MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse

[email protected]

Teie 21.08.2026

Meie 08.10.2026 nr 14-7/262347/2608388

Austatud avaldajad

Palute, et õiguskantsler tuvastaks riikliku süsteemse põhiseadusliku lünga, mis puudutab sõltumatu

ekspertiisi kättesaadavust keskkonnaõiguse vaidlustes, keskkonnamõju hindamise nihutamist

ehitusloa etappi, kumulatiivse mõju hindamise puudumist, müramudelite läbipaistmatust ning

avalikkuse tegeliku osalemise võimalust suure keskkonnamõjuga projektide menetlustes. Soovite, et

õiguskantsler teeks Vabariigi Valitsusele ettepaneku luua riiklik mehhanism, mis tagab sõltumatu

ekspertiisi kättesaadavuse suure keskkonnamõjuga projektide puhul.

Õiguskantsler kontrollib õiguse üldaktide kooskõla põhiseadusega abstraktselt. See tähendab, et

õiguskantsler peab oma hinnangus lähtuma sellest, kuidas õigusnorme saab üldjuhul kohaldada,

mitte sellest, kuidas neid konkreetsel juhtumil kohaldatakse. Rakendusviga ei tähenda iseenesest

normi põhiseadusvastasust. Riigikohtu praktika järgi tuleb õigusakti põhiseaduslikkuse järelevalves

alati kontrollida, kas normi on võimalik põhiseadusega kooskõlas tõlgendada. Kui õigusnormi on

võimalik põhiseadusega kooskõlas tõlgendada, siis sellist tõlgendust tulebki eelistada (RKÜKo

22.02.2005, 3-2-1-73-04, p 36). Põhiseadusvastane õiguslünk võib esineda siis, kui põhiseadusest

tulenev reguleerimiskohustus on täitmata ning puudust ei saa ületada lubatava tõlgendamise abil.

Konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes saab õigusakti põhiseadusele vastavust kontrollida kohus.

Õige ei ole Teie väide, et põhiseadusvastast õiguslünka saab hinnata üksnes õiguskantsler. Kuna

olete pöördunud halduskohtusse, saate taotleda seal asja lahendamiseks vajalike tõendite kogumist

ning menetlusabi saamist. Samuti saate paluda kohtul hinnata asjassepuutuva normi või vajaliku

õigusnormi puudumise põhiseaduspärasust. Kui kohus tuvastab põhiseadusega vastuolu, algatab ta

Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse (põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 9 lõige 1).

Teie avalduse põhjal ei ole võimalik väita, et mõni õigusakt oleks põhiseadusega vastuolus või et

põhiseadus nõuaks mõne küsimuse täpsemat reguleerimist. Põhiseadusest ja Aarhusi

konventsioonist tulenev kohustus tagada tõhus õiguskaitse ei tähenda kohustust luua riiklik

ekspertiisifond. Õiguskaitse kättesaadavust tuleb hinnata menetluskorraldust ja menetlusabi

võimalusi tervikuna arvestades. Avaldus ei anna alust järeldada, et just taotletud

rahastamismehhanismi puudumine kujutab endast põhiseadusvastast õiguslünka.

Ühtlasi on õigusakti põhiseadusele vastavuse hindamiseks vaja teada, milline õigusakt Teie

hinnangul põhiseadusega vastuolus on või milles õiguslünk seisneb. Pelgalt selle põhjal, et

ekspertiisid on kulukad, ei saa järeldada, et mõni õigusakt on põhiseadusega vastuolus. Samuti ei

2

ole abstraktselt hinnates võimalik asuda seisukohale, et keskkonnaküsimustes oleks

õigusemõistmisele juurdepääs põhiseadusvastaselt takistatud ekspertiisi kõrge maksumuse tõttu.

Haldusmenetluses peab haldusorgan järgima uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse § 6) ja

selgitama välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma

selleks tõendeid omal algatusel (vt ka RKHKo 18.03.2021, 3-18-1287/45, p 23). Samuti tuvastab

halduskohtumenetluses kohus iseseisvalt ja lõplikult kõik selle asja lahendamisel tähtsust omavad

asjaolud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ja § 4 lg 4; RKHKm 25.11.2008, 3-3-

1-76-08, p 12). See ei vabasta menetlusosalisi oma väidete põhjendamisest.Eriteadmisi nõudva

küsimuse lahendamiseks võib kohus määrata ekspertiisi. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Ekspertiisikulude ettetasumist reguleerib HKMS §

105 ning nende kandmiseks saab seaduses sätestatud tingimustel taotleda menetlusabi.

