| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-3/2379-1 |
| Registreeritud | 08.10.2026 |
| Sünkroonitud | 09.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.2-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
02.10.2026
Avaliku teabe seaduse § 4310 muutmise seadus (digitaalidentiteedi
registreerimine)
Avalikuteabe seaduse §-s 4310 tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis asendatakse läbivalt sõnad „andmenõusoleku ja volituste haldamise“ sõnadega
„andmenõusoleku, volituste haldamise ja digitaalidentiteedi registreerimise“ vastavas käändes;
2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) võimaldada füüsilisel isikul registreerida digitaalidentiteet, digitaalidentiteedi registreering
lõpetada, anda isikule ülevaade tema tehtud registreeringutest ja registreeringute
lõpetamistest.“;
3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Digitaalidentiteet käesoleva seaduse tähenduses on püsiv ja ainulaadne tunnus, mille
alusel saab tarkvaraline lahendus kavandada või sooritada toiminguid digitaalidentiteedi
registreerinud füüsilise isiku eest.
(12) Digitaalidentiteedi võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt registreerida:
1) rahvastikuregistri seaduse § 5 punktides 1–5 nimetatud isik;
2) kehtivat Eesti e-residendi digitaalset isikutunnistust omav isik.
(13) Digitaalidentiteedi registreeringu kehtivus algab digitaalidentiteedi registreerimisega ja
lõpeb järgmistel juhtudel:
1) digitaalidentiteedi registreeringu lõpetamisel;
2) digitaalidentiteedi registreerinud isiku Eestis viibimise seadusliku aluse kehtetuks
tunnistamisel;
3) e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamisel;
4) kolme kuu pärast digitaalidentiteedi registreerinud isiku Eestis viibimise seadusliku aluse
lõppemisest arvates;
5) kolme kuu pärast e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja lõppemisest arvates;
6) digitaalidentiteedi registreerinud isiku surma andmete kandmisel rahvastikuregistrisse.
4) lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) digitaalidentiteedi registreerimise andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud eesmärgil.“;
5) lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) digitaalidentiteedi registreerimise andmestikus – digitaalidentiteedi registreerinud ja
registreeringu lõpetanud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja teovõime piiramise
andmed.“;
6) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Andmenõusoleku, volituste haldamise ja digitaalidentiteedi registreerimise andmekogus
töödeldavaid andmeid säilitatakse kolm aastat andmenõusoleku andmestikus nõusoleku
kehtivuse lõppemisest, volituste haldamise andmestikus volituse lõppemisest arvates ja kümme
aastat digitaalidentiteedi registreerimise andmestikus digitaalidentiteedi registreeringu
lõpetamisest arvates.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2026. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a
(allkirjastatud digitaalselt)
02.10.2026
Avaliku teabe seaduse § 4310 muutmise seaduse eelnõu
(digitaalidentiteedi registreerimine) seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Eelnõukohase seadusega muudetakse avaliku teabe seadust (edaspidi ka AvTS), et luua
keskkond digitaalidentiteedi registreerimiseks.
Tehisaru kiire areng on muutnud tehnoloogia kasutamise lihtsamaks peaaegu kõigil elualadel.
Tehisaru ei muuda ainult olemasolevaid ettevõtteid efektiivsemaks, vaid võimaldab
ettevõtlusega alustada ka inimestel, kellel varem puudusid selleks oskused, kapital või
meeskond. Samal ajal võimaldab tehisaru ettevõtjatel juhtida kümneid või isegi sadu
automatiseeritud agente. Nii füüsilised kui ka juriidilised isikud eeldavad, et tehisaru aitab
hallata protsesse, korraldada aruandlust, valmistada ette lepinguid, suhelda riigiga ning
kasutada finantsteenuseid. Eesti peab olema rahvusvaheliselt suurepäraselt sobivana tajutav
koht, kus tehisaruajastu ettevõtteid luua ja juhtida. Selleks ei piisa ainult toimivast tehnoloogiast
– oma lahendust tuleb rahvusvaheliselt edukalt müüa ning kujundada Eestist tehisaruettevõtlust
toetava, usaldusväärse ja kasutajat toetava riigi kuvand.
Eelnõu eesmärk on anda füüsilistele isikutele võimalus registreerida digitaalidentiteet ja anda
sellele tegutsemiseks püsiv ja ainulaadne tunnus. Püsiva tunnuse alusel on digitaalidentiteedi
tegevus seostatav konkreetse füüsilise isikuga ning selle seose olemasolu on teenuseosutajatel
võimalik registrist kontrollida. Kavandatud on terviklik, läbipaistev ja selgetel reeglitel põhinev
digitaalidentiteedi elutsükli ja tegevuse haldamise süsteem, millel on informatiivne tähendus,
kuid mis siiski võimaldab tuvastada digitaalidentiteedi ja füüsilise isiku vahelist seost.
Eelnõuga pakub Eesti digitaalidentiteedi kasutajatele võimalust tegutseda läbipaistvas
keskkonnas.
Digitaalidentiteet tegutseb füüsilise isiku eest digitaalsete lahendustega. Digitaalidentiteedi
tehtud toiminguid käsitatakse isiku enda toimingutena. Digitaalidentiteedi tegevuse eest jääb
vastutama füüsiline isik, kes digitaalidentiteeti kasutab. Läbipaistvuse ja riskide maandamise
huvides on teenusepakkujal vaja eristada, kas konkreetset toimingut teeb isik ise või tema
digitaalidentiteet. See võimaldab teenusepakkujatel rakendada lisakontrolle ja -piiranguid,
samuti riskimudeleid ning eristada inimese ja masina käitumismustreid. Digitaalidentiteedi
ülesandeid, õigusi ega tegutsemise piire eelnõuga ei reguleerita, vaid need saab füüsiline isik
ise määrata konkreetseks teenuseks või kasutusjuhtumiks.
Selleks, et seostada digitaalidentiteedi registreerinud isikut ja tema digitaalidentiteeti, on vaja
mõlemale püsivat ja ainulaadset tunnust, mis oleks omavahel seotud. Võimalik on kasutada
isikukoodi moodustamise tehnilist lahendust, kuid tegemist ei oleks isikukoodiga, sest
isikukood antakse üksnes füüsilisele isikule. Füüsiliste isikute üle peetakse arvestust
rahvastikuregistris. Digitaalidentiteedi üle arvestuse pidamiseks on samuti vaja tehnilist
konstruktsiooni, millega on võimalik veenduda, et selline digitaalidentiteet on olemas, ja
seostada seda rahvastikuregistrisse kantud füüsilise isikuga. Digitaalidentiteedi alusel
tegutsevate tehniliste lahenduste kohta andmeid ei koguta ja neid saab digitaalidentiteedi
registreerinud isik jooksvalt muuta.
Digitaalidentiteedi registreerimiseks ja selle lõpetamiseks ning registreeringu kehtivuse
tuvastamiseks lisatakse juba olemasolevasse andmenõusoleku ja volituste haldamise
2
andmekogusse asjakohane regulatsioon. Andmekogu nimetus muudetakse andmenõusoleku,
volituste haldamise ja digitaalidentiteedi registreerimise andmekoguks. Andmekogu vastutav
töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet. Konsultatsioonide käigus välistati töödeldavate andmete
eripära alusel rahvastikuregister (peetakse arvestust füüsiliste isikute üle) ja äriregister
(peetakse arvestust juriidiliste isikute üle).
Digitaalidentiteeti saab registreerida teovõimeline Eesti kodanik, Eestis elamiseks luba või
õigust omav välismaalane ja e-resident, kelle andmed on rahvastikuregistrisse kantud.
Digitaalidentiteet on seotud konkreetse füüsilise isikuga ning saab seose isikuga selle
registreerimisel vastavas andmenõusoleku, volituste haldamise ja digitaalidentiteedi
registreerimise andmekogus. Seos lõpeb digitaalidentiteedi eest vastutava isiku poolt
registreeringu lõpetamisega, vastutava isiku õigusliku staatuse kaotamise või tema surmaga.
Samuti nähakse ette, et digitaalidentiteedi registreering lõpeb, kui digitaalidentiteedi
registreerinud isiku Eestis viibimise seadusliku aluse lõppemisest on möödunud kolm kuud või
e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja lõppemisest on möödunud kolm kuud. Selle
eesmärk on vältida olukorda, kus isik on unustanud uue taotluse tähtajaks esitada ja teeb seda
pisut hiljem. See ei puuduta olukordi, kus isiku Eestis viibimise seaduslik alus või e-residendi
digitaalne isikutunnistus tunnistatakse kehtetuks riigi initsiatiivil.
Eraõiguslikke, sealhulgas omandiõiguse, vastutuse või autoriõiguse küsimusi lahendatakse
valdkonna õiguse alusel, kuid need küsimused ei ole seotud digitaalidentiteedi
registreerimisega.
1.2. Eelnõu ettevalmistamine
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Oscar Õun (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse e-
residentsuse õigus- ja riskijuht), Priit Lätt (vandeadvokaat, Advokaadibüroo TEGOS) ja Ruth
Annus (Sisekaitseakadeemia lektor ja e-residentsuse programmi kaasasutaja).
Eelnõu ja seletuskiri põhinevad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse e-residentsuse
meeskonna selleks moodustatud õigusanalüüsi töörühma ja äri- ja tehnilise töörühma tööl, mille
tulemusena on koostatud õigusanalüüs.
Õigusanalüüsi koostamisse on panustanud töörühma juhina Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse e-residentsuse õigus- ja riskijuht Oscar Õun, töörühma liikmetena
Sisekaitseakadeemia lektor ja e-residentsuse programmi kaasasutaja Ruth Annus ning
Sisekaitseakadeemia Turvalise Tehisaru Teadmuskeskuse juht Jüri Vlassov, Advokaadibüroo
TEGOS e-residentsuse hankepartnerina vandeadvokaadid Priit Lätt, Gerda Grauberg ja Liisa
Levandi ning advokaat Enelin Terav, Justiits- ja Digiministeeriumi nõunikud Oskar Pürg ja Silja
Tammeorg ning andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi Värk, Siseministeeriumi rahvastiku
toimingute osakonna juhataja Enel Pungas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusnõunik Maris Ots ja parema õigusloome ning ELi ühtse digivärava nõunik Külliki
Lugenberg, Riigi Infosüsteemi Ameti innovatsiooniprojekti Aruait juht Anni Lehari,
Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik, samuti projektijuhina PwC juhtivkonsultant ja e-
residentsuse hankepartner Elis Raudkett.
Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse
talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga on kavas reguleerida füüsilise isiku võimalusi registreerida digitaalidentiteet.
Vajaduse ilmnemise korral on tulevikus võimalik kaaluda ka digitaalidentiteedi registreerimise
võimaldamist juriidilisele isikule.
3
Eelnõu on seotud Riigikogu otsusega „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
heakskiitmine“ (RT III, 15.05.2021, 12). Strateegia üks eesmärkidest on olla aastaks 2050
konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega riik, kus otsused on
teadmistepõhised ning eelistatakse uuenduslikke lähenemisviise. Strateegia näeb ette,
et ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil ning
avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Strateegia
rõhutab vajadust eelistada uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid ning tõhustada asutuste ja
ettevõtete teabevahetust, tuginedes senisest enam reaalajas andmevahetusele ja võttes
ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmeid. Strateegias on märgitud, et digitehnoloogiate
integreerimine ettevõtlussektoris on kesine ning Eesti on selles Euroopa Liidus alles 15. kohal.
Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta AvTSi 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuvat
redaktsiooni (RT I, 09.07.2026, 77).
Eelnõu kohta ei koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu koostamisele eelnes põhjalik
õiguslik analüüs, kus käsitleti lahendatava probleemistiku olemust ja kaaluti alternatiivseid
lahendusi. Nii analüüsi koostamisse kui ka eelnõu menetlusse kaasati laiapõhjaliselt
asjassepuutuvaid asutusi ja valdkonnast huvitatud isikuid.
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Kehtiv kord
Eesti õiguses on isikuteks füüsilised isikud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 7
lg 1) ja juriidilised isikud (TsÜS § 24). Kuna digitaalidentiteet ei ole füüsiline ega juriidiline
isik, ei ole ta kehtiva õiguse tähenduses isik. Lähtudes kehtivast õigusraamistikust, võiks
digitaalidentiteeti pidada eelkõige esemeks, täpsemalt muuks hüveks, mis võib olla õiguse
objektiks (TsÜS § 48).
Kehtiv õigusraamistik ei ole piisav digitaalidentiteedi tegevuse reguleerimiseks. Näiteks, kui
digitaalidentiteet sõlmib lepingu, puudub kehtivas õiguses mehhanism, mis seoks selle
toimingu selgelt ja jälgitavalt konkreetse füüsilise isikuga. Kolmas isik, kellega
digitaalidentiteet tehingu tegi, ei saa veenduda, kelle nimel digitaalidentiteet tegutseb.
Ka esindusõiguse sätete kohaldamine on problemaatiline. TsÜSi § 115 lõike 1 kohaselt võib
esindaja esindatava nimel teha tahteavaldusi ja sooritada tehinguid, kuid esindajaks olemine
eeldab vähemalt piiratud õigus- ja teovõimet. Kuna digitaalidentiteedil kehtiva õiguse alusel
teo- ega õigusvõimet ei ole, ei saa teda pidada esindajaks TsÜSi § 115 tähenduses.
Automatiseeritud haldusmenetluse normistik pakub osalist analoogiat, kuid ei lahenda
digitaalidentiteediga seotud õiguslikku probleemi tervikuna ega ole laiendatav universaalse
alusena. Maksukorralduse seaduse § 462 lõige 1 võimaldab riiklike maksude maksuhalduril
anda haldusakte ja dokumente automatiseeritult, ilma ametniku vahetu sekkumiseta. Sarnased
sätted on ka keskkonnatasude seaduse § 336 lõikes 1 ning töötuskindlustuse seaduse § 23 lõikes
4. 17.06.2026 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega loodi haldusmenetluse seaduses (edaspidi
ka HMS) õiguslik raamistik automaatseks haldusmenetluseks. Täpsemalt täiendati HMSi §-ga
71, mis võimaldab anda haldusakte, dokumente või sooritada toiminguid või
menetlustoiminguid automaatselt. Muudatused jõustuvad 01.01.2027 ning neid kohaldatakse
haldusmenetlusele, mis algatatakse 01.07.2027 või hiljem.
4
HMSi § 71 loob küll selge aluse avaliku sektori automatiseeritud menetlustele, kuid jääb
kõnealusel juhul ebapiisavaks kahel põhjusel. Esiteks kohaldub HMSi § 71 üksnes haldusorgani
nimel teostatavale menetlusele, st see ei reguleeri olukorda, kus isiku nimel tegutseb
digitaalidentiteet tsiviilõiguslikes suhetes. Teiseks ei lahenda HMSi § 71 autentimise probleemi:
automatiseeritud haldusakt antakse haldusorgani nimel ning organi vastutus on selge, kuid
digitaalidentiteedi puhul puudub mehhanism, mis seoks digitaalidentiteedi toimingud üheselt
teda kasutava isikuga ning võimaldaks kolmandatel isikutel seda tuvastada.
Ka mitteregulatiivsed lahendused ei ole piisavad. Hea tava, sertifitseerimine, juhised, eeskirjad,
standardid ja lepingulised piirangud ei taga üksi ega koos selget vastutusahelat ega kolmanda
isiku kontrollivõimalust. Seetõttu on digitaalidentiteediga seotud õiguslike probleemide
lahendamiseks vajalik regulatiivne lähenemine. Mitteregulatiivsed meetmed saavad olla üksnes
regulatsiooni täiendus.
Seega ei ole kehtiv õigusraamistik piisav, et määratleda digitaalidentiteet, tagada
digitaalidentiteedi kasutamise läbipaistvus ning selge vastutusahel. Küsimus on, millised
muudatused on vajalikud. Võimalikud variandid on järgmised:
1) elektrooniline isik – uue isikukategooria loomine ei ole sobiv lahendus, kuna toob kaasa
vastutuse hajumise ohu ja eeldab rahvusvahelist ühtlustamist;
2) digitaalidentiteedile piiratud õigus- ja teovõime andmine – registrikandel põhinev osaline
õigus- ja teovõime on iseenesest sobiv lahendus, kuid eeldab palju muudatusi vastavas
õigusraamistikus;
3) digitaalidentiteet kui tehniline vahend – toimingute automaatne omistamine kasutajale on
kõige sobivam lahendus, kuna see on kooskõlas kehtiva õigusega ja UNCITRAL
mudelseadusega1 ning eeldab väiksemat seadusandluse muudatuste mahtu;
4) litsentsitud vahendaja mudel – sisuliselt digitaalidentiteedi kui tehnilise vahendi mudeli
institutsionaalne edasiarendus, kus riik annab digitaalidentiteedi tegutsemisõiguse haldamise
üle litsentseeritud erasektori vahendajale. Seda lahendust tasub kaaluda tulevikus, kui turg on
arenenud ja leidub isikuid, kes soovivad vahendajateenust pakkuda.
Eelnõus on valitud kolmas lahendus ehk digitaalidentiteeti käsitatakse kui tehnilist vahendit,
kuivõrd see on kooskõlas kehtiva õigusega ning eeldab väiksemat muudatuste mahtu. Eelnõu
kohaselt registreeritakse digitaalidentiteet, mida seob füüsilise isikuga püsiv ja ainulaadne
tunnus.
2.2. Eelnõuga kavandatav kord
2.2.1. Avaliku teabe seaduse muutmine
Eelnõu täiendatakse AvTSi § 4310. Eelnõu kohaselt lisandub olemasolevasse andmenõusoleku
ja volituste haldamise andmekogusse ka digitaalidentiteedi registreerimise andmestik, mille
tulemusel saab andmekogu nimetuseks andmenõusoleku, volituste haldamise ja
digitaalidentiteedi registreerimise andmekogu.
Paragrahvi 4310 lõikesse 1 lisatakse punkt 3, milles sätestatakse digitaalidentiteedi
registreerimiseks kasutatava andmekogu eesmärk: võimaldada füüsilisel isikul registreerida
digitaalidentiteet ja registreering lõpetada, samuti anda isikule ülevaade tema tehtud
1 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) mudelseadus
automatiseeritud lepingute kohta koos rakendamisjuhendiga (UNCITRAL Model Law on Automated Contracting
with Guide to Enactment).
5
registreeringutest ja registreeringute lõpetamistest, tagada asjakohaste andmete läbipaistvus ja
võimaldada tutvuda digitaalidentiteedi registreeringutega.
Paragrahvi 4310 lisatava lõike 11 kohaselt on digitaalidentiteet registreeritav, tal on füüsilise
isikuga seotud püsiv ja ainulaadne tunnus, mille all on üks või mitu tarkvaralist lahendust
suutelised kavandama või sooritama toiminguid digitaalidentiteedi registreerinud füüsilise isiku
eest. Seega registreeritakse andmekogus digitaalidentiteet kui püsiv tunnus ning selle alusel on
võimalik tuvastada, et elektroonilises keskkonnas sooritab toimingu isiku eest tegutsev
tehniline lahendus, mitte füüsiline isik ise. Digitaalidentiteet ei ole õigussubjekt.
Digitaalidentiteet on tehniline vahend ning selle alusel tegutseva lahenduse tehtud toimingud
loetakse füüsilise isiku enda toiminguteks.
Eelnõus nähakse ette, et digitaalidentiteedi võib registreerida rahvastikuregistri seaduse § 5
punktides 1–5 nimetatud isik (Eesti kodanik, Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud muu
Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni
kodanik, Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane, isik, kes viibib Eestis
välismaalaste seaduse § 130 alusel, ja tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitanud
Euroopa Liidu kodaniku pereliige), samuti kehtivat Eesti e-residendi digitaalset isikutunnistust
omav isik. Selleks, et mitte tekitada tõrkeid digitaalidentiteedi registreerimisel isikule, kes on
esitanud küll vastava seadusliku aluse pikendamise või uue aluse või dokumendi taotluse, kuid
selle suhtes ei ole veel otsust tehtud, võib digitaalidentiteedi registreerida ka see isik kolme kuu
jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
Paragrahvi § 4310 täiendatakse lõikega 13, sätestades, et digitaalidentiteedi registreeringu
kehtivus algab registreerimisega ja lõpeb registreeringu lõpetamisel, digitaalidentiteedi
registreerinud isiku Eestis viibimise seadusliku aluse kehtetuks tunnistamisel, e-residendi
digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamisel, samuti digitaalidentiteedi registreerinud
isiku Eestis viibimise seadusliku aluse lõppemisest arvates, kolme kuu möödumisel e-residendi
digitaalse isikutunnistuse kehtivusaja lõppemisest arvates või digitaalidentiteedi registreerinud
isiku surmaandmete kandmisel rahvastikuregistrisse. Eesmärk on vältida olukorda, kus
hilinenud taotluse kohta tehtud positiivse otsuse korral tuleks isikul digitaalidentiteet uuesti
registreerida, mis oleks isikule lisakoormus ega annaks lisaväärtust.
