________________________________
Saatja: Karmen Joller - SOM
Saadetud: kolmapäev, 07. oktoober 2026 13:49
Adressaat: Ülle Madise - OKK
Koopia: Õiguskantsleri Kantselei - OKK
Teema: Patsiendisaladuse kaitse
Tere, Ülle!
Justiits- ja Digiministeerium ja Sotsiaalministeerium on koostöös ette
valmistanud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise
seaduse (ametiprivileegid) eelnõu. Tehtavate muudatustega soovime luua
süüteomenetluses selgema ja terviklikuma ameti- ja kutsesaladuse kaitse
süsteemi. Terviseandmete saamiseks täpsustame menetluskorda. Meile on
oluline, et terviseandmed oleksid kaitstud ning nende väljastamine toimuks
selgetel alustel.
Eelnõu sisu osas on meil justiits- ja digiministriga ühtne arusaam ja
soovime sellega peagi edasi liikuda Vabariigi Valitsuse istungile, kuid
eriarvamus on tänase seadusandluse tõlgendamisel. See tõlgendus saab
takistuseks selge kommunikatsiooni tegemisel ja on juba palju segadust
külvanud.
IKÜM (GDPR) alusel tohib andmeid töödelda kas isiku nõusolekul või
seaduse alusel. Seda rõhutab ka Riigikohtu 1-20-5071 lahend:
23. Ebaseaduslik on igasugune patsiendisaladuse avaldamine, mille jaoks
ei ole kas patsiendi nõusolekut või seadusest tulenevat selget alust, mis
omakorda võib olla kahetine - kas andmete avaldamist lubav või selleks
kohustav.
25. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest
valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et
avalik huvi on olulisem patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise
käigus avaldatud andmed saladuses. Näiteks sätestab nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse § 4 lg 9, et tervishoiuteenuse osutaja peab
informeerima kohalikku omavalitsust eriti ohtlikku nakkushaigust põdevast
nakkushaigest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud
ravirežiimi, kui see on vajalik isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks.
LasteKS § 27 lg 1 paneb aga igaühele kohustuse teatada abivajavast
lapsest, sotsiaalhoolekande seaduse § 13 kohustab mh tervishoiutöötajat
teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast ja surma
põhjustamise tuvastamise seaduse (SPTS) § 5 lg 3 kohustab kuriteokahtluse
korral teavitama inimese surmast viivitamata uurimisasutust või
prokuratuuri.
PPA-l on õigus andmeid saada selle normi alusel ja TEHIK-ul kohustus
väljastada:
TTKS § 593. Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine ja
tasu
(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule väljastatakse
isikuandmeid üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti
nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks
või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks või käesoleva
seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku
ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks, Terviseametile ja Andmekaitse
Inspektsioonile nende ülesannete täitmise tagamiseks,
Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses
sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks ning muul
juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on
seaduses sätestatud.
PPA ja KAPO viisid läbi teenistusliku kontrolli terviseandmete kasutamise
üle. Kontroll tuvastas, et valdav enamus päringuid olid korrektsed,
õiguspärased ja põhjendatud. Raporti kokkuvõte kirjeldab, et
terviseandmete päringute praktika on ebaühtlane. PPA leiab, et TEHIK-ust
andmete küsimiseks on PPA-l selge seaduslik alus, mis võimaldab
süüteomenetluses andmeid saada ka inimese nõusolekuta, kuigi PPA suunis
näeb üldjuhul ette nõusoleku küsimise. Kõige ebaselgem on X-tee kaudu
Tervisekassa infosüsteemist andmete pärimine, sest nõusoleku küsimus ei
ole õiguslikus aluses selgelt reguleeritud ning kontroll tuvastas
nõusolekunõude rikkumisi retsepti- ja töövõimetusandmete pärimisel.
Selguse peaks looma juba Riigikogu menetluses olev eelnõu, mis näeb ette
Tervisekassa andmekogu ja retseptikeskuse liitmist tervise infosüsteemiga.
Kõige rohkem küsib PPA terviseandmeid otse tervishoiuasutustelt.
Nõusolekuta päringud on teatud juhtudel lubatud, kuid kontroll tuvastas
korduvaid juhtumeid, kus päringud ei olnud kehtiva õiguse järgi
korrektsed.
Teenistusliku kontrolli tulemusena sõnastati peamised soovitused, mille
eesmärk on korrastada terviseandmete pärimist reguleerivat õigusruumi,
ühtlustada praktikat, tõsta ametnike teadlikkust, tugevdada sisekontrolli
ning arendada infosüsteemide võimekust terviseandmete töötlemise paremaks
dokumenteerimiseks ja kontrollimiseks. Teenistusliku kontrolli valmimise
ajaks oli juba tegeletud koordinaatorite kaudu uurijate teadlikkuse
tõstmisega, nelja silma reegli rakendamise ning juhiste täpsustamisega.
SoM seisukoht:
Kehtivat TTKS sätet tuleb täita ja see on praegu andmete väljastamise
õiguslik alus. TEHIK-ul ei ole alust keelduda andmete väljastamisest, kui
PPA esitab põhjendatud andmepäringu. Senikaua, kuni norm ei ole
põhiseadusvastaseks kuulutatud või muudetud, on tegemist kehtiva õigusega.
Siseriiklik õigus täpsustab IKÜM-i. IKÜM alusel peabki siseriiklik õigus
andmete töötlemise aluse sätestama. IKÜM põhimõtted kehtivad sinna juurde.
Kui leitakse, et TTKS alus on patsiendisaladuse või andmete töötlemise
kaitseks liiga lai, tuleb muuta seadust. Kuni seaduse muudatus ei ole
jõustunud, ei saa olemasolevat väljastamisalust käsitada nii, nagu seda ei
oleks olemas. Samal ajal ei vabasta säte andmetöötlejat kohustusest
väljastada üksnes eesmärgi saavutamiseks (süüteo tõe väljaselgitamiseks)
vajalike andmetega. Sama kohustus on ka andmete küsijal, lähtudes
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse printsiibist.
Õiguslik vaidlus ongi nüüd selles, kas norm on üldse kohaldatav ja kas
võib olla liiga avar ja laialt tõlgendatav. Nii andmete andja kui andmete
küsija peavad lähtuma IKÜM-st ning küsima ja väljastama andmeid
minimaalselt. Norm kaitseb täna avalikku huvi. Ühiskond soovib, et süüteod
saaksid lahendatud. EL üldmäärus kehtib meie TTKS normi kõrval, kuid
siseriiklik õigus peabki EL õigust täpsustama ja eraldi aluse andma. Meie
arusaamise järgi see Riigikohtu lahend ei lükka ümber TTKS § 59³ lõikes 7
sätestatud andmete väljastamise alust, vaid Riigikohtu enda käsitlus
toetab järeldust, et selge erinormi olemasolul võib patsiendisaladusega
kaitstud andmeid avaldada.
Kuidas peaksime täna kehtivat õigusruumi tõlgendama? Kas TEHIK-ul on alus
keelduda kõikide terviseandmete väljastamisest uurimisasutustele? Vajame
hinnangut edasiste sammude planeerimiseks, et tagada terviseandmete ja
patsiendisaladuse kaitse. Kuna ka avalikkuse huvi antud teema vastu on
suur, siis oleme tänulikud võimalikult kiire vastuse eest.
Karmen Joller
sotsiaalminister
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
www.sm.ee