puhul. Näiteks toetusmeetmete eksperdi töö aitab

tagada valdkondlike tegevuste rahastamise ja nõuetekohase elluviimise.

Keskuse 2026. aasta tegevustoetuse taotluses kavandati Kultuuriministeeriumi

toetusest üldhalduskulude katmiseks 97 911 eurot. Palume täpsustada, kas ja millistel

tingimustel on uue korra järgi abikõlblikud partnerorganisatsiooni toimimiseks

vajalikud üldhalduskulud, sealhulgas ruumide ülalpidamise, raamatupidamise,

juhtimise ning IT- ja sidekulud. Kui neid saab katta üksnes toetatavate tegevustega

seotud osas, palume sätestada selged ja proportsionaalsed kulude jaotamise ning

tõendamise põhimõtted.

Palume juhendis kirjeldada, kuidas esitada personalikulud eelarves ja tõendada tööaja

ning töötasukulude jaotust partnerorganisatsiooni tegevuste ja organisatsiooni muude

ülesannete vahel. Samuti palume selgitada taotluse koostamise ja muude

ettevalmistavate tööde kulude käsitlust, arvestades tegevuste ning kulude

abikõlblikkuse ajalisi piiranguid. Juhised peaksid võimaldama põhjendatud tugikulude

katmist ja selget eristamist muudest toetustest rahastatud kuluosadest.

8. Tegevuste mõju hindamise korraldus ja ressursid (§ 2 lg 2 ja § 12)

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt peab elluviidud tegevuste mõju olema hinnatud. Palume

täpsustada, kes tegeliku mõju hindamise korraldab ja läbi viib, millised näitajad ja

meetodid rakenduvad, millised andmekogumise kohustused jäävad partnerile ning

millistest vahenditest kaetakse hindamise tööaja ja uuringute kulud. Nõuded peavad

olema teada taotlusvooru avamisel, et vajalikud ressursid saaks kavandada

tegevuskavasse ja eelarvesse. Palume kinnitada, kas nõutava mõju hindamise kulud on

toetusest kaetavad.

SUMU mõju hindamise tööriistale tagasisidet andes juhtis Keskus tähelepanu täiendava

andmekogumise töökoormusele ja kuludele. Palume võimaldada olemasolevate

usaldusväärsete uuringute ja andmete kasutamist ning hoida hindamise koormus

proportsionaalsena toetuse mahu ja tegevuste ulatusega. SUMU-kogemusele viitame

andmekogumise korralduse näitena; eelnõu ei sätesta selle tööriista kohustuslikku

kasutamist.

Taotluses kavandatud mõju hindab § 12 järgi toetuse andja moodustatud komisjon enne

vooru avamist avalikustatud hindamismetoodika alusel. Palume metoodikas selgelt

kirjeldada taotlejalt oodatavaid tõendeid ning arvestada kultuurilise, haridusliku ja

kogukondliku mõju eripära, sealhulgas pärimuse edasikandumise, järelkasvu ja

võrgustike arengu pikaajalist mõju. Taotluse eeldatava mõju hindamine ja elluviidud

tegevuste tegeliku mõju hindamine peavad olema juhendites eristatud.

9. Taotluse ettevalmistamine ja sisuline konsultatsioon (§-d 5, 6, 12 ja § 22 p 4)

Taotlejal tuleb esitada kolmeaastane arengukava, tegevuskava ja eelarve ning esimese

aasta alategevuste detailne eelarve. Taotluse sisulist ettevalmistamist mõjutavad

fookusteemad, rahastamise maht ja hindamismetoodika.

Palume tagada vähemalt 30 kalendripäeva taotluse koostamiseks alates kõigi sisuliste

tingimuste, hindamismetoodika, vormide ja juhendite avalikustamisest. Vooru

väljakuulutamise ja avamise vaheline kahenädalane aeg on kasulik, kuid

ettevalmistusaeg peab lähtuma sellest, millal kogu vajalik teave tegelikult

kättesaadavaks muutub.

Palume koos vooru tingimustega avalikustada taotlusvorm ja kõigi kohustuslike lisade

vormid või sisunõuded, sealhulgas arengukava, tegevuskava ning alategevuste

eelarvete nõutav detailsus. Vormid peaksid võimaldama juba esitatud teabe

taaskasutamist ning vältima sama info kordamist eri dokumentides. Nii saab taotleja

hinnata töömahtu ja suunata rohkem aega tegevuste sisulisele kavandamisele.

Arengukava sissejuhatuses (lk 5) rõhutatud sisulise dialoogi põhimõttest lähtudes

palume võimaldada enne taotluse esitamist konsultatsioon, mille käigus täpsustatakse

partnerilt oodatavad ülesanded, toetatavate tegevuste piirid ja eelarve koostamise

lähtekohad. Keskuse puhul on oluline võimalus arutada neid küsimusi valdkonna

nõuniku ja vajaduse korral teiste asjaomaste ministeeriumi esindajatega. See aitaks

koostada realistliku kolmeaastase tegevuskava ja vähendada hilisema täpsustamise

vajadust.

10. Kontrollinõuete proportsionaalsus (§ 20 p-d 4 ja 5)

Toetame avalike vahendite läbipaistvat kasutamist. Samas võib kolme tööpäeva

pikkune tähtaeg mahukate raamatupidamisandmete ja selgituste esitamiseks olla liiga

lühike. Teeme ettepaneku sätestada dokumentide esitamine üldjuhul viie tööpäeva

jooksul ning võimalus leppida põhjendatud juhul kokku pikem tähtaeg.

Kahe hinnapakkumise nõude rakendamiseks palume juhendis täpsustada üheliigiliste

ostude koondamise põhimõtet ja arvestusperioodi. Samuti palume tuua näited erialaselt

ainulaadsete teenuste puhul kasutatavatest põhjendustest, kui kahte võrreldavat

pakkumist ei ole võimalik saada. Eelnõus juba ette nähtud põhjendamise võimalus on

kultuurivaldkonna eripära arvestamiseks vajalik.

11. Taotlusvooru kavandatava eelarve täpsustamine

28.09.2026 partneritele saadetud infokirjas on vooru kavandatavaks aastaseks

eelarveks märgitud 3 884 006 eurot, seletuskirja punktis 5 aga 3 836 756 eurot. Erinevus

on 47 250 eurot. Palume täpsustada kavandatava eelarve suurust ning viia materjalides

esitatud summad omavahel kooskõlla.

12. Muusikavaldkonna rahastusmeetmete terviklikkus ja sündmuste rahastamise

jätkuvus

Partnerorganisatsioonide uue rahastamiskorra kõrval palume selgitada

muusikavaldkonna tegevus- ja projektitoetuste edasist tervikmudelit.

Kultuuriministeeriumi toetuste ülevaates on 6.10.2026 seisuga märgitud, et 2026. aastal

taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused” ei avata. See teave ei selgita 2027.

aasta korraldust. Palume selgitada, kas ja millisel kujul jätkub nende sündmuste

toetamine 2027. aastal ning kuidas suhestub see partnerorganisatsioonide toetusega.

Keskuse puhul puudutab küsimus näiteks 2027. aasta Lõikuspidu ja Etnokulpide galat,

mille kavandatav kogueelarve ületab 25 000 eurot. Tegemist on Viljandi

pärimusmuusika festivalist eraldiseisva sündmuskogumiga, millele ei ole saadud EIS-i

rahvusvaheliste suursündmuste toetust. Senine muusikafestivalide ja suursündmuste

meede hõlmas üleriigilise tähtsusega muusikasündmusi kogueelarvega üle 25 000 euro;

eelarvepiiri täitmine üksi ei taga siiski kõigile toetustingimustele vastavust.

Palume täpsustada, kas selliste sündmuste korraldamist saab kavandada

partnerorganisatsiooni toetuse raames või nähakse neile ette eraldi projektitoetuse

võimalus. Kui sündmuste rahastamine suunatakse partnerorganisatsioonide meetmesse,

palume selgitada, kuidas arvestatakse nende kuludega toetuse mahu ja partnerilt

oodatavate ülesannete määramisel. Püsiva arendustegevuse ja mahukate sündmuste

rahastamise ühendamisel tuleb hinnata, kas vahendid võimaldavad mõlemat ülesannet

täita.

Eesti Pärimusmuusika Keskus peab kolmeaastast strateegilist partnerlust oluliseks

võimaluseks toetada pärimusmuusika valdkonna järjepidevat arengut. Palume

kujundada rakendamise tingimused nii, et pikema partnerlusega kaasneks praktiline

planeerimiskindlus, õigeaegne rahastamine ning selge ja toimiv võimalus ühendada eri

rahastusallikaid.

Lugupidamisega

Tarmo Noormaa

juhataja

Viidatud strateegiline dokument: Kultuuri arengukava 2021–2030. Sissejuhatus lk 5;

tegevussuunad 1.3 ja 1.7 lk 12, 1.8, 1.11 ja 1.13 lk 13, 1.15 ja 1.16 lk 14 ning 2.5 lk 15.

Leheküljenumbrid vastavad dokumendis trükitud numeratsioonile. Dokument on

kättesaadav: https://www.kul.ee/kultuur2030

Teave muusikafestivalide ja suursündmuste vooru kohta: https://www.kul.ee/toetused (vaadatud

6.10.2026).

Kultuuriministeerium Teie: 28.09.2026 nr 1-12/1024-1 [email protected]

Meie: 08.10.2026 nr 4.1.2. / 26 / 03

Arvamuse avaldamine kultuuriministri

määruse „Loomingu valdkonna

partnerorganisatsioonide toetamise

tingimused ja kord“ eelnõule

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus tänab võimaluse eest avaldada arvamust määruse

eelnõu kohta. Toetame kolmeaastase strateegilise partnerluse põhimõtet ning eesmärki

muuta toetuste andmise korraldus selgemaks ja läbipaistvamaks. Pikem

partnerlusperiood aitab kavandada valdkondlikku arendustegevust, hoida pädevat

meeskonda ning teha järjepidevat rahvusvahelist koostööd.

Keskus tegutseb pärimusmuusika üleriigilise arendaja ja vahendajana. Meie tegevused

hõlmavad pärimusmuusika õpetamist ja tutvustamist, muusikute ja õpetajate

professionaalse arengu toetamist, valdkondlikku koostööd, rahvusvahelist

võrgustumist ning pärimusmuusikaalase teabe ja teadmiste kättesaadavaks tegemist.

Seetõttu on Keskuse jaoks oluline, et uus korraldus toetaks nende tegevuste

järjepidevust ja arvestaks organisatsiooni eri rahastusallikatega.

Keskuse tegevused panustavad kultuuri arengukava 2021–2030 tegevussuundadesse,

mis puudutavad professionaalset arengut (p 1.7), laste ja noorte kultuuris osalemist (p

1.8), regionaalset kättesaadavust (p 1.11), rahvusvahelistumist (p 1.13) ning vaimse

kultuuripärandi hoidmist elavas kasutuses (p 2.5). Palume vooru fookuste kujundamisel

arvestada nende tegevuste omavaheliste seoste ja pärimusmuusika valdkonna tervikliku

arendamise vajadusega.

Palume eelnõu täiendamisel ja taotlusvooru ettevalmistamisel arvestada järgmiste

ettepanekute ning selgitusvajadustega.

1. Strateegilise partnerluse pikaajaline järjepidevus ning toetatavate valdkondade

ja fookusteemade valik (§ 3 lg 4, § 5 lg 1 ja § 6 lg 1)

Kolmeaastane partnerlus parandab aastapõhise rahastamisega võrreldes

planeerimisvõimalusi. Samas vajab täpsustamist, kuidas tagab uus korraldus

seletuskirjas eesmärgiks seatud pikaajalise stabiilsuse üle järjestikuste

partnerlusperioodide. Strateegilised partnerid täidavad aastakümnete jooksul

kujunenud ülesandeid, mille jätkumine eeldab pädeva meeskonna hoidmist, järelkasvu

arendamist ja pikaajalisi koostöösuhteid.

Mõistame, et fookusteemad lähtuvad kultuuri arengukavast, mille eesmärkidega

Keskuse tegevused tugevalt kattuvad. Risk puudutab nende eesmärkide tõlkimist

konkreetse vooru fookusteks ning toetatavate valdkondade valikut. Eelnõu § 3 lõige 4

võimaldab määrata avatud valdkonnad ja tegevuste täpse fookuse kalendriaastate

lõikes. Seletuskiri selgitab, et kõiki loomingu valdkondi ei pea igas voorus toetama.

Seetõttu võib seniste ülesannete rahastamine järgmises perioodis katkeda ka siis, kui

partner on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja tema tegevus vastab jätkuvalt

arengukava eesmärkidele.

Keskus kavandab järgmise aasta tegevusi ja sõlmib esinejate ning koostööpartneritega

kokkuleppeid mitu kuud, sageli aasta ette. Kui näiteks sügisel avaldatavas vooru teates

selgub, et muusikavaldkonda järgmisel perioodil ei toetata või püsivad tegevusliinid

jäävad fookustest välja, võivad järgmiseks aastaks olla juba võetud rahalised ja

lepingulised kohustused. See tekitab riski organisatsiooni maksevõimele, tegevuste

jätkumisele ja koostööpartnerite usaldusele. Määruses ette nähtud vähemalt 14-päevane

teavitus enne vooru avamist ei taga selliste muutustega kohanemiseks vajalikku aega.