Paragrahvi 4310 lõikesse 3 lisatav punkt 3 sätestab, et digitaalidentiteedi registreerimise
andmestikus töödeldakse isikuandmetena digitaalidentiteedi registreerinud ja registreeringu
lõpetanud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja teovõime piiramise andmeid. Sama
paragrahvi lõiget 5 täiendatakse selliselt, et andmekogus töödeldavaid andmeid säilitatakse
kümme aastat digitaalidentiteedi registreeringu lõpetamisest arvates. Kümne aasta pikkune
säilitustähtaeg on digitaalidentiteedi kontekstis põhjendatud, kuna digitaalidentiteet on
tegutsemistunnus, mitte isikut tõendav dokument – selle tõendamisvajadus väheneb oluliselt
pärast registreeringu lõpetamist. Isikut tõendavate dokumentide säilitustähtaeg (75 aastat isikut
tõendavate dokumentide andmekogus) on seotud isiku kogu eluea jooksul säiliva
tõendamisvajadusega.
Eelnõus reguleeritakse digitaalidentiteedi registreerimisega seotud küsimusi. Eelnõus
reguleerimata küsimusi lahendatakse kehtiva õiguse järgi. Eelnõus ei reguleerita
digitaalidentiteetide vahel tehtavaid tehinguid, ülesannete edasiandmist ega tehnilist volitamist.
Need küsimused lahendatakse poolte kokkuleppel, konkreetsete teenuste tingimustega või
vajaduse korral ka valdkondliku erikorra kaudu. Nii näiteks ei reguleerita eelnõus, millise
tegutsemise ulatuse vastutav isik digitaalidentiteedile määrata võib. Digitaalidentiteedi
registreerinud isik võib digitaalidentiteedile kohaldada rahalise summa või töödeldavate
6
andmete piiranguid. Kui eriseadus näeb ette, et vastavat toimingut tuleb teha isiklikult, või
tuleneb see toimingu olemusest, siis seda toimingut digitaalidentiteet teha ei tohi.
Digitaalidentiteedi registreerimise riigilõivu täpne määr määratakse pärast kulude täpsustamist.
2.2.2. Eelnõu kooskõla teiste õigusaktidega
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (RT I, 11.04.2025, 2).
Eelnõuga kavandatavate muudatuste suhtes on asjassepuutuvad põhiseaduse §-s 19 sätestatud
õigus vabale eneseteostusele ja §-s 26 sätestatud õigus eraelu puutumatusele.
Põhiseaduse § 19 sätestab isiku õiguse vabale eneseteostusele, mis hõlmab ka
tegutsemisvabadust ehk vabadust teha seda, mida isik soovib, või jätta tegemata see, mida ei
soovi.2 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi praktika kohaselt on üldine
vabaduspõhiõigus lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus ehk seda võib piirata mis tahes
põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Piirang peab olema legitiimse eesmärgi
saavutamiseks proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.3 Eelnõuga kaasnev vaba
eneseteostuse riive on minimaalne, sest digitaalidentiteedi registreerimine on isikule
vabatahtlik võimalus, mille kasutamiseks ei ole isikul kohustust. See tähendab, et ka
digitaalidentiteedi registreerimata jätmisel on isikul võimalik kasutada tehisaruagente. Riive
legitiimne eesmärk on luua selgem vastutusahel, sidudes konkreetse füüsilise isiku konkreetse
digitaalidentiteediga püsiva ja ainulaadse tunnuse kaudu. Riive on selle eesmärgi saavutamiseks
sobiv, vajalik ja mõõdukas, sest leebemat, kuid sama tõhusat vahendit selge vastutusahela
loomiseks ei ole.
Isikuandmete töötlemine riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse õigust.4
Põhiseaduse §-s 3 sisalduva parlamendireservatsiooni järgi tuleb isiku õiguste ja vabaduste
piiramine reguleerida seaduse tasandil.5 Eelnõuga AvTSi §-s 4310 on sätestatud andmekogu
loomise eesmärk (lõike 1 punkt 3), andmestik (lõike 2 punkt 3), töödeldavad isikuandmed (lõike
3 punkt 3) ning andmete säilitamise aeg (lõige 5). Täpsemad tingimused sätestatakse
andmenõusoleku, volituste haldamise ja digitaalidentiteedi registreerimise andmekogu
põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus (AvTS § 4310 lõige 6). Vabariigi Valitsus ei saa
minna kaugemale seadusega antud piiridest.