Avalduses esitatud väide, et menetlusabi ekspertiisikulusid ei kata, ei ole seaduse järgi õige. Kohtu

määratud eksperdi kulud on HKMS § 101 lõike 2 ja § 102 punkti 1 järgi kohtukulud. HKMS § 110

lõike 1 punktid 1 ja 2 võimaldavad menetlusabi korras nende tasumisest täielikult või osaliselt

vabastada või lubada kulud tasuda osamaksetena. Menetlusabi saavad seaduses sätestatud

tingimustel taotleda ka mittetulundusühingud (HKMS § 113). Mõistagi ei taga menetlusabi iga

soovitud uuringu rahastamist.

Eraldi küsimus on, kas haldusotsuse vaidlustamiseks on üldse vaja tellida kulukas ekspertiis.

Keskkonnaotsuse vaidlustamine ei eelda haldusorgani kasutatud uuringuga konkureeriva uuringu

tellimist. Uuringu puudustele saab osutada ka selle metoodikat, lähteandmeid ja järelduskäiku

analüüsides. Ka selleks võib olla vaja eksperdi abi, kuid see ei pruugi olla väga kulukas. Vajalike

tõendite ja ekspertiisi ulatuse üle otsustab kohus.

Ainuüksi see, et keskkonnaasjades otsustamiseks vajalikud ekspertiisid ja muud tõendid kogutakse

asjast huvitatud isiku kulul, ei tõenda, et need on ebausaldusväärsed. Planeerimisseaduse § 4 lõige

2¹ võimaldab sõlmida huvitatud isikuga lepingu planeeringu tellimise ja mõjude hindamise kulude

kandmiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 8 lõike 2

järgi kannab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise kulud arendaja. Kulude kandmine ei

anna talle õigust nõuda endale sobivaid hindamistulemusi ega vabasta haldusorganit kohustusest

kontrollida otsuse aluseks olevaid asjaolusid.

KeHJS § 14 lõige 5 kohustab juhteksperti ja eksperdirühma liikmeid olema keskkonnamõju

hindamisel erapooletud ja objektiivsed ning kajastama keskkonnamõju hindamise aruandes kõiki

asjaolusid, mis on olulised tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist. Otsustaja peab

kontrollima aruande nõuetele vastavust ning selle asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks

(KeHJS § 22). Uuringu usaldusväärsust ei saa hinnata üksnes selle järgi, kes selle eest tasus.

Haldusorgan peab käsitlema uuringu kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning nõudma oluliste

puuduste kõrvaldamist.

Aarhusi konventsiooni artikli 9 lõige 4 nõuab, et keskkonnaasjade vaidlustamise menetlused

pakuksid tõhusat õiguskaitset ega oleks takistavalt kallid. Artikli 9 lõige 5 kohustab riiki kaaluma

abimehhanisme rahaliste ja muude takistuste vähendamiseks. Riigi valitud abinõud peavad tagama

õiguskaitse tegeliku kättesaadavuse. Konventsioon ei kirjuta ette riikliku ekspertiisifondi loomist.

Selle põhjal, et mõnes teises riigis on ekspertiisikulude kandmiseks võimalik kasutada muid

lahendusi, ei saa väita, et samasuguse lahenduse puudumine Eestis on konventsiooniga või

põhiseadusega vastuolus.

3

Väidate, et mitmes omavalitsuses lükatakse oluliste mõjude hindamist lubamatult ehitusloa

menetlusse. Avalduses on keskkonnamõju strateegilist hindamist ja tegevusloa menetluses tehtavat

keskkonnamõju hindamist käsitletud neid eristamata. KeHJS eesmärk ei piirdu mõjude hindamisega

enne planeeringu kehtestamist: sama seaduse § 7 järgi võib tegevusloaks olla ka ehitusluba. Mõju

täpsem hindamine sellises otsustamise etapis, kus kavandatavad lahendused on täpsemalt teada, ei

ole iseenesest õigusvastane. Planeeringu koostamisel tuleb välja selgitada asjaolud, mis on

vajalikud selles etapis tehtavate valikute põhjendamiseks.

Kumulatiivse mõju hindamise kohustus on seaduses ette nähtud, muu hulgas KeHJS § 40 lõike 4

punktis 6. Kui oluline kumulatiivne mõju on konkreetses menetluses põhjendamatult hindamata

jäetud, võib see olla eksimus. Sellest ei saa aga järeldada, et õigusnorm on põhiseadusega vastuolus.

Kui menetlusviga võis mõjutada haldusmenetluses tehtud otsuse sisu, võib see anda aluse selle vea

tõttu tehtud ekslik otsus kehtetuks tunnistada (haldusmenetluse seaduse § 58).

Müramudelite lähteandmetele juurdepääsu tuleb hinnata keskkonnateabe avalikkuse reeglite järgi.

Aarhusi konventsiooni artikkel 4 annab õiguse küsida avaliku võimu valduses olevat

keskkonnateavet ning sätestab ka juurdepääsu piiramise alused. Juurdepääsu piiramine vajab

õiguslikku alust ning keeldumist tuleb põhjendada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]