Keskuse senine tegevustoetus on katnud osaliselt organisatsiooni tervikliku

põhitegevuse elluviimiseks vajalikke personali- ja üldhalduskulusid, lähtudes Keskuse

arengukavast, aastasest tegevuskavast ning kogu organisatsiooni eelarvest. Eelnõu seob

toetuse saamise senisest otsesemalt taotlusvoorus avatud loomingu valdkondade ja

fookusteemadega. Palume selgitada, kas uus meede jätkab organisatsiooni püsivate

põhikirjaliste ülesannete ja nende täitmiseks vajaliku tegevusvõimekuse toetamist või

rahastatakse üksnes vooru fookusteemadele vastavat osa organisatsiooni tegevusest.

Eelkõige palume täpsustada, kas fookusteemad on organisatsiooni põhitegevust

täiendavad arengurõhud või kõigi toetatavate tegevuste kohustuslikud abikõlblikkuse

tingimused. Näiteks peab olema ette teada, kas rahvusvahelistumise fookusega voorus

saab jätkuvalt toetada kohalikule publikule suunatud hooajaprogrammi ning

pärimusmuusika hariduslikke ja kogukondlikke tegevusi.

Palume täpsustada toetatavate valdkondade ja fookusteemade valimise ning muutmise

põhimõtteid ja kaasata nende kujundamisse valdkonna organisatsioonid. Teeme

ettepaneku anda partneritele vähemalt aasta enne kehtiva partnerlusperioodi lõppu

esmane teave järgmise perioodi kavandatavate toetatavate valdkondade ja oluliste

fookusemuudatuste kohta. Lõplikud tingimused tuleks avalikustada piisava ajavaruga,

et organisatsioonid saaksid kohandada tegevuskavasid, eelarveid ja lepingulisi

kohustusi. Kogu kolmeaastase perioodi fookusteemad ja aastate rõhuasetused peaksid

olema taotlemisel teada; nende hilisem muutmine peaks toimuma partneriga läbi

arutades ning võimaldama tegevuskava ja eelarve kohandamist.

Palume kujundada fookused nii, et need toetaksid partnerorganisatsioonide

põhikirjaliste ja strateegiliste püsivate ülesannete järjepidevat arendamist. Kui uus

meede asendab senise tegevustoetuse, tuleb selgitada, kuidas rahastatakse fookustest

välja jäävaid pikaajalisi tegevusliine. Valdkonna voorust väljajätmisel või püsivate

ülesannete rahastamise lõpetamisel palume määratleda edasised rahastusvõimalused ja

üleminekukorraldus, arvestades juba võetud põhjendatud kohustustega.

2. Kolmeaastase partnerluse rahastamise kindlus (§ 10 lg 3 ja § 23 p 6)

Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt ei saa teise ja kolmanda aasta toetussumma üldjuhul olla

esimesest suurem, kuid võib Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve muutumisel

väheneda. Erandina võimaldab § 10 lõige 6 määrata lisasumma toetuse andja

ettepanekul täiendava tegevuse elluviimiseks. Samuti võimaldab § 23 punkt 6 toetuse

maksmisest keelduda ministeeriumile eraldatava eelarve vähenemisel.

Mõistame riigieelarve aastapõhisust. Samas eeldab kolmeaastase tegevuskava

elluviimine pikaajalisi kohustusi personali, lepingupartnerite ja rahvusvaheliste

võrgustike ees. Palume siduda toetuse vähendamise alus sõnaselgelt asjaomase meetme

eelarve tegeliku vähenemisega ning sätestada vähendamise põhjendamise ja

proportsionaalsuse nõue. Ka seletuskirjas kirjeldatakse olukorda, kus ministeeriumi

eelarve muutus toob kaasa just taotlusvooru eelarve vähenemise.

Palume ette näha toetuse saaja võimalikult varajane teavitamine kavandatavast

vähendamisest ning võimalus kohandada kokkuleppel toetuse andjaga tegevuste mahtu

ja oodatavaid tulemusi vähendatud rahastusele vastavaks. Väljamaksest keeldumise ja

toetuse vähendamise seos vajab samuti selgemat reguleerimist.

Rahastamise prognoositavus on oluline ka arengukava punktis 1.3 seatud sihi

saavutamiseks, mille kohaselt peavad kultuurisektori töötasud olema

konkurentsivõimelised sõltumata tööandja omandivormist. Palume selgitada, kuidas

arvestatakse kolmeaastase partnerluse jooksul tööjõu- ja tegevuskulude kasvuga, et

säilitada pädev meeskond ja kokkulepitud tegevuste kvaliteet.

