ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Oleg Tšubarov

[email protected]

Eesti Raudteelaste Ametiühing

Teie 23.09.2026 Meie 08.10.2026 nr 2.2-9/26/3803-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsisite tehisintellektil põhineva

jälgimislahenduse õiguspärasuse kohta. Täpsemalt soovisite selgitust, millistel tingimustel võib

tööandja sellist lahendust töötajate jälgimiseks kasutada, kas selleks on vajalik töötajate nõusolek,

kas töötajatel on õigus jälgimisest keelduda ning kas on lubatud seadme kaudu kogutavate andmete

edastamine väljapoole Eestit.

Kirjeldatud olukorras ei ole Andmekaitse Inspektsioonil võimalik anda lõplikku hinnangut

konkreetse lahenduse õiguspärasusele, kuna pöördumisest ei nähtu piisavalt täpselt, millise

süsteemiga on tegemist, milliseid andmeid töödeldakse ning kuidas süsteem töötab. Lisaks

puuduvad ka AS Eesti Liinirongid selgitused. Selgitan siiski üldisemalt ja lähtudes kirjeldatud

olukorrast, kuidas tohib tööandja taolisi jälgimisseadmeid kasutada.

See kas tööandja tohib sellist jälgimisseadet kasutada sõltub mitmest asjaolust. Asjaolu, et

tegemist on tehisintellektil põhineva süsteemiga, ei tähenda automaatselt et selle kasutamine oleks

keelatud. Samas peab tööandjal olema selge ja õiguspärane eesmärk, miks sellist süsteemi

kasutatakse. Samuti peab olema isikuandmete töötlemiseks mõni konkreetne õiguslik alus.

Töötajate jälgimine peab olema vajalik ja proportsionaalne ning tööandja peab suutma põhjendada,

miks soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem riivavate meetmetega.

Töötajate isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid,

sealhulgas seaduslikkuse, eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Töötajal

on õigus teada, milliseid andmeid tema kohta kogutakse, milleks neid kasutatakse ning kellele neid

avaldatakse. Selleks peavad olema koostatud ja töötajatele tutvustatud mh ka

andmekaitsetingimused.

Töösuhetes on erinevate jälgimisseadmete puhul on üldjuhul isikuandmete töötlemise õiguslikuks

aluseks õigustatud huvi. Õigustatud huvile tuginemine eeldab kolmeastmelise kirjaliku analüüsi

läbiviimist. See tähendab, et tööandja peab:

1) esmalt määratlema enda õigustatud huvi ehk eesmärgi, mida soovitakse saavutada;

2) seejärel hindama, kas isikuandmete töötlemine on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik;

3) ning lõpuks kaaluma, kas tööandja huvi kaalub üles töötaja õigused.

Kui töötajate tegevust jälgitakse pidevalt või ulatuslikult, sealhulgas tehisintellektil põhinevate

süsteemide abil, tuleb tööandjal eriti hoolikalt hinnata kas selline andmetöötlus on

proportsionaalne. Mida intensiivsem on jälgimine, seda tugevam peab olema selle põhjendus.

Samuti võib tööandjal olla kohustus viia enne süsteemi kasutuselevõttu läbi andmekaitsealane

2 (2)

mõjuhinnang. Eriti asjakohane ongi see näiteks olukorras, kus kasutatakse uudseid tehnoloogiaid

või töötajate süstemaatilist jälgimist. Töötajatel on nimetatud dokumentidega õigus ka tutvuda

osas, mis ei sisalda piiranguga teavet (nt väga konkreetsed turvameetmete kirjeldused vms).

Küsisite ka seda, kas tööandja peaks tehisaru kasutavate jälgimislahenduste rakendamisel

töötajatelt nõusolekut küsima ning kas töötajatel on õigus sellisest jälgimisest keelduda.

Töösuhetes tuleb arvestada, et töötaja nõusolek ei ole üldjuhul sobiv õiguslik alus isikuandmete

töötlemiseks. Nõusolekule saab tugineda üksnes juhul kui töötajal on tegelik ja vaba valik

nõustuda või keelduda ning keeldumise korral ei kaasne talle mingeid negatiivseid tagajärgi.

Arvestades tööandja ja töötaja vahelist alluvussuhet, siis ei ole see tingimus enamasti täidetud.

Lisaks peab nõusolekut olema võimalus igal hetkel tagasi võtta. Seetõttu ei saa tööandja üldjuhul

tugineda töötaja nõusolekule selliste töötlemistoimingute puhul mida tehakse eelkõige tööandja

huvides, näiteks vara või töötajate turvalisuse tagamiseks. Oleme nõusoleku temaatikat selgitanud

ka siin: Isikuandmete töötlemine töösuhetes | Andmekaitse Inspektsioon.

Üldjuhul on inimestel enda andmete töötlemise osas õigus esitada ka vastuväiteid. Näiteks juhul

kui tööandja tugineb õigustatud huvile, peab ta töötaja vastuväite saamisel uuesti hindama, kas

töötlemine on konkreetsetel asjaoludel jätkuvalt vajalik ja põhjendatud. Seejuures tuleb kaaluda

töötaja esitatud argumente ning hinnata kas tööandja huvid kaaluvad endiselt üles töötaja õigused

ja huvid. Kui aga isikuandmete töötlemine toimub nt seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, siis

ei ole sellisel juhul tööandjal üldiselt võimalik töötlemisest loobuda, kuna ta on kohustatud

andmeid töötlema. Seetõttu ei saa küsimusele, kas töötajal on õigus jälgimisest keelduda, vastata

üheselt. See sõltub eelkõige jälgimise eesmärgist, kasutatavast lahendusest ning õiguslikust alusest

millele tööandja töötlemisel tugineb. Inimeste õiguste kohta oleme veel täpsemalt selgitanud ka

siin: Vastuväidete esitamine | Andmekaitse Inspektsioon.

Mis puudutab andmete edastamist väljapoole Eestit, siis ei ole isikuandmete edastamine teise riiki

iseenesest keelatud. Tööandja peab siiski tagama, et andmete edastamiseks on olemas taaskord

õiguslik alus ning et isikuandmete töötlemine vastab andmekaitse üldmääruse nõuetele. Sealhulgas

eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja turvalisuse põhimõtetele. Edastamine Euroopa

Majanduspiirkonna (Norra, Island, Liechtenstein) riikidesse on võrdsustatud piisava andmekaitse

tasemega riikidega ehk edastamise kord on analoogne Euroopa Liidu sisese edastusega. Euroopa

Liidu ja Majanduspiirkonna välise, nn kolmanda riigi andmetöötlejale võib isikuandmeid edastada

vaid juhul, kui tagatud on piisav kaitse tase ja kaitsemeetmed. Oleme seda selgitanud siin:

Isikuandmete edastamine välisriiki üldmääruse alusel | Andmekaitse Inspektsioon.

Seega kokkuvõtlikult, tööandja peab enne sellise lahenduse kasutuselevõttu hindama nii

töötlemise õiguslikku alust, vajalikkust kui ka mõju töötajate õigustele. Kirjeldatud asjaolude

põhjal ei ole võimalik hinnata, kas AS Eesti Liinirongid kasutatav konkreetne lahendus neile

nõuetele vastab, kuid eespool kirjeldatud põhimõtteid tuleb selliste süsteemide kasutamisel igal

juhul järgida.

Loodan, et vastusest on Teile abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Geili Keppi

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel