From: Mirjam Reinthal - HTM <[email protected]>
Sent: Wed, 07 Oct 2026 16:02:29 +0000
To: Evelin Tähtväli - SOM <[email protected]>
Subject: Vs: Pöördumine seoses EHIS andmete kasutamisega teadusuuringus
Tere!
Kirjeldatud uuringu puhul tuleb eristada isikuandmeid sisaldava lähteandmestiku töötlemist ja selle tulemusel valmiva anonüümse koondväljundi kasutamist. Kuigi AS-ile Emor ja OÜ-le Positium kavandatakse edastada üksnes anonüümne tulemus, toimub selle koostamiseks
isikuandmete töötlemine. Seetõttu peavad ka andmete väljavõtmine, ühendamine, analüüsimine ja anonüümimine olema eraldi õiguslikult põhjendatud ning vastama isikuandmete kaitse nõuetele.
Isikuandmete edasine töötlemine teadus- või statistilisel eesmärgil ei ole isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt algse eesmärgiga vastuolus, kui töötlemisel järgitakse sama määruse artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid.
See ei tähenda siiski, et andmeid võib uuringuks automaatselt kasutada. Töötlemiseks peab olema isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 kohane õiguslik alus ning täidetud peavad olema isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud tingimused.
Kuna uuringu on tellinud Sotsiaalministeerium oma valitsemisala poliitika kujundamiseks, on tegemist isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud poliitikakujundamise eesmärgil tehtava uuringuga. Selle sätte alusel kontrollib Andmekaitse Inspektsioon
enne isikuandmete töötlemise alustamist §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui uuringu eesmärk ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Alloleva põhjal ei nähtu sellist õigusakti, milles oleks määratud selle konkreetse
uuringu eesmärk ja kasutatavate isikuandmete ulatus. Seetõttu tuleb enne EHIS-e või rahvastikuregistri isikustatud andmete töötlemise alustamist taotleda Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus.
Kooskõlastuse vajadust ei välista asjaolu, et uuringu tegijale edastatakse lõpuks ainult anonüümne tulemus. Andmekaitse Inspektsiooni selgituse kohaselt võib kooskõlastus olla vajalik ka isikuandmete anonüümimiseks, kui anonüümse väljundi koostamine eeldab
eelnevalt isikuandmete töötlemist.
- 1.
Kohaliku omavalitsuse võimalus kasutada EHIS-e andmeid
Kohalik omavalitsus ei või kasutada talle EHIS-es kättesaadavaid andmeid uuringus üksnes seetõttu, et tal on nendele andmetele tehniline juurdepääs. EHIS-e juurdepääs on antud konkreetsete seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning olemasolevat juurdepääsu
ei saa ilma täiendava õigusliku ja korraldusliku aluseta laiendada Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringule. Kirjeldatud uuringu raames saab isikuandmete töötlemine tugineda isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktile e, artiklile 89 ja isikuandmete
kaitse seaduse §-le 6.
Sotsiaalministeerium peab uuringu tellijana määrama kindlaks, milliseid andmeid ja milliste toimingute jaoks on vaja. Andmekaitse Inspektsiooni juhise järgi on poliitikakujundamise uuringu tellinud asutus üldjuhul vastutav töötleja ning tema tellimusel uuringut
tegev organisatsioon volitatud töötleja. Kohalike omavalitsuste roll tuleb siiski eraldi kindlaks määrata. Kui omavalitsused koostavad väljundi Sotsiaalministeeriumi määratud eesmärgil ja juhiste järgi, tuleb hinnata, kas nad saavad selles töötlemises tegutseda
volitatud töötlejatena ning kas selline ülesanne ja EHIS-e andmete kasutamine on nõuetekohaselt vormistatud. Kohaliku omavalitsuse senine EHIS-e kasutusõigus ei ole selleks iseenesest piisav. Enne töötlemise alustamist tuleb vähemalt:
- *
määrata kindlaks Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste, uuringu tegijate ning EHIS-e vastutava ja volitatud töötleja rollid;
- *
kirjeldada täpselt kasutatavad andmed ja kõik töötlemistoimingud;
- *
põhjendada iga andmevälja vajalikkust ja proportsionaalsust;
- *
kirjeldada anonüümimise metoodikat ning kaudse tuvastamise vältimise meetmeid;
- *
määrata juurdepääsuõigused, säilitustähtajad ja andmete kustutamise kord;
- *
vormistada osaliste vahel vajalikud andmetöötluskokkulepped;
- *
taotleda Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamise uuringule Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus.
2. Nende haridusasutuste andmed, mille pidaja ei ole kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus ei saa oma olemasoleva EHIS-e juurdepääsu alusel õigust kasutada ka riigikoolide, erakoolide ning eraõiguslike lasteaedade ja lastehoidude õppijate andmeid. Omavalitsusele antud juurdepääsu ulatus vastab tema seadusest tulenevatele ülesannetele.
Kui omavalitsus ei töötle konkreetse haridusasutuse õppijate andmeid oma tavapäraste ülesannete täitmiseks, ei saa ta neid andmeid üksnes uuringu jaoks EHIS-est välja võtta ega kasutada.
Andmeid saaks anda kas koolipidaja või EHIS-e vastutav töötleja, st HTM.
3. Tartu Tähtvere Kooli andmete kaasamine
Ainuüksi asjaolu, et õppija õpib hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolis, ei tähenda automaatselt, et iga kooli ja õppija seost käsitlev andmetöötlus on eriliigiliste isikuandmete töötlemine. Samas võib sellise seose avaldumine või tuletamine anda
teavet õppija terviseseisundi, puude või haridusliku erivajaduse kohta. Seetõttu on selle kooli andmete puhul suurem nii eriliigiliste andmete töötlemise kui ka õppijate kaudse tuvastamise risk. Tartu Tähtvere Kooli andmed tuleks kaasata üksnes juhul, kui
nende kaasamine on uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalik. Andmekaitse mõttes tuleb muu hulgas hinnata:
- *
kas kooli ja õppija seos võimaldab teha järeldusi õppija tervise või erivajaduse kohta;
- *
kas eesmärk on saavutatav ilma selle kooli õppijate andmeid kasutamata;
- *
kas väikese õppijate arvu või eripärase asukoha tõttu on anonüümses väljundis võimalik isikuid kaudselt tuvastada;
- *
kas andmed tuleb tulemuses liita suurema rühma või piirkonnaga või jätta analüüsist välja;
- *
kas kasutatakse rahvastikuregistrijärgset aadressi, õpilaskodu asukohta või muud tegelikku lähtekohta.
Poliitikakujundamise uuringu puhul ei ole eriliigiliste isikuandmete töötlemise tõttu automaatselt vaja eraldi eetikakomitee kooskõlastust. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5¹ järgi võib Andmekaitse Inspektsioon vajaduse korral ise eetikakomiteega konsulteerida.
4. Kooskõlastuste vajalikkus
Enne isikuandmete töötlemise alustamist tuleb taotleda Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus, sest tegemist on täidesaatva riigivõimu tellitud poliitikakujundamise uuringuga, milleks soovitakse kasutada teiste vastutavate töötlejate andmekogudes olevaid isikuandmeid.
Lisaks Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastusele tuleb EHIS-e andmete kasutamise tehniline ja korralduslik lahendus kooskõlastada HTMi kui EHIS-e vastutava töötlejaga.
5. EHIS-e ja rahvastikuregistri andmete keskne ühendamine
Sellise ühendandmestiku koostamine ei pea tõepoolest toimuma kohaliku omavalitsuse juures. Vastupidi, andmekaitse seisukohalt tuleks eelistada lahendust, kus andmete ühendamine ja anonüümimine toimub kontrollitud keskkonnas võimalikult väheste osaliste juures.
Kohaliku omavalitsuse juurdepääs mõlemale andmekihile ei anna talle automaatselt õigust neid andmeid Sotsiaalministeeriumi uuringu eesmärgil ühendada.
Keskse lahenduse võimalikkus sõltub sellest, millisel asutusel on õigus saada mõlema andmekogu andmeid ja teha vajalikud ühendamistoimingud. IKS § 6 lõige 5 annab poliitikakujundamise uuringu tegemiseks täidesaatvale riigivõimule õiguse teha päringuid teise
vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ja töödelda saadud isikuandmeid, kuid sellise töötlemise eeltingimus on Andmekaitse Inspektsiooni kontroll, kui uuringu eesmärk ja andmetöötluse ulatus ei tulene õigusaktist.
Seetõttu soovitame enne kohalikele omavalitsustele andmetöötlusülesande andmist hinnata keskset lahendust, mille puhul vajalikud EHIS-e ja rahvastikuregistri andmed ühendatakse selleks õigustatud asutuse turvalises keskkonnas ning uuringu tegijale väljastatakse
üksnes nõuetekohaselt anonüümitud väljund. See vähendaks isikuandmetele juurdepääsu omavate asutuste ja isikute arvu ning tagaks ühtse anonüümimise metoodika kõigi omavalitsuste kohta.
Keskse lahenduse kavandamiseks peab Sotsiaalministeerium esitama täpse andmevajaduse ja metoodika kirjelduse. Selle alusel saavad EHIS-e ja rahvastikuregistri vastutavad töötlejad hinnata andmete ühendamise õiguslikku ja tehnilist teostatavust. Kavandatud lahendus
tuleb kirjeldada ka Andmekaitse Inspektsioonile esitatavas kooskõlastustaotluses.
Kokkuvõttes võib EHIS-e ja rahvastikuregistri andmete kasutamine kirjeldatud uuringus olla võimalik isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 ja isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel. Eeltingimuseks on konkreetse andmetöötluslahenduse, osaliste rollide, kasutatava
andmekoosseisu ja kaitsemeetmete kindlaksmääramine ning Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse saamine enne isikuandmete töötlemise alustamist. Kohaliku omavalitsuse olemasolev juurdepääs EHIS-ele või rahvastikuregistrile ei ole iseseisev alus andmete kasutamiseks
selles uuringus.