Palume täpsustada § 10 lõikes 6 ette nähtud lisarahastamise menetlust ja summa

määramise aluseid ning võimaldada partneril endal teha põhjendatud ettepanek

täiendava tegevuse rahastamiseks. Samuti palume selgitada, millistel tingimustel saab

taotleda toetuse suurendamist olemasolevate kokkulepitud tegevuste põhjendatud

kulukasvu tõttu.

3. Järgmise aasta rahastamise ajastus ja vahearuandlus (§-d 17 ja 18)

Teise ja kolmanda aasta toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul pärast vastava aasta

eraldamise otsust, kui vahearuanne on kinnitatud. Eelnõu ei sätesta aga järgmise aasta

eraldamise otsuse tegemise tähtaega. Püsivad tööjõu- ja tegevuskulud tekivad ka aasta

alguses ning otsuse viibimine võib põhjustada rahastamislünga.

Palume määrata järgmise aasta toetuse eraldamise otsusele selge tähtaja ning

korraldada menetlus nii, et nõuetekohaselt kohustusi täitnud partner saab rahastuse

võimalikult aasta alguses. Kui seda ei ole võimalik tagada, palume kaaluda ettemakse

võimalust.

Samuti palume täpsustada § 18 lõikes 1, et vahearuanne esitatakse esimese ja teise

toetuse kasutamise aasta 1. detsembriks, nagu on selgitatud seletuskirjas. Palume

juhendis selgitada vahearuande aruandeperioodi ning aasta viimase kuu tegevuste,

kulude ja kasutamata jäägi kajastamist. Vahearuande kinnitamise tingimused peavad

arvestama, et tegevused ja kulud jätkuvad pärast vahearuande esitamist aasta lõpuni.

Palume täpsustada ka järjestikuste partnerlusperioodide üleminekut. Näiteks 2027–

2029 perioodi lõpparuanne tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast perioodi lõppu ehk

30.01.2030 ning selle menetlemiseks on ette nähtud kuni 90 tööpäeva. Järgmise

perioodi taotlemine võib toimuda juba 2029. aastal, kuigi järgmise vooru täpset ajakava

eelnõu ei määra. Palume selgitada, kas uue perioodi taotlust saab rahuldada ja toetust

välja maksta enne eelmise lõpparuande kinnitamist ning milliste andmete põhjal

hinnatakse sel juhul senise partnerluse tulemusi. Menetlus tuleks korraldada nii, et

uuesti partneriks valitud organisatsioonil ei tekiks perioodide vahetumisel

rahastamislünka.

4. Riigiabi käsitluse ja omafinantseeringu selgus (§ 3 ja § 10 lg-d 4–5)

Grupierandi alusel antava riigiabi puhul tuleb vähemalt 20% abikõlblikest kuludest

katta omafinantseeringuga, mis ei või sisaldada avaliku sektori vahendeid. Selle nõude

rakendumine mõjutab oluliselt Keskuse tegevuskava ja eelarvet.

Palume täpsustada, kas omafinantseeringu nõuet kontrollitakse iga toetuse kasutamise

aasta kohta eraldi ning millise kulubaasi alusel seda arvutatakse: kas üksnes

partnerorganisatsiooni toetusest kaasrahastatavate tegevuste või kogu esitatud

tegevuskava abikõlblike kulude põhjal.

Palume avaldada koos vooru tingimustega selged juhised selle kohta, milliste tegevuste

puhul riigiabi reegleid ei kohaldata, millal antakse vähese tähtsusega abi ning millal

grupierandiga hõlmatud riigiabi. Samuti palume kirjeldada, kuidas eristatakse ühe

organisatsiooni majanduslikke ja mittemajanduslikke tegevusi ning kuidas kajastatakse

nõutavat omafinantseeringut kolme aasta eelarves.

Keskuse puhul on oluline teada ka seda, kuidas arvestatakse muudest meetmetest

saadud abi, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste

suursündmuste toetust, ning millised võimalused jäävad juhul, kui vähese tähtsusega

abi vaba jääk ei ole partnerorganisatsiooni toetuseks piisav. Konkreetset abiliiki ja selle

mõju eelarvele peab olema võimalik toetuse andjaga selgitada enne taotluse lõplikku

esitamist. See toetab arengukava punktis 1.15 rõhutatud rahastamisaluste selgust ja

läbipaistvust ning kultuuriorganisatsioonide rahvusvahelistes koostööprojektides

osalemise võimekust.

5. Koos rahastamine teiste toetustega ja topeltrahastamise piiritlemine (§ 5 lg 3, §

8 lg 3 p 6 ja § 19 lg 2 p 3)

Keskuse tegevused tuginevad mitmele rahastusallikale, sealhulgas

Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, kohalike omavalitsuste ja rahvusvaheliste

programmide toetustele. Palume selgitada, kuidas hakkab uus meede suhestuma

Keskuse senise tegevustoetusega ning millised tegevused kuuluvad edaspidi

partnerorganisatsiooni toetuse alla.

Palume täpsustada § 4 lõike 2 punkti 3 kohaldamisulatust ja § 5 lõike 2 punktis 4 nõutud

tegevuskava ulatust: kas kolmeaastane tegevuskava peab hõlmama kogu

organisatsiooni tegevust või üksnes partnerorganisatsiooni toetusest rahastatavaid

tegevusi? Nimetatud piirang puudutab tegevuskavas kavandatud tegevuste toetamist

määruse „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord”

alusel. Palume selgitada, kas sellest meetmest saab toetust taotleda eraldiseisvatele

tegevustele, mida partnerorganisatsiooni tegevuskavas ei kajastata. See on

muusikafestivalide ja suursündmuste meetmest erinev meede.

Kultuuri arengukava punkt 1.16 kirjeldab rahastamisrollide jaotust: Kultuurkapital

toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi, Kultuuriministeeriumi eelarve

kaudu rahastatakse muu hulgas rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi. Sellest

lähtudes on oluline selgitada, kuidas saab partnerorganisatsiooni pikaajalise

arendustegevuse rahastamise kõrval jätkata Kultuurkapitali projektitoetuste kasutamist.

Palume kinnitada ja juhendmaterjalides selgitada, et partnerorganisatsiooni toetus

võimaldab taotleda sama laiema tegevussuuna või projekti teiste konkreetsete kulude

katmiseks toetust ka Eesti Kultuurkapitalist ja muudest meetmetest, järgides kõigi

asjaomaste meetmete tingimusi ning abi kumuleerimise reegleid.

Eraldi vajab täpsustamist § 19 lõike 2 punkt 3, mis võimaldab toetuse tagasi nõuda, kui

kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina. Praegune sõnastus võib

hõlmata ka olukorda, kus ühe arve või töötasukulu erinevad, selgelt eristatud osad

kaetakse eri rahastusallikatest.

Teeme ettepaneku sõnastada see alus järgmiselt: „sama kulu või kuluosa on hüvitatud

nii käesoleva määruse alusel antud toetusest kui ka muust toetusest“. Palume viia

sellega kooskõlla § 8 lõike 3 punkt 6 ning lubada kuludokumendi kasutamine mitme

toetuse aruandluses, kui eri allikatest kaetavad kuluosad on üheselt eristatud, nende

jaotus tõendatud ja sama kuluosa kahekordne hüvitamine välistatud.

6. Tegevuste kohandamine partnerlusperioodi jooksul (§-d 9 ja 15)

Rahvusvaheliste partnerite ajakavad ja muud organisatsioonist sõltumatud asjaolud

võivad tingida tegevuste nihkumise kalendriaastate vahel. Seletuskiri võimaldab

muudatustaotlusega sarnase maksumusega tegevusi aastate vahel vahetada, kuid

toetuse ja tegevuse edasilükkamist ei võimalda.

Palume kaaluda piiratud võimalust kanda põhjendatud juhtudel tegevus ja sellega

seotud toetus järgmisse kalendriaastasse sama partnerlusperioodi jooksul, toetuse andja

eelneval nõusolekul ja kooskõlas riigieelarveliste võimalustega. Kui seda ei saa

võimaldada, palume juhendis täpsustada lubatud aastatevaheliste muudatuste ulatust ja

menetlust, et partnerid saaksid muutuvate asjaoludega aegsasti arvestada.

7. Personali-, üldhaldus- ja tugitegevuste kulude abikõlblikkus (§ 8)

Tegevuste elluviimiseks on vajalik nii sisuline töö kui ka organisatsiooni tugitegevus.

Palume täpsustada toetatavate tegevustega seotud töötasude ja tööandja maksude

abikõlblikkust, sealhulgas rahastamise korraldamise, projektihalduse, raamatupidamise

ning aruandlusega seotud personali puhul. Näiteks toetusmeetmete eksperdi töö aitab

tagada valdkondlike tegevuste rahastamise ja nõuetekohase elluviimise.

Keskuse 2026. aasta tegevustoetuse taotluses kavandati Kultuuriministeeriumi

toetusest üldhalduskulude katmiseks 97 911 eurot. Palume täpsustada, kas ja millistel

tingimustel on uue korra järgi abikõlblikud partnerorganisatsiooni toimimiseks

vajalikud üldhalduskulud, sealhulgas ruumide ülalpidamise, raamatupidamise,

juhtimise ning IT- ja sidekulud. Kui neid saab katta üksnes toetatavate tegevustega

seotud osas, palume sätestada selged ja proportsionaalsed kulude jaotamise ning

tõendamise põhimõtted.

Palume juhendis kirjeldada, kuidas esitada personalikulud eelarves ja tõendada tööaja

ning töötasukulude jaotust partnerorganisatsiooni tegevuste ja organisatsiooni muude

ülesannete vahel. Samuti palume selgitada taotluse koostamise ja muude

ettevalmistavate tööde kulude käsitlust, arvestades tegevuste ning kulude

abikõlblikkuse ajalisi piiranguid. Juhised peaksid võimaldama põhjendatud tugikulude

katmist ja selget eristamist muudest toetustest rahastatud kuluosadest.

8. Tegevuste mõju hindamise korraldus ja ressursid (§ 2 lg 2 ja § 12)

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt peab elluviidud tegevuste mõju olema hinnatud. Palume

täpsustada, kes tegeliku mõju hindamise korraldab ja läbi viib, millised näitajad ja

meetodid rakenduvad, millised andmekogumise kohustused jäävad partnerile ning

millistest vahenditest kaetakse hindamise tööaja ja uuringute kulud. Nõuded peavad

olema teada taotlusvooru avamisel, et vajalikud ressursid saaks kavandada

tegevuskavasse ja eelarvesse. Palume kinnitada, kas nõutava mõju hindamise kulud on

toetusest kaetavad.

SUMU mõju hindamise tööriistale tagasisidet andes juhtis Keskus tähelepanu täiendava

andmekogumise töökoormusele ja kuludele. Palume võimaldada olemasolevate

usaldusväärsete uuringute ja andmete kasutamist ning hoida hindamise koormus

proportsionaalsena toetuse mahu ja tegevuste ulatusega. SUMU-kogemusele viitame

andmekogumise korralduse näitena; eelnõu ei sätesta selle tööriista kohustuslikku

kasutamist.

Taotluses kavandatud mõju hindab § 12 järgi toetuse andja moodustatud komisjon enne

vooru avamist avalikustatud hindamismetoodika alusel. Palume metoodikas selgelt

kirjeldada taotlejalt oodatavaid tõendeid ning arvestada kultuurilise, haridusliku ja

kogukondliku mõju eripära, sealhulgas pärimuse edasikandumise, järelkasvu ja

võrgustike arengu pikaajalist mõju. Taotluse eeldatava mõju hindamine ja elluviidud

tegevuste tegeliku mõju hindamine peavad olema juhendites eristatud.

9. Taotluse ettevalmistamine ja sisuline konsultatsioon (§-d 5, 6, 12 ja § 22 p 4)

Taotlejal tuleb esitada kolmeaastane arengukava, tegevuskava ja eelarve ning esimese

aasta alategevuste detailne eelarve. Taotluse sisulist ettevalmistamist mõjutavad

fookusteemad, rahastamise maht ja hindamismetoodika.

Palume tagada vähemalt 30 kalendripäeva taotluse koostamiseks alates kõigi sisuliste

tingimuste, hindamismetoodika, vormide ja juhendite avalikustamisest. Vooru

väljakuulutamise ja avamise vaheline kahenädalane aeg on kasulik, kuid

ettevalmistusaeg peab lähtuma sellest, millal kogu vajalik teave tegelikult

kättesaadavaks muutub.

Palume koos vooru tingimustega avalikustada taotlusvorm ja kõigi kohustuslike lisade

vormid või sisunõuded, sealhulgas arengukava, tegevuskava ning alategevuste

eelarvete nõutav detailsus. Vormid peaksid võimaldama juba esitatud teabe

taaskasutamist ning vältima sama info kordamist eri dokumentides. Nii saab taotleja

hinnata töömahtu ja suunata rohkem aega tegevuste sisulisele kavandamisele.

Arengukava sissejuhatuses (lk 5) rõhutatud sisulise dialoogi põhimõttest lähtudes

palume võimaldada enne taotluse esitamist konsultatsioon, mille käigus täpsustatakse

partnerilt oodatavad ülesanded, toetatavate tegevuste piirid ja eelarve koostamise

lähtekohad. Keskuse puhul on oluline võimalus arutada neid küsimusi valdkonna

nõuniku ja vajaduse korral teiste asjaomaste ministeeriumi esindajatega. See aitaks

koostada realistliku kolmeaastase tegevuskava ja vähendada hilisema täpsustamise

vajadust.

10. Kontrollinõuete proportsionaalsus (§ 20 p-d 4 ja 5)

Toetame avalike vahendite läbipaistvat kasutamist. Samas võib kolme tööpäeva

pikkune tähtaeg mahukate raamatupidamisandmete ja selgituste esitamiseks olla liiga

lühike. Teeme ettepaneku sätestada dokumentide esitamine üldjuhul viie tööpäeva

jooksul ning võimalus leppida põhjendatud juhul kokku pikem tähtaeg.

Kahe hinnapakkumise nõude rakendamiseks palume juhendis täpsustada üheliigiliste

ostude koondamise põhimõtet ja arvestusperioodi. Samuti palume tuua näited erialaselt

ainulaadsete teenuste puhul kasutatavatest põhjendustest, kui kahte võrreldavat

pakkumist ei ole võimalik saada. Eelnõus juba ette nähtud põhjendamise võimalus on

kultuurivaldkonna eripära arvestamiseks vajalik.

11. Taotlusvooru kavandatava eelarve täpsustamine

28.09.2026 partneritele saadetud infokirjas on vooru kavandatavaks aastaseks

eelarveks märgitud 3 884 006 eurot, seletuskirja punktis 5 aga 3 836 756 eurot. Erinevus

on 47 250 eurot. Palume täpsustada kavandatava eelarve suurust ning viia materjalides

esitatud summad omavahel kooskõlla.

12. Muusikavaldkonna rahastusmeetmete terviklikkus ja sündmuste rahastamise

jätkuvus

Partnerorganisatsioonide uue rahastamiskorra kõrval palume selgitada

muusikavaldkonna tegevus- ja projektitoetuste edasist tervikmudelit.

Kultuuriministeeriumi toetuste ülevaates on 6.10.2026 seisuga märgitud, et 2026. aastal

taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused” ei avata. See teave ei selgita 2027.

aasta korraldust. Palume selgitada, kas ja millisel kujul jätkub nende sündmuste

toetamine 2027. aastal ning kuidas suhestub see partnerorganisatsioonide toetusega.

Keskuse puhul puudutab küsimus näiteks 2027. aasta Lõikuspidu ja Etnokulpide galat,

mille kavandatav kogueelarve ületab 25 000 eurot. Tegemist on Viljandi

pärimusmuusika festivalist eraldiseisva sündmuskogumiga, millele ei ole saadud EIS-i

rahvusvaheliste suursündmuste toetust. Senine muusikafestivalide ja suursündmuste

meede hõlmas üleriigilise tähtsusega muusikasündmusi kogueelarvega üle 25 000 euro;

eelarvepiiri täitmine üksi ei taga siiski kõigile toetustingimustele vastavust.

Palume täpsustada, kas selliste sündmuste korraldamist saab kavandada

partnerorganisatsiooni toetuse raames või nähakse neile ette eraldi projektitoetuse

võimalus. Kui sündmuste rahastamine suunatakse partnerorganisatsioonide meetmesse,

palume selgitada, kuidas arvestatakse nende kuludega toetuse mahu ja partnerilt

oodatavate ülesannete määramisel. Püsiva arendustegevuse ja mahukate sündmuste

rahastamise ühendamisel tuleb hinnata, kas vahendid võimaldavad mõlemat ülesannet

täita.

Eesti Pärimusmuusika Keskus peab kolmeaastast strateegilist partnerlust oluliseks

võimaluseks toetada pärimusmuusika valdkonna järjepidevat arengut. Palume

kujundada rakendamise tingimused nii, et pikema partnerlusega kaasneks praktiline

planeerimiskindlus, õigeaegne rahastamine ning selge ja toimiv võimalus ühendada eri

rahastusallikaid.

Lugupidamisega

Tarmo Noormaa

juhataja

Viidatud strateegiline dokument: Kultuuri arengukava 2021–2030. Sissejuhatus lk 5;

tegevussuunad 1.3 ja 1.7 lk 12, 1.8, 1.11 ja 1.13 lk 13, 1.15 ja 1.16 lk 14 ning 2.5 lk 15.

Leheküljenumbrid vastavad dokumendis trükitud numeratsioonile. Dokument on

kättesaadav: https://www.kul.ee/kultuur2030

Teave muusikafestivalide ja suursündmuste vooru kohta: https://www.kul.ee/toetused (vaadatud

6.10.2026).