Eelnõu puutub kokku ka põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõiguse aspektiga.
Paragrahvi 4310 lõike 12 järgi võivad digitaalidentiteedi registreerida rahvastikuregistri seaduse
§ 5 punktides 1–5 nimetatud isikud ja e-residendi digitaalset isikutunnistust omavad isikud,
kuid mitte kolmandate riikide kodanikud, kellel puudub Eestis elamisõiguslik alus või e-
residendi staatus. Puudub mõistlik põhjus, miks näha ette isikutele, kes ei ole õigusliku staatuse
kaudu Eestiga seotud, võimalus registreerida Eestis digitaalidentiteet ja seda kasutada.
Võrreldavate rühmade erinev kohtlemine tugineb seega mõistlikul ja asjakohasel põhjusel ega
ole üldist võrdsuspõhiõigust rikkuv. Samuti ei ole ebavõrdselt koheldud registreeritud ja
registreerimata digitaalidentiteedi kasutajaid, sest registreerimine on vabatahtlik võimalus,
mitte kohustuslik eeldus tehisaruagendi kasutamiseks.
2 Vallikivi, H. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne
2020. PSKV § 19/4. https://pohiseadus.ee/sisu/3490/paragrahv_19. 3 RKPSJKo 5-19-40 p-d 52- 53. RKPJKo 3-4-1-16-08, p-d 26-29. 4 Jaanimägi, K.; Oja, L. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud
väljaanne 2020. PSKV § 26/24. https://pohiseadus.ee/sisu/3497/paragrahv_26. 5 RKPJKo 3-4-1-42-13, p 41.
7
Eelnõu ei mõjuta teistes seadustes, Euroopa Liidu õiguses ja Eesti Vabariigi jõustunud
välislepingutes sätestatut.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohase seadusega võetakse kasutusele mõiste digitaalidentiteet, millel on õiguslik
tähendus üksnes AvTSi ja selle rakendusakti korral.
Digitaalidentiteet on füüsilise isikuga seotud püsiva ja ainulaadse tunnusega, mille all on
tarkvaraline lahendus suuteline füüsilise isiku eest kavandama ja sooritama toiminguid, mis
loetakse selle isiku enda toiminguteks.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, 27. aprill
2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise
ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi ka IKÜM) tulenevate nõuetega.
Digitaalidentiteedi piiriülene tunnustamine Euroopa Liidus saab põhineda Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L
257, 28.08.2014, lk 73–114) ja e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatul.
Digitaalidentiteedi piiriülene tunnustamine on pikaajalisem eesmärk. Praeguse lahenduse
raames ei ole eIDAS-määruse alusel vastastikune tunnustamine teostatav, sest see eeldaks
teavitatud e-identimise süsteemi hindamist. Digitaalidentiteedi registreering ei ole e-identimise
vahend ega elektrooniline allkiri. Eesti kavatseb tõstatada digitaalidentiteedi tunnustamise
küsimuse ELi tasandil pärast süsteemi katsetamist ja sellega kohanemist.
5. Seaduse mõjud
Eelnõu järgi lisatakse andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogusse ka
digitaalidentiteedi registreerimise andmestik, mis võimaldab füüsilisel isikul registreerida
digitaalidentiteedi ning teistel isikutel ja asutustel registreeringu andmetega tutvuda. See
võimaldab isikutel aega kokku hoida, mistõttu on seadusel mõningane positiivne sotsiaalne
mõju.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on kaudne, kuivõrd eelnõu suurendab Eesti tuntust ja
usaldusväärsust maailmas. See võib avaldada positiivset mõju majandusele, meelitades Eestisse
uusi ettevõtteid ja aidates kaasa Eesti kuvandile tehisaruajastu ettevõtlust toetava riigina.
Majanduslik mõju on esialgu väike, sest digitaalidentiteedi registreerimine on vabatahtlik ja
süsteemi kasutuselevõtt võib võtta aega.
Seadus ei avalda märkimisväärset mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule.
Mõjude ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk ei ole olulised.
Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu täiendamisega digitaalidentiteedi
registreerimise andmestikuga kaasnevad kulud kannab see, kellel need tekivad. Andmekogu
vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet, kellel tekivad tehnilise lahenduse pakkumisega
seotud halduskulud. Lisaks kaasnevad kulud võimalike lepingute sõlmimise ja haldamisega
ning IT-arendustega (tehniline lahendus, selle haldus ja hooldus ning liidestamine
8
andmekogudega). Kulude täpne suurus on prognoosimisel, vajaduse korral tuleb Justiits- ja
Digiministeeriumil ning Riigi Infosüsteemi Ametil taotleda riigieelarvest vajalikud vahendid.
Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu täiendamine digitaalidentiteedi
registreeringu andmestikuga võib mõningal määral suurendada Andmekaitse Inspektsiooni
töökoormust. Samas ei ole võimalik prognoosida järelevalvetegevuste mahtu, sest see sõltub
süsteemi kasutamisest. Eesmärk on tagada inimeste teadlikkus, et oma andmete jagamise eest
vastutavad nad ise. See aitab ennetada Andmekaitse Inspektsiooni töökoormuse kasvu.
Digitaalidentiteedi registreerimise süsteemi kasutuselevõtt eeldab teenusepakkujatelt IT-
süsteemide kohandamist ja asjakohaseid arendusi, et eristada, kas toimingu tegi isik ise või
tema digitaalidentiteet. Sellised arendused on teenusepakkujate endi huvides, et rakendada
lisakontrolle ja riskimudeleid. Seega kaasnevad kulud nii avalik-õiguslikele kui ka
eraõiguslikele teenusepakkujatele, kes soovivad võimaldada digitaalidentiteedil teha
toiminguid. Kuna tegemist on vabatahtliku teenusega, ei ole teenusepakkujatel kohustust
selliseid arendusi teha ja kulusid kanda.
Seaduse rakendamisel on positiivne mõju e-riigi arengule: luuakse e-teenus digitaalidentiteedi
registreerimiseks, mis annab ettevõtjatele ja üksikisikutele selge, läbipaistva ja ettenähtava
õiguskeskkonna.
6. Rakendusakti kavand
Seaduse rakendamiseks on vaja muuta AvTSi § 43 lõike 6 alusel kehtestatavat Vabariigi
Valitsuse määrust „Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu põhimäärus“, mis on
kehtestamisel.
7. Seaduse jõustumine
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Seaduse jõustumiseks ei ole vaja anda
üleminekuaega muudatustega kohanemiseks, sest need ei too isikutele ega asutustele kaasa
kohustust oma tegevust ümber korraldada. Pärast andmenõusoleku ja volituste haldamise
andmekogu täiendamist digitaalidentiteedi registreerimise andmestikuga on asjaosalistel
võimalik alustada kohe tegevusi teenuse kasutamiseks.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamisse kaasati asjassepuutuvate asutuste esindajad, kes osalesid projekti
õigusanalüüsi töörühmas ja äri- ja tehnoloogia töörühmas. 7. ja 8. augustil 2026. aastal
toimunud arvamusfestivalil olid digitaalidentiteedi teemal paneeldiskussioonid, millest osavõtt
oli rohkearvuline. 18. augustil 2026. aastal peeti digitaalidentiteedi registreerimise
kasutuselevõtu projekti arutelu, kuhu panustasid laiapõhjaliselt valdkonna arengust huvitatud
isikud.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele,
Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigikantseleile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ministeeriumid
Riigikantselei
07.10.2026 nr 2-2/3461-1
Avaliku teabe seaduse § 4310 muutmise
seadus (digitaalidentiteedi registreerimine)
Saadan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse § 4310 muutmise
seaduse eelnõu. Seaduse eelnõu eesmärk on anda füüsilistele isikutele võimalus registreerida
digitaalidentiteet ja anda sellele tegutsemiseks püsiv ja ainulaadne tunnus.
Palume eelnõu kiireloomulisuse tõttu kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates
eelnõu avaldamisest EIS-is.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Vahtras
majandus- ja tööstusminister
Lisa: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Maris Ots +372 5422 0664
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/26-1105 - Avaliku teabe seaduse § 43 10 muutmise seadus (digitaalidentiteedi registreerimine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.10.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ac48c72b-5e1f-4e54-89ac-2163cadc3053 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ac48c72b-5e1f-4e54-89ac-2163cadc3053?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main