Andke teada, kui veel küsimusi tekib.
Tervitades
|
Mirjam Reinthal
õigusnõunik-andmekaitsespetsialist
Haridus- ja Teadusministeerium
tel 7352405 | mob 53042278
|
Tere
Sotsiaalministeerium on tellinud käimasoleva uuringu „Alkoholi, nikotiini ja ebatervisliku toidu reklaami nähtavus ja
atraktiivsus lastele", mida viib läbi AS Emor koostöös OÜ-ga Positium. Uuringu eesmärk on hinnata laste võimalikku kokkupuudet tervist kahjustavate toodete reklaamidega televisioonis, digikeskkondades ja avalikus ruumis. Uuringu metoodika kohaselt kasutatakse
avaliku ruumi reklaamide analüüsis laste liikumiskeskkonda kirjeldavat ruumilist mudelit, mille eelistatud lähteandmetena on uuringukavas nimetatud EHIS-e andmed. Sotsiaalministeerium on uuringu tellija ja koordineerib andmete kättesaadavuse korraldust. Seetõttu
pöördume Teie kui EHIS-e andmete vastutava töötleja poole, et saada suunis andmete töötlemise õigusliku aluse ja tingimuste osas enne edasiste tegevuste kavandamist.
Uuringu teostajad on kavandanud lahenduse, kus kohaliku omavalitsuse töötajad koostavad EHIS-e andmete põhjal anonüümse
ja agregeeritud väljundi, mida kasutatakse üksnes laste kodu ja kooli vaheliste liikumiskoridoride modelleerimiseks. Uuringu läbiviijad on kinnitanud, et neile ei edastata üksikisikute andmeid, aadresse ega muid lapsepõhiseid andmeid, vaid üksnes anonüümne
koondtulemus. Valimis on kolm omavalitsust: Tallinn, Tartu ja Pärnu. Soovime siinjuures rõhutada, et kuigi uuringu teostajatele edastatav väljund on anonüümne, eeldab selle koostamine (andmete väljavõtmine EHIS-est ja nende agregeerimine) isikuandmete töötlemist
kohaliku omavalitsuse poolel. Just selle töötlemise õigusliku aluse osas soovime Teie hinnangut.
Sooviksime Teie hinnangut järgmistele küsimustele:
1. Kas kohalik omavalitsus võib käesoleva uuringu eesmärgil kasutada EHIS-est pärinevaid andmeid ning koostada nende põhjal uuringu jaoks anonüümse koondväljundi? Kui jah, siis millisel
õiguslikul alusel (nt teadus- või statistikaeesmärgil edasitöötlemine) ja millist dokumenteerimist see eeldab?
2. Kas ja millistel tingimustel oleks kohalikul omavalitsusel võimalik kasutada selliseks töötlemiseks ka nende haridusasutuste andmeid, mille pidaja ei ole kohalik omavalitsus (nt riigikoolid,
erakoolid ning era-lasteaiad ja -lastehoiud) ning mille töötlemisõiguses omavalitsus ei ole kindel?
3. Üks võimalik kaasatav asutus, mille andmetele puudub KOV-il ligipääs, on Tartu Tähtvere riigikool, kus õpetatakse erivajadustega lapsi üle Eesti ning märkimisväärne osa õpilastest elab
õpilaskodus. Kuna tegemist võib olla eriliigiliste (tervise-) andmetega ning õpilaste tegelik elukoht ei pruugi vastata tavapärasele kodu ja kooli mustrile, palume Teie eraldi hinnangut, kas ja millistel tingimustel on selle asutuse andmete kaasamine võimalik.
4. Kas sellise kasutuse korral on vajalik HARNO (Haridus- ja Noorteameti), Haridus- ja Teadusministeeriumi või mõne muu asutuse eelnev kooskõlastus või luba?
5. Alternatiivne lähenemine: uuringu mudel vajab õpilaste elukoha ja õppeasutuse seost tänavatasandi täpsusega. EHIS-e õppuriandmetes on elukoht kättesaadav rahvastikuregistrist üksnes
omavalitsuse tasemel, mis ei võimalda liikumiskoridoride modelleerimist. Täpsem elukoht (aadress) on kättesaadav rahvastikuregistrist. Palume Teie hinnangut, kas elukoha ja õppeasutuse seose loomiseks vajalik anonüümne lähteandmestik oleks võimalik koostada
keskselt (nt EHIS-e ja rahvastikuregistri andmete ühendamisel), või jääb see kohaliku omavalitsuse tasandile, kellel on ligipääs mõlemale andmekihile.
Soovime enne edasiste tegevuste kavandamist veenduda, et andmete võimalik kasutamine oleks kooskõlas EHIS-e andmete töötlemise
tingimuste ning andmekaitsenõuetega.
Lugupidamisega